Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu Euroopas ülemkogu toetas Eesti ühinemist eurotsooniga järgmisel aastal. Ülemkogu pidas vajalikuks liikmesriikide eelarvekavade eelnevat hindamist. Otsustati avada liitumisläbirääkimised Islandiga. Riigikogu võttis istungjärgul vastu 95 seaduseelnõu ja otsust, aga hääletus ka terve rea menetlusest välja. Opositsiooni meelest neid sisuliselt käsitlemata. Politsei pidas kinni Lõuna prefektuuri uurija Viivika Kuuse, keda kahtlustatakse kurjategijale info lekitamises. President Toomas Hendrik Ilves andis ööülikooli raadiosaate eestvedajale Jaan Tootsanile. Vabariigi presidendi kultuurirahastu tänavuse noore kultuuritegelase preemia. Lisaks eesti ja võro kirjakeelele võib lähiaastatel tekkida ka seto kirjakeel. Eelkõige nähakse selle kasutusvaldkonnana kohalikku meediat ja setomaaga seotud teaduslikke tekste. Ja ilmast. Homme on Eestis peamiselt sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul ja sooja on 15 kuni 21 kraadi. Euroopa ülemkogu toetas üksmeelselt Eesti ühinemist eurotsooniga järgmisel aastal, lõplikult vormistatakse Eesti ühinemine euroalaga 13. juulil Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite kohtumisel. Aga kuidas sündis otsus täna ülemkogul, meie korrespondent Brüsselis Kadri Kukk. See kiideti ülemkogul heaks niinimetatud A-punktina, mis tähendab, et mingit debatti enam ei peetud. Ülemkogu järeldustes on siis kirjas, et Euroopa ülemkogu nõustub Euroopa komisjoni ettepanekuga võtta Eesti eurotsooni vastu järgmise aasta esimesest jaanuarist. Euroopa Liidu liidrid kiitsid heaks ka Euroopa 20 20 strateegia. Ja näiteks Eesti initsiatiivil on sinna strateegiat lisatud ettepanek, et aastaks 2015 peaks Euroopa liidus toimima ka digitaalne siseturg. See tähendab, et kaubad, teenused, kapital, peaksid liikuma vabalt internetis. Sisuliselt see muutma äri tegemist lihtsamaks Euroopas, et ettevõtteid on näiteks internetist lihtsam registreerida või üleüldse lihtsam asju ajada. Üks olulisem kokkulepe, eurotsooni majanduspoliitika sügavam koordineerimine. Kreeka kriis on näidanud, et Euroopa ühis stabiilsus sõltub suurel määral just sellest, missugune on ühe või teise euro riigi majanduspoliitika ja kui ühtne seal. Ja nüüd täna lepiti kokku kroonides neile, kes rikuvad eurokriteeriume teadaannet. Saksamaa soovis näiteks sedagi, et Kreeka sugustelt suurtelt rikkujatelt võetakse mõneks ajaks isegi hääleõigus ministrite nõukogus. Kuniks meil on kodus asjad korras. Aga ülemkogu järeldustes nii radikaalset meedet siiski sees ei ole. Küll aga sündis üksmeel selles osas, et liikmesriigid hakkavad hindama Brüsselis üksteise riigi eelarveid veel enne, kui need kinnitatakse rahvuslikes parlamentides. Ülemkogu lisaks sellele, et Euroopa Liit alustab liitumisläbirääkimisi Islandiga, rad anneta, vahepeal olid sellele vastu Suurbritannia ja Holland, sest neil on Islandiga teatud pangandusteemalised vaidlused. Aga ilmselt need siis lahenesid. Enne ülemkogu. Riigikogu lõpetas täna oma kevadistungjärgu ja parlamendi juhatus tegi sellest ka kokkuvõtteid. Uku Toom teeb ülevaate. Üheksanda riigikogu koosseisu VII istungjärk on lõpule jõudnud. Kevadel võeti vastu 95 seadust ja otsust, sama palju eelnõusid on praegu menetluses. Riigikogu esimees Ene Ergma kõige olulisemast. Kõige tähtsam oli see, et me oma tegevusega möödunud aastal hoidsime riigieelarvet nii väikese eelarve defitsiidi sees kui võimalik. Ja see näitab, et me oleme selles mõttes teinud ikkagi väga tõsise sammu oma riigi finantsolukorra stabiliseerimise suunas. Aseesimees Keit Pentus oli rahul sellega, et riigikogu ei pea tegelema negatiivse lisaeelarvega ja tõstis esile arutelusid, mis on välja toonud mitu seaduseks vormunud ettepanekut. Ma arvan, et kui oleks kahte asja sellest aastast välja tooma, et siis üks selline üldine iseloomustus võikski olla selliste seaduste vastuvõtmine, mida võib-olla ei tervitab ta selliste väga suurte aplausiga ja kiiduavaldustega, mille mõju avaldub jälle üsna kauges tulevikus, et üheks selliseks väga oluliseks seaduseks minu arvates võib pidada pensioni ja tõstmis tulevikus ja teine samamoodi üsna kaugele ette mõju omav seadus on põhikooli ja gümnaasiumi. Keit Pentus märkis, et koostöös opositsiooniga on olnud üsna kirglikku maadejagamist, aga on olnud ka olulisi seadusi, kus üksmeel on saavutatud ja peetud konstruktiivset koostööd. Juhatuse teine liige Jüri Ratas jätkas samal teemal. See kevadine istungjärk, pidades silmas Eesti huve, tegi seal riigikogus, ma arvan, peaaegu parima, mida ta sai, oleks saanud veel parema tulemuse anda siis, kui nii võimsalt ei oleks töötanud koalitsiooni teerull. Me oleme sisse andnud 19 seal veenusele kevade istungjärgu raames ainult kolm andadest suutnud lõpetada esimesest lugemisest. Ene Ergma kiirustas oponeerima Ja mikspärast nad esimesel lugemisel kukuvad välja, on väga paljud seotud sellega, et nad panevad liigi eelarvele teatud finantskohustusi ja me ei saa ikkagi võtta tõsiselt ohustasid, öeldakse teate lõike kuskil 400 miljonit. Aga kust te seda leiate, see on teie asi. Politsei pidas kinni Tartu kriminaaltalituse üleminspektori Vivika kause, keda kahtlustatakse kurjategijale info lekitamises. Tartust jätkab perreteerimbreis. Peaaegu 20 aastat politseis töötanud Tartu kriminaaltalituse üleminspektor Viivika kuuske kahtlustatakse kahe kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete lekitamises kurjategijale. Kurjategija, kellele infot anti, oli kuuse isiklik tuttav, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gretel Tamm. Kõigepealt see kriminaalasi, mis oli tema enda menetluses ja, ja kus toimingutega ta siis infot oma tuttava huvides kogus oli üks kütuse välja filmitamise lugu, kuid teine kriminaalasi on üks veel käimasolev kriminaalmenetlus, mida menetleb Lõuna prefektuuri organiseeritud kuritegude raskete kuritegude talitus Kuuse motiiv info lekitamise on veel selgitamisel, praeguste tõendite põhjal ütles vanemprokurör Tammet. Raha kuusele selle eest ei makstud. Mis on oluline, on see, et tegemist ei ole sellise inimliku rumalusega või, või lihtsalt tööalase hooletuse või eksimusega, vaid tegemist on ikkagi sihiteadliku käitumisega, mille eesmärk on tegutseda oma tuttava huvides. Kuus kandis kurjategijale infot võrdlemisi pika perioodi jooksul, mis algab möödunud aasta aprillis. Tee lõpeb tänavu kevadega. Lõuna prefekt Tarmo kohvi sõnul on tegemist äärmiselt tõsise juhtumiga. Tegelikult on see ennekõike oma kolleegide reetmine selle sõna kõige otsesemas mõttes, kuna teiste inimeste tehtud töö on tänu sellistele juhtumitele sageli muutub nulliks, et lõpliku hinnangu sellest kriminaalasjast ohus. Tegemist oli tegelikult väga tavainimesega, kelle käes olid sageli üsna sellised keerulised asjad. Kohtlus leiab asi ikkagi tõendus, siis mis kahjuks temale ei kehti. Politsei eripensionitingimused, et näha, ta peab sellega leppima. Kuusk on seni talle kahtlustusest süüks pandud kuritegusid eitanud. Piret Preis Tartu stuudio. President Toomas Hendrik Ilves andis vikerraadios ja klassikaraadios kuuldava saatesarja ööülikool toimetajale ja eestvedajale Jaan Tootsanile. Vabariigi presidendi kultuurirahastu tänavuse noore kultuuritegelase preemia. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Jaan Tootsen oma soovi uute teadmiste järele viinud iseendast kaugemale väga paljude inimesteni. Aga ta on meie kultuuriloolise varasalve oluline nurk, harukordne teadmiste kogum, ütles president Jaan Tootsen. Mõtted. Mõned ajad tagasi, ma kohtusin ühe inimesega, kes ütles, et et vot nüüd ongi see hetk, kui terve põlvkond noori on üles kasvanud, kus ööülikooliga mina olen sellest nagu mingisugust tähendusest aru. Aga nüüd mõned nädalad hiljem mõtlen, et tegelikult mina, ööülikooliõpilasena olengi see põlvkond, et keda ööülikool mõjutanud. Arvan, et ma oleksin siis teine inimene. Kui me oleks kohanud kõiki neid eesti mõtlejaid nende aastate jooksul. Ja see põhimõtteliselt on olnud ju see, et, et iga saade moodustab omaette terviku. Mulle meeldib sõna- elu vaimustus ja kui ma kohtan kas kirjanikku, kunstnikku, teadlast, kes on tõeliselt sügavalt läinud sisse oma alasse ja ta teab, miks ta hommikul üles tõuseb ja miks ta mingisuguseid asju teeb, et oskab seda teistele edasi anda. Et siis see on see, mida mina, pannes õhtul pea padjale kuulates ära tema mõtted. Tunnen, et ma olen saanud nagu millegi võrra rikkamaks. Ta kirjakeele loomine liigub aeglaselt, kuid kindlalt edasi tänali seto keel ja selle uurimine jutuks Värskas vahendab Toomas Kelt. Seto kirjakeele üks edendajaid on setu keele ja kultuuriuurija õie sarv, tema tegeleb praegu ka setomaa koguteose tõlkimisega ning selle tegevuse käigus selgus vajadus eesti setosõnana raamatu järele. Sarv on üks neist, kes on veendunud, et seto kirjakeelt on vaja vastu. On küll väidetud, et kirja pandud reeglid suretavad elava muutuva keelekasutuse välja, kuid sarv sellesse ei usu. Tähekiitmise lähespicine siis näitule kirja panda tulega sedda keele kirja pander läks, peak, kere kerkinud oleme seto keel peaks arenema ka teaduskeeleks. Eelkõige seto kultuuri uuringud peaksid olema kirja pandud kohapealses keeles, aga kas võiksid ka näiteks setomaa omavalitsused hakata oma dokumente vormistama seto keeles, nii omavalitsustes kui riigikogus tegev olnud poliitik Rein Järvelill sellesse ei usu? Ma hetkel setomaal sellist valmisolekut ja vajadust ei näe. Siin on palju lihtsamaid, tuhandeid, kus oleks võimalik ja ka vajalik ja mõistlike keelt sisse viia omavalitsuse tasandil tõepoolest oleks praegusel hetkel väga hea, kui setomaavalitsuste ametnikud oskaksid keelt ja suudaksid suhelda selles keeles. Seto keelt räägivad ja kõik Värska inimesed seto kirjakeelde suhtuvad nad aga erinevalt. Aga ma ei mõista, lugeda ma oskan, aga seal on ikka ärge nüüd kirjutada värki ja kui seda oma ära ei kao, siis oleks seda vaja küll. Vaata, kas oleks vaja seto kirjakeelt ikka, aga kas praegu on õpetatud seto keeles kirjutamist Angell õpetajatelt ainult ühe aasta, milline peaks olema seto keele kirjapilt, kas kasutusele peaks jääma ülakomad ja q täht mitmuse tähistajana on edasiste arutluste teema. Toomas Kelt Tartu stuudio. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, hommikul saartel edela- ja lõunatuul kuus kuni 11 meetrit sekundis ja sooja on öösel neli kuni 11 kraadi. Päeval on ka vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub lõunakaare tuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 21 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.