Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadiouudiste toimetus annab ülevaate Kaheteistkümnenda märtsini tähtsamatest päeva sündmustest toimetajana. Meelis Kompus. Kolme kulla nii 50 kilomeetri suusasõidu võitis Andrus Veerpalu, hoolimata kukkumisest raja viimasel kolmandikul Eesti Kongressi kogemust on Eestis praegu uuesti vaja, kinnitas europarlamendi liige Tunne Kelam. Teaduskonverentsiga rahvusraamatukogus tähistati täna Eesti kongressi viieteistkümnendat aastat. Päeva. Läti ajakirjanduse andmeil võib USA president George Bush sel aastal külastada kas Eestit või Lätit. Rahvaliidu naisühendus muretseb oma pöördumises Eesti poliitilise olukorra pärast ja arvab, et igasuguste kvootide seadmine, kui palju kurjategija tuleb tabada, on äärmiselt kahetsusväärne tegevus. Tantsupedagoog Helju Mikkel tähistab kaheksakümnendat sünnipäeva kõrges eas tantsumemm loodab, et lähitulevikus saavad eesti rahvatantsijad enesele päris oma looduse rüpes asuva tantsuväljaku ning et kõik tantsupeod lõppeksid publiku ja esineja ühise Tuljaku tantsimisega. Välismaalt. Palestiina äärmusrühmitus Hamas teatas kavatsustest osaleda suvel toimuvatel parlamendivalimistel. Portugalis toimub referendum Euroopa Liidu põhiseadusleppe üle, selle aasta lõpus. Prantsusmaal aga kasvas taas ei ütlejate osakaal. Külm on meil öösel kuni 18 kraadi. Homme päeval jääb termomeetri näit. V8 külmapügala vahele. Murdmaasuusatamise maailmakarikasarja kuulsaima klassikamaratoni, 50 kilomeetri pikkuse Holmenkollani suusasõidu võitis Andrus Veerpalu ajaga kaks. 10 25,2. Veerpalu tõusis sõidu liidriks 25 kilomeetri järel 35 kilomeetri vaheajapunktis edestas ta teisel kohal olnud norralast OP. Juba 24,6 sekundiga. Kutsis laskumisel veerpalu kukkus ja edumaa 40 kilomeetri punktis kahanes vaid 0,8 sekundini. Viimasel 10-l kilomeetril oli veerpalu siiski konkurentidest võimsaim ja sai esikoha. Teaduskonverentsiga. Rahvusraamatukogus tähistatakse Eesti kongressi viieteistkümnendat aastapäeva, räägitakse kongressi tegevusest, mõjust Eesti taasiseseisvumisele ja kogemusest tänas Eesti tarvis, jätkab Riina Eentalu. Rahva omaalgatust teeb Eesti kongressi unikaalseks, ütles Eesti kongressi kunagine liige, praegu Eesti luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder. Kindlasti ka see, et Eesti Kongressi kaudu on väga erinevad ühiskonnagrupid ühise eesmärgi nimel tegutsema asunud. See, ma arvan, on näide ja eeskuju väga paljudeks võib-olla tulevikuülesanneteks. Europarlamendi liige, Eesti kongressi esimees aastatel 1990 kuni 92 Tunne Kelam lisas, et Eesti kongressi unikaalsus on peaaegu üleeuroopalise mastaabiga. On raske leida viimase 20 aasta jooksul Euroopas sellist rahvast, kes totalitaarse võõrvõimu tingimustes, isegi kui sa võõrvõimu oli selgelt lagunemalt suutis omaalgatuslikult luua demokraatlikku alternatiivi. Eesti kongressi üks teeneid on see, et muutis inimeste mõtteviisi ja pani rahva enda jõusse uskuma. Aga samuti see mõtteviis asetati väga selgele õiguslikule alusele. Täna Eesti kongressi viieteistkümnendat aastapäeva pidades tõdes Tunne Kelam, et Eesti Kongressi kogemust on praegu Eestis uuesti vaja. Me oleme jõudmas olukorda, kus meil on vaja uuesti sellist rahvuslikku ühtsus, meil on õnnestunud üle mõistuse palju. Ometi praegu oleme enam hajali kui kunagi varem, meie isegi rahvuslikud eesmärgid Euroopa Liidus ja NATOs on täpsemalt kahtlemata ja kui me ei suuda ennast uuesti koondada üle parteide kelle vahel on juba praegu võimatu vahet teha, siis oleme me väga tõsises olukorras ja Eesti Kongressi juubel on väga praktiline ja reaalne võimalus meenutada, et mida kodanikualgatus tegelikult suudab. Kodanikualgatus oleks selline, mis võimaldaks parteidel tulla mõistusele suur osa ja siis ta läheb omavahelisele kohtade jaotamisele. Kodaniku jaoks sõnumit ei ole, kindlasti on vaja kolmanda sektori palju jõulisemalt vanuses, kuid ma ikkagi ütleks seda, et Eesti kongress on üleskutse kõigile. Homme jätkub Eesti kongressi 15. aastapäeva tähistamine kontsertaktusega Estonia kontserdisaalis. Läti ajalehe Diena andmetel võib üheksanda mai pidustusteks Moskvasse sõitev USA president George Bush külastada samal ajal ka üht Walterit. Diena viitab diplomaatiliste allikatele, kuigi USA saatkond ja Läti presidendi pressiteenistus kinnitavad, et neil ei ole selliseid andmeid. Väljaande teatel on Bushil selleks aastaks kavandatud kolm reisi Euroopasse, Venemaale, Suurbritanniasse ning lisaks peaks Bush tulema Euroopasse ka suvel, kui ta käib põhjamaades. Praegu ei välistatud alusteta, külastab üht balti riikides ning tõenäoliselt on see Läti või Eesti, märkis tundmatu allikas. Eesti president Arnold Rüütel saatis hiljuti USA presidendile George Bushile kutse tulla Eestisse. Välisministeeriumi teatel ootab Eesti praegu teise poole vastust. Portugali uus peaminister Jose Socrates teatas, et pooldab Euroopa Liidu põhiseaduse üle referendumi korraldamist juba selle aasta detsember ümbris. Peaminister selgitas, et rahvahääletus võiks toimuda samaaegselt kohalike valimistega. Meile täpset kuupäeva ei ole veel paika pandud. Ka Portugali eelmine valitsus pooldas referendumi korraldamist põhiseaduse üle, kuid kuupäevad Nad ei jõudnud. Põhiseadus on seni ainsana heaks kiidetud Hispaanias järjekorras ootab ka Prantsusmaa, kus rahvas on hääletuskastide juurde oodatud 29. mail. Ka prantslased toetavad põhiseaduse vastu Meist, kuigi seal tõuseb vastaste hulk, näitasid viimased arvamusuuringud. Esimesed 150 Ukraina sõjaväelast naasevad Iraagist 15. märtsil. Kava kohaselt tuuakse Ukraina sõjaväelased koju kolmes järgus. Vastavalt Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu otsusele tuuakse esimesel etapil Iraagist ära 150 sõjaväelast, teisel 600 ning kolmandal kõik ülejäänud. Teenistusaja jooksul on Iraagis hukkunud 17 Ukraina sõjaväelast ja mitukümmend on saanud haavata. Palestiina äärmusrühmitus Hamas kavatseb osaleda juulis toimuvatel Palestiina parlamendivalimistel. Sellise teate edastas Hamasi liider läänekaldal. Valimistel satuvad seega vastakuti president Mahmoud Abbasi Fatah tiibia Iisraeli hävitamist toetav hammas. Hammas juba saatis edu sel aastal toimunud kohalikel valimistel. Vähemalt 11 inimest sai täna surma ja üle 200 vigastada, kui Vietnami keskosas sõitis rööbastelt välja ekspressrong. Kokku oli seal ligi 500 reisijat. Päästetöödel lähevad sõjaväelased, toimetavad haavatuid lähedasse haiglasse paatidega. Õnnetuse põhjustas pealtnägijate hinnangul rongi liiga suur kiirus. Seni aga puuduvad andmed, kas lääneriikidest pärit noorte turistide seas populaarses ekspressrongis oli ka välismaalasi. Tagasi Eestisse Eestimaa rahvaliidu naisühenduse liikmed said täna kokku Tartumaal Ülenurme põllumajandusmuuseumis. Seoses läheneva emakeelepäevaga võeti vastu pöördumine, millel on väga erisuguseid osi ja Maimu Berg räägib, mis pöördumine see täpsemalt on? See sisaldab murretes poliitika ei ole suutnud meile praegu tagada niisugust selget ja kindlat teadmist, et oleme turvalises toredas stabiilses riigis. Ei tea, millega jälle meid üllatab üks või teine poliitik ja me oma pöördumises väljendamegi seda muret, et kui ei ole turvalisust poliitikas, siis võib-olla kaob turvalisus ka kodudest ja kindluse tunne meie südamest. Et võib-olla poliitikud ei peaks oma õpiaastaid tegema riigitüüri juures, vaid kuskil mujal, et siis juba küpsena arukana riiki juhtima minna, et seda nagu tahaks väga loota. Ja mis keeles puutub, pöördumises me küll seda ei maini, kuid oleks väga kurb, kui eesti keelde paratamatult tuleksid tagasi ja juba hakkavadki tulema niisugused sõnad nagu politseiriik või mingid muud terminid, mida me oleme tahtnud unustada ja jätta ajalukku. Ei saa ju praegusel 21. sajandi Euroopas olla hirm, et ei õpita ajaloovigadest ja et mingite kvootidega hakatakse hirmutama inimesi, kelle põlvkondadel on veel meeles, kuidas nad omal ajal just nende kvootide tõttu kaotasid oma vabaduse ja sunniti kodunt lahkuma. Tõesti tahaks loota, need mured ei ole väga põhjendatud, et olukord muutub stabiilseks. Jälle. Ma arvan, et see mure, mis meie südamel on, ei ole mitte ainult meie omavaid. Praegu jälgivad paljud rahutusega seda, mis meie riigis hetkel toimub. Äsja saabus teade, et riigikogu opositsioonierakonnad ei välista umbusaldusavalduse esitamist justiitsminister Ken-Marti Vaheri vastu, kuid kavatsevad enne otsustamist oodata ära homse koalitsiooni koostöökoja koosoleku. Aga Tartus Vanemuise kontserdimajas tähistatakse täna teeneka tantsupedagoogi Helju Mikkeli kaheksakümnendat sünnipäeva, uute tantsude konkursi ning õhtuse galakontserdiga ja sõna Tartusse. Vambola Pavule. Eesti tantsuautorite seas on Helju Mikkel üks omanäolisemaid, tema looming on seotud rahvakommete looduse ning inimestevaheliste suhetega. Keskset osa on tantsumemme sõnul tantsude sünni juures mänginud kodu ja vanemad. Ainuke häda, no kus ma elan, on keset põlde, metsad on lähedal, jõgi lähedal ja ikka sealtsamast, sest soli mullale lähedane ja tuttav isa vilistas kuldnokkadega võidu. Ema laulis. Meil oli väga meeldiv pere ja isa tööriistad, mida ta ise kõik tegi, niimoodi ma nägin, kuidas tehti, teadsin, mis nad täpselt on, lina, lõugutid ja kõik nii edasi, nii edasi. Minu tantsud on elujaatavad. Helju Mikkel on elu jooksul loonud enam kui 30 tantsuparemik, neist on koondatud raamatusse vahetus samm. Tantsupidude publik mäletab tänase juubilari selliseid tantse nagu vanaisa polka sõle, sepad pikseloits otsa panditse ja Liina mäng. Helju Mikkel-il on avalikkusele täna kaks soovi. Nende täitmine pole võimatu. Tantsumemm tahab, et rahvatantsijatel oleks lõpuks oma looduselähedane kodu, kus saaks suurpidusid pidada. Sportlastel on oma staadioni, lauljatel on lauluväljak, tantsijatel seda ei ole, vat ei ole seda looduslikku rohelist haljast, mis teeb rahvarõivad kauniks ja tantsijat ilusaks. Edaspidi lõpevad kõik tantsupeod. Tuljakuga tantsitakse nõnda, et publik tõuseb püsti ja aplodeerib esimesest tuurist peale lõpuni. Nii nagu oli siis, kui meie tantsisime Õhtul algaval Helju Mikkeli galakontserdil esitavad tantsuansamblid üle Eesti tema loomingut ning tehakse kokkuvõtet tänasest uute tantsude konkursist. Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Konkursi kokku võtta kuulate kindlasti õhtuste uudistesaadete jooksul. Vambola Paavo annab sellest meile teada. Aga nüüd ilmateade. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab lund, võib veidi tuisata. Puhub kirde ja põhjatuul neli kuni kaheksa, rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Külma on 11 kuni 18, paiguta pluss kaheksa kraadi. Homme püsib vahelduv pilvisus, mitmel pool sajab lund, puhub põhja- ja loodetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja homseks lubab ilmajaam külma kolmest kaheksa kraadini. Selline saigi tänane Päevakaja, täname kuulamast ja taas kuulmiseni.