Põhikooli ja gümnaasiumiastmete lahutamine uues seaduses on tekitanud suuri vaidlusi ja vastuseisu. Täna Tartus toimuval hariduskonverentsil teatas haridus- ja teadusminister, et ta loobub selle nõude sätestamisest seaduses. Kuigi minister Tõnis Lukas ise pooldab puhtalt gümnaasiumite asutamist, loobus ta selle läbisurumisest seaduse jõul. Sellisele otsusele jõudis Lukast peale mitmeid arupidamisi, kuigi vahel Peal tundus, et asi on selge juba eelnõu esitamiseks oli ju mitmed tõuked ka Eesti koostöökogu vastav ettepanek lahutada põhikooli gümnaasiumiharidusfoorumite jutt ka Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus koos ja tegi selle seaduse ettepaneku, aga inimesed on nüüd, kui asi on tegelikuks, läinud, pisut mõtlikuks jäänud ja tagasi tõmbunud asju tuleks veel arutleda. Ministri sõnul peavad nüüd omavalitsused ise otsustama, kas kasulikum on hoida kool ja koos või eraldi ka nüüd kadunud takistusseaduse vastuvõtmiseks. Seda kinnitas ka riigikogu kultuurikomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg. See lahutamise protsess on niivõrd ette valmistamata, et kui ta oleks jäänud sisse, siis seaduse menetlemine on olnud erakordselt kaua ja kõik need positiivsed asjad, mis seal on ja milles on kokkuleppele jõutud, need oleks lihtsalt jäänud ellu viimata, nii et oleks võinud veel varem selle tagasi võtta ja meil oleks see seadusega vastu võetud. See on tõesti põhiline takistus, kuigi seal on paar suurt probleemi veel, aga Ma arvan, et need ei ole nii olemuslikud, et seal riigikogu pool saali rivistuks nüüd teisele poole saali vastu üles. Et lähevad siis nii nagu lähevad. Minul on igal juhul optimism taastunud, et me saame mingi suhteliselt normaalse eelnõu vastavalt. Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur aga ministri otsusega rahul pole. Mina selle otseselt ei rõõmusta, sellepärast et see oli tagasiminek sellistes kontseptuaalsetest asjades ja kuigi minister rõhutas pidevalt, et küll nii-öelda karbipõhiselt nagu mina tõlgendan ja sõnadepõhiselt sellist tsentraliseeritud lahutamist ei tule, siis õppekavade põhine ja selline kontseptuaalne käsitlemine on ikkagi eraldi ja see nüüd ei välista kusagil lahutamist küll, aga ta annab ikkagi nagu suuniseid ja võimalused kohtadel omavalitsustel teha omad otsused. Samas on kooliastmete lahutamise kava suhtes vastuseisu avaldanud nii koolijuhid kui mitmed organisatsioonid. Toomas Kelt Tartu stuudio.