Kell on kuus õhtul. Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom. Neljateistkümnes märts võib minna ajalukku kui päev, mil lagunes korraga koalitsioon nii Toompeal kui Tallinnas, sest opositsioon korjab Riigikogus allkirju. Justiitsminister Ken-Marti Vaheri umbusaldusavaldusele, mis antakse üle homme hommikul ühinemist avaldusega, ei välista ka koalitsioonierakonnad Rahvaliit ja Reformierakond, sest koalitsioonikoda üksmeelele ei jõudnud. Peaminister keeldub justiitsministrite ametist vabastamist Reformierakond ja Rahvaliit nõuavad avastamist hiljemalt homme hommikuks. Lisaks Toompeal on Res Publica ja Reformierakonda taas tööliska Tallinnas. Res Publica otsustas lõpetada koalitsiooni alustada taas läbirääkimisi Keskerakonnaga. Keskerakond otsustab selle küsimuse just praegu, kuid on ilmselt läbirääkimistega nõus. Rahandusminister taotleb jaanuaritormi kahjude kompenseerimist avalikus sektoris Euroopa Liidu solidaarsusfondist. Raha loodetakse saada aasta lõpuks põllumajandusministriks. Pigem soovitab liigsete suhkruvarude kõrvaldamiseks suhkru muutmist loomasöödaks suhkruvarude muutmiseks. Biokütuseks vastav tehnoloogia puudub. Liibanonis on rekordilised meeleavaldused, ligi miljon inimest nõudis Süüria vägede väljaviimist. Horvaatia loodab, et Euroopa Liit alustab nendega päeval läbirääkimisi, kuigi nad pole täitnud põhinõudmist saata Haagi tribunali ette sõjakuritegudes süüdistatavat kindralit. Tartu ja Riia allkirjastasid sõpruse ja koostöölepingu. Narvas võitis 14. märts olla mitte emakeelepäev, vaid eesti keele päev. Täna tunnustati seal eesti keelt rääkivaid mitte-eestlasi. Ilm püsib muutliku pilvisusega, kohati sajab vähest lund. Öösel on seitse kuni 23, homme kolm kuni kaheksa kraadi külma. Toompeal löövad kired, põhjuseks justiitsministri korruptsioonivastase võitluse kvoodid. Riigikogu opositsioon kogub allkirju Ken-Marti Vaheri umbusaldamiseks jätkab Hanno Tomberg. Umbusaldusavalduse esitamiseks Riigikogus on vaja 21 parlamendiliikme allkirja. Sotsiaaldemokraadid ja sotsiaalliberaalide fraktsioon sooviksid, et umbusaldusavaldusel oleks võimalikult palju allkirju. Sotsiaalliberaalide fraktsiooni esimees Sven Mikser. Loodame, et allkirjad on homme hommikuks koos piisavalt, selleks, et menetlus algatada ja seejärel vaatame juba, kuidas siis menetlussaalis läheb. Tundub tänase päeva valguses, et peaaegu kõik riigikogu poliitilised jõud on, on ühel meelel selles osas, et Ken-Marti Vaher ei peaks jätkama justiitsministrina. Mikser on lubanud homme umbusaldusavalduse riigikogus ette kanda ja loodad, et see saab riigikogu enamuse toetuse. Tõsi on see, et, et kui veel reedel Ain Seppik oli ühe allkirjana avaliku kirja all ja, ja ka meedias nõudis justiitsministri lahkumist, siis ilmselt Tallinnas peetavate koalitsioonikõneluste valguses Keskerakond ka nii-öelda Res Publica ministri umbusaldamisest loobuda, aga minul otsesest allikatest tulist selliseid andmeid ei ole. Keskerakonna liikmete retoorika erines täna oluliselt reedel väljaöeldust Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik. Me täna fraktsioonis otsustasime, et me esialgu ei ühine, tahaks näha, kas koalitsioon kõigepealt asjad omases selgeks teeb ja kas Reformierakond ja Rahvaliit siiski otsustavad ühineda umbusaldusavaldusega ja ka tegelikult sellega välja tulla. Praegu on võib-olla tõesti mõnevõrra situatsioon muutunud, kuna ma ma olen ka kuulnud, ainult et selline avaldus on kuskil olemas ja sellele kogutakse allkirju. Me peame seda täna ilmselt otsustanud, see isiklikult oleksite nõus umbusaldama Ken-Marti Vaherit. Tegelikult ma tahaksin isiklikult veel Ken-Marti Vaher ikkagi rääkida, tegemist on noore mehega ja see võis olla lihtsalt kogenematus või noorusest paraku kõik on revolutsionäärid. Res Publica üks suuremaid rahalisi toetajaid, erakonna liige Olari Taal tunnistas, et erakonna seis on kehv. Samas oli ta peaministriga sama meelt, et justiitsminister ei peaks tagasi astuma. Kas Res Publica talitab õigesti, et ta võitleb korraga mitut sõda mitmel rindel? Noh, kui me oleme lihtsalt sunnitud seda praegu tegema. Sõda on täna meile peale surutud, aga üsna loomulikult oleme suurelt, kelles süüdi oma käitumisega. Nii et, et ju see on asjade loogiline jätk. Päeval püüdis valitsuskoalitsioon koalitsioonikojas oma vastuolusid lahendada. Mall Mälberg võtab sündmused kokku. Lahku mindi, nii, et Rahvaliit ja Reformierakond olid ühel seisukohal ja Res Publica teisel Res Publica juht, peaminister Juhan Parts jäi kindlaks sellele, et tegemist on poliitilise rünnakuga justiitsministri vastu. Et Eesti on õigusriik ja õigusriigis erivata ühegi ausa inimese õigusi. Ka ei leia ta, et justiitsminister peaks tagasi astuma. Ma kutsusin täna koalitsioonipartnereid üles mitte kasutama selliseid termineid, mis teatud mõttes hirmutavalt avalikkust annavad täielikult vale käsitluse asjadest on üks asi ja teine asi, et keskenduma meie põhitööle ja mitte tegeleda koalitsiooni lõhkumisega. Ma usun, et nad lähtuvad sellest nii-öelda üleskutsest. Justiitsminister on teinud head tööd kindlasti tagasiastumiseks, ma ei näe mingisugust põks koalitsiooni toime. Aluseks on see, et Parlamendis valitsuse liikmeid ei umbusaldata, kui seda tehakse, siis kindlasti see on nii-öelda koalitsioonist lahkumise samm. Jälle siis on koalitsioon läbi ja vajadusel, kui ei õnnestu uut koalitsiooni, siis Res Publica on valmis tegema ka opositsiooni minu arust väga tähtsat tööd. Peaminister ei välista, et tegemist võib olla vastutöötamisega Res Publical. Tegemist on äkki hoopis vastutöötamisega meie ühe valitsuse prioriteedina Nahkumaania korruptsioonivastasel võitlusel, aga ma tahan loota, et see nii ei ole. Kui on nii, siis on märksa tõsisem asi. Kui peaminister oskused, koalitsioonipartnerid lähtuvad tema soovitustest, siis need partnerid on teist meelt. Me ei kuulnud mitte mingisuguseid, põhjendasime kuultsimaalset õigustusi Ken-Marti Vaheri tegevusele ja need on olukorra märksa halvemaks muutnud. Püütakse öelda, et rahvaliit ja reformierakond on korruptsiooni vastu võitlemisele vastu seismas või et meile meeldib narkum on ja see on vale. Reformierakond või rahvaliit? Loomulikult on seda meelt. Korruptsiooni vastu tuleb võidelda, narkomaania vastu tuleb võidelda, kuid Me välistame sellised ebademokraatlikud meetodid. Need meetodid sobivad ainult totalitaarses ühiskonda ja mitte 20 esimeses Nende Eestisse, mitte Euroopa Liidu liikmesriiki. Koalitsiooni närite rahvaliit ja reformi ära vald ei ole seadnud Ken-Marti Vaheri tagasiastumist kuidagi tsooni püsimisega sõltuvusse. Küll aga on taoliselt küsimuse püstitanud peaminister Juhan Parts. Me loodame siiski, et peaminister mõtleb järgi kujunenud olukorra üle ning leitakse vastuvõetav lahendus. Ken-Marti Vaher peaks olema mehelik ja ta võiks astuda tagasi. Lisame siia ka rahvaliidu fraktsiooni juhi Jaanus Männiku kindla seisukoha. Tegu on siiski niisuguse täiesti ebademokraatliku metoodikaga korruptsiooni vastu võitlemise, siis praegu on see situatsioon ikkagi selline, et, et meie arvates justiitsminister peaks praegu tagasi astuma, kiireid lahendusi on vaja. Kuna ja praegu on tõesti Res Publica jäänud üksi kõigi ülejäänud erakondade, aga ka sotsiaalliberaalide vastu, siis, siis ma arvan, et see umbusaldus tuleb, tuleb niisugune võrdlemisi üldine ja rahvaliit toetab siis seda. Ja viimased uudised siis ongi nii, et rahvaliidu riigikogu fraktsioon andis homseni aega Res Publica kale Ken-Marti Vaheri vabastamiseks ja homme, kui umbusaldusavalduse üle antakse, eks siis näe, palju seal allkiri on. Aga kui Toompea koalitsioon on lagunemas, siis Tallinna koalitsioon ongi sisuliselt lagunenud, Res Publica aga mõtle selle ümber ja teatas täna, et nende Tallinna juhatus otsustas lõpetada koalitsiooni Reformierakonnaga ja avada uuesti läbirääkimised Keskerakonnaga. Millest selline samm tingitud, oli Res Publica ka Tallinna volikogu fraktsiooni juht Andres Kork. Intervjuu Hanno Tombergiga. Nagu ma olen igal pool öelnud, et eelkõige lugupidamises tallinlaste vastu kuna kaks nädalat kestsid eelmised segadused siin, mida reformierakond nimetas tsirkusega, mida meie otsime väga tõsiselt ja kus üks põhiline põhjus oli onu papp, kriitika, mida Reformierakond on Tallinnasse üritanud läbi viia. Kõikvõimalikud kohad Reformierakonnale, neil on see vastuvõetamatu. Me ei leia, et erakondlik poliitika peaks iga ametisse määramise juurde minema. Samas Reformierakond nõus olnud, mitte keskkonnaameti juhatajat kinnitama, ise võeti, selline ettepanek, vastab jah peale seda avalduse teinud täna aga mitte enne. Öelge, milline oli juhatada otsus, kuidas jagunes häälte arvult, juhatuse tänane otsus oli ühehäälne. Millal teie hinnangul võiks alata koalitsiooniläbirääkimised Keskerakonnast? Ma arvan, et homme. Ja nüüd on Hanno Tombergi mikrofoni ees Tallinna volikogu esimees, reformierakondlane Maret Maripuu, tema seisukoht? Ma arvan, et, Aitäh see oli tegelikkuses nende soov juba varem ja täna me võime öelda, et Res Publica tänane käitumine on minetanud nende puhul igasuguse tõsiseltvõetavuse. Alles kuuendal märtsil andsid ka Res Publica liikmed allkirja sooviga üheskoos minna valimisteni välja. Tänaseks on nad oma meelt muutnud. Kahju, et vaid napp kaheksa kuud enne valimisi ei taheta tegeleda tõsiste linna probleemidega vaid konkreetsete kemplemistega ja minul on väga kurb, et tänane otsus muudab volikogu sirkuseks ja sellega me kavandame meie elanikkonna usaldatavust meie vastu. Kui nüüd Res Publica otsustab uuesti läbirääkimisi pidama hakata, Keskerakonna, kuidas teie hinnangul töö Tallinna linnas võib jätkuda, senikaua peab jätkama sama koalitsioon. Mina loodan, et Res Publica leiab endast meelekindlust ja langetab ükskord ära otsuse, sest selline visklemine kord paremale, oma aadete juurde, kord vasakule Savisaare juurde on juba väga pikalt mõjutanud linna igapäevast tööd ja. See on lubamatu. Keskerakonna Tallinna nõukogu istub just praegu koos, aga ilmselt on otsust ette teada, sest Keskerakonna peasekretär Kadri Must iseloomustas positsioone veidi vähem kui tund aega tagasi. Justkui võrrelda möödunud nädalast olukorda tänasega, siis on toimunud see muutus, et Res Publica on lõpetanud tänase koalitsiooni ehk et nädal tagasi me pidime läbirääkimised lõpetada just seetõttu, et Res Publica pidasid läbirääkimisi kahe laua taga. Loomulikult ei ole see normaalne situatsioon. Nii et Me eeldame, et me võime siit sihtpunktist oma läbirääkimisi uuesti alustada. Aga on võimalik, et need läbirääkimised algavad juba homme, kui te teete positiivse otsuse. Vaadates tänast Tallinna situatsiooni, siis tõepoolest ei ole siin mõtet venitada. Iga päev, mis kulub rohkem otsustuse tegemiseks, jääb linn korraliku linna valitsemiset. Et ma arvan, et kõigil on kasulik, kui see otsus uue koalitsiooni tegemise suhtes tehakse võimalikult kiiresti. Keskerakonna positsioonid on tugevamad nüüd kui nädal aega tagasi, sellepärast et Res Publica on ühe nii-öelda kontakti katkestanud. Kas teie seisukohad, mis te arvate, kas teie seisukohad on samad, kas te lähtevälja samade nõudmiste ja samade seisukohtadega? Me arvame, et eelmine koalitsioonilepe, mis meil see nädal tagasi või natuke enam kokkulepitud oli väga hea koalitsioonilepe ja seisis hästi tallinlaste huvide eest, mul ei ole mingit mõtet hakata midagi lisaks nõudma lihtsalt selle jaoks, et ära kasuta oma paremat positsiooni. Nii palju Eesti sisepoliitikast läheme nüüd välissündmuste juurde ja välisuudised Kai Vare. Horvaatia peaminister Ivo sõnader palus, et Euroopa Liit alustaks ühinemiskõnelusi Horvaatiaga sel nädalal. Samas oli ja samas hoiaks silma peal Horvaatia tegevusel Haagi tribunali poolt tagaotsitava sõjakurjategija tabamiseks. Kui Horvaatia sammud Euroopa liitu ei rahulda, saab kõnelused alati peatada, ütles sõnaderdena riigitelevisioonile antud intervjuus. Euroopa Komisjoni esindaja sõnul on aga komisjoni seisukoht endine, et horvaat vot ja idee Haagi sõjakuritegude kohtu ka siiski täielikult koostööd ja nad pole saanud uut informatsiooni, mis seda arvamust muudaks. Euroopa Komisjoni esindaja lisas, et kolmapäeval tehakse euroliidu välisministrite kohtumisel suure tõenäosusega otsus liitumiskõnelusi Horvaatiaga ja alustada ja ka uut tähtaega mitte määrata. Homme sõidab Sanader Brüsselisse püüda siiski Euroopa komisjoni otsust Horvaatia kasuks pöörata. Ligi miljon inimest osales täna Liibanoni pealinnas Beirutis meele avaldusel, kus nõuti Süüria vägede täielikku lahkumist ning endise peaministri Rafik Hariri surma asjaolude väljaselgitamist. Vaatlejate sõnul oli tänane meeleavaldus Liibanoni ajaloos kõige suurem. Täna tulid välja ka sunniidid, kes varem pole Süüria vastastel meeleavaldustel osalenud. Nädalavahetusel toimunud demonstratsioonil Süüria toetuseks osales poole vähem inimesi. Süüria on põhja Liibanonist väed ära viinud, aga mujal on toimunud vaid üksuste ümber paigutada. Nädalavahetusel kohtus ÜRO saadik Terje Raid Larsen Süüria presidendiga, kinnitasid Damaskus esitas vägede väljaviimiseni ajakava, kuid selle üksikasju esialgu ei avalikustata. Palestiinlaste sõjaliste rühmituste juhid teatasid, et on valmis sõlmima ametliku relvarahu Iisraeliga, kui Iisrael vabastab palestiinlasest vangid ja lahkub Palestiinlaste linnadest. Egiptuses Kairos algasid palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasi ja relvarühmituste läbirääkimised vahendaja. Egiptus teegi rühmitustele ettepaneku sõlmida aastane vaherahu. ÜRO peasekretär Kofi Annan kohtus täna palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasiga ja kinnitas, et maailm on valmis Lähis-Ida rahuprotsessi toetama. Annan ütles ajakirjanikele, et rahvusvaheline üldsus on valmis nii Iisraeli kui ka palestiinlastega koostööd tegema, et ellu viia tee Kaardi nimelist rahuplaani, mis näeb Te iseseisva Palestiina riigi moodustamisel. New Yorgis asuva rahvusvahelise ajakirjanike kaitsekomitee täna avaldatud aruandes märgitakse, et eelmise eelmine aasta oli maailma ajakirjanike jaoks viimase aastakümne ohtlikum. Samas tõstetakse raportis esile ka Eesti ajakirjandusvabadust. Neeme raud jätkab New Yorgist. Möödunud aasta, mil tööülesannete täitmisel sai surma 56 ajakirjanikku, oli maailma meedia jaoks viimase 12 aasta veri sõim 36 hukkunud ajakirjaniku mõrvati. Lisaks on üha enam valitsusi pressivabadusi piiramas. Kõige nähtavamalt on see toimumas Venemaal, aga ka reas teistes endistes Nõukogude vabariikides. Nõukogude Liidu järglasriikidest on täielik ajakirjandusvabadus tagatud vaid Eestis, Lätis ja Leedus. Venemaal ajakirjandusele seatud piire näitas ilmekalt Beslaani kriis ning selle ajal valitsuse poolt astutud sammud info vaba leviku takistamiseks peale Baltimaade ainsaks post sovjetiriigiks, kus ajakirjandus ehk taas vabalt kolmanda võimuna tegutsema saab hakata. Ukraina. New Yorgis asuva rahvusvahelise ajakirjanike kaitsekomitee täna avaldatud iga-aastases aruandes märgitakse, et üha enam valitsusi on ajakirjanikke vaigistama nende vangisaatmisega. Kõige nähtavamalt toimus mullu Hiinas, kus arreteeriti kokku 42 valitsust häirinud reporterit. Teisel kohal on Kuubagus, vangistati 23 ajakirjanikku. Ajakirjanike jaoks kõige ohtlikumaks paigaks oli mullu endiselt Iraak. Enamus seal hukkunud 23.-st ajakirjanikust ei olnud aga välisriikide meedia esindajad, vaid Iraagi enda reportereid, märgitakse raportis. Üheksa 23-st surma saanud ajakirjanikust mõrvati raportis kritiseeritakse ka USAd, kus jätkuvat kohtulahingut selle nimel, et ajakirjanikud avaldaksid oma infoallikaid. Konkreetselt on kõne all, kes avaldas meediale ühe luure keskametiagendi nime. Ühendriikide seaduste kohaselt on luureagentide taoline paljastamine kriminaalkuritegu. Ajakirjanikud, kelle vahendusel nimi avalikkuse ette jõudis, on väitmas, et USA seaduste silmis ei ole neil mingisugust kohustust oma allikaid avalikustada sest seda tehes ei saa nad tulevikus enam ehk informatsiooni, mida valitsus avalikkuse ees püüab varjata. Mitmed kohtud on aga leidnud, et reporteritele ei ole siiski õigustama allikaid varjatab. Kirjanik on kohtu käsu eiramise tõttu mõistetud juba kuueks kuuks koduaresti. Mitmed suurlehed jätkavad samas kohtulahinguid, et nende korrespondentide allikate kaitsmise tõttu ei karistataks Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Rahandusminister Taavi Veskimägi esitas täna Euroopa komisjonile taotluse jaanuaritormi kahjude hüvitamiseks avaliku sektori kahjude osas ja nüüd lühike intervjuu. Jah, tõesti, täna sai Eesti taotlust solidaarsusfondile esitatud Rootsi oma taotluse esitas eelmisel reedel ja ja kahjuks meiena naabrid lätlased ei saanud oma kulutuste osas vajaliku 0,6 protsendi rahvusliku kogutoodangu piiri kätte, millest alates üldse on võimalik taodelda solidaarsusfondist rahalist toetust. Euroopa Liidu solidaarsusfond ise on loodud 1002. aastal andmaks siis abi liikmesriikidele suuremat, et loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks ja nüüd väga pika ja, ja tõesti väga detailse töö tulemusena on eesti kulutuste maht täpselt, et veidi üle 0,6 protsendi rahvuslikust kogutoodangust, nimelt 0,63 protsenti ehk siis 749 miljonit krooni kokku nii avaliku kui erasektori kulud. Kui suur on see võimalus nüüd, et me selle raha saame ja kui, siis millal? Kindlasti on nüüd Euroopa komisjoniga päris detailselt läbirääkimised lähema paari kuu jooksul, et me suudaksime tõestada antud kulutuste abikõlblikkus, et kindlasti meil tuleb veel siin tõestada ja arutleda, ma arvan, et kahe kuu kolme kuu jooksul lihtsalt varasematele kogemustele tuginedes teiste riikide näidete varal, et, et ilmselt see menetlus võtab komisjonis aega kuskil kaks, kolm kuud ja ma arvan, et reaalne raha võiks laekuda laekuda parimal juhul aasta lõpus, nii et selles mõttes ta kindlasti on niisugune üsna üsna pikk-pikk protsess. Ja kui lühidalt öelda, kuhu siis kõige rohkem see raha läheks? Seda raha on võimalik kasutada lähtudes solidaarsusfondi reeglitest ainult siis avaliku sektori kulutuste ehk siis riigi ja kohaliku omavalitsuse enda kulutuste kompenseerimiseks ja me oleme siin esimeseks prioriteediks seadnud, et kohalikud omavalitsused samad esmajärjekorras toetust. Kui me need vahendid saame. Põllumajandusministeerium soovitab liigseid suhkruvarusid varunud ettevõtjatel suhkur ümber töödelda loomasöödaks. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Eestis on hetkel ligi 91000 tonni suhkruvarusid, mis ületab Euroopa liidus ette nähtud piiri Leedu sisekaubandust. Sellega Johustataks tuleb Eestile kõrvaldada ettevõtjate poolt varutud liigne suhkur. See on ligikaudu 49000 tonni, selgitab kale nõuak põllumajandusministeeriumist. Kõrvaldada ei tule mitte sedasama kogust, mis esimesel mail ettevõtjal oli laos, vaid kõrvaldada tuleb samaväärne kogus, seetõttu määrus ei ole takistanud normaalset äritegevust. Ja teisalt nii mõnedki ettevõtjad on väitnud, et ma tahan selle kogu see juba maha müünud. Et neil ei ole enam seda raamatupidamislikult või bilansis, on see üleliigne kogus endiselt üleval, et jutt käib samaväärsest kogusest. Ja teine asi on see suhkruturu korraldus puudutab siiski valget suhkrut ja antud laovarude kontekstis on ka ettevõtjatel kohustus kõrvaldada just valget suhkrut ja mitte näiteks, kui neil on üle mingisuguseid töödeldud tooteid, mis sisaldavad suhkrut siis nende toodete eksportimisest küll vastavalt määruse reeglite ei piisa. Kõige lihtsam näide, kui on tonn küpsiseid, mis sisaldab 30 protsenti suhkrut siis kõrvaldada tuleb 300 kilogrammi valget suhkrut. Põllumajandusministeerium soovitab liigsete suhkruvarude kõrvaldamiseks suhkrut isolatsiooni. Teisteks võimalusteks on liigsete suhkruvarude eksport, eksporditoetuseta või suhkru kasutamine kütusena. Samas pole Eestis biokütuseaktsiisimaksust vabastatud ja seetõttu pole ka Eesti kütusemüüjatel huvi sellega tegeleda. Teenatureerimine tähendab suhkru muutmist inimtarbimisele kõlbmatuks ehk sisustatud tamist loomasöödas või mesilastoiduna. Veel kord kallenevak. Ja oleme rääkinud ka mesinikega ja nad on huvitatud ka sellist tüüpi suhkrutoote ostmisest. Praeguse seisuga on nad avaldanud valmisolekut, et nad võiksid seda osta kaheksa krooni kilo. Kui me nüüd räägime siin kümnetest tuhandetest tonnidest siis oleme võtnud ka mõningad aastased tarbimised lähiriikides Skandinaavias ja mitmetes uutes liitunud riikides. Ja ümber tuleks kusagil 40000 tonni piirimaile, see on siis aastane kogus neid riike on kokku umbes 10. Loomulikult on sellise nii-öelda turu hindamise juures oluline meeles pidada, et paljud nendest riikidest toodavad ka ise suhkrut ja ilmselt on seal omad süsteemid, kuidas suhkrut kõigele müüakse. Et nendele turgudele pääsemine ei pruugi olla lihtne, kui just eelkõige on seda võimalik hinnaga teha. Liigsete varude kõrvaldamise tähtajaks on praegu seatud 30. aprill. Tõendid kõrvaldatud varude kohta peab Eesti esitama juuli lõpuks. Eesti taotleb tähtaegade pikendamist. Tuletame taas meelde, et täna on emakeelepäev ja Narvas tunnustati mitte-eestlasi eesti keele oskajaid ja rääkijaid. Jüri Nikolajevi lugu. Eesti keele ja kultuuriinfokeskus Eesti kodu Narvas hakkab nüüdsest emakeelepäeviti tunnustust avaldama muukeelsetele narvakatele, kes oma igapäevases elus aktiivselt eesti keelt kasutavad. Täna said esimesed tänukirjad inimesed, keda Eesti kodu juhataja Urmo reite sõnul ühendab julgus eesti keeles rääkida. Et ja aktiivsed eesti keele kasutajad, nad ei tööta mingisugustel erilistel ametikohtadel positsioonidele lihtsalt tavalised linnainimesed, kes siin elavad, kes lihtsalt on õppinud seda keelt, kes seda julgelt kasutama. Tänukirja saajate seas on kolledzhi infotehnoloog, tudeng, raamatukoguhoidja, jaga kohviku töötaja, kes eesti keelt kõnelevate klientide tekkides õpiku kätte võttis ja keelt õppima hakkas. Kui ma esimest korda sinna läksime, siis tõenäoliselt oskasid paari sõna nagu aitäh ja palun. Järgmisel korral läksime, meie üllatuseks oli tal käes üsna kaasaegne eesti keele õpik. Ta luges, küsis meilt, tõlkis menüüd eesti keelde ja seal minu arust selline väga väga positiivne ilming. Urmo reite sõnul ei peagi selleks, et tänukirja saada, eesti keelt kõrgtasemel valdama piisab õppimissoovist ja tahtmisest keelt igapäevaelus kasutada. Narvas õpitakse keelt üsna palju, aga praktikat napib. Seda õppimist räägitakse hommikust õhtuni, aastast aastasse aga ära unustatakse just nimelt keele kasutamine. Kui sa seda keelt ei kasuta, siis õppimine üldjuhul ei ole viljakas ja hiljem võib see keelsel lihtsalt ununeda. Miks me ka selle tunnustamisega välja mõtlesime, ongi näidata, et inimesed kasutaksid seda keelt. Kui meie näiteks igapäevaselt anname välja need keeleeksamitunnistusi, siis meie käest 90 protsendi räägitakse meiega vene keeles ja tihtipeale heidetakse jälle meile ette, et miks me ei räägi eesti keeles, et niisugune käärid on omavahel mist, julgustame inimesi seda kasutama nii palju, kui nad oskavad ja nii vähe, kui nad teavad Narva eestikodu juhataja arvates võiks Narvas 14. märtsil tähistada just eesti keele päeva, kuna 70-st 1000-st Narva elanikust peab eesti keelt oma emakeeleks kõigest kolm ja pool protsenti. Kaitsepolitsei alustas täna kriminaalmenetlust tuvastamaks, millistel asjaoludel jäi välisministeeriumis riigisaladuse kaitsekontrolli käigus osa dokumente esitamata. Kadunud oli 91 salastatud dokumenti, millest kuu aja jooksul leiti üles 23. Ülejäänud 68 on esitamata või esitatud mitte täielikult. Ministeerium põhjendab esitamata jätmist sellega, et dokumendid on ilmselt hävitatud, kuid Sävita peamine on jäänud nõuetekohaselt vormistamata. Igal juhul puuduvad ka prokuratuuril andmed, et riigisaladust sisaldavad dokumendid on sattunud kõrvaliste isikute kätte aitäh ja riigisaladust sisaldava dokumendiga, no mis see-eest näeb karistusseadustik ette rahatrahvi või kuni üheaastase vanglakaristuse. Politsei teemadel veel põhja prefektuuri. Lõuna politseiosakond palub inimeste abi kahe kuueaastase lapse leidmisel. Kaksikud, Anastasia ja Maria läksid kella 11 30 ajal mängima Mustamäe tee 120 lähedal asuvale liumäele ning ei ole senini naasnud ega endast kui andnud. Ühel tüdrukutest on peas roosa müts, kaelas roosa sall ja jalas roosad püksid, teisel vastavalt punane müts, punane sall ja helesinised püksid. Mõlemal mustad saapad jalas. Tüdrukud on umbes 120 sentimeetrit pikad, tumepruunide juuste ja pruunide silmadega räägivad nii vene kui eesti keelt. Kõigil, kes teavad aidata takse, helistada telefonil 612 59 null üks või politsei lühinumbril 110. Ning ilmateade, õhtupoolik, kui oli meil vahelduva pilvisusega ilm, külma oli kolm kuni kaheksa kraadi ja eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Lõuna-Eestis on ilm pilvisem, mitmel pool sajab vähest lund. Puhub idakaarte tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on 13 kuni 19, kohati kuni 23 kraadi, saartel ja läänerannikul seitse kuni 12 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on homme kolm kuni kaheksa kraadi ja lõpetame oma päevakaja rõõmsama uudisega. Just äsja saabus teade, et lapsed, kellest ma äsja teile lugesin, on leitud. Nii, et see oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.