Vikerkäär. Vikerkääru saates on Valter ja head poja kärult hea meel öelda, tere tulemast teistkordselt ühele külalisele. See on vist esimene juhus, kus Vikerkääru saates keegi teist korda külas käib. Aga sellel on ka väga tõsine põhjus. Kõigepealt tere tulemast siis Tõnis Mägi. Tere. Tere kõigile raadiokuulajatele selle muidugi ka sellest esimesest korrast üpris palju aega möödas juba, see oli vist. Üks esimesi Vikerkääru saateid, kus sa käisid ja siis ei olnudki saade tegelikult ju sinust siis oli seal kaasas üks nimekiri eesti lauludega ja see oli seoses selle saatega, mida sa Kuku raadios tol ajal tegid. Kui tookord oli sinul kaasas pikk nimekiri, siis täna on meil samuti altariga üks päris mahukas nimekiri, aga see puudutab nüüd juba siin Tõnis ja asi selles, et äsja on ju ilmunud duubel CD-plaat sinu esitatud ja kirjutatud lauludega möödunud veerandsajandi jooksul. Ja see on ühtlasi ka esimene plaat sarjast Eesti kullafond. Ja see nimekiri nüüd on sellised töö pealkirjaga Tõnis Mägi kalender või Tõnis kalender tuleks öelda vist kui päris täpne olla. Ja siin on siis aastaarvude kaupa igasuguseid asju, mida sa teinud oled. Sünnist saadik. Ma ei tea, nüüd, kui palju me tänases saates suudame kronoloogiliselt seda nimekirja järgida, mul on selline kahtlus, et me hüppame ühelt teemalt teisele aga no võib-olla hakkame siiski pihta, siis aastast 1948, kui sa ilmavalgust nägid. Ja ilmselt geenidega erilisi probleeme ei olnud, sest et isa ja ema olid seal ju mõlemad, Eesti Ringhäälingu segakoorilauljad. Seda aastat mäletan ma ausalt öeldes Küllaltki udu seal väga vähe. Aga tõsi ta on, et täna me oleme siin, Eesti raadios, siinsamas Foonika, kus ma väikesest peale käisin emaga kaasas ema-isaga, selles samas suures esimeses foonikas olid proovid ja muide kanti ka ülekontserte, Eesti Raadio Eesti raadiokontserte siitsamast foonikast, et ma mäletan väga hästi seda kõike, kuidas mu ema-isaga käisin juba väiksest peale kaasas kuulates muusikat, et koorilaulu eelkõige, aga käies kasin sümfoonilistel kontserditel mulle väga hästi meelde meelde jäävad. Aga mis veel puudutab vanemaid ema, ema ja ema, Tatjana Mägi, isa Nestor Mägi, Nestor mägi on juba juba taevases orkestris või taevases laulukooris. Seitsmene kolmandal aastal ta läks siit maailmast. Ema veel elab. Et veel geenidest võib-olla, mis võiks rääkida, eks võib-olla see, et väidetavalt minu vanaisa, keda mina pole kordagi näinud, kelle nimi oli Toomas, siis oli olnud Saaremaa üks tunnustatumaid pillimeistreid pillimeestele. Niisugune noh, laulja, minu sünd oli selles mõttes ootamatu. Te olete ma üldse Tallinnas, sündisin, et ema tuli ema pidi. Kuna ema oli mul siis Saksa okupatsiooni ajal alguses ja. Vist vist isegi ma võin eksida, aga ka Eesti esimese vabariigi lõpupoole oli Endla teatri primadonna algav primadonna Tatjana Mikk ja siis tema tema tähendab. Elas küll Pärnus, Pärnu teater sai pihta, tead teadupärast, eks ole siis pommirünnaku tagajärjel. Aga sakslast saks maha, põletasid maha, jah. Ja, ja, ja ka siis samas oli kogu kogu meie pere elas Saaremaal. Ning nüüd ema tuli siis, kui juba nii-öelda sõda sõda oli läbi, tuli 48. aastal tuli korraks tuli Tallinnasse. Paul Mägi, siis mitte too noor Paul Mägi, kes praegu või noh, suhteliselt noor. Kes praegu dirigeerib vaid üks, üks teine Paul Mägi. Vend jah, just. Ja tema kutsus, ema kutsus, ta kutsus uuesti Estoniasse tagasi, ema tuli nagu siia. Siis mingeid asju, vähemusi, tegelikult seal juba varem 47. küll. Aga siis ta kohtus minu isaga ja tuli üks kord veel korra siit läbi ja ma sündisin kuu või poolteist varem, tegelikult tegelikult siin Tallinnas ootamatult oleks võinud sündida Saaremaal, kui ma oleks tagasi läinud näiteks. Ja, ja siis ma oleks elanud peaaegu kõrvut, Tiina, mitte väga kaugele. Ivo Linnast tõepoolest Orissaares. Nii et need asjad on naljakad. Võtame nüüd järgmise aastaarvu Tõnismäe kalendrist ja see on 1956. Siis sa läksid Tallinna 22. keskkooli. No praegu teadupärast on ju nii, et väga hoolega vanemad valivad neid koole, kuhu sisse lapsukene panna ja kõik koolid püüavad 11 üle trumbata, kes on parem kes suudab midagi rohkem pakkuda. Tollal vist oli asi palju lihtsam, seda aega sa peaksime mäletama. No seda ma mäletan väga hästi, mis üldse mäletan, mis puutub, siis ma mäletan oma esimesi selliseid noh kuidas öelda nüüd, mälestused on mul mul kuskil kahe pooleaastaselt juba, nii et see, kui ma seal 56. aastal juba kooli läksin, seda ma mäletan loomulikult hästi. Põhjus oli väga lihtne, nimelt me elasime siis Pelgulinnas ja oli kaks võimalust, kas seitsmeteistkümnes keskkool, 22. keskkool ja, ja, ja ema otsustas 22. keskkooli kasuks ongi, ongi kõik rohkemat. Ja siit hüppame nüüd kohe 10 aastat, edasi aastasse 66 kui väidetavalt oli esimene bänd, kus sa mängisid, laulsid või midagi tegid, see oli Sudnikud? Jah, sest et enne seda oli veel, oli natukene, ma käisin juhtmed tassimas ja häält tegemas, ansamblil ansamblis juuniorid, aga, aga tõeliselt oma punt oli rütmikud tõepoolest, aasta oli 66. Ja, ja me olime selline ansambel, kes tegid pisut teistlaadilist muusikat, sellest on salumets kama kirjutanud oma raamatus, et kui me tegime veel 50.-te aastate lõpumuusikat, mis 60.-te aastate keskpaigas oli juba tegelikult oli nagu niisugune nagu vanamoodne. Mõnes mõttes hakkas ka tagasi tulema kan rolle, millega nagu nimme Elvis Presley laule ja biitlite laule, tõsi ka mõningaid, aga, aga rohkem siukseid vanemat repertuaari, kuni Rumbadeni ja ja tangud on isegi välja niisugune, mis on praegu kummaline mõelda. Selline. Siis tantsumuusikat tegime ja Turu põikus mesinemisel käis selline hoopis teistsugune publiku, muidu klubides. Aga samas käis ka, näiteks käis Andres Langemets, Juhan Viiding, regulaarselt käisime meie pidudel seal näiteks. Kas võib-olla oli üks põhjus, miks see repertuaar nii kiskus sinnapoole? Ka see, et seal mängis Gennadi Podolski poeg? No just meil oli, meil oli kuidagi ühtemoodi ühtemoodi arusaamine sellest muusikast ja me sobisime selles mõttes väga hästi kokku. Et nagu no näiteks mängib oli veel selline kitarrist nagu Georg Pomerants, kelle, kelle tegelikult niisugune meelismuusika oli hoopiski oli Ladina-Ameerika muusika Argentiina ja Brasiilia ja, ja, ja selline muusikani, et ta tõi mingisugusest kummalist kummalist heli veel oma pilliga sisse. Bodelski Peetril oli muidugi juba koduselt kodus juba juba hoopis teine pagas. Vot sinna nimelt. Ma mõistsin nii et, et eks seal hoopis teistsugune pagas ja selles mõttes oli, oli see niisugune noh no ilmselt teil kodus ka ju lõpuks vanemad olid ikkagi noh, ma ei karda seda sõna kultuurset muusikut selles mõttes, et nad ju niisugust valisid ka ikka, mida kuulata. Nojah, kuulamisega natuke selles mõttes raskused, mingi raadio müstika oli, aga põhiline, mida mina mäletan, oli noh, telekat polnud, eks ole, veel veel siis tulnud viiekümnendatel aastatel ja raadio oli, makid hakkasid alles tulema. Aga nii, et ei, meil lauldi kodus palju, mida, mida nüüd on näiteks ka väga öelda ei saa, et Kodused istumised oleksid niimoodi, et võtab keegi kitarri ja lauldakse laule ja purk punased purjejõul, eks ole. Et seda ma mäletan, mäletan imehästi ning et. See oli, see oli natuke teistmoodi. Memm õhtul väsinud mehe süles. Ja siis tulevad need kaks aastat, mis on või tollal olid kaks aastat, nüüd veidi vähem peaksid nagu olema iga meesterahva elus möödapääsmatud. Kuigi praegu selle üle väga palju vaieldakse, et kas ikka tuleb seal sõjaväes käia või mitte. Tollal ei olnud palju midagi vaielda, 67. aastal öelda lihtsalt, et lähed ja kogu lugu ja sina läksid üpris kaugele. Sinu ajateenistus möödus Armeenias? Jaa, sätla. Armeenlast ütlevad aga, et ma olen selles mõttes erandlik nendest teistest popstaaridest, kes meil siin Eestis on, Gunnar Grapsi, Ps Harri Kõrvits, Ivo Linna, noh, kõik olid Tondil, eks orkeria Jaak Joala ja kõik olid orkestris, mina mindi viis saatus või siis hoopis teise kant mille üle mul ma ütlen, ausalt öeldes praeguse tagantjärgi vaadates on hea meel tagantjärgi on muide kõik ei pea alati olema, aga näiteks mulle meeldis Armeenia Armeenias, tähendab, mind hakkas suhteliselt huvitamise kultuur, mis, mis seal on, sain aru, et see on hästi vana kultuur, käisin korduvalt meditsiinis. Sest mul õnnestus seal käia, sain kuulata komitase loomingut, jaa. Jaa. Vahten, ang või mis selle mehe laulinud oli? Kohargas Pariann ja sellised sellised lauljad ja, ja tegelased, püüdsin isegi natuke natuke armeenia keelt õppida, muide seal ja omal ajal ma sain päris hästi isegi aru. Minu arust see avardas natukene minu, selliste noh, võib-olla liiga liiga niisugust ühe üheplaanilist muusika, muusikat, kalistma maitset, mis, mis 60 60.-te aastate lõpuks oli juba niisugune küllaltki võtnud mingit piiri piirjooned juba. Et see hakkas natuke arendama nagu teistmoodi, sellist muu muu rahvamuusikat ja see, mis nüüd hiljem on mul täitsa niimoodi tavapäraseks saanud, et ma neid asju kuulan ja vaatan. No Tõnis, aga praegu jääb umbes selline mulje, et sa käisid sõjaväe ajal armeenia kultuuriga. Samas tegelikult ja seda ka lihtsalt, mis alal sa seal teenisid, maalin. Noh, kui rääkida sõjaväestseen teada, milline see sõjavägi oli, õnne bardakk, oli sõna Venemaa bardakk. Õnneks sellised Leninakanis, kus ma teenini teenisin, kus, kuna hiljem oli maavärin paarkümmend aastat hiljem, eks ole. Teenisin, see oli Tallinna polk, millegipärast juhtus nii, kus olid väga palju eestlasi. Jaa, jaa, meisse suhtuti väga hästi, sest et kui oli vaja pust õppustel saada häid tulemusi, siis olidki radistid luurajad, muide, ma olin luure. Ja, ja see seltskond, need olid, need olid nii-öelda eesliinil. Ühesõnaga, kes juhtisid nende nende niitide või nende tähendab puuliigutuste järgi võis, võis, nii mõnigi major jäädab pagunitest ilma või vastupidi, saada endale kupu peale need meil meisse suhtuti väga-väga aupaklikult ja tänu sellele oli näiteks meil võimalus teha 69. aastal niisugune asi nagu Eesti laulupidu Leninakanis. Eks ole, sa Tallinnas, kes samal ajal 100 100 aastat Eesti laulupidu. Me korraldasime levinikaanis oma poistega. Mina olin nagu selle kava juht. Hommikul vara oli meil paraad. Pulliga pooleks, eks ole ju, paraad õhtul siis olid, päeval toimusid koorid, laulsid kusjuures ise tegime siis poistekoori kui segakoore lause muhti juhti uhkest ja mis tahes kusagil lindis olemas. Ta on selles mõttes, et oli kaamera kaasas mida ei tohtinud tegelikult olla, aga see on üles võetud ja ma ei ole näinud hiljem oma sõjaväekaaslasi, et saaksid seda. Seda materjali vaadates oleks. Mul läks siis õhtul pärast seda, seda niisugust rahvapidustusi, kus, kui 30 üle 30 poisi siis seda pidustusi pidustustest osa võtsid. Läks siis muidugi niimoodi, et läksime Chadžet otsima aia taha ja see lõppes kurvast, sest mina läksin kaup vahti pärast seda Ma tulin sõjaväest tagasi, 60 noh, tegelikult 70 69.-ks kuus-seitsekümmend oli nii-öelda aklimatiseerumisaeg, 71 70. aastal läksin ma noh, käisin mitmel mitmel töö ekskavaatoritehas, Punane RET, kus ma, kus ma käisin lõpuks, muide Volkonski on meenutanud ühe väga huvitava nüansi nagist sellest nagist ja kas see oli ekskavaatori? Ta oli teha, sest see oli niisugune lugu, et ema ütles mulle, et kuule, poiss, et meil oleks vaja siia ühte niisugust raudnagi, et või sellist nagu pliidirauda, et sinna saaks panna nii palju. Nii palju siis neid riidepuid peale mõningased, teinekord tulevad külalised ja et noh, kas saatsin sellise asjaga, aga ma mõtlesin, mis küsimused ja ma seda siis sealt saagisin ja tegin ja lihvisin, poleerisin kõik nagu Vaksidele nagiga siis läbi läbi värava tuleb öelda stopp, stopp, stopp, noormees, kuhu ta selle lage või laua peal aga lähete neile viitasid asju välja. Nii et ma vaatasin nii, nüüd ongi korras, nüüd ma ei saagi enam välja, viie läksid siis tagant hoonete tagant läbi ja suur aed oli niimoodi nutetud paraparaat tuli telekaga tänavat ka näha ja võtsin hoogu ja viskasin. Et lendaks mitte mitte kõnnidele, vaid lendaks. Lendaks, tähendab siis sõiduteele see sõnagi viskasin niimoodi, et lendas. Läkski siis valed andmed, tema arvas, et see on sul siiamaani kodus. Olge selles mõttes, mis ta seal kirjutab. Näed, tuleb välja, et ikkagi saatus on õiglane. Ei luba varastada kogu varandust. Aga siis punane RET oli veel ja, ja siis ma sattusin, sattusin, tähendab kuna mu endised kaaslased, bändikaaslased ansamblist rütmikud olid hakanud mängima restoranis Pirita restoranis, muide väga paljud on on alustanud sellest samast nii-öelda nagu regati baar, mis ta praegu on. Valgrest veale alates Belgiast. Ei, peaaegu algusest peale, sest see ehitati alles ja minu teada ka minu teada ka jalgratta ja kes seal kõik pole olnud, et ühesõnaga Karl Aavik ja veel eriklass ja, ja Aivar, tsau, Henderson ja nii edasi. Siis ma laulsin seal mingi aeg, kui kui mind kutsute ansambel Baltikasse, mis oli siis just oli form formeeritud Sansambel Olav Murss eesotsas. Ja, ja, ja siis juhtus niimoodi, et päris kiiresti hakkas nii-öelda asi liikuma, et mind kutsuti Baltikasse. Samas nädal aega hiljem või paar nädalat hiljem käis vaatamas või käis istumas õhtul Pirita restoranist. Leogorpin parajasti toimus, Eesti, tähendab televisioonis toimus Sa tootsime talente vaid, tere tulemast oli minu arust selle saatesarja nimi uusi uusi lauljaid uuesti uuesti väljakat otsima. Leogorpylali režissöör ning Leo Varpin kutsus mind siis saatesse. Olav Murss pakkus välja, et teeme vanajõe ära või ehk siis elik jälle riva. Teeme selle ära. Tegime kiiresti linti. Ülikiiresti tegime selle asja lindistatud, tundus, et noh, kõik kõik on vaja ja linti muide lindistas seda, mina ei mäleta, seda väidab kindlalt väidab, väidab mees nimega Olavi pihlamägi, et tema lindistas selle loomide ja vanajõe tähendab selle muusika või siis teleeiei, tähendab just nimelt muusika. Muusika lindistas muusika, lindistas Olavi pihlamägi, Olavi Soomre ei saanud mingil põhjusel tulla ja lindistasime selle laulu. Ei, mitte raadiusega telekas, aga hoopiski heliloojate majas. Et kas ma seda ja, ja seal oli Ungaris kena stuudio väike jah, seal oli pisike stuudio ja ja ma ei mäleta, kas oli Olavi Soomre pidi lindistama, keegi ei saanud tulla, kuna oli kiire lindistada, sest selle ära Olavi pihlamägi, see on kõige vanem lugu. Siin ta võib-olla mina mäletan seda televisioonist. See oli Estonia kontserdisaalis, vaatan üks siis oli tunduvalt heledam, peaaegu praegu tunduvalt kõhnem. Juuli. Lõpus jälle ootavad meil Ei ole kaasa toonud. Nonii vana jõgi oli ikkagi siis see, mis tegi sind Eestis kuulsaks või jah, neid selleni. Aga sealt edasi sealt edasi läks kohe lahti, nii et oioi polnud otsa ega äärt 72. Esikohti loodevõistluskontserdil 73 juba esikohta üleliidulisel TV konkursil art loto. Ja mõlemal puhul laulsid Gennadi Taanieli laulu verelilledest. Oli jah. Selle lauluga oli veel selline asi, et ta on rääkinud mulle Mikk Mikiver, et et kui See oli võistluskontsert või oli see tippmeloodia, ma nüüd võin eksida, need kaks sellist kontserti toimusid aastas ja ühel nendest kontsert vist mulle tundub, et seal ikkagi tippmeloodia ja žürii esimeheks oli Georg Ots. Georg Ots oli tõusnud, püstisaalis küsinud, palju selle poisipunkt on? Neli rubla, mida neli rubla kohe kaheksa, mõni laulnud selle laul verelilledest ära, see oli, see oli, mina arvan, et see oli üks, üks lugu, mis, mis ele. Kui vana jõgi on niisugune poplugu vä? Siis laul verelilledest oli, oli see laul, kus oli, oli juba vaja juba hoopis mingisugust muud tunnetuste taju ja, ja ma ei tea, mida veel kõike kokku. Sest et oli ta oli pigem nagu väikene väikene niisugune noh, teatrietendus pigem harvaks. Sest et seal sees oli, oli niivõrd palju väga traagiline lugu. Väga ilusa meloodiaga. Väga mõjuv lugu ja sellega. Nagu avanesid paljud raad Onu Stanton. Kuule nuud koorega, oksapeolt langeb, vaik kiirgav päikesepisar kiirgab. Kes ei saa? Nõnda nüüd nud see. Nõnda nüüd nutta, see. Nüüd ta. Tuul. Vaikus on sõnu täis õhku nad ka oma peseks ja hiid oigama sees 1000. Aasta 1975 on selle poolest tähtis, et siis kirjutas Tõnis Mägi enda esimese laulu nimega laul pimedale muusikule ja võitsid sellega kohe ka võistluskontserdil Tallinn, Tartu. Nii peapreemia, noorsoopreemia kui ajakirjanduspreemia. Kuidas see oli tõesti sinu esimene lugu või? Selles mõttes oli siin mõned nagu, kuidas nüüd öelda, et, et see mis avalikkuse ette tuli, eks ole. Esimene lugu, mida ma nüüd oma ansambli kunagi rütmikutega proovisime teha, tegelikult oli juba siis juba olid mingid esimesed lood olemas. Aga need võiks ikkagi öelda kokkuvõtteks, et need eriti kriitikat ei kannata. Et ise ma pean ka pimedale muusikule tegelikult oma esimeseks korralikuks looks, need niisugused katsetused, ma neid ei, need ei arvesta sinna, aga need peavad olema, need peavad olema, muidugi sain ma seal seda just, mõtlesin et teatud periood, kus see nii hakkab küpsema ja siis kuskil kuuekümnendatel ma kirjutasin. Reeglina kirjutasime laule kõik inglise keeles, eks ole. Sama aeg, et oli vangis keeles laulda, et olev jälle firmemmi see ja, ja siis olid seal long lange kõu ja mingi hey hey Singing ma tööd, ma ei tea, mis kummalised laulud, mis ma noh, mis on mul ausalt siis juba, ma isegi enam ei mäleta neid neid laule, aga pimedale muusikule kuule, oli mingisugune selline selge, selge, oranž päike oli äkiliselt sees, mis, ma olen sellest nii palju rääkinud, aga ma võin veel kord öelda, et see on minu lapsepõlve tõest mälestusest. Kui meriväljal oli suur oranz päike merivälja siis noh, äss eriti hästi külmal talvepäeval mere peal paistis nihuke suur oranz päikesel mulle nagu niimoodi meelde jäänud. Et kui, kui mingi lugu hakkab tulema, siis nagu seesama oranž päike mu sees hakkab nagu helendama või või annab nagu märku, et see nüüd õige. Ja siis samal ajal ma olin väga Stevie Wonder ja House, Filitsianu Ware'i Charlesi austaja. Kõik kõik need kolm on pimedad muusikud ja kirjutasingi laulu pimedale muusikule. Kuulen. Mis? Lendab kõrgele? Valeta. Aastal 76 said sa juba üleliiduliselt tuntuks, sest et esinesid ühes sellises saates, mida ilmselt tollal võis võrrelda, ma ei tea Oscarite galaetendusega või midagi millegi muu taolisega, see oli siis see kuulus kesktelevisiooni vana-aasta õhtu saade. Niuke kauboi Aganjok, no need ikka, kes sinna kutsuti, need pidid olema juba üleliiduliselt väga kõvad tegijad. Ja, ja kas sind kutsuti sinna? Kas nende Vilniuse tornide või mille järgi või kust, et jah, tõenäoliselt see oligi nii tõepoolest, et oli, oli, tähendab, ta David tuhmanov oli minu arust oli, isiklikult, oli Vilniuse tornidele, oli asjaga oli kuulamas ja siis ta oli, tegi mulle ettepaneku David tuhmanovi laul, eks ole, ise vastane viitsi muusika laulda seda. Ja samas oli lennanud liigingsalid laulnud mõned aastad varem oli loonud Stop Music. Muusika poole pealt ei ole sarnaselt mitte midagi sellega aga sõnumi poole pealt üks ühele ja teine asi oli see, et Humana ennem rääkisin Peterbudelskist ka natukene ja, aga nüüd kenaadi Podolski jäigi nagu rääkimata, sest ma olen ka Gennadi Podolski laulu laule laulnud ja Jaak Bodeltskija tuhmanov omavahel tundsid 11. Nii teda kuidagimoodi veel selline oli ka tuhmano olevat helistanud pudelskele välja ja küsinud, et kuidas ikka on Podolski, nagu andis nii-öelda veel omapoolt andis, andis ta proov. Lugu lugu oli, oli väga õigel ajal, tähendab, see on kuidas öelda, peab olema õigel ajal õiges kohas, eks ole, öeldakse niimoodi ja fortuuna naeratas. Ja, ja, ja see oli kutsuvast tulukses oli. Sellisel ajal oli ta veel eetris, kus kõik ei olnud veel väga tahmased, ütleksid. Suhteliselt varasema jutumärke rutsed varasel ajal, nii et seda mäletada. Imehästi, ja ta oli seltskonna kuuenda aastana kõige suurem hitt oli üldse, mis oli, tähendab, ja Ta rääkis dogmanovist siis, kui sõitsin, ma mõned aastad hiljem sõitsin, sõitsin ma temale uuesti küljest, oli välja pakkuda mulle veel laule siis tulid mulle vastu juba Mercedesega, mis oli, mis oli seal tollase nõukogude ajal ikkagi täielik luks. Luksus ja viis mind saavad aeg-ajalt soo peal, kus oli ainult ühesõnaga niisugune noh, funktsionäride eliit elas, oli ostnud endale seal suvila kuskile molotovi suvila kõrvale või midagi sellist. Ja siis, kui mõistsime kohvilauas ja konjakilauas õhtul rääkisime juttu, siis ta ütles, et lähed, et selline lugu oled. Et sa astud, Šveitsi muusika on praegu siin selles majas. Ja selles autos siis oli, lugesin veel neli laulu veel eta, millega ta oli aastaga pooleteistkümne aastaga väga või umbes niimoodi oli teeninud selle raha. Peab ütlema seda, et raha oli see põhjus, mis kohutavalt tekitas kadedust. Aga alati ja no see on alati olnud ja, aga mul on konkreetne Näide Me olime Aarne Oidi ka ühel nõupidamisel heliloojate liidus Moskvas ja seal esimeseks Kultuuriministeeriumi ametnik ja rääkis seal sellest teisest, kolmandast ja nagu ikka niuke püha jutt käis ja ja ta ütles niisuguse lauset. Ta keel, juudikaktuhmanov Rostrilet ja Hoyt küsis minu käest kohkunult, et kas ma sain nüüd õigesti õigesti aru ja muide, selle lause peale paar vanemat kolleegi plaksutasid. Tähendab, need olid inimesed, kes tundsid, et tuhmanov oli tulnud nende leiba ära võtma. Tuhmanoviga ja Pugatšovaga, minu arust tekkis teatud pööre. Ja, ja ka Tõnis Mäega ja, ja Joalaga ja nendega, kes tulid ütlema, kus aeg hakkas hakkas uus aeg pihta ja sellel ma mäletan ka näiteks, et minnes kohe ülejäänud meil on nagu see praegu Astana võitsin muusukest Urali linpeadega, Vossimised kohe 80. aastal, mis oli Moskva olümpiamängude üks või noh, ütleme niimoodi põhilaule või nagu, nagu neid ikka kirjutatakse, eks ole, kaks või kolm tükki, neid on. See oli nagu selle plaadiümbris oli, niimoodi mõistsin siniste siniste teksadega sihuksed natuke räbaldunud teksadega paljajalu põranda peal kollane reklaamidega niisuguste inglisekeelsete reklaamidega selline särk seljas noh, absoluutselt läänelik plaadiümbris. See oli šokk täitsa paljudele, kuidas nii võimalik, kuna kaheksakümnendatel aastatel hakkas mingisugune asi, hakkas juba tööl, et on vaja natuke natuke muuta, no siis võib-olla seoses olümpiamängudega tahetigi näidata välismaalastele, et ega me ei olegi nii väga maha jäänud. Ja, aga tuhmanodetuhmano minu arust oli, oli, oli jube hea helilooja, mis oli, ta on siiamaani ainult et ta elab praegu Saksamaal minu teada ja, ja mängib kus juhtub, nii et tal põhimõtteliselt äraminek ei ole tal nagu väga hästi väga hästi läinud. Et tema laulud ja need, see muusika noh, eks, eks muidugi aeg näitab, aga ma arvan, et mingis mõttes ta oli niisugune teine Dunaevski oli. Natugmanalist võib rääkida muidugi muidugi lõpmatult ja saade saadel saatel on omad omad raamid, omad piirid, nende oleks nagu täitsa omaette saata. Saate teema. Aga nagu juttu oli natuke Bodelskist kenaadi Podolski näiteks samuti minu meelest väga hea helilooja, kes, tõsi küll noh, vaatas rohkem seda, kuidas ta rahakestab kokku krabada ja ning mäletan seda, kui ükskord sõitsime Sahhalinil, sõitsime lennukiga, siis ta istus mu kõrval ja tulid jutuks, et kuidas noh, muusikat niimoodi teete niivõrd kohutavalt produktiivne. Esimene midagi keerulist, et kalendrilehe lahti vaatad, et noh, näiteks asfalteeritud päeval kirjutad marsid. Siukseid selliseid asju. Tegi palju, aga samas näiteks. Vallatute kurvide muusika või mis inimestel rohkem mõrvu ja annan, on suurepärane mäng. Õnnestub. Laulda ära üks lugu on omal ajal, mida siis? Kenaadi Podolski ise juhatas ära lindistatud laul, mida tegelikult võrratu Georg Ots. Mõtisklus. Uus mees. Tahaksin nüüd taas tulla Tõnismäe enda laulude juurde. Ma ei tea võib-olla, et eestlaste hulgas kõige tuntumaks seoses kõigi nende mullistustega ja iseseisvumisega on see sinu Koit. Aga tegelikult oled sa ju kirjutanud juba 79. aastal sellise laulu, mille nimi on ilus oled isamaa. Ja eks seegi oli vist väikese alltekstiga, mis väikese, päris päris tuntavalt juure. Päris suure alltekstiga oli see, no muidugi seda tabati ära ka kohe, sest et kui tulid välja noodid, selle laulu noodid, siis oli, pandi sinna peale juba ilus oled sünnimaa Isamaa Waterland koristati ära, eks ole, mingit fašistlikku sümboolikat mis isenesest. Aga et, et see oli sinu enda tekst ka ja see oli esimene kõne esim teine siis ikkagi kohus koos tekstiga seal vahepeal oli veel laule, aga hea küll, see selleks et mingi sihuke tunne äkki oli, et värki väga kauaks ei ole aeg-ajalt sihukesed imelikud tunded ja siin laulsin ilusa looduslauludega tegelikult, aga mitte midagi, mitte midagi veel nii-öelda noh, olulist öeldes või. Kuidagi rahvas sai sellest aru, et seal midagi on ja nemad said ka aru ja, ja nemad, nemad. No oli ju näiteks päris keelatud öelda, Eesti pidi ikka olema eestimaa ikka ja eestimaalased ja kahjuks siiamaani räägitakse eestimaast, kuigi mina mäletan, et minu lapsepõlves räägite ikka Eestis ja ja nii, et see oli, ühesõnaga selle lauluga oli, aseta keelati ära, aga, aga väga Kõrvits tegi tegi Paul Mägi äkis ette hoopiski. Nii et lugu lugu on. Noh, mul on küll hea meel, et lõpuks on jõudnud ka plaadi peale. Seda ma arvasin, et seda lugu ei ole, sest et kui ma käisin ükskord otsimas, siis ma seda ei leidnud, et on olemas, see on hea meel mul sellest kaheksakümnendatel aastatel. Kui vaadata jällegi seda sinu kalendrit, siis tundub, et sa olid selline rokimees, mängisid või laulsid muusik seifis Ultima tuules. Kas oli see selline periood? Nojah, eks ta oli ju, et ise ka mõtlen, et mis nüüd siis, mis nüüd siis juhtus, et ma nii väga neegroki tegema hakkasin? Küllap ikka edevus ja, ja see, et, et noh, nagu trendid olid sellised ja et oli vaja nagu sammas, mu hääles sellist Rockiliku kargust ja siiski on, ma vähemalt arvan, arvasin tollal. Ning muusik seifi õnnestus, õnnestus mõned, mõned asjad päris hästi. Me hakkasime omi asju ka tegema, et ainult elanud kavereid. MõtlemisElmu Elmu värk näiteks kirjutas seal unemuinasjutt või, või siis? Neid laule oli terve rida, et need olid, see oli nagu niisugune noh, mõnes mõttes ikkagi ikkagi õige. No me enam enam ei teinud mitte pelgalt niimoodi järgi muusikat ja see oli, see oli, see on see, mis mulle selles asjas asjad kokkuvõttes meeldima hakkas, aga aeg läks edasi ja ma tundsin, et ma tegelikult päris minu element, see ei ole, et ma pean nagu Leima leidma ikkagi selle, mis on minu oma minu maal. Tuli siis hiljem tegelikult tulles samas tulles nagu nagu 79. aasta ja pimeda muusika juurde tagasi, et vahepeal tegin nagu sihukse fopaa kõrvale rokk päris rokkmuusik, et siis Ultima Thule kui ka muusik seifi ka. Mõned laulud on ülihead seal näiteks kas või nüüd kaver küll popsiigeri kuldaegne rock n roll, mis on nüüd alati tahetakse Kuulat kuulata või. Riho Sibula tegelikult ikkagi pala tagaaed on, on suurepärane. Päike paistis ja Ta oli haljas. Nüüd on murtud kõik metsik ja muus. Nüüd on kõne kõik juurde, nii paljades paljas valuvaid ja riistu. Oli korra kõik, siis tulin maru, murdis taimed ja tühjaks jää, jaa. Kallis naine, saage must aru, ei ole käes meie maarõõmude ja. Naine ooda. Veini. Roits pealt. Teie nii kaua turi kiige leeveedel välja jõe Rossi ja keeldu naine ooda. Laotan laiali, aasa, vaenud seal süsteeme. Ei no pea. Käib seal. Tõesti. Päike soojendas maailma eile. Täna maru on rüüstanud, ma. Ma. Aasta 1988. On siis tähtis selle poolest, et tol aastal sa kirjutasid nii laululooja, hoia maarjamaad kui ka koidu. Kust see koidu, see boolero teema, muide kas see oli sul siis, kui ma, ma ei oska öelda, tähendab, klaveriga hakkasin mängima, siis ta lihtsalt hakkas nii, niimoodi hakkas mulle taguma sees, et seal peab olema ta on ta ta, ta, ta, ta, ta, ta tat, aga algselt mul oli lihtsalt see, see ilma poole rattale, sellise rütmiliselt andada. Ta Ta on, ta on, ta on, ta on, ta on, ta on, ta on, ma mõtlesin, ainult niimoodi jääbki. Lõpuks ma sain aru, et see sisuliselt põhiliselt on su poole võiks boolero, kas minna edasi. Ja siis. Ja nii ta tuli juba kiiresti jälle sedasama oranzi päikesega. Krõks oli olemas kohali tekst põhimõtteliselt oli olemas, kohe oli muusika ja ja ka Pärnus tegin Pärnu Draamateatri Endla, siis ta oli veel Lydia Koidula draama, näete selle fuajees fuajees mängisin klaverit ja ja mulle paberitega pliiatsid midagi kaasas lihtsalt äkki hakkas tulema. Ning mõtlesin, ah ei, see on nii lihtne, tuleta mulle meelde jääb ja. Gutete läks meelest, et mul läks nädal aega, läks, läks mulle ei saa kätte enam nagu selles mõttes, et oli mingi niisugune lõige, kõik tagur vitadadada. Lõpuks sain ta ikkagi kätte mingi nipiga. Jube kahju on see, kui kohe tõrje põleksid. Üks asi, millest ma ei ole muide kunagi päris täpselt aru saanud või mõistnud on see, mida sa tegid aastal 91, siis kui tegelikult iseseisvus, oli juba kättevõidetud see lahkumine Rootsi paariks aastaks. Aga sellest ma olen ka nii palju rääkinud, et teha küll, aga tüdimuseni kõvasti ei, lihtsalt lihtsalt oli, äkitselt oli kumm tühi ja ja see ei olnud? See oli, ma tahtsin ära, nii õudselt tahtsin, tahtsin, tahtsin minema saada, aga millest kumm tühi, siis oli kõigest sellest pükste Antsida, kui kõik kõik endast välja, mis on samas oli, oli täielikult töötu, ma olin mingi mingi aeg pikka aega, mitte kusagil Ta ei olnud mitte ühtegi. Ühtegi veeringut praktiliselt ei saanud, kõik esinemised olid ju niimoodi, et tule laula, eks ole, et meil on praegu selline aeg ja, ja, ja siis kõik isiklik elu ja kõik see kokku, nad varises mul igatpidi. Igati just sellel ajal läks, läks mullangud, asjad läksid nii-öelda paigast ära ja kui oleks olnud, ma olen seda mitu korda öelnud, et oleks olnud näiteks Hiiumaa vä? Mingi koht, kus mul oleks olnud, et kuule, tule, tule siia mõneks ajaks või see oleks olnud, oleks see variant olnud täpselt samamoodi, ma ütlesin lihtsalt mandrilt Tallinnast, Eestist mingil ajal tahtsin eemal olla, Rootsist tagasi tulles hakkasid tegelema kahe päris uue asjaga oma elus. Hakkasid tööle Kuku raadios toimetajana ja hakkasid ka näitlema, Rootsist tagasi tulles oli, oli vaja tööd saada kiiresti ja, ja Erki Berens ütles, et kas sa ei taha tulla Kuku raadiosse seda enam, et see idee põhimõtteliselt siukest raadiot teha tuli minu poolt 90. aastal. Isegi varem, 89. aastal me olime ansambliga seitse, seitse, seitse kalees. Selline prantsuse ilus linnake, kus on öeldakse, kuulus Rodeni kodanlased seisavad raekoja ees skulptuuriga skulptuurgrupp, kalee, noorte noored muusikud, raadiotöötajad ja mu kunstnikud ütlesid, et meil on siin üks aparatuuri kõvasti üle, muidu viskaks minema põhimõtteliselt raadioaparatuuri. Aga et käki tahate, teil on niisugune aeg ja ja mina ütlesin, et oot, see on nüüd küll mõtlemisväärt asi ja tulin tagasi, rääkisin seda, seda ärkile langile naistele, et kurat peaks hakkama siukest raadiot tegema, et on vaja oioi natuke varavõitu vist ikka ja nii edasi, ühesõnaga kokkuvõttes tähendab selle idee autor, olen mina sellist asja teha ja tulin tagasi selle Erki, kus ja ma võtsin selle vastu, sest et ma ei, ma ei leidnud, et ma oleks saanud, et oma pere ära toita, siis laulmisega oli jälle selline aeg, kus oli juba väga nii, aga kui Eestis tegelikult on, et peab pead veel midagi tegema, et mitte ainult ainult muusikaga tegelema, vaid millega sa pead veel tegelema ja hakkasin tegema oma autorisaadet, meil meil liivakell ja mis on siis 93.-st aastast on siiamaani käinud ja aeg-ajalt on tõesti nii, et tahaks nagu puhkust saada, sest et ei jõua iga päev välja arvatud laupäev, pühapäev teha kaks tundi oma autorisaadet olid muusikat, leida, juttu, rääkida inimestega ja nii edasi, see on päris ränk. Ja 96 96. aastal, siis Mikiver pakkus mulle, et kuule, et kas sa ei tahaks, tahaks teha etenduses kaasa, mõtlesin, mis etenduse võib-olla kolm õde. Kollesajast tõusen Bachi mängima, mida olid sisene mind mänginud näiteks Juhan Viidingu silma kirjutasin muusika. Sinna ma kirjutasin ka muusikat, mida selle plaadi peal nüüd ei ole, sest et minu viimane plaat kaunilt kaua on ainuke plaat mille pealt ei ole ühtegi lugu selle kogumiku peal. Ja edasi tuli nelt trolle veel, kui nüüd praegu on sõda ja rahu, siis tartus käimas, pure pesuhhovid mängin, meil on väga palju ühe laulu autoreid, kes igal pool ajakirjanduses, igal pool on heliloojad suure tähega. Ja Tõnis Mägi, kes on kirjutanud nii ajatuid teoseid nagu need, millest me siin juba täna oleme rääkinud ei pea ennast heliloojaks. Nojaa, aga ma ausalt öeldes räägin siiralt. Ma usun jah, et mahe ja ma ei oska sellist. Ma ei ole nagu endale sellist mingit staatust loonud või kujutanud endale ette, et ma kuulun nagu mingisugusele pjedestaalile teiste teiste teiste kõrvuti. Et ma siiamaani niimoodi lapsikult sinisilmselt teen seda, mis mulle endale tohutult meeldib ja ja kõike mul, ma, ma ei ole kujutanud ennast ette, et ma peaksin olema helilooja, ma olengi, olen laulukirjutaja, seda enam, et ma kirjutan ka ise tekstid. Kirjutan ise muusika, ma olen tõesti selle laulukirjutaja seal seal noh seal on nagu minu oma või heliloojana, jah, ei seda mitte. Kahe plaadi jagu laule on nüüd ilmunud, aga ma loodan, et sa kirjutad neid edasi, meie kõigi rõõmuks. Võin ma loodan ise ka, sest et mul on mõttes ikkagi veel teha üks oma uus ütleme nii, siis uue loominguga plaat. Mitte võib-olla mitte sellel aastal, aga järgmine aasta kindlasti on mõtteideed mul liiguvad, samas on teatris mul pakutud teha muusikat. Kohuserolle tuleb, eks näis, annaks jumal, tervist, ainult. Läheb küllataks kõik tulema, siis. Aitäh teile. Lõikuid teenib raha ja ruut. Selle laadimisvälju. Vaatame. Vaatame.