Ärgaks piknikul. Tere hommikust, head inimesed, kel on saanud täpselt nii palju, et on õige aeg rullide maha. Raadio kahe piknikutekk sellepärast, et täna on erakordselt hea meel võõrutada järgaks piknikul saates võõrutada. Nii-öelda veel petiša, mis peaks tähendama väike, kas eks ju ja midagi tõenäoliselt veel, kui, kui hästi otsida. Mina mäletan, kui mina olen Heiki, on Pariisi siis minu väga hea sõber Lauri kuusing õpetas mulle selgeks ühe lause, et mis pidi võitma kõikide prantslaste südamed. Ma ei valda prantsuse keelt, et aga prantslased pidada juba leebuma paari prantsuse keelde sõna peale ta inglise keelde eriti armastad. Kui sa lähened prantslasele, ütleme poes või, või kohvikus inglise keeles, siis ta ütleb nunnu-nunnu noob. Aga, aga Lauri õpetas mulle selgeks sellise lause, et Pusu produaalsele papa frontseežepavli Anglebagribuangli see tähendab põhimõtteliselt seda, et vabandust, ma ei räägi prantsuse keelt, ma räägin inglise keelt. Kas te räägite inglise keelt ja selle peale prantslased sulasid ja ma võin öelda, et see on järele proovitud ja see toimib. Nii et rahulikult otsige see saade järelkuulamise osakonnast üles krutiga MP3 peal edasi-tagasi ja, ja saate Pariisi minnes endale endale südametemurdja. Kuule, aga miks sul prantsuse keele õpingud katki heid, ma sain aru, et ühel hetkel sa ikkagi nagu püüdsid seda tuvi. Ja püüdsin nüüd sina, laisk olen, igasugused muud asjad tulevad peale. Ja kõikidest nendest igasugustest muudest asjadest, mis peale tulevad me järgmise kahe tunni jooksul räägimegi. Kas ma peaksin ütlema sinu kohta rohkem, moekunstnik, stilist Gerly Tinn või stilist, moekunstnik Evelin. Tead, mul ei ole, ma ei ole ise sihukest pingerida teinud, et kummema rohkem eelistan, aga tegelikult ma vist olen rohkem töötanud küll siiskistilistina kui moekunstnikuga, mul on küll moekunstniku haridusega, viimati ma tegelesin moekunstiga Jeesus 2002 või et ma ei ole nagu aktiivne tegutsev moekunstnik, aga aga mul on selle haridus olemas küll, et ma pigem pigem tegutsen stilistina ja, ja siis kostüümikunstnikud. On sul elektrooniline või tsellu loidne mälu kirjutades asju märkmikusse või elektroonilisse märkmikusse. Vot mina ja tehnika on niukene helde emad, ma väga kardan igasuguseid tehniliseid asju öeldes, et, et pigem märkmikusse siiski pastakale pastakaga ja pliiatsiga ja muideks ma siiamaani ei ole ära õppinud veel arvutis arvete saatmise, et siiamaani ma saadan näiteks arveid paberi peal ja ümbrikuga ja mulle üldse tegelikult väga meeldib kirju saada. Ta ja, ja Eesti Post meeldib mulle rohkem kui, ütleme siis nagu elektronpost, kui. Jah, et no ei näi tõmba no ei meeldi, ma kardan, ma kardan igasuguseid tehnilisi asjandusi, ütleme nii, ma ei oska juhtida autot mul ei ole, mitte mingisugust huvi. Ei ole, ei ole. 2,2 korda elus olen ma vist üritanud autot juhtida, ükskord oli Tšiilis, kui, kui sõbranna Katrin oli totaalselt ära väsinud ja mina mõtlesin, et sel öösel kell kaks. Me käisime Tšiilis ja meil oli neli inimest kaasas ja üks inimene, kes oskas autot juhtida ja mul hakkas sõbrannast lihtsalt nii kahju, ma ütlesin. Kuule, tead, et me oleme kiirteel Tšiilis. Et vaata, no mis siis ära ei ole, istud ja võtad rooli kätte, kätes rool, nii, maanteel ma lendan, eks ju. Tšiili moodul Tšiili maanteel öö oli suured rekkad sõitsid mööda, need auto võdisesid mööda sõitsid ja minu juhtivale nivoodel pärast kolme minutit röögatas Katrin tenn kohe minema. Suurima tahad saada või autoregistrikeskuselt üle maa, ma loodan, et te kuulsite seda juttu ja see fail, mille taga on, kelle nimi on suletud igaveseks. Aga ma ei ole seda õppinud või ma arvan, et ma saaksin sellega hakkama. Tead, kõige hullemad on naised, kes ütlevad ja räägivad seda, kuidas nad tehnikat vihkavad, kuidas nad ei jälestavad autosõitu ja seepeale tunnistavad, et load on meil olnud kuus aastat ja nad on liikluses igapäevased. Ei, mul ei ole lube olnud kuus aastat ja ma olen liikluses igapäevane, aga ma oskan hobusega sõita. Noh iseenesest on nagu oskuseks seda ilmne liialdus nimetada, aga see meeldib mulle palju rohkem. Kui palju sa oma elu ette näed või tead, kui pikalt sul märkmikusse asju kirjutatud on? No hetkel ma tean seda, mis sügisel juhtub, aga, aga üleüldiselt on nüüd siin paar kuud tagasi võtsin vastu otsuse. Lugesin kusagilt sellist lauset, et elu on otsuste vastuvõtmine ja valikute tegemine, mina tegin valikuid, minul läheb hästi. Ja minul läheb kogu aeg hästi ja võit on vältimatu ja samas tahan ja mõtlen positiivselt. Eks ma aeg-ajalt ikka niimoodi unistan ja mõtlen, et mis võiks olla kolme-nelja aasta pärast, aga aga reaalsus on näidanud seda, et elu, et inimene mõtleb, jumal juhib, ütleme niimoodi. Ja teine asi, mille järgima veel. Juhend on selline tore vanasõna on juutidel, et kui sa tahad jumalat naerma ajada, siis räägi talle oma plaanidest. No aga teeme jumalale rõõmu, laupäevane päev, las teine naerab üleval 2019, mis neist saanud on? Siis 10. kai 40 on siis juba ees, eks ju. Kuule, räägitakse, et neljakümneselt pidada hakkama naistel parim iga. No ma ei jõua seda ära oodata. Ma arvan, et ma arvan, et kõik on hästi. Ma olen oma erialal tunnustatud tegija ja ma olen ka eraelus õnnelik. Mul on kindlasti oma maja, oma korter, elan praegusel ajal, ei ole vist üldse nii tähtis, kus sa elad, on internet ja tööd saab teha igal pool ja kõik. Distantsid on ju tegelikult lennukisõidu kaugusel. Aga ma loodan, et mul oma hobune, koeria ja mul on lapsed ja, ja mul on hea karjäär, mis mind rahuldab ja mis mulle pakub. Väljakutseid. Seal on väljakutsed muidugi selle pika rea nagu lõpus kõlab nagu anna andeks, aga eriti ebaausalt. Vot see, see on selline, see on selline asi nagu. Noh, kuidas ma ütlen tualettpaber ühe teatud asutuse nagu seinale, et sul on nagu alati võtta siis kui, nagu vajadusena. Ei no ma arvan, et, et sa ei mõtle siiralt, et mul, ma tahan, et mul oleks 10 aasta pärast väljakutse. Ei, ma mõtlen, et see töö, mida ma teen, võiks olla, on noh, niivõrd. Huvitav, et ta ikkagi huvitaks mind veel ja ma ikkagi erutuksin sellest tööst ja ma teeksin seda alati kire ja põlemise ja suure huviga ja et, et pidevalt avastasin enda jaoks midagi uut ja ma oleks pidevas liikumises ja arengus, et ma jumala eest ei oleks toppama jäänud selline küüniline tegijad. Oh, ma tean juba kõike, et oleks ikkagi valdkondi, asju, mida veel avastada oma töö juures. Ja ma, ma loodan, et et mul on ka tulevikus au töötada võimalikult paljude põnevate inimestega koos, kes inspireerivad. Ja et, et oleks nagu noh, võib-olla kõige tähtsam, et oleks saavutatud see tasakaal, ütlane, et sa oleksid rahul kui kui looja, kunstnik ja kui, kui naine, inimene see oleks ju tore. Ehkki me kokku leppides rääkisime sellest, et sa võtad kaasa maasikaid, aga ma näen, et sa oled nüüd võtnud kaasa ei õnnelik, et mulle siin pakume maasikaid, aga sa ütlesid, et sa ei taha, et sa võtad ise kaasa, et sul on nii palju neid, aga õnneks oled sa kasvatatud muusika, millele siiralt hea meel ja alustagem. Alustagem esimesest loos, tahtsin kuidagi kommenteerida ka oma muusikamaitset alustuseks. Muusika maitseme, võtsin kaasa, jah, ma kuulan väga palju soundtrack käe üks minu vaieldamatu lemmik on Mäkinonüümann ja ja kuulamegi siis Mikeliniimanni loomingut Tallinnas kogu ja olin oli, mul on tema autogrammiga plaat ja ma käisin kontserdil ja ma ei nii hulluks asi ei läinud ma pärast ootasin niimoodi korralikult, et seal nagu esimene inimene, kelle käest ma sain autogrammi läinud küsima. Tulemuslik oli tulemuslik, evolutsiooni lisakulu oli? No ma loodan jah. Ja see on Witter, regreenevaid ilmist, joonistaja leping ja see on kaks minu lemmikut, ütleme, üks lemmikrežissööre ja siis üks lemmikheliloojaid. Sellise muusika järgi voolib ennast paremaks inimeseks tänase Järviklik R2 piknikul saatekülaline Gerly Tinn ja me jõudsime rääkida tehnikamaailmas. Mulle väga meeldib sinu sinu kirg ega selle suhtes. Facebookis ma saan aru, et sa oled, eks ju. Ja loetud nädalapäevad tagasi liitusin kaanelise Leheküljega nagu Facebook hasardis toksiin ja see on täiesti haige, no tundide kaupa teeb mingisuguseid tobedaid teste, selle asemel, et õue jalutama minna või sõpradega rääkida. Aga kuule, kas sealt saab sõpru, eks ju, astub keegi juurde, keda sa kunagi näinud ei ole. Sellise heledapäise heledapäise pildiga tütarlaps või noormees ja märgib üles, ta on Gerli tini sõber. Et tegelikult on, on see natukene hirmutav ka, et mäletan, ma Orkutis oli need, kus hakkas tulema, selliseid imelikke inimesi tahtsid sõbraks saada, ütleme eriti agarad olid india noormehe ja täiesti müstilised inimesel, minul tekkis küsimus, miks te tahate, kes te mind kunagi, miks sul on vaja saada kirja linnuke, et sa oled sõber inimesega, keda sa ei ole mitte kunagi võib-olla noh, näost näkku näinud ei näe ka näost näkku, et mis see on, mingisuguste linnukeste kogumine või ristide tegemine natukene haiglas on, aga samas no ma ise teen sama asja, aga, aga ma võin küll öelda, et ma ei ole iial palunud oma sõbraks inimest, keda kellega ma ei ole vähemalt paar korda näost näkku rääkinud kellega mul ei olnud mitte mingit kontakti. Väga tubli. Kuule, kas stilisti ja moekunstniku ametid on täiesti erinevates, toob ooperi tõstaariad. No ütleme siis, stilist tõstab kokku teiste loomingut. Ja moekunstnik ju loob. Tegelikult on see, et mõlemad tegelevad siis erinevate reaalsuste või visuaali Nende loomisega, et et filist miksib siis teiste moekunstnike loomingut ja loob siis sellega nagu oma kuvandi. Ja moekunstnik ju jumalast. Ma saan aru, et sinu jaoks on see mõnes mõttes kõrgemal tasemel kunst. Kui sa oled moelooja ametitunnistuse nurka heitnud 2002.-st aastast ja ei ole nagu midagi teinud 2001.-st vabandust lausa, eks ju, ja, ja oled, oled teinud stilistitööd, et siis see on nagu midagi, midagi kõrgemat. Et ma ei, no vot ei ole, ei ole, ma ei, ma ei teeks üldse mingisugust pingerida siin, et mis on kõrgema või mis on parem või, või mis on õilsam, mõlemal on. Mõlemal on omad plussid ja mõlemal on omad miinused, ütleme ei saa hakkama stilistid ilma moekunstnikke, ta aga ei saa hakkama moekunstnikud, ilmsed helistid, et kui sa oled juhtunud nägema suuri moeshow sid näiteks Kaljanomasid, siis stilistil on ütleme, hea šõu kordaminekus. Sama suur roll. Sest et stilist on see, kes loob selle. No mitte midagi ei saa aru, põhimõtteliselt ma saan aru, et moekunstnik olgu peale, tal on kuskil käärid mõõdulint loodetavasti ümber kaela, eks ju. Niit, nõel õmblusmasin selle tald, mis kogu aeg, nõel, mis kogu aeg katki läheb, eks tuleb asendada sellest, ma saan kõigest aru, mida on vaja seal enam stilisti. Lihtne on see, kes lisab vaja minema. Aksessuaari annab nõu a'la soengud, meigi, Ja vot täpselt nii ongi, et saada kokku täiskompott ja stilist, on ka see, näiteks kes võib Ja kuidas ma sulle ütlen? Tegelikult, kellel peab olema oskus, see, ütleme see Porss kostele hapukoorega eriti söödavaks muuta, et oleks visuaalselt niivõrd Niivõrd huvitav, nähtav ja jälgitav näiteks? No kuidas ma ütlen, et et seda on nii kerge, kerge on nii keeruline seletada, aga mul ei ole selliseid üheseid vastuseid ja ma ei oska selle ära ka raadiokuulajatele seletada. Minule minule tundub see kõik elementaarne loomulik, aga hetkel küll suured raskused. Neurone sukelduda, meil on veel aega, rahulikult, määri lausega ta kuulan ära, aga kui me mõtleme, kui palju on Eestis olemas moekunstnikke moekunstnikke on võib-olla Žanna valvama. No on ikka, iga aasta lõpetab ikka ikka päris mitu kooli koolitab neid moekunstnikke. Mulle tundub alati stiliste on lõputult rohkem, stilisti on rohkem veel kui lätlasi Riias meie ümber pidevalt. Teataga minule tundub ka, et iga iga teise nurga taga lammaste liiste kavatab. Tänapäeval on väga kerge olla stilist, sellepärast et piisab ainult sellest, kui, kui sa tood kohale ühe seeliku ja ja ütleme, tiitel kirjutatakse sinu nime, et väga kergesti. Ega siis iga seelikutooja sellist, nagu see amet on devalveerinud. No tänu mõne mõningatele inimestele kindlasti ja ja sellepärast, et mulle ka tundub, et praegusel hetkel ei ole eriti raske üldse olla stilist. Aga. Selleks tuleb olla, tähendab, ma tean, mis selleks tuleb selleks võib-olla kõigepealt ilus. No ja siis oled sa juba juba niimoodi, ütleme tähendab 68 protsenti on sinust juba sellel hetkel stilist. Nonoh päris nii Kurima nagu ei oleks, aga kohati tundub küll, et, et ei ole vaja sul tõesti mingisuguseid teadmisi, et et see pakutavus ületab selle nõudluse, et kohati on, on päris kummaline lugeda muidugi mõne inimese ees seda tiitlit elektrilist, aga, aga no las nad olla, eks nad ise teavad. Ja see tundub, et see on nii kerge, aga tegelikult see ei ole nii kerge, see on väga raske ja ja ütleme, aeg paneb ikkagi need asjad paika ja terad eraldatakse sõkaldest, ütleme tõsiseid häid spetsialiste on meil ikkagi kahe käe peal üles lugeda. Leidis ja absoluutselt ja, ja kõik, teame ise ka, kes need on. Aga sinna ei ole lihtsalt mitte midagi teha, et ega, ega voolavale mägiojale kätt ette ei pane. Kas sa oled ise tähele pannud, mis hetkel sa krõps nagu käis, kui ma mõtlen tagasi oma helgele kaunile, ilusale noorusele, mis jäi 80.-te lõpu 90.-te algusesse. No oleks pidanud kohtuma küll tegevuse tõttu stilistidega, aga ei kohtunud seal. Sellise viimase 10 aasta teema on kinni 15 aastat kogu maailmas on see, eks ju, niimoodi. Kas oskad seda põhjendada, mille jaoks meil ühel hetkel rohkem veel, kui pimesoolekirurge läks vajastiliste. Ei oska, aga jõudis, oli nõudlus ju siis? Äkki see on, see on teatud selle? Hedonismiks, või, või sellega, et nii palju oli tarbida kogu aeg ja inimesed läksid nii edevaks ja muutus ju mingisugusel hetkel kohutavalt tähtsaks. Ma ei oska nüüd kindlalt paika panna seda aastaarvu, see iseenesenäitamine mingil hetkel ju muutus kest tunduvalt tähtsamaks kui sisu. Ja me ütleme kogu see ümbritsev ju soosib seda peod samal ajal oli ju ka ütleme paarkümmend tagasi, kui tekkis kollase ajakirjanduse Kasv tekkis meeletult, tab loide ja kõige tähtsam oli ju välja näha. Ja see on tegelikult on see ju meeletu teenimisallikas niitilistidele, kui kui, kui brändidele meeletu reklaami, mida saavad moebrändid, kui sinu plätud on näiteks, on siin linnas oli jalas või päris Hiltoni alas või see on business, on reklaam. Seda näiteks igale poole peale ja neid tooteid, ütleme, mida need rikkad ja ilusad kannavad, need on ju kõik tasuta kätte tulnud. Ja sulle lihtsalt tuleb koju kamp inimesi, kes sind riidesse paneb sulle lengi, teeb sulle soengu, teeb sulle kingad jalga, paneb, noh, kes seda ei tahaks. See on põhimõtteliselt see, mida sina teed, on siis põhimõtteliselt selline järel. Kuidas, kuidas neid tundi nimetati, kui sa koolis floppasid jäätise peale tunde pärast tunde järeltööd ja sa teed ära seda järeltööd, mida inimesed oma loomu poolest veel ei oska, ühel hetkel õpivad ära, ühel hetkel tabab neid vaid sellepärast, et see on ellujäämiseks hädavajalik. Nii kaua, kuni seda vaistu ei ole, kunison valitutel, siis on. Tead, aga tegelikult on see hirmus mugav, kui, kui on inimesed, kes sinust töö ära teevad. Ema. Ei, ei, mitte ema, ma mõtlen just seda, et tuleb, toob sulle riided, kohe, mõtle, kui mugav on. Istud oma kodus, tuleb koju, inimene vuttib kohale, 10 kilekotti, käes. Võtab kingad jalast ja laob sinu ette. Need asjad ei pea poes proovima, saad rahulikult oma kodus riideid proovida, Sulle öeldakse, mis sulle sobib. Siis ostad ära see niuke tohutult mugav ja tule taevas appi. Tsiteerides Ansipit. Kas sind selliste situatsioonide juures, kus sa ilusti võtad ukse peal kingad jalast ära laotad asjad laiali, pannakse selga ja siis öeldakse, et ei, seda vööd ma ei kanna või oi, siia ma panen peale selle salli, mis on nii-öelda need kaks väidet, absoluutse maitsetuse tipp ajavad sind sellised olukorrad närvi. Et Eestis sellist personaalstilistika eriti palju ei ole, et mina teen ikkagi stilistikat ajakirjadele, konkreetselt moeseeriate või siis reklaamide või siis videote Seal on arusaadav modell räägib siis, kui kana pissib. Noh, nii hull see asi nüüd ka ei ole, et modell on. Teil on, ütleme kolleege, töökaaslane, et te ei toimu siin ikka küll ühegi inimesed tüvitamist, et otsene eesmärk on tal muidugi riideid kanda ja jah. Aga, aga ütleme, see moeseeria on tiimitöö ja sinna tiimi kuuluvat stilist, fotograaf, meikar jumestaja, et see on selline mõnus sümbioos ja see tulemus on siis tiimitöö tulemus. Nagu ülemus seal ikkagi on siis fotograaf. Meil on vastutus, on nagu suhteliselt Võrdselt ära jaotatud, et meil ei ole nii nii karm see kuidas see nii-öelda see hierarhia, et fotograaf otsustab ja stilistid ei räägi, kunstilist räägib, siis fotograaf ei räägi, neil ei ole tegelikult selliseid, konkreetselt moetoimetajaid ka, et kes annaks sulle hästi konkreetse teema, et nüüd sa pead seda tegema, nii tuleb, seda kindlasti on kusagil, aga aga minule on isiklikult alati antud väga vabad käed. Ja, ja kõigepealt on siis toimub vestlus siis fotograafi, tegelikult võiks midagi sellist teha ja Meikariga ja, ja siis me ikkagi koos otsustame, et keda me pildistame ja kus me pildistame ja mida me pildistame. Et see on selline hästi mõnus loominguline töö nagu väike teatritegemine, sellise oma reaalsuse loom. Aga ometi on kindlasti olemas need inimesed, kellega sa ei oleks valmis koostööd tegema või kellega koostöö sind kui loojat, kui kui stiili maailma loojat ei sütitada. No kindlasti on need inimesed olemas, aga õnneks on mul siiamaani tegemist tulnud teha väga sümpaatset inimestega, et ei, väga-väga harva on ikkagi pidanud koostööd tegema sellise persooniga, kes kes mulle ei meeldi või kes on mulle vastumeelne, et õnneks on on vanusepositsioon ka juba selline, et kui mul ikka midagi väga ei meeldi, siis ma seda tööd vastu ei võta, ma ikka ei. Kui me ei taha, siis manust ei sunni. Et põhimõtteliselt kätte käsi ei ole mul küll kunagi väänatud ja et nüüd sa lähed ja teed selle seeria ära. Kuigi aeg-ajalt on pidanud igasugust jura tegema, kuna on ka. On ühesõnaga ma saan aru, et sinu kataloogist tehtud tööde kataloogis on asju, mida sa nii-öelda parema meelega praegu sealt esile ei tooks ja isegi häbenenud. No mis nüüd häbenen, aga noh, millest me enam ei räägi, jah, ja õnneks ei ole sellega minu nime all, aga aga ütleme siis, mitte mitte sellepärast ma ei häbene, et ollakse oma tööd kehvasti teinud, vaid, vaid see oli niivõrd ebameeldiv kogemus. No eks neid ikka on, ega siis minu elu ei ole ka ainult lust, lillepidu jääks lõputu valsi keerutamine. Kuule, ära kurvasta, kuulajaid, palun. Hoia, Liina ikka ikka on või? Verbaatilistina inimesed mõtlevad ja loodavad. Kult ütleme modembersonaalselistikat, persoonide erinevatel persoonide, ma teen ajakirjadele ka persoonilugusid, esikaanelugusid, et see töö tuleb lihtsalt enda jaoks nagu põnevaks mõelda ja, ja sa pead seda kõlab jälle hirmus õõnsalt, vaat seda võtma kui väljakutsetega. Noh, iga iga inimeseni on võimalik mingi tiib jõudes ja tegelikult on ju kõik kokkulepete küsimus ega ei ole nii, et tuleb kuristilist kohale, väänab käed selja taha ja ütleb, et Ta vaat nüüd sa paned lillad püksid kollase särgi ja jänesesaba, eks. Nii see ka ei ole ikka ennem kui kui ma persoonile riided toon selga siis me ikkagi vestleme ennem alati, et mida tema tahab ja mida tema eelis võtab ja ja mis värve ta armastab ja mis on need asjad, mida ta mitte kunagi mitte mingil tingimusel selga ei pane. Ja siis mina räägin oma nägemusest ja kas see on talle vastuvõetav, ütleme aeg-ajalt persoon kardab stilisti rohkem stiilis seda inimest, aga probleemid on absoluutselt lahendatav. Vaat vestluse käigus ja alati ma ei, väga harva lähen niimoodi ütleme tööle. Kui me teeme siin personaalstatistikat, et ma ei ole eelnevalt inimesega kohtunud või vestelnud ja alati on, on võimalik saavutada mingisugune konsensus teatud asjades. Ja, ja inimesed on pärast öelnud ka, et, et oi, et nii põnev küll mina kartsin, et mis te mulle toote ja näed, et see asi mulle nii hästi sobis ja ma olen inimestele öelnud ka. Kuule, aga proovin lihtsalt nalja pärast seda asja selga, vaatame, mis saab. Ja nad on olnud väga, väga rahul, väga õnnelikud just nimelt nagu selliste lahendustega. Et oi, oi, kus sina selleni tagasi, kus sa nüüd selle tõid? Poest mina selliseid asju ei näe, et et noh, minu töö ongi see, et mina pean nägema palju erinevaid asju nende aliku seast. Joon konsensus on praegu selle osas, et me mängime nüüd törtsu muusikat. Ja. Mis sa ütlesid? Ma võtsin Monty Pythoni minu ühe lemmiku, ma näen täis ampsu. Kui ta laulab, siis ei ole vaja rääkida. Ärkaks piknikul ja tänasel piknikul saatekülaline on Gerly Tinn, erakordselt moodsa ameti esindaja. Kerli on, on stilist ja, ja mitte ainult ja mitte ainult sellist moekunstniku aim rännet, inimsuhete inimhingede insener. On no noh ja suur kombinaator jah, postini metsik olen ka jaa. Jaa. Kui sa ajad kellelegi nii-öelda järjekordselt kostüümi selga, tuleb sul tegeleda inimeste probleemidega, kukuvad nad nagu juuksurile kurtma, et näed, mis mees tegi ja milline tõbras on mehe sõber. Ütleme, tegelikult ei teeks halba. Ma mõtlen, et ütleme meie eriala puhul niisiis moekunstniku kui kunstikostüümikunstniku, kui ka stilisti puhul võtta väikeseid psühholoogia loenguid? Ei ole, aga, aga mida rohkem ma seda, seda tööd teen. Seda nagu osavamaks muutun või kvalifikatsioon kogu aeg tõuseb, et oled ikka küll selline inimhingede insener, et, et et väga paljud probleemid, ütleme, inimesed kallavad sinu kaela või, või, või ütleme ka väga paljud, ütleme füüsilised iseärasused. Aetakse kostüümi kaela, et no see kostüüm ikkagi, no ma ei näe selles hea välja ja kostüüm teeb mind selliseks selliseks ja selliseks, et et aastatega ma olen õppinud oma keelt ikkagi päris palju nagu hammaste taga hoidma. Jaa, erinevale inimesele tuleb läheneda erinevalt, kellega sa võid muutuda, kellega sa pead olema äärmiselt au, paklike, kelle, keda sa pead kogu aeg tagant kiitma küll sina näed ikka hästi välja ja kellele tuleb halleluuja laulda ja kellele tuleb sõbramehelikult lähenevad, ütleme, et üks kõva teatri tegemine käib tegelikult seal kostüümi. Proovis aga, aga alati on ikkagi ka see, et, et sa seletad siis näitlejale või siis tantsijale või lauljale alguses sa seletad ära, et mis sinu idee oli ja miks sa sellise kostüümi lõid, et et samamoodi see on kõik selline läbirääkimiste küsimus, kõigepealt pakud sina omad ideed välja, et mis tuleb ja siis need asjad ikkagi lõpplahendus tuleb ka koostöö käigus. Kostümeeritud on lihtsam, lolli ja vähenõudliku või arukat tarka ja erakordselt pretensioonikas inimest. Noh. No Eino arukalt targa inimesega on alati äärmiselt sümpaatne koostööd teha. Ma olen alati alati alati nõus tegema mööndusi. Kostüümis sellistel puhkudel, kui on inimene absoluutselt täiesti loogiliselt veendunult põhjendab mulle ära, miks miks see kostüüm ei tööta või miks tal on sellega ebamugav olla, jah, siis ma saan sellest aru, aga, aga mul on alati läheb harja punaseks. Sihukesed väikesed Ma ei kanna kollast värvi ja ma vööd ei kanna ja jumal küll, et mis see nüüd, et sellistele vot selliste probleemidega, millega tegeleb Peep Pree, noh, mina ei saa seal mitte kuidagi aidata. Aga Peebuga muidugi võiks saata küll, jah, et selliste mõttetute praegutajatel hingujatega ei tule minult ka head sõna üle suu, aga aga kui, kui on absoluutselt põhjendatud põhjendatud kurtmised, siis absoluutselt alati olen, olen nõus tegema mööndusi, kostüüme muutma, aga aga vot sellega on ka niisugune lugu, et tegelikult oleks väga hea, kui oleks mul ütleme, näitlejate või siis esinejatega ka ainult professionaalsed suhted, aga väga tihti on selline lugu, et nad on ka kõik minu sõbrad või head sõbrad. Ja siis aeg-ajalt kaob see piir juba ära, et noh, lõputult ma ei saa ka mööndusi teha. Sellepärast et pahatihti tulevad mängu ka isiklikud kapriisid, vot mulle sa Vaidintsee vot minejaid rohkem, nii et et oleks tegelikult väga hea, kui, kui väga paljude inimesega see suhe jääks ikkagi nagu distantsile. Et, et ei oleks sellist tegutsemist. Aga, aga noh, seda ei ole nagu õnnestunud mul mul pidada ja see maksab ka aeg-ajalt väga valusalt kätte. Et see, see võiks, võiks olla selline distantsi suhe ja rohkem selline nagu kaugemal olevat kaks autoriteeti omavahel suhtlevad, aga see läheb ikka selliseks sõprade vaheliseks praegutamiseks ja siis aeg-ajalt Noon mullegi pähe istutud, eks ju. Ja ma avastan, et ma sul Natuke naiskodu endale ka tundub, hiljem oskamatu. Väga paljudel inimestel seda muidugi teha ei lase, aga, aga siis mingi hetk avastad, pagan võtaks, Te täidate inimesed kapriis, et, et ma ei ole siin nagu eraõmbleja, et ma olen ikkagi kostüümikunstnik ja, ja mul on ka oma töö siin ära vaja teha. Aga see on niisugune hästi niukene õhukene piir, mis sealt jookseb. Kuulge, kui sa stilistina vaatad ja näed kõrvalt, siis ma tulen ikkagi selle küsimuse juurde tagasi ägeda välimusega nii-öelda lolli inimese ära deklareerib, nii et petab ära. Teada aga sisutühja pilku deklareerin, aga mitte millegiga, prillid, paned ette, et võib-olla siis, aga vaata, kui, kui me räägime siin pildi tegemisest, et no kui sa isegi vaatad ajakirjast pilt, no peab olema mingisugune salapärane miski, ütleme, nimetame siis karmaks või auraks või karismakseda. Mõni inimene toimib, luu ei, no ütleme tänapäeval Otto saab väga palju asju ära, aga kui kui inimene ise ei pane sinna fotosse, no mitte ühtegi protsenti ja siis on kaugelt näha, et foto ei toimi. Et inimene on täidetud, särk ütleme, peab inimeses midagi olema, et see kõik toimib. Kas stilistika alal on võimalik kuidagi teha niimodi rumalalt, et seda ei saa välja vabandada? Ma nii just mõtlesingi lausega. Käed või seal on ikkagi lõppude lõpuks vaba, kas on originaalne, kas on vaimukas või mitte, aga eksimusi tegelikult lõppude lõpuks võimalik ei ole teha? On ikka on ikka, aga alati on vaata kõige parem kaitse on rünnak, eks alati on võimalik öelda ka ma tahtsingi nii teha. Ja absoluutselt absoluutselt muidugi on, muidugi on mingisugused möödalaskmised absoluutselt on olemas, et pärast on endal ka piinlik, et kuidas siis nii juhtus. Olgem ka natukene utilitaarsete raadiokuulajale võib-olla väikene nii-öelda nõuanne, mis on kõige-kõige dramaatilisem möödalask, mida sa julged soovitada toonist või rõhutada, et ärgem seda Põhjad vaata, mälu on selektiivne, eks ju, ja ja õnneks ma ei mäleta enda laskega. Aga eks ma vahepeal muidugi ikka olen on puusse pannud ja olen oi-oi, et see läks natukene nihu. Aga õnneks alati kui Modentilistikat, siis me teeme ikkagi mitu erinevat varianti, et on võimalik nagu valida, ütleme siis kahest halvast parim. Ja no eks ikkagi minu suured abilised on ka meikar ja fotograafia ja soengu tegija. Aga mulle hetkel ei meenu mingisugust, ütleme näiteks teles on, võib-olla aeg-ajalt on on see, et, et paned vale materjali selga, mis teles ütleme. Noh, ei ole telesse kõige parem või, või paned läikivad materjalid kleidi, et vaatad niimoodi, realis vaatad, oh kui ilus ja siis vaatad teles oi, juudas, mis asi see oli, kuidas see nüüd ikkagi nagu niiviisi läks ja sellepärast, et telepilt ikkagi päris palju moonutab inimest. Et ta võib sul seal kaamera taga näha super välja, aga, aga kaamera ees? Millega sa tegelikult ikkagi seda stiili või siis kostüümikunstniku tööd või seda resultaati, lood on seal mingi selline sabatunne või, või mingi mulgi magu, mis ütleb ette, et nii või teisiti või on nad ikkagi kümned tuhanded leheküljed läbi vaadatud ajakirju pidevalt kuskile Aipoodi laekuvad uue Fashion TV-saated ja nii edasi. Ütleme nii, et nii seda kui teist, et kui sa tegeled, et minu valdkond on visuaal, siis ikkagi väga palju pead ennast kursis hoidma sellega, mis maailmas toimub. Pidevalt märkide süsteem, sa pead pidevalt tähele, paneme erinevaid märke. Semiootik noh, nii lennukas Ma ei oleks, aga ma räägin just visuaalsetest märkimist, et tuleb ennast ikkagi kursis hoida nii kaasaegses filmimuusika, kino, kirjandus, ajakirjandus kõikide selliste asjadega. Ära tabada see hetk, kellegi jalas olevad retuusid on homme kõigi jalas. Vot see on see, ma ei räägi siin nagu retuusid või, või sokkide ära tabamisest, pigem üld ja sellistest üldisuaalist või üldmuljest. Ja näiteks väga palju, ma saan ikkagi inspiratsiooni muusikast kui filmidest ka. Ja, ja samas on, on see, et kui me räägime siin personaalstatistikat, siis mõnest inimesest tekib selline kuvand, mul visuaalne kuvand, mida ma üritan realiseerima hakata, et muidugi ma tutvustan inimesele seda, et mis mina, kuidas mina teda näen ja mis mina temaga teha soovina, kui kui persoon on sellega nõus, siis me muidugi hakkame niimoodi mängides katsetama seda, hakkame neid piire kompama. Aga samas kõikidele ei saa sellist mängulisust ja piiride ületamiste kompamist peale suruda, et, et see on jälle niisugune koostöö, läbirääkimiste küsimus, aga ütleme, kui ma saan teha moeseeriat või ütleme ajakirjad, siis Eestis on ikkagi suhteliselt vabad käed. Muidugi ma hoian ennast kursis sellega, mis mujal maailmas tehakse, majandus on täiesti geniaalsed. Fotokolla tsivilistid? Muidugi, muidugi ma vaatan, millega nemad tegelevad, et kui mul endal tekib mingisuguse pea vastu suurem huvi siis ma kõigepealt räägin sellest fotograafiga, ma räägin sellest Meikariga, meil on väga hea tiim. Siis ma räägin moetoimetajaga, et kuule, meil on niisugune idee, et me tahaksime seda teha, me ikkagi valin ka, valin ka ikkagi meeskonna, kellele ma sellest konkreetsest ideest, rääginat erinevate ideede realiseerimiseks on ju erinevad meeskonnad, mida ma teha saan, et igal inimesel on mingi oma käekiri ja ma iga töö peale ma üritan kasutada erinevaid, ütleme siis fotograafia, meikarit, soengu tegijaid ka. Millisel hetkel sa kõige enam naudid seda hetke, kus tainas hakkab valmima ja ta hakkab paisuma ja toimuvad sellised teistele nähtamatud käärimisprotsessid sinu enese peas või juba seda hetke, kus, kus mörti kivid on olemas ja laotakse seda müürimis hiljem ajakirjas välja paistab. Tead, see on erinevate erinevate staadion pidi, ma naudin hästi, tore on see, kui keegi vaimustab sinu ideest, kui sa näed, et inimesed hakkavad silmad särama, jah, teeme seda, et see on lahe ja kui, kui toimub see valimise protsess ja ja, ja siis, et kuidas me seda teeme, see koha valimine. Ja muidugi ütleme, see protsess ise on ka äärmiselt äärmiselt põnev, äärmiselt inspireeriv ja nagu ma ennem ütlesin, et, et päris palju antakse vabasid käsi ja ja mul on päris vabad käed, ütleme, meeskonna komplekteerimisel. Aga ise ise naudin kõige rohkem. Jumala eest vot ma ei tea, no lõpptulemus on ka muidugi demonaulit naudin tegelikult kogu protsessi kõige vähem, ma naudin seda protsessi, kui ma seda hetke, kui ma kui ma tahtsin, ütleme, need kilekotte poest stuudiosse, aga ma naudin tegelikult seda hetki hetke, kui Leicon valmis. Soeng on peas. Riided on seljas, ütleme, on see hetk veel, kui käib selline viimane lihvi andmine, et juuksur paneb siis ehteid. Fainel kate siis see hetk, kui, kui modell hakkab kõndima, siis selle võtteplatsi poole seal lahe. Et ei tea veel, mis juhtub ja siis ütleme, see pildistamise protsess on ka tegelikult väga põnev, aga just see, jätke, ta tõuseb püsti. Ja siis ma näen, et ahaa, selline, et ta ei ole nagu päris valmis, et, et mul on see hetk, et oot, mis puudu on, et vaadake nüüd vaadake kõik, kas, kas see toimib ka toimib. Kui palju sa ümber mõtled sellel hetkel, kui palju sa võtad viimasel hetkel välja, ma ei tea, blokaadi ja haarad satiiri järele või planelli järele ja ja lapid mingeid asju. Ütleme, see aksessuaaride hunnik on ikkagi päris suur, mis on mis on võtteplatsil kaasas, et no nii ja naa võib, võib-olla nii, et terve pildistamise vältel muudkui muudad, aga võib olla ka väga, väga selline konkreetne, visuaale valmis, sobib ja kuidas ma ütlen sulle, ma ei oska seda seletada, seda tunnet kõhutundega ära, et midagi on puudu. Ja siis te küsite. Ja veel kord mulle väga kreatiivne tiin. Katrin Sangla. Näiteks, kellega sa küsinud, kuule, ütle, mis puudu on. Tee Ahhaa ongi, et me väga palju tegelikult ma töötan oma ala spetsialistidega omanadotaalsete meistrite ja et me usaldame üksteise arvamust, nii palju, et ma võtan juba kuulda teiste arvamust. Kuule, ära, ära, ära ära seda paneme. Vaat, üks asi on puudumis, vohh, see on puudu. Pane see. Nagu tõeline tippkokk, kes ei heitu, kui on vaja joosta veel viimased asjad loomapoodi või turule. Tead, ütleme niimoodi, et ega nüüd eriti viitsi küll viimasel hetkel turule joosta, aga aga mul on suhteliselt korralik varustus küll kogutud aastatega, mis mul alati nagu võtteplatsil kaasas on, need enam-vähem teab mis veel nagu see treiler. Jah, jah, see kohvritäis ja asja, et seal sa räägin, et see on koostöö. Oled sa jõudnud nagu ise äratundmiseni ka, et mis sinu käekiri on aeg-ajalt vaadates nii-öelda nähes mingit asja. Ma näen jälle, Gerly Tinn. Keda nad, seda nad, nii nad räägivad, jah, jah, mulle meeldib draama. Mulle meeldibki atraalsuse, mulle meeldib draama ja mulle meeldivad väga ajastuasjad. Väga, väga, väga mulle, noh, paneme selle siis kokku, Diatraalne draama, traagika, suured tunded. Selline asi meeldib. See on ilmselt ka see, mille pärast sind ka ju lavade juures on kasutatud päris palju. Ja nojah, aga glamuur, eks ütleme aeg-ajalt, et selline. Ma väga-väga hindan seda, mida teevad teised stilistid ja aeg-ajalt ka mina vaatan mingisugust moeseeriat ja ütleme, raha seal, Karolin Sambrit. See on Anu, see on Riina sõnalda igalühel on ikkagi tegelikult selline äratuntav käekiri ja et. Ja glamuuri armastan ma nagu ka eelmisest ja, ja, ja ütleme niimoodi, et kui on vaja saavutada teatavat visuaali, siis pöördutakse ka inimese poole, kes seda kõige paremini loob. Et selles mõttes me saame omavahel kõik ilusasti hästi läbi stilistidega siin Eestis ja. On nende nimede hulgas, mida sa nimetasid või siis nimetamata jätsid selliseid, keda, keda sa nagu tõesti siiralt lõpuni imetled. Tead, kes, kas nooremad või vanemad sinust olles on, on kõige paremas mõttes eeskujuks? Järeletegemiseks inspiratsiooni leidmiseks? Teate, mitte nüüd järeletegemiseks, aga igaühel on nii lahedalt kindel oma oma käekiri, et ma hindan tegelikult nagu, nagu neid kõike poliitiliselt korrektne ja see on tegelikult, see on niimoodi mingisugused hetked, on muidugi sellised. Mis asi see siis nüüd oli? Aga no eks ikka on, ega, ega siis iga päev ka kuldmune kõikidel ei tule. Ei ole nüüd kaugel sellest. Aga kui palju te ise omavahel tagasi sidestate jälle väga ilus eestikeelne sõna. Või on see ikkagi selline tsunftisisene arstide maailmast teada advokaatide maailmas teada ringkaitse teineteise kohta halba ei räägi. Ta noh, kriitilised ei olda ja kui kokku saadakse kõlisevad ainult šampanjaklaasid ja viisakused on pingpongi paljudele võrgu pidevalt. Tead noh, eks see on nii ja naa, eks ju. Inimloomus on ju selline põnev asi, eksju, no keskmiselt ei klatšionju. Aga seda. Või ma tõusen püsti. Seal hingel. Vaade aga nii palju ma võin enda kohta küll öelda, et kui mul ikka midagi väga meeldib, siis ma kiidan et sellist tagasisidet tegelikult. Meie maailmas õnneks on iga päevaga aina rohkem ja rohkem ja tegelikult on, on väga tore see tunne, kui sa oled oma kolleegide hulgas tunnustatud, sind kiidetakse või sind tänatakse, et me saame selles mõttes omavahel väga hästi väga sõbralikult läbi, et, et kui on ikkagi vaja appi tõtata, et mina võin küll käe südamele panna ja öelda, et meie hulgas ei ole küll kedagi, kes teisele meelega kaikaid kodarasse viskaks või ütleks, ma ei tule muidugi tulema, muidugi aitame, oleme seal ühine ring ju. Milleks lolli mängida? Aga jumal muidugi, igaüks nii erinevalt oma näoga, et mina ei oska nii teha, näiteks nagu Karolin teeb. Omavahel kokku saateaeg-ajalt tõesti suure kambaga on mingid selline nii-öelda tsunftisisene läbikäimine olemas ei ole. Ei ole individualistid, individualistid on kõik pidudel tänaval. Aeg-ajalt kohtume niimoodi kaubamajas. Sakutada ühte sama pintsakut, et ühelt poolt ja teiselt poolt Suured kilekotid, kes ohhoo, tere. No kus sa lähed, no nagu näha, niimoodi kottida. On seda juhtunud, et nii-öelda eelmisel päeval sina, järgmisel päeval keegi teine ja pärast vaatate, ajakirjasid, peate kuidagi moetoimetajatele välja vabandama, et me ju tõesti ei tea ja kokku. Õnneks on selline tore asi, et on ju teada need stilistid ka, et ikkagi öeldakse oioi, et Karolin just võttistele või britt või kaubamajas on spetsialistid, ei kaubamajani, kaubamaja meile väga tore koht ka, aga ikkagi teistes kohtades on, et öeldakse, et oi-oi, seda just pildistati, et ülejäänud siis ma üritan vältida ikkagi. Te peaksite tegema mingi oma salakoodi, vaatasime riide sisse, et see on juba kasutatud, mingi selline käie kärkistega ei saa teha, seda nähakse aga mingi sellise helendava pliiatsiga, et sa lased nagu skänneriga üle ja siis näedki helendav. Paratamatult mingid asjad, onu hitid või, või või populaarsed tooted, mida siis tuleb promoda, aga ma räägin õnneks, meil on kõikidel niivõrd erinevad käekirjad. Päris hästi ei lähe, ja jah, selles mõttes küll. Kerli, suur aitäh sulle selle esimese tunniajase vestluse mängime praegu muusikat, seejärel kuulame raadiokuulajad teiega koos uudiseid ja oleme juba hetke pärast saate ärgaks piknikuga tagasi, aga see lugu on nüüd. Sa andsid mulle jälle ühe sellise plaadi, kus inimesed vihmas suudlevad peal. See on siis EPedornatoore filmist sinimaa paradiis ja mis on ka üks minu lemmikfilme ja selle muusika autor on n ja Morrikoone, kes on ka üks minu väga suur lemmikhelilooja. Et te teaksite, inimene räägib peas, seda ta ei loe. Mu südames on ikka mulle see asi Kui palju sa, kui palju sa muusika puhul teed vahet, muusika, mida sa kuulad sõnade pärast muusika, mida sa kuulad meeleolu pärast. Tead minu absoluut ma olen, ma olen väga halb muusikaline maitse, et ma olen võimeline kuulama nii Arvo Pärti kui Dennis Russell, eks ju. Ja mul ei ole mingit probleemi, neid kogu aeg. Kuulan Pärdi ära, panen rasvase peal, eks. Aga tegelikult ma armastan väga soundtrack ja ma armastan soundtrack, sellepärast et siis mulle meenuvad jälle need tunded ja emotsioonid, mis ma selle selle filmiga sain. Ja need on ja ma kuulan ju neid. Muulane, neidis on mulle nagu positiivselt, nii on see, mis sulle väga meeldinud, et see on nagu selline pidev meeldetuletusi olnud enda peale minema. Anna siis sellest Cinema paradiis ost, ka see emotsioon, mida sa seda filmi vaadates sai? Võib-olla mängib tänavale kett, nagu sa seda muusikat kuulad, siis sa saad aru, see on lihtsalt nii ilus ilm. Seal niukene meenutus ja nostalgia, armastus kino vastu. See on seda filmi näinud, teavad, millest ma räägin ja kes ei ole seda filmi näinud, nendel ma soovitan seda kindlasti vaadata. Ärgaks piknikul. Kes suvised tervitused kõigile raadiokuulajatele tänase saate järgaks piknikul külaline on Gerly Tinn, kostüümikunstnik ja stilist. Pere on suvi, sinu parim aeg luba küsida on selline väike starter teise tunni alguses. Et kas Suwema lemmik aastaaeg või ma ei küsinud nii. Parim aeg vä? No, mul on terve aasta, ütleme nii, et parim aeg suvi on ikkagi suhteliselt niukene puhkuseaega tegelikult mulle meeldib väga sügise tall. Täielik lemmik aastaaeg on tegelikult talv. Täitsa talvetüdruk. Et ma ei saa aru nendest inimestest, kes kogu aeg vinguvad ja virisevad, et kes tahaks elada kogu aeg, matus päikesepaistes, ma mäletan, kui mul oli õnn viibida, las Vegases sureks ära, kui 12 kuud aastas oleks nous kõva, 40 kraadi kuumust iga, iga päev. Sa oled kogu aeg poistes, oled mina, muutun kuumaga selliseks nagu loiuks või magada tahad, tais paiste, lähed ja ei, ei, ei ta jah. Sulle meeldib ikkagi niimoodi, et hapukas on märg krae vahel on külm ja nina lakkamatult tatine, selline. Mulle meeldib neli aastaaega, tegelikult mulle meeldib sügisema kõikide värvidega, see on lahe, kui päike paistab ja ja ütleme, niukene, tuul sahistas, ütleme vahtralehtedest. Tegelikult mulle meeldib, kui vihma sajab. Mulle meeldib, kui, kui lund sajab, näiteks see tunne, kui sa kõnnid, ütleme lund sajab paksu lund, aeglasetes, krutiisep kõik jalgade all, kõik on valge. Minu arust on see väga ilus. Ja mulle väga meeldib, kui suvel vihma sajab, millest on seal on see kuutvalt lahe just niimoodi kõndida. Kusagil paljajalu vihmade ajal? Ma loodan, et see, mida sa hetk tagasi kirjeldasid, on tal on võimalik peale selle lumesaju ja krudina see võib-olla oleks natukene juulis päevitanud täienesinimegi lina, millal sul stilistiks kostüümikunstnikuks? Ma ei tea, milline esimesena neist tuli, aga igal juhul, millal sul selle maailmakellukesed peas helisema hakkasid? Minu sattumine Kunstiakadeemiasse oli üks väga suur juhus ja mul on aeg-ajalt siiamaani. Olen ma väga üllatunud, et kuidas siis ikkagi niimoodi läks. Oota õppima või nii-öelda oleks tahtnud minna õppima tehnikaülikooli inseneriteadusi, aga tuli hoopis kunstiakadeemia. Ei, ei, see ei olnud üldse niimoodi, see oli üks üks väga, väga, väga suur juhus, et ma ei, ma ei saa küll öelda, et ma oleks lapsepõlves kunstiringis käinud või palju joonistanud, siiamaani oska joonistada hästi. Et see oli, see oli nagu nagu täiesti suur-suur, juhus, et minu tee kunstiakadeemia moeosakonna läks ja siiamaani teed hämmingus, et tuleb välja ja kiidetakse, et kuidas siis nii see ahoi. See oli suur juhus. Sa ei ole teinud paarikümne sentimeetristel plastmassist saksa nukkudele lapsepõlvest, kleit. Mitte iialgi mäletan, kui meil oli koolis, mina käisin keskkoolis ja sellel ajal, kui kohutavalt populaarsed olid koolimoe-show'd. Mul ei lastud isegi siis disainida, mind pandi lavale teadustajaks. Idanesid ei tundnud nagu mingit huvi ka selle vastu, ausalt öeldes, aga ma mäletan, et see maailm oli nii põnev ja. Lõhnab selle järgi, et seal oli ees mõni selline noormees, kes nagu kelledeni südame võitis ja sinna viis või läksid selle pärast sinna. Kätt igasuguseid põnevad juhtumid, olid jah, et miks sa sinna lõpuks. Sulle meeldisid moekunstnikud lihtsalt. Mulle meeldisid moekunstnikud ja mulle meeldis, ma mäletan, minu sõbranna Kersti Heinloo oli ja me töötasime koos tegelikult kusjuures raadios olen töötanud kuus kuud Pärnus päikeseraadios ja tema käis siis ka selles liinis novot. Elu on täis üllatusi, eks ju. Et tema käis Marimeli modellikoolis ja tema sai siis moeshowle, kus toimub selline nagu ka, mis oli eesti taani, mis võisid olla taanlaste ühisprojekt ja kui ma nägin seda moe-show'd ütleme, saalist vaatena, see tundus nii lahe, nii põnev ja need, et moekunstnik tundusid ka nii nii lahedad ja nii põnev, ta nägi, Nad nägid nii lahedad välja, nendel olid juuksed värvitud, nendel olid sellised kohutavalt praegult vaadates koledad karvased riided, sellised karv, mis müüdi sihuke pika karvaga kasukat. Nad olid oranzid ja rohelised ja lillad ja hästi sigrimigri ja tundus hästi põnev olevat ja ma mäletan, kui kui, kui ma esimesele kursusele läksin, siis ma mõtlesin, et koha, kuhu ma sattunud olen, aga, aga tegelikult ma pean. Ma pean mainima, et ta tegelikult ju juhuseid elus ei ole. Tegelikult see ei ole, mul ikkagi väga meeldib ja ma naudin seda ja, ja see siiamaani erutab mind ja, ja siis pakub mulle väga suurt rahuldust. Aga mis enne seda oli, mida sa tegelikult läksid ennem seda püüdma? Tema püüdsin sinilindu nagu kõik teisedki, aga teater, muusika, kino, eks ju. Aga ma õppisin ennem seda kolm kuud pisi Pedas noorsootööd töötajaks, kuhu ma sattusin ka nagu absoluutselt täiesti juhuslikult seal ma õppisin kolm kuud, siis ma sain aru, et et see on täiesti vale ja see ei ole minu eriala, kuigi ma hingelt olen sotsiaaltöötaja küll. Aga siis sattusin ühte kunstistuudiosse, grafeen oli selle nimi ja sattusin sellise inimesega kokku nagu Anu Purre kes tänu kellele ma nüüd olen siis ka siin ma kunstikateedris, et et kõik nihukesed noh, kokkulangemised hakkasid juhtuma minu elus ja lõpuks ma sinna oma kunsti moekunsti sisse sain. Mäletan, meil oli väga selline põnev kursus, võiks öelda isegi eksperiment, hool, kursused, meil olid suhteliselt niuksed, hullud tüübid seal seal kursusel näiteks Vassili isa oli minu kursaõde. Et väga, väga põnev aeg ja, ja väga tore aeg tegelikult minu elus. Ausalt öeldes oli see Erki aeg. On neid sarnaseid, nagu sa praegu kirjeldad, Jaana, nüüd andeks minu selline endise autoajakirjanikku retoorika olukord, kus sa ristmikule kihutad endal istumise all unistuste BMW, eks ju, alalõugu ja alahuul, eks ju, õnnest lontis rippumas, et sa saatsin tormata, on neid ristmikke, ma mõtlen, et tegelikult siiski üle elu ristmikke olnud, sul on olnud seal palju kus, kus tegelikult tehakse selline kääne, mille peale või pööre, mille, mille peale veel hetk tagasi ei oleks osanud mõeldagi. No ütleme, see Erki oligi suhteliselt suur, aga minul, minul on nagu juhtunud jah, et kõik sellised suured asjad või suured sündmused tulevad minu ellu või sellised pöördepunktid täiesti nagu juhuslikult ette planeerimata. Noh, iseenesest minu puhul vastab tõele see väide. Ta elu on see, mis juhtub sinuga siis, kui sa seda eriti ei planeeri. Ja minul on, on küll, jah, tegelikult kõik asjad on juhtunud täiesti juhuslikult ja ja ma olen pärast olnud ka täiesti hämmingut. Näed, sobis ja see meeldis mulle. Nii et brändi Gerly Tinn nimel sa ise ei ole väga palju vaeva näinud, vaid see kõik on pigem olnud selliste õnnelike helmeste jada. Täiesti mind on elu viinud kokku kohutavalt andekad inimestega, tänu kellele ma olen praegu siin, kus ma olen üksinda, mitte kunagi ei oleks ma siin, kus on, praegult olen, aga mul on olnud au koostööd teha täiesti geniaalset loojatega. Tänu kes on, kes on mind väga palju, aitan näiteks tilisti tööd, sedasama stilistitööd. Ma alustasin teisel kursusel, kui mulle lähenes Toomas Walkman. Ja pakkus mulle seda tööd, et tänu tänu Toomasele ütleme, olen ma nüüd ka siin, kus ma praegu olen, aitäh, Toomas. Ja ma kunagi küsisin Toomase käest, et noh, et kuule, Toomas, et mis siis oli, ma olin teise kursuse tudeng, et et kuidas sa siis tulid minu juurde niimoodi, et kuidas see on minu leidsid, et miks siis mina mäletan, sellel ajal tehti kõvad nimed, olid Jaanus Vahtra oli aetud ja janu haarana, kes tegid sellistikat ja Anu Lensment ja mina unistasin teise kursuse nolgina sellistest asjadest. Siis Toomas ütles mulle selle põhjuse, miks mina talle silma jäänud, mida ma siin hetkel eetris ei avalda, aga halb see oli seotud minu ütleme siis isik, isik isikuomadustega. Aga ma jätan, see on meie väike omavaheline saladus ja meie väike omavaheline nali. Kõiki asju ei, ei saa ka välja rääkida. Ei saa. Et, et jah, et mul on, mind on elu viinud kokku minu õnneks väga, väga, väga põnevate inimestega väga põnevate loojatega. Tänu, tänu kellele on õnnestunud ka väga suured projektid. Oled sa neid juba jõudnud tänada või on see pidulik üritusele sees? Tänaksin tegelikult. Ma ei mõtle, et sa praegu seda tegema peaks. Tegelikult tahan, ma ei hakka nimetama ühtegi nime, sellepärast et ma kardan et unustan kellegi ära ja siis on paksu pahandust kui palju. Aga ma täna on ikkagi kõiki neid inimesi tänu kellele minu töö on nähtav. Ja ma tänan oma õpetajaid, oma poolehoidjaid. Mul on fantastiliselt head sõbrad, mul on. Just eile mõtlesin, et issand jumal, millega ma selle kõik ära olen teeninud, et mul on nii palju abivalmid inimesi kõrval, kes on mind alati nõus aitama. Mul on täiesti geniaalsed inimesed kõrval ilma nendeta mitte midagi. Muidugi, perekond on mul kaasas. Arvestades seda, et suur hulk sinu töödest ilmub ajakirjades, siis sa tänaselt praegu kroonpressi trükkaleid. Kuna lavadel siis eesti parimaid valgustajaid Ja aga valgus on kusjuures väga tähtis trükk, no trükk võib ikka ka asjani nihu keerata, et sa võid seal pärleid ju teha, aga trükkal või värv värvid keeratakse valeks, ongi tulutu, eks ju. Ja ei, mul on jah ta geniaalselt sõbrad ja ma olen väga, väga õnnelik inimene tegelikult. See õnnelik inimene, kes räägib, on Gerly Tinn saade, mida te kuulate energiaks piknikul ja me mängime muidugi täna kellelgi muusikat. Ja järgmine lugu on silmist Friida selle muusika, helilooja, Nellijat, koldentaali, see on üks silm ka, mis mind väga mõjutanud mind üldse on väga mõjutanud. Andekad naised ja põnevad loojad ja Frieda kala on, on kindlasti üks nendest kes on mind mõjutanud kui naist. Küloojate teine naine, keda ma väga väga hindan. Piknikul inimestele üldiselt meeldib mõelda see niimoodi, et nad on oma anded või oskused või, või, või sellise noh, nii-öelda suurema sisu kelleltki pärinud, kelleltki saanud, kas sina oled, kellelt? No ema, isa, vanaisad vanaemad on kindlasti kõik kusagilt tulnud. Mai tea. No mida perekond räägib, mida suguvõsa räägib, kelle suust Kerli kukkunud. Vanaisa täpselt linn, öeldakse Tiny Johan. Et aga vanaisa oli mul autojuht, aga, aga väga, väga väga tore. Väga tore inimene ja mulle ka väga kallis ja armas inimene. Aga tegelikult ma olen ka väga kaugel, Carl Robert Jakobsoni sugulane, millele mul on nagu eriti hea meel. Mine tea, kust see tuleb, ütleme, et meie suguvõsas on ka väga paljud erinevad rahvused segunenud, et eks, eks selline mõnus kompott on. Kui hästi sa üldse oma suguvõsa tead, mulle tundub praegu, et räägib inimene, kes on kas ise uurinud või lugenud seda, mida teised uurinud on. Tegelikult väga vähe Dianama suguvõsa, mõtleme nagu läbi käime, ainult ütleme siis lähemate sugulastega ütlemisi oma onu ja oma onu perega, et eriti ei eriti ma ei pea näiteks pinnidest mitte midagi, kuigi noh, minu suguvõsas ei ole ainult pinnid, onju. Ma tean seda, et ma olen mulk vanaisa poolt, minu vanaisa on sündinud sealt armastus, kus on need õiged mulgid, nad ubamulgid seal Viljandimaal seal mulgimaal on üks selline koht, mille nimel pinni kuru. Ja ma kaldun arvama, et eks sealt on ka meie perekonnanimi tulnud, aga no ma arvan, piisaks tõesti ainult nädalast ja seal tuulata mingisuguseid kirikuraamatuid, aga ma kogu aeg olen mõelnud, et võiks minna, võiks uurida. Aga ei, ei ole aega ja ei ole nagu seda ettevõtlikkust ka näiteks minu vanaema minu isa ema poolt on meie suguvõsas ka näiteks rootslasi jäi kursiine näiteks ja, ja sakslasi. Et selline päris päris päris niisugune põnev suguvõsa kokkutulekutel ei ole, meie, neil ei ole suguvõsa kokkutulekuid. Tunned sa kuuldes kellestki sõbrast tuttavast, kes kes käib, tunned sa puudust? Detaeg-ajalt oleks ju tegelikult päris tore teada, et, et kes on ja tegelikult oleks väga põnev, kui sa küsid, et kellega ma tahaksin ajaloos kokku saada. Päris tore oleks saada oma esiemadega esivanavanem vanavanematega tuttavaks teadet, kes nemad on olnud? Mõtlesin, et huvitav, kes nad olid, kus nad olid ja mis nad tegid, tegelikult mitte kogu aeg, mitte permanentselt, aga aga oleks, ma arvan, see oleks väga põnev. Et oleks, siis saaks aru ka, et miks mina selline olen põhi, ütleme saaks vastused oma küsimustele, see oleks ju väga põnev. Otsid ikkagi või tunned, nagu selles mõttes küsimused on olemas? On olemas jah, ikka muidugi on olemas küsimused tegelikult praegu mõtlengi, et oma oma vanaema käest on ju tegelikult niivõrd paljud küsimused küsimata jäänud või noh, vanaema-vanaemad mõlemad küll elavad vanaisat. Me oleme surnud, aga alati ju tundub, et aega on ja aega on, et tegelikult peaks tunduvalt rohkem küsima ja uurima. Ja just nimelt oma juurte kohta. Sest et see on ju alati põnev teada saada. Sa oled sündinud Viljandis, kooli lõpetasid Tallinnas, põlvi kukkusid rohkem katki seal või siin? Seal suvel olin ikkagi Viljandis maavanaema juures. Väga-väga head mälestused on. See on siis päris Viljandi linn Viljandi linnas Viljandi linnas, sepa tänavamaagia, tead, ei tea. Mina ei lase Venemaa ja mina ei anna sepa tänavale. Ma ei tea täpselt, ma tean, et ma olen kunagi sattunud sepa tänavale ja praktiliselt pikali kukkunud suurest õnnest näha, sellist tänavat Viljandis praegu üles leida ei oska. Ei suundaimakse. Mina olin, mina olen seal tikuvabriku mõnen kantrikülatüdruk ja lasin seal Riia maantee surnuaia kolme mägi Riia maantee surnuaial oli meil kohe üle tee ja ja ütleme siis kontre küla ja, ja tikuvabrik. Ma olen Viljandi tikuvabrikus tööl käinud koma 14 aastane. Hommikuti käisime jäätisepulki pakkimas, seal sõbrannaga. Julguseproov oligi see, et kas julged öösel läbi surnuaia kõndida? Teadmine seal vahepeal tegime ja mingisuguseid katseid, aga, aga me, meil on ainult niukene kambaga käimine, mäletan, me käisime kolmemägi, oli kohe surnuaia taga, oli selline kolm mäge, kus me käisime, siis talvel käisime kelgutama, suvel käisime seal luurekat mängimas ja mis tuli välja, oli sakslaste sõjakalmistu ja nüüd on seal siis mälestus, mälestusmärgid ja nüüd ei saa sinna enam minna, aga, aga see, ütleme siis see sakslaste sõjaväe kalmistu on siis minu lapsepõlve mängumaa. Aga ma arvan, et nendel langenud sõduritele ei olnud selle vastu, ma loodan midagi, et lapsed tilkasid peal. Ilmsüüta, lapsukesed ütleme aga, aga jah, et minu mängumaa on siis seal Viljandis vase tänavale hunt, auk ja kontre küla ja ütleme minu siis kruusatee seal seal kantrikülas on küll minu põlvede poolt veriseks kukutud ja praegu läheb. Jah, ma lähen väga hea meelega, kuigi mul kogu aeg need sidemed, noh, vanaema, kes elas enne Viljandis nüüd vanaema, elab Tallinnas, et hästi kurb on tegelikult küll see, et, et ei ole enam kedagi, kelle juurde minna. Ja ütleme, et see korter, kus vanaema elas, et seal on elavnenud uued inimesed sees, on küll jah, natukene kahju sinnani. Sa ei ole tundnud tõmmet, et peaks endale kasvõi väikese nurgakese seal ostma selle jaoks, et oleks oleks võimalik seda õhku hingamas käia või selles mõttes ei põe see ikkagi see, mis läinud, see läinud, see on küll väga tore kõik, aga, aga see oli eile. Tead, mul on alati võimalus sinna korraks jalutama minna ja, ja sellist lapsepõlve nagu meenutame, millega see kõik, mis oli, oli väga tore ja ma olen selle üle väga-väga õnnelik, piss neelab mul siin südames ja peas edasi, eksju muidugi ma tahaks. Mõtlesin paar kuud tagasi, et mis see soov oleks, kui oleks üksainus soov, tahaks tegelikult küll üheks suveks aega tagasi keerata, ütleme üks üks 20 aastat, 25 aastat, et saaks täiesti ajamasina tagasi keerata, oleks jälle selline 10 aastane tüdruk ja Viljandis oleks ka need uued maad kadunud ja saaks ühe suve veeta niimoodi Marika ja Monikaga õega mängides ratastega sõites, et see seda tegelikult tõesti tahaks. Aga no mis oli, see oli ja nüüd on ainult oodata seda vaja on, sees on? Seda ma ootan suure põnevusega, aga mul on Viljandi surnuaial on minu kaks vanaisa ja üks vanatädi maetud, et alati, kui Viljandis käin, ma üritan seal surnuaiast läbi käia ja Babaga rääkida, et seda ma küll alati üritan, et dial piisab alates 20-st minutist minutitki, et mõtlen, et tere, papa, mul läheb hästi ja et noh, see on niisugune. Tema oli ka sinu lapsepõlve ütleme kõige suurem selline vai või tugi või inimene, kelle. Ja, ja mind ikkagi vanaisa papa väga hoidis, kuna ma olin esimene lapselaps ja ta tegeles minuga väga palju. Ja ma olen väga oma vanaisa moodi, nagu öeldakse jah, väga ütleme, väga-väga tähtis ja väga, väga. Nende teiste noortega ja lastega, kellega sa sealsamas 10 aastaselt jalgratastega ringi sõitsid, aeg-ajalt kohtud Aeg-ajalt kohtun ja, ja nüüd on ju selline tore asi nagu Orkut, eks ju, või mis iganes, ime, et osadel sõbrannadega üks sõbranna on siis nagu jäänud selliseks Maarika ja Monica, kellega ma ikka aeg-ajalt kohtun, aga, aga teised poisid. See kõlab muidugi kenasti. Marika Monika. Monica Marisa, Monica, teised poside Kerplegeri oli jah. Võib-olla sinna läks siis, sealt tuli siis energia ka Meriline oli, ma kujutan ette kena teha viljanele. Oli oli, aga tegelikult jah, Viljandis oli, tegelikult oli väga-väga tore tegelikult tööd teha küll, aga vaata, kui sa töötad teatris tööd, siis on niimoodi, et sa lähed hommikul kell 10 teatrisse, kus sa tuled õhtu kell kuus ära, sa oled nii väsinud, et ega sa naljalt enam kellegagi suhelda ei jõua, sa lähed koju magama ja ütleme ikkagi talvine Viljandi erineb ikkagi väga palju minu suvisest mälestuste Viljandist. No ega seal ikka talvel midagi teha ei ole. Lähed Selverist läbi või, ja siis lähed koju, suhelda seal kellelgi ka ei ole, isegi korralikku kohvikut ei ole, kuhu minna, kohvi jooma? Selles mõttes natukene kurb, et ma muidugi need inimesed, kes seal õpivad kultuuriakadeemias ja nendel on seal oma tegemised, aga aga ma mäletan, mul oli seal ikka kohati nagu päris päris kurb oli, eks üksi oli olla. Noh, mitte midagi teha ei ole. Kui palju on neid põhimõtteid, mida sa praegu kaasas kannad, seljakotis kannad pärit, kas sinu vanematelt või vanavanematelt, mida sa tead ja oskad neile omistada. No tead, need et ma saaks omistada nüüd ainult oma vanematele või vanavanematele üritan jää jälgida, järgida üldtunnustatud eetilisi ja esteetilisi põhimõtteid, noh, 10 käsku ja et ära tee teisele seda, mida sa tahad, sulle tehakse, et ma ei saa ju neid kirjutada ainult oma ema ja isa arvele, aga üleüldiselt ma üritan elada selliste üldtunnustatud eetiliste põhimõtete järele. Et ma ei läheks ikkagi karjuvasse vastuollu oma sisemise eetikaga, ütleme niimoodi. Kulumuusikat kuulame. See on filmist Ameli jälle muusika autor, Lian Kirsten, aga, aga see ei ole nüüd jammi tehtud, aga see on väga tore lugu. R2 piknikul on saade Gerly Tinn on tänases saates külas. Palju neid õpetajaid on, kellega, kellega sa tahaksid teed koos juua ja hea meelega kokku saada, kelle, kelle õpetussõnad nagu või, või noh ütleme õpetussõnad nüüd, see kõlab natukene moodi. Piltlikult või ilustatud plakatlikult, aga, aga kelle, kelle õpetus sinu jaoks tõesti nii palju tähtis on, et nendega kohtumine alati uuesti huvitav, põnev ja kasulik on. Tead noh, neid ikka on tegelikult ja neid on tegelikult erinevatest eluvaldkondadest ka, et neid on nii, ütleme siis kunstiakadeemia aegadest kui, kui ka muudest aegadest, et ma ei piiraks sõna õpetaja ainult ütleme siis nagu kooliga. Ei muidugi mitte absoluutselt mitte. Ka inimesega on ju alati äärmiselt meeldiv koos olla, teed juua ja tema õpetlikku juttu kuulata. Iga igatahes ühe inimese osas lihtsalt ei taha talle koheselt õpetaja tiitlit juurde anda. Jah, muidugi ei taha, aga, aga ma olen alati nõus huvitavate tarkade inimestega koos teed jooma, et midagi põnevat teada saada ja nende kogemusi kuulama ja, ja elu on ju teadupärast ka niivõrd mitmekülgne jäetud, on vaja erinevaid oskusi, erinevaid kogemusi. Noh, nagu me hetk tagasi rääkisime, vanaemadelt võib saada täpselt sama palju elutarkust kui mõnelt Et saada jah, et meenus üks vanaema ütlus, mis on mind saatnud juba lapsena. Minu vanaema ütles mulle, et noh, et kui sa nüüd ära sa lolli mehega küllast teed, kui sa last tõika targa mehega trolli on kõik kohad täis. Et selline eluline ütlus siis Lõuna-Eesti meelde, et noh, palju tõde on siin sees, eks ju. Ja ei saa öelda, et tegemist oleksid õpetaja õpetatud inimesega. Aga väga eluline seda peaks järgima küll ma arvan. Elu kogemuslik, tarkus ja käige, käige minu sõnade, mitte tegude järgi. Mis kell sinu jaoks peod algavad? Vaata, aeg teeb omad korrektuurid, eks ju. Aga, aga ütleme niimoodi, pidu. Kas see tähendab seda, et aeg on korrigeerinud peo algused sinu jaoks varasemaks või hoopis hilisem? Tead ikkagi varasemaks, ikkagi varasemaks oli aeg, kus pidu hakkas öösel kell x alles kell kaks alles, kus ei olnud mitte niisugust probleeme, räägin oma kooliajast, kus pidu hakkas juba reedel ja lõppes pühapäeval, aga nüüd ei ole enam niimoodi, nüüd on ikka, et kui on pidu, siis on järgmine päev on ikkagi ütleme selline vaiksem päev. Aga samas noh, pidu võib hakata kell kolm, pidu võib hakata kell neli, see ei olene ju kellaajast. Millal pidu käima läheb? Seda, seda vaat selle pikk peo algust ei saa ju jälle nüüd määratleda. See, see pidu või see tore olemine võib ju olla ka päevane piknik, nagu meil siin praegu on. Ja samas võib pidu hakata alles kell neli öösel. Pagan, seda teab nii palju erinevaid kriteerium on või, või mõõdupuid, millega seda? Biomootori tõutunnistus on sul nagu tagataskus kogu aeg olnud sinuga kaasas käinud või vähemalt see kujutlus, see oli ammu. See oli ikkagi vaiba. See oli vadja jah, ja see oli, see oli ammu ja et see on tegelikult reaalsus, ikkagi erines sellest meedia kuvandist ikka päris päris palju, aga ei olnud minul tahtmist, aega ja jõudu, et selle vastu võidelda, et see on lihtsalt niimoodi läinud. Omal ajal oli ikkagi mingi selline hetk, nagu sa ütlesid seltskonnas Gerly Tinn, inimesed tantsima, koha ei olnud. Sellist hetke ei ole mitte kunagi olnud, ei ole, nende taimedega oli selline lugu, mis sa korraldasinaid ei näe, korraldanud, muutsid maskotiks. Paraku jah, neis oli väga tore, et mul on väga hea meel, et, et seal oli see tasuline töö. See oli lõbust. See oli lõbus teha, vaata, ei olnud konkreetseid kohustusi, muid ma elasin kodus. Ma ei maksnud üürimaiust toitu, minul ei ole ainult õppimine, pidutsemine. Tähendab, ütleme, karm reaalsus oli see, et mis mind seal nende pidude puhul võlusalise vaata siis ei olnud nii palju neid stiilipidusid. See, et sa said ennast muuta ja teisi riided ja teisi neike ja et sa said nagu ennast stiliseerida. Ja minule konkreetselt see asi nagu oli see, mis kõige rohkem pinget pakkus. Ma mäletan seal piad pidudel kunagi ütleme seal liivakeskuse segamisel kaua ei viibinud, võib-olla kaks tundi, tegime ära selle kohustusliku fotosessioonide oma solkwanega, siis me läksime sealt kohe edasi. Ütleme see meie aeg, mis me tegelikult seal peol viibisime või jätta mulje, et me sattusime sinna kell 10 õhtul, lahkusime kell viis hommikul, täiesti vale, sattusin siis kell 12 ütleme ja pool kaks olime me juba teises kohas. Lihtsalt me tegime ära selle kohustusliku fotosessiooni, tegime ära paar kohustuslikku ringi ja siis läksime edasi pidutsema Nikeneni, mis oli tegelikult tunduvalt legendaarse parem peokoht. Aga mul on väga hea meel, et, et see oli ja mul on veel parem meel, et see on möödas. Et mina enam ei jõuaks niimoodi, aga see oli väga lõbus ja, ja ma olen sellest ajast endale saanud väga palju väga toredaid tuttavaid. Kas see oli see aeg, mis, mis tegi sulle nagu teatud mingid uksed lahti ja lasi sind päästis sind seltskond. Jaa, absoluutselt, absoluutselt, oli selline aeg, ei maksnud ühtegi piletit, ei seisnud üheski piletisabas jumala eest, meid ju toodi sinna peole ju limu siinidega. Limusiini limusiin tõi šampuseid, värgid, uksed olid avatud, kõvad, ennekuulmatu, et pidime seisma kusagil piletijärjekorras. See oli tegelikult väga lõbus aeg ja nagu ma veel kord ütlen, et mul on väga hea meel, et see oli, see oli väga lõbus ja mul on väga hea meel, et see on nüüd möödas. Kuule, räägi meile lihtsurelikele pere inimestele ja noorematele kuulajatele, mis, mis elu tegelikult nii-öelda afiši taga või selle siis kardina taga toimus. See nii-öelda selline noh, pöörasus, mis sealt välja paistis, mis selle tegelik sisu oli. Kui teatud tüüpi koerad oleks sinna sattunud, oleks nal kõigepealt karv maha kukkunud ja nad ise sinna elutult kõrvale lebama jäänud. Ei no tegelikult oli ikkagi päris lõbus, aga nuh ütleme, piltide pealt paistis ikka tunduvalt lõbusam välja. See oli pidutsemine, kus inimesed olid kostümeeritud, kus tehti pilte, kus voolas tasuta alkohol. Kõik tegelikult muidugi oli seal lõbus ja seal ikka juhtus. Meil endil oli tohutult suur huvi korraldada seal mingeid actioneid ja jumal mäletab kindlast märilin, mandox ja jumal. Ene-Liis Semper ja võrreldes Raoul Kurvitz, aga mingisuguseid perfomance eid ja, ja, ja tegelikult oli seal lõbus, see oli üks pidu, oli üks pidu, mis on tänaseks juba juba lõppenud, aga. Aga ma arvan, et ta tegelikult ma ei oska seda nagu kõrvaltvaataja pilguga hinnata, siis me olime seal sees kogu aeg, aga ma arvan, et vaatame, olime eraldatud, ütleme tavapublikust oli VIP ruumid kus oli siis valikuline publik ja oli siis all, oli siis niisugune õl kasutatav, kus oli siis teistsugune publik, aga meie olime ainult tippruumides ja valdavalt olid seal ikkagi meie sõbrad ja tuttavad ja sõpradega on alati alati alati kohutavalt palju põnevam pidutseda ja seal juhtus ikka ka päris palju põnevaid asju, aga. Tabletti pidu, selline termin tuli ikkagi nendest aegadest. Tead, sa, kui seal isegi oli tabletipidu, siis mina olen öelnud, et minuni need tabletid ei jõudnud mitte kunagi. Et oli või, ja no praegult käed puusa. Ma ei, ma ei ole kunagi kuulunud nende inimeste hulka, kes oleks pidanud tabletti. Kui palju neid tegelikult neid inimesi selles samas ringis, millest me praegu räägime, on, kes, kes jäävadki lõksu, kes ei saa välja. Ka sellele küsimusele vastata, kuna ma ei ole näinud lugusid kõrvalt tead kuidagi nagu uitud vist jah, et, et kindlasti on mingisugused variandid kindlasti onlain mingisugused inimesed, keda ma tean, kes on lõksu jäänud, aga aga raadioeeter, aga kui see koht, kus ma hakkaksin nimetama. Aga ma ei, ma ei, ma ei tea, ma tõesti ei tea, tõstid ja. Tuled sa mingil hetkel puudust ka selle elu järgi, kus olidki head peod, selline lõbus minek ja tahaks, et aeg-ajalt neid uuesti kuidagi nagu. Aga jällegi hea biode lõppenud seal pidutsemise kvaliteet on muutunud. Ega mitte midagi jumalast. Siis nüüd on, nüüd on küünal punaveine, kitarr. Tead, nii ja naa, et romantilised laulud, noh nii nüüd ka päris öelda ei saa, aga muidugi on tulnud ette praegu seal ka väga, väga põnevaid pidulisi, lihtsalt see oli üks etapp. Ja siis ma olin 20 aastane, siis mul olid nagu 20 aastaste peod nagu pidutsevad 20 aastased. Nüüd kui ma olen kolmekümnendates, nüüd on inimene on ju ometigi pidevas muutumisega isa siis lõputult käsi püsti käia ja rokkida, püha jumal. Vanus seab ka omad korrektuurid, aga siiamaani on ikkagi päris palju põnevaid pidusid. Et ma ei saa nüüd kurta, et, et mul on neid nüüd vähe või, või neid üldse ei oleks. Tuled sa nagu mingitel hetkedel nagu küllastus ka kogu selle virvarri sele glamuuri, sellise sädeleva välklampidest Plinkiva elu eest põgenedes aeg-ajalt. No mis glamuur, mis välklambid Eesti vabariigis rääkida niisugust Jutasin mõttetu, meil ei ole sellist asja. Tulge maa peale taga pilti, siis tundub kõik, noh, ma vaatan ka pilte, ajakirjanik sõidavad, Elvis elab, eksju? No ärge kujutage ette. Jama, meil ei ole siin mitte midagi, meil on täiesti tavaline. See on praktiliselt praegu kümnete, kui mitte sadade viieteist- aastaste tüdrukute südamed, kes mõtlevad, et nüüd ma saan kohe 16 täis ja, aga Eesti kuidas seda öeldakse veel. Aga ma tulen. Vaat kindlasti see kuskil mingisugused peod, toimivad nõks, ma ajakirjanduse põhjal näen, et toimib ja, ja käivad ja teevad, aga, aga mina ei võta niivõrd palju enam sellistest pidudest osa. Et ma hindan pigem rohkem kvaliteetaega ja ajaveetmist oma sõpradega. Otse loomulikult. Et on aeg-ajalt ka põnevatele ja glamuuripidudele, aga ütleme, see, sina satun ikkagi väga harva ja ma ikkagi väga valin, kuhu ma lähen. Nüüd ma olen väärtustama hakanud oma oma vaba aega, et pigem ma veedan aega oma heade sõpradega, kui need peod on, lõppude lõpuks on kõik ühesugused. Kaua see aega võttis, et sa sellest aru said? 10 aastat? Ei no muidugi on põnev, ma ei, ma ei tümite neid inimesi, kes seda teevad, absoluutselt, kõik peavad ju selle etapi omamoodi läbi elama. See on nagu verivorst jõulude ajal ei käi pea. Areng peab ju ometi ka toimuma, minu arust on isegi kohati natuke hale vaadata, et osad inimesed sinna lõksu jäänud ja ei ole toimunud mitte mingit arengut, vot siis tekib küsimus, et kas see on nüüd kadestama panev, järjekindlus on taandareng, eks ju, mis on seisak. Aga nemad? On on jälle niimann. Tänase pikniku külaline Gerly Tinn, Kerli, milliseid inimesi sa ligi tõmbad? Oled sa tähele pannud neid igasuguseid? Nooh pikki lühikesi, faktsia veninud mehi, naisi ei käi ikka igasuguseid inimesi. Kellega sul rohkem klapib või kellega sul see nii-öelda ühe laine leidmine kergemini lähevad? Tegelikult on niimoodi, et ma ei oska, nimed, nendele inimestele on aga, aga mõne inimesega eriti see, et saad tuttavaks, oled, tehke temaga kolm minutit ja sul on tunne, et sa tunned teda aastaid ja kui, ja kui pärast küsida, et kust te kokku saite, kuidas te kohtusite, siis ei siis ei mäleta, kes ei olegi nagu enam tähtis, et ütleme, mingisugune sagedus või generge väljad või mis, mis iganes peab nagu sama olema, et et minu heade sõprade hulgas on väga erinevad, et erialade esindajaid mõnega klapib, mõnele klapi ja ega siis kõik kunstnikud ja, või, või kostüümikunstnikud või fotograafid või Meikari ei ole ju ka super toredad inimesed. Üks minu väga headest sõbrannadest töötab näiteks turunduses. Palun väga, et, et see on siis ei ole, ei olegi niivõrd nagu erialast, vaid see oleneb sellest persoonist. Mõni on oma, ei arvagi, et see peaks olema. Mõned klapivad mulle, mulle klapib ainult tegevjuhtidega. No muidugi muidugi, aga nad on ikkagi, nad on ikkagi väga-väga põnevad ja väga huvitavad inimesed ja ja need, kellega ma olen ikkagi jäänud lähemalt suhtlema või kes on mul, ütleme, südamel ligidal, kui palju neid on? Tead, kunagi kuulsin niisugust lauset, et mul on väga vähe sõpru, aga mul on palju nagu häid sõpru. Et mul on, ütleme väga-väga lähedased on mulle siis. Ütleme, üks viis inimest. Et, et need inimesed, kellele ma võin helistada ütleme ükskõik mis olukorras Feyssekel kolm lerinal nutta ja öelda, et ma ei tea, siin on üks kuulune kasepuud tule mulle appi või, või kellele ma võin? Kellele ma võin igas olukorras sõnumi saata ja ma tean, et nad mind aitavad. Noh, need inimesed on minu jaoks olemas, nad on mulle väga kallid ja ma väga tänan teid selle eest. Praegu siin kuulates on selge, et sa oled selline 21. sajandi selline ihaldatud levinud tüüpmusternaine, hea välimusega, edukas naine, saab oma tööga hakkama, tunnustatud aitäh. Usun-usun-usun, aga üks selle? Jah? Oled sa rahul või ihkab süda ära? Tead, et inimene ei ole kunagi rahul sellega, mis tal parasjagu käes on. Räägid siin inimesega, kellel on, kes on, abiellus, kellel on kaks last, kes ütleb, et naudi vaata, sa naudi seda üksikupõlve ja siis räägid mõne sõbrannaga, kes on üksik. Üksiku elu ei ole üldse midagi väärt. No ikka muidugi muidugi, otse loomulikult. Mina arvan ka, et, et inimene ei ole ikkagi nagu üksikuks loodud. Kogu seda skeemi oled sa nii-öelda püüdnud millegagi asendada ka seda, mida ei ole, mida tahaks. Kass või koer, sul on selle markeerimiseks perekond. Kett ei, Ma ei, sa mõtled, kas ma otsin selliseid, asendus asendustegevusi või asenduspersoone selle Jakse. No koer on emal ja isal on küll koer ratsutamas käin, hobune on, et. Ära mära täku selga ei lasta, ole nüüd, segane täkk, viskab su kohe. Ruunad, märad, toredad asjad. Aga eks ikka, no ega ma nüüd päris üksik ka ei ole ma nüüd öelda siin ei saa, et need ei ole siin vahepeal mitte midagi juhtunud, eks mul oli ikka ka põnevamaid aegu elus olnud, aga lihtsalt ütleme konkreetselt nüüd ikka otsime, otsime, otsime, et ju siis minu üks lemmiklause on, on see, et, et ju siis see, kes lõpuks tuleb ja jääb, on nii hea, teda peab nii kaua ootama. Vein on ju see, mis läheb, oodates, eks alati paremaks, samamoodi meie eludes. Millised olukorrad sind endast välja viivad, mida sa siis teed, on see, on see siis pigem meri või uks pauguga seestpoolt kinni, kardinad ette. Minu maailm, siia te nüüd mõnda aega ei pääse. Mida ma teen, kui, kui me lahana maha rahuneda või et hirmus ja asi on nutmine? Vabastab, aga, aga ma tean, mul on mind tegelikult väga rahustab maha, kui ma näiteks koertega metsas jalutan oma koertega mind väga rahul, millest on maha ratsutamine, näiteks. Kui ma ikkagi sealt veskimetsa ratsaspordibaasi uksest sisse lähen ja teen ukse lahti, siis läheb näkkuse, hobused, vihjaid, siis läheb nägu naerule. Siis ma panen riided, panen teisele korrusele telefoni, jätan ka sinna, lähen allan tund aega tegeleda hobustega, käin tallis õndsa näoga ringi, annad hobusele porgandit ja suhkrut ja puhastate ta ratsutajad, et tegelikult sellised tegevused on hästi maanduvad ja tegelikult oleks seda finantsi rohkem, siis aeg-ajalt on küll selline tunne, et hüppaks kohe lennuki peale, sõidaks ükskõik kuhu. Et ma olen ka selles mõttes see põgenenud, ütleme Eestist jahete. Et ära kusagile siis tuleb tagasi ja ja alati on ju. Hea ma probleeme distantsi pealt jälgida, kui sa ikkagi kusagil näiteks mul oli võimalus siin mõni aeg tagasi, me käisime Türgis pildistamas stiili viimast seeriat isegi istunud seal türgi päikesepäike poodrumis, istun niimoodi rannas lamamistooli peal ja mõtled oma kodustele probleemidele probleemidele ja need tunduvad kõik, noh, nii olematut sassi ma mõistan. Kõik on ju tegelikult kõige paremas korras. Et ma arvan, et inimesed väga paljud mured või probleemid mõtlevad nad iseenda jaoks välja. Tegelikult ei ole üldse vaja nii palju pabistada, kõik läheb hästi. Mis sind Eestis kinni hoiab, kui ma mõtlen rahulikult, siis sinu jaoks võiksid, ütleme sellised Pariisi, Milano, Barcelona võnked, sinu temperamendiga kokku sobida sama hästi kui Batmani kostüüm, Christian, preili selga, et väga hästi, eks ju. No ütleme, et mis sind kinni ajanud, kindlasti pere, eksju, juured ka, aga tegelikult, ega nagu Joyagi tegelikult ei hoiagi midagi kinni, tahaks, et oleks nagu rohkem seda põhjust, mis kinni hoiaks, aga samas, mis hoiab kinni, on see omaenda argus ja see ette võtmatusetuma ammu oleks võinud kusagile minna. Ma mäletan, et aeg-ajalt ma mõtlen, et miks ma ära ei lähe või miks ma siin olen, siis mul tekib hirm, mul tekib hirm, et kas ma tahan seal mujal hakkama, et mul on siin nii turvaline olla, mul on see turvavõrk, mind ümbritseb kogu aeg, mind ümbritsevad minu sõbrad, mind ümbritseb minu pere. Ma tean seda, et mul ei lasta siin mitte kunagi kukkuda, mul on alati viis-kuus inimest, kes mind kinni püüavad nii emotsionaalselt kui erialaselt. Ja tegelikult see on väga suur rikkus, ma olen väga, väga õnnelik, väga rõõmus selle üle, aga mul on siin hea ja turvaline olla. Mul on töökaaslased, kellega meil on absoluutne teineteise mõistmine ei pea ennast enam tõestama, mul on kindel positsioon, ma olen nendes kindel. Seda kindlasti on nüüd niipalju, et sa oled valmis minema natukene sügavamasse vette, proovid, proovid ikkagi. Ja ikka ikka ja ma olen selle üle nagu väga-väga õnnelik, et ma nüüd sügisest ma loodan jah, et ma alustan õpinguid siis sellisel erialal, ma lähen tegema magistrikraadi sellisel erialal nagu kaskemise Sainforberformingaarts, et London kolladžofessionisse oli väga-väga suur rõõm, kui ma sinna sisse sain ja, ja ma olen väga õnnelik, et ma väga-väga ootan. Eestlased enam-vähem on kuulnud vähemalt asjast huvitatud Saint Martin Sist kus ta, sinu kool tema teistega võrreldes on. Tuli välja, et London kolleksofession on Saint-Martin-tsi põhiline rivaal, mina seda ei teadnud, aga miks mina läksin sinna London College of Fashion is oli see, kuna mind huvitab kostüüm ainult siis ainult kool, kus ma saan pühenduda argust, kiimile ja magistritasandil on, on seal koolis, et kui ma oleksin tahtnud õppima minna seent Martin, siis ütleme, oleks pidanud astuma siis stsenograaf pesse. Aga, aga see tähendab seda, et ma peaksin valdama ka lavakujundust, aga lavakujundust mina ei valda. Ja mind huvitab, ütleme siis teatri-kino- ja filmi puhul ainult kostüüm. Ja see oli see kool, kus, kus ma saan seda õppida. Aga noh, mul on muidugi see asi, et et kõik on nagu nagu tore, aga seal olid need rahad kokku ajama, mis, mis rahadest seal selle jama hakata. Mul on peas olema oi-oi, muidugi skeemid vägevad peas on nii, et kui keegi näeb kusagil vedelemas suurt totakat raha no siis võib mulle hõigata ja kohale kutsuda, aga jälle Londonis on see, et. Ma just üks päev mõtlesin, et nüüd ilmsesti on mind uitud kuidagi elu poolt, et Londonis on mul ka sõbrad ees, kes aitavad ühel alguses vähemalt ree peale. Et mul on tõesti juhtunud ja minu elus on väga palju väga toredaid, väga abivalmid inimesi. Kas see, kui kostüümikunstnik teeb oma kostüümide näituse räägib sellest, et tal hetkel väga tööd ei ole või räägib seal mingist soovist tõmmata kuhugi joon vahele ja, ja vaadata natukene ajale tagasi? Sa räägid sellest näitusest, mis mul oli, Rotermanni näituse idee tuli tegelikult Tanel Veenre poolt, kes on selle Rotermanni galerii kuraator ja kes ütles mulle, et Kerli, et seal on nii palju ilusaid kostüüme, et vot väga paljud inimesed ei käi muusikale vaatamas, ma olen teinud ütleme valdavalt siiski muusikali tale, et Tanel on, oli nendest, kuna ma pildistasin oma portfoolio jaoks kostüüme. Tanel aitas mul neid pildistada, siis ütles, et see on täiesti materjale, tee tee sellest näitas, et nad on nii huvitavad, et inimestel on kindlasti väga huvitav. Vaata niisugune reaalselt see teatrikostüüm välja näeb, kuna ütleme, kui ta on teatris või kui ta on saalis, siis ta näeb kõike distantsi pealt, aga just näha ligidalt, et millest see kõik kokku keeratud on kui odavast materjalist ja ja see on ka niisugune Saavutus rahule jäin küll, ütleme selle uhkus vägagi väga-väga-väga, eriti uhkust tundsin ma selle üle, et Toomasega koos pliigid tegime, mis olid seal ka väga-väga põnevad. Mis seal tunnustus sinu tööle on, kui on esietendus ja aplaus rõkkab ja ei lõpe, siis korjavad selle kokku enamuses näitlejad nendesamade sinu kostüümide sees keegi ei mõtle või ütleme, et väga vähesed mõtlevad vao, mida Tinn on teinud. Kus kohas sa saad tagasi selle, mille nimel sa tegelikult sööd. Mõtleme, et tunnustus tulebki, siis ütleme niimoodi, et sõpradelt ja kolleegidelt, eks ju, ja seda tegelikult Eestis üldse ma olen täheldanud, seda ei ole. Ei kritiseerita üldse teatrikunstnike tööd, et hirmsasti tahaks saada sellist konstruktiivset kriitikat. Kuule teatritki ei suudeta kritiseerida või õieti, kes suudab, neid on väga üksikud, enam vähesed, sa ootad näidet, räägitakse kostüümidest või. Eks meil on, meil on eesti teater, on noh, ütleme, teatrimaastik on täis geniaalseid tegijaid, meil on geniaalsed teatrikunstnikud, kostüümikunstnikud, lavameistrit, Krimmeerijat, meil on vapustavalt head töötajad ja tegelikult ongi see, et seda tagasisidet või seda konstruktiivset kriitikat on tegelikult niivõrd vähe. Nende joostud riigiaegu ringiaegu keegi ei mõõda. Ja vot see on, ongi see, et miks ma lähen ka õpin, on see, et ma tahaksin saada nagu teistsugust lähenemist oma tööle ja ma tahaksin saada sellist kriitikat ja, ja natukene nagu muutumist ka. Kas kostüümikunstniku ja stilisti elus sinu töös on olemas, see on kas küsimus ei või ja saad aru, on olemas selline asi, selline töö, millest sa unistad? No kas see näi piirid, mida sa tahaksid, mida sa tahaksid väga-väga teha ja on olemas absoluutselt, aga maie? Ma ei piiritleks seda nad ennast kui stilisti ja kostüümikunstnikud otse loomulikult on mul unistuste tööd, mis ma vaatan, et vot seda tahaks või, või ütleme mitte töö, vaid või, või ütleme, loojat, keda ma imetlen. Ma imetlen nagu andekaid inimesi ja saaks nendega koostööta tada ja mul ei oleks ka, ütleme ma tahaks osata näiteks krigeerida sümfooniaorkestrit, ma tahaks olla, kui te küsiksite, kes ma tahaks olla üks päev, ma tahaks olla näiteks üks päev. Herbert von Karajan küll surnud. Aga ma tahaks osata korrigeerida, kui tema, nagu tema ma tahaks olla, ma tahaks osata tantsida nagu Anna pavlova. Ma tahaks osata või, või näiteks nagu Rudolf nurjev Mul on kaks pöialt, hoian neid mõlemaid selleks, et sa ühel hetkel saaksid tunda, et sa dirigeerinud nagu dirigeerinud, nagu nõrjeevee tantsinud. Või siis risti sulle tasu saates. Meie aeg on otsas, uus R2 piknikul on eetris täpselt nädala pärast ja sinu valitud lugu jääb seda saadet. Lõpeta äitäh. See on kaks.