Ärgaks piknikul, tere ilusat nädalavahetust. Siis mul on väga hea meel, et raadio kahe saatekavas on järjekordselt aeg saate R2 piknikul käes. Minu nimi on Urmas Vaino ja tänase saate külaline on mees, kelle esineja nimesid teab ilmselt kokku võtta ainult tema üksi, aga ma tean mõnesid neist sõna sinu mõlemas kõrvas emsi Mamas Boy Kyyboy tilk null üks. Kõht jäi välja, kõht jäi välja, kõht on ka, ma panen siia kohe kirja ja siis ma saan jälle lisand lisa juurde ja kõhutanud kõht on mitte nii jutukas, alias sellest. Selles ankeedis on nüüd kõik need asjad olemas. Perfektne, mis hetkel sa nagu tunned sellist vajadust, et või mis hetkedel on need, need korrad, kus sa tunned, et noh, nüüd peaks midagi uut vaatama või nüüd kuskilt mingi uus asi tuleb naabritega liiga tuttavaks saanud, siis on vajadus uue aliase järgi, aga nende jaoks siis oledki, ütleme mingi oma sinu naaber, ma ei tea, kus sa oled elanud, noh, ütleme kuskil Kadrioru ja Lasnamäe vahel kuskil siis naabrid teavad empsi Mamas poive. Noh, võib-olla tõesti jah. Ei, tegelikult ma tea, haljaste asi on kahe asjaga seotud, esiteks on see mõnus võimalus öelda, et tavapassi nime järgi võib passi tavakodanikuna. Ma olen selline kunstnikuna artistina muusikuna ma olen. Aga mis hetkel see nii-öelda peale tuleb, see, et nüüd on aliase kord kasutada või haljas kasutada, nüüd on kord oma kodaniku passi nime kasutada. Kas sa praegu näiteks tahad, et ma räägin sinuga kui Toomas tilgaga või räägin sinuga Tommyboyga? Kui me räägime alati kutsuda pommiks, see on, see on selline kirik keset küla. Aga kui, kui võib-olla kui me räägime sellest muusikast mida ma teen, siis, siis ma olen ikkagi Tommyboy. Ja kui me räägime elust, mida ma niisama väljaspool muusikat elan, kuigi seda elu on väga vähe siis siis ma olen toomas. No ma, ma ei luba, ma ütlen täna Toomas, sellepärast et mul läheb ka väga keeruliseks vahet teha, et kas te küsimused serva otse muusikat või mitte või mis hetkel sa aru said, mäletad sa ise seda, sa oled praegu? 33, eks ju, mis hetkel sa aru said, et sinu sinu elus saabki olema enamasti peamiselt ainult muusikaga, mitte näiteks, ma ei tea, kokandusmaalikunst suured ja väiksed masinad, nagu sa kindlasti kunagi lapsepõlves unistanud oled. Tegelikult lapsepõlves unistasin ajaloolase elukutsest kõige rohkem, aga see selleks. Ma arvan, et umbes umbes teismeliseeast saadik, ehk siis sealt 15 16. Kui ma esimest korda hakkasin kuulama seda muusikat, mida ma ka stiilimates ise praegu teen siis umbes sellest ajast saadik Tekkisid mul kavaljased. Olid seal mingid konkreetsed erutajad, ka konkreetsed stimulaatorid, kelle peale kelle peale sinu pähe keeratud punane lambike nagu süttis ja, ja, ja meeli sedavõrd erutuvaks pidasid, et, et neid alias Aaljased pudenema kukkus. Aga noh, ütleme nii, et ega tegelikult need Aaljaseid on, need on aastatega kuidagi tulnud, mõned on, mõned hüüdnimed või varjunimed on antud sõprade poolt. Mul on hea ja, aga ma mõtlen, et kas need muusikalised, need, kes inspireerisid, kes olid need konkreetsed või oli see lihtsalt muusika? Kindlasti kindlasti need konkreetsed ja, ja ma arvan, et see oli mingisugune jah, seal 90.-te alguses, kui ma, kui ma hakkasin siis teadlikult, et mingit mingit mingit liiki laadist tüüpi stiili muusikat kuulama ehk siis räppmuusikat ja nendeks tüüpideks võib-olla on siis sellised räppmuusika kuldajast artistid. Oled sa neid kunagisi lapsepõlve noorukie lemmikuid oma silmaga hiljem näinud oled, sa on sul nendega enne, kui kasvõi vahetult kokku puutuda. Jah, ma võin öelda, et ma selles mõttes olen õnnelik, õnnelik fänn, et mul on õnnestunud esineda koos sügaril gängiga, mis on maailma siis esimese sellise crossover teinud Räplo, räppar, slaidiloojad, bänd on õnnestunud koos esineda Lordsofta Andagroundiga, minu arust on koos esineda ja väljaspool lava ka siis jutt juttu teha alkohooliksiga. Et, et selles suhtes. Ma arvan, et ma olen õnnelik õnnelik fänn, et mul on õnnestunud ka oma oma oma lemmikutega koos esineda. Päris mitmel korral. On see on väga hea tunne. Super don ja eriti tore on ju mõelda selle peale, et kusagil on praegu need sinu fännid, kes oota täpselt sama moodi, et kunagi äkki ma seal Tommyboyga koos panna. Noh jah, et ma loodan, et nende elu on kergem, et kuna ma ei pea üle Atlandi kohal, hakkame lendama, et ma olen siinsamas, ma olen Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, kus iganes, helistage, ma olen kõne kaugusel. Väga kena, kas seda muusikat, mis sind kunagi inspireeris, siis, kui sa olid teismelisena sellest samast ajast rääkinud, saan seda tõenäoliselt tänasel kaasas ka. Jah, on, on, on ja on, on muusikat, mis on mis on vanemgi veel. Väga tore, nii et nagu te kuulajad aru saate, seisab meil ees täna erakordselt põnev trip nii muusikalises mõttes kui ka inimese mõttes. Toomas Tilk on täna stuudios ja me räägime loomulikult siis räppmuusikast. Me räägime räppimisest ja tõenäoliselt nendest terminitest ka, mis kohe lendama hakkasid ja mida ma kohe seda saadet veto valmistades kartsin, et ma kindlasti kuulemenditest. Noh, nüüd sa ütlesid krossoveritestist, eks ju, ja nii edasi. Mida sa küll kuulad, saad aru, mida see võiks tähendada, aga tegelikult mõhkugi ei taipa, aga me jõuame kõige selle juurde, ees on kaks tundi siin raadio kahes piknikul. Esimene lugu on. Esimene lugu on ühelt neurleini New Orleansi ja mõnusalt pasunat bändilt mille nimel liidri Raskals ehk väiksed võrukaelad Saame midagi kuulata Anergaks Becrecole tänase saate külaline Toomas Tilk enam tantsude Tommyboy nime all. Toomas, mis seisus praegu räppmuusika on selles mõttes, et kütab see sind endiselt sama palju kui, kui sa siis kui sa oled 23. Pildid üleval bla ja ühesõnaga ütleme niimoodi, et võib-olla 10 aastat tagasi oli mu haarem väiksem muusikaline haarem, et kuulasin suht Suht kindlaid asju ja, ja otsisin neid nüüd ma kuulun kindlasti palju laiemat laiemalt nagu muusikat. Ehk siis ma ei tea, siin hullult kulunud väljend, aga folgist popini. Aga, aga ma arvan, et räppmuusika See on lihtsalt täiskasvanuks, sa saad aru, et, et mujal on ka head muusikat, et ei ole ainult räpp. Peaks noh, jah, samas on räpp on olnud muusikalist tegelikult ju näpistab tükke tükikesi, lõike absoluutselt kõigest. Et jäädi ukse kiiksumis häälest, kui niikuinii mingi klassikalise sümfoonia Champlitakse kõike täiesti nahhaalselt. See, see on ka üks reaalsus, on selline, selline võistlus, võistlusmoment ja selline musklite näitamine alati köitud nagu räppmuusika juures. Aga hetkel, mis seisus räpp on? Ma arvan, et et kuna ta alates teeniumi vahetusest on ta väga mainstream'i osa ehk ehk väga siis väga mängitav kuulatav ja, ja, ja, ja hästi laia kuulajaskonna leidnud muusikastiil, siis hetkel minu arust see, mis, mida nagu tema sünnimaalt Ameerikast justice klubi, mis tuleb, on kuradi igav ja kuradi üheülbaline, siuke üleprodutseeritud mõttevaene sumin. Et pigem pigem leiab mingisuguseid ägedaid, ägedaid värskeid, värskelt kõlavaid bände ja artiste igalt poolt mujalt maailmast, et et teda tehakse, ma arvan Alaskast kuni kuradima Uus-Meremaani. Miks ma seda küsin, tegelikult huvitav fenomen ja me oleme inimesed, kes tunnevad muusika vastu huvi, aga mitte ainult teised ka on näinud, mismoodi see räpp tuli, mismoodi alguses ta lõikas selles mõttes kõrva ja ta jäi silma ja tundus tülikas ja ta tundus selline peale ja ülbe ja agressiivne siis täna ta ei ole ükski nendest sõnadest, mida ma tagasi rääkisin, täna ta on lihtsalt noh, näed. Täna räägib korralik korralik, selline meistri räpplugu räägib ikkagi, ma ei tea raha tegemisest ja ja asjade omamisest põhiliselt, eks ju. See lahe kõik muusikastiilid või muusika, sellised lained lähevad lõpuks oma rada täpselt samasugust, enam-vähem samasugust rada. Nojah, lihtsalt kui seda asja, mis on sündinud kuskil kuskil kuskil mingites suvalistes proovides või köökides ja, ja inimeste peades hakkab nagu arendama väike selline tööstuslik farmeri käsi siis produtsentide, mänedžeride, mis iganes inimeste näol, siis siis paratamatult kõik üritavad sellest vau-efekti põhjustasid põhjustanud asjast nagu pleki välja peksta. Ja nagu selline raha pärm, jah, pisikene alles alguses tükike jah, ajab võib-olla mõningaid närv ja lõhnab imelikult ja aga samas nagu erutav ka hiljem mingi moment kasutatakse siukseks suureks seeneks, nagu, et peaks maitsema kõigile, eks. Selle juures on lihtsalt lõbus minu arust mõelda, et kes avad räppmuusikaklassiks ja teisteks sarnasteks, saad aru, eks ju. Et, et kes räppmuusikasse jääb samamoodi noh, kestma nii nagu nii nagu pungi mingid sellised elavad legendid. No mõned maha surevad, eks kord. Nojah, selleks et puhtalt ma arvan, et hoida mingit oma nägu ja oma tegu, siis selleks peab ikka kõvasti selgroogu olema ja vanemasse räppmuusikasse kindlasti. Üks ehe näide minu arust, kes läbi ostate, on hoiduma ülikooli ülilahedat ja, ja sellist olemist on suuptovna. Seal ei ole mitte midagi öelda, ta teeb, ta teeb, on kui ta alustas, ta tegi sellist eriti geto, geto, mingit gäng seda räpirida, mis ei ole siiamaani muutunud, ainuke esitanud kogu aeg seda suutnud niimoodi osavalt ja värskelt põimida mingi mingisugune hetk hetkel nagu domineerivate siis saundidega ja sellise sellise meeleoluga, et ja samastan tantsunukk Tagna, et, et kui see küsimus, et kui, et kes, kes räpparitest on kõige parem näitleja siis hull hunnik vastuseid, halvad kuskil üks testimine või mingi küsimustik, osad olid halvad, asjad olid head ja siis nupp toogalis nukk toov, et see on see, kui Coca-Cola, Coca-Cola ta jälle limonaad. Mis räppmuusikasse sinu jaoks tegelikult on, on olnud, on see kuidagi olnud selline värav kõikide nende asjade maailma, millega sa siiani oled tegelenud? Ma arvan, et räppmuusika pigem olnud kahte asja, kõigepealt on ta peegeldus nendest asjadest või, või on kokkuvõte nendest asjadest. Ja sellest elust, millega ma ise olen kokku puutunud ja, ja mida ma elanud olen mingitel ajaperioodidel. Ja teisest küljest on ta jälle selline asi, mis, mis võib-olla sellisel demonstratiivselt ja loosungeid karjuva moel annab mingit lootust, et või seda, seda tunnetate ranna alla nagu et, et et sul on võimalik võidelda loodus. Paljud arvavad, et noh, ega räppariks saavad siis need, kellel nagu lauluhäält tegelikult ei ole, et noh, et need, kes räpparid on, need kehvad lauljad, viletsad lauljad, et, et nad saavad siis oma nagu lava lavaelu ikkagi kätte, eksju, nad saavad nagu elada, et kuidas sellega on. Vaadake kallid muusikaõpetajad ja inimesed, kes arvavad, et räpparid on need, kes ei oska laulda. Räpp on pretsitatiivne laulmine, tegelikult te peaksite seda teadma. Räpp ei ole kunagi pretendeerinud sellele, et seal peaks laulma tegelikult see on ikkagi lugude jutustamine. Ja, ja rääkimise või, või siis või siis sellise deklameerimise võtmes, mitte mitte laulmise võtmes. See mingites lugudes lauldakse prääne, mingit lauldakse, mingit taustahääli, see on puhas, selline salati kaunistamine. Tegelikult ikkagi räpp ongi räpp peole laulmine. Sina ise laulupeol käinud, ma mõtlen lava peal siis. Ja hästi ammu küll, aga, aga loomulikult ma olen laulnud iga eestlane, laul. Ma arvan, et selles mõttes, et see on ju meie, see meie rahusti või meie erguti, eks ju, et kui on halvasti, siis laulame korda asjad, et ja mis nagu iseenesest väga kena. Aga, aga, aga ma arvan, et mis puutub nagu räppi, siis räppar Nad on erinev maailmasüsteemid, mis siis, et nad kasutavad muusikat, mõlemad eksisteerivad koos sõbralikult käest kinni, käsi aga kuidas iganes sina sinna teisele poole, kes käte üle õla räpalitele ehk siis lauljaks ei ole kunagi tundnud, kirge saada? Ei väikese poisina peegli ees ikkagi proovisid järele. Jaak Joala. Mind pandi pigem väikese poisina lugema luuletusi, ahah, ala, minu isa on kapten suure laeva peal ja, ja nii edasi, et tulid, nali, laul, mida sa praegu ütlesid, jah, aga ma lugesin seda luulet, lugesid luuletusi juurest, et ma olen nagu lugenud luulet, tõsi juba ütleme, et lasteaiast saati on mingisugused Plazbekid, et ma mäletan, et kui toimus mingisugune kas naistepäeva üritus või või toimus esimese septembri üritus kuskil selline, siis, siis me ikkagi pigem lugesin luuletusi, valge pluus seljas, lips ees, just sokk, põlvikud üles kääritud ja närv jõhker närv sees, maagi jooksis meiesugused, sa oled ka ilmselt lapsepõlvest suhteliselt suurt, kasvõi. Noh, kui lasteaia lõpupilti vaadata, siis mina, kasvataja, ülejäänud rühm Tee sina ja kasvatajad olid ilmselt veel peadpidi nagu pildi pealt välja, sest muidu ei oleks teiste laste näod peale jäänud jah. Et jah, ma tunnistan üles, et ma olen alati mõelnud, et vaata seal mingi seal mingi selline huvitav kirg panna just sagedasti nii selliseid suuri suurt kasvutegelased luuletusi lugev, sest nad näevad natukene nagu mehed välja ka selliseid väga väikeses armsas võtmes. Arvatavasti see naistele lihtsalt meelde. Jah, see on, ma arvan, mingi siukse nunnumeetri, nunnumeetriga Nii et ühesõnaga sinu räppari idee sai alguse tegelikult lasteaiapidudel, kus sa pidid lugema luuletusi, kus sind keegi laulma ei lasknud. Vot ei olegi niimoodi sellest nurgast analüüsinud seda asja teha kunagi just väiksest saati on mind pandud luuletamas. Mis ajal sa mäletad, kas sa mäletad ise esimese luuletuse kirjutasin, et minu isa oli kapten suure laeva peal mainest inspireeritud maa, millega pärast kahtlustan, et see võis olla ka ikkagi kuskil algklassides või nii ja see oli tõenäolisust emale sünnipäeva kaardi vahele sai mingis ikka esimene luuletus kokku kirjutatud. Kirge tajusid sa sellest, millal, mis, mis hetk see oli, kus sa tundsid, et tulebki välja. Tegelik siis, kui naised saalis kildusid? Tegelikult ennem seda tegelikult vaata, üks oluline asi, mis on nagu luuletuse räpp on erinevad asjad, sa tahad sellest rääkida? Ei, ei, nad on samad, aga Räpitakse konkreetse rütmi järgi. Või luuakse siis räppides konkreetne rütm ja, ja minus tekkis selline tunne, et must võib asja saada, aga kui ma proovisin see võis olla seal kuskil vist 95 kuus, kui ma proovisin oma muidugi vaikselt kirjutasin mingit teksti räbalad ja asju ja nii, aga kui ma proovisin lihtsalt lugeda ta ühe suvalise instrumentaalpalaga pealekauba kellelegi kellelegi kellegi loo põhja peale ja avastasin, et ahaa, Mobisin rütmis oma selle räppimisega etatud prooviks veel siis prooviks veel siis prooviks veel, et, et see moment, kui ma avastasin, et lihtsalt ma suudan seda teha rütmis. See oli siis minu jaoks võib-olla siis plahvatuskoht. Väga tore, kuna vahepeal muusikat natuke andsid mulle järgmise plaadi, mulle tundus, et seal olid peale eestikeelsed tekstid. See on retsept, selleta üks Eesti hiphop, kogumik, mille teine osa anti välja nüüd siin. See vist jäi eelmise aasta siis või ei, sel aastal ei, eelmise aasta peataks kuulata Laura Johnsoni tänu unusta, miks ma küsin kohe sellepärast et sellele on eriti mõnus. Selline kruvib muusikainstrument reaalosa ja mulle meeldib väga Laura Janssoni hääl ja tema selline maneer, kuidas ta laulab. Kas see järjekord, kuidas sa muusikat kuuled ja tajud, on samasugune, nii nagu sa praegu nimetasid kõigepealt mingit põhjad, taustad, ja siis teisena tuleb alles see, mis seal inimese hääl vokaal peal Üldjuhul ma kuulan alati esimesena läbi, mida öeldakse. Ehk siis ma kuulan ära hääle. Ja siis süvenen, nagu sellesse muusikalistest nüanssides. Selle jaoks tuleb võtta plaadi raamatuse kaaned välja ja lugege sealt pealt tekst. Seda küll jah, aga ma ütlen, et ma ei tea kuidagi niipidi on kujunenud, et enamus mu sõpru, kes muusikat teevad, on jälle vastupidi, siuksed, et nende nende jaoks hääl kaob sealt pealt täitsa ära, nad hakkavad kohe kuulama, kuidas see tehtud on. Mulle meeldib hääl. Saada nõrgaks piknikul ja täna saatekülaline on Toomas Tilk ehk siis Tommyboy. Toomas, kui palju on sinu kohta öeldut luuletaja? Mõtled sa iseendast vahetevahel, kui luuletajast. Ei ikka pigem mõtlen ennast endast kui, kui räpparid, ehk siis. Muusikust ja muusiku ja ja luuletaja mingisugusest järeltulijaks. Räppar ongi muusika luuletaja järeltulija. Põhimõtteliselt, sest et luuletaja on ikkagi on nagu kirjanitesse siis kirjutab, kirjutab, kirjutab luuletusi puhtalt ja, ja see on tema kontsentraat, keskendutud, tegevuse, mõtestatud tegevust. Mina ikkagi teen seda koos muusikaga, sest alati, kui ma teen mingi kirjutan mingi teksti, siis varem või hiljem. Või see on mingi rütmi ja kirjutan sinna peale mingi tekstist alati käib seal muusikaga koos. Et ma võin küll neid muusikast lahus esitada kuskilt kuskil luuleõhtutel, luulefestivalidel, mis misiganes taolistel üritustel, aga need asjad on ikkagi enamjaolt sündinud. Selleks, et hakata ärgata ellu, hakata tööle koos muusikaga. Nii et Võnnust Vändrasse teinekord hilisel tunnil sellisel liinibussis aknal istudes ruuduline kaustik süles luuletusi üles ei kirjuta, selle jaoks peab ikkagi olema juba väga konkreetne, kuskil plõks ja olemas. Pigem just täpselt sellisel bussi bussisõidul ma neid asju üles kirjutanud. Aga, aga, aga, aga, aga see, et neist saab ikkagi lõpuks laul või lugu siis mis, mis nagu koos muusikaga kõige jõulisemalt. Et, et, et, et selles suhtes luuletus saab valmis, teda esitatakse võib-olla vangi täpselt, luuleõhtutel trükitakse ajalehes, ajakirjas raamatus ära. Aga, aga, aga ta ei mängita raadios, teda ei mängita televisioonis, teda. No siin televisioonis isegi luuletamas mängitud küll, nii et selles mõttes ei saa nuriseda, seda küll. Et Ahto, too eesti luule luule minuti nurk, mis, mis nüüd see aasta on jooksnud, et see on tegelikult hullult äge, et hästi paljud eesti luuletajad, kelle, kelle tekste olen lugenud, ma ei ole neid kunagi näinud, ma nende häält kunagi kuulnud, tore näha neid esitamas nagu enda asju, et. Ja mis siis, et nad ei esita sellel hetkel, nagu seda teeks mõne näitleja või, või kuidagi teksti esitada väga hästi. Ega ega, ega tegelikult luuletaja, kes kirjutab asja, valmis kunagi seda võib-olla ise, nagu ta ei pea olema kõige parem deklamaator nagu oleksid, et, et või noh, tähtis on, et inimesed esitamiseks võivad olla teised inimesed üldse, sest laule ju kirjutatakse ju miljoneid niimoodi, et keegi, keegi teeb meloodia, keegi teeb sõnad ja kolmas tüüp esineb, esitab neid. Et aga, aga raporti puhul, mis teeb asja võib-olla originaal tänaseks ongi see, et üldjuhul iga mees räpib enda teksti, ta kirjutab selle ise, ta esitab seda ise. Ehk siis sihuke universaalne. Pärast küsisin su käest ka, miks see nii on, aga ma tahan ennem küsida seda, et kui palju sa tegelikult ise loed eesti keeles inglise keeles ilmuvat värsket luulet. Aga, ja sealt edasi laiemalt veel veel kirjandust just selle jaoks, et, et olla kursis selle taju või tundemaailmaga, mis, mis meie keelte kohal. Elab ja hingab, tunnistan, et tegelikult ma ei ole olnud suur luulelugeja oma oma oma kogu läbi oma oma elu, et, et pigem pigem ma olen, jah, ma arvan, mingisugune siuke kesine luulelugeja olnud. Aga viimasel ajal viimasel ajal on mind hakanud huvitama just sellised, võib-olla. Kuna ma ise kirjutan hästi palju kõnekeelseid asju, nii nagu inimesed räägivad. Ja kui ma tahan mõnda poeetilist eriti poeetilist väljendit, siis ma ikkagi võtan kätte mõne hästi sellise hingestatud luuletaja poeedi, siis pärit paberitega raamatuid ja üritan sealt leida mingit mingisuguseid selliseid kujundeid ja mõtteid, mis nagu omakorda inspireeriks siis nagu kõnekeeleväliselt nagu midagi, midagi nagu kirjutama või mõtlema. Ma naeran Champlimiseks nagu asju täpselt. Viitad sa kuidagi pärast nii-öelda autorlus. Mai, mai, ma ei räägi sellest, et ma paneksin kellelgilt ridu üks-ühele maha. Champleksin vaid pigem see, et kui ma loen mingisuguse inimese, kes kirjaniku luuletaja asju, et, et see see meeleolu või sõnakasutus annaks mulle inspiratsiooni kirjutada veidike poeetilisemalt. Tekste oled sa neid luuletusi lugedes neid tekste silmitsedes tundnud ära ka selle, et Ossa judinad, ma oleks võinud selle ise kirjutada, see on täpselt see, millest ma mõtlen ja seda ma tahaksin tegelikult minna lavale lavale ja seal esitada. Loomulikult noh, selles mõttes, et kes on Eesti kõige paremad luuletajad, räppi kirjutajad siis sellisel juhul Luuletajad räppi kirjutajad kuna kuna Eestis on noh, ütleme, et ka neid luuletajatest erinevaid stiile nii palju, et võib-olla ühes otsas on seal need tüübid Jaan Pehk, Wimberg, Contra siis oma sellise veidi vodevill stiili, sellise sellise humoorikat Püantide sihukse rahvaliku rahvaliku lähenemisega siis võib-olla teises otsas on, teises otsas on mingid Paul-Eerik Rummo, noh sellised sellised luuletajad, kes nagu kasutavadki, sellist poeetilist ja hästi hingestatud, sügavat, mõtestatud keelt. Et, et siis siis ma arvan, et nagu huvitav lugeda ja nii üht kui teist äärt, eks ju. Ja tegelikult ma tahtsin rääkida sellest üleval, et, et mulle viimasel ajal väga meeldivad need luule väiksed raamatukesed, mida annab välja Kivisildnik kirjastab Andra teede, teede luulekogu, atlas teedeatlas, ehk siis oli just üks viimaseid asju, mida ma lugesin nii, mis nagu mis oli sihuke hästi mõnus siuke veidikeseks pluusiliku alatooniga, kohati. Aga aga hästi mõnusalt kirjutatud ja mõnda enda sõber Toomase Farugas andis välja ka sama sama sama siis ütleme kirjast kirjastuse kaudu. Aga kas siin ei ole tõmmanud ise tegelema, kui ka vahel sellega, et see tekst mis su seest tuleb, et sa jääkski lihtsalt teda, teda ei ole vaja viisistada, et seda ei ole vaja kuhugi lavale viia, plaadi peale panna, et see jääbki nagu luuletuseks või, või, või veel edasi proosatekst on. Selliseid asju ka päris palju, kogu selliseid tekste tuleb jõuludeks sõnad välja, tead, tabasid samas mind praegu selles mõttes, et ma ütlen ausalt, Ma praegu panen kokku enda luuleraamatut, ma ei tea, kui, kui kiiresti või aeglaselt või ta nagu siis kaante vahele jõuab. Aga, aga jah, ma, ma olen noh, ütleme, et esimese teksti valik olen ära teinud. Ja seal sealhulgas on päris palju materjali, mis on, mis ongi luuletustena, mida ma olen kirjutanud. Mitte mitte sahtlisse, aga millele, millele, millest me ei ole teinud lugusid. Järelikult on ikkagi midagi, mis räpivormis noh, jääb edasi andmata, mis jääb kuhugi kinni ja need tekstid lihtsalt elavad oma elu. Jah, aga jah, kindlasti, aga, aga ma arvan, et ikkagi minu minusse kirjutamisstiil on pigem selline, et, et ma ei saa muud moodi, kui mul endal peab sees mingi väike tiks rütmitiks käima alati kirjutades et ja ma loodan, et kui ükskord inimesed loevad neid tekste, neid luuletusi, siis neil hakkab sedasama tiks tööle. Aga rütmid ja need meeleolud ja see sõnakasutus on kõik sama, mis, mis kas külaliste viimase plaadi peal või varem naismehikesi plaadi peal. Või siis Tommyboy Tommy paljude asjade peal. Jah. Nemad on ikkagi hästi inimlikud, et selles mõttes, et ma ei jaa ma kedagi metafoorides ära uputada ei kavatse. Et las las see, see, see kilekott kassipoegadega siis võlvid kuskil mujal. Aga ise tundsid seda või sõbrad sundisid või produtsent käskis või mille, mille ajal tegema hakkas? Tegelikult mul, mul on sõbrad, kes tegelevad kirjastamisega on seda rääkinud juba, ma ei tea, kolm, neli maastat vähemalt kolm-neli viimast aastat, et kuule, kamoon, mees, noh, mis passid, et, et anna nagu ja peale seda, kui me Eesti räpptekstide kogumiku kokku panime, et siis peale seda enne seda peale seda on nagu need jutud ainult nagu kõvemaks läinud. Õu, kuule anna välja kamoon, et punkluuletusi antakse välja raamatutena, antakse välja igasugu manti nagu luule luule asju, raamatutena välja, et miks, miks sina seda ei tee? Mul, ma ei tea. Ma ei tundnud kindlalt ennast nagu mataks vormistada mul mul, ma teen plaate, annan kontserte. Et see on nagu minu pelgus ringi tuiskan, pea kuklas, et aga nüüd põhimõtteliselt natuke lasin ära rääkida, natuke tekkis endale põnevus ka, nagu et huvitav, et kuidas, kuidas nagu inimesed, kes on harjunud mind kuulama plaadi pealt või kontserdil. Siis kuidas nad võtaksid vastu selle, kui neile antakse kätte raamat. Mis sind inspireerib, mis sinu kellad helisema paneb, mis sul hakkas küünla süütab. Kui sa kirjutama hakkad? Võib-olla täitsa pisiasi, et võib-olla mingi kellelegi suvaliselt poetatud repliik, mis mul lööb mingisuguse mahla jooksma, et hullult mõnus mõte. Vaatame, kuidas, kui nüüd sellega mängida selle kassipoega teha lõngakeraga, siis, et kuidas, mis, kuhu see välja jookseb. Võib olla suvaline asi, mida ma olen näinud, suvaline asi, mida ma olen kuulnud ma ei tea, täit, täiesti täiesti juhuslik, et, et inspireerivaid asju on nagu maru palju. Ja, ja, ja see võib-olla mõtlen muusika, see võib olla pilt, see võib olla sõnas võib-olla mingisugune sündmus, mingi asi, juhtum pealt nägema, et neid on hästi palju. Ma saan aru, et seal võib-olla naiivne küsimus natukene, aga mille pärast see nagu praegu, kui sa vaatad ringi või mis asjad need on, need, mis sind ärevaks või, või ettevaatlikuks murelikuks võib-olla isegi ehk siis on selline vanainimeste sõnakuulelikkuse, eks ju, et mis sind selliseks teeb selles elus, mis meid anno Domini 2009 augustikuu seas ümbritseb? Murelikuks teeb tegelikult ignorantsus selline tugev kuradima eitusfaas nagu, et alates alates sellest, et inimesed ei kipu endale oma võimete kohta aru andma nagu noh, reaalsuse kontroll nii-öelda puudub eksinud selleni, et, et noh, mis toimub. Mis toimub poliitikas, et minu arust nagu Eesti Eesti riigi juhtimine, Eesti, Eesti, kogu see poliitika pool päevapoliitika pool on ikka ikka laus. Ma ei tea, kas tohib öelda eetrisse sõnaga laugus. No ütleme, kui ma saan pärast vastu päidmas, ma saan siis nii Lauspask, et ja see on siuke kleepuv püdel jama, mis jääb sulle jala ja jalakäe ja südame külge kinni ja seda sa ei saa ära kraapida, sest need inimesed, kes neid jamasid tekitavad, valetavad, massivad ja, ja, ja üritavad üksteisele põhimõtteliselt ainult kogu aeg ära panna, selle asemel et üksteise elu koos paremaks teha. Et inimesed on nagu nagu veidikene, nagu autistid omas maailmas, neid ei kõiguta midagi, igale kriitikale vastatakse alati kas märte moosiga või siis või siis mingisuguse sellise eitamisega ja, ja demagoogiat ei, kõik on ju kõige paremas korras. Et see jääb nagu kuidagi lõpuks see ja isegi isegi närv enam sajab, nagu muutub täitsa masendus, apaatseks teeb nagu vähemalt et kui sa, et mingid inimesed nagu ei saagi aru, et tegelikult midagi on nagu väga valesti, midagi ei toimi ja nii edasi ja samas kogu aeg tehakse sellist head nägu, et, et aga see on, see on võib-olla selles mõttes natuke eestlaslik, et et. Rõõm hoia endale ja oma muresid ära, näita kunagi välja või oma oma jamasid, et, et selles suhtes eestlane on ikkagi sooloartist. Et siin ei ole mingit meest, mitmeparteiline süsteem meile lihtsalt ei sobi, ei sobi, meil on kaks mobiilioperaatorid, meil on kaks kirikut, meil kaks parteid. Meil on, meil on kõike kaks, eks ju, et et põhimõtteliselt tunne on hetkel, et on valida alati, kas mahalaskmisele poomise vahel. Et, et, et mitte mitte et noh, et kas pääsed või, või siis lähed põhjad. Et, et ja samas nagu inimesed kodanikud ei väljenda oma oma arvamust kogu kui mingite jamade koha pealt nagu piisavalt kõvasti. Euroopast. Prantsusmaal põletatakse autosid, kui tüübid ei ole rahul sellega, et kuradima linna liinitalong läks kallimaks. Kolm, kolm ühikut. Eestis võivad mingisugused grupid ärimeeste poliitikute grupid teha ükskõik mida tõsta maks, võta ära mingeid toetusi suvalistele inimestele mingi suvalise rämpsu tootmisest, mingit raha. Ja mitte keegi ei köhi selle peale, võib-olla üksikud ajakirjanikud võib-olla üksikud mingisugust avaliku elu tegelased, aga nupud ära selles mõttes, et selle demagoogia jama sisse nagu, mis kohe sellele järgneb, eks ju. Ja, ja lisaks veel see, et Turust eestlase ülim põlgus on see, et mitte ta ei ütle näkkumist, proovid see, et ma ei räägi enam sinuga. Ma keeran sulle selja, ma ei räägi enam midagi, aga need inimesed, kes kes, nagu siin me seda igapäevaelu suures osas juhivad Nad elavadki sellest, et nad teavad, kui mingisugune jama nende poolt maha keeratud mingisugune täiesti alatu käitumine on toimunud, siis nendega ei räägita. Peaaegu keegi suga ei räägigi seal mingi jama leta indeks. Aeg läheb, läheb meelest ära ja ikka räägivad ja Villu Hizbekna, kas sa näed nagu mingis mingit nagu sellist mingit valgust või heledat tooni, nagu tunneli lõpus ka usud sa, et see kõik võiks muutuda ühel päeval. Ja kui me sinuga 10 aasta pärast siinsamas stuudios istume, vestleme, saame oma armsast koduvabariigist rääkida natuke teistmoodi. Jah, ma loodan lihtsalt, et, Et mingitel inimestel lõppkokkuvõttes ikkagi keelatakse lõpuks tegeleda poliitika äriga Ja nad kaovad eest ära ja, ja ei tule mitte järglased ei tule nende lastetubadest nende parteide lastetubadest, vaid täiesti inimesed metsast. Selles mõttes, et inimesed, kes nagu tegutsevad siis riigi hüvanguks, nende endas südame ja mõistuse ja mis iganes asjade ajal, mitte sel ajal, et, et kuidas. Mitut sellist noort poliitikut sa tunned, kellega tõesti tahaks istuda ja, ja mõnusalt vestelda, aga, aga päevasel ajal nad nad töötavad kuskil nii-öelda siis juhtimissüsteemis on, on, on parteisõdurit. Ma tunnen, ma ei tunne poliitikuid, sell sellises plaanis, nendega tahaks istuda ja juttu rääkida, mõned tüübid ongi sümpatiseerivad, aga ma tunnen pigem inimesi, kes töötavad riigiametites. Ja kes tegelikult teevad oma oma tööd. Teevad oma tööd ausalt, täpselt ja nii edasi, aga nemad ei võta vastu neid otsuseid alati. See ongi imelik, et me tunneme väga vähe väga häid poliitikuid isiklikult, just tegelikult neid peaks meie ümber olema, aga, aga nad nagu sa ütled, nad on kusagil oma maailmas. Just see kummaline, see on tõesti kummaline. Kuule, kui palju sa sa pidasid nagu pika monoloogi ma ei lugenud siin praegu minuteid, aga, aga, aga sellist kirge sellist passiooni ei ole koduvabariigi avalikust elust rääkides olnud siin terve selle suve jooksul, kui palju sa hoiad ennast selle asjaga kursis, kui palju sa oma sõpradega nendest asjadest räägid? Valasidki praegu aastate jooksul. Kuigi kuigi eks ju sõpradega kohtades ei tahaks raisata aega elu üldise olukorra kirumise, mingi mingisuguse sellise asja peale, aga siis, kui me räägime päris palju, sest et, et ma ei tea, mul õnneks on sõbrad, on kõik sellised inimesed, kellel on oma arvamus ja, ja, ja kes tegelikult mõtlevad alati selles suunas, et kuidas, kuidas asju lahendada, et kuidas nagu. Ma ütleksin, et, et ja, ja kui me kokku saame, siis ikkagi ühe ühe osana meiega õhtust, siis siis räägime võib-olla asjadest, et, et mis mis nagu pinda käivad, mis võiks olla teistmoodi. Tooted neid asju oli, mis pinda käivad, oli üsna pikk ja sul oli see loetelu väga selline väga emotsionaalne. Miks sa oled, et jäävad Eestisse, miks sa ei ole, sa oled ju käinud ka tegelikult sa oled olnud pikalt ära, eks ju, vahepeal Taanis see ligi üle aasta no üle taani keel oleks selge, sa lähed välja ka nagu keskmine taanlane kuskilt sealt, eksju, Schleswig-Holsteini. Jah, seal Saksamaa juba. Sul on kuskil seal niimoodi, et sa saad ju, sa ei sa ikkagi taanlaseks ennast päriseks ju nende sekka sa ei saa siis üteldi Schleswig-Holsteini lähedalt, eks ju, ja ja siis, siis on kohe okei, siis me saame aru, miks ei ole Taanis, miks ei ela seal, kus on natukene teistsugune ühiskond kus inimesed hakkavad vastu siis kui nende seda Kristian sondi kuidagi põletati ja piitsutati seal. Ma arvan, et miks, miks ma elan Eestis ja mitte kuskil mujal, on see, et ma olen eestlane, minu pere on siin, minu vanemad on siin, minu sõbrad on siin. Aga seal on vaba elu, seal on äge, seal on, ma ei oska muud kohe öelda, aga vaba elu äge, tulid mees. Äge on äge, on ägem igal pool, et pidu saab ka iseenesest panna, aga point on lihtsalt selles, et ma arvan, et oh, ma olen, ma olen eestlane ja mulle meeldib siin, mulle meeldib. Vähemalt. Pool sellest aastaringist, mis mis siin, mis siin tavaliselt toimub, mulle meeldib kliima, mulle meeldib see loodus ja nii edasi. Ära unusta inimesi. Ja just need inimesed, et, et ongi, et minu jaoks olulised ja armsad inimesed on siin. Et, et ma ei ole eriti mingi pikamaa suhte mees noh, et ma ei suudaks oma oma lähedastega toimivat ja, ja, ja, ja, ja niimoodi tundeliselt suhelda distantsilt. Said sa seda aru siis, kui solitaanis, või läksid sa juba Taani selge teadmisega, et minu kodu ja minu koht on, on Eestis ükskõik, kuhu ma vahepeal ka ei lähe? Siin enne sinna elama tööle minnes, et see on pigem võib-olla selline puhkus, uue kogemuse hammustada, hammustamine, ammutamine ja, ja väike väike paus kodu Eestist. Mis tööd te tegite seal? Töötasin farmi, taltsutasid, loome, taalsetasin, loom kasvatasid nisu ja rukist. Just oli mõnus. Täitsa täitsa värskendav selles mõttes, et erinevalt meie põllumajandusest, mis koosneb Kahest veel töötavast traktor, traktorist ja mingisugusest mingisugusest sitast ilmast seal kuidagi kuidagi, see asi on nagu noh traditsioonidega ja funktsioneeriv, et tore on olla hästi funktsioneerivad ja sihipärase süsteemi osa. Nii et kui ma peaksin ühel hetkel otsustama, kas kasutada oma värske talu põllumajanduses kolme või nelja väljasüsteem, siis ma võin sulle helistada Sanad kasulikku head nõu. Noh, kuigi mina töötasin loomadega, mitte mitte kasvatan nisu ja rukist, siis ma nõus on, ma arvan, Google'ist ka isegi. Suur aitäh sulle selle esimese tunnise vestluse eest tänase saate järgaks piknikul külaline, taas tilk ehk ka siis Tommyboy muidugi, mis tiitlisse või Alijasse siis kasutasid, kui sa Taanis olid ja seal mikridega mässasid. Siis ma olin poolakate jaoks, ma olin Domek Domek ja, ja taanlaste selline toomas. Domek ja Toomas on ja Urmas ka on mõne hetke pärast peale uudiseid tagasi. Meil seisab ees erakordselt põnev, teine vestlustund, meil on valmis pandud üks lugu muusikat. Ja sina tead, mis asi see täpselt siin on. Pysti pois sabataaž. Noh, tule nüüd, ma ei saa aru, miks teda ei tule. A, mul on valeplaadimängija, paneme siis otsast peale ja nüüd tuleb. Härdaks piknikul ärgaks piknikul on tõepoolest saade, väga hea meel on tervitada kõiki raadiokuulajaid. Ja tänane saade on kuidagi korralik korraga pidulikke, kurb ka sellepärast, et suvine aeg me kalendrites, aga ka meid ümbritsevas maailmas saab otsa. Septembrikuu tähendab raadio kahes uut programmi, järelikult rändab piknikutekk tagasi tagasi ilusti hoitud asjade ruumi, et võib-olla sealt siis järgmise aasta suvel uuesti välja tuua ka tänases saates veel on mul väga hea meel. Head kuulajad teile tutvustada meest, kelle kodanikunimi on Toomas Tilk ja siis tegelikult sa oled seda paremini nime Tommyboy all. Hakkasin praegu mõtlema, et me oleme tund aega rääkinud siin alustanud tund aega tagasi ja saated, ehkki, ehkki ma räägin inimesega, kes on nii-öelda räpi, vaata kui nüüd hästi tuleb rääkida räpist Venemaa, oskan isegi seda sõna kasutada. Üks populaarsemaid tuntumaid mehi Eestis, aga ma ei ole kordagi öelnud veel sõna you näiteks, see on nagu niimoodi näed. Petame nagu kuulajaid praegu ei võime selle sõna asemel sõna sina, sina ja sina, kuulasin. Mille kaudu sa Toomas maailmaga kontaktis oled, mis sa arvad, mis on need allikad, kuskohast sa korjad kogu selle pöörase koguse infot, mis, mis meid igal pool ümbritseb? Pigem ma arvan, viimased aastad tegelen info vältimisega. Oleme kõik just just et et seda ja õige õige info või vajaliku huvitava info jaoks on filtreid vaja, et vahest ma tunnen ennast juba täitsa arvutina ja. Olen kurb, et mul ei ole Kasperskit et mul ei ole AVG kaitset. Et, et selles suhtes Perearstid on, selles mõttes jäävad asjad suhteliselt maha, nagu ütleme, et arvutid on paremini turvatud kui, kui me ise, kui me ise ja perearstid ei suuda installida meile mingit uut softi, mis meid ka isad suudavad, suudavad. Suudavad, aga tavaliselt see soft on nagu lombakas alles, et et see on siis noh, kellele rahusteid, kellele erguteid või kellele siis kellele, mida, eksju antibiootikume. Peoga, aga, aga ma arvan, et et õnneks või kahjuks ma lihtsalt Keeran panen näpud kõrva ja keeran pilgu ära teatud mingite asjade koha pealt, mis ma tean juba ette, mis, mis, mis ei vii kuhugi mingit mingit. Demagoogia demagoogia, et noh, et ma üritan vältida sellist sellist infot, mis on nagu lõpuks lõpp lõpuks ütleb sulle ei, ei midagi. Teiega ikkagi ajalehed, raadio, televisioon. Ja seda ma julgen arvata küll, et sinu internet ja arved on suuremad kui mõne metsatalu. Vanaproua nagu kuu, pensioni ja kulutused kõik kokku, eks. Noh, selles mõttes, et õnneks on nagu ikkagi afiks pakett välja mõeldud aga. Sinusugused on on need, kelle pärast nad mõtlevad, et äkki peaks ära kaotama uuesti sixpack'ide profiiti suuremat just. Lõigata aga, aga ei, ma arvan, et jah, internet kindlasti on üks oluline meedium, et, et sealt on võimalik lugeda korraga nii ajalehti, raamatuid kui ka vaadata filme, kuulata muusikat, eks universaalne Orkut sul on, ma olen selles täiesti kindel just kasutava Orkute tahan, ma enam ei kasuta. Kasutan jälle mingisuguse info ja arvamuste arvamuste teada saamiseks. Facebook ja Twitter. Ei blogi ei, ei ole jõudnud lihtsalt head. Just kuna need kaks esimest võtavad enamus osa rahvast ära. Ei, tegelikult selles mõttes ma kasutan kuigi nii internetti kui vaatan telekat, kui, kui, kui, kui, kui ma ei oskagi öelda, loen ajalehti, siis kui mul midagi targemat teha ei ole. Et kui mul on midagi targemat momendil teha, siis ma ei tee, ei kasuta neid. Seda räägivad kõik sõltlased, muss jah, eitus on esimene aste täpselt nii, et ta ei, ei, mul ei ole sellega mingit, eksju. Ei, tegelikult ütleme ausalt, et, et kui ikkagi Aga sinu puhul on veel mais päis ka ilmselt. Mina maitsta, siis on äge, sealt leiab hästi palju ägedat muusikat ja selliseid bände ja sellist muusikat, mida kohati ei kujutage ette, et keegi võiks teha aga heas mõttes. Et jah, Mul on näiteks mina ei kujuta enda elu ette ilma selleta, et mul ei oleks võimalik emaile ehk siis elektronkirjade abil suhelda mingite inimeste, sõprade-tuttavate, ametnike, mis iganes tüüpi ka, et see on väga, see on väga mõnus. MSM ravi me teeme selle nimel on, seda ma ei kasuta, ei kasuta tõesti kunagi kasutanud, praegu olen kasutanud tänud, aga nüüd umbes juba kuskil pool aastat või natuke rohkemgi kasutusest õudsalt tülikas on. Õudselt tülikas on teha mingit tööd, kirjutada mingit asja, samal ajal, kui sul mingi miljon kasti vilguvad ja nendest miljonist 99 protsenti vilgutavad sulle mingit küsimust, kuidas läheb, mis teed, seal hakkavad mingit suvalist keeksi nagu ajama saadavad rämpslinke, mis iganes. Kasuta MSNi sellepärast põhimõtteliselt juba nüüd sisse. Ning kui palju sa mõtled selle üle, et kuhu see või kui sa mõtled selle üle, et kuhu see kõik võiks lõpuks välja jõuda selles mõttes, et kui, kui sa olid veel väikene mees, olgu peale, võtame lihtsalt, kui sa olid 20, mõtle, kui palju meie elu oli siis teistmoodi noh tõenäoliselt meil olid siis olemas küll oma mobiiltelefonid juba, eks ju Ühel või teisel niimoodi noh, esimene 78000 krooni eest sõprade vanemate kahekümne-viieteist ja 20 tuhandesed, eks ju, veel kokku laenatud rahadega soetatud masinad siis siis see edasi minemine justkui on olnud pööraselt kiire, ehkki kunagi 100 aasta pärast vaadatakse seda kõike kui ühe sellise pisikese ajahetkele meres. Mind ühest küljest rõõmustab see tehniline evolutsioon, teisest küljest jälle ajab närvi see, et inimesed, kes kasutavad mobiiltelefoni ja nii inimestele kadunud täpsuse ja, ja, ja korrektsuse niisugune tunne koha pealt, et kui sa lepid kellegagi mingi kellaaja näiteks kokku, et kell 12 süda all seal kohas saame kokku. Et meil on mingid asjad koos ajada, meil vaja kuhugi koos minna, meil on vaja midagi läbi rääkida. Siis. Ma ei tea, valdav enamus inimesi helistab sulle 12 läbi viis minutit, ütleb, et ta jääb veel pool tundi hiljaks. See, see tehnilise suhtlemise abivahendite, noh, selline operatiivsus on sti logisema pannud inimeste, sellise sisemise kella. See nagu ajataju ja mingisugused kokkulepetest kinnipidamine on muutunud väga problemaatiliseks väga paljudel selle tõttu sõnajalad kella järgi üritan veidike jah, seda sakslast endas elus hoida, et ikkagi kui on see kell, siis see kell ja, ja see on nagu minust lugupidamine nagu enda kaaslaste vastu, et sa, kui sa oled midagi lubanud kas ilmuda kohale, midagi ära teha, siis, Tegema Tomingas seetõttu, et, et sa kasutad Facebooki ja kõike seda kama, millest me siin hetk tagasi rääkisime. On sul praegu rohkem sõpru või on neid vähem kui, kui, kui enne kogu seda ajastut. Sõpru on inimesel minu arvamuse põhjal üldse väga vähe. Ja sõbrad ei ole kindlasti need, kes, kellega sa suhtled Facebookis, Orkutis või ükskõik millises huvitavas ütlevas moodsas vormis. Aga kindlasti on mul palju rohkem tuttavaid ja häid tuttavaid, aga teisest küljest Just seesama selline kättesaadavuse, eks ju, läbi siis mingite meediakanalite, olgu see internet, olgu, see telefon on vähemaks jäänud, see, see aeg, mis jääb nagu reaalselt näost näkku suhtlemiseks, kuidagi. Ma mõtlen, et enam ju ei ole meie ümber väga palju neid inimesi, kelle, kelle ka meid saaks, saaks öelda, et näed, need kaks nagu särk ja perse nagu, nagu eesti keeles öeldakse. Et pigem pigem. Ta hakkas, ongi, kuidas kuidas mingid mehed suhtlevad oma naistega rohkem, neil on rohkem rääkida telefoni teel, kui õhtul koju jõudes näost näkku, eks ju. Et sellest see on, see on kahju, see, ma arvan, et ikkagi, et inimesed peaksid nagu suhtuma kasutama täispakett suhtlemist, ehk siis me saame kokku, vaatame üksteisele otsa, räägime või, või teeme midagi koos, mitte mitte mitte ei, et telefonis nagu ei nõusta 11 kogu aeg, et, et mis, mis nüüd tegema peab. Mul on üks tuttav ajajuhtija ja, ja tema ongi, nagu selles mõttes ta on, sukeldus, ei ole tema amet, ta on sukeldunud lihtsalt sellesse maailma, mismoodi võtta omaenda 24-st tunnist rohkem asju välja. Üks tema õpetus on selline. Koosta endale oma rollide tabel, eks ju, et kes ma olen, ma olen see, ma olen, ütleme sina oled räppar, eks ju, siis sa oled veel teatud reklaamiagentuuris kändisatel vabakutselisena, vabakutseline reklaamiagentuuri mees, siis sa oled veel kes sa oled veel, noh, ütleme, et sa oled. Kelle sõber? Jah, ma olen veel sõber, ma olen konkreetselt kellelegi, kelle sõbras olevat, kelle sõber Jarek sõber. Ja ma olen Yalekki sõber, sõber. Siis oled sa ei konkreetsed mitte oma sõprade sõber, kuule kuule oma Jareki sõber siis sa oled Kelloonuseled oma vennalaste onu, nädalaste onu, niisiis on sul elukaaslane ju ka, eksju, ja siis on sul elukaaslane ja nüüd sa peadki nii-öelda mõtlema välja, need nupukesed ekse oma kalendrisse ja planeerima ära igaühe jaoks appi nädalasse aeg appi ja muud moodi varsti enam võimalik ei ole, ütlete. Okei. Kõlab. Pealtnäha õudselt, aga tegelikult ausalt sellepärast, et tõepoolest muidu me arvame küll, jah, ma suhtlen, aga tegelikult viimati ninapidi kokku saime alles. Millal see siis oli, kaks aastat tagasi, jõulude ajal? Jah, kusjuures, kui sa sellelt kõva häälega välja ütled, siis kui saade läbi saab, siis ma Te küsisite numbreid, ma võin sulle hea meelega anda ka, jah, ja samas ma arvan, et ma helistan mõnele sõbrale, kellega ma kohtusin kaks aastat tagasi jõulude ajal ja küsin, et mis ta teeb ja kas me kokku võiks saada. Veel parem oleks kui tema juurest läbi käia, aga teda ei pruugi muidugi kodus olla. Vanasti vanasti käidi aastate üksteise juurest läbi, mida tänapäeval enam ammu ei tehta. Meil on õnneks kaasas ka sinu muusikat, sinu valitud muusikat. Ja praegu on minul olemas andmed, et siit peaks tulema lugu, mis ei ole eestikeelne, eks. See on venekeelne lugu. Teda esitavad tüübid siitsamast Lasnamäelt Tallinna linnast. Kui hästi sa oled kursis oma noh, ütleme oma sfääri inimestega, eks, need, kes teevad sedasama asja, millest sina hoolid, aga, aga kelle emakeel on vene keel, kelle keskkond liikumiskeskkond on, on see Eestis elav venekeelne. Ma arvan, et olen selles mõttes, et mis seal toimub, räägime mõne sõnaga, mis seal toimub, tehakse, kui, kui sa küsid muusika kohta, siis tehakse järjest paremat järjest ägedamat, selles mõttes just läbimõeldumalt ja, ja, ja väga tugeva sõnumiga muusikat ja järjest rohkem, et ütleme nii, et kui eesti räppmuusika kohati nagu tundub, et nagu tammuks paigal, siis vastupidi, eestivenelased muusika minu arust astub suurte sammudega järjest sellise tugevama tugevama väljundi nii väljendamise enda väljendamisel. Kui hästi eesti eesti räppmuusika ja eestivene räppmuusika omavahel läbi saavad? Aga ma arvan, et väga hästi selles mõttes, et alles hiljuti siin toimus hipofestival, kus, kus üles astus väga mitmeid venekeelseid Eestis tegutsevad venekeelset gruppe ja, ja ja tüübidtüübid on väga mõnusad inimesed, et väga mõtlevad toredad, toredad sõbrad-tuttavad-sõbrad, kellega kellega rääkida maailma asjadest. Saate tekstidest aru või on mingid teemad ka, millest ikkagi nendes seltskondades ei räägi. Kuna lapsest saadik olen käinud vene lastesõimes, sest teiste lastesõimes ei olnud ruumi, toovad, kui mind lasteaeda pandi ja nii edasi. Väiksest peale olen hästi palju venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste vene keelt kõnelevate inimestega suhelnud ja ma räägin vene keelt vabalt ja, ja ma arvan, et ma saan neist aru päris hästi nende ja ka nende mõttemaailmast kohati et selles suhtes ma arvan, et on mingid asjad, mis on seotud pigem eestlaste, sellise temperamendi, vaesuse ja, ja võib-olla ka sellise suletud või kinnisolemusega joonelise seal ja sirgjoonelisus, aga et miks, miks siin elavaid venelasi kohati nagu noh, ei võeta omaks ja, ja ei armastata ka, eks. Jüri Liim ja Tiit Madisson on igas ühes meis nagu ninakollid olemas. Täpselt. Et, et noh, seesama nagu, et kui kui rääkida mingitest ismidest Eestis, siis, siis siis näiteks minu jaoks on huumor see eestlaste päris tugev, rassistlike oleme olemas, kuna kuna enamus meist enamus Eestis elavatest inimestest väljaspool suuremaid linnu ei ole kunagi kokku puutunud teist usku teist trassi värvi inimestega, siis kust kurat see tuleb kus, kus tuleb nagu mingisuguseid eelarvamusi? On minu küsimus mõtlema selle üle kuulates muusikat, kui sa ütled seal artistiga, on mul väga Semjonov, passokossout vaaga. Lasnamäe Sindi ühendus ja loo nimeks on tušemm. No oleme ausad, me jäime seda väga tähelepanelikult kuulama, rääkima Võssotskist, samal ajal. Et esimesed kokkupuuted vene muusikaga vist ongi Võssotski kuskil seitsmendas-kaheksandas klassis sõbra juures vana vanadinüülid ja kuulasime. Kogud asjast aru, tekstist aru ei saanud, aga kurat, helmel. Ma jäin mõtlema ennem seda, kui me rääkisime siin sellest Eesti Eesti elust Eesti olemisest, siis, siis see on küll kummaline. Me oleme lõhikuga seeliku erinevad otsad, justkui oled nagu üks ja sama asi, aga tegelikult on nagu vahe, vahel elatakse absoluutselt erinevates maailmades kus, kui palju, nagu, kui palju, nagu see nii-öelda räpirahvas omavahel läbi käib, kui, kui tihedalt nagu tegelikult venelastega kokku klapitada. Õnneks õnneks ja minu suureks rõõmuks ma arvan, et räpp, muusikud või kes, kes siis Eesti vene keeles teevad eestivenelased, eks ju. Ja eestlased käivad päris palju läbi ja, ja esinetakse koos ühistel pidudel ja suhtlus on päris tugev. On see teiste muusikaliikidega samamoodi sa tead seda noortekultuuri või seda, mis, mis nii-öelda toimub natukene teistes paikades, kui Tallinna linnahall ja, ja muud sellised ametlikud kontserdipaigad toimub, see toimuks aktiivselt. Mis alternatiivmuusikastiilides puutub ja ikka ikka väga ägedaid vene pillimehi on. Kes, kes mängivad, mängivad eesti-vene segabändides, on On mõnusaid mõnusaid bände, kes nagu kes teevad seinast seina mingit Jatsust, kuni ma ei tea mingi metal koorini, et, et suhtlus toimub, ma arvan, rohkem, kui, kui inimesed tänaval omavahel suhtlevad, eks ju. Millal sa tagasi kinni võiks olla, lihtsalt aja küsimus, on see või millegi muu veel, miks? Miks me oleme nagu? Ma arvan, et kinni natukene sellises empaatiavõimes ka, et ja sellises sellises avatuses, eks ju, et et kui kui muusikud üldjuhul ükskõik millised loomingulised inimesed on tegelikult, ma arvan, märksa avatumad igasugustele igasugustele maailma asjadele Sa ei karda sind praegu Isamaa näiteks nimetatakse peale seda kohe kõike, mis sa räägid. Isamaa Isamaa ema, et las nimetavad selles mõttes, et lollid inimesed on kõige kõvemad sildistajad üldse ja, ja, ja mina ei karda rumalaid inimesi selles mõttes, et et kui inimene tuleb ja ütleb mingi asja kohta halvasti siis ta peaks seda põhjendama korralikult, kuidas seda põhjendada ei oska, siis minu jaoks on see õhk, mis tal suust välja tulla. Räägime natukene sinu enda loomingust, läheme selle juurde, sest et sa oled maha saanud suure hulga plaatidega, kui palju neid plaate on, millel sinuga näed niimoodi noh, tugevasti küljes on, eks see sinu, sinu sinu hingeõhku võib olla paljude asjade juures, aga, aga palju on neid asju, mille puhul sa võid julgelt neid oma oma CV-sse kirjutada ja öelda, et jah, mina, Tommyboy, olen kuidagi neid ühel või teisel kombel teinud. Ma arvan, et vist hetkeseisuga uhuhuu. Kolm. Seitse, seitse, seitse, seitse, plats. On nende hulgas selliseid, mida sa julged teades, et ei, ei solvu ühtegi teist plahti esile tõsta ja öelda, et seal selle plaadi peal oled. Sa oled sa tõele selle hetke tõele, kus sa plaat välja on antud erakordselt lähedal, ma arvan, et ära ütle, et kõik nad on, sest et nad ei ole. Muidugi ei ole. Loomulikult on, on tugevamaid plaate, nõrgemaid plaat. Ma isegi ma ei mõtet ütlema, et need plaadid on nõrgad, ma ütlen lihtsalt seda, kui sa tõesti takkajärgi tunned, et vot see oli nii 10-sse, kui veel toimimine. Ma tunnen, et minu nendest seitsmest plaadist on olnud kolm murdelist plaati. Esiteks Lois mehikesi valitud mõtted, mis, mis mõnes mõttes oli meie kokkutulemise ja, ja ka siis nii-öelda jõulise väljatulemise album. Teine oli minu, minu isiklik esimene sooloplaat, mis oli hästi läbi mõeldud hästi siis hästi, siis ma arvan, sõnastatud ja korralikult produtseeritud suur pilt. Ja kolmas plaat on külalisteplaat, mida sai teha peaaegu et kolm aastat, kaks pool kolm aastat ja, ja sinna läks väga palju just asjade sihukest läbi mõtlemist ümbermängimist. Ja, ja, ja et, et. Kui põnev, see oli minu esimene, siis tervenisti elus bändiga tehtud album. Kas need kolm? Kui sa ütled, et on olnud nagu pöördelised momendid, siis siis viimane külalisteplaat see tähendabki, et see, see kurss on praegu sinu, kus, kus, kus ongi elav trummimängija, mitte rütmimasin ja, ja, ja, ja ka teised pillid on kõik kaetud elusate mängijatega. Ma tegelikult mina võtan alati isegi trummimasina ja sämplitega tehtud muusikat, kui, kui, kui keegi on seda mänginud. Ta on mänginud, mitte ei ole jah, keeli sõrmitseb klahve vajutades. Vaid ta on siis pigem hiirt klõpsutades, eks ju, need asjad sättinud, aga need on ikkagi mängitud selles mõttes, et, et ka ka ka rütmimasinat Peab oskama käsitseda selleks, et sealt saada kätte midagi mingi äge rütm, mis töötaks ja mis inspireeriks mind sinna peale, kui ma ei eksi. Et kõik tüübid on muusikud nagu, et kuigi kuigi mõned vennad, kes arvutiga teevad, seda asja nad ei ole, nad ei mängi ühtegi pilli ametlikult ja nad kasutavad kasutavadki üksikuid noote, millest kokku panna mingit käiku, aga, aga see on sama niimoodi nagu mängimine, et nad noh, et seda on võib-olla raske sellisele klassikalise haridusega pianistile või, või, või siis Pari mängijale seletada, ta ei pruugi sellest aru saada kohe, aga tegelikult kui järele mõelda, siis nad mängivad Champlitest kokku. Nendest tükikestest. Sest vahet ei ole lõppude lõpuks, kas ilus näppude all heliseb keel või siis hiire klaviatuur, nii hull kui see ka ei ole, aga. Nii ta on, et võib-olla just on, küsimus on selles puudutuses, eks ju, et et kui, kui arvutiga tehakse muusikat, siis ta nagu veidikene ei taha öelda, et elutum, aga, aga ta on nagu natukene nagu kunstnikumalt, nagu nendest asjadest. Seal on seda siin ja praegu efekti vähem. Just et et elus, elus pilli või päris pilli mängimise teebki unikaalseks, ikkagi seesama siin ja praegu ja see selline selline elus soojuseks ja mis, mis õhkub siis igast igast akordiste käigust. Aga, aga, ja see, et, et minu suund oleks lõplikult ainult elus elus, pillidega muusika? Ei, kindlasti mitte, ma teen vaikselt nokitsen teha oma tõenäoliselt viimast sooloplaati pealkirjaga meelelahutust. Ja, ja see on, see on enamus muusikat, mille peale mees Räpini laulan, on ikkagi tehtud masinatega. Et seal on küll mõned Ozzy mängib, mängivad mu sõbrad klahvpille passi mõnes loos on, on mingit Percussiooni, osad on nagu päris päris reaalselt sisse mängitud, eks ju. Aga, aga lõppkokkuvõttes on ikkagi suurelt jaolt masinaga tehtud masinaga kokku pandud. Kui palju külaliste soriaalselt sind, kui palju on seal vahetult otse nii-öelda konkreetselt sinu nõudmisi rahulolemist, rahulolematust, või kui suutsid sa ennast seal ümber häälestada nii-öelda meeskonnamängijaks, ema momineeriksid seal kuidagi. Ja selles mõttes, et mina arvan, et muusika tegelikult lõppkokkuvõttes on üks äärmiselt muusika tegemine oleks äärmiselt ebademokraatlik asi, et et ja kui kõik saavad korraga rääkida, siis tuleb välja ju kakofoonia sihuke listiga mürin, eks ju. Et ma arvan, et selle sellesamas meediebüüdis. Ma võtan väga palju sõna, et ja seda on aeg-ajalt distsiplineerima seks ka vaja, et, et kuna ma olen sihuke vanem. Ma olen meestele 20 keskealine meesterahvas, kes juba ikkagi nagu tahaks siukseid ratsionaliseeritud liigutusi ja asju teha, siis, siis ülejäänud tüübid on ikka märksa paremad. Nemad võiksid nagu veits traavida mööda prooviring, eks, ja vaadata, et kuhu Nuka tahes nüüd ära silgatakse, siis mina ma olen nagu olen jah, see mees, kes seda asja seal nagu veitsioone pealaile päris isaks ei kõlba, aga vanemaks vennaks küll ei appi. Ja ma arvan, et jah, ma võin kõikide külaliste vanem endal. Et jah Suur või kui selline? Värvikas, või detailne sinu plaan kõige selle muusika tegemisega seoses on, kui kaugele sa näed seda, et jah, ongi see ansambel külalised? Jah, Me mängime ühes, teises kolmandas ja neljandas kõrtsis kontserdisaalis, staadionil. Kui palju te mõtlete sellist asja, kui palju üldse ansamblites tänapäeval, kus me kõik elame sellist projektipõhist, elu, me, me, me, keegi ei ole rokkhotelliga laulatatud nii nagu nagu, nagu seal on mehed selle ansambliga laulatatud, eks ju. Kui palju, kui palju täna need kaks maailma erinevad on? Ei, kindlasti ma ei tee, ma olen teinud elus ainult ühe projektipõhise albumi sele, mis kvartetiga ja see oli konkreetne. Nii mehed, et ma kaks kahe kuuga peab olema kogu asi valmis ja tehtud. Et siin on tekstid, kus on muusika, nii salvestame, läks, aga selline, see on tõenäoliselt ainuke projektipõhine asi, mis ma elus teinud olen, kunagi. Selle projektipõhine, vaid see on projektijuhtimise. Just. Aga aga, aga siis külalistega me oleme täpselt siuke ongi sihuke sihuke kompott, sihuke sujuvalt voolav, veniv, jooksev ja häälitsev kooslus, mis mis nagu. Ma ütlen, et koos siis sisaldab endas nii palju erineva muusikalise tausta, maitse ja, ja olemisega tüüpe. Et, et tõenäoliselt ma arvan, et me teeme ja üritame sünteesida üksteise arusaamu heast muusikast veel pikalt, et see on nagu tulnud ägedalt välja, see on hea meeleolu endale andnud, hea tunde tekitanud. Kui sagedasti te kokku saate või kui tihti te koos 11 näete, kõik korraga ansambel. Muidu kogu bändi koos, ma arvan, me näeme nädalas korra offellik paar, aga, aga eraldi eraldi nagu tüüpidega ma suhtlen praktiliselt iga päev. Nii et, aga miks ta nii tihedasti koos käite, nii palju mänge on teil? Ei, me vastupidi, me oleme siin väga mängu mängude või kontsert kontserti koha pealt väga rahulikult võtnud, mingi kuu-poolteist paar, aga me saame kokku selleks, et et ma ei tea rääkida üksteisele uusi ideid, mis on vahepeal tekkinud, mängida neid ette, tüübid mängivad mulle mingisuguseid rütme ja meloodiaid ette. Siis ma kuulan, vaatan, kas klikib mingisuguse ideega, et, et ühesõnaga me päris palju kohtume selleks, et, et tehagi koos uut muusikat mõelda, seda välja. Nende kohtumiste pealt ei teki pangakontole raha. Mittexpenn. Aga kamoon, noh kas kas. Küsimuse mõte on lihtsalt see, et kus kohas tänapäeva muusika ära elab. Kuidas ta ära elab, ma ütlen ausalt, et, et kogu see aeg, mis ma olen aktiivselt plaadistanud, kontserte andnud, ma olen alati eriti teinud veel ühte, kahte, kolme neljatööd ja toimetusi, et teenida arve maksmiseks raha kõrvalt ka. Et Eesti on selle kohaga tegelikult ikkagi nii pisike, et, et siin nagu uhkelt ja vabalt ja, ja ära elada. Siin, siin siin ei ole nii piisavalt inimeste massi. Et, et neile müüja viik, viis või 10 miljonit koopiat plaati ja mis iganes anda, anda see 70 80 või 100000 pealisele publikule kontserte. Et lisaks veel see, et kui sa idee just kui see korraldest laulupidu, et need inimesed kõik kokku tulevad, eks ju, et et et selles suhtes nagu muusika elab ikka ärana ja samas ei ole pidanud just igas pulmas ja igal matusel käima nagu mängimas hambad ristis vastu enda tahtmist, et selleks lihtsalt, et oma mingisugune üürirahaga Aga mis suunasse sind põrgatab, et sa tegelikult oled oma muusikaga paljuski sunnitud samasugusesse seisu kui kaks tänavat eemal elav pets, kes päeval ühte tööd tegelikult ta tööd seda võib-olla ei armasta, võib-olla natukene armastab, aga ta teeb seda selle nimel, et minna õhtul väljale, lennutada seal oma mudellennukit elada välja seda kirge, mida ta tegelikult tõeliselt tõeliselt armastab. Kindlasti mitte, ma arvan, et ma tollest Peetrist olen paremas seisus, kuna, kuna minu kuna minu tööreklaami ravi vallas ja samas ka siis minu, minu minu tegemised muusikuna on, ma olen suutnud neid niimoodi kavalalt osavalt kohati põimida hästi palju ja, ja ikkagi tegelikult enamuse minu minu tegemistest moodustab muusikat nagu päevastest igapäevastest asjadest, et et ma arvan, et ma olen õnnelik inimene selle koha pealt, et ma teen ikkagi vabalt kvaliteet, asju, mitte pealesunnitud asju. Väga tore, kuulame vahepeal muusikat ka, õnnelik inimene, sinu poolt valitud muusikat, õnneliku inimese muusikat on alati väga tore mängida mõned maid, meil jäi ka vene plaat siia, kumbame nagu mängime. Sa panid ühe teise plaadi, sa ütlesid ka mulle siia masinasse. Me kuulasime. Jah, roni Montrovs, aga tead, kuulame ikkagi veel korraks veel ühe loo, Semjonov passoysotva ühise singli peal. Kuulame sa usud lihtsalt sellesse, et see ühel hetkel hakkab meie raadiojaamades meie kõrvades rohkem rohkem kõlama. Ja, ja ma arvan, usun sellesse, et inimesed Eestis ainult eestlased või mida mitte ainult eestlased ja eesti eestivenelased vaid eestlased oma val hakkavad ka paremini läbi saama. Kuulata sellist muusikat kas muusikat või, või lihtsalt leides midagi ühist ilusat. Mis selle loo pealkiri? No päriselt see see 90.-te lugu ei olnud minu näpukas jäi oli seekord aeglane, aga ega sellel lool ka viga ei olnud. Pulss, pulss ehk siis. Üks lugu veel hoopis seal, vahepeal, aga äge bänd on äge hääl, äge, sound. Jah, mingi selline, mingi selline korraga, selline brutaalne jõud, aga siis selle juures selline nukrus kurbus, nii nagu kõige paremas vene kirjanduses. Just suured tunded Pärnu sellel hetkel, kui sa seal esimest korda kooli läksid ja kui sa seal praegu aeg-ajalt käid, on need kaks erinevat linna. Selles suhtes, et on ehitatud, on sinna juurde toredaid hooneid ja nii inimesed on inimesed on üldjoontes samaks jäänud. Ma arvan, et pärnakad, kui kuskil seltskonnas on mõni pärnakas, siis tema tunneb ära ilmutataksitumate Pärnust. Tõsi, ja mille järgi? Saarlasena muidugi tunnen kohe ära keeleline, mingi seda, seda ei õnnestu varjata kunagi. Treenerist ega pärnu. Paraku tuleb ka ikkagi võib-olla ära, mina tunnen ilmeksimatult ära ikkagi sellise suhtumise ja väljendite ja asjade põhjal, et see kuidagi on nii lihtsalt, noh, aga ma tunnen hästi, millegipärast alati taban märki, kui inimene on pärit Viljandist. Tõsi, jah, Pärnu ja Viljandi on sul Viljandiga mingi kontakt ka. Ja Viljandis on palju sõpru, tuttavaid ja, ja, ja kes on seal koolis käinud kes on seal lihtsalt ühel teisel eluperioodil elanud, et ja isegi olen seal ringi tatsama päris? No Pärnu, ma saan aru Pärnu selles mõttes, et sa oled ju ise selleks kasvanud ja, ja, ja noh, siis on see soolane vesi, mida te olete lakkamatult seal joonud, eks, et see, see on ju ka Muidugi, see teebki inimese natukene niimoodi, lükkab teise plaani või, või ma ei mõtle nagu teiseks kuidagi, aga noh, mingi teine plaan teistega võrreldes. Pärnut ei lase sul vastata, mis Pärnu. Nii-öelda kõige ilusamad, sellised kõige kõige kõige küllasemand mälestused sinu jaoks selle selle kohaga on sinu sinu enda sünni ja kodulinnaga. Ma arvan, et kõige ilusamad mälestused on mul ikkagi siis gümnaasiumiajast. Ja, ja see tore parkide võrgustik ja nende mõnusate, ranna, tänavate, ranna, tänavate ringi kõndimise aeg, et. Ta on selline hästi mõnus linn varakevadest, hilissügiseni, talvel on ta natukene selline nagu kauboifilmidest sihuke tüllüüa kaklused keerlevad üle tänava, et ta on mõnus linn, suvel, kevadel ja sügisel, talvel ta on natuke liiga rahulik ja flegmaatiline ja võib-olla natuke masendav. Kujutad sa ennast ette elamas Pärnus uuesti, need täiskasvanud mehena? Ära iial ütle iial, et võimalik, et mingisuguse 10 konna aasta pärast kolin rahusse vaikus tagasi, nagu et ja suvel üritan vältida siis turiste ja talvel siis kohalike. Et aga, aga, aga jah, ma, ma olen. Ma arvan, et lihtsalt hetkel ma, ma. Ma arvan, et pärna natuke liiga unine mu jaoks. Mis koolis sa käisid seal sütevaka humanitaarIs. Et just uhkusega lugesin eilset Ekspressi, et haridustaseme lipp on ikka väga kõrgel jätkuvalt seal koolis. Sütevaka gümnaasium ise saab tunda rõõmu selle üle, et õpilane Toomas Tilk on ammu lõpetanud ja enam seda statistilist keskmist ei kõiguta või on neil pigem kahju, et sa seda statistilist keskmist ei tõsta. Ma ikkagi arvan, et ma väga selle statistilise keskmisega alla tõmba ja nagu ei olnud, et kuigi kuigi jah lainetas kõva blufi mees jätkuvalt ja humanitaarainetes olin ikkagi siis selline kiirelt toredaid fakte võistav tüüp, et et minu, mul on alati tugevam olnud, kusjuures detailimälu, et mul ei jää meelde inimeste vanus ja võib-olla ka nende nimi esimesel kohtumisel mulle pigem meelde, et mis värvi särk või mis, mis, millised kingad olid mõnel naisel jalas kõrvarõngad. Koolisüsteemiga sinu klapis said sa nagu hakkama selle süsteemiga, ilma et see oleks pidanud ennast kuidagi murendama väga või, või halvanud, halvasti tundma. Noh, kool iseenesest on selline erakordselt pretensioonikas asi teatud tüüpi inimestega. Mulle sütevaka õpetus ja õpetusmeetodid väga meeldisid Talibetel põnev, ta oli Uusteli, ta oli midagi värsket, et ja kindlasti oli ta põhjalikum, kui tol ajal enamus siis ütleme, et sellise üldise riikliku süsteemi järgi kooliõpetust, jagavaid asutusi, eks ju. Ja, ja kindlasti ma arvan, ma sain sealt tugeva, tugeva põhja alla keeltes mitte ainult mitte ainult võib-olla eesti keeles, aga, aga, aga ka ka inglise, saksa ja, ja muid keel, mis, mis seal juurde õpetati, et et ma arvan, et see on siiamaani ainuke kool, kus kooliprogrammis on ladina keel näiteks jätkuvalt et ja samamoodi ajalugu, kunstiajalugu, kirjandus, religioonilugu nii edasi filosoofia, et, et, et minu jaoks oli see väga, väga selline jõuliselt uute teadmiste ammutamise aeg ja koht ja see seltskond. Ja suhtlen siiamaani väga paljude vanade klassivendade-õdedega. Et erinevalt, et kui me siin aeg-ajalt kuskil kolleegide või tuttavate seas mul kooli kokkutulek kurt ei mäletagi enam kellelgi seal käisin, et vastupidi, ma. Ma arvan, et ma tean suudan nimepidi nimetada peaaegu kõiki, kellega ma ühes klassis käisin, kellega koos õppisin ja ka sama käib õpetajate kohta, et väga mõnus. Kui palju sinu nagu hilisemast noh, eks see on muidugi väga palju, eks, ja seda kuidagi niimoodi lahutada on väga, väga keeruline ka raske, aga ikkagi kui paljudesse kool inspireeris sind tegema seda, mida sa praegu teed, kui palju sa siis juba teadsid, et jah, ma tahan noh, nii-öelda anna nüüd andeks, mida, väga lihtsalt, eks ju, et ma tahan teha seda tööd, mis sa praegu teed. Ma arvan, et see tegelikult sütevaka motovi deviis, vabadus, loovus, vastutus on päris suurest siis minu enda elu deviis ka siiamaani. Vabadus teha asju loovaid asju ja vastutuse kohustus vastutada nende eest, et, et ma arvan, et et seal tollel ajal ma hakkasin seda muusikat kuulama vaikselt mingisugust asja kirjutama ja, ja kindlasti kindlasti see, see keskkond oli. Oli see koht, kus kõik Sütevaka laval, hiljem oled üles astunud bändiga koos. Olen esinenud koos sütevaka fänniga kooli kokkutulekul. Et väga lõbus oli ja loo tegid, hooli hümni luba? Ei, ei, ei, mõika vist tegin enda improvisatsiooni korras, Nemad mängisid rütmi alla. Ja mina esitasin. Hapuloo hapu mõtles, et see välja sülitas kirsikivi, et, et see oli koli, kes kümnevad seda juubelil vist. Kahjuks kusjuures ei olegi bändiga esinenud, ma tean, et nad toimuvad muusikaõhtul paar korda sellest juttu tulnud kooli kooli huvijuhi või kes nendega veab, aga aga kuidagi kas elt ajad ei klappinud või mingi mingi error tekkis igatahes, et kahjuks ei ole nagu sütevaka muusika klubiõhtutel suutnudki üles astuda veel, et äkki nüüd siin kooliast algab, hakkavad toimuma nüüd jälle JAAN jagada lubadusi praegu hõigas hetkel õnnestub, õnnestub. Tehase esimesed septembrid sinu jaoks olid selline oodatud sündmus või või, või kohustuslik kohustuslik ja selline. Ah, pagan jälle, ma pean nüüd lõpetama ära siin parkides turnimise ja, ja Mai tänava vahel hängimisega peab, tuleb, tuleb jälle tagasi kooli minna. Ma arvan, et ei noh, võib olla põhikoolis küll aga gümnaasiumi ajal Mavic pigem ikkagi mul oli hea meel näha veel rohkem sõpru, kui ma suve jooksul oli nagu kohandet. Sinu õppimise plaani tunned sa aeg-ajalt täiskasvanud mehena vajadust õppida loomulikult, mis asjad need on? Oh tead, viimasel ajal olen mõelnud täiesti proosaliste ja kätega tehtavate asjade peale. Puusepp, plaatia, elektrik, kuigi elektriga on väga ohtlik mul ohtlik suhe, ma paar korda ikka korralikult sirakat saanud, need hamba vahel oli sinine säde, aga sa läksid, ronisid midagi nagu püüdma ja tegema just just, aga samas. Käsitöö on selles mõttes, sind huvitab see, et sa saad ise käega tehtud, see huvitab sind sellepärast, et sa praegu üldse ei oska või natukene ikka tuleb välja. Ma oskan kõiki asju natukene nagu iga korralik eestlane, et selles mõttes sihuke väike universaalsõduri algenemiseks. Ära nüüd ütle kurat. Nüüd kurvastasid mind nagu selles mõttes ma ei ole nagu korralikest. Ei ole hullu, et aga ikkagi mul ma arvan, et, et et korraldaks osata mitmeid erinevaid asju ise teha oma kätega teha, sest et sellepärast ma olen mõelnud viimasel ajal mingi täiesti selliseid, eks minema õppinud puusepaks või kokaks või mingit ametit, mis ka peale veeuputust oleks veel trendikas. Ja millega saab siis justkui elekter kaob ära, just. Need, need ametid ei ole enam väga palju, aga neid võiks olla rohkem neid toomas. Mida sa teed 10 aasta pärast, siis, kui on aasta 2019, kohe tiksub ette 2020. Mina ei tea, kui mingi tuumasõda ei ole toimunud ehk siis ei pea valge lina ümber kuskil Peetruse ukse taga seal räppima, nagu siis siis ma arvan, et ma ikkagi olen seotud muusikaga, ma olen seotud nendesamade suuresti samade asjadega, mis ma teen praegu. Peetrusele mõeldud räpi oled sa kokku kirjutanud juba? Ta ei ole tellinud Kui palju sa mõtled ette nende ees olevate aastate peale, kui, kui, kui palju on sul selliseid väljajoonistatud ära sõnastatud sinu enda jaoks väga konkreetselt mõistetavaid plaane. Jah, tegelikult mõtlen aeg-ajalt küll. Kuigi ma ei, ei ole nüüd nagu sellise plaani tegija, et nii täna on meil laupäev ja nüüd siis ahah, järgmine laupäev, teen seda vaid, et pigem mõtlen mingit pikemat asja. Ma hakkan vaikselt mõtlema üldse, et kuidas on võimalik ühe või teise asjani jõuda, mis ma peaks selleks tegema, mida ma ei peaks tegema, et, et ma üritan ikkagi rahulikult ja samm sammu haaval oma oma mingeid plaane ja ja mõtteid ja unistusi, mis iganes asja nagu ellu viia, et, et selles suhtes, et, et prauhti ja nüüd kohe Tegutsemisega. Jõuab tavaliselt sinnasamma punkti, kus kuskil Aga ikkagi, mis asjad need on, mis võiks, miks võiks sinuga juhtuda? Ma tõesti ei tea, ma, ma, mul on klaaskuul, on praegu ikka väga udune selle koha pealt, et et selliseid veksleid välja käia, et 10 aasta pärast ma olen selline või teen selliseid asju. Ei oska ennustada. Eks näeb, mis elu Toomla, naisega peab rääkima, lihtsalt just arutama. Et tõenäoliselt jah, ma olen, olen ikka mina ise, teen oma Ast omi asju. Ja, ja üritan elada vanaks. See kõlab kõik väga hästi. Ma loodan, et nii läheb ka aitäh. Aitäh sulle selle vestluse eest oli, oli väga mõnus, meil on jäänud mängida siia saate lõppu üks ja viimane, ma ei tea, kas see lugu kuidagi, mille sa mulle ennem siin andsid, on nüüd see lõpulugu või on sul praegu võimalik kiiresti manööverdada, me saame siin pingpongi teda, neid plaate, kui sa tead, et vot see võiks olla lõpulugu meie meie saatele, tänasele ja ka kogu sellesuvisele piknikul istumiste sarjale, siis oleks mul väga hea meel. Jääme selle loo juurde, eksju just, et, et siis roni Montrous opolfaja. Ütle mulle enne kui ma vajutan nuppu ja selle loo eetrisse päästana, ütle mulle, millal on järgmine külaliste ülesastumine, on sul teada? Oi hea küsimus. Tegelikult kui ma päris ausalt ütlen, siis ma kuna ma ei ole Mehhiko Lepime kokku, et sa uurid ja tuletad meelde, novembri alguses. Kindlalt on, kuna ma ise rääkisin sellest mõned päevad tagasi. Selle korraldaja tüübiga oli rock Café s plaaniti teha kolme bändi kontserti, jutt käis külalistest kuulud ja defräädu. Et ma arvan, et seda ma julgen kindlalt välja hõisata vahepeal, kus me esineme. Kõige parem oleks seda vaadata meie kodulehel www punkt külalised y-iga. Või siis mais reisist, et sinna saab alati kohe opertistingsüles tõesti peast ei tea. Arusaadav loomulikult, nii et suur aitäh, kes soovib teada saada, mismoodi ennast tunneb ja just sellel samal hetkel maailma mõistab Toomas Tilk, siis minge vaadake head õunaaega, siis kallis raadio, kahe kuulaja täpselt minu poolt sedasama ja loomulikult kõigile neile, kes teisipäeval hommikul silmad lahti tegevat teadmisega, et algab jälle pihta, siis teile edukat uut aastat sellinali R2 piknikul sellel suvel. Kui läheb hästi, siis järgmisel suvel kuuleme taas järgmisel nädalal. Laupäeval on eetris juba saade pealkirjaga ülekuulamine. See on kakk.