Nende kaunite. D helide saatel ütlevad kõigile tere tulemast kuulama Vikerkääru saadet Valter ja Jaak Ojakäär ning meie tänane külaline Anne Erm. Soovime ühtlasi kõigile häid pühi ja tuletame meelde ka seda, et sama kauneid helisid saab kuulata juba täna õhtul. Nii see on jätkar, algab Kaarli kirikus kontserdiga vaikuse helid, kus neid vaikuse helisid võluvad Marcust House on ECM'i artist ja ka meie Raivo Tafenau ja Meelis wind. Ja tõepoolest need sissepoole pööratud helid peaksid küll liigutama iga inimese süda. Ma arvan, et tänases saates tahaks puudutada ka Jazzkaare ajalugu on ta siis nüüd 10 või 11 aastat vana, sina tead seda täpsemalt, Hanne, sest et esimene festival oli vist teise nime all. Esimene festivali džässi ja bluusipäevad ja sellest me nüüd oleme ka rääkinud, aga noh, sisuliselt oli ta ikkagi Tallinna festivalide traditsiooni taastamine ja Valter, ega siin arutasime, et kust maalt seda, et see idukene hakkas idanema ja 49. aastal, aga rahvusvaheliseks muutuste 59. aastal, kui siin mujal hakkasid käima, siis Peterburi ja Moskva muusikud oli vist nii, Valter. No seda algust ei võta praegu enam keegi kinni, see oli nii pisikene ja noh, nagu ikka taim hakkab kasvama ju iidust ja aga muidugi 50 no ma võiks öelda nii, et 54 oli võib-olla see niisugune aasta, kus olid nagu enam-vähem juba ületatud need raskused ja siis hakkasid, hakkasid siin käima külalised igasugused ja nüüd kui ajalugu võtta. Minule on jäänud meelde üks hirmus tore. No neid on igal pool festivalidel kombeks lõpupidu teha, tol ajal tehti kusagil restoranis nisugune bankett, et ma mäletan, näiteks 67 kuu Illisconover pöördus kevade restoranis külaliste poole ja oli viski? Ei, see oli kevades. Jah. Ja, ja mul on meeles üks Rataskaevu tänava sele restoran dünoor. Oli üks, üks üks niisugune lõpupidu, kus siis oli tollasest Leningradist oli saksofonist Roman Kunzmann ja Moskvast Aleksei Kozlov. Kõva tegijat, kaks kõva tegijat ja need lihtsalt omavahel lihtsalt sõdisid saksofoni taga. Ja huvitaval kombel see on jäänud lindile ja minu arust oleks päris huvitav seda kuulata. See oli vist 64. aasta, kui ma ei eksi, et mis siis nii pika aja takka, mis on 26 aastat või 30 oi taevas, ma tahan ennast nooremaks. Ja no kuulake Siin mängis neid esimesena Roman Konsman ja neid teisena kuulaja teeb kohe vahet. Aleksei Kozlov, komsomol oli sel ajal muidugi meil üks kõvemaid Moskvas oli, garantii on ja siis oli. Goldstein oli veel Leningradis ja need olid siis need kolm altsaksofoni suurust. Aga praegu komsomoli kohta on õieti vähe andmeid, ta läks ka vist ära Iisraeli. Ja aga siis Kozlov on, on väga uhkelt edasi tegutsenud hiljuti ilmustel plaat, mis on tehtud Šostakovitši kvartetiga. Ta harrastab niisugust niu, niu, ehitšiia, niisugust muusikat ja ja siis ta on isegi mänginud New Yorgis kaanegi, hooli laval küll ühe. Mul ei tule praegu nimi meelde ühe gruusia lauljatari kontserdi sees oma bändiga ja nii, et noh tuuled puhuvad väga uhkelt. Ja Aleksei Kozlov on ju väga erudeeritud muusik ja pedagoog ja kunstnik ja mida kõike veel ja see arsenali oli omal ajal ju väga popp. Talvel oli ja tal on praegu New Arsenali idioodi koos seid reaa ja vahepeal oli see nagunii Ingusel, aga ta tegutseb väga aktiivselt ja, ja mul on temaga side, tal on see ei meil ja siis vahetevahel ikka inglise keeles, nüüd vahetame sõnu ja arvuti nagu vene keelt hästi loe, mul ka tulevad, igasugused hieroglüüfid ilmuvad, tema poolt tuleb, tema poolt tuleb küll ilusti, aga mina ei saa talle saata vene keeles vastu ja siis ma pean pool tundi enne kui need välja otsida, ükshaaval need tähed. No see selleks, aga siis kui nüüd minevikku meenutada, siis see mees, kes tegi neile nagu ukse lahti läände siis sa teadaanne ja Jaak väga hästi, kesse mees olla ja kahjuks talle enam meili saata ei saa, ei saa jahi siis tuleb saata juba kuskile kõrgemale poole ja mingi eri kanalite kaudu. Aga sa pead silmas Jan Johanssoni muidugi, jah. Jah, nii et kui tema siin käis 66 ja 67 oli veel domeerusega ja siis 68, ta hukkus autoõnnetusel. Aga peab ütlema, et et rootslased on selle koha pealt tõesti teda väga väga meeles pidanud, et praegugi mul on siin üks CD-plaat live in Tallinn, kus on tema 66. aasta Tallinna kontsert Derby laevastiku ohvitseri mäe Jaagi ja isegi kuulasin seda, kuulasid ja mina mäletan seda kohutavat kontrasti, ennem seda mängisime just Winston Jossif Einsteini orkester ja, ja see oli, niiet supiale seal lae Sist lupja ei olnud, aga mida iganes seal oli, see kõik kukkusid sealt laest maha ja siis tuli kolm meest, kolm rootslasest klaver, kontrabass ja kitarr ja mõju oli tohutu, kui kõigil olid suud lahti, me ei olnud üldse sedalaadi muusikat elusalt kuulnud. Nii et see oli midagi erakordset. Sauna naistati ja paljusid teisi meie loojaid ja mängija ja seda enam, et ta oli Jaan Johanson oli ise kui inimene, väga armas, ta kõigiga otsekohe, nii sai sõbraks ja suhtles väga toredasti. Jan Johanssoni eluajal vist ei olnud veel sellist plaadifirmat nagu ICOM. Parandage mind, kui ma eksin, anne ja Valter ei anna küll, aga tegelikult see muusika, mida ta tegi, oli, oli nagu omamoodi eelkäija või karge ja põhja karge läbinud ja ta oleks kindlasti olnud üksiis esiartiste, ma arvan. Ja selle tõttu nad nii hästi klappisid, Uno Naissooga, meil mõlemil oli tulnud sama idee rahvuslikul pinnal teha džässi üksteisest midagi teadmata. Sest ega me ei olnud teda ju varem kuulnud, kui ta siia tuli enne seda, nii et see oli meile avastus ja talle oli avastused sedasama teinud ju Uno Naissoo. Jan Johanson ja Uno Naissoo oli esimesi, kes seda tegid nii väga loomulikul moel sulase džässirütmi ja rahvamuusika, sest ennem võib-olla oli ka proovitud, aga, aga. Nojah, see oli rohkem nii, et võeti mingisugune mingisugune teema ja svingiti seda siis, aga kui me sellest kuuleme, säga panevad armoonia kellaadiline, kusjuures on üllatav on see, et samas mängis Jan Johanson hiilgavalt svingi mainstream ja mul on võtted, kus ta säng ketsiga koos mängib ja no täpselt ta sulab sellesse, stan ketsi stiili sisse ja no lihtsalt erakordne muusik. No ja siit edasi siis aega teibaga spiraale ja see rahvamuusika vastu huvi pole kuskile kadunud ja ja siis tuli nagu maailma muusika, vaat see Londoni ansambel otsib isa oli üks esimesi, kes tegi siis nagu maailmamuusikat ja jõudis edetabelitesse. Ja tänavu jätskaarel on meil esialgu, mul oli idee teha maailma muusikapäevaga, kuna seal üks Kuuba ansambel ära langes ja keegi veel, siis tuli välja Põhjala päev ja. Ma arvan, et see ei ole üldse mitte halb idee, sest alati on mulle väga oluline olnud, et oleks jätskaarel Skandinaaviamaade muusikuid ja alati on ikka olnud nii nii Norrast kui Soomest kui Rootsist ja üks parem kui teine. Kui siin meenutame tippe, siis oli Jan karberg ja seesama Nils Petter Molver, kes nüüd tulek meriprojektiga oli siin kunagi mascaleroga ka ECMi artistid ja aga sellel põhjala päeval siis on põhjatähti väga erinevaid meie liivlanna tulli lumm ja siis on seal vimm saami joigu ja kes on ka omad, ei festivalidel esinenud ja pool maailma läbi sõitnud. Ja vististi kõige kuumem hetk selle päeva staar karmarna 94. aastal. Nende plaat siis pälvis tohutuid kiidusõnu ja Vilbori esikaanel olid nad ja nüüd, praegu, sel aastal on nad kogu aeg ja pidevalt Ameerikas esinemas, nii et meil on väga palju austajaid kogu maailmas. Ja põhjala muusika on vallutanud maailma. Seda võib öelda selle järele, et sellel nädalavahetusel praegu on Ameerikas suur Põhjala festival, kus oma 20 ansamblit esinemas Minapolises. Ma teen nüüd vahepeal reklaami oma saadetele, mis ma olen teinud klassikaraadios Rootsi uuest noh, ütleme, et sässist, aga aga see on ka niisugune, noh, juba kaldub juba sassi piirimaile ja ma pean ütlema, et ma olen seda kuulanud kümneid ja kümneid plaate, mis on nüüd ilmunud Rootsis ja ja tõesti, seal on, see potentsiaal on ikka tohutu, kui palju noori ja kõik on oma huvitavate ideedega, nii et see on meie õnn, et me Rootsile nii lähedal olev Me saame sealt ka midagi ideid. Ja ma arvan, et me võiksime natukene karm, arvan, et kuulata, kuigi see ei ole üldse mitte Chesse, aga selles on see sügav iva. Tiina. Märkasin anne hääles murenooti, kui ta ütles või vabanduse nooti, et noh, see pole nagu džäss. Minu arvates praegu on džässi mõiste küll läinud nii tohutu laiaks, et et ka noh, selle üle muretseda. Mis on sess või mis ei ole. Võib-olla ei olegi nii palju põhjust ja mulle meenub siin meil on ju esinenud jazzkaarel Haumeni Sisters oli tore Trio Soomest ja värtine, need pole ka mingi džässitrio Trio ansamblid, aga publik võttis nii toredast neid vastane tahetud lavalt üldse ära lasta. Nii et ma usun, et ega ka sellel ansamblil küll nad leiavad kontakti meie kuulajaga ka. On küll, sest nad tõepoolest on suurepärased muusikud ja neil on oma sõnum edastada nii et ma selle põhjala päeva pärast nagu eriti ei karda ja seal on meil veel fääri, saarte muusika ja seal on meil veel vene džäss Winskeevitšilt kaarientaalse kallakuga. Ja selline üllatusesineja oli nagu ka neelin. Et miks ta nüüd põhjapäevale sattus, ta tuli täiesti viimasel minutil ja ma leidsin sellele ka täiesti nagu põhjenduse, sest et tema oli leedutšassile alusepanija ja kuigi ta ainult Iisraeli mees on ta ikkagi Baltikumi džässi suurkuju. No teda oleks, oleks tõesti huvitav neid kohata, sest nii ammu ei ole temast palju midagi kuulda olnud ja tegutseb ju väga edukalt veel edasi Vilniusesse. CK siin mul on temaga olnud kontakti ja samuti Taraselt ära kirjutas väga toreda raamatu, kui veel käega ka seal Saksamaal ja, ja tegeles seal kunsti, igasuguste nende performance itega ja nodorasuv on need kolm kanooniline, väga suured kaneelin Tarasokad ja see oli, see oli täiesti unikaalne trio ja ja muidugi tore on praegu ikka. Kaneeli oli neist võib-olla kõige nii vaoshoitum. Trügivam oli muidugi CK, siin teda teised ikka pihudes mäletan, kunagi oli juhus, niisugune nad kontserdil tulid lavale ja, ja sealt tuulutama, midagi segas üldse teadvustamist ja kõike ja pärast. Ma läksin ja kui nad olid juba esinenud ja läksin lava taha, ütlesin kaneeli neile, et noh, et kas tal ei võiks öelda, seda? Ei puudutaks, kuid kui publik ootab, et te mängima hakkate, hakkate kõike korraga peale. Ta ütlesin, ütle sina talle seda. Nähtavasti nad kartsid teda. Ja nii, et väga põnev taaskohtumine saab olema, aga ma arvan, hoopiski koloriitsem on kohtumine ühe tõeliselt kuumaverelise ansambliga Ghana muusikut, kes elavad Inglismaal, Ozzy Visa ja seda võiks ka nimetada maailma muusikaks eelkõige. Ja kuulame, natukene, otsib lihtsalt ja mul on ideed katsuks ühendust saada Londoniga. Veri vere naiste off koos võluva eita Õudhangvendam You, vitš kant, Angla hinde programm. Nonii saime kauge Londoniga hakkama, nii et need Ghana muusikud tulevad sealt Londonist ja nagu kuulsime, nad kõvasti ettevalmistustööd teinud ja ootavad siis meie publikult sooja vastuvõttu, et pillid kaasa ja hea tuju kaasa. Ja ta rõhutas seda kogu aeg, et see kava on noh, umbes nagu karneval ja sel puhul mulle meenub üks varasem esineja koortnibain kes paniga saali möllama. Ma arvan, et osi viisa ei jää nendest maha. Kindlasti mitte sellepärast, et neil on meil kaasas kaks Londoni tiitšeid ritta ja Mäks et nemad on ka BBC saateid teinud ja nemad on just maailma muusika jai, nii et mis sealt kokku kõik tuleb, see võib olla päris põnev. Ja kui nüüd tegi ja ütles, et tal on Indias kuldplaat välja tulnud, siis sina, Walter teadsid lisada, et neid omal ajal müüdi nii palju, et lausa mitmeid ja mitmeid. Mina lugesin kusagilt, et osi piisal on 30 kuldplaati, nii et muidugi neil on ikka tohutu menu olnud ja kindlasti Aafrikas ja seal ka ja nojah, ja noh, nagu ta rõhutas, kuidas nad Los Angelesis esinesid 25000 kuulaja ees ja nad mängivad tihtipeale staadionitel ja nii niukse tõesti tohutute masside ees. Et me peame õnnega koos olema sellist legendaarset bändi, siin näeme ja kuuleme. No kahtlemata on sedalaadi muusikal oma kindel kuulajaskond, seda ei ole vaja meil tõestama hakata, sedasi ansambel juba ise tõestanud. Ja see ansambel on tõepoolest väga hea selliseks lõõgastuseks ja sellepärast esinebki ta just klubides Tartus, Anda, Atlantise klubis, nii palju kui ma tean ka raadio kaks sealt ülekande ja Tallinnas on ta siis pressiklubis, on uus kuum tantsukoht seal Sossi mäel, Tartu maantee 82, seal on kroomi palju ja võib-olla nii üleval Sossi klubis kui ka all ja vana renoveeritud vabrik, mine vahvasti, maalinud seinad siis kunstnik Reiu Tüür ja ma arvan, et kõik see kokku, see valgus, so on, et löökpilli otsib isa, laulja, et see kõik kokku saab alla ema. Suurepärane ja Ritalia märtsil on vist veel ka videomaterjali kaasas, seal on ka veel videoinstallatsioonide tegija on ka veel nendel kolmel õhtul seal kolossis maks, suurin, väga heategija. No see on nüüd selleks, mina tahtsin provokatsioonile küsimuse esitada, mõned konservatiivsed džässisõbrad on minu käest küsinud, et kuhu siis ikka jääb see vana hea swing ja ja. Kuulakem ühte tükigist muusikat. Niimoodi mängivad või mängisid inglise trumpetist geni päike, kes kahjuks detsembrikuus suri. Ja Ameerika trompetis olen OSCE ja noh, see on nii kuidas seda nimetatakse häppi Music? Midagi Dixilandi taolist ja miks meil Eestis ei ole Dixilanud koosseise, keda saaks tuua välja jazzkaarelgi näiteks? Nojah, et vaat see on see lugu, et meil on nüüd jälle palju noori bigbände, et küllap sealt kasvab neid muusikuid peale, sellepärast pidimegi Dixilenud ansambli tooma hoopiski Riiast ja seal Saxo bänd, kes mängib meile siis New Orleansi muusikat ehk lojamstrongistiilisi sellel suurel konkursil. Hallo Louis, kus meil on siis 15 Eesti esinejad ja siis pluss veel lainis ratsamaitselt Riias, nii et see sedalaadi muusika on meil täiesti olemas. Jätskaarel ja siis on alati kõik oodatud ka Sossi klubis, et seal on niuksed, et vana hea džäss ja ütleme ka super jam session, mis on 27. aprillil, kui siin on festivali peaesineja Victor Bailey Group. Seal Taivo hundil on selline rahvusvaheline bänd Hassan kiirov, kes on parim vene kitarrivirtuoos, momendil tuleb Peterburis, tema mängib Miga Mülleri trompetit, kes on valitud Soome aasta muusikuks ka väga tuline, jah, kuum ja siis on seal veel Brian Melvin Tafenau, kõik, ma arvan, et sellest saab tõepoolest olema super Cham ja kõik need head džässihuvilised, kes tahavad tõelist jazzi kuulata, tulgu aga ulmeliselt kvarteti kontserdile. 30. aprillil Sakala keskuses, kus on Adam Nospam trummidel kuulus Ameerika tegija. Sellisest muusikast ei ole jätskaarel puudu, tuleb ainult üles leida see kahtlemata kabiitel džäss, kus on tõeliselt Ameerika virtuoosid mängimas ja. Ma ei tea, kuidas arvad, kas me võiksime ühe väikse näite seda Piitel džässi mängida. Sa lükkasid nüüd minu provokatsiooni kummuli. See vana džässi ei ole mitte kuskile kadunud ja eks seda saab kuulata ikka jälle. Ja selle uue plaadi nimi on mitov Apple ja see on selle plaadiesitluskontsert euroop pas esimene jendavidki koski, kes käisin, papp Bergiga ja ja Främblow, kes on mänginud sadade kuulsustega ja prään Melvin. Pole Boberghi kohta ma tahaks kohe torgata, et tema oli kunagi mainis Davise ansamblis nii, et nimesid jätkub. Ja ja valime siit näiteks õnneliku, seitsmenda loo või mida tahes, et siis pärast vaatame, kas tunneme ära ka selle loo. Anne, mis sa arvad, kas me saaks tulla korraks nüüd muusika juurest kõrvale puudutada veidi ka sinu eraelu? Ja helistada, ma kuulen, keegi taustal naerab, tegelikult me juba valisime selle numbri välja helistada Ennule, kus tema on, mis tema teeb sinu abikaasa? Ja Ennuga niisugune lugu, et enamasti on ta vorm, siis vahel on Tallinnas, aga praegu ta on ta vist küll kuskil kaugel Lõuna-Eestis ja ma ei ole teda õige mitu päeva näinud. Kus sa oled? Mina nimelt olen Võromaal. Verromaal Võrus Kütiorus. Lawritsatel külas Peetril. Kas kevade on sinna juba saabunud, on juba roheline. Tuulevaikus päike paistab ja praegu õue niux õuel, eks oma paarkümmend kraadi küll sooja. Kas paned seal jälle mõnda püstkoda püsti? No nii ta ongi, et meil on niisugune rahvusvaheline projekt, on käigus, Pariisist tulid mingi üksjagu noori inimesi rahvused avatuse all austerlased, portugallased päris tumedanahalised, päris heledanahalised ja kokku oli 18 inimest. Ja nendega me panime siis siin, nüüd nende, mõne päeva jooksul. Järg järjekordsel Brist poja kokku. Kas lõunamaalased ise selliseid asju ei ole teinud kunagi on see nende jaoks mingisugune täiesti müstiline ehitus. Siis küll nende silmist ja muudest olekutest oli näha, et mis, mis, mis asi. Et ega niisugust värki pole ka näha olnud ja see on ikka päris korralik koda, kuhu ligi 700 kuuemeetrist. Ma lihtsalt praegu jõudsin siia pärale, kuna seal kütiorg on niisugune, et mäest üles mäest alla pingeldatki. Jah. Jama just selgus inglise ja koja poole. Ja noh, niimoodi jah, viis-kuus kokku 750 latti. Okse umbes neljameetrise läbimõõduga seestpoolt ja kuus meetrit kõrge. Koda. Me mängime sulle siia, vimma, muusikat taustaks, kas seal ka muusikat kuulata või laulavad, või tantsivad nad, mida nad seal teevad? Et kõige naljakam on see, noh sa ju tead, kuivõrd muusika, fan fanatt, ma olen kodus kui vorm pidevalt. See foon või taust või peab käima, aga nüüd olen laupäeva päevast peale siin olnud nõnna. Tegi muusikat pole olnud. Raadiost ei tee mitte kuskilt. Täitsa naljakas ja varsti seal nädal aega juba täis. Ja, ja see on niivõrd müstiline tunne. Esimene päev oli küll muidu kuidagi niimoodi, et imelik nagu oleks midagi puudu. Aga pühapäeval hüva, päris naljakas. Ja just täna hommikul mõtlesin, et noh ikka päris lihtsalt saab sellest üle. Ja linnud laulavad, linnud laulavad. No niipalju siis ikka muusikat on seal ka väga musikaalne. No ja see on minu arust muusikute suhtes liialtki hästi öeldud. Ja kas jätkarex jõuad linna tagasi vä? Ja ilmselt ja ma kavatsen homme tulema hakata, sest siin on tükk maad, et esiteks Võrru pääseda ja siis võrust edasi Tartusse ja Tartust edasi Tallinnasse. No tore on, juba on abi vaja, meil on siin väga palju tegemist, noored abilised on siin kõik juba olemas, aga. Ka tollal aga jõudu sulle sinnagi püstkoda ei ole ka veel valmisid, muusikast ei räägigi. Me oleme muusikast väga palju juba rääkinud ja räägime veelgi, aga kui sa tahad, palun? Mille, mis, mis seal kõige rohkem meeldib? Mida loodetavasti ka seal, jätkas Kaarel lõpuks. No mingil määral kindlasti ma arvan, et ka astroloogi kontsert kuulub võib-olla sinnakanti Ma olen niimoodi jätsi ja neelusugustelt niisuguse raja muusikatel täielik bluusifänn. No siis ei jää midagi muud üle, kui me peame selle vimma, laulu varsti vahetama pluusi vastu välja, et mängime ühe killukesega pluusi. Ja midagi nihukest, mõnusa meloodiaga. Tooge see hea ilm siia Tallinnasse siis kaasa, no mis nüüd tuua, ma panen kohe teele. Aitäh, palun. Jaa. See vimme joigamine on peaaegu sama aktiivne kui pluus, aga tal on igasuguseid lugusid küll sellist avarat looduspilti esile manab, nagu seal põhjalas on, aga aga midagi aktiivsemat, sest et see ei ole see päris ehtne joig, ta on ikkagi nagu kaasaegne ja töödeldud ja Rinne Radio muusikud on taga ja. Aga me lubasime Ennule. Ja mehe sõna on käskanne muide või, või kuidas teie veres on kumma sõna keskkond? Tomattude isiksused, nii et igaüks teeb, mis tahab, aga pluusi võime mängida sellegipoolest, mulle meeldib ka pluus ja Chicago poon, siis üks niisugune väga tuntud, tegeleme laulja, suupillimängija, kirjanik, poeet, muusikakriitik, bluusi, ajalooline ja siin tan veel aat. Ansambel Chicagost kirjutab parajasti uurimust. Nii et aga tema bänd on vägagi kuum. Anne Erm, minul on sulle nüüd üks küsimus, õieti see polegi küsimus, vaid rohkem nagu selline tõdemus ja ütlen, et kas see vastab tõele või mitte. Aga mul on mulje, et see jazzkaar, mis on nüüd kestnud siis 10 või 11 aastat, kuidas võtta? See algas tegelikult samal ajal kui Eesti iseseisvus ja sina oled minu arvates üks selline inimene seda tüüpi inimene, kes ilmselt sai kõik oma sellised energiavarud mängu panna alles tõesti siis, kui Eesti iseseisvus. Sellepärast et nõukogude ajal, no esiteks, mis me räägime sellest, et juhatus oli keelatud ja nii edasi, aga Sa ei ole selline tüüp, kes oleks istunud kuskil kultuuriministeeriumisse ja võib-olla seal paberit täitnud või midagi, nii, sa tahaksid ikka ise midagi teha. Ma tahaksin ikka jah midagi ise teha, et kui ma käisin algkoolis, siis ma mängisin klaverit, tegin riistvõimlemist ja tennisemängu ja igasuguseid asju, noh, olin aktiivne pioneer ja kui ma siis lõpetasin muusikakooli, siis ma tulin siia muusikakooli muusikateadust õppima. Seda ma olen juba öelnud, et mul väike sõrm oli väike ja siis ma läksin konservatooriumi kompositsiooni tema ja siis ma laulsin ansamblis kollaaži ja siis ma tulin raadiosse ja siis ma käisin mööda Nõukogude Liidu džässifestivali, igal pool küsiti, et miks teil ei ole nüüd, et oli ju suur kuulus Nõukogude Liidu džässipealinn, tehke ka midagi. Ja siis 90. aastal sõideti traditsioon taastatud. Siin ja seal meil juba üritusi oli, Pärnu džäss ja. Tähendab, tegelikult sa, sinu jutust tuleb praegu välja, et sa said ikka oma võimeid rakendada ka juba varem et selleks ei olnud tarvis iseseisvat Eestit ja, ja kõike seda, et see on. Osaleja ma ei olnud mitte organiseerija, vaid ma võtsin osa igasugustest asjadest. Mina nii kõrvaltkuulajana võin võib-olla arvata nii et see on asjaolude maksimaalne kokkulangemine. Asjade loomulik käik ja see tuli üpriski juhuslikult ja no tore, et ta nii on läinud, sest et palju toredaid inimesi on kohatud ja. Peab ütlema, et džässmuusikud on tõesti selline meeldiv rahvas, neil ei ole tavalise staari kompleksse ja nad suhtlevad ja on sõbralikud ja ei pea neil mingit suurt Mercedes't number see ja see ees olema. Mina mõtlen selle peale, kui omal ajal sai käidud poris ja ja vaadatud seal pori festivalil neid suurusi, kes seal esinesid ja mõeldud, et hoid, taevased näed, meie siin elame niikuiniikuinii kuskil aia taga, vaatame üle aia. Aga kui hakata mõtlema, keda siin jazzkaarel oleme selle 10 aasta jooksul juba kohanud, ütleme, võtame Frank Foster, siis oli noh, võin olla Savinul toot stiilemanne, siis olid karbaarek. No nimesid, nimesid naesid, tiivne eesti nimesid on nii palju, kui tahate, jah, ja, ja võtame näiteks. No gruppidest riel Group oli, oli fantastiline lauluansambel New York Voices siis toredad poisid, neli tükki. Ei need ei olnud poisi töö. Kahju on kolm näite. Ai, eks, vabandust, ma mõtlen, see oli see vokal, männetan vokal prožek ja need olid neli poissi, suurepärased pillimehed. Ja, ja neid on nii palju, et läheb juba segi. Nojah, ja suurem osa neist on tahtnud ka tagasi tulla ja mõned eriti meie rahva lemmikud on ka kutsutud paar korda nagu Reia Anderson, nagu savi, null. Nii et. Mitugi korda ja kaks korda juba. Aga nüüd niisugune küsimus, kui nüüd ida poole vaadata, sel aastal on Minskeevitšuna trioga. Kas on sul midagi sealt hakanud silma? Näiteks mina mõtlen, Sankt-Peterburis on üks väga tore vokaalansambel. Daychest olen kuulnud kõlbaga. Et juba niimoodi laulaksid enam-vähem inglise aktsendiga, oleks väga tore. Jah. Ei, juba laulavad, laulavad ja ja, ja muide, neil on Voka see solist on Helena, pika Rainen. Soomlanna jah, nii et aktsendi koha pealt võiks rohkem soome aktsenti tulla. Aga no ja makaroni on, on käinud siin. Okei, igal aastal on käinud, ei, selles ei ole küsimus, aga peab ütlema küll, et eks mujal maailmas areneb kiiremini kui Venemaal ja Venemaal pole ka neid festivale teab kui palju ja mõni on hoopiski pankrotis ja mõni ei toimu igal aastal, et peab natukene kannatlik olema. Parimad vene muusikud on ikkagi läinud raja taha ja mõned on tagasi jälle tulnud, aga aga sealtpoolt seda valikut eriti palju ei ole. Ja ärme unustame ka eesti noori muusikuid ja mitte ainult noori, vaid eesti muusikuid, kellel on ka siiski väga vaja ju sellist väljendus väljendusvõimalust. Me lugesime siin kokku, et üle 20 Eesti ansambli need pooled on siin eesti oma muusikud ja pooled on välismuusikud, nii et esinejaid on igas vanuses ja igas stiilis ja žanris, nii et Vikerkaar tuleb jälle väga mitmevääriline. Vikerkaar vikerkaar, jätskaar ja vikerraadio eetris soovivad teile head pühade jätku ja kõike muud paremat Valter Jaak Ojakäär ning meie tänane külaline Anne Erm ja ärge siis Jazzkaare kontserte kammust.