Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku. Stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Justiitsministeeriumi plaan, et sel aastal tuleb tabada 63 korruptandist ametniku, võib ministrile koha maksta. Seda on nõudnud juba mitu erakonda. Minister kaitseb Nonii, sama teeb ka peaminister Juhan Parts. Valitsusjuht hoiatas Reformierakonda, et kui viimane toetab justiitsministri umbusaldamist Parlamendis, siis on koalitsioon sellega tegevuse lõpetanud. Reformierakond arvab, et peaminister ei pruugiks kiirustada. Jõgeva haigla juhiks valiti Lääne-Tallinna keskhaigla endine juht Peep Põder. Pärnus avati Eesti vabariigi esimese kohtuministri Jüri Vilmsi büst. Tartus algas rahvuslane tavaline rahvamuusikafestival maa ja ilm. Täna algavad Tallinna kinomajas seitsmendad Eesti filmi päevad. Homme on meil veidi pilves ilma lõuna- ja Ida-Eestis sajab lund ja külma tuleb kaks kuni kaheksa kraadi. Justiitsministeerium on andnud politseile ette plaani, et sel aastal tuleb tabada 63 korruptandist ametniku. Piirkonniti on eraldi välja toodud, mitu riigi ja mitu omavalitsustegelast on vaja kohtu alla anda. Selle plaani vastu on täna protesteerinud nii parlamendierakonnad kui poliitikud ja on avaldatud arvamust. Justiitsminister Ken-Marti Vaher peaks tagasi astuma. Ken-Marti Vaher ise usub, et suudab avalikkusele ja poliitikutele korruptsiooni ning narkokuritegude avastamiseks seatud eesmärkide vajadust selgitada ning ootamatult puhkenud skandaal vaibub. Res Publicasse kuuluv Vaher nimetas poliitikute reaktsiooni emotsionaalseks väreluseks ja pidas enda tagasiastumisest häkkimist samuti koalitsiooni tüli ennatlikuks. Reformierakond kutsub Vaherit tagasi astuma. Sama tegid täna ka teine koalitsioonierakond Rahvaliit. Ja samuti nõudis Vaheri tagasiastumist opositsioonilise sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor ja nüüd ühines nüüd õhtul ühines justiitsminister Ken-Marti Vaheri vastu suunatud kriitikaga ka opositsiooniline Isamaaliit. Peaminister Juhan Parts toetas justiitsminister Ken-Marti Vaherit hoiatas Reformierakonda sele Ministrite võimaliku tagandamise eest. Kui Reformierakonna fraktsioon toetab võimaliku valitsuse liikme umbusaldust riigikogus, siis on sellega koalitsioon lõpetanud tegevuse ning ma pean paluma vabariigi presidenti vabastada ametist kõik Reformierakonna ministrid, teatas parts. Parts lisas, et ta kohtus justiitsministriga, kes andis talle ülevaate kuritegevuse vastasest võitlusest. Käesoleval aastal. Tunnustasin justiitsministrit tehtud töö eest ega näinud tehtud töös midagi laiduväärset või seadusevastast, lisas valitsusjuht. Küsisime Reformierakonna juhi Andrus Ansipi käest, mida mõelda peaministri avaldusest. Ma arvan, et peaminister ei peaks kiirustama taoliste avaldustega. Nädalavahetus on ees, on aega peaministril mõelda ja korrest publikul mõelda. Kujunenud olukord on selline, et viis riigikogus esindatud erakonda ühemõtteliselt mõistvad poliitikute ja riigiametnike vangistamist. Plaani ja ka Res Publica liige Jaanus Rahumägi on selle plaani hukka mõistnud ja leidnud, et justiitsminister peaks tagasi astuma. Ma arvan, et see on eelkõige justiitsministri enda küsimus ja ka Res Publica küsimus jääb. Ta võib saada ka koalitsiooni koos poja küsimuseks, aga koalitsiooni koostöökodakogule pole sellest ka Reformierakond jääb oma avalduse juurde. Otse loomulikult meie ütleme oma avalduses ja eelkõige seda, et taoline vangistamist kava, demokraatia rikkus ühiskonnas on täiesti vastuvõetamatu, see tekitab meis hämmeldust ja, ja ma arvan, et ka ühiskonnas tekitab selline lähenemine hirmu. Praegu on kava olemas poliitikute ja riigiametnike vastutusele võtmiseks. Me ei saa ju sugugi kindlad olla, et homme näiteks ei ole selline kava koostatud Kunstnike liidu liikmete või, või siis arstide kohta, avastatakse arstide vandenõu ja ja küllap siis lõpuks jõutakse geneetikuteni välja. See kõik on kunagi olnud, aga, aga ma arvan, et täie mõistusega inimesed ei taha midagi niisugust enam näha. Jõgeva haigla juhiks valiti täna Peep Põder, kes enne juhtise Lääne-Tallinna keskhaiglat Michal Lukas jätkab. Sissejuhatuseks kommentaar haigla nõukogu esimehelt kukalt haigla arendamiseks oleme leidnud inimesi, kellel on olemas nii erialane ehk meditsiiniline kogemus. Pikaajaline töö haigla juhina, nii erialane, meditsiiniline kui majanduslik juhtimiskogemus ühes inimeses on Jõgevale ikkagi suur leid. Doktor Põder, millised on taanitsioonikega vaidlaga? Jõgevaga olen ma ikkagi natukene ka ennem seotud, ta ei ole tundmatu kant ja plaan on eelkõige vaadata üle praegune haigla olukord, vaadata, mida annab teha paremaks, mida annab arendada. Kuidas saaks ravi? Kuidas saaks diagnoosimine nagu Jõgevamaal, oh, rahvale lähemal, asuvaks ja efektiivsemaks. Kas need Jõgeva patsient võiks saada ka doktor Põderilt otse arstiabi? Selline kokkulepe nõukoguga oli Teppa, vaatan patsiente ka, olen hariduselt sisetohter. Pärnus avati täna Eesti vabariigi esimese kohtuministri Jüri Vilmsi püst Toomas šalda. Kaks päeva enne film, siis 100 kuueteistkümnendat sünniaastapäeva saidaväärilise mälestusmärgi oma kodukoolis Pärnu kuninga tänava põhikooli aulas, Vilmsi aegadel kandisse kool Pärnu poeglaste gümnaasiumi nime. Pärast kõrghariduse omandamist Tartu Ülikoolis osales Vilms Eesti iseseisvusmanifesti väljatöötamisel ja väljakuulutamisel 1918 loodud Eesti vabariigi esimeses valitsuses sai temast peaministri asetäitja ja kohtuminister. Uue okupatsiooni tõttu jäi tollase valitsuse tegevus lühikeseks rahvuslikult kehtestatud film, see võttis aga endale riski ja läks piiri taha abi otsima olles. Lääne-Euroopas hukkus ta 13. aprillil 1918. aastal Helsingis. Aastal 1920 toodi Vilmsi surnukeha Eestisse ja ta puhkas Pilistvere kalmistul. Postuumselt autasustas Eesti riik Vilmsi tsiviilteenete kõrgema klassi vabadusristiga. Kuninga tänava põhikooli direktor Urve Krause kinnitas Eesti raadiole etni Vilmsi kui teiste nimekate kooli vilistlaste mälestuste oskavad hinnata nii kooliõpilased, õpetajat kui lõpetanud. Kooli püsiväärtused seisavadki püsti ajalool kõigis sellel, mida ajalugu on sellele koolile andnud ja me kasvatame ka oma eesti maha, kodanik, eestlast mälestuste ja memuaaride ja meenutuste põhjal. Kuninga tänaval on põhikool, kes selles vanuses lapsed mõistavad ja tunnevad huvi, kes näiteks Jürgils Kahtlemata kuna meil on nimed marmortahvlil ja see on ka ajaloo õpetaja, kultuuriloo õpetaja, kohustus lastele seda selgitada. Täna avatud büsti autor on Mare Mikko büsti avamine ilmsi, kunagises koolis sai teoks represseeritute fondi toetusel. Maksma läks 150000 krooni Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Tallinnas algavad seitsmendad Eesti filmipäevad, mida Kiisler Eestis valmib aastas kokku sadakond filmi, millest kinno avalikele seanssidele jõuavad vaid üksikud seda tühimikku püüavadki täita Eesti filmi päevad. Kinomajas saab üheksa päeva jooksul kokku vaadata kuni 80 filmi, mis on sel aastal uut. Küsisin seda filmipäevade peakorraldajalt. Erika Laansalult. Filme hindab žürii ja IGA PÄEV žüriiliikmed vahetuvad, žürii esimees on Arvo Kruusement ja hinnatakse iga päev linastuvad filme eraldi. Päevade lõpus anname välja päeva parima filmi auhinna. Sel aastal on teistmoodi kokku pandud ka filmiprogramm Jaak Lõhmus Eesti filmi sihtasutusest. Korraldajad on loobunud sellest kolikambri põhimõttest, et nad kuhjasid sinna programmi, kõik filmid, mis tehti nüüd, on esimest kordadele lähenetud. Muidugi on programm kirju, üks trend ja sümpaatne trend iseenesest on see, et järjest rohkem filme valmib ilma riigilisast imemata. Igal päeval on oma teema Erika Laansalu. Meil on rajajat, reede, meil on Rinkpide laupäev. Ehk siis laupäev, val linastuvad filmid, mis ei ole saanud toetust mitte ühestki riiklikust distantsist, meil on portreefilmide. Pühapäev on eetrilugude esmaspäev, kus me näitame eesti loo sarjas valminud dokumentaalfilme on tulevikulootuste teisipäev, kus siis on valdavalt meil tudengifilmid on kulka, kolmapäev on noorte neljapäev. Noortele noortest võisid noorte tehtud filme on spetsiaalne lasteseanss kell kolm, laupäeval, 19. märtsil. Kuid miks sa filme näha vaid Tallinnas? Erika Laansalu tunnistas, et möödunud aastatel on filmi näidatud ka mujal Eestis kuid publiku huvi on jäänud kahjuks väikeseks. Ka Tallinnas saab filme vaadata vaid kitsukeses kinomajas. Kell seitse on meil iga päev, peale esmaspäeva on mõne filmi esilinastus. Kas saab kohtuda ka autoreid? Enne seansside algust küll kõik autorid, kes on vähegi vabad, on lubanud tulla siia seansside alguseks kohale. Tartus saab täna õhtul kuulata maailmamuusikat, sellest räägib meile lähemalt laule. Nii kõlab üks täna üles astuvatest kollektiividest Poolast pärit Motion Trio, keda festivali korraldaja Ants Johanson võrdleb kuulsa Soome lõõtsatõmbaja Kimmo põhjani niga. Võib öelda, et Riia on Kimmo pahjenempolski. Nad oskavad oma pillide kõlasid kuulata ja, ja teineteisega sulatada, et nad on võimelised torupillilugusid mängima Torupillimoodi akordioni peal ja rääkimata Balkani tantsulugudest või Kesk-Euroopa Valtsidest. Kuigi kõik tänased esinejad mängivad mingil moel rahvamuusikat, rõhutab Ants Johanson. Tegemist ei ole siiski folgi, vaid pigem maailma muusikaüritusega. Ta meie jaoks siiski ületab nii stiilipiire kui ka riigipiire, selle muusikajuurikas on rahvamuusikas. Aga et need pungad on juba, on juba kaasaegsed. Lisaks poolakatele saab täna kuulata meie kodumaiseid muusikuid Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Robert Jürjendal ehitavad oma aia rahvalaule Villu Veski ja Tiit Kallaste kokku pandud kollektiiv. Primitiivne isiksus. Õieti segab aga omavahel kokku džässi, Havai rannarütmid ja muu maailma muusika. Ja kõige lõpuks saab õhtul kuulata veel tõmbama altarit, jätkad, kes siinsele publikule peaks juba tuttav olema, Viljandi folgifestivalilt. Tõva rock, mida nad mängivad, nad segavad omavahel kokku Tõva rahvamuusika rel teiste siberi rahvaste rahvamuusikarokki, džässi, natuke klassikat ja seda kõike tegelikult väga veenvalt moel, ta on korraga nii kuulatav kui, kui tantsitav. Need on vägev. Maailmamuusikapidu Vanemuise kahes majas juba käib ning pileteid on korraldajate sõnul veel saada. Ja ilmateade eelolevast. Meil on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, peamiselt saartel ja Kirde-Eestis sajab lund. Külma on 13 kuni 19, sisemaal 20 kuni 24 kraadi ja saartel on veidi soojem. Külma on viis kuni seitse kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Lõuna- ja Ida-Eestis sajab vähest lund, võib tuisata poobida ja kirdetuul viis kuni 12, saartel kuni 15 meetrit sekundis ja külma on meil homme kaks kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg. Kena õhtu. Jätku.