Ettepanek on tulnud just nõukogu liikmete enda üksikute liikmete ettepanekutest, et väga paljudel aruteludel on olnud selge signaal, et programmilised küsimused, tasakaalustus näiteks, kas, kui palju on meil teadussaated, kui palju on haridussaateid, kui palju peame kultuurist rääkima, et tegelikult nõukogu nendel teemadel räägib vaid väga üldisel tasandil ja meie ettepanek on diskussiooni alustada ja meie ettepanek kogu liikmetele anda ka sisulistel teemadel kaasarääkimise õigus. Aga selline põhimõtteline muutus on veel selles, et ka riigikogu võiks sel teemal rohkem arutada, nii et üks kord aastas tuleks juhatuse esimees ka Riigikogusse, nii nagu käib meil õiguskantsler ja käib riigikontroll, käis ka rahvusringhäälingu esindaja rääkimas oma tööst ja rahvusringhäälingusuundadest. Üks põhjus on ka see, et nagu Edgar Savisaar on öelnud, on ta õukonnameediaga ja mis tähendab seda, et on täielikult tasakaalust väljas, tuleb tagasi tasakaalu viia. No eks kindlasti on erakonna esimees paljusid huvitavaid asju öelnud erinevatel pressikonverentsidel, aga meie ütleme siis sisuline töö selle eelnõu puhul on pigem ikkagi suunata teda rohkem sinna, kuhu võib-olla austusega, vaatame meie Soome kolleege, kus ta tõepoolest tegeleb nende teemade, nende asjadega, millega kommertskanalid ei tegele, ehk siis rahva harimisega. Te olete ringhäälingu nõukogu liige, mida te nüüd arvate sellest emal vasinud ratsionaalseid momente muidugi tuleb säilitada avalik-õiguslik meedia, tähendab, me kindlasti ei tohi teha riigiraadiote riigitelevisiooni. Ma mäletan, kunagi oli Siim Kallas, on selline. Ma arvan, et riigieelarvest hakatakse meediale eraldama raha kindlate programmide peale, see tähendab seda, et valitsus kontrollib läbi. Ahah, see saade, okei, seal esinevad need, seda maksame teiste maksa. Et tegelikult muidugi teatud autonoomia peab, aga ma olen nõus sellega, et ringhäälingu nõukogu praegu sisulisi küsimusi arutab harva ta ei peaks omama otsustavat hääleõigust, aga ma arvan, et juhatus võiks küsida nii, nagu europarlamendis sageli tehakse, küsitakse nõukogu arvamust ja kas seda võetakse arvesse, ei võeta arvesse, on iseasi, et otsuseid ei langeta, aga võiks natuke rohkem sisusse sekkuda ka muide tasakaalustatuse mõtlusega aastaid ringhäälingu nõukogus on ju pidevalt tõusnud ülesse saadetakse kaebekirju Muuli ja Samosti kohta, kes on ju tegelikult noh, väljendavad ju teatud kindla maailmavaate seisukohti ja need ehted ei ole mõnele parteile kunagi mööda ja pärast võimendub see veel Postimehes ja meil mõnikord tundub, et parlament ei peagi olema üldse mitte isegi 50 liikmeline, vaid piisab kahest ajakirjanikust, kes tegelikult ütlevad kogu tõe ära ja tõeste tõed ei pääse sageli üldse vahele sinna. Aga hea küll, see on võib-olla äärmuslik juhtum, aga mõtleks, me peame säilitama avalik-õigusliku ringhäälingu. Aga samas ma kindlasti toetan ka seda, et miks mitte Allikmaa võiks käia ka riigikogu ees ja vastata teatud küsimustele, siin on asju, millest võib-olla ei saa riigikogu päris hästi aru ja, ja ma arvan, et suur osa ajakirjanikke ka ei saa aru. Avalik-õiguslik meedia määrab ju väga palju sellest, mida rahvas teab, kuidas mõtleb, millised on hoiakud, nii et see on ülioluline asi.