Tere, head vikerraadio kuulajad, käes on jälle Vikerkääru saateaeg. Täna on Valter ja Jaak Ojakärul hea meel öelda tere tulemust jälle ühele õrnema soo esindajale. Mare Väljataga on meie tänane külaline. Sina valmistasid paljudele väga ilusa üllatuse aprilli lõpus toimunud jazzkaarel oma vokaal Detiga ja ma arvan, et sellest kontsert salvestusest me kuulame tänases saates päris mitu pala. Ühega neist võiks kohe alustadagi, see oli vist seal kontserdil ka kõige esimene lugu. Ikka see vana hea Harrivooreni Tšatanuga George. Vokaalansamblitega on tavaliselt ikka selline lugu, et kontserdil kõlab kõik väga hästi. Pärast kui lindi pealt üle kuulata, siis võib ikka väikeseid selliseid ebatäpsusi leida. Aga minu arvates teie ansambli salvestus pärast üle kuulates ei ole sugugi mitte hull. Tähendab, kas see oli nüüd halvasti öeldud? No tegijad vist ei ole kunagi ise 100 protsenti rahul, ikka natukene nii et oleks, oleks, aga mina ei tea saalis istudes mulle tundus ja mitte mulle, vaid terve saalitäis pärast tuli õnnitlema ja kaisutama sind Mare. Tema on selle päeva peale üldse mõtlen siis see oli üks tõesti üks imeline päev, sest sinna mahtus kõike seal sinna mahtus tohutut närvipinget enne kontserti, kui me ei saanud korralikult sound checki ei jõudnud teha ja tohutut rõõmu pärast seda, kui tõesti neid õnnitlejaid ja ja neid kiidusõnade ütlejaid oli, oli nii palju ja nii nii meeldivaid. Jaa, jaa. Ja noh, selles mõttes on see tükiks ajaks meelde, jääb kindlasti. Hea meelega räägin sellest ansamblist, sest see, see on minu üks selline üks kõige südamelähedasemaid asju, mis ma, mis ma praegu, millega ma tegelen. Tegelikult on muidugi ajalugu pikk, selles mõttes, et muusikakool, kus ma töötan, ekson seda vokaalansamblit tehtud seal juba juba täpselt nii kaua, kui ma seal olen. Nii kaua kui ma olen seal töötanud 18 aastat ja juba 19. jookseb ja tegelikult praeguseks alles ma olen leidnud sellise koosseisu kellega ma olen rahul või kellega mulle meeldib koostööd teha ja kes, kes on võimelised midagi tegema, on kõik siis muusikakoolist läbi käinud või, ja kõik on muusikakoolist läbi käinud, nüüd on ainult niimoodi, et jakk on veel ainukene, kes praegu veel õpib, teised on juba siis läbi käinud. Konfeldanud Jakko Maltis, nii. Jakko Maltis on siis meie ainukene ainukene meesterahvas, Meie ainukene silmarõõm perekonnanimi ja muidugi kindlasti juba enamus inimesi teab, et Mait Maltis poegise häältis, Maidu noorem poeg. Kes vist loob endale karjääriga seal ooperi vallas või kuskil? Ta nüüd ooperisse trügima hakkab, aga ütleme, muusikal ja draamateatri laval juunikuus lahti minev suve suveetendus, väike õuduste pood. Seal on ta, jah, ma olen aru saanud üks peaosatäitjaid lauljaid, peaosatäitjaid, kelle valis välja Georg mall, kes ise Täna oma tiimi märkasin, teil jäi ju see koosseis seal laval jazzkaarel esinedes ka hõredamaks. Teil on inimesed väga hõivatud sealt osa pidid minema tööle. Oligi nii, see oli väga piiri peal, meil kõik, meil oli tähtis, et meil kontsert algaks punkt kell kuus, sest minutid olid välja arvestatud. Kaire Vilgats pidi kell seitse olema draamateatri lava laval Sarbas etenduses, kus ta temaga algabki kogu etendust peale tema avaldaktidega, nii et jah, meil oli täpselt arvestatud, et me kõik vajalikud lood Kairega saaksime ära teha ja et ühtlasi meie Jazz kaare kontsert jälle liiga lühike ei jääks. Siis pidime vaatama, kuidas me ilma Kaireta saame jälle kontserdi lõppu lõpuni veetud. Siin tuli teine nimi ka, aga mõned on veel puudu. Ja siis on veel Jelena Juzvik, kes koskairega nüüd tulid äsja just Stockholmist, meie euro taustalauljad olid Kaire ja Jelena mõlemad. Ja siis kolmas tüdruk, tütarlaps on Dagmar Oja. Dagmarile tegelikult otsakooliõpingud praegu pooleli, et on pisut õpingutest eemal, aga aga, aga ka sealt on ta pärit ja instrumentaal abilised instrumentaalabilised, minu väga kauaaegne hea kolleeg Vladimir Krieger, kes on meie, meie, nagu ma lavaltki alla ütlesin, meie suurkõrv ja appi võtsime veel väga toredad noored muusikud Mihkel melgandi bassil ja Madis Tsilmeri Sis trummidel, keda mina enne ei tundnudki. Varem aga nüüd jazzkaarega sain, sain ka temast teada. Aitäh niisuguseid sõnu poolda nüüd. Et ega mingit suurt pikka koostööd ei olnud, loomulikult olid ainult need proovid enne jätskaar. Aga poisid suhtusid hästi-hästi toredasti. Ja ja üldse selle kavaga, kui palju siis on tehtud ütleme, nädalates tööd. Oli seda nii raske öelda või aastates? Ei üldse see koosseis esimest korda esines. 14 august, me peamegi seda oma sünnipäevaks nagu nüüd möödunud suvi. Et meil on üheksa kuud, oleme teinud koos küll paremal on pisut erinevate koosseisudega ja lisajõududega tehtud esinemisi küll veel, aga nüüd see koosseis on jah, jäänud kokku, nüüd üheksa kuu jooksul oleme pundi võtsime lisaks tänu sellele, et selgus, et meie kontsert toimub Sakala väikses saalis, algul oli Anne Ermiga kokkulepped, meie kontsert on raekojas ja seal ei olnud muidugi mõeldavgi mingit punti, seal me arvestasime, teeme klaveriga ja, ja rohkem cappella, et mis sinna sobiks. Raekotta. Aga sellest muutusest ei mäletagi, kui palju me enne teada saime, siis tekkis mõttetataks trio ka juurde. Ja ega see ei olnud sugugi halbade ja ma arvan, et väiksest saalist andis väga palju juurde. Muidugi oleks võinud ka ju andav Triiule omaette soolonumbri mängida ka, et me olime väga seal, ise pressisin ennast laval peale ja minu hea Soomest. Külaline ütles ka, et, et võib-olla isegi tegime enda jaoks seda elu natuke raskemaks, et oleksime võinud vahepeal kanda instrumentaalile, et oleksime saanud puhata ainult. No te pidite ju lõpu peale mõtlema, et selle koosseisuga saaks ikka kõik lood ära lauldud. Ja teil oli isegi seal mõeldud ju selline väike lavaline show välja ühe loo puhul, näiteks kui Jakko Maltis mängis seal kelnerit või kuidas see kes, kes selle peale tuli. No see idee tegelikult mul oli ammu-ammu, aga see kõik ajanappusele oleks tahtnud seda palju rohkem teha ja edaspidi kui võimalust on esineda, siis me kindlasti täiendame seda veel küll ja küll ma oleks tahtnud terve kontserdi ära lavastada, noh, mitte hirmus väga täpselt, aga vähemasti kokku leppida, kus, mida võiks, võiks teha mingeid nüansse, et ma arvan, et see see annaks väga palju kontserdile juurde ja pealegi me, me olime nädalapäevad enne seda just Narvas, esinesime seal energeetiku klubis Jazzkaare raames kontsert, aga seal me käisime ilma saateta, tegime ainult Ocopella. Ja esimest korda selle koosseisuga laval olles ma tundsin, et et igav on, et endal on igav, laulame laulu ära, rahvas küll hirmus hirmus hästi võeti vastu, iga laulupeole tulid Paavo sealt saalist, aga aga endal oli selline tunne, et jälle laulsime järgmise laulu ja jälle braavo, aga, aga igav, et vot midagi peaks nagu tegema, midagi peaks toimuma ja sisuliselt see viimane nädal enne Tallinna kontserti. Me tegime need väiksed nüansid, sinna, mõtlesin väheks. Kui teil on ansamblis nii palju inimesi, kes on nagu harjunud laval olema siis ei tohiks see ju ülepääs natu ülepääsmatult raske olla. Ütleme midagi lavastada tõesti. Tegelikult me ikka kasutasime ikka ikka toreda inimese, Alar Kaasik vabi kutsusime, sest ta töötab meil muusikakoolis mitte ainult poplauljatega, ka klassikalauljatega ja kõik, mis on meie muusikakooli rahvaprojektid, mis on tulnud talveaias välja. Need on tema lavastatud siis nagu seal liikumise koha pealt ja et tal on väga häid, väga häid ideid. Nüüd on aga vist õige aeg meenutada veel ühte pala sellelt kontserdilt. Ja see on Uno Naissoo laul nimega on algus. Ja siin on solist Dagmar Oja. Vaid. Järgmine lugu hakkas juba pihta, aga see oli nüüd üks tõeline selline proovikivi hakkab Bella on ju see, kus ikka kõige ehedamalt tulevad kõik head ja vead välja ja siin Mare, kahju, et ei näinud tema näoilmet seda lugu, kuulates see kuidagi muutuse masoorist Miloori ja vastupidi, tagasi. Aga no tegelikult oli siiski üpris raske harmoonia ka või? Kuidas, kuidas sina selle kohta ütleksid, kas on olemas raskeid harmooniaid vokaalansamblite jaoks kergeid harmooniat? Kindlasti on aga, aga ma võin kohe öelda, et meid, need kerget harmooniat lihtsalt ei huvita meie ansamblit. Aga selle loo kohta. Ma võin öelda seda, et parematel päevadel me ikka laulame. No ega seal nüüd midagi nii kõrva solvavad ei olnud, tõepoolest kui sina lähed nii kui luubiga juurde ja aga seal ma ei mäleta, kes see oli, kes kunagi ütles, aga seal oli väga ilusaid kohti oli ja, ja ka ja. Muidugi, selle seade on teinud selle seade on teinud Paul Ruudi ja ta on teinud selle omal ajal selle oma kergemuusika koori jaoks. Ja ma lihtsalt leidsin, et see on väga ilus seade. Mulle meenus praegu, et peale kontserti Mait Maltis ütles mulle, et Niilus, kontsert mõne loo ajal tundsin isegi silmanurk läks veidi niis, eks ma pean ütlema, et minul samuti sellel hooajal küll väga ilus laul ka, muidugi Uno Naissoo. No seal on kõik perfektne, ilus tekst ja muidugi naissoni meil ikka, ma ei tea teist nii suurt harmooniate ott seast ja otsijat ja, ja leidjad, kui Uno Naissoo oli, tema ei kirjutanud neid kolme duuri lugusid, kui oli ainult mõni mõni niisugune nagu seal oli mingist Meil kolhoosis esimees ja, ja niuksed laulud, piitsavarre lood, nagu ta ise ütles. Mõnel meie oma esinemisel me oleme ka öelnud, et seda just seda laulu esitades ja kui me ütleme, et see on Uno Naissoo laul, siis et kaudselt tema on ju ka kuidagi põhjused, meie üldse oleme kokku saanud, sest Uno oli see mees, kes Meie kooli üldse selle kergemuusika tookord oli. Mis osakond estraadiosakond oli Eestis ja et tema selle üldse lõi ja nüüd meie seal oleme kõik kokku saanud, niiet. Ma võin seoses Uno Naissooga veel meenutada ühte niisugust momenti, kus meie hulgast juba ammugi kaugele maale läinud Raivo Tammik organiseeris kohtumise oskabiitersoniga. Kui tema siin oli oma trio käia, siis istusime kusagil koos nii-ütelda erakorteris ja ja noh, Oscar Peterson siis vahepeal klaveri taha ja ühtegi teist mängis, näitas seal oma oma mida ta on arteitumi käest õppinud ja pähe õppinud omal ajal ja siis palusime ka õunat mängida, õuna mängis. Ma ei mäleta, kas seda või igatahes ühte oma niisugust keerulise harmooniaga pala ja ma nägin, et Peterson ise väga huvitas, ta huviga, kuulas koheselt kõrvalt, vaatas nii käsiia. Kahtlemata Uno oli mees ja mees, kelle loomingut võib-olla sellepärast ka vähem tema paremaid asju kuuleb, et need on esitamiseks küllalt rasked, vist. Mäletan kadunud Arvo Pilliroog oli ka ju väga palju, mängis Naissoo ja ja mul oli ka omal ajal hea võimalus temaga koos reisida, koos töötada ja ja eriti väljaspool Eestit alati tutvustas Uno Naissoo kuigi meeski, et kui mängida tema loomingut, et siis noh, see nii ehe ja nii eesti eestipärane, et ei ole nagu peaaegu nagu rahva rahvalooming, et et seal on niisugust eesti eesti hõngu hästi palju tema loomingust sees. Mina tahaksin tulla tagasi veel nüüd korraks selle vokaalkvintetti juurde ja küsida paar võib-olla noh, päris sellist võhiku küsimust, aga võib-olla raadiokuulajale pakub see huvi. Tähendab, ma olen tähele pannud, et kui just selliseid hakkab bella laule, lauldakse vahetevahel pannakse käsi kõrva juurde ja tähendab kuidas sina nüüd Mare, ütle, et mis on seal kõige olulisem, kas sa pead ennast kuulama või teisi kuulama või kõike korraga või. Kas sa oskad öelda, milliseid näpunäiteid sa ise annad, näiteks, kui sa nüüd juhendad seal sellist vokaalansamblit. Tähendab, need on ju erinevad, ega me harilik tööprotsess on ilmavõimendused tavaliselt, eks, kui me õpime taga ja ja siis kontserdil on teine, teine situatsioon. Aga. Tähendab. Sa pead oma viisist kinni hoidma oma. Aga mitte niimoodi pimesi, vaid ikkagi sa pead häälestama ennast teiste häältega ja, ja kõige naljakam on nendel meie kooli õpilastel aru saada, et üks ja sama noot, mis klaveril on üks ja sama noot erinevas akordis tegelikult on erineva kõrgusega, et mõnes akordist peab seda laulma kõrgemalt ja, ja sealsamas kõrval on seesama noot noodis kirjas, aga teises järgmises akordist sa pead teda kuidagi mingi teise teise varjund. Igal laulmagi seda kuuleb, vabandust, seda kuuleb võib-olla kõrvalt, ainult et sa ise ei kuule seda või või tegelikult sa pead ikkagi seda ise ka kuulsaid oskaks õieti. Ikka see terav kõrv, siis sa, siis sa kuuled seda, et ta häälestub sinna akordi natukene kõrgemana või natukene madalamale. Et ei laula mitte ainult oma Tiid, vaid kuulate harmooniat kogu aeg loomulikult ja see tuletab mulle meelde ühte juttu, mis ma kuulsin, kuidas laine omal ajal, kas Anne Velli oli flöödiga üksikud partiid ette mänginud Bodels kivist klaveriga ja aga teil vist töö käib, nii et loeti ju kõik nooti? Tähendab laulate noodist. Pluss selle koosseisu juures ongi see, et, et NUT kätte ja igaüks saab ise endale selgeks teha, et ei ole seda toda ette toksimist ja seda õppimist partiide kaupa, mis tegelikult on tavaline. Hämmastav küll, aga mis on tavaline tegelikult otsa kooli seal, selles harilikus ansamblitunnis. No ja koorides vist suurem osa ka. Mina mäletan kunagi ühte niisugust moodsa avangardmuusikaüritust Varssavist, seal laulis üks prantsuse kvartett, kaks meest, kaks naist ja ma ei ole elus varem ega hiljem näinud, neil igaühel oli helihark käes ja see oli kohutavalt moodne muusika, mida nad laulsid ja siis lõid endale kopsti helihargiga pähe, kuulasid ja ma ei kujuta ette, kas üldse niimoodi on võimalik laulda, tähendab et ma iga natukese aja takka kontrolli neli argiga oma tonaalsust või mida nad sõid. Kõik pidevalt kontrollivad, siis ei saa kuskil ära vajuda, siis võib-olla mõelda pidevalt, see oli nii naljakas vaadata. Neli eriorki olidki asjad. Aga absoluutselt kuul, mis tegelikult ei ole vaja. Kas sinul on Mare liigas? Ei ole, aga meie sega keril, meil on, see võib segada isegi? Jah, mind segaks kindlasti, sest mina olen eluaeg kõiki laule pidanud laulma tükk maad madalamalt, kui noodis on, eks. Kuna ma olen lihtsalt nii, mulle on antud niisugune kole madal hääl, see on olnud siis ja just ma ei tea, mis Alt Contralt. Selles meie ansamblis olen, ma tegelikult tenoripartiisid, laulan. Meil on ikka selline kaks sopranit Alt ja tenor ja bass ja mina olen seal tenor. Et selles mõttes jah, minul ta küll raskendaks elu, kui mul oleks absoluutne kuulmine, aga samas mõtlen, kuna meie suurel-suurel kõrval Vladimir krigeri loll on, siis on siis on väga hea, tema kuuleb alati ära, kes on see, kes isegi seal, kes valetab, milline noot on vaja just nimelt, et et ma võin kuulda ainult seda, et akordion vale, aga hakkasin taga ajama, kes vale on öelda, et laula seal natuke siia-sinna. Enne kui läheme järgmise pala juurde, avas Mare Väljataga ennast sellel Jazzkaare kontserdil veel ühes täiesti sellises kuues. Kuidas seda öelda nüüd imagost imago, halb väljend, ütleb Valter Ojakäär selle peale. Ühesõnaga sa steppisid laval. No tegelikult seal jazzkaarel ei olnud see midagi stepimoodigi, aga aga no tegelikult ma räägin siis Stepan olnud mul selline salaarmastus ikka aastaid juba täitsa kohe pikki aastaid ja ja ma olen ikka natukene natuke trenni teinud ka, kõige rohkem harjutasin koma neli aastat tagasi olin Jaapanis ja pikad päevad olid vabad ja kui meil ei olnud plaani kuskile minna reisima või, või jalutama, siis, siis ma ikka täitsa tundide viisi lausa harjutasin steppi ja nüüd ma ütleme nii, et ma elan selle vana rasva peal selle nelja aasta taguse rasva peal, kus ma siis siis ma treenisin. Väidetakse, et kõik head stepitantsijad on ka head löökriistamängijad või trummarid, kas sa oled proovinud ka kolen, oled? Mängin, oskasin, mängib raudselt ära, kui vajan. Ei, ma midagi muud ei mängime, ainult oma trummide religi saaks tegelikult see kunagi, mul isegi oli see mõte, et päris huvitav, vot see on, see on huvitav asi, minu jaoks oma ei viinud seda teoks. Kuna võib-olla isegi Mare Väljataga üllatuseks on meil tänases saates välja pakkuda ka üks. Üks selline muusikalõikus on tema stepptantsu kuulda, see on tehtud Saaremaal siin mõni aeg tagasi. Kas, kas sulle endale meenub, eks pärast ütled? See see mul üllatavaid, see on lindis olemas. See on selle aasta veebruarikuust. Olime Urmas latikas, oli muuseas klaveri. Olime Urmasega Saaremaal konkursi žüriis, see see vabariiklik noorte lauljate võistlus ja konkursi lõppedes Sirje Medell ütles, noh, et žürii, näidake nüüd ka, mida te oskate ja mis te teete ja tegelikult oli palunud seda juba varem minu käest ja siis ma panin stepikingad lihtsalt endale. Kaasa koti kaasa Saaremaale ja ega ma ei olnud kindel, et ma nüüd steppima hakkan, sest ma ei hakka, kuna Urmas oli kohe olemas ja see käis kõik niimoodi siuh-säuh, leppisime kokku see lugu ja selline vorm ja selline helistik ja, ja läks täpselt niimoodi hoo pealt, nii nagu tuli. Muide, stepikingad, kas neil on seal mingisugune plekk all või mis neid tavalistest kingadest eristab õieti? King jah, võib-olla päris tavaline, aga plekk on selline, mis on isegi veel seal on niisugune plekki ja kingatalla vahel on veel üks niisugune plastmassi eraldi tald veel ja, ja siis annab mingi kõla veel mingi lisakõla ja plekk on ise natukene õõnes ja ei tohi olla väga lõpuni kruvitud kinni, peab olema natukene loksuma ja siis on see õige kõla. Et on päkalon, plekid ja on. On kannal plekid ja päkaplekid peaksid veel olema niimoodi, et natukene on üle kingatallaservad, vot niimoodi seda külg, seda klõpsu saaks ka teha. See on üks igavene peenike. Aga nüüd tantsu juures tagasi laulu juurde ja kui me oleme tänase külalise Mare Väljataga vokaalkvintetti kuulnud siiani sellelt Jazz kaare kontsertsalvestuse kassetilt, siis on ju tegelikult ka raadio stuudios tehtud mõned stuudiovõtted. Jah, need said küll tehtud vahetult enne jazzkaart Anne Ermi palvel, et tal oleks midagi midagi reklaamide mängida enne kaar seda enne festivali. Et me muidu tundmatud Noh, nüüd sul on siis võimalus võrrelda, kas tuli laval paremini välja või stuudios Seda pala dirigeeris Mare Väljataga siin päris rõõmsal näol. Tundub, et see stuudiosalvestus, mida sa vist ei olnud varem üldse kuulnud ise või tervikuna ja ja et see oli päris õnnestunud, kes teil muide seal puldis Puldis istus Tanel Klesment ja ja tookord me tegime temaga kolm laulu linti, nii et meil oli see esimene elu esimene kogemus raadios midagi lindistada ja temal oli samuti siin Eesti raadios, teda vist plaaniti siin hakata rohkem kasutama ja see oli nagu talle ka väike proovikivi, niiet. Me olime siis meie, pidime teda aitama tema primeid aitama. Ühesõnaga, kõik kolm inimest ümber selle ümmarguse laua olid selle salvestusega rahul, ma oletan, et ka raadiokuulajad Luba ma meenutan veel kontserdil laulsite ka. See oli just meenused, laule seal hoolikult, no see ongi selline kontsert hitt või kuidas seda nii, et see läheb alati. Leivakaid igal pool läheb väga suure hurraaga. Ma ei tea, võib-olla et me tänase saate lõpu poole jõuame tulla tagasi veel selle vokaalansambli juurde, aga ma arvan, et kuulaja ei andesta meile, kui me siiski nüüd, kus me oleme Mare Väljataga omale vikerkäru saatesse saanud, lõpuks me oleme seda üritanud tükk aega juba, kui me ei räägi veidi tema Enda muusiku lauljateest. Minul meenub muide. Kas, kas minu mälupilt on õige, et kunagi vist seitsmekümnendatel aastatel, kui olid veel need vanad ajad ja kui oli selline asi nagu kesktelevisioon meie tele telerite ees et siis oli vist selline saade nagu siire Krug või laiemaks, kuidas see eesti keeles on, mida sina mäletad? Oi, ma mäletan, väga palju asju. Seal esines Mare Väljataga ja ja ma just mõtlen, et üldine arvamus on see, et Venemaal olid väga populaarsed ja on näiteks siiani Anne Veski, aga noh, omal ajal Jaak Joala, Marju Länik, Tõnis Mägi, et tegelikult ka Mare Väljataga siiski oli seal päris nendes kõige kõige vaadatumates telesaadetes ja nii edasi, kas sa meenutaksid, veetsid aega? Nüüd, kui sa selle jutuks Või oli seal ka meeldiv või oli see üks üksikjuhus lihtsalt? Ja nii see oligi, see ei olnud küll üksikjuhus, ma käisin selles Sirje Kruk saates täpselt kolm korda. Kuidas ma sinna sattusin, esimene kord seda ma tõesti ei mäleta, ma käisin täitsa puhta jumala üksi, olin ma seal suures Moskva linnas noor ja roheline ja ja kuidagi läbi suurte seikluste ja taksodega, ma teadsin, kus see peab toimuma, jõudsin kuidagi sinna kohale ja. Ja, ja palju ma sellest muud ei mäleta, sellest esimesest korrast kasvas nii palju, et, et mind kutsuti teist korda juba sinna uuesti, kui saatejuht. Just nimelt sa olid saatejuhina seal, mitte ainult lauljana. Ja tookord oli minul siis kaassaatejuht, oli Moskvast üks. Üks näitleja, kelle nime ma praegu kahjuks ei mäleta, et aga, aga sellest saatest mälestuseks jäi üks foto ja kuhu ta taha kirjutas, et selle saate parim asi, mis selle saate jooksul on olnud, et ta sai minuga tuttavaks, et meil oli väga-väga meeldiv koostöö seal, kusjuures ma imestan, et et minu, mina ei mäleta, et ma nüüd nii hirmus hea vene keele oskaja oleks olnud, aga ju ma siis hakkama sain seal. No muide ja kolmas kord, vot ma ütlesin, et ma olen kolm korda käinud, kolmas kord sai käidud omaaegse kergem muu kergemuusikakooriga, juba siis, kui Tiit Saluveer oli ka selle juht ja meil oli nagu uuendatud noorendatud koos seisavad, siis selle kooriga sai käidud kolmandad, kolmas kord samasse. Kui sa viisid siin vahepeal juttu keeleoskuse peale vene keelega, sa said minu arvates väga hästi hakkama. Aga sa oled ju hariduselt inglise filoloog, on see nii? Ei, aga sa oled inglise keelt. See olen õppinud siis ta oli seitsmes keskkool, nüüd ta on Inglise kolledž on minul inglise keele oskus, kõik pärineb ainult sellest ning seitsmendast Kes ka Tartusse sa edasi ei läinud? Ei, Tartusse mädas ei läinud. Seisin teelahkmel, mõtlesin, pea paistes otsas, mida teha, kas minna inglise keelt õppima või hoopis muusikat ja läksin, läksin konservatooriumisse. Nii et mina olen hoopis diplomeeritud muusikapedagoog. Mida sa oled muidu väga hästi õigustanud oma diplomeid? Kuulan, ma arvan, et palju. Mitte paljud muusikapedagoogid ei, ei valinud seda oma elukutseks. Näiteks kui sa oma kursuse peale mõtled, kui suur protsent muusikapedagooge läks tegelikult õpetama või läksid kõik. Ei, päris kõik ei läinud, aga siiski meie, meie nendest, meil oli suures osas tüdrukute kursus, meil oli kolm noormeest Riga aga enamus jah ikka läksid ja kusjuures väga palju, mitte nüüd väga paljud, aga on ka selliseid, kes siiamaani on veel õpetajad ja, ja väga hästi teevad seda tööd ja nende õpilased. Mitmetel siin lauluvõistlustel ansamblite võistlustel paistavad silma nii et ikka on, teevad seda rasket tööd, ma küll imestan ja imetlen neid. Jah, aga sinul, minu arust oli juba enne kõva põhi all selle estraadistuudioga filharmoonia sellega, sest seal oli kahju üsna üsna kõva press peal, nagu öeldakse. Noh, ma, ma pidin nagu päris Noorelt hakkama juba täiskasvanuks, sest et ma hakkasin käima estraadistuudios. Kui ma läksin üheksandasse klassi paralleelselt üheksanda klassiga, siis ma olin küll nendel aegadel, no praegu, et 15 aastased ja nooremad laulavad, see pole enam imega, siis sellel ajal siis see oli, oli nagu katsejänes, seal võeti estraadistuudios, öeldi, et me vaatame, et koolis õppimine on korras, et siis me lubame käia, sest et see oli viis korda nädalas igal õhtul oli kolm tundi seitsmest 10-ni olid üldtunnid, lisaks sellele veel eriala laulutunnid ja hääleseadetunnid, nii et see oli väga tugev seal tõesti tugev maffiat, ma isegi imestan, kuidas ma selle keskkooli kõrvalt ikkagi noh, kooli väga korralikult ära lõpetasin ja sain, sellest saadi stuudios ka käia. Kas siis oli Kalju Saareke ka juba seal liikumisega? Kalju oli liikumise kõike sai, sealt, sealt sai kõike, sealt sai isegi filosoofia aluseid, Vello Pohla oli meil isegi sellise kohustuslik aine ja marksism-leninism. Ja muidugi olid näitlejameisterlikkus oli eraldi peotantsija, Kalju saarekese liikumine oli eraldi ja ja noh, see oli ikka korralik korralik marssali. No siis pole midagi imestada, et sul praegu see kõik tuleb, tuleb nii, ma ei taha öelda kergelt, sest kindlasti sai, see ei ole nõus, et ta kergelt tuleb, aga kergemini kui muidu oleks olnud. Võimalik jah. Samas ma ei tea, kas Mare Väljataga jääb minuga nõusse või mitte, aga mul on selline mulje, et sa oled kogu aeg olnud väga sümpaatne, professionaalne, hea laulja, aga sinust ei ole siiski tulnud sellist staari või superstaari ja mulle meenub praegu, et siin hiljuti käis Vikerkääru saates külas Hedvig Hanson, kes ütles oma ema Novella Hansoni kohta, et ta oli väga hea maitsega laulja. No on kindlasti siiamaani. Aga et ta oli liiga tagasihoidlik, et tal ei olnud piisavalt noh, kuidas öelda seda miskit. Ambitsioon pürgida sinna staari staatusesse. Kas, kas sa oled minuga nõus või või mitte. Kuidas sina Ennast peadel ei veel, aga võrreldes, aga kas sa pead ennast liiga tagasihoidlikuks võib olla? Tead ma ennast on raske hinnata, Novella kindlasti väärinuks, ma arvan küll, novell on tõesti väga hea laulja, praegu laulab ainult et just nii, et kes juhtub teda kuulama, see, See kuuleb aga, aga no võibolla võibolla sinus on liiga vähe, Anne Veskit ja Marju Lenikut aga selle eest, kui kõrvalt vaadata, sul on midagi, mida sa oled rohkem teistele saanud anda ja ja kui vaja on äsja kuulsime vaid ka laulda ja tantsida. Ja võib-olla killu sinu armastus džässmuusika vastu natukene seda vähendab seda võimalust staariks tõusta selles mõttes, et noh, staarid on meil ju ikkagi enamasti popartistidega. Nii et peab laulma El Bimbo ja mis need laulud olid, no Elvimbud Saliste juure laulnud. Ei, ma ei ole laulnud ja ausalt öelda noh, võib-olla tõesti jääb mulje, et ma olen kole tagasihoidlik, aga mul ei olegi nagu Polnud, mingit erilist tahtmist ma ei saa öelda. Või tähendab, võin öelda, et mul on küll tehtud ka ettepanekut plaati teha, aga mul ei olegi see mul ei, ma ei ole seda üldse nagu tähtsaks pidanud nende jaoks ja ma ei ole pidanud vajalikuks seda. Ja muidugi see õpetaja töö ja, ja kõik, see nagu alter ütleksin, et teistele anda, et ma olen sellega sellega seoses ise nii tohutult palju õppinud ka tähendab ma õpin koos nende noortega ja vot see on mind küll nii kohutavalt kriitiliseks teinud praegu praegusel juhul juba ma, ma tõesti see vist ei ole tagasihoidlik, ma lihtsalt olen nii kriitiline, et ma arvan, et et ma, ma ei tahakski enam nii väga laulda võt ansambliga, ma tean seda, ma julgen täitsa kõva häälega öelda, et ma tean, et ma olen korralik ansambli laulja ja ma ise naudin seda tohutult mind, mul on eluaeg ansambli laul meeldinud. Tohutult palju. Ma mäletan, esimesed lemmikud, mis mul hakkasid olema millega kelle plaatama. Püüdsin endale muretseda on praegu veel suured, minu vinüülplaadid, mul alles nüüd singel Sand, Lemitid, ma ei tea, kui palju plaate. Et, et mul on see meeldinud lihts. Aga nüüd on paras juhus sinu käest küsida seda, et kui sa nii kriitiline oled, kuidas sa, meie noorsugu praegu hindad, noh, need kõige. Kuidas sa, Eda-Ines Etti Eurovisiooni kõige värskena näiteks? Väga hästi hindan, tähendab minu meelest oli ikka väga tubli tüdruk. Aga alguses oli veidi krampis Oli aga ta kogus ennast tohutult kohustustele kogus väga kiiresti ja kui ta ütles, et ta nautis kõike seda kolme minutit seal, siis alguses tõesti tema ebakindlus kostis välja, aga aga ta sai sellest väga ruttu üle. Ma ei tea, mina, tee kahekesi siin nüüd jah, nagu olete ühel meelel, aga mina ütleks seda, et kui see oli ka ebakindlus, aga minu arust see ei olnud nii oluline nagu praegu püütakse näidata, et, et noh, et see võimendatud muidu oleks tulnud esimeseks ja, ja see on minu arust, see on ikka täitsa jama, niisugune jutt. Ta on minule tundub, et seda hindamise järgi võttes, et et kindlasti oleks tulemus hoopis teistsugune, kui, kui näiteks kõik inimesed näeksid ja kuuleksid neid laule esmakordselt seal finaalvõistlusel kõiki, neid laule on ju igal pool tutvustatud varem ja ma arvan, et see, see on siiski noh, juba enne juba kõikidel on nüüd oma meeldivad väga ilus video oli väga ilus ja, ja nagu Edayne siseütles ma kuulsin väikest juppi, kui ta tuli, et ta arvab, et Eesti või, või ta on Eesti on nii väike riik ja seal võib täitsa püsida seal taga olla ja ma ei ma ei, ei saa küll midagi halbadele ette ehitada. No võib-olla meil ju väga tubli just arvestades seda, et kui noor ta on ja kui, kui lähedal on nii suure lava kogemust muidugi saab, saab öelda, et võib-olla ei olnud, ei täitnud ära seda lava ja kõike ja seda saali aga, aga siiski realiseeris, aga ma tahtsin veel seda enesekaitseks öelda seda, et et ta tegi oma töö ikkagi väga korralikult ära. Et kui palju oli kuulda lavalt alla ebaprofessionaalselt vokaali mitte ainult sealt seisvuse riikide, just nimelt et kõik laulud, mis olid enne kenad ja ilusad eel tutvustustes, mis olid linti lauldud, aga otse laulmisega lihtsalt ei saadud hakkama. No mina arvan nii, et lõpetame selle Eurovisiooni juttu, sellest on juba niivõrd palju räägitud. Ma lasin ise praegusele džinni pudelist välja. Aga olgu see väga lühike kõrvalepõige, siis aga tagasi Mare Väljataga juurde ja tagasi nende aegade juurde. Kus, mis aastast on pärit need prantsuse laulud, mida sa esitasid Lauri Leesi tekstidele. Nii omaenda imestuseks avastasin siit, et juba 89 tohutu jupp aega tagasi juba 11 aastat tagasi tehtud Neid on ju esitanud ka Mai Tõnso, Jaak Joala, Silvi Vrait. Ülle hulla kamist Launud ütleme majja Tõnsoga see nende laulude osas meil kattub, aga aga tookord, kui neid tehti, siis Lauri Leesi olid ju kindlate lauljate saated niimoodi. Silvi laulis nagu rohkem Beachi laule, tähendab, oli terve saade, kus Silvi lauliski Tiefi laule ja minu laulud olid siis kõik Juliet Greco repertuaarist, niiet. Kas see hääletämber oli ka sinule võib-olla kõige lähedasem kooli ja samuti selline küllaltki madala häälega? Tollase eriti madal ma isegi mäletan, mina raiusin ikka seda, et ma laulan neid originaal helistikes ja üks laululinnu nii jube madal, et me tegime lausa sellise asja, et mind aeti mingil pühapäeva või oli see mis päev tahes mingil varahommikul kell seitse või kaheksa üles raadiosse, et siis kui hääl alles magab ja tõesti, et hommikuti on hääl palju, palju madalam ja siis ma sain ta ära lauldud varahommikul oma maga vahele. Aga ma arvan, et sa olid siis vist nii pisikene, et sa Estonia kontsertsaalis ei saanud minna, kui sellist krikoosinud laulis seal vist oma 40, ligi 40 aastat tagasi. Aga ma ei ole kunagi prantsuse keelt osanud ja suurt midagi ei saanud, aru nad tol korral olid. Need tekstid olid venekeelsed, tekstid olid inimestel käes, millest ta laulis, aga meelde on jäänud küll see, et kuidas ta oli üleni mustas, täiesti kuni lõuani, kõik mingid niuksed, dekolteed ega midagi olnud nii tagasihoidlikult, kõik must ja aga küll see oli mõjuv. Seal püüti isegi tookord, ma mäletan sellest seal hetkel saates Briti nagu natuke väliselt meid sarnaseks teha, kuigi ma olen nüüd veel blond, aga kurja vaeva nähti tookord, sest et ma olin jõudnud just kas veel sel päeval või paar päeva enne seda teha endale keemilised lokid pähe ja siis ma olin niisugune hirmus kahupeaaegu, et sellised sirged, siledad ja küll siis neid sellel päeval mul siin rullidega ja ma ei tea, mis asjadega venitati sirgeks ja kui nüüd seda saadet on aeg-ajalt korratud, siis seda nii naljakas vaadata seda nihukest suurt puheviljaga sirgeks venitatud pead, mis mul on tehtud. Muide, tahes-tahtmata sa viisid jutu praegu oma praeguse soengu peale, mida ma vaatan väga huviga, sellepärast et sa oled muidugi blond, aga sul on seal mingisuguseid natuke niuksed punakamat salgud sees ja kuidas, kuidas teised seda soengut. Ei, see tegelikult jälle seotud prantsuse muusikaga, näed kui oli see story märtsikuus või Anne Erm võttis ette Sossi klubis, tehakse prantsusõhtu ja Palovski neid Silvi mina ja Henri Laks laulma, neid on 10 aasta taguseid laule, siis Henry tegi tookord Jacques prelli saadet. Ja, ja tõesti, vot enne seda siis mul tekkis selline huvitav, jah. See on ikka kohe tehtud niimoodi, ma ise ei tee siin enam suurt midagi, see kohe ongi mul siin peas selline. Aga see prantsuse laulude ülessoojendamine oli tohutult, meeldis õhtu oli hästi meeldiv, sest et seal Sossi klubi oli, oli täis rahvast, kes teadis, mida nad tulevad kuulama, teadsid, et tulevad ja tahtsid just seda kuulda ja see oli lihtsalt üks eks tõesti, no niivõrd hea hõng oli selles selles. Aga nüüd nüüd siis meenutame ühte salvestust sellest aastast 89. Mis laul see võiks olla seal? Seal päris mitu. Ma ise mõtlen, et see võiks olla see minu kallim, ma arvan, jah, kuigi raske on siin valikut teha, nad olid mul kõik hästi-hästi südamelähedased. Külma ei saa veto Niiluks rikasta kuid on mul kael. Tal andesta, köitas, täidan ma võita, aga mõistlik pole, diaan seisud. On mul mehi palju, oled hull. Kuidas sellest? Omavahel ütlen ning heinad väärik krossigi. Minu mees. Kalli piisas öeldavaid. Tulen koerda, järgnesin, tundes. Endal süüd. Armastan teda. Et see naine, kes on külm kui jää ning selleks jääb süüdistada julgeks miine. Etne närune. Vastada oma. Sestap mõistke, palun mine, nüüd olen ma. Nagu lubatud sai, tuleme tänase Vikerkääru saate lõpuks tagasi selle Jazzkaar'e kontserdi juurde kus tänane külaline Mare Väljataga esines koos oma vokaalkvartetiga, mitte ainult vokaal. Ärgem unustagem, seal olid siis ka Vladimir Krieger Mihkel märganud ja Madis Zilmer instrumentaaltrio ka. Ja lauljad olid siis peale morjenda Kaire Vilgats, Dagmar Oja, Jelena Juzvik ja komaltis. MINA ISE. Praegu julgesin välja valida lõpulooks ühe oma lemmikpala, mida kuulsin juba mõned aastad tagasi, kui käis rootsi vokaalansambel rõiv kruupe jazzkaarel esinemas oli Anders Eden rooti tšillilt concaarne. Kas see on mingisugune mehhiko toit või oled sa Mare sellega täpsemalt tutvunud, mida see tähendab? Ma täpsemalt ei ole tutvunud, aga ma olen kogu aeg rääkinud iga meie esinemise järel, me räägime nüüd ükskord võtame kätte, läheme kõik koos silikon karnid sööma, aga me ei ole seda veel teoks teinud, nii et ma ei, ma ei oskagi öelda, mis asi on tegelikult mingi maitseainena karnevali, liha, pipraliha. Mida muud siis sulle soovida Mare, kui et proovika ükskord see kuulus roog ka järele. Ja aitäh sulle, et leidsid aega tulla Vikerkääru saatesse. Vikerkääru saade ei kao ka kuskile ja järgmises saates jälle järgmine külaline. Valter ja Jaak Ojakäär soovivad teile.