Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest 11.-st märtsist toimetaja Mall Mälberg. Justiitsministri kinnitusel on korruptsioonivastaste plaani numbrite puhul tegemiste vahendite planeerimise mitte kinni võetavate ametnike arvu ette määramisega. Ministri plaan on tekitanud avalikkuses tänavale skandaali. Minister Ken-Marti Vaher ise on plaaniga rahul. Riigikogu liige, endine siseminister ja politseijuht Ain Seppik ütleb, et plaan on seadusevastane ja annab võimaluse politsei vägivallaks. Praegune politseijuht Robert Andropov arvab, et politseile ette antud arvu leida sel aastal 63 korruptandist et nagu võib võtta, kui politsei käesoleva aasta töö prioriteeti. Tormi erakond Rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid peavad õigeks, et justiitsminister tagasi astuks. Peaminister Juhan Parts hoiatas, et kui Reformierakond toetab valitsusliikme võimalikku umbusaldamist Riigikogus, siis on koalitsioon sellega tegevuse lõpetanud. Eestis antav kõrgharidus on kaotamas väärtust, tõdeti täna Tartus kõrgharidusstrateegia konverentsil. Tallinna Sadama nõukogu esimeheks valiti Neinar Seli. Nõukogu otsustas, et kaubale vaata sadamatasu tõuseb 20 protsenti. Tõenäoliselt sellest suvest kruiisilaevadel alates tulevast aastast Rootsis elav eestlane alu. Reinans esitas Kadrioru lossis raamatut hõbedamärgid Eestis, mis annab põhjaliku ülevaate hõbeda teemeldamisest Eestis kuni 1944. aastani. Tunni aja pärast esietendub Tallinna linnahallis muusikali mees La Manchast, peaosades Jassi Zahharov ja Peeter Oja. Välismaalt. Madridis mälestati aasta taguse pommirünnak Ohvreid. Hispaania islamivaimulikud süüdistasid Osama bin Ladenit usust taganemisest. Homme on enamasti pilves ilm, lõuna- ja Ida-Eestis sajab lund, võib tuisata. Külma tuleb kaks kuni kaheksa kraadi. Alustame justiitsministeeriumi ägedat avalikku vastukaja tekitanud korruptsioonivastasest plaanist, mida täna ajakirjanikele selgitada püüti. Kava teatavasti näeb arvuliselt ette, kui palju korrumpeerunud ametnikke tuleb aasta jooksul vastutusele võtta. Riina Eentalu jätkab. Täna kinnitas justiitsminister Ken-Marti Vaher, et eelmise aasta detsembris leppisid justiitsminister ja siseminister kokku, et 2005. aasta prioriteet on võitlus narkokaubanduse ja korruptsiooniga. Pärast seda mõlema ministeeriumi maksu- ja tolliameti, kaitsepolitseiameti, politseiameti ja prokuratuuri koostöös välja töötatud selle võitluse plaani. Justiitsminister Ken-Marti Vaheri sõnul pole ta seda seni saanud veel esitleda riigikogu liikmetele. Enne jõudis ajakirjandusse, aga minister lubas, et see selgitamine seisab ees. Millega siis tegemist on? Justiitsministeeriumi asekantsler Margus Kurm ja peaprokurör Norman Aas. Midagi ei ole parata, prokuratuuri ja politsei ja teiste menetlusasutuste töö resultaat on kohtu alla antud kurjategija ehk siis kui me tahame ta politsei ja prokuratuuri Tööseada mõõdetavaid eesmärke selliseid eesmärke, mis oleks reaalseks käegakatsutavaks juhiseks siis meil ei ole lihtsalt muud näitajad võt. Ja selles osas ei ole kaugeltki mitte noh, esimesed maailmas ja ka isegi Euroopas Aga selle eelmise aasta kogemuse eelmise aasta nii-öelda kitsaskohtadena öelda välja analüüsimise ja olemasoleva informatsiooni põhjal siis nii-öelda need eesmärgid, kui me endale nii-öelda võtsime, teades nii-öelda teatud selliste kuritegelike muutuste kohta informatsiooni, arvestades olemasolevat ressurssi, panime enam-vähem reaalsed plaanid paika. Vaatate neid, et see ongi norm, mis tuleb igal juhul täis saada seal nii palju seal nii palju ükskõik mis hinnaga. Nii see ei ole sääne tegevuse planeerimine. Justiitsminister Ken-Marti Vaher kinnitas, et kogu selles töös lähtutakse rangelt seadustest ja tegemist on vaid eesmärgi seadmise ja selle mõõtmisega. Kui me paneme orientiiri ette, ma veel kord küsin, kui me paneme orientiiri ette, et me tahame tabada sellise hulga narkogrupi ja meil on informatsiooni selle kohta, kas me räägime teistest kuritegevuse liikidest siis meil peab olema võimalik ju väga selgelt defineerida seda, kui palju palju neid on ja milline on meie mõõdik. Selleks, et me saaksime oma orientiiri paika kõik on seotud oma, see kõik on seotud ressursikeeles kuju ressursi planeerimisel. Justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl Esimest korda õiguskaitseorganid niivõrd mastaapseid planeerisid oma tegevust lähtudes kriminaalmenetlusest. Nad arutasid seda, millised olid need jälitusveebruar, mis oli hetkel kriminaalmenetlus, nagu ütles peaaegu korral siin ja mees niimoodi, et me tahame jõuda kuhugi. Täna on ka tehtud juba ettepanekuid, et justiitsminister astuks tagasi. Täna kinnitas ta, et ei kavatse selle eest tagasi astuda, et on tahtnud eesti riiki turvalisemaks muuta. Sama teema oli üleval ka Viljandis, kus politseiameti juht Robert Andropov kohtus prefektidega. Teda küsitles Piret rist. Politseiameti peadirektor, kes täna kohtles kõikide prefektidega Viljandis, ütles kohtumisele järgnenud pressikonverentsil, et justiitsministeeriumi poolt politseile etteantud arvu leida sellel aastal 63 korruptandist. Riigiametniku võib võtta kui politsei käesoleva aasta töö prioriteeti järgi. Valitsus saab hinnata politsei töö tulemuslikkust. Valitsus annab iga-aastaselt teatud prioriteedid, ehk nii ka sai tehtud 2005. aastal, kus uueks prioriteediks tõusetus, võitlus korruptsiooni vastu politsei jaoks tähendab see seda, et me peame ressurssi pisut ümber tõstma. Mina olen juba teist aastat järjest sõlminud politseiasutustega tulemuslepingud, kus on täpselt fikseeritud meie aasta tegevusprioriteedid eesmärgid, konkreetsed tegevused ja tegevuste lõpus ka konkreetsed mõõdikud, et me saame objektiivselt, läbipaistvalt hinnata siis politsei tööd, loomulikult selliste konkreetsete numbrite mine tegelikult politsei jaoks ei tähenda seda, et me peame neid numbreid hakkama koheselt täitma. Politseiameti peadirektori hinnangul ei peaks justiitsministeeriumi etteantud korruptantidele kvoot tulema Eesti ühiskonnale üllatusena, kuid nagu tänasest riigikogu fraktsioonide avaldusestki selgub, tuli ka neile see kvoot üllatusena. Jah, see on niisugune haruldane ja huvita, ütleme, ideed. Kui varem on valitsuse poolt politseile pandud aasta prioriteedid, siis kas on ette antud ka arvud ehk kvoodid? Numbrid on esmakordselt ja nagu ma rõhutan, et need numbrid ei ole selleks, et veri ninast, politsei hakkaks neid numbreid taga ajama, vaid need numbrid on, on eelkõige vajalikud prokurörile endale. Et jälgida nagu kuidas politsei ma ressurssi kasutades suudab tagada siis valitsuse poolt püstitatud prioriteeti, üks nendest on korruptsioon, meie teeme seda täitsa oma igapäevast ressurssi. Kui me suudame nii kuusk, aga mis saab siis, kui näiteks kvoodid jäävad politsei poolt täitma? Noh, mina politsei juhina mõtlen, et minu jaoks see number ei ole politsei töömõõtmise number, kui seda on vaja, siis pigem on seda vaja prokuröride meie tööd mõõta. Justiitsministeeriumi kava kommenteerib veel endine siseminister ja politseijuht, praegune riigikogu liige Ain Seppik. Mis on tegemist ilmse seaduse rikkumisel, põhiliselt prokuratuuri poolt, see tähendab, et seaduse üle järelevalvet teostav kõrgem organ on ise asunud seadust rikkuma, sest mina ei tea küll kriminaalmenetluses või prokuratuuriseaduses selliseid sätteid, mis võimaldavad teha selliseid konkreetseid plaane põhiselt, lihtsalt tähendab see seda, et poliitiline võimuna no selge signaali ja korraldused nii palju nendest piirkondadest tuleb neid korruptant leida ja noh, üldiselt nii, et need leitaks objektiivset süüdimõistmisi ehk süüdimõistmise süüdimõistmise pärast. Või vähemalt süüdistuse esitamise võib küll olla, ma usun, et ka justiitsminister tegelikult ei kujutagi ette, et arvab, et et mingid politsei vägivalda või omavoli sünni, aga, aga sellised plaanid loovad selleks selge võimalus. Sellepärast me selle avaliku kirjaga rea kolleegidega kirjuta, tahtsime, ei saa kuritegevuse vastu võidelda igasuguste vahenditega, et see võib viia seaduste rikkumise. Päeva jooksul on justiitsministeeriumi kava omandanud üksjagu suure skandaali mõõtmed. Reformierakond tegi äsja avalduse ja siis kohe ka peaminister Juhan Parts. Reformierakonna juhatuse hinnangul peaks Res Publicasse kuuluv justiitsminister Ken-Marti Vaher korruptsioonijuhtumit avastamise arvu nimetama päevakava pärast ametist lahkuma. Reformierakond teatas peab õigusriiki ja kodanikuvabadust Eesti vabariigi ülimaks väärtuseks. Väljendame sügavat hämmastust ja protesti justiitsministeeriumi kava vastu alustada tulevikus vastutusele võetud olevate inimeste planeerimist, seisab avalduses. Reformierakond väidab, et selline tervisekäitumine toob meelde Stalini-aegse Nõukogude Liidu koos kurikuulsate rahvavaenlaste avastamise plaanide ja näidisprotsessidega. See toob meelde mitmete muude demokraatiast valgusaastate kaugusel olevate riikide käitumise ja see toob meelde Orwelli kirjeldatud totalitaarse maailma, ütleb Reformierakond oma avalduses. Peaminister Juhan Parts toetas justiitsminister Ken-Marti Vaherit ja hoiatas Reformierakonda selle ministrite võimaliku tagandamise eest. Kui Reformierakonna fraktsioon toetab võimaliku valitsuse liikme umbusaldust riigikogus, siis on sellega koalitsioon oma tegevuse lõpetanud ning ma pean paluma vabariigi presidenti vabastada ametist kõik Reformierakonna ministrid, teatas parts. Peaminister lisas ta kohtus justiitsministriga, kes andis talle ülevaate kuritegevuse vastasest võitlusest. Käesoleval aastal tunnustasin justiitsministrit tehtud töö eest ega näinud tehtud töös midagi laiduväärset või seadusvastast, lisas valitsusjuht. See on minu hinnang, mille eest vastutan täielikult. Res Publica esimees teatas, et Reformierakonna juhatuse avaldus on poliitiline. Lõpu lõpetuseks palus ta justiitsministrit ja siseministrit tutvustada avalikkusele ja riigikogu saadikurühmadele korrakaitseasutustel tegevust, et vältida spekulatiivsed hüsteeriat. Ja äsja tuli teade ka, et ResPublica aseesimehe ja politsei nõukoja juhi Jaanus Rahumäe sõnul peaks tema erakonnakaaslasest. Justiitsminister Ken-Marti Vaher tagasiastuva Rahumägi ütles BNS-ile, et kuritegude avastamiseks politseile normijate andmine pole demokraatlikule riigile kohane. Eesti põhiseadusest lähtuvalt ei peaks keegi eeldama, et 63 inimest meie hulgast on ebaausad, märkis ta. Rahumägi lisas, et Res Publica peab väga tõsiselt arutama, kuhu oma lubaduste ja arusaamadega praeguseks on jõutud. Lisaks Reformierakonnale kutsus Vaherit tagasi astuma ka teine koalitsioonierakond Rahvaliit. Samuti nõudis Vaheri tagasiastumist opositsioonilise sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor. Ja nüüd vahetame teemat. Tallinna Sadama nõukogu esimeheks valiti täna reformierakondlane Neinar Seli. Mitu kuud kestnud ebamäärane seis on seega lõppenud. Nõukogu arutas täna üle kuue tunni sadamatasusid ja muid küsimusi sadamatasude otsuse kohta Neinarhelilt küsisimegi. Me võtsime siin nagu juhatuse poolse informatsiooni teadmiseks ja sadamatasude esialgne aasta tagune nõukogu otsuse, kus keskmine tõus oli ligemale 48 protsenti siis praegune juhatus teinud väga tõsist kodutööd ja on saavutanud kaubalaevade keskel ligi 20 protsendilise ja seda esimesel võimalusel rakendama hakata üritatakse sellest suvest kõik sõltub veeteede ameti nõusolekust ja kruiisilaevadele tõus on siis alates tulevast aastast Kas te kinnitasite kama investeeringute plaani lähemateks aastateks? Arutusel oli strateegia päevakorras ja, ja seda me oleme, võtmed koosolekud järjest arutanud ja täiendanud. Lõpliku kinnituse saate järgmine nõukogu, kuna viimased seisukohad seoses Eesti raudteega on välja kujunemas ja selle otsuse saame langetada pärast apteegist saadud informatsiooni ja siis ei ole vaja seda strateegiat, mis hõlmab kahte tuhandet viit, kuni 20.-te aastate kohe muutma hakata, vaid me saame viia need seisukohad kohe sisse ja seetõttu jäi meil täna lähiaastate strateegia kinnitamata lihtsal põhjusel, et, et saab veel traavel paremaks teha. Haridusministeeriumis on valmimas Eesti kõrgharidusstrateegia lähemaks 10-ks aastaks. Täna toimus konverents, kus tutvustati selle vahekokkuvõtet Toomas Kelt. Eesti kõrgharidusstrateegia lähi- kümnendiks peab valmis saama juunikuuks, seega olid kõik tänasel konverentsil välja öeldud mõtted vaid esialgsed minister Toivo Maimetsa poolt välja öeldud riikliku koolitustellimuse kaotamine ja õppemaks kõrgkoolides on vaid ühed võimalikud arenguteed. Küll on aga selge, et tähelepanu pööratakse kvaliteedile, ütles Maimets. On ju päris selge, et Eesti kõrgharidusmaastikul kvaliteet on ääretult ebaühtlane ja mitte ainult erinevates koolides, vaid ka paljude koolide sisesi on kvaliteet ääretult ebaühtlane. See on üks väga oluline kreem ja see on teinud murelikuks nii ülikooli endid kui ka tööandjaid ja paljusid muid huvigruppe. Kõrghariduse kvaliteedi hindamine toimub praegu nii, et vaadatakse üksikut õppekava ja kui see vastab standardile, ongi asi korras. Tulevikus hakatakse vaata tervet kooli ning akrediteerimine muutub institutsiooni põhiseks. Selline süsteem oleks palju efektiivsem ning rohkem on valmis selleks avalik-õiguslikud ülikoolid, ütles kõrghariduse hindamise nõukogu esimees Volli Kalm. Kui me läheme õppekavakeskselt hindamisel haridusasutuste hindamisele, siis selleks on rohkem valmis ülikoolid, eelkõige avalik-õiguslikud ülikoolid ja võib-olla ka üks, kaks eraülikoolid ja selleks ei ole nii valmis rakenduskõrgharidusasutused, kus enamuses leidub ikkagi üks kaks valdkonda, mis on nõrgad ja millel on probleeme kõrgharidusstandardile vastamisega. Siiski ei tähenda uus kvaliteedisüsteem seda, et riiklikuks eesmärgiks oleks kõrgkoolide arvu vähendamine, kuigi ka sellega tegeldakse, ütles minister Maimets. Viimase paari aasta jooksul oleme neid tasapisi hakanud ka kinni panema ja me kindlasti seda tegevust ka jätkame, aga olulisem, kui lugeda üle mitu institutsiooni, on, on ikkagi just nimelt see kvaliteedi asi on neid, rohkem on neid vähem, kui kõikides on maailmatasemel kvaliteet, jumala eest, las nad siis olla. Probleem on selles, et täna ju ei ole seda kvaliteeti. Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo rõhutas, et kvaliteet kõrghariduses peab olema riiklikult reguleeritud, samas aga rõhutatakse tema hinnangul Eestis liigselt rakendusi ja ülikoolihariduse erinevusi. Ka akadeemilised uuringud on rakendatavad, kui nad on kvaliteetsed. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Edasi rahvusvahelistel teemadel president Arnold Rüütel avaldas täna taas lootust, et Eesti piirileping Venemaaga allkirjastatakse lähiajal. Rüütel ütles raadiojaama ehho Moskvõ otsesaates, et ootab väli Venemaa välisministri Sergei Lavrovi visiiti Eestisse ja piirileppe allkirjastamist välisministrite tasemel. Samas ja sama seisukohta rüütel esitanud mitmes hiljutises intervjuus. Eesti riigipea kordas ka tõlgi vahendusel nädala alguses toodud põhjendusi, miks ta keeldus üheksandal mail Moskvasse sõitmast. Nüüd ülevaade tänastest välisuudistest. Kai Vare. Hispaanias mälestati eelmise aasta 11. märtsi rongiplahvatuste ohvreid. Selles Al-Qaeda terrorirünnakus hukkus 191 ja sai haavata ligi 2000, et inimest. Täna hommikul kell seitse 37 helisesid 650 Hispaania kirikukellad. Lipud on pooles mastis, keskpäeval peatusid rongid ja bussid. Inimesed pidasid viieminutilise leinaseisaku Madriidi ja Deutsche rongijaama juures, kus esimesed plahvatused toimusid, söödeti küünlaid ja sinna toodi lilli. ÜRO peasekretär Kofi Annan ütles Madridis antud pressikonverentsil, et maailm leinab koos hispaanlastega. Mälestusüritustel osalesid mitme maa liidrid, teiste seas Afganistani president Hamid Karzai ja Maroko kuningas Mohammad. Hispaania islami konverentsi juht ütles, et rühmitused, mis kasutavad islamit vägivalla õigustamiseks, seavad end väljapoole islamit. Hispaania moslemivaimulikud kritiseerisid al-Qaeda juht Osama bin Ladenit ja süüdistasid teda islamis taganemisest. Seoses plahvatusega on Hispaanias vahi alla võetud 42 inimest, enamik neist marokolasega. Tšetšeeni iseseisvuslaste liidri Aslan massadovi surnukeha on 97 protsendilise kindlusega identifitseeritud, teatas Venemaa kaitseministeeriumi esindaja. Ministeeriumi sõjameditsiini peavalitsuse ülem ütles Moskvas ajakirjanikele, et lisaks viiakse läbi kompleksuuring geneetilisel tasandil, mis peab sajaprotsendiliselt kinnitanud emotsioon mas Haadovi surnukeha. Tavaliselt kulub geneetilisteks uuringuteks kaks nädalat, vene jõustuks tooride allika sõnul viiakse pärast uuringute lõpp oma saadovi surnukeha tagasi Tsetseeniasse, kus ta maetakse sugulasi teavitamata salastatud kohta. Suurbritannia kohtunik teatas, et vabastab kaheksa terrorismis kahtlustatavat, keda on vastuolulise terrorismivastase seaduse abil kolm aastat kohtuta vangis hoitud. Kohtuniku sõnul allkirjastab ta otsuse mehed kautsjoni vastu vabaks lasta. Teiste seas pääseb vabadusse süüria vaimulik, kes oli USA 11. septembri terrorirünnakute korraldaja. Aitäh vaimne juht. Peaaegu kõik süüriaüksusena on põhja Liibanonist lahkunud, kohal on jäänud ainult luuretöötajad. Sellest teatas üks julgeolekuallikas. Süüria jõud sisenesid Liibanoni 1976. aastal kodusõja alguses. Nende arv on vähenenud 40-lt 1000-lt 14000-ni, aga varem pole nad kunagi lahkunud oma positsioonidelt Põhja-Liibanonis. Süüria väed liiguvad ka Beiruti piirkonnast ida poole, nii nagu näeb ette vägede etapiviisilise väljaviimise kava, mis sel nädalal kooskõlastati. Kadrioru lossis esitleti täna raamatut hõbedamärgid Eestis, sellest lähemalt Indrek Kiisleri vahendusel. Alurreynansson kaheldamatult Eesti tuntuim hõbeda kollektsionäär, kelle kogu paremikku võib imetleda väliskunstimuuseumi hõbedakambris Eestis valmistatud hõbedat. Põhiliselt lauanõud on aga baltisakslaste poolt Eestist möödunud sajandi keerulistel aegadel välja viidud. Seetõttu on meil hõbedameistreid ja nende loomingut vähe uurida. Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa rõhutas, et tegemist on väga vajaliku käsiraamatuga, mis võiks huvi pakkuda kõikidele. Omal ajal juba alates 16-st sajandist hõbesepad Pirid märgistama oma tooteid meistrimärgiga ja peale selle ka linnamärk löödi hõbetoodetele reeglina, sest ühelt poolt linn nagu tagas, et selline ese on valmistatud õige proovilisest sõdadest ning on käsitöölikus tehtud rahvusvaheliselt nõutava kvaliteedi kohaselt. Aga ütleme, vanaema kummuti sahtlinurgast tuleb välja üks unustatud hõbeese ja kui need märgid välja puhastada ja neid vaadata mõnikord lausa luubiga, sest nad on üsna väikesed, siis allur Reynoldsi abiga. Raamatu abiga saab teada, kas need asjad on valmistatud Eestis. Millises linnas, kelle poolt ja millal. Uurisin raamatu autorilt alu Reinar silt, mille põhjal ta raamatukokku kirjutas. Templijäljend on ju esemete pealt leitud, neid ma olen muidugi kaunis korralikult taga otsida, tähendab, mitte üritanud ET arhiividest otsida kõiki andmeid välja, sest täitsa kindlasti võiks veel leida palju niukseid mehi, kes on hõbesepad olnud Eestis kaks 30 aastat tagasi, siis ma hakkasin korjama Eestis valmistatud hõbedat. Ühtegi nii-öelda mõistlikku ülevaadet Eesti hõbeda tembeldamisest ei ole ju seni olemas olnud. Järelikult ma pidin selle asja endale selgeks tegema. Kui peab asja endale selgeks tegema, siis on kõige parem viis selles romot kirjutada. Tunni aja pärast esietendub Tallinna linnahallis muusikali mees La Manchast, peaosades Jassi Zahharov ja Peeter Oja. Lavastaja Ivo Eensalu ka rääkis Indrek Kiisler. Eestis lavastatakse, arvestades meie kasinaid võimalusi suhteliselt palju muusikale. Küsisin lavastaja Ivo Eensalu, miks peaks seekord etendust vaatama minema? No ainuüksi sellepärast, et, Meie aja Georg Otsa tänapäeva meie põlvkonna ühte superlauljat. Jassi Zahharov Peale selle on see mees La Manchast üks väga tõsine ja ja tänulik materjal. Harvaesinev spekter inimese tunnetest. Äärmuslik kurbus ja lustakas naer. Pluss veel see, et räägitakse niisugustest asjadest, mis tavaliselt ununema kipuvad, noh, ütleme kas rüüterlikus. Lavastaja sõnul tegi seekordse lavatöö keeruliseks see, et tegevus on mitmeplaaniline. Enamik näitlejaid on kahes rollis, aga näiteks Jassi Zahharov mängib koguni kolmes rollis. Lavastuses teeb kaasa ka palju mitte näitlejaid. Näiteks Ivo Linna mängib kõrtsmiku. Küsisin Reinsalult, kuidas nad hakkama said? Vaata, ma tuletan minul tundub, et Ivo Linna sai väga hästi hakkama. Ja ja ma pean ütlema, et, et niisuguste inimeste töösse suhtlemine, kes esimest korda või teist või, või üle pika aja jälle teevad muusikale, et nende töösse suhtumine on kuidagi huvitav ja nad on, nad on nagu, nagu erksama, silma ja kõrvaga, kui, kui teised, kes kogu aeg teatritöös osalevad nad on, nad on hallid kõike vastu võtma pakkuma ja, ja see on väga tore ja Ivo Linna ja Venno Loosaar ja need on minu meelest küll ennast tore leid. Ja jäänud on veel ilmade järel. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvega. Susega ilm, peamiselt saartel ja Kirde-Eestis sajab lund. Külma on 13 kuni 19, sisemaal 20 kuni 24 kraadi ja saartel on veidi soojem. Külma on viis kuni seitse kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, lõuna- ja Ida-Eestis sajab vähest lund, võib tuisata. Ta puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 12, saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Külma on meil homme kaks kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16021. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.