Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on seitsmeteistkümnenda juuni Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Euroopa ülemkogu toetas Eesti ühinemist eurotsooniga järgmisel aastal. Ülemkogu pidas vajalikuks paremini koordineerida liikmesriikide eelarve poliitikat. Otsustati avada liitumisläbirääkimised Islandiga. Riigikogu võttis oma kevadistungjärgul vastu 95 seaduseelnõu ja otsust, aga hääletas ka terve rea menetlusest välja. Opositsiooni meelest neid sisuliselt käsitlemata. Mõiste on kohal. Palestiinas tähendab see seda, et Eesti on olnud maailmas edukas ja tema kogemusi soovitakse kasutada, ütles Palestiina välisminister Admalki, kes on Eestis töövisiidil. Politsei pidas kinni Lõuna prefektuuri uurija Viivika Kuuse, keda kahtlustatakse kurjategijale info lekitamises kahtlustusega. Ärge andistama tuttavale infot kahe juhtumi puhul. Valitsus otsustas täna, et vanadest rehvidest Romo sõidukites tekkinud jäätmete kogumine peab muutuma senisest tunduvalt tõhusam. President Toomas Hendrik Ilves andis ülikooli raadiosaate eestvedajale Jaan Tootsanile üle tänavuse vabariigi presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Täna Rakveres esietendub kadunud tsirkus toob vaatajani mälestuse olenemata eilsest. Nii tutvustab Rakvere teater oma uut suvelavastust. Ja ilmast. Homme on Eestis peamiselt sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul ja sooja on 15 kuni 21 kraadi. Euroopa ülemkogu toetas üksmeelselt Eesti ühinemist eurotsooniga järgmisel aastal, lõplikult vormistatakse Eesti ühinemine euroalaga 13. juulil Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite kohtumisel. Aga kuidas sündis otsus täna ülemkogul, meie korrespondent Brüsselis Kadri Kukk. See kiideti ülemkogul heaks niinimetatud A-punktina, mis tähendab, et mingit debatti enam ei peetud. Ülemkogu järeldustes on siis kirjas, et Euroopa ülemkogu õnnitleb Eestit Maastrichti kriteeriumide täitmise puhul ning nõustub Euroopa komisjoni ettepanekuga võtta Eesti eurotsooni vastu järgmise aasta esimesest jaanuarist. Lõpetati ka töö selle strateegiaga, mida nimetatakse Euroopa 2020. Tõepoolest, Euroopa Liidu liidrid kiitsid heaks ka Euroopa 20 20 strateegia ja näiteks Eesti initsiatiivil on sinna strateegiasse lisatud ettepanek, et aastaks 2015 peaks Euroopa liidus toimima ka digitaalne siseturg. See tähendab, et kaubad, teenused, kapital peaksid liikuma vabalt ka internetis. Sisuliselt peaks muutma äri tegemist lihtsamaks Euroopas, et ettevõtteid on näiteks internetis lihtsam registreerida või üleüldse lihtsam asju ajada. Aga see strateegia põhimõtteliselt see on Euroopa Liidu ühispositsioon juuni lõpus Torontos toimuvaks G20 tippkohtumiseks. Aga üks teema, millest kindlasti üle ja ümber ei pääsetud, on, on eelarvepoliitika. Üks olulisem kokkulepe on tõepoolest eurotsooni majanduspoliitika sügavam koordineerimine. Kreeka kriis on näidanud, et Euroopa ühisraha stabiilsus sõltub suurel just sellest, missugune on ühe või teise euro riigi majanduspoliitika ja kui ühtne seal. Ja nüüd täna lepiti kokku sanktsioonides neile, kes rikuvad eurokriteeriume teadaannet. Saksamaa soovis näiteks sedagi, et Kreeka sugustelt suurtelt rikkujatelt võetakse mõneks ajaks isegi hääleõigus ministrite nõukogus kuniks meil on kodus asjad korras. Aga ülemkogu järeldustes nii radikaalset meedet siiski sees ei ole. Küll aga sündis üksmeel selles osas, et liikmesriigid hakkavad hindama Brüsselis üksteise riigieelarveid veel enne, kui nad kinnitatakse rahvuslikes parlamentides. Ja kuidas tuli otsus alustada läbirääkimisi liitumisläbirääkimisi Islandiga? Ülemkogu tõepoolest kiitis heaks selle, et Euroopa Liit alustab liitumisläbirääkimisi Islandiga. Head annet vahepeal olid sellele vastu Suurbritannia ja Holland, sest neil on Islandiga teatud pangandusteemalised vaidlused, aga ilmselt need siis lahenesid enne ülemkogu. Riigikogu lõpetas täna oma kevade istungjärgu ja parlamendi juhatus tegi sellest ka kokkuvõtteid. Uku Toom teeb ülevaate. Üheksanda riigikogu koosseisu VII istungjärk on lõpule jõudnud. Kevadel võeti vastu 95 seadust ja otsust, sama palju eelnõusid on praegu menetluses. Riigikogu esimees Ene Ergma kõige olulisemast. Kõige tähtsam oli see, et me oma tegevusega möödunud aastal hoidsime riigieelarvet nii väikese eelarve defitsiidi sees kui võimalik. Ja see näitab, et me oleme selles mõttes teinud ikkagi väga tõsise sammu oma riigi finantsolukorra stabiliseerimise suunas. Konkreetsetest seadustest tõi Ergma välja elektrituru seaduse muutmise, monopolide hinnapiirangute seaduse, liiklusseaduse ning haridusseaduse aseesimees Keit Pentus oli rahul sellega, et riigikogu ei pea tegelema negatiivse lisaeelarvega ja tõstis esile arutelusid, mis on välja toonud mitu seaduseks koormunud ettepanekut. Ma arvan, et kui oleks kaks asja sellest aastast välja tooma, et siis üks selline üldine iseloomustus võikski olla selliste seaduste vastuvõtmine, mida võib-olla kohe Idervistata selliste väga suurte aplausiga kiiduavaldustega, mille mõju avaldub jälle üsna kauges tulevikus. Üheks selliseks väga oluliseks seaduseks minu arvates võib pidada pensioni ja tõstmis tulevikus ja teine samamoodi üsna kaugele ette mõju omav seadus on seesama riigikogu esimehe poolt nimetatud kindlasti PKS põhikooli ja gümnaasiumiseadus, mis on selles koosseisus üks kauemini tehtud põhjalikumalt tehtud eelnõusid ja mis nüüdseks on siis ka vastavaks saanud. Keit Pentus märkis, et koostöös opositsiooniga on olnud üsna kirglikku maadejagamist, aga on olnud ka olulisi seadusi, kus üksmeel on saavutatud ja peetud konstruktiivset koostööd. Juhatuse teine liige Jüri Ratas jätkas samal teemal. Kui võtan lühidalt kokku seda kevade istungjärk, kus ma ütleks nii kevadine istungjärk, pidades silmas Eesti huve riigikogus, ma arvan, peaaegu parima mida ta sai meie riigi siis tuleviku osas peaaegu et oleks saanud veel parema tulemuse anda, siis kui nii võimsalt ei oleks töötanud koalitsiooni teerull. Me oleme sisse saanud 19, seal sees on selle kevade istungjärgu raames ainult kolm andadest suutnud lõpetada esimest lugemist. Kui Jüri Ratas ei kiitnud heaks varianti, kus diskussioon tapetakse kohe algusjärgus siis Ene Ergma kiirustas oponeerima. Väga paljud need esimesed ja opositsiooni eelnõud ja mikspärast nad esimeses lugemisel kukuvad välja, on väga paljud seotud sellega, aga et nad panevad liigi eelarvele teatud finantskohustusi ja me ei saa ikkagi võtta tõsiselt ohustasid, öeldakse teate linte kuskil 400 miljonit. Aga kust te seda leiate, see on teie asi. Niisiis on istungjärk lõppenud, kuid viidates lähenevatele valimistele arvas Ene Ergma, et riigikogulastel tuleb töine suvi, mis täidetakse Hulvaliste ringsõitude ja kohtumistega. Eestis on visiidil Palestiina omavalitsuse välisminister Readmalki pärast kohtumist Eesti välisministri Urmas Paetiga. Kohtuti ka ajakirjanikega, veel kord hukkuda. Eesti ja Palestiina on teinud koostööd e-riigi valdkonnas ja ka täna külastas minister meie e-riigi akadeemiat. Kohtumist ajakirjanikega alustasid ministrid aga sellest, et kirjutasid alla poliitiliste konsultatsioonide pidamise protokollile. Urmas Paet nentis, et Eesti suhted Palestiina ka arenevad positiivses suunas ja heas tempos ning lisas Me oleme omalt poolt pakkunud jätkuvalt pakkumas projekte, et aidata siis ka palestiina AT ette valmistada täis Ritluseks, sealhulgas siis ennekõike ja kõik see, mis puudutab infotehnoloogia ja e-valitsus arenguid samuti. Me oleme välja pakkunud stipendiumit, siis Eesti diplomaatide kooli juba selleks sügiseks 15-le Palestiina noorele diplomaadile ja ka seda praktikat me kavatseme jätkata. Sealse piirkonna rahvusvaheliste arengute kohta ütles Eesti välisminister Eesti on seisukohal, et ainuke võimalik lahendus sealse piirkonna probleemide lõpetamiseks on kahe riigi lahendus ehk siis Iisraeli kõrval eksisteeriks ka Palestiina riik. Ja, ja selles osas me kindlasti soovime näha, et kõnelused Iisraeli ja Palestiina vahel selle tulemuse saavutamiseks jätkuksid. Palestiina välisminister Readmalki alustas sellest, et nentis äsja alla kirjutatud protokolli olulisust, sest see toob kaasa kiirema kahepoolsete suhete arengu ja lisab koostööle uue dimensiooni. Avaldas ka tunnustust, et Eesti on aidanud Euroopa liidu liikmena Gaza rahu arendamisele Lähis-Ida piirkonnas. Read malki nentis, et Eestil ja Palestiina on ühine arusaam mitmete küsimuste asjus maailmas. Minister kiitis Eesti arengut ja nentis, et Eestil on oma edulugu maailmas ja Palestiina tahab luua oma edulugu oma piirkonnas. Kas siis tähendab see seda, et ta on olnud edukas ja tema kogemusi soovitavaks ära kasutada. Mis puutub valdkondadesse, kus koostööd teha, siis read malki sõnul siin õieti kiire polegi. Palestiina lon, arenev, tugeva potentsiaaliga majandus näiteks Gaza sektori ülesehitamiseks on eraldatud rahvusvahelist abi, seal on vaja rajada infrastruktuur. Tuur Eestil kui sõbralikul riigil on igal juhul sealses ettevõtluses eelised. Politsei pidas kinni Tartu kriminaaltalituse üleminspektori Viivika Kuuse, keda kahtlustatakse kurjategijale info lekitamises. Tartust jätkab peretärendreis. Peaaegu 20 aastat politseis töötanud Tartu kriminaaltalituse üleminspektor Viivika kuuske kahtlustatakse kahe kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete lekitamises kurjategijale. Kurjategija, kellele infot anti, oli kuuse isiklik tuttav, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gretel Tamm. Kõigepealt see kriminaalasi, mis oli tema enda menetluses ja, ja kus toimingutega ta siis infot oma tuttava huvides kogus oli üks kütuse Nalja külmitamise lugu, kuid teine kriminaalasi, mille eeluurimise kohta informatsiooni avaldas, on üks veel käimasolev kriminaalmenetlus, mida menetleb Lõuna prefektuuri organiseeritud kuritegude raskete kuritegude talitus ja mis ootab siis kohtusse saatmist käesoleval ajal. Kuuse motiiv info lekitamise on veel selgitamisel, praeguste tõendite põhjal ütles vanemprokurör Tammet. Raha kuusele selle eest ei makstud. Mis on oluline, on see, et tegemist ei ole sellise inimliku rumalusega või lihtsalt tööalase hooletuse või eksimusega, vaid tegemist on ikkagi sihiteadliku käitumisega, mille eesmärk on tegutseda oma tuttava huvides. Kuus kandis kurjategijale infot võrdlemisi pika perioodi jooksul, mis algab möödunud aasta aprillis. Tee lõpeb tänavu kevadega. Lõuna prefekt Tarmo kohvi sõnul on tegemist äärmiselt tõsise juhtumiga. Peale seda vahejuhtumeid toimuks mingisugune tohutu järelevalve meetmete rakendamine, ma rõhutan veel, et seda tegelikult tehakse igapäevaselt ja noh, kui selle sündmuse juurde korra tagasi tulla. Ma usun, et tegelikult on see ennekõike oma kolleegide reetmine selle sõna kõige otsesemas mõttes, kuna teiste inimeste tehtud töö on tänu sellistele juhtumitele sageli muutub nulliks. Aga taaskord, et ma rõhutan seda, et tegemist on esialgu kahtlustuse ka, et lõpliku hinnangu selles kriminaalasjas annab ikkagi kohus. Vahistatud Viivika kuuske iseloomustas kohv tema senise töö põhjal kui pädevat politseiametnikku. Tegemist oli tegelikult väga tavainimesega, kelle käes olid sageli üsna sellised keerulised asjad ja noh, nagu ma mainisin, on tegemist juba 50 aastase inimesega, kes on politseisüsteemis teeninud pea 20 aastat, nii et selline taustale igati korrektne ja kahjuks osutus piss-piss tegelik tema tegevus hoopis hoopis vastupidiseks kohtuga ja Pasi ikkagi tõendus, siis kahjuks temalegi politsei eripensionitingimused, et ta peab sellega leppima. Kuusk on seni talle kahtlustuses süüks pandud kuritegusid eitanud. Kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Valeütluste andmise eest võib saada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning ameti tegevusest teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest on ette nähtud rahaline karistus. Pireteerem reis, Tartu stuudio. Valitsus kiitis heaks kaks eelnõu, millega reguleeritakse kasutatud rehvidest ja romusõidukitest tekkinud jäätmete kogumist. Rehvide tootjad peavad vanarehve piiramata koguses tasuta tagasi võtma ja rajama igasse Eesti linna. Kogumispunktid jätkab Mall Mälberg. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles valitsuse pressikonverentsil, et kehtiva määruse sätted ei toiminud piisavalt hästi. Näiteks ei saanud vanarehve kõikjal tasuta ära anda või ei saanud ilmast liiki tootja juurde romusõiduki osi tagasi viia või pidi nende äraandmiseks liiga kaugele sõitma. Ka ei olnud asjaosaliste hinnangul regulatsioon piisavalt selge, tekitas vaidlusi ja kõrvalehiilimise. Palusime kommentaari keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter reeglilt. Algne määrus rääkis tõesti romusõidukitest nende osadest käsitledes nende osadena siis ka rehve ja seal üks põhiline võiks öelda siis rakendused, probleem oli see, et nägi ette kohustuslikku tasuta vastuvõtukohana Ühe koha maakonnas järelikult rehvidele ja seda oli ilmselgelt igav. Ja see oli üks peamine põhjus, miks need nüüd nagu lahutati määrus näeb ette märgatavalt tihedama vastuvõtukohtade arvu. Samas Cramo autodele jääb ligikaudu sarnane kogumisvõrgustik püsima ja seal on probleemid, on natuke teise koha peal küll, aga rehvide osas tõesti oli, oli täiesti märg, hakkab see, et nende kogujad valdajad sealhulgas siis ka rehvitööga ei vaevunud tegelikult toitaks ühte garanteeritud kogumiskohta maakonnas ära viima ja selle tõttu neid sageli tuli koristada kuskil metsas kuskil seal kolmanda kohapeal, aga see, et nüüd keegi kuskil rehve vastu võttes küsis raha, see oli selle üks nüüd osalenud kaasnähtus, seal oli tegemist nendele juhtumitele otsese määruse tegelikult nõuete rikkumisega ja ega selles mõttes uus määrus nüüd ei ole kuidagipidi ise jõustuvam, kui senine oli, eks järelevalvetegevuse tähtsus säilib väga olulisena, ka selle uue määruse jõustumisel. Minister Tamkivi kinnitas pressikonverentsil, et üks nõue, mis uues regulatsioonis on, kohustab rehvide ja mootorsõidukite tootjaid laiendama kogumispunktide võrgustikku. Et igas Eestimaa linnas peab olema vähemasti üks kogumispunkt vanarehvide jaoks ja igas alevikus, mis on suurem kui 1500 inimest, nii et 67 kohta, siis üle Eesti peab olema tagatud nii, et inimene oma vanarehvidega kusagile kilomeetri taha sõitma ei pea. Mis peaks siis tagama ka selle, et need rehvid oluliselt vähem satub Kamil metsa äärde ja närvidele, et üldiselt see ära andmine läheb oluliselt lihtsamaks ja kergemaks. President Toomas Hendrik Ilves andis vikerraadios ja klassika Raadios kuuldava saatesarja ööülikool toimetajale ja eestvedajale Jaan Tootsanile üle vabariigi presidendi kultuurirahastu tänavuse noore kultuuritegelase preemia. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Jaan Tootsen oma soovi uute teadmiste järele viinud iseendast palju kaugemale väga paljude inimesteni. Saade on meie kultuuriloolise varasalve oluline nurk, harukordne teadmiste kogum, ütles president Indrek Kiisler, rääkis Jaan Tootsen. Niga. Mõned ajad tagasi, ma kohtusin ühe inimesega, kes ütles, et et vot nüüd ongi see hetk, kui terve põlvkond noori on üles kasvanud, kus ööülikooliga Molgul noh, arvan, et sellest nagu mingisugust tähendusest aru. Aga nüüd mõned nädalad hiljem mõtlen, et tegelikult mina, ööülikooliõpilasena olengi nimelt see põlvkond, et keda ööülikool on mõjutanud et mõju, mis, mis ta mulle on andnud, ma ei tea, ma arvan, et ma oleksin siis teine inimene, kui me oleks kohanud kõiki neid eesti mõtlejaid nende aastate jooksul. Kas sa kujutad ette, et sa teed näiteks 40 aasta pärast sedasama ülikooli? Ma ei kujuta ette ennast seda tegemas, aga tegelikult see nüüd moodsas keeles, et see formaat vaata iseenesest võiks olla ju igavene selliseid lugusid lükanud tee ääres on ju räägitud aastatuhandeid mis võiksid siis mõjutada iga iga inimese elu kuidagi edaspidi. Ja see põhimõte on olnud ju see, et, et iga saade moodustab omaette terviku, mulle meeldib sõna eluvaimustus ja kui ma kohtan kas kirjanikku, kunstnikku, teadlast, kes on tõeliselt sügavalt läinud sisse maa-alasse ja ta teab, miks ta hommikul üles tõuseb ja miks ta mingisuguseid asju teeb, et oskab seda teistele edasi anda. Et siis see on see, mida mina, pannes õhtul pea padjale kuulates ära tema mõtted. Tunnen, et ma olen saanud nagu millegi võrra rikkamaks. Rakvere teatris on täna esietendus, mida meile vahendab Ago Gaškov. Täna Rakveres esietendub Urmas Lennuki lugu. Kadunud tsirkus on lugu sellest, kuidas kaks kummalist olendit, keda kehastavad Bonzo ja Tõnis Mägi panevad hääbuva tsirkuse uuesti tööle. Tõnis Mägi rääkige natuke oma kummalisest rollist, kes te olete selles, et ei oskagi päriselt öelda, kes me oleme, me oleme mingid mingisugune kummaline tuua, need võivad olla inglid. Nad võivad olla kuskilt mujalt planeedilt, nad võivad olla hullumajast põgenenud, nii nagu inimesed seda lõuad võivad kesta võtta. Kellele see mõeldud on? Kõigile kõigile, kes natukenegi viitsivad aduda, millest need tekstid räägivad, soovitaksin muidugi väga neid inimesi, kellel on näiteks meeldib Viiding või kellele meeldib näiteks Zbignev Herbert võime sellised luuletajad kui nendes luuletustes on juba olemas see alge, mis siin selles tükis kavam. Urmas lennuk. Tegelikult määratlus on mälestus olemata eilsest ühtpidi kuidas saab olla mälestus millestki, midagi ei ole, aga kõne kolme selle järjestikuse sõna peale mõtleme mälestus olemata eilsest, siis kõigil meil ometi midagi nagu meenub ja samamoodi on lugu kadunud tsirkusega. Arvan, et igalühel on oma lugu ja oma assotsiatsioon selle pealkirja ja määratlusega ja loomulikult eeldan ma oma seostaksid kõigil, kes seda vaatama tulema. Mitte ainult see trupp, mitte ainult Tõnis Mägi ja Bonzo, mitte ainult Peeter Tammearu, aga ka orkester. Täies koosseisus Alari Piispea ka ühest otsast kostüümikunstnik Kristi Leppik, kes on olnud teiega kaasas, neid inimesi on siin veel veel veel veel. See on üks tõelise tsirkusetüki tegemine olnud. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Hommikul saartel edela- ja lõunatuul kuus kuni 11 meetrit sekundis ja sooja on neli kuni 11 kraadi. Päeval on ka vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub lõunakaare tuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on 15 kuni 21 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.