Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast esimesest juulist minale Mall Mälberg. Esimesel päeval pärast täielikku digitaaltelevisioonile üleminekut on veel hulk majapidamisi, kus telepilt selle põhjused on erinevad, näiteks inimesed, kellel telerit polegi või kes elavad vene piiri ääres ja vaatavad sealseid kanaleid. Üleminekut juhtinud Jüri Piheli üllatas aga enim, et hommikul tuli umbes 500 telefonikõnet, milles uuriti, kuhu teleri pilt kadunud on. Digilevile üleminek oli tulnud üllatusena. Valitsus eraldas transpordi investeeringuteks ligi 10 miljardit krooni. Müüja kinnitas 18 uut e-riigi projekti, milleks riik annab 90 miljonit krooni. Justiitsministeerium analüüsis riigi esindamist kohtus ja kinnitab, et riigi huvid on kaitstud. Justiitsminister Rein Langi sõnul aga tuleks vähemalt haldusvaidlustes riigiasutustel oma jõududega hakkama saada mitut kalleid advokaate palgata. Riigikohus leidis, et poliitilise välireklaami keelustamine on põhiseadusega kooskõlas ning keeluga ei piirata ei hääletamis ega kandideerimisõigust. Alates tänasest peavad kaupade ja teenuste hinnad olema avaldatud lisaks kroonidele ka eurodes. Narvas ja Rakveres ei saanud täna euro hindu teada näiteks Hesburgeri kliendid. Täna sai sümboolse nurgakivi endise Nõmme polikliiniku hoonesse rajatav tervisekeskus, mis valmib tuleva aasta kevadel. Renoveerimistööd lähevad maksma ligi 17 miljonit krooni. Pärnu südalinnas avati täna õhtul Johannes Barbaruse nimeline kontrakultuurikeskus, mille eestvedajad tahavad inimesi üles raputada kodanlikust vaikelust. Leedus jäeti täna hüvasti ekspresident Algirdas Brazauskasega, matusetseremoonial osales ka president Toomas Hendrik Ilves. Soome parlament kiitis heaks kahe tuumareaktori ehitamise. Lisaks laiendatakse tuumajäätmete hoidlat. Otsusele olid vastu vasakpoolsed ja rohelised. Homme on kergelt pilves ilm, mõnel pool võib sadada vihma. Sooja tuleb 18 kuni 24 kraadi. Esimesel päeval pärast täielikku digitaaltelevisioonile üleminekut on Eestisse jäänud umbes 20000 majapidamist, kus digitaalseks muutunud telepilti ei ole digiülemineku. Valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel ütles intervjuus Margitta otsmaale et see on ootuspärane tulemus. Komisjoni ja TNS Emori ühisel hinnangul umbes võiks see number selline olla, et Eesti 570-st 1000-st telekodustis 550000 olid selleks valmis ja tsirka kolm protsenti ehk siis veidi üle või alla 20000 kodu on, on tänaseks ei peleta valmistamata. Usun, et see rahvas jaguneb kindlasti mitmesse eri, väga peenes sihtrühma, suur osa nendest on inimesed, kes avastavad alles täna digilevile üleminek tuleb, siis on hulk inimesi, kes on tore, et maal või muidu inimesed, kellel Heleri vaatamine ei ole esmane prioriteet jõuavad minna ülehomme ja ülehomme ja võib-olla ka kuue kahe pärast neid see väga ei häiri. Ja siis on olemas suur hulk inimesi, kes elavad ka veel seal vene piiri ääres vaatavad endiselt nii-öelda omaenda antenniga üle piiri vene keelt, kanaleid ka nende jaoks ilmselt see eesti levi lõppemine, tark suur õnnetus. Aga täna tuli Piheli sõnul ka üllatusi. No kõige suuremaks üllatuseks muidugi ja tegelikult ka mõneti me ju teadsime seda ette, et inimesed hommikul kell üheksa hakkasid helistama meie abitelefoninumbril ja suurem osa nendest inimestest siis esimese hooga 500 kõnelejad rääkisid sellest, et nad ei tea midagi. Nad ei ole midagi kuulnud, nad olnud üllatunud, et miks on pilt kadunud teleri ees äkki nägid seal ühte kirjamisest, helistage sellel numbril, mis toimub pärast kahte ja poolt aastat pidevat ühe sama loo korrutamist, et Eesti läheb üle täielikule digilevile, tundub see muidugi veidi üllatav olevat, sõltuvalt sellest, kui palju miski tahes teavitus teha, alati on inimesi, kes elavad spetsiifilise infoväljas ja kes märkavad ainult neid asju, mis hetkel huvitavad on, see kogemus on huvitav ja, ja need inimesed on kyljes abi saanud ja no mis seal hea uudis on see, et, et ei ole tekkinud sellist defitsiiti, et seadmeid on piisavalt Eestisse sisseostetud valmis ostetud. Tehnilise järelevalveameti elektroonilise sideteenistuse juhataja Priit soomi sõnul on digilevile üleminek toimunud hästi ning ametile pole veel kaebusi esitatud. Mul on üks hästi lühike kokkuvõte selles mõttes, et minul ei ole ühtegi ühtegi infot veel jõudnud, et tundub, et rohkem käib läbi selle infonumber ikkagi kommunikatsioon. Ja nüüd valitsuse tänasest pressikonverentsist ülevaate teeb Kai Vare. Valitsus kiitis heaks ligi 10 miljardi krooni ulatuses transpordi investeeringuid. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul paljudel puhkudel töö juba käib. Investeeringukavas on rahaga ka tulevaste projektide ettevalmistamiseks. Jätkuvad ettevalmistused oleks võimalik 2013 kasutusele võtta uued rongid, nii Tallinna linnalähikui ka siis kaugliinidel, need on siis ennekõike võrrel infrastruktuuri investeeri Leningradi ooteplatvormid ja elektriraudtee jaoks vajalik kontaktvõrk. Oleme algatanud eraldi ettevalmistust tegevuse, kuidas ikkagi Harju ja Tallinna piirkonnas milliseid investeeringuid on vaja teha, et ühistranspordisüsteem viia kaasaegsele tasemele? Me peame täna alustama sisuliselt betoonist töödega selleks, et olla valmis pärast 2013. Suunama sellesse investeeringuid, ei rahulda meid see, et Tallinn ja tema ümbrus ei ole võimeline koos toimima. Ühistranspordisüsteemis ei rahulda meid ainult see, et räägitakse vest Lasnamäe Maali trammist ja see on tegelikult kogu meie nägemus selleks, et ühistranspordi muuta atraktiivsemaks. Valitsus kinnitas 18 uut e-riigi projekti, milleks eraldatakse 90 miljonit krooni. Mõned näited. Kohalike omavalitsuste teenuste portaal, palju räägitud asi e mereriigiprogrammist niinimetatud Esportnet, et kõiki Eestis sadamaid külastavate laevade teenindamine oleks bürokraatia vaba, et laeval oleks võimalik esitada kõiki vajalikke dokumente ühtselt, mitte nii nagu täna ta peab sisuliselt paberkandjal esitama paljudele erinevatele merenduse ja meresõiduga seotud riigiasutustele. Ultima menoorias muinsuskaitseameti poolt veeta programm, mis puudutab meie erinevate kultuuriväärtuste ühtset andmebaasi. Justiitsminister Rein Lang tutvustas analüüsi riigi esindamisest kohtus. Tema sõnul on riigi huvid kaitstud. Pilt on päris positiivne, et võrreldes eelmise aastaga on jällegi kohtuasjade arv on vähenenud, tänud, oleme kõvasti rohkem võitnud kohtuasju, kui neid kaotanud. Suurimad vaidlused muidugi ikkagi on haldusvaidlused, kus üheks pooleks siis kodanike teisel pool riik. Selles osas me peame ütlema, et on päris positiivne see pilt valdavas enamuses ikkagi riik võidab need haldusvaidlused tahaks kõigile panna südamele ühte asja kõigile riigiasutustele, juhtidele, haldusasjades peavad ametkonnad ise oma huve suutma esindada, et see loogiline, et nende ajamiseks palgatakse kalleid advokaadibüroosid. Tsiviilasjade puhul on see täiesti loogiline, sest pidada avalikus teenistuses juriste, kellel on kompetents tsiviilvaidlusi pidada, on selgelt liiast. Riigikohus leidis, et poliitilist välireklaami keelustavad sätted on põhiseadusega kooskõlas ja jättis õiguskantsleri taotluse rahuldamata. Riigikohtu üldkogu leidis, et keeluga ei piirata ei hääletamis ega kandideerimisõigust ega ka viimasega seotud poliitilist väljendust vabadust. Kohus leidis, et keeldu üksnes suunab poliitilisi arutelusid teistesse kanalitesse, kus neil on suurem tõenäosus kujuneda sisulisemaks välisreklaamidel valitsevatest lööklausetest ja piltidest. Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et keeld riivab väga intensiivselt isikute valimisõigust, aga ka mitmeid teisi põhiõigusi, näiteks sõnavabadust. Riigikohtu üldkogu lisab, et kuigi keeld on põhiseadusega kooskõlas, ei tähenda see, et põhiseadus sellise keelu kehtestamist nõuaks ning riigikohus on vaba nii keeldu kaotama, poliitilisele välireklaamile piiranguid seadma kui ka valimiskulutustele ülempiiri kehtestama. Üldkogu otsuse suhtes jäid mitmed riigikohtunikud eriarvamusele ja jätkame päevaga ja välisuudistega. Indrek Kiisler. Praegused ja endised naaberriikide juhid jätsid Vilniuses presidendilossis hüvasti Leedu lahkunud ekspresidendi Algirdas Brazauskasega. Tauskase Sarga juurde asetasid pärja Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Läti president Valdis Saltars ning nende eelkäijad Arnold Rüütel Jakundi Sulmanis. Viimane laskus Brazauskasega hüvasti, jättes põlvili. Lahkunut, loobusid viimset austust avaldama ka Gruusia president Mihheil Saakašvili, Soome endine riigipea Martti Ahtisaari, Poola ekspresidendid lehvaleese Aleksander Kwaśniewskil endine president Leonid Kutšma ja Venemaa presidendi administratsiooni juht Sergei narraškin. Brazauskas maetakse anta kannise kalmistule Vilniuses. Brazauskas surile laupäeval oma residentsis Vilniuses 77 aastasena pärast pikka rasket haigust. USA-s vahistatud arvatavad Vene spioonid astuvad täna kohtu ette. Kõik 10 kahtlusalust taotlevad kautsjoni vastu vabastamist. Karta on, et lükatakse tagasi, sest Küprosel vahistatud 11. kahtlusalune kadus kohe pärast seda, kui ta oli kautsjoni vastu vabaks lastud. Uurijaid on seisukohal, et kõik need inimesed on süüdi rahapesus ja välisriigi valitsus agentidena töötamises. Samal ajal püüab politsei üles leida üheteistkümnendad kahtlusalust 54 aastast Christopher Robert metsast, kes kadus jäljetult pärast seda, kui Küprose kohus otsustas ta 26500 euro suuruse kautsjoni vastu vabastada. Euroopa Komisjoni majandusvolinik Olli Rehn ütles tänasel pressikonverentsil need liikmesriike, mis rikuvad stabiilsus. Paketi nõudeid tuleb hakata karistama rahatrahvi ja Euroopa Liidu toetustest. Ilmajätmisega. Arvepuudujäägi ja riigivõlanõuet mittetäitvad riigid tuleb tema sõnul edaspidi ilma jätta Euroopa Liidu regionaalpõllumajandus- ja kalandustoetustest. Euroopa komisjon on ka seisukohal, et kui riigivõlg on üle 60 protsendi sisemajanduse kogutoodangust ega vähene rahuldavas lõpus, siis tuleb seda riiki trahvida. Paraku komisjon ei täpsustanud, mida tähendab rahuldavas tempos. Soome parlament lubas energiafirmadele Fenno võimajati oli suuden võima ehitada kaks uut tuumareaktorit. Praegu töötab Soomes neli tuuma ja mahlu viise üks ja kaks ning hulgilood üks ja kaks. Viies tuumajaam tahetakse käiku anda 2012. aastal. Tuumajaamadele rajamise ja tuumajäätmete hoidla laiendamise vastu olid peamiselt rohelised ning Soome Vasakliit. Alates tänasest peab tarbijatele pakutavate kaupade ja teenuste hindu avaldama nii kroonides kui eurodes. Ago Gaškov käis asja uurimas ja leidis, et Narvas ja Rakveres ei saanutena euro hindu teada Hesburgeri kliendid. Ka Narva taksojuhid ei pidanud vajalikuks sõiduhindu eurodes näidata. Ma ei saanud täna sugugi mitte kõik tarbijad hindu eurodes teada, näiteks esburgeris oli see võimatu nii mõnegi väike müüa kribiiciinasiltidele uusi euro hindu terve tänase päeva jooksul. Üks väike söögikoht, mis asub Fama keskuse teisel korrusel, on vene restoran Petski laevovski. Selle menüüs oli küll kõik korras. Juhataja Irina Fjodor vaja ütles, et hindade eurodes näitamine ei ole mingisugune probleem. See, et inimesed saavad pool aastat uute hina numbritega harjuda, on väga hea ja meie osa selles on samuti inimeste tähelepanu juhtimine sellele, kui palju hakkab miski uuest aastast maksma, ütles Irina. Fjodor või taksojuhid ei pidanud aga eurohindade näitamist mõistlik. Inimesed saavad palka niikuinii kroonides ja kui me eurole üle läheme, eks me siis hakkame näitama ka eurodes, ütles taksojuht Maksim Antonov. Täna pandi Nõmmel endise polikliiniku hoone vundamenti, sümboolne nurgakivimaja renoveeritakse ja aasta pärast alustab seal tööd Nõmme tervisekeskus Margitta. Otsmaa käis kohal. Praegu seisab Nõmme südames otse jaamahoone taga lagunev ja tühi endise Nõmme polikliiniku pleekinud kollane hoone maja renoveerimistöid on kaalutud ja kavandatud pea 10 aastat ja tervisekeskusele isegi uut kohta otsitud. Linnaosa vanem Rainer Vakra. Linnaosa valitsus viis läbi üle 65 aastaste inimeste seas küsitluse ja seal oli võimalik valida viie kõige olulisema objekti vahel nõmmel sedasama. Nõmme polikliiniku renoveerimine oli ülekaalukalt kõige olulisem aspekt. Majja tuleb nüüd piltlikult öeldes tagasi 11 perearsti, kelle soove ja ettepanekuid on renoveerimistöödel arvestatud samuti tule kaks munitsipaalarstipraksist. Sümboolne nurgakivivutlar asetati maja peaukse kõrvale vundamendi sisse, mis sinna siis tuleviku tarbeks pandi? Tänane tänane Postimees meie haigla viimane leht Eesti Raave äpp, süstal spaatel. Clark keerati kinni ja müüriga Ega enne veel hakata. Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse liige Boris Kirt meenutas, et juba 1982. aastal oli valmis renoveerimise projekt, kuid sinnapaika see jäigi. Nüüd saab maja tema sõnul uue elu. Töötingimused ravi- ja olmetingimused paranevad oluliselt. Täna on siit isegi sellest trepist näiteks ratastooliga üles sõida, siia tuleb invaliftide juurdepääsutööd puuetega inimestele. Põhiline on ikka esmatasandi arstiabi, on perearst, kes esimesena võtab patsiendi vastu ja kui ta näeb, et vajadust patsiendi suunata eriarsti juurde, siis tal on teatud eriarstid siin käepärast, kui tal on vaja protseduure teha, verd võtta, röntgenpilte teha, ultraheli teha ka see võimalus tekib kohe siin ka on apteek olemas. Hambaravi. Renoveerimistööde maht on 17 miljonit krooni. Maja renoveerib Fund Ehitus. Küsisin selle juhatuse liikmelt Eiki Rump, pilt, mis seisus see maja praegu on? Arstid ja perearstid on siit välja kolinud ning on valmis maja lammutustöödeks, et aknad siseuksed vaheseinad välja lammutada ja põrandad üles võtta ja stardivalmis maja Nõmme nii auväärne ja vanalinnaosa, et siin paadijoontes, eks visuaalset pilti ei tohi mitte mingil juhul muuta. See tuleb peale küll. Üks korrus. Hoone saab sellise energiaklassi, mis tagab tellijale suhteliselt väikesed majandamiskulud edaspidi, millal ta valmistab olema, millal üle annab aastal 2011 talve esimeses pooles. Pärnu südalinnas avati täna õhtul Johannes Barbaruse nimeline kontrakultuurikeskus, mille eestvedajad tahavad inimesi üles raputada kodanlikust vaikelust. Toomas šalda käis keskuses. Eesmärgiga inimesi provotseerida vasakpoolsete vaadetega poeedi ja ühiskonnategelase Johannes Barbaruse järgi nime saanud keskus asub Rüütli 35 keldrikorrusel ehkemis vägagi tähenduslik põranda all päevasel ajal, see on keskpäevast kuueni hakkab seal tegutsema eesti kultuuripood, kus ilmuma ja vahendustasuta müüakse kodumaist kirjandust, filmi, animatsiooni ja muusikat. Pärast kuute aga on põrandaalustele koosolemistel oodatud need, keda keskuse pidajat klubikaardi vääriliseks on pidanud. Barbaruse nimelise kontrakultuurikeskuse esimene sekretär Toomas Efaru. Siin kogukonnas skulptuuri situatsioon on nagu barbarusega temast ei räägita, kuigi noh, Ta on nagu ma pakun välja Pärnu üks ainukene tõsiselt võetama võite, kes on vormiga katsetanud, kel tekstid on väga tihedat keeleuuenduslikud ja kui me vaatame, mis Pärnus toimub, siis on sellega nagu barbarusega või meil oli Eesti kunstiakadeemia filiaal, meil enam seda ei ole, litograafiakeskus meil enam seda ei ole, toomata need igasugused muud asjad veel siia, kõik juurde, me tahame nagu sellest välja astuda ja võimalikult täpselt planeerida seda, mis on siis, mida see kogukond siin peab nagu kultuuriks, kui kultuuril on mingi teatav dialektika, siis selle kogukonna kultuur on tees ja meie oma kontrakultuuriga proovima, mis talle antitees, mis siin siis. Õhtuti toimuma hakkab põranda all ja aknaid siin ei olegi, nii et kardinaid tuleva ette tõmmata. Kui ta on siis kultuuri poen ära olnud, kella kuuest hakkab pihta klubiline tegevus, jagatakse vähestele valitutele laiali klubikaardid, siin hakkavad toimuma mingid erinevad arutelud, mis puudutab näiteks turismimajandust, kultuuri, nendest Online protokollid pannakse üles virtuaalsesse reaalsusse. Hea muusika, ajaviide, lisame siia juurde veel, ütleme galerii, mida me tahame siin iga iga paari nädala tagant näitusi vahetada. Kirjandusõhtud muusikaga seotud projektid. Täna õhtul, siis kaasati nagu konstruktivistidele Supramatistidele, fo turistidele, Kubo pud, turistidele omane, tulistame manifeste, avame meie ainukese Haava. Kuidas öelda, tema on tõesti väga geomeetriline inimene, et Ilmar Soodla näituse, kus ta tahab kogu maailma selles mõttes ümber muuta, mis on väga tore, saab olema põnev ja huvitav. Rüütli 35 toimuma hakkab, võib meeldida või mitte, aga vähemalt Pärnu kontekstis midagi uut seal ära teha üritatakse. Pärnu maakohus mõistis täna viieks aastaks vangi mullu sügisel kaks vaegkuuljad ratturid surnuks sõitnud Janel rabi. Lisakaristusena võttis kohus kolmeks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse, mis laieneb kolmele aastale pärast vangistusest vabanemist. Rab tunnistas end liiklusõnnetuses süüdi osaliselt. Traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetus juhtus mullu viiendal septembril Tallinna-Ikla Pärnu maantee 135. kilo meetril, kus raabi juhitud Toyota Yaris kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa teeveerel sõitnud ratturitele. Auto alla jäid jalgrattamatkal naasnud vaegkuuljate Est abieluga. 24 aastane Eliise ja 26 aastane Ragnar mees suri saadud vigastuste tõttu kohapeal ja naine samal õhtul haiglas. Lääne ringkonnaprokuratuuri kinnitusel tuvastas ekspertiis raabi organi organismist psühhotroopse aine GHB tarvitamise jälgi. Neli päeva pärast õnnetust ta vahistati ja ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub lääne loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 18 kuni 24 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17959, toimetaja Heli-Mall Mälberg kuulmiseni.