Tere õhtust, kell sai tihke, toimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 20.-st juunist. Stuudios on Kai Vare. Poola presidendivalimistel ennustatakse võitu praegu selle presidendi kohusetäitjale Bronislev Komorowskile, kellelt oodatakse suhet parandamist Euroopa Liiduga ja majandusreformide elluviimist. Pärnus avati tänulik täna pidulikult uuenenud rannapark, mis rajati 1882. aastal linna karjamaale. Kaheisati ranna seenel taas suve Tallinna lipp ja Pärnu sai suvepealinnaks juba viieteistkümnendat korda. Hansalodi Jõmmu saadeti Tartus rikkalike kingitustega teele Pärnu hansapäevadele. Seejärel minnakse koos viikingilaevaga turm veel ajalooliste laevade merereisile Läänemerel. Järvamaal jõuab lõpule õpilasmalev kahenädalane tööperiood. Majandussurutis mõjutab ka õpilasmaleva tegevust. Eraettevõtted reeglina õpilaste töökäsi ei vaja ja nii on laste peamisteks suvisteks tööandjateks kohalikud omavalitsused viima teade lubab meile mõnel pool vihmasadu, jaga äikest. Sooja on öösel seitse kuni 13, päeval 14 kuni 20 kraadi. Poolas toimuvad presidendivalimised, et valida uus riigipea pärast president Lech Kaczynski hukkumist lennuõnnetuses. Peamised soosikud on praegune riigipea kohusetäitja Bronislev Komorowski jaga hukkunud presidendi kaksikvend Jaroslaw Kaczynski. Jaroslaw Kaczynski olid 2006. ja 2007. aastal lühikest aega peaminister. Ta suhtus väga umbusklikult Venemaast ja Saksamaasse ning rikkus võlasuhted nii naaberriikide kui Euroopa Liiduga. Paljude poolakate hinnangul saaks Bronislav Komorovskist mõõdukam. President Komorowski on ühel meelel praeguse peaministri Donald Tuskiga, kes tahab Poolat lähendada Euroopa Liidu poliitikaga võimalikult kiiresti Poolas kasutusele võtta euro. Selleks on aga vaja majandusreforme. Meeskondades tehtud küsitluste tulemused avalikustatakse kohe pärast jaoskondade sulgemist kohaliku märgi. Kell kaheksa. Pärnus avati suvehooaeg ja linnale anti üle suvepealinna tiitel Ester Vilgats, kes kohal. Taat, kes tänavu on ettevõtmiste toetamisel erakordselt valiv, laskis suvepealinna lipu pilvitu taeva poole tõusta. Edasine toimus juba uuenenud rannapargis, kus üles astusid nii Pärnu linnaorkester kui Pärnumaa mandoliiniorkester. Esimest korda sai Pärnu suvepealinnaks 1996. aastal ja vahepeal liikus linnajuhtide mõtte selles suunas, et suvepealinn on oma aja ära elanud. Nüüd toetatakse aga seda ideed taas väga jõuliselt. Pärnu ja suvepealinn on nagunii juba sünonüümideks saanud. Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. Astronoomilise suve alguseni on jäänud üks lühike öö ja mõne tunni ja ongi meie kauaoodatud suvi jällegi käe. Nii nagu mesilase kogu talvel mehh Pelex külm ja pikk talv üle elada. Nii kogume ka meie inimesena vahel valgusti energia pimeda sügise ja külma närvi. Eestile on kombeks üks president korraga, sama kehtib ka suvepealinna kohta. Pärnu oli, on ja jääb Eestimaa suve peale. Selle tiitlihoidmise nimel on tegelikult viimastel aastatel tehtud väga suured investeeringud just inimeste vaba aja veetmise puhkamise ja elukeskkonna parandamise nimel. Suurepäraselt märgid ongi täna õige õige pea avaldav rannapark ja koerakaaluga vallikääru renoveerimisel või mingi ametlik avamine toimub tegelikult vallas. Nii minul ei ole, kui ma ei ole, vähemalt käin. Halvemas. Mina Kristiina Kupper, suur töö on tehtud, rannapark on valmis, üldse, pakub vennakaleja linna külalistele. Ma arvan, et nii nagu üks park peab olema, kus on mõnusalt tegevusi, siin saab malet mängida, siinselt beta ongi mängida, siinset kunsti imetleda, siin saab lihtsalt mõnusalt pargis aega veeta, aega maha võtta ja lastel on väga vahva ja suur mänguväljak valmis saanud, nii et kõik terve perega siin leiab tegevust väga palju kokku 21 miljonit läks maksma, aga et kas on plaanis, siin on ikka veel alasid, kus pole midagi tehtud, kas on plaanis, ega selle lehe, selle pargiosaga oleme nüüd lõpetanud. Et aga sellist looduslikku poolt, et ma arvan, et selle projektiga on väga hästi. Me oleme saanud hakkama nii, et on loodusliku on jagu vana ja samas on midagi uut, et väga tasakaalus, et nõmme, suundume järgmistesse kohtadesse. Ja nii minu selle suve kukud ei ole. Kui ma ei ole, vähemalt käin sinna palve vastu kajastanud. Hansalodi Jõmmu saadeti täna pärastlõunal Tartus koos rikkalike kingitustega teele Pärnu hansapäevadele. Peipsiäärsete maakondade laulupeolt alustas Pärnu poole teed ka viikingilaev turmpärast. Pärnu hansapäevi suunduvad nii torm kui Jõmmu koos veel nelja vana laevaga Läänemere äärsetes riikides kuuealisele kultuuri, dessandile. Pireteerim reisilt kuuleme lähemalt. Alegoki segakoorilaulu saatel pakiti täna kell kolm Tartule raekoja ees vankrisse korvide kaupa tartus valminud söödavaid joodavaid kingitusi, et saate need hansalodi Jõmmu Pärnu poole teele. Edasi veeretas lodjarahvas kingitustest tungil vankri jõe äärde, kus kogu moon Ludjale tõsteti. Pärnu ei jääsammul Tartust lahkudes sugugi kaugeimaks sihtpunktiks, seetõttu piirdub Jõmmu tänane teekond lodjakoja ka, et seal veel hästi täiendada. Pärast Pärnu rahvusvaheliste hansapäevade lõppu rajab nikkel plaan minna kuuest laevast koosneva kultuuri dessandiga Läänemere äärseid riike külastama. Lähemalt räägib Liisa-Lota Kaivo lodjaseltsist. Pärnu hansapäevadelt algab esimene Eesti ajalooliste purjelaevade kultuuridest sant Läänemere sadamatesse, mis lõpeb siis juuli keskel Tallinna merepäevadel ja Kunnas on kuuajane mereretk, siis tõesti selle jaoks on vaja omajagu tavaari kokku koguda. Lodjakapten Priit Jagomäe sõnul on muu hulgas kavas ära käia ka Sigtuna all. Me mõtlesime, et katsume mingid väravad sinna tagasi viia, nende asemel, mis kunagi esisad ära täitsa nagu lepitusreisi mõte on meil, et me teist korda väravaid ära tooma ei lähe. Ühe kultuuri kingitusena on kavas nii Pärnus kui ka mujal tutvustada varjuteatrit, lodja purjel. Meil on niisugune maailmas esmakordne ja ainulaadne purjevarjuteatri etendus lodjale kaasa pandud, teeme muistsel moel elava tulega siis elava muusikaga lodja purje peal niisugust varjuteatrietendust. Etendus tuleb Pärnus peale rahvusvaheliste hansapäevade avatseremooniat, aga siis kõigis nendes Läänemere sadamates katsume seda ainulaadset etendust demonstreerida. Kogu vajalik moon loodetakse loodiale saade esmaspäeva õhtuks, siis alustab Jõmmu teed Pärnu poole. Tõsi küll, olude sunnil kuival maal. Pimeduse kattevarjus toimub see, et kuna lodi on tõesti ja kaheksa meetrit lai, siis tuleb kogu liiklus seisma panna lodjapeo ajaks siis esmaspäeva hilisõhtul hakkame mööda maad Lotja liigutama ja teisipäeva varahommikuks pesta. Pärnus. Tagasi Tartusse peaksid jaamu ja torm jõudma juuli lõpuks. Piret veerem reis Tartu stuudio. Jõgevamaal jõuab lõpule õpilasmalevarühmade kahenädalane tööaeg Järvamaa omavalitsustes, tegutsevates õpi, las malevarühmades on tänavu tööd saanud 180 last, see on poole vähem kui eelmisel aastal olev kingi kaastöö. 14 aastast, et Jüri noormeeste Mihkel Liivia Johan Vahteri kahenädalane õpilasmalevasuvi sai äsja otsa. Kuna nad peavad taskuraha teenimist tähtsaks, tuleb nüüd tööotsinguid jätkata. Omal käel. Naljatasime laste mänguväljakut. Mida ta õpilasmalevast üldse arvata on, see vajalik on küljekett tööd teha saab raha teenida tunnis 27 krooni ehk siis 10 päeva, aga peale kokku on 1080 krooni. Nüüd on kaks nädalat tööd tehtud, aga pikk suvi on ju veel ees. Käisin edelaraudtees töödesaamiskohta küsimas, et võib-olla saadet jaanipäeva asendada. Suhteliselt raske tegelikult ette ei võeta nagunii nooride. Aga miks jõuab vähem kui suuremad? Lõuna-Järvamaal on tänavu kuus rühma 60 malev lasega, neist enamus on tööd saanud Türi linnas. Maleva projektijuht Erika Teras ütleb, et õpilasmaleva ülalpidamine on projektipõhine tegevus. Kas omavalitsus õpilasmalevat vajab, sõltub suuresti valla või linna rahakoti paksusest sest eraettevõtjad õpilasmaleva vastu huvi ei tunne. Ainuüksi Türi linnas oli soovijaid pea 100 ringi ja tööle saime võtta 40 ja kahjuks oli üks tööandja purila taimla, kes ütles üles 30 lapse töökohad. Kuna kevad on olnud külm, umbrohutõrje õõnestus. Raske on leida õpilasele vanuses 13 kuni 15 tööd, lastetööoskused on peaaegu olematud. Sama lugu on ka distsipliiniga. Väga paljud tööandjad, näiteks rühmana 10 lapselist rühma ei taha tööle võtta. Esmakordselt tegutseb õpilasmalev Väätsa vallas, malevast on rahapuudusel loobunud Paide ja Koigi vald ning Paide linn. Paide abilinnapea Piret sapp ütleb, et kuna linnal õpilasmaleva jaoks raha napib, siis tänavu panustatakse Tööealiste inimeste tööturule tagasi suunamisse. Noortele jagub sellel aastal paides tegevust, küll läks just bussitäis noori lastelaagrisse kuuks ajaks. Lisaks sellele kolib noortekeskus meil välja nii randa kui vallimäele ja on meil ka mitmeid rahvusvahelisi projekte, kus noored suvel osalevad. Ja lisaks sotsiaaltöö keskus korraldab juulikuus kaasamblikul laagri toimetulekut raskustes perede noortele, nii et tegevust peaks jätkuma Paide noortele. Terve suvi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Jaanusel ilmast öösel levib vihmasadu Kagu-Eestist põhja ja loode suunas, Lõuna-Eestis võib äikest olla. Kõige väiksem on saju tõenäosus Lääne-Eesti saartel ja mandri loodeosas. Öö hakul puhub muutliku suunaga tuul, pärast keskööd põhjatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 13 kraadi. Päeval nihkub sajuala veidi lääne poole, Ida-Eestis võib äikest olla. Hiiumaal ja mandri loodeservas on saju tõenäosus taas väike. Pärastlõunal võib selgimisi olla ka Eesti kagunurgas. Puhub põhjatuul neli kuni 10, pärastlõunal saartel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on homme 14 kuni 20, Kagu-Eestis kuni 24 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.