Kell on nüüd niipalju, et on aeg alustada jälle keskööprogrammiga, mille alapealkirjaks on täna noorelt poliitikasse. See on juba neljas saade sellest sarjast ja kui varem on siin stuudios olnud noored Reformierakonnast, koonderakonnast ja Arenguparteist, siis täna on mul hea meel tervitada siin Keskerakonna juhatuse liiget Alo Streimanni ja raadio poolt on stuudios Priit Põiklik. Alo, tere tulemast. Räägime siis algatuseks sellest, et kuidas tänapäeval noor inimene jõuab poliitika juurde ja ja mis selle poliitika juurde üldse teda toob. Lohmas. Keda võib-olla eelkõige sellest, kuidas, kuidas mina olen poliitikasse jõudnud, mina jõudsin sinna juhuslikult. Ühinedes ühinedes erakonnaga kolm aastat tagasi. Ja alles hiljem, olles juba erakonnas omal initsiatiivil, asusin, võib olla sammukese lähemale poliitikasse. No tegelikult võib öelda seda, et teie nime siiski laiem avalikkus eriti ei tea ja me ei saa rääkida teist kui ammu poliitikas olevast inimesest, kellest kirjutavad ajalehed, kellest räägivad raadiod ja kelle näopilt oleks igas teises kroonikas. Seetõttu ma palun, et te natukene lähemalt räägiksid, räägi endast oma taustast, töökogemusest, haridusest. Ma olen siis sündinud 72. aastal ja, ja tõepoolest nagu nagu mainitud ma ei ole poliitik, vaid olen olnud poliitikas. Kuna ikkagi põhitöökohana olen, olen töötanud erastruktuurides ja ka täna. Hariduselt õpin praegult Eesti kõrgemas kommertskoolis, esimene kursus lõpetatud. Ja momendil töötan Tallinna Eestis projektijuhina. No te ütlesite, et ei ole poliitikaga poliitikas olev inimene mis on konkreetsemalt selle vahe Vahe on selles, et konkreetselt meie erakonna puhul ja ja ilmselt mingil määral ka teistes erakondades otseselt ja igapäevaselt poliitika kujundab parlamendifraktsioon või siis esindused kohalike omavalitsusteorganites. Küll aga Keskerakonna juhatuse liikmena. Juhatuses teeme siiski strateegilised otsustused ja sinna juurde kuulub kindlasti ka erakonna juhtimine, struktuuride juhtimine, organisatsiooni ülesehitamine, erakonna haldamine, ütleme niiviisi. No Keskerakond selle ümber võiks väga palju rääkida ja niimoodi laineid lüüa ja natukene intrigeeridagi, sest ta on ikkagi natukene olnud selline intrigeeriv valdkond ja jaga natukene skandaalne. Mis oli see konkreetne põhjused, et see valik oli just Keskerakond? Kõigepealt rääkides intrigeerivusest ma julgeks öelda, et et inimesed, kes tegutsevad ja ja võtavad vastu otsuseid ja viivad neid ka ellu, selle ümber kindlasti alati tekib müra, tekib nii positiivseid kui negatiivseid vastukajasid. Aga Keskerakond minu jaoks kujutab siiski organisatsiooni, mis esindab mingil määral minu klassikuuluvuse huvisid. Ehk siis Keskerakonna eesmärgiks on olnud Eestis tekkiva keskklassi huvide esindamine, toetamine ja nii edasi ning ma ennast vahel sinna klassi kuuluvaks. Nonii, aga ma ei ole päris kindel näiteks et reformierakonnas on kõik ettevõtjad või, või ütleme, äriühingute omanikud või et demokraatlikus Tööparteis oleksid kõik töölised. Ma samuti ei ole kindel, aga, aga kuna Eestis täna on poliitikas olnud võib-olla primaarse maal kohal otsustused persoonide järgi aga tulevikus peaksid siiski saama primaarseks otsustused erakonna programmide ja põhimõtete järgi, siis manuaalne, et minul on, on perspektiivi keskerakonnas just just selles liinis. Kas te võite öelda, et teie maailmavaade ja maailmapilt vastab ka täielikult Keskerakonna poliitikale ja suundadele? Noh, kindlasti on igal indiviidil oma oma eriarvamusi ühes või teises küsimuses, aga põhimõttelistes seisukohtades küll jaa. Kui mujal maailmas ehk siis arenenud kapitalistlikes riikides on keskklassi kuuluv osa elanikkonnast päris märkimisväärne. Eestis teda täna veel võib-olla märkimisväärset tekkinud ei ole. Aga, aga ma saan vastata jaatavalt. Nonii te olete küllaltki napisõnaline, annate mulle praegu väga lühidaid ja konkreetseid vastuseid. Võib-olla oleksin paslik küsida, et mida te pühapäeva õhtul kell 10 kuulaksite ma mõtlen muusikat. Pühapäeva õhtul kell 10 kuulaksin ma kindlasti muusikat, mis oleks. Kerge ütleme niiviisi, kas on ka lemmikesinejaid, lemmiklauljaid on kindlasti ma olen ise olnud kooliajal tihedalt seotud diskomuusikaga ja kuulan seda siiamaani meeleldi. Ja nii nagu elus tervikuna, on ka siin aegumatu maid, tega tegijaid kui, kui ka päevakangelasi ja noh, minule isiklikult on sümbotseerunud võib-olla niisugused ansamblid nagu Snap, kes on olnud kaasaegses diskomuusika, üks alusepanijaid Samuti võib-olla võtmejuust on samuti võib-olla Tiina töönev kes on, on olnud, on ja ilmselt ka jäävad selles valdkonnas. Okei, ma arvan, et neid on kindlasti meil täna põhjust siis ka kuulata. Te ütlesite, et te olete ise olnud seotud diskomuusikaga, kas ma saan õigesti aru, et te olete Katysgori ametit pidanud? Jah, amatöörina küll ütlevad. Kas võib mingeid paralleeli tõmmata poliitiku ja diskor ja ameti vahel? Kindlasti saab, ma arvan küll, selles osas et mõlemas funktsioonis, nii nii diskorina või poliitikuna peab inimene suutma tarbijatele kas siis ühel hetkel tantsusaalisviibijatele või, või teiselt poolt valijatele pakkuda neile sobivaid lahendusi. Ja, ja nende poolt tellitud muusikat. Ja samas. Seal andnud mulle ka alati rütmikust, mul mulle meeldib rütm ja ma olen ise aktiivselt tegutsev inimene. Ja see annab niisugust jõudu ja kiirust. Kas 25 aastasel inimesel, nagu teie olete, on piisavalt elukogemust, et poliitikas sõna sekka öelda? Mingil määral on, mingil määral ei ole. Selles mõttes kindlasti on, et ma olen elus alati olnud julge. Ma olen võtnud teinekord vastu järske konkreetseid otsuseid aga ma ei ole kunagi oma otsuseid kahetsenud. Ja ma olen alati alati suutnud enda jaoks hästi välja tulla kõikidest otsustustest, mis ma olen langetanud. Mõned aastad tagasi võtsime vastu otsuse, et ma töötan Venemaal ja ma töötasin aasta aega Venemaal. Mõni aeg hiljem ma võtsin vastu otsuse, et ma töötan aasta aega Ameerika Ühendriikides ja ma läksin sinna. Mul ei olnud seal ettevalmistatud pinda, aga ma töötasin ka seal ennast üles. Nii et tegelikult maailma kahte erinevat palet võib lugeda siis teie kogemuseks. Päris kindlasti selles mõttes, et kui inimene on läinud ka seda, kuidas toimib ühelt poolt meie mõistusel arhiline ühiskond ja teiselt poolt, kuidas toimub pikaajaliselt välja arenenud terava konkurentsi ühiskond, siis need kogemused, mis sealt on võimalik olnud saada, on kindlasti väga head. Teiselt poolt loomulikult 25 aastasel inimesel ei ole niisugust intuitsiooni, mis võib-olla viiekümneaastasele inimesele Kui me räägime veel poliitikast ja otsuste tegemisest poliitikas, siis kas võib öelda, et need inimesed, kes täna on Eesti poliitikas, on mingil määral idealistid, kes kujutavad ette, et elu saab minna paremaks ja inimesed muutuvad ja selles mõttes, et, et inimesed mõtlevad rohkem ka üldisematele huvidele kui ainult oma isiklikele huvidele. Kas selles suhtes Eesti poliitikud, teie arvates on egoistid või, või mõtlevad nad ka laiemalt? Ma arvan, et kuskil üks kolmandik on neid, kes on idealistid, üks kolmandik on neid, kes on pessimistid ja üks kolmandik on neid, kes elavad reaalses maailmas ja peab olema nii ühte kui teist äärmust peab olema. Kaarealiste kompromissidest sünnib alati tõde. Aga tervikuna ma arvan, et inimesed, kes täna on Eestis tipp-poliitikas olenemata sellest, kus erakonnas nad on on ju tegelikult alustanud poliitikukarjääri viis, seitse aastat tagasi. Ja maailma praktikas ei ole see märkimisväärne poliitiku kogemus. Me kõik õpime, ükstapuha, kes me täna ei oleks poliitikas. Aga siinkohal tuleb idealism kindlasti kasuks, sest see annab optimismi ja võimet töötada edasi. Tänu sellele on Eesti kindlasti ka lühikese aja jooksul saavutanud märkimisväärseid edusamme. Kas võib öelda, et teie olete poliitikas oma isiklikku huvi pärast või, või saab seda sõnastada kuidagi teisiti? Tegelikult saab saastada ka teisiti, mina ei leia, et ma oleks isiklikku huvi pärast, sellepärast et minule poliitika puhtmajanduslikult midagi sisse ei too. Ma teen teda oma vabast ajast ja teinekord ka öötundide arvelt. Aga minu jaoks on eesmärk ikkagi see, et, et ma saaksin tuua oma mõtted ja teostada neid mida ma ei saa teha üksinda. Alati otsustused kui ka kui ka nende tagajärjel sündinud õnnestumised sünnivad meeskonnatöös ja ma olen enda ümber ka poliitikas üritanud koondada erinevatest valdkondadest noori teotahteliste inimesi neid toetanud, julgustanud ja saanud ka ise nendelt üht-teist õppida. Milline on Keskerakonna näite varal, ütleme meeskonnatöö, kuivõrd tegelikult Keskerakonna imik, Jon liidri partei imidž? Tegelikult liidri partei imidž on mingil määral kõikidele Eesti erakondadele ja, ja igal erakonnal peab olema oma oma juhtiv liider, kuna kuna erakonnad all koosnevad inimestest, kes on sinna tulnud vaba tahte alusel, see ei ole äriettevõte, kus, kus maksab käsk või keeld selles mõttes on inimese ehk siis juhi imidži on väga suur tähtsus ka erakonnasiseselt. Teisest küljest Keskerakonna puhul absoluutselt kõik otsustused arutatakse juhatuse tasemel läbi ja on olnud korduvalt ka olukordi, kus erakonna esimehe arvamus ei ole olnud devalveerida. Kuna teie olete olnud Keskerakonna liige juba kolm aastat, siis nähtavasti olid mingil ajaetapil ka selle dilemma ees, et kas Keskerakond või arengupartei kas teie pidite enda jaoks langetama mingi otsuse või ei olnud see üldse küsimust. Kindlasti pidin tol hetkel, mina ei kuulunud erakonna juhatusse. Aga küll on kõikidel Keskerakonna liikmetel võimalus viibida erakonna juhatuse koosolekutel ja ma kuulusin tol ajal erakonna ühe linnaorganisatsiooni Tallinna lääne juhatusse ja viibisin kõikidele juhatuse koosolekutel, mis tolles protsessis olid. Mina langetasin oma otsuse täielikult isiklikule arvamusele, jaa jaa. Olukorra hindamisele tuginedes ma nägin nii ühte kui teist osapoolt ja tegelikult ma julgeks nimetada, et konflikti ikkagi baseerus juhatuse baasil mitte erakonna baasil. Erakond ei, ei lõhestanud esialgu eraldusi, ikkagi väga väike grupp Keskerakonnast. See oli tsirka vist 30 või 50 inimest tol ajal üle üle 1000 liikmelisest organisatsioonist. Ning olid erakonna jaoks rasked ajad, ütleme niiviisi. Aga see, et erakond suutis sellisest kriisist välja tulla näitab veel kord erakonna tugevust ja mina valisin oma poole ütleme kaugelt enne Keskerakonna kongressi, kus, kus toimus eraldumine ja juhtkond vahetus tundmata ühtegi erakonna tipp-poliitikut lähedaselt. Ma langetasin oma otsustuse täiesti isiklikule arvamusele tuginedes, aga millele see siis baseerus? Baseerus selles, et olles ikka pikaajaliselt töötanud koos inimestega juhtinud struktuure. Mulle tundus, et Keskerakonna siis täna tänane juhtkond tegi õigeid otsustusi, esindas õigeid arvamusi, tundusid realistlikud, teisel poolavaldused ja mõtted tundusid baseeruvad emotsioonide pinnal. Ja mina isiklikult olen inimene, kes ei salli emotsioonide pinnal. Räägime sellest, mida ta teeb. Et kui te hetkel tööle ei viibi või kui ei tegele poliitikaga? Ma olen tegelikult päris päris hõivatud inimene ja päevaprogramm on on tihe ja minu elu koosneb sellest, kuidas ma suudan ühitada karjäär, äri, poliitika, õpingud ja isikliku elu. Tuleb teha kompromisse, mis on teinekord rasked küll, aga. Mulle meeldib näiteks peale raskete pika tööpäeva sõita autoga. Eriti kui on ilus ilm lasteaknad alla kuulata, head muusikat ja sõita, see lõõgastab. Sa tunned, et sa liigud ja, ja sul ei ole. Sul ei ole vaja oluliselt millegi üle mõelda või muretseda. See on kindlasti üks viis, mis mulle annab igapäevaselt võimaluse ennast välja lülitada muust maailmast. Teisest küljest. Kui tekib stress ja midagi aeg-ajalt tekib siis ma võin suvalisel hetkel pöörata auto ringi sõita oma kunagisse kodulinna Rakvere, kus saada kokku paari hea vana sõbraga, kellega me oleme juba lasteaiast saadik. Koos tegutsenud ja lihtsalt istuda, rääkida maailma asjadest, rääkida ükstapuha millest rääkida. Rääkida autodest, rääkida kasvõi linna klatšist. Ja kui me oleme hommikul rääkinud, siis Me oleme lõõgastunud, Me oleme teinud nagu tundnud elust mõnu teinud nalja. Ja, ja see annab tõeliselt hea, hea impulsi. No tundub, et see kompromissvalik eraelu ja töö vahel, kuivõrd ma nimetan siin töö all ka siis seda poliitikat ja, ja ka teie põhitöökohta, kuivõrd see kompromiss nüüd võimalik on, kas on võimalik neid siduda või millised on teie prioriteedid? Mõned aastad tagasi ma olin seisukohal, et tuleb töötada nii palju kui, kui jaksu all ja ja selleks, et jõuda elus edasi, meil on olnud perekonnas põhimõte, et kui inimene on kaheksateistaastane, siis ta peab iseendaga toime tulema. Karm põhimõte? Paraku küll, aga ma loen seda õigeks, kuigi minu vanematel oli võimalus mind ka toetada. Aga Me oleme perekonnas seda põhimõtet aktsepteerinud. Jaa, jaa. Ma olen kõik elus saavutanud. Läbi konkursside läbi isikliku tahtejõu ei ole olnud kuskil jällegi tutvustega kätt mängus ühe või teise asja saamisel. Ja nüüd, kus ma olen võib-olla mingil määral jõudnud stabiilsematesse perioodi nii karjääris kui ka mingil määral oma hobidest rääkides, siis antud kontekstis poliitikast ma olen, ma olen leidnud, et et ka isiklik elu on oluline, tuleb, tuleb sellele suuremat tähelepanu pöörata. Ja, ja see aeg tuleb lihtsalt võtta. Sest kui seda aega ise ei võta, siis siis seda aega isiklikuks eluks lihtsalt ei, ei tule, ei ole, seda ei anta sulle. Nagu ma aru saan, on teil ka elukaaslane, kes tulevikus saab teie abikaasaks. Praegu. Momendil ta niiviisi on, noh, ei oska nüüd kunagi idealistist tulevikku, et ega ei saa nüüd öelda, et et sellisel või sellisel ajal on planeeritud pulmapäev, eks seal ikka kujuneb vastastikuste suhete alusel ja ega tal ka kindlasti kerge ei ole, eks ta peab ka tegema kompromisse selles suhtes, et ma ei lähe kell kaheksa hommikul tööle tule õhtul kell viis töölt. Teinekord mul nädalavahetusi, kus on vaja aega jagada lisaks eraelule ka näiteks poliitilistele sündmustele või nii edasi. Küll, aga ma loen siiski isikliku elu selle võrra tähtsaks, et. Kui sa oled elus kogu aeg võitluses ja Ja sul ei ole kellelegi toetada, keda sa usaldaksid, siis on väga raske selles võitluses jääda peale. Ja see on väga oluline, et kuskil on keegi, kellele saad alati toetada. Need on väga kenad mõtted. Ma tahaks teada, kas kas poliitikud vahel nutavad ka. Minul niisugust hetke isiklikult ei ole ette tulnud. Aga ma arvan, et nutavad noh, poliitikas on nii mehi kui naisi, eks naised võib-olla võtavad teinekord asju emotsionaalsemat. MINA OLEN rasketel hetkedel lihtsalt võtnud aja maha. Ja, ja vaaginud kõike, mida on tehtud, ma olen, nagu ma ka varem ütlesin, ma ei ole kunagi ühtegi asja kahetsenud. Aga samas ei tohi, mees vähemasti kindlasti ei tohi kunagi laskuda emotsionaalsele pinnale. Minu jaoks on, on see olnud põhimat. Aga kindlasti on olukordi, kus poliitikud naeravad. Naeravad küll, aga poliitikute jaoks naeran alati, ma arvan, varjatud sest ettevõtluses näiteks on, on lihtsam väljendada oma muresid ja rõõme. Poliitikas rõõm ei pruugi alati tähendada edu või see, võib-olla see võib-olla ainult hetk ja see võib hiljem töötada sinu vastu. Aga mina isiklikult olen küll suutnud naerda. Poliitikas on kindlasti oluline naerda omaenese, võib-olla lolluste üle, mida teinekord paraku kõikidel inimestel elus juhtub. Ja kui sa suudad omaenese lolluste üle naerda, siis siis seal väga hea. See näitab, et ei ole minetatud enesekriitikat, just see on, see on kindlasti oluline. Kui rääkida teie persoonist veel ja teie isikust, kas teie näete ennast kunagi Keskerakonna juhina? Täna ma arvan ja ma arvan seda ka tulevikus, et, et ei näe, mul on ikkagi plaanis oma oma elu ja tegevust jätkata ettevõtluse karjääriredelil. Milliseks ta siis ka ei kujuneks. Kui ühel või teisel eluhetkel on, on vaja. Või tehakse ettepanek juhtida mingit riiklikku või avaliku sektori struktuuri siis sellist sellist pakkumist ma kindlasti aktsepteeriks siin. Täna ei ole niisugust pakkumist olnud ja, ja ei ole ka vajadust selleks olnud. Ilmselt aga aga erakonna esimehena ma ei näeks. Kas isiklik rahulolu ja rahuldustunne on need, mis viivad edasi või pigem need, mis tekitavad mõtteid, et nüüd ma puhkan nagu loorberitel ja ja pingutus on ilmaasjata. Ei, kindlasti ei tekita rahuldust, et nüüd ma puhkan, loorberitel alati mitu asja korraga käsil, minul vähemalt seda on alati mitu asja korraga käsil. Ja kui üks asi on õnnestunud, siis teised asjad on kuskil, midagi on pooleli ja midagi läheb paremini, midagi läheb halvemini. Vastupidi, rahuldus on see, mis annab sulle jõu selleks, et ma võin ka edaspidi võtta ette võib-olla veelgi kaalukamad ja, ja töömahukamaid projekte või, või mis iganes ülesandeid. Ja see annab niisuguse sädeme, peab olema saade, eriti poliitikas, kus kus ikka suuremalt jaolt sünnivad kõik teod ja tulemused kompromissidest. Ja sellisel juhul on, on 100 oluline. Ma olen alati lauljatelt küsinud, et et mis tekitab selle rahuldustunde, kui nad saadavad oma suu kaudu välja mõne kõrge noodi, resoneerivad seda nii, et inimeste kõrvatrumlid võbelevam. Mis on poliitikas see, mis annab, mis annab sellise tõelise rahuldustunde, mis võib pakkuda sellist Enesega rahulolu ja ka tulemustega rahulolu on mingi selline konkreetne näide tuua või sündmus. Minu jaoks poliitikas niisuguse rahulolu kõrgest noodist. Võib-olla on andnud valimiskampaania, ma olen ühel valimiskampaanial osalenud mittekandidaadina vaid nii-öelda töö meeskonnas ja ja toonud sinna just nimelt seda niisugust marketing aspekti Eestis on varasemad valimised, kõik toimuvad puhtalt poliitilisel pinnal. Noh, rääkides seal kõnekoosolekutest ja loosungitest ja siis viimased kohalike omavalitsuste valimised mitmete erakondade puhul. Noh, ma pean silmas juhtivaid erakondi, olid kindlasti ka turunduskampaaniad, see oli varem läbi proovimata ala, kusjuures kui eraettevõte planeerib Ühe turunduskampaania siis kampaania strateegia pannakse kokku ja see kampaania viiakse ellu ja vaadatakse, kas ta annab tulemusi. Siis poliitilise turunduskampaania, ehk siis valimiskampaania eripära on selles, et poole kampaania pealt võib-olla tuleb sul kampaania suunda kardinaalselt muuta 180 kraadi. Ja see annab selle võlu ja, ja kui sa seda teed ja suudad ära näha need nüansid, kas asi läheb õieti siis, siis see annab ütleme niiviisi kõrge noodi. Nii et valimiskampaania on nagu esietendus poliitika rambil. Marwan külla. Kuna on suvine aeg, siis ma kujutan ette, et lubada endale ka puhkust, kas see on juba möödas või alles tulemas? Paraku sel suvel ilmselt puhkus selle traditsioonilises mõttes kuu aega mere ääres ei tule, mul on selline Vuks olnud üldse ükskord seal eelmine aasta. Ja tol korral ka, kui ma olin kaks nädalat puhanud, siis ülejäänud kaks nädalat vaeva tegin tööd, sest ma ei suutnud paigal püsida. Aga kindlasti suvel ma võtan nädalavahetusi rohkem vabas vabas õhus. Mulle meeldib ratsutamine, ma küll palju ei saa käia, aga aga see on kohutavalt fantastiline, kui, kui õhtul loojuva päikesega metsas hobusega kihutada. Ja sa oled loodusega kahekesi. Kui sul on kellegagi, kellega sa pead saavutama kontakti selleks, et loodusega kahekesi olla. Ja see on, see on puhkus, annab ka füüsiliselt hea koormuse. Noh, kindlasti nädalavahetustel veedetud aeg rannas ja sõpradega ja, ja seda kindlasti ka. Kas nendel õhtutel, kui te ratsutamas käite, tekib vahel tahtmine ka hõisata, et põgene, vaba laps, tahate te vahel kuskile põgeneda? Jah, ma arvan küll See on inimesele loomupärane omadus muutuda vahest ülemeelikuks. Ja aeg-ajalt võib seda kindlasti endale lubada. Tuleb välja, et te olete väga realistlik inimene, realistliku maailmavaatega teotahteline optimistlik ja ma usun, et ka paljuski edukas. Kas see, et tänapäeva elu ideaaliks Eestis on olla noor ja olla edukas ja kanda lipsu, kas see vastab täiesti täie standardile? Noh, ta peab vastama, aga esiteks ma ei ütleks, et ma nüüd olen väga edukas inimene selles osas, et mulle ei kuulu täna ühtegi panka ja, ja, ja noh, niisugust suurettevõtet teisest küljest mind näiteks ei jäta külmaks ka inimesed, kes kes võib-olla ei ole tegemas või teinud karjääri või või on või ei ole võimalik olnud seda teha tulenevalt eelmisest riigikorrast. Aga need inimesed on olulised ja, ja nendest 80-st protsendist inimestest ju tegelikult sünnib ka nende 20 protsendi inimeste edu. Ja seda ei tohi hetkekski unustada. Ma võiks tuua ühe näite siin jällegi realistlikuma poole pealt on see kuivõrd palju tuleb täna Eestis kõrgkoolidest Ärijuhte, ütleme niiviisi. Samas olles eelmises töökohas standardi turundusdirektorina alustanud privatiseeritud tööstusettevõttest sotsialistliku süsteemi kapitalistliku süsteemiks, ümberkujundamisega puudus, on väga palju kokku probleemidega kus on raske leida Eestis täna puidu tislerid ja töölist oskustöölist, keda, kes oleks 25 aastat teinud, kes, kes oskaks lugeda projekti, kes teeks valmis ka käsitsi eksklusiivse mööblikomplekti. Ja neid mehi on väga vähe ja nad on väga hinnatud. Ja ei ole ka täna kuskilt näha, et et Eesti noored tahaksid minna ka selles suunas. Et 25 aasta pärast oleks keegi seesama kvalifitseeritud spetsialist ja oma ala professionaal nägu, need üksikud mehed, kes täna Eestis on. Ja see ilmselt kehtib ka teiste alade kohta, noh kõik ei saa olla suured juhid ja õpetajad, ütleme niiviisi. Nii et selles mõttes noh, kuidas öelda ei, ei saa öelda halvustavalt, aga aga keskmine inimene on, on samavõrd oluline isegi olulisem kui ka see inimene, kes, kes võib-olla ei ole päris keskmine inimene. Ja ma arvan, et ka 25 aasta pärast on meil vaja professionaalseid poliitikuid ja kus siis veel või millal siis veel, kui mitte praegu ei peaks neid kogemusi omandama ja selles kõiges kaasa lööma, sest kui ei tee seda, mina võib ju nii mõelda, siis ei tule seda keegi meie eest tegema. Just nimelt. Hästi, ma arvan, et me tõmbame nüüd jutuotsad kokku. Täna olid stuudios Alo Streimann, Keskerakonna juhatuse liige, noor inimene, kes lööb kaasa ettevõtluses ja poliitikas, on aktiivne ja ma arvan, et kellest me kindlasti kuuleme nii mõndagi veel tulevikus. Raadio poolt oli mikrofoni ees Priit Põiklik ja kuulmiseni.