Ärgaks piknikul. Tere hommikust, head raadiokuulajad. Suur heameel öelda teile, tere alanud on järjekordne saade sarjast ärgaks piknikul. Kaks nädalavahetust on jäänud veel ja mul on väga hea meel tänases saates öelda. Tere tulemast siia piklikku tekile ruudulisele sellisele Marilin Kongo. Tere, noor lauljatar ja, ja väga selline särts säre inimene, vaatamata sellele, et nüüd, kus me seda vestlust alustame oled sa nädalavahetuse. Esimesega on saanud nautida nii umbes paar-kolm tundi ainult 12 kui täpne laane poolteist ma väga loodan täiesti kätt südamele pannes, et sa vahepeal magama ja ma püüan teha kõik selle nimel, et sa magama ei jää, magama. Sa lihtsalt ei tahtnud magada või oli mingi põhjus ka, miks sa ei maga? Mul oli lihtsalt nii palju ilusaid ja toredaid mõtteid peas, et ei raatsinud nendest lahti lasta. Tõid sulle pähe, liblikat, sügisest ära lendamist plaanivad pääsukesed. Esimesed Tallinna tänavatel jalutavad kojamehed või kes? Pigem eilne eileõhtune, suurepärane kontsert, mis meil oli rahulolu ja ma arvan, et teised jäid ka, kes kuulamas käisid ja kes laval olid minuga koos. Kui palju sa lavale minnes mõtled nende inimeste peale, kes lava ees seisavad või kes kes saalis trügivad, vilistavad häält teevad, kui palju sa mõtled nende peale, kui palju sa mõtled tegelikult kas või siin, võib-olla isend või bändi või, või mille peale? No ikka mõtlen selles mõttes, selles pole kahtlustki. Eelkõige nemad tulevad sinna, neil on vaja meelelahutust. Ja mina pean seda neile pakkuma, ehk siis ma pean nende silmist ka välja lugema, mis neile meeldib, kuidas nad tahavad, et ma nendega suhtlesin. Ühesõnaga, sa mõtled, ühesõnaga, lava taga enne kontserdile minnes mõtled välja mingeid nalju. Ei, ma naljahammas. Aga, ja pigem laval olles ma ikkagi katsun inimestele nii palju kui võimalik silma vaadata ja, ja mõistatada, mis nende peas võib toimuda tol hetkel ja kuidas siis edasi nii-öelda tegutseda. See kõlab nüüd küll väga niimoodi ametlikult nagu. Aga kuidagi on jah. Aga loomulikult noh, siin oleneb sellest ka ju asi, et kui, kui värske kavaga laval või siis kui valmis kavaga, kui ma olen väga värske kavaga ja laval, siis siis muidugi ikkagi võlapool mõtet on selle küljes kinni, et oma asi seal hästi ja õigesti ära teha. No see on juba natukene muidugi kurvem variant, kui sa pead reaalselt mõtlemisnoot. Aga kui oled väga korralikult sisse töötatud, aga laval, siis siis ikkagi on mõte ainult selle juures, et ise nautida olukorda ja katsuda publikuga kontakt saavutada. Eile olid sa laval mis asub sellises rokiklubis, nagu tapper on Tallinnas Pärnu maanteel ja sa olid seal koos oma ansambliga, mille nimi on Kongo maale ja see on väga, väga selline, kes selle pealkiri välja mõttes. Meie bassimängija riiva tema. Ta tegi nalja, tegelikult juba päris tükk aega tagasi. Kongumoonia. Ta tegi tükk aega tagasi nalja. Ja see jäi, see nali kuidagi hakkas levima meie sõprade seas. Kuna meil mingit muud nime ei olnud, siis küsiti ka kogu aeg, et kuidas sul selle Kongomaaniaga läheb ja mõni ajas natukene segamini, kuidas, kuidas Kongonaatoriga lähedal oli ka teistsuguseid proovi tuli igasuguseid variante seal. Aga ja mingi hetk enam nagu väga naljakas ei olnud ja ma nägin, kuidas inimesed reageerisid tegelikult selle nime peale, ehk siis on üks osa inimesi, kes arvavad, et oh väga kuum nimi ja siis on see teine osa, sa arvad, et kohutav, täiesti kohutav nimi? Aga, aga igaükskõikseks nüüd eriti keegi ei jää? Jah, ma ise mõtlesin ka, et see on igal juhul parem variant kui see, et oli mingi nimi juba on meelest läinud kõigil et igal juhul jääb kõrvu, et minu enda edevusesse nimi nüüd küll pandud ei ole. Tegelikult minu ainus tingimus esialgu nime valikul oligi see, et see oleks minu nimega kuidagimoodi seotud, aga läks risti vastupidi. Võtame kõik eneses kokku, et uskuda seda, et see ei olnud, sime. Ansambel Kongo maania tegutseb 10 aasta pärast ka. Ma ei tee plaane, nagu ma enne ütlesin ka, aga, aga ma usun küll, jah. Minu minu vaimusilmas ma kujutan küll ette, et me teeme 10 aasta pärast sedasama. Aastal 2019 on teil suvel esinemisi nagu muda? Tahaksin vaadata küll ja ma usun ka, et see nii läheb. Ma olen täiesti kindel, head kuulajad, et teist tänase saate lõpuks saavad kõige paremas mõttes Kongo maalid. Ma ei teagi küll, kas selle bändi bändi kuulumise juures kirjutatakse välja ka mingi nagu tõend või tunnistus või, või antakse kätte mõni muu märk selle kohta, et bändi liige kuulub sellesse või teise bändi? Ma ei tea. Sa võid nüüd öelda, et kas jah või ei, aga, aga ma usun, et kuulajad meiega. Meil teiega täna nii kindlasti läheb, nagu ma ennustasin. Mul on hea meel selle üle, et Marilyn on võtnud kaasa tärtsukese oma muusikat või ütleme, selles mõttes mitte oma muusikat. Sa vist enda muusikat ei võtnudki kaasa, lõppude lõpuks, ma saan aru. Ma arvan, et me leiame, leiame kindlasti siit üles. Jah, aga sa oled võtnud kaasa muusikat, mis sind kõigutab, liigutab ja mul on hea meel anda sulle võimalust alati sellest rääkida ka, et miks me hakkame mängima, keda kõigepealt ja, ja miks, miks teda? Ansambel inkuvus on minu vaieldamatu lemmik. Ja ma arvan, et mul ei lähe päevagi mööda, kui ma ei kuulaks ühte või teist plaati nende ja nende plaate, ma kuulen iga päev. Kui lihtne või keeruline sinul lemmikuks saada on ühel või teisel ansambli mitte. Ma mõtlen suhteliselt heaks seda, eks ju. Aga, aga, aga samas ikkagi, et see suhe on alati kahepoolne, on kuskil üks ansambel on siis teisel pool see inimene, kes seda naudib ehk inkumuse puhul antud kontekstis siis sina praegu, kui kaua see aega võtab või, või kui kergelt sul tuleb see, et, et sa saad või teise ansambli kohta öelda, et näe, see nüüd, mu lemmik on. No mis ta ikka võtab, kuulad ja juba on tegelikult inkumusega. Ma kuulasin üks, kuus aastat ka siin ühte nende plaati. Ja ma mäletan, et mul ei tekkinud mitte mingisugust emotsiooni sellega seoses. Ja kolm aastat tagasi ma nägin DVD pealt nende laivi. Ja ma olin lihtsalt nii. Ja see viis täiesti katusega. Ja sellest hetkest alates ma, ma olen tõesti andunud fänn. Väga tore, kuulame andunud fänni Marilin Kongo ühte lemmikutest, sest ma usun, et teisi tuleb ju veel ning kobus loo pealkiri on. Tänase järgaks piknikukülaline on Marilin Kongo marile, mis sa arvad, milliste milliste kokkupuutepunktide või, või milliste sinu tegemiste järgi inimesed sind mäletada võiksid või teada võiksid? Praegu? No ilmselt see, et ma ansamblist Tessan Taustalaulja olin, see on tõenäoliselt jõudnud inimesteni fännidele kindlasti ja ja neid on muidugi küllaltki palju. Ja no eks eurovisiooniga seoses ma arvan, et kellelegi ikka jäi meelde seal mõni seal tagapool tagapool ja vaatasin, et nii-öelda asju distantsilt, vaid seal vahepeal õrnalt tegin suu lahti ja laulsin ka paar sõna sekka. Vaatasin edasi, mis toimub. Noh, laul oli selline mõnusa kulgemise laul ka, et seal rahulikult toimetada ilma erilise surveta. Aga jõuame sellest rääkida, kui palju sa arvad, et, et inimestele mälus on veel see superstaari Eesti otsib superstaarisaade. Vot seda ma nüüd küll ei arva, et see väga mälus, kellele kellelgi on, sest ega me ju väga kaugele seal ei jõudnud. Ja pärast seda saadet, kus siis mina viimati olin, on olnud nii palju väga-väga häid lauljaid seal võistlemas, et seda ma nüüd küll ei Videoplaadi peal või DVD plaadi peal on sul see saade olemas? Ei ole. Tõsi, jah, vanematel ka keegi sugulastest, sõpradest ma arvan, et ma ei tahaks näha, seda ka ei ole vaadanud ka kunagi. YouTube'ist vaatasin korra, ma arvan, noh, ja siis, siis hakkas piinlikke rokini vaadanud. Žürii pärast ja muidugi. Ei, tegelikult noh, ma tahaks loota, et ma olen siiski võimeline paremaks aga samas ilmselt tol hetkel oli see minu maksimum. Ja noh Postid on ju toredad, et sa saad aeg-ajalt vaadata lihtsalt, et kus kohas slaalomirada nagu läbi käinud on. Ja loomulikult, eks ma ise tean ju kõige paremini, mis ma eile olin ja mis ma olen täna ja ja mis homme võiks. Sulle on sul selliseid mäluvaiad olemas üldse, mille järgi, mille järgi sedasama orienteerumist või seda matkamängu mõnikord mängida, et milline Marilin Kongo varem on olnud? No eks mul natukene ikka on olnud iseenda jaoks salvestanud või öelda väikest sellist päkafonoteeki. Ütleme nii, et mul on väga palju huvitavaid mälestusi. Ehk siis, kui, kui sa pidasid silmas seda, et, No ma pean silmas seda, eks millegi järgi, täpselt samamoodi nagu Youtube'is on olemas video konkreetne, sa saad ühel hetkel, kui sa tahad seda vaadata, kuidas sa laulsid sellel hetkel? Et sul on, noh, ma mõtlen, et ehk sul on kuskil mingite plaatide peale seda, kuidas laulsid siis kui sa olid 17, siis kui sa kaheksandal, kui seal 20 Aga ega ma naljalt neid välja ei võta. Miks ei taha kulutada, sellepärast et ma, ma mäletan väga hästi, mismoodi ma tean väga hästi täpselt, mismoodi. Ma käitusin, olin või laulsin tol hetkel ja teinekord, kui, kui ütleme, siis mõni mingi mõõnaperiood. Siis ma ikka tuletan endale meelde seda, et ma tunneks jälle hästi iseenda nahas. Taas kord. Töö on ikkagi ka ei tea, et ise seda kõige paremini tean, et vähemalt toimub edasiliikumine ja see on kõige olulisem. Milline moods oled milline nooti ma olen? Nagu mingitest Facebookist. Milline noot on selline küsimus? Vabandust, kurat. Mis, mis, kuidas sulle tundub? Poleks kohe kirja endale, siis on, mul on siin. Mitte et mul oleks ankeet ja kui ma saaksin küsimuse järgi vastus, milline naat. Paa. See tähendab. Ma ei tea, rõõmus positiivne. Sinu lugudest sai kirjutada ise lugusid, ka tuleb Fanootika. Et oled seal kõige kõrgem noot, mis on välja võtan. On kõige kõrgem. Tyype nalja selles mõttes. Ma jään uskuma kohe nagu sa ütled, et see on kõige kõrgem nooti, minule jäävad silmad särama, ma hakkan kõigile pärast seda rääkima meie kohtumist siin, et näed, ma käisin kohtamas piknikul tüdrukuga, kes laulab ära, isegi faa ei mõtle siis kui ma räägin kellelegi, kes sellest aru saab, siis tal võib ju jääda mulje, mis kõige kõrgem noot on misse välja võtad, siis. Hakkame proovima või? No vaata, aga sa pead olema aus. Sa võid proovida, aga sa pead olema aus, kui sa ütled, et see on tegelikult tõesti said ja sul on otse kooli lõpueksamid tehtud, sa pead teadma. Täiesti oleneb päevast oleneb tujust. Et. Ega ma mingit esineja sopran ei ole, tegelikult ütleme nii. Kui sa peaks kooris laulma, siis tõenäoliselt ikkagi rohkem kindlasti. Kusjuures ma kooris laulnud mitte kunagi ei ole, sind ei ole kutsutud või sa ei ole viitsinud minna. Vist ei minda niisamaaegse koori minnakse alati ikkagi, sunnitakse seal kooliajal. Ja siis tekkis automaatselt selline Vastu puitlemise tung. Aga? Oskad seda seletada ka, miks see tung tekib, ma tean, see on väga tuttav see, et, et ei taha kohe kooris laulda, aga minul enamasti oli, sellepärast et kurat ei leidnud neid noote üles, alati tuli kogu häälerühm pidi tegema uuesti, sellepärast et ma ei suutnud õieti sammu pidada naistega. See. Aga ei saa seda probleemi olla, ära räägi. Jah, aga vot nagu sa ütlesid, neid inimesi on, kes on kooris ja nad ei leia seda õiget nooti üles, kui on koor, kuhu on sunnitud õpilasi minema. Ja et siis sa pead lihtsalt teiste pärast uuesti ja uuesti. Jaa. Aga eks, eks ma olin küllaltki aktiivne laps kooli ajal ka. Ega mul naljalt pärast tunde aega ei olnud jääda veel mõneks ajaks. Mis asjad need olid, mis ära võtsid, esimene muusikakoolis, no see on üks asi kindlasti ja aga noh, see ei olnud ju päevad otsa esmaspäevast reedeni muusikakoolis. Ei olnud, aga mina tantsisin, tantsisin ja, aga ma tantsisin ikkagi päris palju. Vot, mis tantsu tantsisid. Ma tantsisin igasugust tantsu. Ei, tegelikult. Show tantsu karaktertantsukoolis ei saue koolis ka kusjuures aga minu ema on koreograaf ja tantsutreener. Ehk siis ma olen pisikesest peale tema käe all. Tantsinud kodu otsima minema tema juurde tantsutrenni, eks tahtsin ka. Ega see sundpealesunnitud kindlasti ei olnud, on sul olnud kunagi, võtke elus, kus, kus, kus on nii-öelda, oled sa pidanud laulma või tantsima käsu korras või nii-öelda etteantud vanemate poolt soovitud süsteemi järgi. Ei täitsa tõsiselt, räägid? Täiesti tõsiselt küll, aga kui pidi klaverit kodus harjutama, see? Võib-olla oli periood, kui. Ütleme nii, et väga vabatahtlikult sinna klaveri taha istunud, et nüüd mingisuguseid etüüdi harjutada. No takkajärgi keegi Sarkima kelner, kes orkerdavalises ema. Aga mul on hea meel, et ta seda tegi. Kindlasti, sest nüüd on ju hoopis teine asi, eks ju. Kui poleks siis neid etüüdi teinud. Millistes kategooriates sa ise muusikat tajud või muusikast mõtled, kui sa ütled, et sul on veel tants ka, kas see on siis on see pigem, ma tean, noodid, rütmid, helistikud või on need, või on needki. Muusika see on. See. Ma isegi raskem leida sõnu. Kirjeldamaks seda, noh, see on, see on osa minust ja see on väga loomulik osa ja ma ei, ma ei pea mõtlema sellest, kui ma ei pea seda lahti, analüüsime ilmtingimata, mis noodid, mis harmoonia. Mis sõnad, see on ikkagi eelkõige see emotsioon, mis sa saad. Ja siis edasi hakkad vaatama, et aga mis seal siis veel toimub. Oled sa kunagi filosofeerinud ka kellelegi hea sõbraga mingis sellises hilisel hilisel tunnil või, või, või et mis ikkagi nagu selles muusikas on see, mis meid. Noh, ma saan aru, millest sa räägid, eks ju, et aga, aga, aga miks või mis see on, mis, mis meid kuidagi nagu selles, nii eriliselt? Ma tea, vaimustuma või, või nii eriliselt kuidagi seob ja rõõmustab selle juures on sul mingi oma teooria olemas ei ole. Mulle meeldis sellel suvel, ma kohtusin ühe mehega, kes, kes oskab ehitada erakordselt ilusaid ja ja vastupidavaid kindlasti kauem kui meie sinuga kahepeale kokku elavaid puu laevasid ja, ja tema vastus armastuse kohta mere vastu, miks me tunneme ennast mere ääres nii hästi või miks me miks, miks sa paneb unistama, miks see paneb sinna tahtma, oli, oli väga lihtne. See oli kunagi meri, siis oli kunagi esimene ja ainus võimalus enam-vähem turvaliselt liikuda reisida-rännata, saada ühest kohast teise, ilma, et sa peaksid kartma väga kedagi peaksid kartma ainult iseennast, sellepärast et noh, Mertab lihtsalt kuigivõrd austama selleks, et seal ellu jääda. Ja see ongi see, mis meie geenides veel sees elab. Küllap polnud midagi muusikaga sama, või mis sa arvad? Meil on ju laulnud ja, ja muusikat teinud, eks ju. Udu ammustest aegadest. Kuule, aga ma arvan, et see on väga ilus koht praegu mängida järgmist muusikapala sinu välja valitud repertuaarist. Tuletan sulle meelde, et sa ütlesid mulle enne maagilise numbrist seitse, mis number seitsme taga peitub selle taga, ennem kui sa ütled, ideoloogia, kiindumus, sul on tunne, et sa nii-öelda huvi, erutus, numbrite, maagia on tõsi, valisid sellepärast seitsme. Ei, aga, aga kusjuures jah, ma muidu numbrite peale olen maias küll. Oled ma ei ole mitte ainult siis niimoodi kokku liitma ja lahutama vaid, vaid sa usud, et seal on oma mingi skeem olemas. Aga see seitse oli praegu puhtalt loo pärast. Tead numbrite vastu, sina kui maias pärast võin sulle välja printida ühe matemaatilise arvutuse zombide kohta, üks inimene on teinud Kanadas ühes ülikoolis suurem matemaatilise, nii-öelda töö. Ma ei tea, kas see oli nüüd päris doktoritöö. Igalühel käsitleb zombisid ja zombimaailma. Nii et sina kui numbri friik saab pärast seda kasutada, äkki seal on muidugi rohkem võrrandid ja mingid kombinatsioonid ja väga nii-öelda ühte kuni kümmet või ühte kuni üheksat seal ei ole. Olgu peale, aga räägi sellest loost number seitse. Hea lugu on, on selline ansambel nagu muutne. Ja kuulame, kuulame, kuuleme. No see ei ole see, mida sa praegu lubasid, seetõttu ma pean kohe kuidagi vahetama vabandama, ma ei tea, kuidas, sest avaras panin selle seitsme siia jõuda, siis kuidagi läks ära. Nüüd ütle uuesti, et mis see, mis ta on, sest et siis me saame teha nagu ilusale. Nii, mis lugu mängib number seitsmes nutma. Väga hea. No näedsa sai see lugu läbi, mis sulle meeldis. Me jäime rääkima minu muusikalisest maitsest ja kuna ma ei suutnud seletada seda väga hästi, siis, siis siis siinkohal sa kinni jooksiski. Kui sageli sa küsid inimeste käest seda, et kuule, mis muusikat sa kuulad, mis te minu käest küsisid, et tagasi väga tihti. Mis sulle rohkem räägib selle juures, kas see, kuidas inimene sellest räägib või see, millest ta räägib? Ma arvan kindlasti mõlemad see räägib, ütleb inimese kohta küllaltki palju minu arvates see, mis muusikat inimene kuulab. On küllaltki oluline. Siis ma tean, kas mul on inimesega mingeid ühiseid nii-öelda jooni. Ma ma praeguses on muidugi minuga mingeid ühiseid jooni üldiselt ei lähe, siin oli ise probleem lihtsalt, et ma ei ole kuulnud neid asju. Aga ma teinekord otsin kokku, põletan selle plaadi siis arvad, sa saad minu kohta väga hästi teada, aga see Kuidas inimene räägib, sellesse on ka loomulikult väga-väga oluline, sest et kui ta ikkagi väga kirglikult suhtub oma lemmikutesse, siis see on ju ainult väga-väga-väga tore. No sinu artistide kohta ma küsima ei hakka eraldi sellepärast, et et, et seda me ju kuuleme ja, ja seetõttu ei saa ka vastuseks järgmisele küsimusele meid artiste nimetada. Aga mis, milline on sinu muusika? Marilin Kongo, sa mõtled, mina? Mon, muusika, ma ei mõtle päris sinu lemmikmuusika, ma mõtlen seda sellise, mida ma kuulen küsimuse vormis, mida tänapäeval armastatakse Chalice'i loo minu inimesed järgi kasutada, ehk minu inimesed, minu muusika, minu maailm, milline sinu muusika on? Mitmekülgne. Juba alustas sellest, mida ma kuulan. Ma ei saa piirduda ainult kas rokkmuusikaga või või. Ei saa professionaalses mõttes või ei saa lihtsalt mingis mingis enda Muu Honda mõttes, kindlasti kuuleme veel. Natukene teistsugust muusikat ka kaasas. Mul on vaja kuulata aga aeg-ajalt filmimuusikat. Ja no vot näed, ma ei osanud sulle öelda, muidugi on loomulikult kõige suuremad Itaalia meistrid, viimasel ajal mängib mul autos mõeldakse rääkima seda eks ju, riik kommunikaane on ikkagi noh, ei tule plaadimasinast kuidagi välja. Et kindlasti sellist pank, muusikat mul on vaja, seda, see on, see on nii tujutõstev ja, ja energiat andev. Ma kuulan souli, Ma kuulan, džässimaa, kuulan folki. Ma tõesti arvan, et igas muusikastiilis on oma head näited olemas ja mida tasub kuulata, millest tasub õppida ja mis annavad sulle vaimses mõttes siis midagi? Kindlasti. No selge, et sa nimetasid suure hunniku stiile, millise, millise kokteili see nii-öelda enda jaoks selles mõttes valmis segada, et mida sinu talendi austajad sinu kuulajad siis pärast seda sinu käest saavad, mis, mis see on nagu, mida sa, mida sa ise sisemiselt teha tahad? Ega ma teadlikult ei mõtle ju mingisuguse stiiliga lihtsalt see, mis seest tuleb lihtsalt distantsilt, kui sa seda hindad, eks ta ikka sinna muusika poole jääb. Noh, kindlasti jääb. Aga nüüd, kuhu see rokk rokkmuusika on ka ju nii lai mõiste, et kuhu ta seal täpselt jääb, kas ta natukene alternatiiv sem või ta on pigem sinna poprocki poole, et noh, see küllaltki varieeruv. Olenevalt loost ja. Noh, eks igaüks kuulab ja otsustab ise. Kas see muusika, mida sina teed või mida sa tahad teha, kas see sünnib sellel hetkel, kui mängijad on stuudios või sünnib? Ühel hetkel, kui mängijad on stuudiost ära läinud ja leti taga istub produtsent, kes väänab ühte nuppu, kes keerab nii-öelda ühte soundi lisab mingit kolmandat värvi ja, ja tõstab üldse pillid. Mängija poolt mängitud loomine mingisse neljandasse varianti ümber. Muusik ka sünnib meie prooviruumis kus me ühiselt nii-öelda tavalised, me hakkame koos nii-öelda jämmime ja selle käigus tulevad mõned head ideed ja sealt me hakkame edasi arendama. Nii et selles mõttes ei ole see selline üleprodutseeritud viimase vindine paika lükatud. Vahel ka ära nülitud, ära lülitan, ma arvan küll, et ei ole mingid asjad ikka Peab paika lükkama, et päris meie oma aru selles mõttes, et ta kõlaks ägedalt, aga ma arvan, et see on, aga sa saad ju aru ka, millest ma räägin, eks ju, kui ma räägin, sellest produtseerib. Ikka. On see, mis on üheskoos prooviruumis tehtud, see, sa lähed stuudiosse, siis sa mängid selle linti täpselt niisugusel kujul. Ta peab olema juba eelnevalt ikkagi üldjoontes valmis tehtud. Mis ajast sa mäletad oma esimest muusikat mis olid sinu esimesed või noh, on sinu mälukarbis esimesed ammusest ajast pärit, pärit tükid osakesed, jupikesed meloodiad. Ma mäletan, et ma olin kolmeaastane, siis ma olin Estonia kontserdisaalis, ma mingil põhjusel pidin seal laulma laval ja seal olid ka teised tüdrukud, laulsid, igalühel oli väike oma soolojub. Kui tuli minu kord, siis mina panin vait. Seda ma mäletan laulu laulnud ja kas sul on meeles ka, miks ei laulnud? Ma arvan, et ma ei mäletanud sõnu vist. Nii. Nooreneva ilmselt ei osanud küll midagi karta, otseselt lihtsalt ei tulnud meelde ja seal ma siis olin, seisin, hakkasin maratonis laul ja see oli üks see postimehe laul. Postia. Postimees Postimeest naeran, mingi niuke lastelaul. Väga lihtne ja armas. Nüüd ma mäletan Kes sulle need esimesed laulud andis, kes oli sinu kui ema, oli sulle su tantsuõpetaja, eks ju, ja, ja tantsida siiamaani. Aga kes olid sinu muusikaõpetaja, kes, kes esimesed laulud sulle kätte andis? Jälle ema. Tegelikult muusikaõpetajat kui sellist. Ega mul enne otsa kooli konkreetselt ei olegi olnud. Ei, no aga keegi, kes sinuga lapsepõlves laulis, ma mõtlen praegu sedagi. No ilmselt ema jah, sest mu ema tegelikult on üldsegi muusikaharidus, aga tema on konsi lõpetanud kunagi kompositsiooni erialal ja eks ta on kunagi väga aktiivselt kirjutas ka lugusid, siis nüüd enam mitte nii palju. Et eks temalt ma selle muusiku kui nii-öelda endale sisse sain tema mind ilmselt suunaski selle peale, aga ja kusjuures ei, ma päris pisikesena laulsin küll, aga kuskil vanuses selline 11 12 mul tuli selline tohutu hirm peale, et ega ma ei laulnud kuni otsa koolini enam. Vaikselt võib olla omaette kuskil duši all, kui ma olin kindel, et keegi ei kuula, siis ma laulsin, aga mul oli ikkagi väga-väga-väga pikk paus, laulmisest. Kui teeme sellega dushi jutu juures kõrvale, sest mul on see küsimus muideks üles kirjutatud, et miks inimesed duši all laulavad, oled sa sellest, oled sa mõelnud, oled sa aru saanud sellest? Aga vannitoas on ju väga niukene, mõnus kaja, alati see kohe kutsub laulma, kõik kõlab. Ma arvan, et see on kuidagi sellega seotud. Mis seal muud ikka. Ja noh, veeb ladina natukene nii öelda, likvideerib nagu mööda möödaminejad toonide ära ka, eks ju. Sest puhas heli, see on v Elist alati kindlasti üle. Noh, see on küll väga ilus teooria, see on küll tõesti väga ilus teooria. Nii. Ühesõnaga, seltsis pausi sisse vahepeal ei olenud laulda. Mul oli ka väga-väga tõsine hirm laulda. Oleks rohkem selline anne või oled, sa oled sa selline vaeva nägija? Kuidas ise hindad, kui, kui, kui inimeses öeldakse, et nii palju annet nii palju vaeva tööd selle kallal, mida ta teeb, siis kuidas sinul see protsent on? Ma arvan, et mul on enam-vähem pooleks mis on väga igav vastus, aga ma arvan, et ja kohe kindlasti ei ole. Väga, väga, väga andekas laulja. Mul on antud seda annet rohkem kui igal suvalisel inimesel võib olla. Aga ma pean kõvasti tööd tegema ka ja ma teen seda ja, ja mul on hea meel, et, Tean mis asi see on, mille kallal sul tuleb tööd teha, mis see siis laulja puhul tegelikult tähendab, et tuleb kõvasti tööd teha? See ikkagi tähendab seda, et on vaja pidevalt. Harjutusi kodus. Loomulikult kuulata palju muusikat. Õppida teistelt lauljatelt. Ja. Kindlasti vot me rääkisime siin iseenda kuulamisest. Ma ei kuula neid vanu salvestusi või lindistusi aga ma lindistan kõik oma proovid, mis ma alati teen ja ma lähen pärast koju ja ma kuulan neid, ma küll kustutan pärast kuulamist ära, et rohkem pole vaja, aga et arendada edasi, et ma kuuleksin välja, mis ma, mida ma teen halvasti, mida peaks tegema paremini, kuidas teha paremini. Et seda ma teen, praktiliselt iga proov? Vaikset lindistan kuskil. Mis see siis tähendab bändiproovi salvestatud? Proovi, ükskõik mis Rovi kus iganes, ma pean oma suu lahti tegema, sama ning proovima salvestanud, ma oskaksin järgmine kord midagi paremini teha. Aga mis asjad seal siis on, need, mida seal saab paremini teha, aga see ei tähenda seda, et sa laulad mööda, et sa ühe noodi asemel annab nii-öelda teist nooti mis, mis asjad need on või tähendab see seda lausa? Ei, seda ma nüüd konkreetselt silmas ei pea, jah, et seda sa ju sa oled, ise saan aru, et kui kui ma nüüd laulsin mööda, siis selleks ei pea ilmtingimata pärast tagantjärgi. Aga Ma nüansid. Sa kuuled ära seda. Mis hakkab pikemal kuulamisel tüütama inimesi ja mida peaks katsuma vältida, ehk siis? See on nüüd küll väga põnev, kas sa tahad mingit näidet tuua, kas oskad nagu seletada kuidagi seda? Noh, selles mõttes, et, et mismoodi võib-olla see, mis asi hakkab siis tüütama inimest. No mina pean näiteks kindlasti enda puhul arvestama kogu aeg sellega, et eks mul on küllaltki selline terav tämber ja katsume siis võimalikult palju seda hoida nii-öelda. Mahedam, või, või igal juhul mõtlema selle peale, et ma veel rohkem see nii-öelda teravaks ei keeranud. Et tegelikult täitsa on olemas nii-öelda nutsin hääle milles saad natukene seda tämbrit tegelikult rea reguleerida. Sa näitasid nagu reaalset kohta oma kaela praegu konkreetset kohta või see oli lihtsalt niimoodi laiali. Käetämbrit tegelikult annab natukene kruttida küll, mõtlesin, et oleks olnud mingi JPG panna sinu kaelastes tõmmata. Et inimestel oleks olnud huvitav vaadata, kus kohas ma olen täitsa täpselt jäeta poidega. Kui palju sa kodus ise harjutad, kui palju sa teed tööd selle jaoks, et minna pärast seda harjutama või proovi? Kui mul ei ole palju esinemisi parasjagu, siis ma väga hea meelega harjutan ja tegelen kodus iseendaga. Kui on palju esinemisi, siis tahan või ei taha ja ma pean võtma selle aja, et oma häält puhata. Ja, ja siis ma pean piirduma lihtsalt sellega, et ma kuulan ja kats on nii-öelda peas läbi mõelda, need asjad aga puhkustav andma häälele küll. See on sul kuuldud ja ära õpitud fraas või, või oled elus isa? Seda ma olen ikkagi juba tunda saanud, et on siiski piirid. Täitsa olemas. Sa oled ära õppinud kindlasti mingeid meetodit ka, kuidas nii-öelda ravida täpselt või kuidas, kuidas nagu hoida või kuidas turgutada jagama ei tea, kui palju täna inimesed. Tunda ohtu oma häälele liiga teha, ma ei tea, kas suuremaid spordivõistlusi ilmselt vist ei toimu, aga küllap kusagil siiski, et, et mis moodi see käib, hääle üles remontimine pärast seda, kui hakkab tulema väike selline hääleva sisse. Tegelikult minu kogemus näitab, et muud ei olegi, on vaheliselt puhkust anda, et sa võitsin süüa, sidrunit nii palju kui tahad ja juua teed, aga ega see häälepaelte nii tegelikult ju ei jõua, seal on ära lauldud, siis on vaja puhkust. Kui sul on külmetus ja sellisel põhjusel hääl kähe või nohune, siis jah, loomulikult teavad oma teed ja ravid haigust nii-öelda välja. Aga kui see on ära lauldud siiski sisemaa ja lihtsalt olla vait. Ja tavaliselt yks oled päev otsa vait juba on, juba toimib. Siis on täitsa vait, vaid räägi kellelegiga, isegi. On olnud ka neid situatsioone kui ma olen tõesti käinud, paber, pliiats käes ja tere hommikust, kirjutan ülesse. Aga üldjoontes ma lihtsalt katsun võimalikult palju siis oma üksi aega veeta, et ma ei peaks suhtlema kellegagi. Ja telefoni vastu ei võta. Vastad sõnumitele on teinekord, kui Marilyn ei võta vastu, siis tal võib-olla selline, kus ta annab hääle lihtsalt ära röökinud, kusagil rääkinud lauldagi parajas mõttes sulle sõnagagi ilusamalt, tähendab räägime järgmise muusikapala. Nüüd ma saan sellega ilusasti hakkama. Lugu number üks, milline. Väga väga, väga kaugel, see on üks imeilus lugu raienaaramsilt ja ma olen tohutu keelpillide fänn. Ja see on näide sellest, kui hea võib olla ühe loo orkestreid. Son. Ärme siis räägi kuulama. Ärguks teda sepik, nagu külaline on Marilin Kongo laulja, muusik, mis. Sa muidu võid vabalt kätte võtta ja tead, et hakkama saada, klaverit ei võta kätte muidugi. Vaatamata oma heale vormile, aga, aga või noh, selles mõttes sündi muidugi võid võtta. No, ega see klaverimäng nüüd jah, seda klassikalist klaverit ma õppisin seitse aastat laste muusikakoolis. Džässklaverit olen ja natukene niimoodi maitsta saanud otsa koolis. Aga ega ma nüüd ei tea, mis mängija pole, aga lihtsamate asjadega loomulikult saan hakkama ja kitarr, kitarr on selline, ütleme nii, et ma tegelen praegu asjaga. Ma annan sulle, mul on täitsa kodus kitarr olemas ja vaikselt ma seda seal oma kitarriõpik on ka seal olemas. Ei praegu veel. Aga jah, seda me seal vaikselt nii-öelda töötlen. See on mingi ambitsioon või plaane kindlalt mina, Marilin Kongo ühel hetkel hakkan astronoomi üles laval ka kitarr kaenlas, mitte ainult sellepärast, et oleks ilusam vaid selle jaoks. Oma ma tahaks küll, tahaks jälle ja ma tahan ja ma teen seda ka. Sest et jah. Ma nüüd ei julge kuupäeva öelda, millal ma astun lavale, kitarr kaelas. Aga ma tean, praegu ütleksid, et ma teen, sulle, kirjutatakse mitte ilus kuupäev võiks olla. No nüüd see kõige ilusam kuupäev, mis sisaldas endas kõigepealt kellaaega, 12 34 56, null seitse, null kaheksa null üheksa aastat tagasi oli see ei olegi, muideks oli seitsmendal augustil aastal 2009, ehk siis null seitse null kaheksa null üheksa oli ühel, kes päevasel ajal kellaaeg 12, eks, üks, kaks, 34 pool üks oli see siis kuskil 56 sekundit ka veel takkaotsa muidugi oleks olnud ilus see kuupäev märkida ka, aga seda enam mitte kunagi selle planeedi selle ajaarvamise raames, mida me praegu kasutame, et ei tule. Nii et seda ilusat kuupäeva sa ei saa küsida. Võib-olla 11 11 11, varsti, kahe aasta pärast on, see läheb liiga pika ajakirjanikke? On ikkagi. Ma õpin kiiresti, see on tore kuulda see endale kuulda. Kui hea suhtleja sa laval oled, kui hästi sa ennast laval suhtlemas tunned? Publik saalis. Soe nii siis ma tunnen ennast väga hästi ja. Ja siis ma tunnen ennast väga hästi, kui on keerulisem olukord, kui inimesed ei ole tulnud kohale selleks, et kuulata siis meid mind ja kes minuga parasjagu seal koos jumal on? Jaa. Pigem huvituvad millestki muust. Samal ajal kui meie mängime, siis natukene ikkagi tõmbab mul sellise bloki ette. Aga selle kallal ma lihtsalt tööd teha ja tegelikult ma arvan, et Need on need inimesed ka käima. Selle kallal teeb ilmselt kõige rohkem teed publik, sellepärast et soojus tekib ka sellel hetkel, kui nad saavad aru, kes laval on, kui nad oskavad, nagu ma arvan, et see on selline vastastikune asja eest, seda ei tunnusta. Sa võid olla kindel tänased saate järgaks pikniku kuulajad on juba erakordselt soojad, suvastu ja peavad nüüd mõne hetkeks küll tõsi, leppima tõiga ja faktiga, et me laseme eetrisse uudised. Ent rõõmustab meid, see teadmine nii mind kui kuulajaid. Et R2 piknikul on ees veel terve tund ja me jätkame kohe, kui hetke pärast eetrisse jõudvad uudised Härdaks piknikul. Hea, tere päevast, head kuulajad. Saade R2 piknikul jätkub ja tänase pikliku külaline on noor rokkstaar Marilin Kongo. Naeratused norraks, ta rokkstaar kõlab veel eriti ilusasti. Selles on ikka nii palju trummipõrinat, sest ma arvan, et kui kõik hästi läheb, siis ütleme, sa võid seda kunagi. Praegu, ma pean ütlema. Aga sain seal lihtsalt väikse krediidi kõigepealt kättena. Et sa juba vaikselt hakkaksid arvama, et oleks midagi oodata. Ja muidugi kuule ja mul on nii paljud tuttavad seda meie sinuga kohtumist ette valmistada, rääkinud, et ma ei saa jätta küsimata seda enam, et raadiokuulajad tahavad teada, kahjuks nad ei saa näha, aga see võib jääda siis nii-öelda minu privileegiks ja ma ütlen, et kas on või ei ole. Inimesed räägivad, et sa oskad väga hästi teha. Millal sa siis avastasid, et sul nagu suure legendiga samasugune? Ma olin isegi hetke hirmul, ma kujutan ette. See võib ära kukkuda. Vaatasin seda enamasti, ta ei kuku ära, kui ma seda nina teen. Mida sa veel oskad teha suurte maailmastaaride? Ja kas oskus oli tekkinud sellest korrast, kui sa valmistasid ette oma järjekord blackboxi numbrit? Leib ansamblist olemas, selline asi on, seda nimetati nii. See on see, kus sa pead tegema mingit artisti järgi tema laulu saatel. Koolides ikka lapsed teevad, muidugi, see on päris äge. Mina tegin koos oma sõbrannadega spaiskaelsi. Ja kes kindlasti seal kaks aastat oli selline periood, kus kõik tüdrukud Said omavahel kokku, mitte keegi ei tahtnud olla sooloartist, siis nad tegid, kõik. Paistavad, keda sina tegid seal? Ma ei, mina olin Chee, mis ta siin pandi mulle need sokid siia pluusi alla ja väga suured sokid. Ja ja siis, nii ma seal olin. Tore. Kas kõik olid kohe nõus sellega, et tema on see, sina oled see oli, see on off või oli seal väike vaidlus ka teie juures? Tani väljas kuidagi jagunes naturaalne ning jää. Kant selles paiskörsi liikmetest on keegi meile tuttav ka või mitte. Selles mõttes, et keegi muusikaga või, või kuidagi veel tegeleda. Vaata, mida ta teeb, kui sa valida õige tegelase endale passi tuleb osata valida, see on täitsa selge. Okei, jätame selle paika. Pärast seda toimub, et mis paiskas muusikat, me saame juba kohe kuulata. Ilmselgelt saab. Tegelikult natukene, võib-olla läheb see asi spays keelsest nõelapeaaegu nagu paiskas, aga siiski mitte päris, pigem mainin, Snees peaaegu. Aga no mitte, mis on täpselt mulle ütlema. Kaheksas siis on mul sees jää kaheksaks, mis siin mainin, Nelsi puhul võlub või, või nagu kuidagi neile ka seal ma ei taha niimoodi lahti, väga mõtestanism tuleb selle puhul lihtsalt ma tohutult naudin nende muusikat, see on sinu jaoks. Vorstitööstus pigem sa ei taha teada, mis seal sees käib, et lihtsalt nautida seda, mis, mis. No natukene kehva võrdlus. Aga ma ei hakka seda lahti analüüsima. Ma lihtsalt. Väga naudin nende muusikat. Oled sa kontserdil käinud? Ei ole, kahjuks, aga. Ehk kunagi kunagi. Marilin Kongo on tänase ärgastiklikul saatekülaline. Ma olen just tunnistas, et tagasi üles, kuidas tema muusikalise maitserajad mingil hetkel, mis aastat sa ütlesid, rändasid põhiliselt haaranbii radu, aga nüüd on ta ei olnud neil seetõttu paljudel on hea meel sinu üle. Ma loodan küll jah, ja selles mõttes, et ja muidugi peaks, muidugi peaks mulle lihtsalt ma oskaksin öelda oma nimekirjas väikeses pea nimekirjas koostada sellise nelja, viie inimese liselisti, kes, kes on tõesti andunud naininchneilsi toetajad ja nüüd nad teavad, et sina kuulud nende hulka. Kuidas sulle uus muusika kohale jõuab või kuidas see nagu, kust sa uue muusika leiad? Eks? Ikka pigem juhuslikult kuskil Satongas sõbra juures. Kuulama mõnda head plaati. Sa ise ei skänni, ei osta mingeid uusi ajakirju. Sinu veebibrauser ei korja sulle kokku nii-öelda mingite saitide pealt uusi. Mulle ei meeldi väga kuskil saitide peal ringi kolada tegelikult aga mul on jah, sellised toredad vaprad sõbrad, kes põhimõtteliselt teavad enam-vähem minu muusikamaitset, et ka ja kes siis ikka nii palju, kui võimalik, tassivad mulle muusikat kokku ja siis kuulan. Ja loomulikult, kui ma kuulen raadiost mõnda uut huvitavat artisti, siis ma ikka otsin välja tema kohta infot ja kuulan, mis ta veel on teinud. Et eks see enam-vähem ikkagi nii käib, nagu kõigil, ma arvan. Uue muusikasaamine. No ma mõtlengi, et enamus inimesed või tähendab, inimesed jagavad, ilmselt jagunevad laias laastus kaheks, oluliselt vähem, aga kindel hästi, selline kõige mõjuvõimsam grupp ongi need, kes ise hirmsasti tegelevad küsimusega otsivad, teavad peast kes, millises tabelis praegu, esimene, teine või neljas ja siis on need, kes selle esimese grupi sabas kuidagi sordivad ja, ja nende moka otsast pillatud põdevad üles korjavad kõik. Nii et, aga me kuulame ilmselt enamuses meist kuulutasime teise gruppi, kes, kes käivad ja sõprusaldavad selles. No ma lihtsalt ei, ei. Rootsi nii-öelda oma aega selle peale kulutada, et ma nüüd tõmban. Ma ei tea, laen internetist alla plaatide kaupa muusikat, millest enamus läheb kohe sinnasamma prügikasti. Et ma ikka katsun. Kuskil eelnevalt informatsiooni saada, mis on Et kusjuures, kuidas ma olen vahel sattunud heade bändide otsa. Ma olen lugenud oma lemmikute kohta kuskilt ja ma olen saanud teada, kes on neid mõjutanud muusikalises mõttes ja kes on nende iidolid, mis muusikat nemad kuulavad, teinekord ma vaatan, et on mõni nimi, mida ma ei tea üldse. Ja siis ma mõtlesin küll välja, et huvitav, mis nad siis teevad? Kas sind Need ajastud ja need ajad ka kuigivõrd huvitavad, mis jäävad ennem sinu selles ilmas olemise aega mingit seitsmekümnendatel? Ja Ovega viiekümnendad seitsmekümnendad küll väga kindlasti meeldivad. Et. Saate aeg-ajalt tehtud ka sellist muusikat. On sul armukadedus ka mingi ajastu suhtes selles mõttes, et tunned sa, et vaat siis oleks võinud küll elada tõmmet mingite mingite võib-olla mitte ainult muusika pärast millegi muugi pärast veel. Ma arvan, et ma olen õigel ajal õiges kohas. Igas ajastus on olnud omad head ja vead. Ja tore, kui on võimalik. Kas siis läbi muusika natukene tundma, aga õppida, mis siis toimus. Aga mina olen küll õigel ajal kõigest, kas praegu ei olnud nagu kala vees? Ma arvan küll, et ma. Kõik on hästi. Ja ma ei kahtle hetkekski selles. Sa rääkisid mulle, et sa tunned, et, et mingis mõttes saad tüdisid või väsisid sellest, et sa teed teistele muusikat või tegid teistega koos või teiste dirigeerimisel. Ei tegelikult ma ei tüdinenud ja ei väsinud selles, vaid. Ja. Päris pikka aega arvasin, et see ongi praegu minu jaoks õige, et ma saan õppida teiste pealt teha võimalikult paljude inimestega koostööd, areneda selle käigus. Ma ei arvanud, et on lihtsalt aeg selle jaoks, et ma ise lõpuks hakkaks midagi nende korda saatma või tegema. Siis praegu lihtsalt ma tunnen, et ma tahan teha ka ise oma asja. Mis ei tähenda seda, et ma ei pea seda eikuskilt siin läbi jooksnud, et ka ajakirjandusest, et justkui ma enam nüüd bäkki ei tahaks üldse laulda, mulle endiselt meeldib väga laulda, see on, see on teine asi, see see, see on hoopis teine asi, kui olla soololaulja, et ja mingit tüdimust sellest küll ei ole. Mis see distsipliin on nagu selles mõttes, et kui sa oled täkki, laulja, mida sa siis pead arvestama, mida sa pead tegema mis, mis mille, mille osas nagu teistmoodi on? Bäkki laulmisel, ega ainult sellest ei piisa, et sa nüüd laulad puhtalt ja laulad õigeid noote. Sa pead katsuma sobitada oma häält, solist jamaga. Kas seda konkreetse esinemise käigus või sa kuidagi kuuled sa ära mingid mingid imepisikesed sekundilise, et noh, teistsuguse see, et ma ei tea, ma praegu püüan lihtsalt õhustakse, ma, ma ei räägi kui, kui, kui suur asjatundja, eks ju. Kas on võimalik esinemise käigus ka kuidagi nii-öelda sobituda? Ja kindlasti ära ja see on selline tunnetuse küsimus. Kindlasti. Järelikult on sul ka omad lemmikud, kellele sul on erakordselt meeldiv olnud bäkki või tausta laulda. Ma ütleks nii, et mul ei ole veel olnud sellist kogemust, et nüüd kellelegi oleks ebameeldiv olnud tausta laulda. Kas teised taustalauljad, kolleegid sellel alal on rääkinud sulle olukordades, kus neil on olnud ebameeldiv tausta laulda? Ei, ma arvan, et kes nüüd ikka niimoodi ütleks? Ma ei tea keegi mulle. Pettunud kibestunud taustalauljad oleks sellest rääkinud. Mida minul ei ole küll keegi tulnud midagi sellist rääkinud, minul endal ei ole ka ühtegi ebameeldivat kogemust veel olnud. Aga ei, tegelikult taustal on, see on põnev. Tõesti, sa, see, et sa suudaksid sobituda solistiga see ega ikka sai niisama lihtne ka ei ole. Ei ole alati selge. Kuule, räägime sinu taustalaulmise karjääri tipphetkest, arvan, et nii võib ju nimelt Moskva lava, ma kujutan ette, et aeg-ajalt öösel unes ikkagi sellel laval uuesti seisad ja laulad. Ole nüüd aus, oled ju laulnud uuesti unes, sellel laval veel kord. Sellel suurel Eurovisiooni laval ei ole. Tõsi, nii mage. Mul on väga-väga-väga singel avali ja väga sünge korraldas ja väga-väga sünge kogemus. Aga kas ma nüüd ei, ma olen lihtsalt tagasi mõelnud sellele hetkele küll, et oli väga, väga tore ja tõesti, mul on siiralt hea meel, et mul selline võimalus avanes. Mis asi see emotsionaalselt oli või see kogu see Eurovisiooni dringeld rangelt sinu enda jaoks, kui seal on moodi, mõtleksin natukene sellise päeviku kirjutamise, sõnade keeles päevikut pead ei pea. No aga mõtle, proovi kujutleda ennast sinna sellisesse rolli korraks ette, millest sa kirjutaksid, mis asi see tegelikult sinu jaoks oli? Hiljem takkajärgi nüüd mõeldes? See oli tohutult hea kogemus ja ega naljalt sa nii suure publiku ette ju ei satu. Ja tüdrukud olid väga vahvad tšempioni tüdrukud kogul. Delegatsioon on tegelikult Sain tundma nii palju toredaid inimesi. Üks aga muidugi selle kahe nädala jooksul oli, et me olime kogu aeg põhimõtteliselt liikusime kõik kambakesi koos, üksi ei julgenudki kuhugi minna, sellepärast et mina kui vene keelt mittekõneleja ja ma ilmselt oleksin jäänud seal natukene hätta muskule innovatsioonist ära söönud ja ja, aga mul on küll keskmisest suurem üksiolemise vajadus. Et vahepeal ma tundsin küll, et ma tahaks natukene aega olla kuskil täitma seda üksi. Et. Jah, mul on ikka iga päev vaja seda paari tundi, kus kus ma olen ise ja oma mõtetega ja. Kus sa tavaliselt nad hetked veedad või kus, kus sa selle üksinda üksiolemise kõige mõnusam kõige meeldivama tunde leiad? No tegelikult kõige meeldivam on, kui sa lähed kuhugi loodusesse jalutama, aga ütleme nii, et väga tihti seda ei jõua teha. Nojah, ma ei saa seda su käest küsida ka, mis rajad nad on, sellepärast et muidu sa hetke pärast ei oleks enam seal andunud fännide rodu sul kohe hetke pärast järel autogrammiküttide pildistajat kõige sellist, sellistega. Kas need rajad sinu jaoks on ikkagi konkreetsed olemas, tunned sa mingite kohtade järgi sellist suuremat tõmmet kui teiste järele? No kui ma olen Tallinnas, siis on kindlasti Noh, sa ikka valid mingi koha, mis sul on kodule lähemal, ehk siis kuhu minna ja jalutama, mis mulle veel meeldib, mulle meeldib öösiti käia vanalinnas jalutamas, Toompeal Toompeal palju rahvast, siis ei liigu eriti. Ja seda ma teen küll päris tihti. On sul selline põgenemine? Ei, see on pigem selline ja mahavõtmine, et. Nüüd ma puhkan ja korrastan oma pead, ponnistan ja viskan rämpsu välja. Seal peab ikka tegema aeg-ajalt. Nagu sa diskor päevas oleks. Korra päevas oleks eriti hea. Mis asjad sul veel sellised on, mis aitavad sind kuidagi nagu üles tõusta, paremaks saada, ilusamaks minna? Pere. Sa mõtled nende all või selle all? Tere all mõtlen oma perekonda. Ei, mul on, mul on tõesti väga-väga vahva pere. Ja kui me siis kõik koos kokku saame kaasa, on küll tohutult palju energiat juurde ja see innustab mind küll küll rohkem tööd tegema ja uskuma isenesest. Ma usun, et kuulajal oleks hea meel ka, kui sa oma nii-öelda pere koosseisu üles loeksid, kes, kes sinu sellesse ringi kuuluvad, kelle, kelle kohalolek on, on? Ema isa, mul on kaks vanemat venda ja ma arvestan ka oma pere koosseisu. Paar oma sõbraga annad, kes on minuga tõesti pisikesest peale koos olnud ja kannatanud välja kõik minu idi otsesed. Et nad on jah, paar sellist lähedast inimest on. Nüüd sa, muidugi sa paned mind sellisesse olukorda, et kui ma ei küsi seda, et millised idiootsusi Nad on pidanud välja kannatama siis on, siis on halb ja kui ma jälle seda otse küsin ka niimoodi, siis on jälle halb, sellepärast et see Hea küll, ma konkreetselt ei hakka nii või teisiti midagi nimetama, aga eks ma niukene natukene selline maraga, et tal on olnud. No kuule, kui on kaks vanemat venda, siis see ju dikteerib isenesest, tegelikult küll jah. Kui olemegi raske, raske laps ka ema-isa koolis on sinu pärast pidanud käima, ei. Ei ei no ma ei mõtle siis otsa kooli? Näide lihtsalt ei kutsutud enam, aga ei saue gümnaasium või selline asi, mis ei ole pidanud käima. Kuule, ma olen alati tahtnud seda saue inimeste käest küsida, on jäänud võimalus siiamaani küsimata, kas kas saue kuidagi tänu sellele nii-öelda oma koostisele kuidagi lõhnab ka teistmoodi. Kas, kas, kas teil on oma mingi saue linna nii-öelda lõhn olemas tänu selle Pauligi tehasele, mis seal servas on, kuskil? Ei ole, Nad suudavad ikka nii vaikselt seda siis ma olen korra seal tehases lihtsalt käinud ja seal sees küll on erakordselt meeldivad aroomid. Aga linnase laiali ei levi. Nii et ei tea selles mõttes. Paremal päeval võib-olla seal tehase ümbruses kuskil kas nad üldse teevad veel seal ja minu arvates seal nüüd ainult? Ma ei julge pead anda, ma ei teagi. Aga igal juhul. Ei otsus kuskil vähemalt ma ei, ma väga kaugele ikka samas kohas. Tähendab, tegelikult ma ju ei ela enam sauel. Aga. Kas selleks on käinud seal, ma lihtsalt olen alati mõelnud, et see võiks olla väga tore, romantiline, kust saue inimesed ütlevad, et jaak nii, kui ma kohvi lõhna tunnen isegi mõnikord mõnes kauges paigas, siis mul tuleb kohe meelde kodulinn saue, vaatame, kuidas kõlaks. Aga ju siis ei ole nii, oh, ma pean selle selle ilusa mõtte maha, matsin, ma kuulan muusikat vahepeal. Et prints, prints ja üks väga-väga positiivne lugu, sellist muusikat on meile kõigile vaja, ma arvan, praegusel hetkel praegusel hetkel igal hetkel Tänase järgaks piklikku külaline Marilin Kongo ja me oleme mänginud nüüd ribakkisi muusikat ja sa ise mulle väga meeldib, see tunnistasid ausalt ülesanne ei ole mänginud naisi, sellepärast et naiste hulgas seal väga lemmikuid ei ole. Kas nii ongi, päriselt, kohe jah. Või lihtsalt ei sünka kuidagi naistega ära? Ja ilmselgelt sellepärast ei, lihtsalt on tohutult palju häid lauljaid, kelle vastu mul on. Väga, väga suur austus. Aga mul ei teki mingisugust emotsiooni. Kas see on muideks kummaline asi, kas või oled sa mõelnud selle peale või mitte, et, et naisvaata raadiotes on lausa selline reegel, et kui on playlist, siis tuleb jälgida, et kahe-kolme mehe järel tuleks kindlasti ka naisartist. Ja see reegel saab olla ju ainult sellepärast, et naisi muidu nii väga palju ei mängitaks. Et naised jäävad muidu mängimata. Et see on kummaline, aga sellel peab olema mingi mingi nagu tagumine põhjust, sellepärast et ma arvan, et see ei ole ainult, see ei ole ainult selles jaamas, kus mina olen kõige rohkem töötanud, nii et see on tõenäoliselt ka mujal. Et mingi asi on naistemuusikaga. Ma ma ei oska seletada, mitte et mulle ei meeldiks, aga minu lemmikute hulka ikkagi kuuluvad üldiselt meeslauljad, aga varsti kuuleme ka, et on siiski üks laulja, kes kes mulle hinge väga poeb oma oma laulmisega. Marilyn, kui palju oled sa pidanud tegema lauljatööd sellist, mille puhul sa pead iseennast väga palju motiveerima ja nii-öelda enda jaoks läbi mõtlema ja endale selgeks mõtlema, et seda, mis ma nüüd teen. Mul on vaja, ma pean seda tegema, aga ma tegelikult noh, võib-olla siis sisemiselt sa tegelikult seda teha. Noh, ei, ei sütti ei ole see, mida ma jah, tõusen kohe püsti ja ütlen, et ma tahaks teha. Vastus on palju. Ma olen teinud palju selliseid asju, mida ma ei Mida ma võib-olla nii väga ei tahaks teha, aga ma tean, et sellest on mulle kasu. Ma saan sellest. Kogemust õppinud sellest midagi. Jah, et olnud mingit, ma ei ole selles mõttes kahetsenud, kindlasti kunagi mitte midagi tegeleda, et kahetseda? Ei, mitte minu rida. Ei tohiks olla ühegi inimesele peaks olema põhiseadusega keelatud. Ei olegi või? Veel ei ole, millega nad tegelevad selleks, kui seaduses on sellised augud ja mis, mis olukorras need on? Ma ei, ma parem ses mõttes maid, tooksin niimoodi konkreetselt välja, aga neid ikka on. Miks Ovetškin teevad seda? Sa tahtsid veel lõpetada? Ei, lihtsalt. Ma olen täiesti kindel, et ainus, kes puutub kokku selliste asjadega, on see ikkagi leivateenimise pärast. Teatud asjad kindlasti on. Loomulikult. Eesti on ikkagi küllaltki pisike koht ja ma arvan, et kõikidel lauljatel tuleb ette seda, et nad peavad ka tegema aeg-ajalt mingisuguseid projekte väljaspool oma oma muusikat, et mis neil võib-olla ei ole nii huvitav teha, aga on vaja teenida raha natukene ikkagi. Kui sa oled hästi-hästi siiras, siis on sellest lõppude lõpuks ikkagi mingi raha kasu, jah, okei, aga, aga või, või on see ikkagi see, kus, kus sinu küljest võetakse ära mingeid tükikesi tegelikult päriselt enam enam seda seda tühja kohta millegiga ei täida. Ma arvan, et see on selline enesehäälestamise küsimus, et kui sa võtadki seda asja nii, et tegelikult me ju ei taha seda teha ja miks ma siin pean olema sisse tõesti annadki tüki endast ja siis siis siis ma ei näe, et selles oleks mingit kasu enda jaoks, aga sa pead ikkagi häälestama ennast sellele lainele, et mul on õppida sellest midagi. Ja ma lähen praegu ja ma lähen õpin. Ma lähen. Arendan ennast, ma saan sellest midagi, ma ei anna endast tykki ära, et see on ikkagi väga palju mõtlemises kinni. Ma arvan. Kas see teadmine jõudis sinusse, kuidas läbi läbi iseenese, mingite mingite valude või, või on sul olnud mingi keegi mentor, kes, kes on aidanud rääkinud seda nii otsa koolis on olnud spetsiaalne loengute sari äkki sellel teemal, mismoodi laulja jääks lauljaks ka peale seda, kui ta on pidanud laulma asju, mida ta tegelikult mida, mida tema hing ei laula. Ei, meil sellist loengut ei ole olnud, kus oleks võinud olla? Ei? Ma arvan, et ikkagi kõige rohkem inimene õpib läbi enda tegemiste. See analüüsis nii-öelda ei midagi ei ole siin läbi valu tundnud, lihtsalt igatahes natukene targemaks. Loodetavasti. Tasapisi selgub. Selgub, see, mida tegelikult on räägitud aegade algusest saati. Vaikselt läheb pilt selgemaks. Ja samas samas saad aru, et. Tegelikult ei saa üldse aru iga taoliselt rohkem aru, et sa ei saa tegelikult üldse asjadest aru. Kas Eestis on palju lauljaid? Liiga palju lauljaid? Ma küll ilmselt liiga palju. Sulle tundub, et ta nii kreem. Mis puutub siia, mis meile tundub, ma küsin. Ma ka ei tea, on siin selline konkreetne vastus olemas ei, minule küll ei tundu liiga palju. Tegelikult, kui nüüd mõelda naisrokilauljate peale. Gerli Padar, on meil siin. Kas meil on? Käes, on nüüd ma ei tea ka, kui väga ta rokilauljaks saab nimetada. Kuidas saaks nimetada. Ta küsis minu käest teada ja, ja ei, see on teine saade, kus mina vastan küsimustele, see on, see tuleb, tuleb kunagi. Sellest tuleb küll. Saatesari jah, kus mina räägin, annan vastused küsimustele, aga see tuleb kunagi hiljem. Kusjuures Inese plaadi kaasa võtta, ma tahtsin lasteaedadest ja tema lugu ka millist legend Tanel Padar iga koos siin. Aga ma loomulikult ma unustasin maha selle, mis on väga kurb. Aga jah. Ines on küll selline selline laulja meil siin Eestiski, kelle. Kellele tasub alt üles vaadata? See on küll tõsi, jah, ma olen, ma olen viinest natukenegi nii-öelda lähemalt tundes ja teades sinuga absoluutselt nõus oled sa muidu hea selline alt üles vaataja ja, ja noh, selles mõttes vaata nõuab sellist noh, mõistetakse teatud sellist mingit alandlikkust oma iseenese sees. Ma arvan, et kui mul on põhjust alt üles vaadata, siis ma vaatan alt üles ja selles ei ole midagi halba küll, muidugi. See on ainult hea. Jah. Kui palju sa jälgid seda, mis, mis Eesti vabariigis igapäevaselt toimub, kui, kui hästi saab kursis eluga meie ümber oled, kui, kui mõni vanem ma tea ema või isa võtab sinuga poliitilisest olukorrast rääkida, siis, siis siis räägid Meelsasti ei räägi, nii meelsasti, ei räägi, kui me ei näeme, siis me. Sa ei räägi sellepärast, et sa ei tea sellest või, või midagi. Ikka tean, aga, aga ma ei. Ma arvan, et ega siin praegu ju midagi nii väga rõõmustavat ei ole, et mis me siis ikka räägime majanduslangusest, kurat. Meeldib mõelda ka selle peale, et milline see ühiskond tegelikult on, kus, kus sina lauljana ühes väikeses pisikeses sektoris kuskil nurgas mitu nurgas, eks ju, selles mõttes, et nurga taga vaid, vaid vaid olles nii-öelda omaette üks osa sellest. Kui palju sa, kui palju sa mõtled sellistest asjadest? See tähendab Et sa tegelikult ei mõtle selle peale, Eino tahes-tahtmata mõtlen natukene. Et filosoofid on, kes hakkavad alati rääkima, vot kurat, kus Ansip Ossa, pagan kusse, Savisaar, mõned sellised tuttavad. Kusjuures, eks mu sõprusringkond on enamjaolt muusikut, kes on parajad sellised noh, kesiga meelsasti väldivad selliseid poliitika teemasid. Aga noh, loomulikult, eks perega koos viibides käivad ja need teemad läbi ka, eks ma alati püüan need kuhugi nurka ära lükata, et räägime, parem, räägime kui hästi kellelgi läinud on. Mis me siin ikka kirume. Mis see on, mis, mis siin ja ei, loomulikult mitte poliitikuid ei pea kiruma. Mis siis, mis on see, mis, mis sulle nagu või mis sinu kulmu ütleme siis nii või kulme Eesti elu juures kõige rohkem nagu kerkivamale mille üle sa, mis siin nagu üllatav või mis, mis jääb sulle kuidagi mõistma tuks või arusaamatuks selles, mis sinu ümber keeb ja keerleb, mille sees sa oled? Ega mul nüüd konkreetselt midagi sellist pähe ei karga, et mis, mis nüüd siis mõistmatuks jääb? Mis sind kinni hoiab, Eestis? Saad noor inimene tõenäoliselt inglise keeles, väga hästi. Sa oled. Noh, sul on nii-öelda nagu eesti keeles on väga-väga ilus väljend olemuses on tegu ja nägu, eksju, sa oskad laulda, sa oled muusik, suur maailm, lai ootab sind justkui. Aga ega ma ei ei ütlegi, et ma võib-olla kunagi ei lähe nii-öelda ringi vaatama. Ja muidugi, aga, aga praegu, mis sind hoiab siin kinni? Pole õige aeg, mul on, mul on väga põnev elu praegu siin mul on võimalik ta koostööd nii palju, et väga heade huvitavate muusikutega. Ja sa, mu kodu, ma mul ei, mul ei ole olnud küll kunagi sellist meeletut tungi nüüd kuhugi siit Eestist ära saada. Ma kindlasti tahan käia, vaadata ringi, mis mujal maailmas ka toimub, aga, aga no mul on siin tegelikult väga hea. Aga sa laulad inglise keeles ja miks, kui sul on siin hea, kui sinu publik on eestikeelne ja sa väga kuhugi ütleme, Londoni liverpooli, suitsu teistesse tubadesse ihka sisse. Ütleme nii, et tööga seoses loomulikult kui on, kui töö mind viib kuhugi ära. Loomulikult aga pigem sellist lihtsalt et nii, nüüd mina lähen ja aitab sellest naljast siin seda soovi mul ei ole, et aga tööga seoses loomulikult. Läheksin proovima, mis toimub ka mujal. Ega ma küsin selle küsimuse uuesti, selles mõttes võib ja kindlasti see ongi natukene naiivne küsimus, sest mõtlesin, et vastust kõige lihtsamale, miks ka mitte, nüüd ma läksin selle ära ja sa ei saa vastata, aga ikkagi, miks saavad inglise keeles? Ma isegi ei tea, miks see nii on, aga kui on vaja, kui ma hakkan laulusõnu kirjutama, minu mõte hakkab tööle inglise keeles. Ja ma ei tõesti ei tea, miks see nii on. Ma olen teadlikult kirjutanud eesti keeles ka sõnu meie lugude, me oleme ka laulnud neid eesti keeles, aga me oleme ikkagi lõpetanud nende inglisekeelsete sõnade juures. Kui vaat kuidagi. Ma ei tea, kas see on kuidagi selle stiiliga seotud, et sellises stiilis inglise keel kõlab paremini või on see minuga seotud, et mina lihtsalt eesti keelt ei oska kõlavaks laulda? See on muidugi väga kohutav asi välja. Ja võib-olla tõesti igal juhul tundus. Võõras. Mul on muide mul on üks hüpotees, aga see ei ole kindlasti nii-öelda meeldiv hüpotees, kui see, kui sa mõtled selle peale, siis, siis võib-olla ma olen mõelnud nii, et eesti keeles laulmine nõuab nagu sellist suuremat avatust ja siirust selles mõttes, et publik saab väga hästi aru, blufib niisama, kas ta räägib lihtsalt nii-öelda riimide keeles postkost last, eks ju, ja andes nendele lihtsalt mingi tähenduse, et laul oleks enam-vähem riimis inglise keeles, lihtsalt seda probleemi ei ole. Me oleme harjunud kuulma seda fono. Seda kuidagi nagu nii-öelda sellist taustana ja, ja ei pea olema nii siiras, ei pea olema. Ma ei tea, kas siirus asi siia nüüd selle selle alla käib, ikka peab olema siiras, sai ja ilmtingimata kuulma sõnu selleks, et saada aru, kas artist on siiras. Me oleme, ta laulab millestki, mis talle tõesti tähendab ka midagi või on tal midagi öelda, et ilmtingimata sai pea kõik igat sõna välja kuulma. Tore oleks muidugi, kui kuuleks, aga sa loed ikkagi silmadest jaa, jaa. Lavalisest olekust ka väga palju välja. Väga kena, kuuleme seda naisartisti nüüd ka sellest, et muusika selles sunnis olnud tohutult vähe, ainult linnud meie piknikuteki ümber siin. Nii. Selline Victoria Tolstoi, kes on minu lemmik naislaulja tõesti on? Marilyn, mis hetkel sinu peas ühest laulust saab tants. Peas ilmselt ei saagi, ehk siis kui mul hakkab vaikselt tuleb selline feeling sisse. Siis ma. Hakkan nii-öelda tantsu pooleli. Tantsusinu jaoks on lihtsalt selline abivahend või selline või, või, või võib-olla kunagi sinu nagu see päris kirg või see, et sa, et sa tõesti realiseeritki oma oma looja olemise tantsimisest Ma arvan, et tants on võrdväärne partner muusikale ja ma muutun väga palju küsitud, et kumba ma siis rohkem eelistan, kas ma tahaksin olla pigem tantsija või ma tahaksin olla pigem muusik. Ja ma arvan, et väga vale on siin hakata ühte teisele eelistama, sellepärast et need Valdkonda täiendavat tegelikult teineteist. Tallinnas on praegu Augusti tantsu festival, sa niimodi käid kadunud, selgemas vaatamas käida. Ei ole nüüd käinud mõnda aega ja ilmselt praegu ka jõuan. Ma pean tunnistama, et ekstantsust ma olen jäänud kaugemale viimaste aastatega. Väga, väga väga. Aga eks ma natuke ikka saan veel maitsta tantsimist ka. Sul on plaanid? Mul on, mul on mul on meil tänaseks yks päev tsoneeritud ühte laagrisse ja nad seal tunni valmis valmistasid ette ka kuidagi? Loomulikult. Ah, kui kahju on mul, et ma ei saa tulla seda kuidagi vaatama ja ma usun, et kuulajatel ka. Marilyn, suur aitäh sulle, ma usun, et nii tantsu leiad sa uuesti üles, aga, aga jätkab kindlasti oma muusikateaduses, on väga põnev ja ma usun, et inimesed kohtuvad sinuga kindlasti veel veel. Kindlasti aitäh sulle selle vestluse ja selle intervjuu eest ja ühise nõu ja jõuga leidsime me üles selle loo, millest oli selles saates ka juttu. Ines ja Tanel Padar saavad laulda meile kohe loo pealkirjaga legend. Saatekülaline oli Marilin Kongo sellesuvise hooaja viimane R2 piknikul on aga eetris juba nädala pärast järgmisel nädalavahetusel. Ilusat nädalalõppu ja kohtumiseni kuulmiseni. Taas. Ma mõtlesin, et mis nüüd mina.