Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. President Arnold Rüütel teatas, et ta ei osale üheksanda mai pidustustel Moskvas. President peab vajalikuks, et Eesti oleks Moskvas esindatud kas peaministri või valitsuse liikme tasandilt. Pea-välis- ja kaitseministri kohtumisel otsustati, et Eestit esindab võimaluse korral Moskvas välisminister Rein Lang. Riigikogu aseesimeesteks valiti Andres Lipstoki, Peeter Kreitzberg. Riigikogu võttis endiselt kaitseministrilt Margus Hansoni saadiku poolt juhatuse ja andis seega nõusoleku, et Hanssonile saaks esitada süüdistuse riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamise eest. Eesti riiklik raudteepoliitika ei aita tagada raudteevedude ohutust, leiavad juhtimaks sellele tähelepanu, korraldasid raudteelased Tallinnas inimketi Balti jaamast, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumini. Tallinnas meistrite hoovi galeriis avati Eesti vanima klaasinäitus. Näitus hõlmab aega Eesti esimesest klaasikojast kuni Eesti esimese progress naalse klaasikunstnikumaks Roosmani välismaalt. Moldova parlamendivalimistel said võidu võimul olevad kommunistid, kes said 101 kohalises parlamendis 55 kohta. Itaalias maatidena. Klient, kes sai surma ameeriklaste automaaditules, kui toimetas pantvangist vabastatud Itaalia ajakirjaniku, Bagdadi ja ilmast. Homme on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades on lumehooge ja tuisku ja külma on kaks kuni seitse kraadi. President Arnold Rüütel teatas täna, et lükkab tagasi Venemaa presidendi Vladimir Putini kutse osaleda üheksanda mai pidustustel Moskvas. President Rüütli sõnul pole sõjas ja selle järel osaks saanud kannatused Eesti elanike mälust veel kustutatud, jätkab Hanno Tomberg. President Arnold Rüütel teatas täna ametlikult, et ei osale Moskvas üheksandal mail toimuvatel pidustustel. Rüütel põhjendas seda haavadega, mida Nõukogude režiim on tekitanud Eesti rahvale ja kinnitas, et soovib sel päeval olla koos oma rahvaga. Langetasin täna oma otsuse mitte vastu võtta kutset osaleda käesoleva aasta üheksandal mail suures isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustel Moskvas, teatasin sellest oma kirjas Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Ajaloo kurb ja hoiatav kogemus paneb meid eriliselt hindama väärtusi mis on aluseks usaldusele ja lugu pidanud misele riikidevahelistes suhetes. Kaitsmine tagab maailmas püsiva rahu ja rahvaste vaba arengu. Me ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et eesti rahvalt võeti jõuga võimalus taastada saksa okupatsiooni lõppedes oma riik meie rahva saatust jäive aastakümneteks, määrama Lenini poolt juhitud Nõukogude Liidu ja fašistliku Saksamaa vahel. 23. augustil 1939. aastal sõlmitud sobing sõjas rängalt kannatanud rahvana. Meil ka rahutingimustes üle elada tuhandete inimeste hukkamine, küüditamine ja tagakiusamine. Usun, et seda seisukohta mõistavad Eestimaa inimesed aga ka meie partnerid ja liitlased nii idas kui läänes. Arvestades maikuus Moskvas tähistatava sündmuse rahvusvahelist tähtsust riikidevahelise koostöö arenguvajadusi pean vajalikuks, et Eesti riik oleks nimetatud üritusel esindatud peaministri või vabariigi valitsuse liikme tasandil. Olen edastanud valitsusele sellekohase ettepaneku. Rüütel ei soovinud ajakirjanikele põhjendada oma avalduse tagamaid. Presidendi kantselei avalike suhete juhi Eero Rauna sõnul oli selline käitumine eelnevalt kooskõlastatud Leedu president Valdas Adamkus ega kes esines samaaegselt oma rahvale valitsuse kolm ministrit. Peaminister Juhan Parts, välisminister Rein Lang ja kaitseminister Jaak Jõerüüt leppisid täna omavahel kokku, et võimaluse korral saadab Eesti üheksandal mail Moskvasse välisministri välisminister Rein Lang. Jah, välisministrina ma olen valmis minema Moskvasse, ma leian, et oleks mõistlik, et Eesti riigina oleks esindatud üheksanda mai pidustustel. Ja me oleme uurinud Venemaa välisministeeriumilt võimalust, et ta oma pool esitaks kutse Eesti valitsusele osaleda sellel üritusel, seega siis välisministrile, et senine kutsuma veel kord kordan, oli oli välja antud ikkagi nimeliselt Eesti vabariigi presidendile. Rein Lang lisas, et ta ei usu, et Moskvasse sõitmata jätmine halvendaks Eesti suhteid Venemaaga. Tundub, et kõik välispoliitika asjatundjad peavad presidendi sammu valeks. Kas teil välisministrina on mingit mõju presidendile tõestamaks, et ikkagi see käik Moskvasse oleks Eestile? Eesti president välisministriga mitmel korral sellel teemal ka vestles konsulteeri päris nendel kohtumistel oli mul võimalus öelda oma arvamus selle kohta. Minu arvamus oli, et Eesti president oleks võinud langetada positiivse otsese Moskvasse minemise suhtes ja president langetas teistsuguse otsuse, mis on presidendi täielik õigus? Kõik Eesti suuremad erakonnad, välja arvatud Isamaaliit, andsid presidendile nõu Vladimir Putini kutse vastu võtta. Sarnase soovitus andis presidendile ka rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Kuigi president kuulas vaid oma lähimaid, nõuandjaid. Vahet seal mingisuguste katastroof, mõju endale, selle presidente, mõtleppe tükkima, suuremates kategooriates, kui nüüd päeva poliitikutes, presidendi presidendi otsust võib mõista Ainsa balti riigi presidendina sõidab Moskvasse Läti president Vaira Vike-Freiberga, kes teatas oma vastavast otsusest juba 12. jaanuaril. Eesti raadiouudiste toimetus küsis kirjanik Jaan Krossilt, mida tema arvab presidendi tänasest otsusest. Mõned Läti ajakirjanikud küsisid sedasama minu käest hiljuti ja avastasin neile, et kui ma nüüd sõltumatult südame järgi talitaks siis ma üle. Aga mida president kui oma oleviku ja tuleviku eest vastutav inimene? Nagu öeldud, ka Leedu president Valdas Adamkus teatas, et ei sõida üheksandal mail Moskvasse. Adamkus ütles Leedu raadio otse-eetris tehtud avalduses, et otsustas jääda sel päeval Leedu rahvaga. Jätkamegi sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Moldovas eile peetud parlamendivalimised vastasid üldiselt rahvusvaheliselt aktsepteeritavate standarditele kuigi õliga puudusi teatasid Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni vaatlejad. Valimistel võitsid võimul olevad kommunistid, kes kogusid 46,1 protsenti protest, mis annab 401 kohalises parlamendis 55 kohta. Kommunistid tulid küll möödunud valimistel 2001. aastal võimule moskvameelse platvormiga, kuid on sestsaadik suunda muutnud. Üheks selle põhjuseks on lahkhelid Moskvaga vene vägede kohaloleku üle separatistlikest Transnistrias. Suuri sisepoliitilisi muutusi valimised kaasa ei too. Itaalias maeti täna eriagenti koolaga lipaari, kes tapeti ameeriklaste automaadi tulles, kui ta toimetas vabastatud Itaalia naisajakirjanikku bagdadi lennujaama. Ta kaitses oma kehaga ajakirjanikku ameeriklaste kuulide eest. Naine pääses rünnakust raskete kehavigastustega. Intsident on tekitanud Itaalias uue Ameerika-vastasuse tõusu ning paljud inimesed nõuavad Itaalia tooks oma kolmetuhandelise väekontingendi Iraagist ära. Valge maja lükkas tagasi haavatud ajakirjaniku süüdistused, nagu oleksid USA sõjaväelased tulistanud tema pihta tahtlikult. Valge maja pressiesindaja Scott McCall kinnitas, et Ameerika sõjaväelased ei tulista vabatahtlikult kaitsetu tsiviilisikute pihta. See olevat tema sõnul absurd. Süüria ja Liibanoni valitsused leppisid täna kokku, et märtsi lõpuks tõmbab Süüria oma väed Liibanoni idaaladele. Seejärel otsustatakse, millal võõrväed riigist lõplikult lahkuvad. Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid kordasid täna ühiselt, et Süüria peab oma väed kiiremas korras Liibanonist välja viima. Süüria sõdurid on asunud oma asjade kokku pakkimisele Liibanonis, teatasid mitmed Pealtnägijat. Beirutist ida pool mägedes asuvad üksused lammutavad oma rajatisi ning paigutavad sõjavarustust veoautodele, mis viivad need kodumaale tagasi. Uuest Eestist kuna riigikogu aseesimees Rein Lang sai välisministriks, toimusid täna riigikogu aseesimeeste erakorralised valimised, vahendab Uku Toom. Kui veel mõni päev tagasi oodati tänaselt hääletamiselt intriigi, siis selles mõttes läks kõik suhteliselt igavalt. Aseesimeeste kohale esitati vaid kaks kandidaati. Reformierakonna poolt Andres Lipstok ja sotsiaaldemokraatide poolt Peeter Kreitzberg. Kuni parlamendisaadikud hääletussedeleid täitsid, pärisin, kuhu jäid Isamaaliidu ja Keskerakonna kandidaadid. Helir-Valdor Seeder. Jah, Isamaaliit analüüsis tekkinud olukorda ja me leiame, et nendele korralistel valimistel võiks jätkata Peeter Kreitzberg aseesimehena. Nii nagu aasta aega tagasi sai valitud ja Isamaa litseiga toetab nendel erakorralistel valimistel sotsiaaldemokraatide esindajat Peeter Kreitzbergi aga märtsi lõpus korralistel valimistel me kindlasti esitame ka enda kandidatuuri Isamaaliidu kandidatuuri Peeter Tulviste näol. Ain Seppik Keskfraktsioonist Noh, see valimised on, need valemis lähevad kaheks ja pooleks nädalaks, nii et siis on uued valimised ja vaatan, mis edasi. Ma arvan, et võib-olla on õige, kui seal praegune juhatus teeb oma töö lõpuni Ning valimiste tulemused kohal oli 94, saadikute hääletamisel osales 92. Riigikogu esimees Ene Ergma tegi teatavaks tulemused. Kehtetud hääletamissedelite arv 20. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv. Riigikogu aseesimehe kandidaat Andres Lipstok poolt antud häälte arv 45 Peeter Kreitzberg poolt antud häälte arv 27. Aga kas mingit intriigi otsib, see võib lugeda hääli, kui lähtuda eeldusest, et 20 kehtetud sedelid tuli keskfraktsioonilt, siis hääletas nii mõnigi koalitsioonisaadik Peeter Kreitzbergi poolt, sest sotsiaalliberaalidel, sotsiaaldemokraatidel ja isamaalastel on kokku vaid 21 häält. Nagu öeldud, erakorralised valimised ei muuda erakorralisi, mis toimuvad paari nädala pärast. Näib, mis juhtub siis. Aga täna hääletati veel ühte olulist küsimust. Õiguskantsler Allar Jõks esines riigikogu ees ettepanekuga riigikogu liikme, endise kaitseministri Margus Hansoni kriminaalvastutusele võtmiseks. Seda seoses tema portfelli ja seal olevate salajaste dokumentide kaotamisega. Dokumente oli kolm neist üks riigisaladuste hulka kuuluv lõik õiguskantsleri esinemisest, kus ta põhjendas oma taotlust. Uurimisega tuvastati, et Margus Hanson viis riigisaladust sisaldavad dokumendid turvaalalt välja jättis nad järelevalveta, rikkudes seega eelnimetatud nõuetest tulenevat hoolsuskohustust. Sellega võimaldas ta varguse toimepannud isikule ebaseaduslikku juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teabele. Kuna ülalnimetatud korra reeglid on kehtestatud eeldusega, et nad takistavad kolmandate isikute kuritegelikku rünnet, siis vastutab Margus Hanson reeglite järgimata jätmise tõttu selle eest. Taoline rünne sai õnnestuda ja riigisaladust sisaldava teabekandjad selle käigus kaduma minna. Riigikogu oli oma otsuses üksmeelne, kuigi nagu märkis Hansoni erakonnakaaslane reformierakondlane Väino Linde, ei olnud otsus kerge. Kui ma ei nõustu õiguskantsleri taotlusega, võidaks teda hinnata otsekui õigusemõistmise takistamist. Teisalt jälle, kui nõustun, siis me võiks seda tõlgendada kui Margus Hansoni suhtes eelotsustust tema süüditunnistamiseks. Selles laadis umbes, et kui juba riigikoguni arvas, mis siis õiguskaitseorganitele ka muud üle jäi, kui ta süüdi tunnistada. Reformierakonna fraktsioon arutas oma tänasel koosolekul kolleeg Margus Johnsonilt saadikupuutumatuse äravõtmist ja otsustas, et on sellega nõus. Ainult nii saab Margus Hanson end kaitsta. Ainult nii saab kriminaalasja edasi uurida ja tõde välja selgitada. Ja lõpetuseks loodan, et see kõik, mis täna siin riigikogu saalis toimub toimub õiguse nimel. Aga kas see ka õigluse nimel toimub, sedasama hinnata alles tulevikus? Nagu öeldud, hääletati üksmeelselt õiguskantsleri ettepanekut toetas 67 saadikut, vastu oli vaid üks hääl. Rahvusvahelise raudteelaste aktsiooni päeva teema on ohutus ennekõike. Eesti raudteelaste ametiühing tähistas aktsiooni päeva inimketiga Balti jaamast, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumini. Lähemalt räägib Vallo kelmsaar. Tänavaid Balti jaamast Harju tänaval asuva ministeeriumi majani täitsid pärastlõunal inimesed, kel käes raudtee rööpaid, sümboliseerivad punavalged ohutuslindid. Käest kätte anti pöördumist minema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis võttis vastu transpordiosakonna juhataja Ain Tatter. Tema esimene kommentaar pärast dokumendiga tutvumist oli järgmine. Ministeerium tegelikult avaldab küll natuke kahetsust, et raudteelaste ametiühing ei ole jälginud nüüd Euroopa transpordiametiühingute Föderatsiooni üleskutset korraldada aktsiooni, mis keskendub ohutusteemadele seal nüüd asendatud suhteliselt sellise ettevõtte tasandi retoorikaga ja sellest on kahju, kuna, kuna tegelikult vaatame iga kuu, kui palju meil raudtee õnnetusi üle, seda kohtadel, kui palju on hukkunuid ja ja varakahju ja Eesti raudtee töötajad on ju need inimesed, kes päevast päeva puutuvad kokku teemadega. Tänaseks olnud just suurepärane võimalus nendele probleemidele tähelepanu osutada. Aga kahjuks ei pidanud raudteelaste ametiühing sellest nagu miskit. Raudteelaste ametiühingu juht ei ole, sest sov ei olnud ministeeriumi ametniku etteheidetega nõus. Puhkes diskussioon, millesse sekkus lõpuks ka transpordi ametiühingu juht Peep Peterson. Täna see aktsioon on väga kohane ja rõhuasetused on ka õige, sellepärast et ohutuse küsimused tulenevad ka riiklikust transpordipoliitika korraldamisest. Veel Eestis on sisuliselt topeltstandardid, kui raudtee-ettevõtted peavad ise pidama üleval oma infrastruktuuribussid, mitte täna ei olnud see see teema teatavast, meil teeseaduse järgi, teehoiu vahendid tulevad ainult kütuseaktsiisist. Massifirmad maksavad kütuseaktsiisi selleks, et hoida maantee. Teine küsimus, õiguste hoiustamine, nende kohanemine. Lõpetan vaidluse bussivedu, kond, raudtee, kõiki bussijuhte ühendav transpordi ametiühingu esimehe, ütlen seda, et lõppastmes on oluline see, et ühistransporti tulles täiendavalt investeeringuid, olgu see maantee kaudu või raudtee kaudu. Kokkuvõttes on see, et meie transpordipoliitika ei ole piisav. Okka sõnum saab olla see, et ohutum liiklemine võimalik sensorite investeerimisest, mõtted ja arusaadavalt transpordisektoris, olgu see siis raudteetransport, lama ehitusega, transpordi arengukava meetmetele, et me planeerime siit mitmeid suuri projekte, Ameerimi soetamist läbi Euroopa abifondide. Kõige tähtsam on siiski see, et täna andis ministeeriumi transpordiosakonna juhataja nõusoleku uuesti kokku saada ja probleeme ühiselt arutada, ütles lõpuks jalancezdov. Tallinnas meistrite hoovi galeriis Vene tänav kuus avati näit. Eesti vanim klaashütis troosmani ehk Eesti esimesest klaasikojast Hiiumaa hüti klaasikojast, mis asutati 1628. aastal kuni Eesti esimese professionaalse klaasikunstniku ja uurija maks Roosmani, kelle sünnist möödus 95 aastat. Näitas, on retk Eesti klaasitootmise ajalugu kokku üle 2000, leiumaks Roosma välja kaevamistelt müti Piirsalu kraadionka laashoone ja lehtedega klaasikoja paigas. Lisaks klaasikunsti näiteid näituseks saadis selle kõik klaasikunstnik ja emeriitprofessor Maie-Ann Raun. Maks Roosma tohutu elutöö on nüüd esmakordselt siin väljas, sellepärast et tema, need maaleidude kogu on siis 40 aastat olnud ajaloo muuseumis varjul ja mina olen nüüd esimene, kes siis on selle siia välja toonud ja mis siis ajaloolises klaasis kõige tähtsam on olnud, on aknaklaas, mida tehti nii, et kui hakkab della kaarti kasutas Hiiumaale hüti klaasikoja, siis tal oli aknaklaasi kõige rohkem tarvis ja pudeleid ja viimase mate klaasikodade puhul ongi üks huvitav nähtus, pudelimärgid. Katariina nõudis pudelitele mahub peale, kus on siis oleks nagu vabriku omanik ja vaht, aga sellest siis iiliti kõrval, nii et maks Roosma uuris väljend meie pudelimärkidele on siis, kas on rentniku nimi ja maht pidi olema siis kas üks või pool toopi või üks või täispuder või pool pudelit. Aga siin tuleb välja, et on kolm neljandikku tsirka. Naljakaid asju. Aga kummardusena Eesti esimesele klaasikojale hütile rekonstrueeriti hüti vormid ja tehti skan, kristallis täpsed koopiad. Need on näitusel nagu altar otse tulijale vastu vaatamas. Ja rekonstruktsioonid tegime maks Roosma suure uurimuse põhjal, nii et nende jooniste järgi ja siis kildude järgi. Maks Roosma enda loomingust on näitusel ka mõned olulisemad tööd. Pariisi maailmanäitusel on maks Roosma tööd pälvinud kuldmedalit. Meie klaasia ajalukku on ta jäänud graveering meistrina. Järeltulijaile jättis ta ka Eesti klaasiajaloomahuka kogumiku. Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor Maie-Ann Raun on tema tööd jätkamas ja Eesti klaasitootmise eest seismas, sest Eesti klaasitootmise jätkumine on nõudnud võitlemist. Kui see meie ainus klaasivabrik skan, kristall pankrotti läks ja siin ikkagi on entusiastide grupp seda elus hoidnud ja praegu on siis uus omanik need. Loodan, et nad ei jäta Eestit ilma väga pikkade traditsioonidega klaasitööstused. Näitas meistrite hoovi galeriis saab vaadata maikuuni. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves ilm selgimisi võib-olla öö hakul, kohati vaid Lääne-Eestis sajab lund ja tuiskab, tugevam on sadu Ida-Eestis. Puhub põhja- ja loodetuul kolm kuni üheksa, saartel ja läänerannikul kuus kuni 10 meetrit sekundis ja puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Külma on öösel kuus kuni 11 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades on lumehooge ja tuisku. Puhub põhja- ja loodetuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Ja külma on homme kaks kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.