Tere tulemast kuulama järjekordset Vikerkääru saadet täna on üks sellistest, kus Waltaria Jaak Ojakärul on meeldiv võimalus tutvustada teile üht kolleegi, tuntud raadiohääl, keda ilmselt väga paljud tunnevad niigi, aga tere tulemast, Allan Roosileht, tere. Tere. Ma ei tea, ma olen tähele pannud, et statistika puhul tihtipeale kasutatakse selliseid jooniseid, kus oleks nagu tort ja siis saan lõigatud erinevateks viiludeks. Ja ma tean, et sinul on neid ameteid küll vist niipalju, et kas sina saaksid meile piltlikult praegu ühe sellise tordi ja nende viiludega umbes anda teada, mida sa tegelikult kõike praegu teed ja, ja mida rohkem, mida vähem minu suure magusaarmastuse juures võiks öelda niimoodi, et me teeme sinu graafiku natuke ringi, kui sa lubad, et me võtame kuus tort, eriti sellepärast, et väga raske on ennast ära jagada mingisuguse tegevuse vahel, et ma teen 50 protsenti ühte ja 50 protsenti teist. Kui ma oma päeva vaatan, siis muidugi on tal väga paljus ikka noh, raadiopäev, aga tegelikult teisest kohast noh, meie ühiskond ja ja ütleme, praegune niisugune asjaajamine ja kuivõrd ma olen oma, et eraettevõtja siis võtab väga suure osa päevast niisugune tegevus, millega tegelikult ei tahaks nagu tegeleda või ütleme, igasugune niisugune paberimajandus, et see on nagu asja teine külg ja ja siis püüad veel haarata siit ja sealt kõike uuemat, mis on uudiseid ja ja ajalehti ja raamatuid ja kõike, nii et selline arvatavasti kui püüaks seda kuidagi seda ühte tortigi jagada, siis kordan ta ühtepidi ja kordan ta teistpidi. Et nii, kuidas parasjagu midagi aeg ette toob, et sedamoodi see tegevus käib? Mulle torkas silma, vabandust, kõrva, kõrva torkas sõna paberimajandus. Ma olen mõelnud, et see on vana termin, kas nüüd ei ole rohkem nagu kuvari majandus juba või midagi niisugust, et palju seal paberi peale? No paberi peal on väga palju on ka ja loomulikult sellepärast, et eraettevõtjana tuleb kõik tšekid kleepida ikka paberite peale ja, ja meil on veel olemas asutusi küll mitte maksuameti ja küll mitte niisugused suured asutused, aga mõnedes väikestes asutustes on veel niisugune hea bürokraatlik õhk kanda, nii et astud sisse, et selle nagu lainega sul üle vea, et tunned, et vot see ehe mingisugune 75. aasta õhk on veel sees, mõnel pool pakutakse veel kohvi ka. Naasin juba uhke asutusi, tegelikult aga, aga paberimajandust on küll jaa, tegelikult, et see eurobürokraatia, see ei ole veel kanda kinnitanud, aga aga kui ma näen, mis toimub Soomes, siis see on alles algus. Peab vist nii ütlema. Kas selliseid saali diskosid on veel ka ega teha, või istud ainult mikrofoni taga? On ikka, see on, käib ikka asja juurde, sellepärast et on vaja ikka käia vaatamas. Mis siis ikka inimestele tegelikult meeldib, et on ju väga paha istuda raadios pikad päevad ja, ja sa ei tea, mida tegelikult inimesed tahavad kuulata, millise muusika järgi tantsida ja ja siis on see nagu selle töö üks osa, see on nagu sidemassidega kontaktmassidega kontakt on ääretult põnev, sellepärast et see on mind viinud kokku üle Eestimaa igasuguste niisuguste toredate inimestega ja selliste kohtadega mida, mida ei oskaks üldse arvatagi, mida, milliseid Eestimaal võib-olla põldude vahelt järsku hakkab paistma kuskil täiesti kui sa arvad, et Eesti seadused enam ei kehti, hakkab kõrts paistma ja siis sinna ümber koguneb hunnik autosid ja tuleb suur hulk rahvast, lõbujanulised rahvast ja siis kui sellest peost seal kolm nädalat pärast seda pidu räägitakse siis ikka jätab kustumatu jälje, kust nad tavaliselt tulevad siis kui autodega, siis mitte just päris sealt kohe naabertalust, vaid ikka kaugemalt. Nojah, ei saa ju kõrtsi panna püsti ju päris nii-öelda küla keskele, sellepärast et siis seda, seda riidu on seal päris palju, lapsed tahavad magada ja nii edasi, siis kõrts jäägu ikka kaugemale, et noh, et kust niukesi suuremat sorti ulakusi tehakse, et see on parem, kui ta kodust kaugemal on. Ja sa puutud kokku ka üpris erinevate vanusegruppidega või? Kuidas praegu on, noh, vanasti oli nii, et ainult noored käisid, discol on vist ikka juba keskealised ja muidugi vanematele ma ei tea, kas üldse diskosid, tehakse või on mingid teistlaadi üritus, tehakse tantsuõhtuid. No mina saaksin hakkama kõigega, mina võiksin alustada 20.-te aastate muusikaga ja lõpetada 2000. aasta omaga, nii et minul on ükskõik, aga noh, paraku aeg on näidanud, et ega ega vanemat publikut jäävad inimesed ikka rohkem nagu koju ja ja otsivad tegevust väiksemas ringis, et neile selline suures kambas möllamine võib-olla enam nii palju ei paku, aga noh, see on täiesti loomulik ja ja poolt, eks nooruses sai ikka kõik ise sai ka rohkem käidud ringi nagu selles mõttes ja siis on see see suhtluse tarve on nagu ka on, vajab nagu täitmist ja hoogu on rohkem ja jõudu on rohkem ja kõike muud. Aga seal on ikka tavaliselt ütleme siis nooremapoolsem Publicaga, tavaliselt on seal ikka ka vanu sõpru, kes on tulnud kaema, et et kuidas siis nüüd läheb ja mis siis nüüd tehakse ja mille järgi siis nüüd tantsitakse ja. Mis me nüüd siis tänases Vikerkääru saates esimeseks palaks valime, need võin kohe ette öelda, on kõik Allan Roosilehe poolt kaasa toodud plaadid. Ja siin on no sa oled nähtavasti ka suur huumorisõber, et siin on üht-teist sellist naljakat. Cap. Jah, see on minu üks niisugune kogumise üks eesmärke leida üles sellised plaadid, kus peal nalja saab ja naeru ja ja, ja siukest plaat, selliseid plaate on päris palju kogunenud, aga võikski alustada ühe paroodiameistriga weird Janukovitšiga, kes on Ameerikas palju rohkem tuntud kui meil. Meie oleme teda kohanud mõnedes filmides mängimas mõnes komöödiafilmis aga ta teeb ka muusikat ja väga suurepäraselt, nii et palun väga. Siin on ansambli Queen kustumatu poeemi rapsoodia polka variant ja ütleme juba ette kõigele Queeni fännidele. Palun ärge solvuge, see on ju kõigest nali. Leidke mingi muu tegevus selleks ajaks. Üks venna ära. Ja mis siin solvuda, pole midagi minu arvates andekalt tehtud, jumal hoidku. Ja nali ei olnud ka liiga pikaks venitatud, nagu vahel võib juhtuda. Muide, paroodiat juurde edasi minnes meenus meile siin kõigile näiteks Liina haageni Saarale Underi paroodia ja üldse ongi huvitav vaadata, et Valter Ojakäär oli Allan roosilehel on kuidagi nagu ühine maitse selles mõttes, et Allan tunneb ka huvi vana saksa sellise lööklaulu vastu. Millest see see on, ma kõhklesin seda ise mõtlema, et huvitav, kust see pärit võib olla, minu isa on öelnud temale sakslast, laagrid meeldinud, aga aga arvatavasti see kuidagi see diskotegemine ilmselt viis mind selle asjaga kokku pärast, et oli vaja siin teha mitmeid juubeleid ja, ja vanematele inimestele ja, ja siis sai käidud tegemas ja ma mäletan, et siin need plaasid, ringlasid ja Valter Ojakääru plaat oli siis ükskord ka minu käes ja siis ma lindistasin ta ümber ja siis ma mängisin seda tantsuks suurima heameelega. Ikka oma kümmekond aastat. Vaat siin ongi võib-olla see motiiv, et Ameerika ja saksas laager on mõlemad kenad kuulata, aga mõlemad väga erinevad ja nad lihtsalt pakuvad üksteise vaheldust. Kuidagi nagu ja näiteks mina pean ütlema, et mulle meeldib isegi enneaegne saksas laager ja sõjaaegne rohkem pärastsõjaaegne, sest siis võtsid sakslased juba väga paljus niti Ameerika käest, sellepärast et seal olid okupatsioonitsoonid, kõik ansamblid olid juba inglisekeelsete nimedega ja ja noh, umbes nagu veel praegu. No kasvõi kasvõi Lili Marleen, väga huvitav lugu, et kuidas ta vahepeal on ühes leeris ja teisel pool ära keelatud olnud ja ja nii edasi, aga aga võib-olla meil on muusikasse suhtumine natuke erinev, sellepärast et mina võtan selle laulu, mina ei kuulagi isegi niivõrd palju ütleme, et kuivõrd Ta on, kuidas ta on teostatud muidugi ta peab olema kõrvale hea kuulda, iseenesestki mõista, aga mina mõtlen kohe selle peale, mis selle luuga teha saab. Et selles mõttes, et vaat mismoodi nüüd Masaks teda ära kasutada, et millal ma ta peale panen mängima panen, et öeldakse, et vot nüüd on õige koht ja vaat nüüd läheb just nimelt see vana valss või tango kes Eyre Hand, ma tahan, et see õigel ajal õigel ajal mängima saaks õiges kohas ja niimoodi võib inimestele väga palju rõõmu. Aga ilmselt sina oledki siis täheldanud selle oma tegevuse juures, nagu sa ütlesid, et käid vahel ka vanemate inimeste sünnipäevadel muusikat mängimas ja nii edasi. Et meil Eestis vist see vana Saksas laager läheb paremini peale kui Ameerika oma. Et ütleme, Frank Sinatra-le eelistatakse ikkagi noh, ma ei tea, oleneb, oleneb ikka põlvkonnast. Minul ei ma mõtlengi ikka seda vanemat põlvkonda, kus maalt algab vanem näiteks praegu ütleme juba juba 50 aastased on muidugi kuldses keskeas, aga kuuekümned aastased kipud juba vanema poole, aga 60.-te aastate aastaste inimeste noorus ei olnud mitte enam sõjaaeg päris. No vähemalt nende teadlik noorus, mis olid, mida me siin arutame, küsime Allan Roosilehe käest. Kumba muusikat sul tuleb rohkem mängida, kas näiteks 30.-te aastate Saksa lugusid või Ameerikale? Heino Ameerika lugusid kindlasti mitte, sellepärast et Ameerika filmidega neid siia suurt ei jõudnud. Noh, mina seda nüüd seda tolle aja filmilugu ja seda ajalugu, mis nüüd siin, mis inimestele kättesaadav, mis muusika oli aga, aga ma tean või noh, seda ma ei oska nii palju nii täpselt öeldagi võib olla, aga nii palju kui ma kuulnud olen, inimesed ikka meenutavad hea sõnaga Justika Saksas laagreid ja siin neid lauldi võib-olla siis rohkem või kuulati ja sõja ajal sõjaaja lapsed, kes olid tollal ütlevad, et neil on, neil on niisugused head mälestused jäänud just selle saksa muusikaga, aga siis pandi meiliväravad üldse kinni. Ja siis oli meil praktiliselt paus kuni 90.-te alguseni, mil, mil tegelikult ju üldse ei toimunud rock n rolli. Areng, mis oli mujal maailmas, jäi järsku seisma. Nojah, tulid mõned filmid nagu minu veetlev leedi ja mõned niuksed. Erandkorras Järvad sõda pärast sõda, no ja need tulid ka kuuekümnendatel aastatel helisev muusika sula ajal jahutu. Aga muide, pärast sõda oli üks periood, kus, kus venelane käijas oma trofeed, filme, mis olid Saksamaalt toodud. Inimesed mäletavad väga hästi, me käisime ka nõmme kinos omal ajal. Marika Rec ja mis seal olid? No kuidagimoodi ma ei saa siiamaani üldse aru, kuidas see suur võit ja korraga laskus nii madalale, et hakkas kaotaja toodangut rahateenimise huvides käima panna. Aga see jättis väga kustumatu jälje, inimesed käisid väga palju seda vaatamas ja, ja neid filme. Kas me võib-olla laiendame tänases saates muusikalist geograafiat nüüd ütleme Ameerika, saksa, saksa muusikat? Me veel polegi mänginud, ma ei tea, kas me jõuame täna seda mängida või mitte, aga me võime seda laiendada ka kaugele. Ta, miks ka mitte? Mul on ikka selline harrastus ka, et kui ma kuskil kaugel käin, siis esimene asi ikka vaatan plaadipoodi sisse, vaatan hinnad üle, käin kohalikus raadiojaamas kui võimalik ja ja järgmine külakost võiks olla taimaalt sealse väikese popmuusika näide. Kusjuures keel on imelik ja rütmid on natuke võib-olla imelikumad ja natuke nagu Euroopa muusika moodi, aga meile mõjub ta ka veidi koomiliselt. Mis puutub keelt. Ma nüüd torkan jälle ühe niisuguse võib-olla piigi siia vahele kunagi mingis telesaates, see oli sügaval vene ajal esines meie sõber kuskilt idamaalt siis torkas silma, et tema väga tihti kordas mõnda sõna. Näiteks nagu meie räägime, ütleme seal paistab see maja, siis ta ütles, seal paistab see maja, seal paistab maja maja ja pärast tuli välja, et seal ei ole mitmust, kui nad tahavad mitmuses ütelda, ütles, et selle nimisõna kaks korda ma ei tea ja keelemehed võib-olla leiavad, et see on mingi täielik, nagu öeldakse, venelased ütlevad, Hohma, mingisugune nali oli, tookord oli, aga mul on jäänud meelde, et kas on võimalik, see, siis nüüd tuleb, taitai, kuula, korratakse mingit sõna. Allan Roosilehele meenus sellest taikülaskäigust isegi konkreetselt taikeelne väljend oli see tänal või mis täna on kokku ka jah, aga oleneb seda, kas sa tänad siis naist või meest, kas kokku ka või kop, kond, Cap. Et seal tehakse vahet, siis on, see soovahe on seal olemas, ka kategooria on rakendatud keeles, nagu keelemehed ütlevad teistes keeltes on kolmandas isikus, seal siis on juba ka teises isikus või kui pöördud kellegi poole. Ei noh, see on täna, tähendab selles nõiad tänad meest eraldi ja naist eraldi seal, nii nagu Poolaski on, et kui empaani jaajaa tehakse vahet sell tänamise puhul. Tai ja eriti selle pealinn Bangkok on ju saanud rahvusvaheliseks rahvusvaheliselt väga tuntuks ka noh, kuidas seda nüüd öelda veidi negatiivses mõttes, et see suur seksiturism, mis sinna suundub Euroopast ja Põhjamaadest ja nii edasi seal vist on mingid omaette tänavad ja nii edasi, aga Allan Roosileht mõistagi ei külastanud, külastas mõistagi, külastasin sellepärast, et ta on väga lihtne tõde, tõde, miks ma neid külastasin, seal ei olegi võimalik õhtul läbi linna minna, sest seal ainult punased tänavad ongi veel järel. Sest see on niisugune tänavalaam nagu täiesti uue pildi need, mis õhtul või, või ütleme, et päeval on avatud kauplused, õhtul avaneb sealsamas tänaval ühed uksed pannakse kinni, siis tehakse laati. Nii nagu Kanaaridel või ükskõik kus see on, et avaneb täiesti sama täna hoopis uues pildis ja siis seal kõik toimub, seal on igasugused karusselli paarid ja aga noh, ei saa nüüd öelda, et selle seksiga seal nüüd kuidagi niimoodi hirmsasti peale pressitakse või pead sa midagi ei pea, vaid sa võid sealt rahulikult läbi minna ja muidugi seal on siis kõik need transfer, stiitide teatrid avavad oma uksed ja Al Kasari show'd, kus siis sabas seal vene turistid möllavad, paremaid kohti otsivad ja noh, selline idama mürgel käib kogu selle asja juures, aga tõepoolest nööbist kinni ei võeta või vahel võetakse ka vahel võetakse isegi kui abikaasa kõrval on, siis öeldakse, et aga tulge mõlemad noh, mis siis nüüd ikka. Et selles selles mõttes aga, aga no et nüüd kuidagi nad sust sammugi maha jää või pakuvad, hirmsasti lihtsalt kutsuvad sinu asi on kas siis järele anda ja minna või, või või minna koju magama, nii et aga olenevalt jah, olenevalt riikidest on see ööelu, Tais on ta ikka tõesti ikka täitsa uhke. Aga seal muidugi ka päeval on palju tegemist, igasugused elevandi farmid ja tiigrikasvatused ja kõikide loomadega saab seal pilte teha ja elemendi selga ronida ja nii et seal neid elamusi on kuhjaga ja, ja ma arvan, et see ööelu ei pea sugugi olema kuidagi üle tähtsustatud. Tuleme nüüd tagasi Eestisse ja Tallinnasse, kus ma ei tea, kas siin on Bangkokist kuidagi nagu tahetakse väga õppust võtta ja isegi neist mööda jõuda, et siin üks seksimess ajab teist taga viimasel ajal. No aga paistab, et eesti rahval on ikka veres see, et nõukogude ajal me pidime kõikidest lääneriikidest mööda minema, et võib-olla siis nüüd on, see on nii-öelda vanal rasval, laseme liugu ja proovime ka mööda minna, noh Taist ja teistest riikidest. Aga. Kui eestlast asi huvitab ja kui piletiostjaid on, siis miks ka mitte, kas sul on muide tulnud ette ka mõnel sellisel üritusel? Selline diskomuusikat mängida või midagi sellist ka on tulnud, on siin rannatud ringi Soomeski Meie stripi tüdrukutega koos ja programm on programm ja kava on kava ja pidu on pidu ja ja, ja raha on raha ja raha on raha muidugi ja eks on siin suvel siin korraldatud julgete tüdrukute valimisi ja kõiki asju, et mulle just teeb rõõmu see, et noh, et inimesed on vabad oma mõtlemises ja kõiges ja tulevad selliste mängude ja asjadega kaasa, nii et et need viimase aja diskopeod ongi olnud sellised pidurdamatult, et sa ei tea kunagi, kui kaugele see rahvas läheb ja mis seal tegelikult juhtub, noh, see on selle asja üks üks ka selline omapärane ja lõbus külg, aga aga noh, peaasi, et keegi kellelegi kurja ei tee, et ei tappeldaja. Võib-olla võib-olla see praegune niisugune suur vabadusetung ongi sellest tingitud, et omal ajal eestlane käis vargsi Ehal redeliga Roriti vargsi ka koerale anti enne midagi süüa. Vorstid lõikehambavahedeta auguks ja see kõik pidi nii salaja ja vaikselt toimuma ja teki all ja Koigi kadunud Ruts Bauman ühes oma meenutust niukses lindis, mis raadio siin ringi käis, meenutas ka seda, et kui tema üles jõudis, siis juba oli seal teki all juba neid kehasid rohkem kui üks. Nojah, selgub, et nii-öelda asi on veres, aga lihtsalt sellest ei taheta rääkida ja et oligi Richard rahul oli omal ajal romaansi, millest avalikult ei räägita. Seda on ikka väga palju olemas. No ma arvan, et selle teema võiks nüüd nagu lugeda lõpetatuks ja edasi muusika juurde edasEesti muusika juurde või mitte täpselt eesti muusika juurde ka Eesti esituse juurde. Uus eksikast. Mina mäletan Vello Orumetsa siis kui tal veel ei olnud parukat siis, kui tal oli parukas ja nüüd, kui tal enam ei ole varrukad, nii et need kõik need etapid on ta läbi käidud ja muusikaliselt on see tal nüüd üks uus etapp ja mind hirmsasti huvitab, kuidas nüüd seda vastu võetakse, neid ütleme discol või publiku hulgas suurepäraselt. Aga muidugi oleneb kohast selles mõttes, et noh, et Tallinnas on mitmeid selliseid ööklubisid, kus Eesti muusikat vähem mängitakse ja kus mängitakse ütleme siis niisugust klubimuusikat mitte seal aga muidu üldiselt, et igasugustel pidudel ja väga hästi läheb peale, on, olen ise proovinud oma käe peal, nii et võin kinnitada seda. Ma usun ka, et ta siiski on nii vana hai, et ta ei lähe juba ennast kõrvetama sinna, kus ta ei ole päris kindel, et kuidas tulemus on. Mina, vanade meistrite puhul imestan seda, et nad on igas stiilis, nad on omas kodus, kasvõi Ivo Linna, ta võib laulda suure sõjaväeorkestriga ja võib laulda rock hotelliga täiesti võrdväärselt ja ta on igas stiilis, on, on meeldiv ja, ja täpselt sama kehtib kõik Vello Orumetsa kohta. Ka mina omalt poolt kommenteeriks seda asja siiski veel ka selle nurga alt, et ma ei ole päris kindel, Vello Orumets ise selle mõtte peale tuli. Selliste uute projektide tarvis on tavaliselt mehed, keda nimetatakse siis produtsentide, eks või mänedžeriks või kuidas iganes kes nuputavad palehigis ja meeleheitlikult kogu aeg välja, et mida nüüd kust mis kaudu kellestki veel midagi välja pigistada. Valud on, et see ei ole halvasti öeldud, sest et vahel on tõesti sellised asjad väga huvitavad ei sõduri ja lauljale endale ka kasulik, kuid jumal hoidku, kui jah, mõttetöö tehakse ära ja, aga ta peab seda heaks kiitma. Noh kindlasti ma arvan, et kui ta ei oleks heaks kiitnud neid laule, siis ta ei oleks neid ka laulnud ja siis ta ei oleks ka seda neid lugusid teinud. Seal taga on, sa tead, jaks. No seal oli vist Auris Rätsep, Auris Rätsep ilmselt viinud Ühed, muusikud ja teised muusikud kokku, et, et nii-öelda moodsamad muusikud siis tümpsu, muusikat, kaku vanameistriga tõenäoliselt. Aga tulemus on väga hea ju, ma tahtsingi küsida just Allan Roosilehe käest, et kas sina oled ka seda produtsendi tööd teinud mingil määral kindlasti vist? Jah, produtsendi transamehe ja kõike muud tööd, ega nad päris võõrad ei ole, aga aga pean ütlema, et ega ma praegu uusi artiste küll ei otsi, et noh, et selles, vaata siis ma praegu selle asjaga ei tegele. Et kui ma, kui mul teinekord tuleb jälle kiiks pähe ja tahan mõnda laulu lindistada, laulma hakata, see on tegevus, mida, mida ma nii hästi ei tunne või, või noh ütleme niisama nalja tegema hakata, siis ma küll täidan ka produtsendi töö selles mõttes ära, et vaatan siis, kus ja kellega ja mismoodi ja aga oled sa kunagi kedagi avastanud või on need sinu ideed, tavaliselt oled sa nad ise ka täide viinud, ma mäletan, kunagi oli ju see turvamehe laul oli väga populaarne ja seda esinesid ise, need on jah, ikka praktiliselt peas sündinud naljad ja ideed ja ja enda peal on neid siis ju kõige lihtsam. Kõige lihtsam täideviija sai riskiga millegagi, muidu sa pead panema raha ja asju alla ja palkama lauljad ja ja, ja olla, et mul praegu ei ole aega sellega tegeleda, aga miks mitte tulevikus võtta veel üks tort juurde? Läheme järgmise muusikalise tordi juurde. Mis see võiks olla? Järgmine kollane tort võiks meil olla siis. Nüüd me olime eestimaal, paneksin selle kuskile kaugele maale minema või? Kariibi mere ääres Trinidadi muusika läksin sinna spetsiaalselt selle pärast, esiteks, et seal oli soe, seal olid palmid. Ja teiseks sellepärast, et ma teadsin, et seal peab olema hea muusik. Ja seda ma sealt õnneks leidsin. Ja nüüd siis väike näide sellest, millest on küll juba kirjutatud ja mida on mängitud, aga millest ma nagu ikka ei tahaks ära väsida, sest see on niivõrd ainulaadne ja omapärane väidetavalt ainus muusikariist, mille sünnilugu mahub 20.-sse sajandisse, nii nad ise reklaamivad selle kohta, ma arvan, Walteril on pärast midagi kindlasti kommenteerida. Et plekktrumm on ainuke muusikariist, mille sünniaeg on 20. sajandil. Seda kuulame kõigepealt plekktrummiloo ja siis vaatame, kas see võib nii olla. No siin väike vaidlus, käis selle Allan Roosilehe sellise väite ümber, et võib-olla tähendab Me mõtlesime, Allan ise ütles ka muidugi, et noh, süntesaator on, et tegelikult ju see on juba elektroonikas on ja näiteks basskitarr ja sellised asjad, nad on kasvanud siiski välja noh, keelpillide sugukonnast, ehk siis viiulist või ma ei tea, mis kunagisest kõige esimesest keelpillist. Et seda võib tõesti nii-öelda, et need plekk trummid on võib-olla 20. sajandi ainus uus muusikariist muidugi löökriistu, võib-olla ka teisi, mis on, mis on nüüd 20. sajandil välja mõeldud. Aga muidugi trumme on iseenesest, ütleme Aafrika rahvastel tam-tam, trummid on ju niivõrd vanad, et vaata, et seal üks kõige vanemaid rütmi ja muusikariistu üldse noh, nii et eks ta on selline oma perekonnast ju sellest perest välja kassas löökpill ta on, mängitakse teda pulkadega, aga, aga see heli ja kõik, see on niisugune väga omapärane ja ei, ta on siin meenutasin just seda, kuidas Boris mängis Soome lahte, orkester siin landi, et nende nende tünnide peal ja ja see on ikka suur kunst. Kõlab kõige naljakam plaat, mis ma sellest tünni muusikast need kaasa tõin, see oli jõululaulud tünni orkestri poolt sisse mängitud, vot see on päris lõbus kelgusõitu niisuguses esituses seda ikka naljalt siitika mitte kuskilt ei leia. Niiet aga muide, kuidas neid trumme valmistatakse, kas sa seda ka uurisid seal tähendab, kas neid müüakse poes või igaüks teeb ise või see on, neid müüakse poes erinevas suuruses, põhiliselt on siis niisugused kolm niisugust keskmist suurust ja siis on päris suured bass, trummid, see on praktiliselt suur õlitünn, millel, mis on põhion löödud nagu nagu pooleks või kaheks pooleks pump Pomps kaks häält ja see on siis see alumine see bassi otsa, aga aga neid trumme jah, müüakse seal kauplustes ja, ja selle päritolu väidetakse, et on siis 30 üheksandas või kaheksandas aastas 30.-te lõpus üks mees, kelle nimigi on välja toodud sealsetes ajaloo raamatutes hellistminet, kes olevat esimest korda teatud järjekorras need mõlgid sinna trummi sisse löönud, nii et selle trummikujundamine ja mõlkimine, et see iga õige hääl tekiks, et see peab olema ka teatud järjekorras, nii et tegemist on ikka väga-väga huvitava instrumendiga. Muide, mul tuli praegu sellise päris kummaline mõte pähe, et kui näiteks viiuli või kitarri puhul on ju väga tähtis see puu, millest seda tehakse. Et kas siis nende plekk, trummide puhul on näiteks väga tähtis, kas see on tehtud shelli või statoili või mõne teise firma õli, Tõnnistet, mis kõige paremini kõlab muide kõige nalja, pigem on see, et enamus trummide peale see orkester, keda mina mägedes vaatamas käisin, oli kirjutatud kokakoola. Aga tünn oli seal üldse üks väga, üks väga oluline asi seal Trinidadi, selles mõttes, et näiteks liiklusmärk oli ka tünn ja vilkur peal ja, ja pill oli tünn ja kui oli vaja lava kokku panna, siis pandi neli tünni, aga kui oli vaja suuremat lavas, pandi kuus tünni või kaheksa. Nii et kõik käis tünnide peal kogu elu üldse ei imesta, et tahad jalgratas tooma luguus tülli. Kunagi võib-olla nii oli? No niipalju siis Trinidadist ja tünnidest, mis on Allan roosile, et järgmiseks välja valinud muusika poole pealt ikka seda, mis, mis mulle südamelähedane ja meeldib ja ja mul on viimasel ajal väga sügava elamuse olen saanud nendest vanadest svinglugudest, mis on siis nii-öelda täiesti uues vormis ütleme siis, vana aja sving on segatud rock n rolliga ja tänase päeva tümpsuga ja, ja kõik see, millest, mis sellest välja tuleb ja need suured orkestrit Orchestra on üks tuntumaid maailmas, aga, aga pakuks siis välja ühe praegusel hetkel Ameerikas väga kuuma orkestri, seal aatomit Fayer pools ja see on täiesti pidurdamatu hooga minu meelest väga mõnus ja hoogne ja hea muusika. Üks teema, millest tänases Vikerkärus ei ole me veel oma külalise Allan Roosilehega rääkinud, on autod. Ma usun, et need on sulle üksjagu tähtsad, sellepärast et minule on meelde jäänud ikka, et sina oled vist üks esimesi, kes sõitis linnas ringi sellise autoga, millel numbrimärgi asemel oli kirjutatud Allan? Jah, oli küll, aga ega ma muidugi autot sellepärast ei ostnud, et ma saaks sinna seal ennast reklaamida. Aga ega see ka minu idee ei olnud, sellepärast et kui saaki mäletad, näiteks Paul McCartney film Nõmorlowli naid, seal sõitis Paul ringi autoga, mille nimi oli Paul. Ja siis ma mõtlesin, et miks ei võiks Allan olla ja kuivõrd meie riigikord seda sel hetkel lubas ja oli sõpru, kes aitasid sellele kaasa, et see number sünniks siis, siis see number sai, eks number kohustab minu meelest rohkem kui kui, kui mõni teine number, seda küll, sest sa pole enam anonüümne. Ma ei saa ju sõita teha mingit lolli lollust linna vahel võis sõita punase tulega üle ristmiku, kui sõidab mingi mustade klaasidega Pemo. Kõik ütlevad. Kuule, näe, sul on ju, see on ju see kõik ju tunnevad, et selles mõttes Ta kohustab palju rohkem, kui, kui mõni teine number, aga aga teisest kohast. Reklaami on vaja kirjutada külje peale ka, mil või, või kirjutad auto numbri peale nimeks, siis tuletan inimestele sellega ennast meelde ja ütlen, et olen olemas, minu esimene auto oli Žiguli ja kuskil oli kirjutatud Lada pidi olema praegu kõige parem pood mis ei vaja üldse reklaami ja see oli isegi televiisoris öeldi maha, et hea autoreklaami ei vaja. Hea ja odav auto, aga mina pidasin oma Žiguli ikka väga kaua, eks ma nägin hirmsat vaeva küll saidist lükatud ja ja siis ma mäletan, et siis lõpus mul ei jäänud muud öelda kui seda, kui see rooste juba üle pea hakkaks kasvama, siis ma ütlesin, et ma olen hingelaadilt roheline ja käsi looduse vastu ei tõuse. Nii et selle auto küljes oli ka tükike sammalt. Zahkna arvas, et ma olen hingelaadilt roheline, aga pärast siis elu hakkas paremini minema, sai ka paremad autod. No mul on tunne, et Valter Ojakääru sa üle ei löö selles Žiguli pidamise ajas. Sest et las ma nüüd arvutan natukene. Waltaril on siiamaani alles Žiguli, mis ta ostis aastal 1976. See on siis 24 aastat ja sõidab ja sõidab, ei ole ja näeb väljamaalt ei ole, näeb välja täiesti korralik. Aga muidugi mina sõidan ise hirmus vähe, nii et ta on rohkem niisugune, nagu öeldakse. Suveni, varsti anname muuseumisse, ma loodan, et Valeri Kirss kuuleb neid originaalmootori, originaalvärv ja kõik muud asjad. Mootor küll see, see oli juba ikkagi nii juba nii kulunud, et minu auto kohta öeldi, et auto nägi niisugune välja, öeldi, et sellel autol ei ole kunagi peremehest, et selles mõttes, sest see oli nagu õnnetu auto, autol oli peremeest küll, mis hirmus oli külmade eest kandsid hoolt, aga see rooste lihtsalt tuli külma teda lahatasin kohe algusest peale ja kandsin täiest hoolt, aga vaat kui ikka on, see põhi on vilets, siis, siis ei aita küll miski, siis ta lihtsalt läheb sul käest. Noh, seesama auto, mis mul praegu vedeleb, oli 800 kilomeetrit sõitnud, kui üks hea sõber sõitis esimese tiiva maha, enne seda ma ka väga hoolitsesin tema eest ja pärast seda lõin käega. Ei ole mõtet auto eest olid, teised hoolitsevad tema eest. Kas sinul, Allan, on ka mõned niuksed väiksed plõksud ette tulnud ikka on ikka, olen ise ka teinud lohakusest siin mõningad ja ja on mulle tehtud ja eks ikka juhtub siis ikka. Siis sellesse elu seisnebki, aga kõik, mis liigub, see põrub loomulikult ja kulub ja ikka Vikerkaar ei ole siiski mitte liiklussaade, vaid muusikasaade ja edasi järgmise loo juurde. Noh, juba raadiomehena peaks ütlema, et noh, et tuleb ikka kõigile võrdselt sõna anda, et me oleme nüüd Eestimaale tagasi jõudnud. Ütle Vello tuled siis. Tuleb vaadata kaadaga. Ütle Vello, oled. Sa ei pea, elad ja. Oled? Ütle, millal pole? Ei ole midagi uut siin ilmas, ikka saate lõpus meenub palju asju, mida on külalise käest veel tahtnud küsida, aga pole jõudnud Allan Roosilehe puhul näiteks see, et sa oled ju ka õpetajaametit pidanud, kas siiamaani ja mida sa õpetasid, mis, mis ala, lõpetasin eesti keelt ja kirjandust koolis vanemas astmes ja niisuguseid teoseid nagu kurki, ema, Vilde külmale maale, kõik sellised huvitavad teosed, õnneks osa neist on nüüd maha tõmmatud, Vildet ma silmas ei pea, Vilde, meie oma klassikaga. Aga korki ema näiteks ei lase, selleks on väga tore aeg oli, sellepärast et see oli niisugune vastastikune õppimine ja ja praegu olen mõelnud, et võiks ju minna kooli tagasi selles mõttes, et siis saaks nagu veel paremini nuhkida, mis on noorte seas ja selles mõttes, et näiteks muusikaprodutsendi töös või, või ütleme sellises töös ka, kuivõrd ma olen oma ise oma saate produtsent, raadio kahest, siis ma pean ka teadma ikkagi, mis pop on praegu. Et seal nagu väga hästi just saab sellega kurssi. Üks lühike küsimus. Kas meesõpetajal on kergem klassi vaos hoida kui naisõpetajal? Kõik oleneb mees õpetajast, ma arvan, ja naisõpetajast ma ei oska öelda. Ega siis meesõpetajat rohkem ei kardetud Ta või, või on ju ka selliseid meesõpetajaid, keda kardetakse veel vähem kui naisõpetaja, nii et see oleneb ikka väga palju õpetajast. Aga meesõpetaja on koolis oodatum võib-olla selle poolest, et noh eks küllap nais õpetajatel ja vanematel nais õpetajatel, keda koolis on väga suures ülekaalus, tihtipeale on niisugune oma maailmavaade sinna, kui sinna sigineb mingisugune uus maailmavaade või mingisugune niisugune uus nägemus elust, siis kindlasti võetakse väga avasüli vastu. On ju endalgi häid mälestusi õppejõududest, eriti just erinevatest õppejõududest. Me isegi küsisime õppejõudude käest ühte ja sama asja erinevate õppejõudude käest ja saime erinevad, vastas, et see on isegi tänapäeval on seda tore meenutada, kuidas, vastas Alatalu näiteks sellele, mida arvata 40 ringkirjast või kuidas, vastas Veidemann. Tollal. Ma arvan, et see võib olla nii, peakski olema, et õpetajad peavad ka erinevad olema, sest et kui kõik oleks täpselt ühesugused, räägiks ühte juttu, siis oleks ju ka igav. Loomulikult jah. Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid õpetajaid. Muidugi aitäh, Allan Roosileht. Tänane Vikerkääru saade saab otsa ja üks lugu on meil veel mängida. Ja see sinu plaadikogust jah, ikka selline lõbusamast poolest vana, hea Bamba uues kuues värskemas, tore näha, kuidas vana peaaegu et rahvalaul on leidnud jälle uue tee inimeste sekka. Aitäh.