Kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku olulisemad sündmused meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Riigikogu lõpetas täna presidendi otsevalimise seaduse teise lugemise. Õigusteaduste professor Peeter järvelaiu kinnitusel paiskab presidendi otsevalimiste seadustamine Eesti õigussüsteem. Isegi Vene väed tapsid ametlikult kinnitamata andmetel Tšetšeenia iseseisvuslaste liidri Aslan mas Raadovi. Sotsiaaldemokraadid soovivad langetada vanemahüvitise ülemmäära 6600-le ruunile. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ei poolda seaduse muutmist, kuna tema sõnul vajab Eesti sotsiaalsfäär pigem stabiilsust. Riigikogu põhiseaduskomisjon kiitis heaks seadusemuudatuse, mille järgi peavad alates esimesest septembrist kõikidel koolidel lehvima õppetööpäevadel sinimustvalged lipud. Öösel tuiskab ning külma on meil kaheksa kuni 13 kraadi. Homme päeval Eestis pilvisus hõreneb ning külma on viis kuni üheksa kraadi. Riigikogus oli täna teisel lugemisel seadus vabariigi presidendi valimiskorra muutmiseks lähemalt Uku Toomi vahendusel. Jutt on presidendi otsevalimise kehtestamisest, seda on arutatud korduvalt, täpsemalt 10 korda ja iga kord on eelnõu erinevatel põhjustel menetlusest välja kukutatud. Ka täna vaieldi mitte niivõrd presidendi otsevalimise printsiibi enda üle, mille vastu on küll mõned erakonnad põhimõtteliselt, aga seda vastu seisan riskantne väljendada, kuna on teada, et idee on rahva seas väga populaarne. Niisiis vaieldakse eelnõu erinevate sätete üle. Andres Herkel Isamaaliidust. Saatan peitub detailides ja neid detaile, mis antud eelnõu puhul on ebaselged on õige palju. 20000 allkirjaga presidendikandidaadi esitamine Eesti puhul. Siin on ilmselt midagi väga paigast ära mastaabitunnetusega. Täpselt sama ebamäärane on see, mis on seotud tagandamisega. Kas tagandamist on võimalik vaidlustada, kui ei ole võimalik vaidlustada, siis kas see on selgelt sätestatud tagandatud presidendi õigus uuesti kandideerida? Ning reguleerimata on ka põhiseadusmuudatuse täpne rakendatavust ametisoleva presidendi suhtes? Evelyn Sepp Keskerakonnast juhtis tähelepanu asjaolule, et presidendi otsevalimise kehtestamine on kirjas praegu kehtivas koalitsioonileppes ja küsimuse otsustamine näitab koalitsiooni koostöövõimet. Üksikud küsimused, mis vähemalt näiliselt võivad saada takistuseks erakondade koostöösoovi kinnitamisele olgu selleks siis kasvõi presidendi tagasikutsumise instituudi juurutamine ei ole mängimise ega jonni ajamise kohaks, need ei ole asjad, mida avada kauplemiseks mõne ametikoha või investeeringu tagamiseks. Ja seega pole mõtet nendega taha peita. Ka suutmatus või tahtmatus viia ellu valijatelt saadud mandaati. Vaidlus oli äge, mida see otsevalimise kehtestamine ikka endast tähendab. Mart Nuti kinnituse kohaselt muudab presidendi valimiskorra muutmine ilma tema volituste muutmiseta meie riigi hoopis teiseks. Ja see riik ei pruugi sugugi parem olla. Kuigi Isamaaliit nimetas eelnõud nõrgaks ja kritiseeris selle erinevaid punkte, polnud ta esitanud ühtegi parandusettepanekut. Küll aga tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, et vormiliselt eelnõuga edasi töötada. Sisuliselt Aga lükata otsevalimine kuhugi kaugemale. Täna otsustas asja rahvaliit. Kuigi ka nemad kritiseerisid eelnõu erinevaid punkte, hääletasid nad koos Res Publica ja Keskerakonnaga eelnõu suunamisest kolmandale lugemisele 49 häälega, Isamaa, Sotsiaaldemokraatide, sotsiaalliberaalide ja reformierakondlaste 34 hääle vastu. Nii ka läks. Ning jätkame samal teemal õigusteaduste professor ja sisekaitseakadeemia rektor Peeter Järvelaid kinnitas meie uudistele, et presidendi otsevalimiste seadustamine paiskab Eesti õigussüsteemi segi. Küsisin temalt, kas otsevalimine sobib kokku meie parlamentaarse riigikorraldusega. Ma arvan, et ei sobi sellepärast, et me oleme parlamentaarne demokraatlik riik ja kogu see võim on konstrueeritud üle Parlamendi, kui me lähme selle presidendi otsevalimise tee peale, siis see on tõsisidentaarset tüüpi riik ja see on midagi hoopis muud üle kogemust meil ei ole. Mis on selle taga ainult poliitikute soov rahvale meeldida? Ei, no mitte ainult see on inimlik. Tähendab, 20. sajandil, kui Eesti riik sündis, siis tuli minna, lahingusse, tuli verd valada ja kõik oli nii-öelda nagu saatuse poolt väga konkreetne. Nüüd 90. rasedatel võib-olla ühiskond on stabiilsuse kaotanud, lapsi on vähe süldi ja nii edasi. Ka otsest selliseid ohvreid me pole kandnud enne. Ja nüüd on küsimus, kui Need põhilised ülesanded nagu täidetud, mis unistused olid saada taas iseseisvaks, seda kinnistada, siis tegelikult tuleb riik edasi ehitada, aga sellel põlvkonnal, poliitikutel noh, ütleme, see on natukene, mitte nii atraktiivne töö kui riiki uuesti ehitada. Ja vot seetõttu tekib selline ambitsioon teha ka midagi suurt ja huvitavat. Noh, see on nii nagu ütleme, et paneme puu kasvama siis see, kes istutab, noh, see on väga konkreetne. Aga edasi on aastakümneid vaja selle puu eest hoolitseda. Seesama selline inimlik fenomen, et mina tahan olla esimene selline kõhklemine, et kas minu kohta ajaloos on ikka küllalt väärikalt ja, ja vot see on selline, inimlikult on see mõistetav ka riigi seisukohalt on muidugi see väga-väga ohtlik tendents, kui noored inimesed hakkavad konkureerima nii-öelda suurte ajalooisade nimel Jätkame teistel teemadel. Välisministeeriumi pressiesindaja Annely Kimber kinnitas meie uudistele, et Venemaa pole reageerinud Eesti soovile saata üheksanda mai pidustustele Moskvasse president Arnold Rüütli asemel välisminister Rein Lang. Palusin tekkinud olukorda kommenteerida politoloogiadoktor Vahur madel. Diplomaatilise läbikäimise Viini konventsioon sätestab selle, et riigi välispoliitilise esindajana on võrdne väärsed president, peaminister ja välisminister. Teoreetiliselt on tõepoolest võimalik presidendi asemele pakkuda kas peaministrit või välisministrit. Nüüd ütleme sellist konkreetset praktilist juhtu, nagu sa siis praegu toimunud, et president lükkab teise presidendi küllakutse küll tagasi, aga pakub, et siis tema asemel võiks uue küllakutse esitab ja siis madalamale ametnikule, peaministrile või siis Eesti puhul välisministrile seda tõenäoliselt need nii sageli ette ei tule. Ja kuidas antud situatsioonist tallitada, sõltub suuresti Venemaa otsusest kasta soovi uue kutse esitada. Kas ta soovib Eesti presidendi asemel kutsuda Eesti välisministri? Võida seda, mitte ei soovi tõenäoliselt, kuidas seda mitte. Soovi tekib siis veel, milles küsimus, kas pidustustel võib osaleda Eesti suursaadik Moskvas ja kui ka selle soovi Venemaa tagasi lükkab, siis jääb Eesti Moskva pidustustel esindamata ikkagi. Rein Lang peab saama Moskvast Rein Langi nimelise kutse et nendele pidustustele sõita. Mis te ise arvate, kas ta saab selle kutse? Ühest küljest siin on ju Vene välisminister Lavrov nädalavahetusel Rein Langile helistanud, temaga päris konstruktiivselt vestelnud, nii et ma ei näe ka põhjust, miks mitte Rein Langi kutsuda võiks ilmselt venelased komani sisetundes kaalutlevad, kas nad on väga solvunud või nad leiavad, et nad on väga pragmaatilised inimesed, kes peavad riikidevahelisi üldisi suhteid nii-öelda formaalsest tekiketist tähtsamaks. Ma ei näeks, takistust, peaks seda ka välistatakse, Rein Langi kutsutakse Moskvasse. Nii et igal juhul on pall praegu venelaste käes Palju on praegu jah, suuresti suuresti venelaste käes ja nende otsustada, milliseks nad enda. Poolt kavandatava suure peo tahavad kujundada. Jätkame välisuudistega, neist teeb kokkuvõtte Meelis Kompus. Tšetšeenia iseseisvuslaste liider Aslan massadovon tapetud teatas äsja vene meedia. Massadovi tapsid Vene sõdureid erioperatsiooni käigus, kinnitas teljega kanal CNN viitega Venemaa allikatele. Ka miilits kinnitas äsja neid teateid. Venemaa operatiivstaabiülem Põhja-Kaukaasia kindralmajor Ilja šabalkin kinnitas, et ma saadav tapeti Tolstoi Jurti külas. Mas saadav varjas ennast samas külas asuvas punkris ja tema sõnul massadovi surnukehaga tuvastatud. Mingeid üksikasju väe staabi esindaja Tolstoi juurtest toimunud kokkupõrke kohta ei avaldanud. Tšetšeenia nukuvalitsusest öeldi Interfaxile, et neil pole massadovi surma kohta mingeid andmeid. Ka Tšetšeenia prokuratuur ei soostunud ennist teadet massadovi hukkumisest kinnitama ega kummutama. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas süüdistas Iisraeli, et see õõnestab Lähis-Ida rahuprotsessi taganedes lubadustest läänekalda linnadest välja tõmbuda ning vabastada Palestiina vange. Abbasi kriitika Iisraeli aadressil oli kõige karmim pärast kuu aega tagasi kokku lepitud vaherahu. Iisrael omakorda külmutas rahupüüdlused pärast Palestiina enesetapu terroristi rünnakut 25. veebruaril. Hispaanias sai täna viis politseiniku surma, kui roolis magama jäänud veokijuht kihutas sisse politsei kontrollpunkti hoonesse. Õnnetus juhtus kiirteel Madridi lähistel. Kontrollpunkt oli sisse seatud rahvusvahelise demokraatia ja terrorismiteemalise tippkohtumise eel, mis toimub madridi rongiplahvatust aastapäeval, 11. märtsil. Politseisammas vahistas Madridi rongiplahvatust aastapäeva eel järjekordse kahtlusaluse, 21 aastase Maroko päritolu vaod Elbasruuti nimelise mehe. Politsei usub, et tal on sidemeid mitmete peakahtlusalustega. 11. märtsil möödunud aastal toimunud plahvatustes hukkus 191 inimest. Ning äsja tuli veel teade, et Venemaa telekanal MTV on näidanud kaadreid tapetud Aslan massaadovist. Meie jätkame Eestist. Riigikogu põhiseaduskomisjon kiitis heaks lipuseadusemuudatuse, mis jõustub alates sellest sügisest. Tõnu Karjatse räägib sellest lähemalt. Põhiseaduskomisjon jõudis üksmeelsele otsesele kinnitada lipuseadusemuudatus, mille kohaselt peavad riigilippu heiskama kõik õppeasutused õppetöö ajaks. Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Üks ettepanek, mida komisjon ka konsensuslikult toetus, oli see põhimõte et jõustada see säte, mille järgi meie kõikidel koolimajadel oleksite lipud õppetöö ajal aastaringselt lehvimas jõustuda see säte esimesest septembrist sellel aastal teatavasti kogu seadus on tervikuna planeeritud jõustada esimesest joonest jaanuarist järgmisel aastal ja hääletati ka muid ettepanekuid tselluloosiseis samaks, et esimest maid ei toetatud lipupäevana komisjoni enamuse poolt samuti mitte ka eraldi Euroopa päeva üheksanda mai väljatoomist, kuigi seadus selgelt sõnastab OPA liidu teataval Euroopa päeval lipud ametiasutustele heisatakse. Komisjon arutas ka tulevase Vabadussamba asukoha küsimust. Jätkuvalt on selle püstitamise vastu Tallinna Vabaduse väljakule Keskerakond ja Rahvaliit. Nemad soovivad selle asukohana näha lauluväljakul. Komisjon otsustas anda tulevaks nädalaks veel kord aega uute ettepanekute tegemiseks, mis saab aga siis, kui fraktsioonid jäävad oma seisukohtade juurde. Urmas Reinsalu. Ma arvan, et see niisugune kokkuleppel tahe on olnud kõigil poliitilistel jõududel seda ühisosa leida ühisosa praegu need poliitilised jõud, kes on seda valmisolekut ühe kompromissi taha väljendanud. Nad esindavad üle kahe kolmandiku parlamendi koosseisust ja ma arvan, et see on üsna hea signaal, kui ka suhteliselt sellise toetushulgaga, aga peaks üks kompromissettepanek leidma parlamendi heakskiidu. On selge, et niisugusel ühisosa leidmisel on ka oma piir, et eriarvamused on ka demokraatias loomulikud. Aga nende poole püüdlemine tagab demokraatia laiapinnalist. Tuleval nädalal läheb riigikogus lõpphääletusele ka reisiparvlaeva Estonia hukkunuga seotud uurimiskomisjoni moodustamine. Urmas Reinsalu kinnitusel hakkab moodustatav komisjon uurima sõjatehnika vedu parvlaeval Estonia mitega. Laeva hukkumise põhjuseid sõltumatult teeb sama tööd ka valitsuse tüüris. Nüüd on saabunud ka lõplik ametlik kinnitus, et Aslan Machado on tapetud. Sellest kandis president Vladimir Putinile äsja, et Venemaa Föderaalse luureteenistuse ülem Nikolai Patrušev mõnedel andmetel üritati teda kinni võtta elusalt, kuid juhtus õnnetus nimelt. Tema ihukaitsjatest kasutas relva nii nagu ei oleks pidanud ning selleks lahti ning sellest massaadov saigi surma. Ning meie lähme nüüd edasi siit Pärnu teemadel. Pärnu haigla soovib alates esimesest aprillist võtta patsientidelt voodipäeva tasu. Toomas šalda. Vast kolinud Pärnu uus haigla kehtestab esimesest aprillist statsionaarselt ravil olevale patsiendile omaosalustasu ehk voodipäeva tasu, see on 25 krooni ööpäevas. Laekuvatele kasutatakse ravikvaliteedi tõstmiseks ja patsientide paranenud olmetingimuste hoidmiseks. Sihtasutuse Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule. Voodipäeva tasu kehtestamise õigus või võimalus haigla nõukogudele loodi 2003. aastal uue kehtima hakkava ravikindlustusseadusega ja Pärnu haigla jaoks. Pigem on olukorra olnud selline, et erinevalt paljudest haiglates, kes momentaalselt sele tasuga kehtestasid ehk fikseerisid ära siis patsiendi omaosaluse raviteenuste eest tasumisel Pärnu haigla nõukogus oleme teemat korduvalt arutanud ja leidnud, et tasu kehtestamine situatsioonis, kus haigla olmestandard ei vasta kaasaja nõuetele, ei ole eetiliselt vastuvõetav tõttu tasu kehtestamise otsus lükati edasi sellesse perioodi, kuid valmib uus haiglahoone. Ja noh, tõesti täna võib öelda, et uue haiglahoone kasutuselevõtuga tahame seda või ei taha kaasnevad ka terviseolulised ja loomulikult nende kulude katteks. Hetkel meil vahendeid on nii palju, kui nad on ja voodipäeva tasu kehtestamine, ühtegi, see on ka mööda pääsmatu samm muutus olmestandardis on küll, võiks isegi öelda, et pead pööritama panev, et see situatsioon, mis meil oli eelmisel aastal ja mis on sellel aastal esse, on omavahel võrreldamatud. Voodipäeva tasu hakkavad maksma Pärnu haigla statsionaarse ravil olevad patsiendid iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest kuid mitte rohkem kui 10 päeva. TavaEesti ühe haigusjuhtumi korral on ka rida erandeid, mille puhul tasu ei võeta. Näiteks käib siia alla intensiivravi, raseduse ja sünnitusega seotud statsionaarne abi tahtest olenemata statsionaarne psühhiaatriline abi ning see nimekiri jätkub. Pärnu haigla kehtestab voodipäeva tasu ühena viimastest Eestis. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Tallinnas esitleti täna aga beebiraamatut, mis peaks andma vanematele tuge lapse kasvatamisel. Esitlusel käis Birgit Itse. Tegemist esimese või mitmenda lapsega igal juhul ootab vanemaid ees uue maailma avastamine, ütles rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo uue raamatu eessõnas. Raamatu esitlusel rõhutas ta, et kuigi sündimus Eestis on tõusmas, on sellest vast olulisemgi see, et lapsed sünniksid peredesse, kus neid oodatakse ja nende eest osatakse hoolt kanda. Selleks, et last ootavad vanemad saaksid end tähtsaks sündmuseks korralikult ette valmistada, jagatakse juba mitu aastat tasuta raamatut. Rasedus, sünnitus, vastsündinu. Selle raamatu väljaandja, libero mähkmeid tootva ettevõtte esindaja Helena Üprus ütles, et võrreldes eelmiste väljaannetega on täiendusi ka. Nimelt sotsiaalsete õiguste koha pealt, mis on leidnud väga palju täiend, osta samamoodi on see väljaanne kaaneline ja selle vahel on ka järjehoidja, kus on informatsiooniks peal, mida ma haiglasse kaasa võtta emal ja missugused on esmaabi hädaabi numbrit, midagi verteibiga juhtuma. Ehk andis sündimuse kasvule tõukega jõustanud emapalgaseadus. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas täna riigikogu menetlusse eelnõu, mis pikendaks vanemapalga maksmise perioodi kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni ja vähendaks hüvitise ülempiiri. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ei peavanemahüvitise muutmist siiski õigeks, vaid kinnitas, et eelkõige on vaja sotsiaalsfääris Eestile stabiilsust, lõplikke üldkehtivaid reegleid, kuidas täpselt oma lapsega käituda ja tema eest hoolt kanda ei saa. Panna ühessegi käsiraamatusse, siiski annab see kogumik vanematele tuge lapse ootamisel ja tema eest hoolitsemisel kuigi ka lapsed ise teavad, mis neile kasvamiseks vaja on. Ning meie lõpetame ilmateatega. Eeloleval ööl on meil enamasti pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund ja tuiskab. Puhub põhjatuul seitse kuni 12 meetrit sekundis, rannikualadel puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis ning külma on öösel kaheksa kuni 13 kraadi. Homme päeval pilvisus hõreneb, Lääne-Eestis sadu lakkab, hakkab, Ida-Eestis sajab kohati veel lund. Puhub põhjatuul viis kuni 10 meetrit sekundis, rannikualadel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Ning külma on homme päeval viis kuni üheksa kraadi. Te kuulsite, kaheksanda märtsi Päevakaja stuudios, oli Indrek Kiisler. Kena õhtu. Jätku.