Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistetoimetus teeb veel kord päevast kokkuvõtte, stuudios on Vallo kelmsaar. Valitsus teeb riigikogule ettepaneku laiendada riigikontrolli volitusi. Peaminister parts avaldas lootust, et praegune valitsuskoalitsioon jääb püsima. Keskerakonna, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kolmikkohtumisel. Vasaktsentristliku liidu moodustamist ei arutatud, vahetati mõtteid poliitilistel päeva teemadel, kuid milleski kokku ei lepitud, kinnitasid osalejad. Rootsi valitsus otsustas 108 miljonit Rootsi krooni, et uurida, miks uppus reisilaev Estonia nii kiiresti. Taani tahab seada piiranguid. Raskendaksid uutest Euroopa Liidu riikidest tuleva odava tööjõu riiki pääsemist. Tartu linnapea Laine Jänes usub, et naftarongid võivad tartust kaduda nelja aasta pärast. Kultuurkapitali algusaastatest saab hea ülevaate esitletud uuest raamatust. Ilmast. Öösel on Eestis pilves, sajab lund ja tuiskab ka homme päeval võib aeg-ajalt sadada. Külma on öösel neli kuni 10 ja päeval neli kuni kaheksa kraadi. Valitsus jättis täna õhtul ära iganädalase kabineti nõupidamise, sest ministrid ei esitanud kabineti nõupidamiseks piisavalt palju teemasid, mida arutada, ütles valitsuse meedianõunik Erkki peegel. Ta lisas, et arvestada tuleb ka kujunenud poliitilist olukorda. Täna hommikul ka valitsuse istung toimus ja kõigepealt sellest, mida istungi järgsel pressikonverentsil räägiti. Mall Mälberg. Valitsus saatis Riigikokku riigikontrolli seaduseelnõu, millega laiendatakse riigikontrolli majanduskontrolliõigusi kohalikes omavalitsustes sõltumata sellest, kas tegu on riigi- või munitsipaalvaraga, nagu peaminister Juhan Parts ütles seda seaduseelnõu on kaua arutatud ja kava arutamine annab tulemuse. Aga ma usun, et tänaseks on saavutatud selline konsensus. Ma väga loodan, et see konsensus säilib ka siis, kui seda eelnõud hakatakse parlamendis arutama. Kuidas riigikontroll oma tööd teeb, peab olema tagatud sõltumatus. Mul ei ole kahtlustki, et seal on tagatud. Ja kindlasti ei ole selle eelnõu selline taustamuusika, mida püütakse mängida, et omavalitsused oleksid kõik meil väga halvad inimesed. Valitsuse üksmeel antud seaduseelnõu heakskiitmisel viitaks justkui püünele koalitsiooni säilitada, peaminister seda otse ei eitanudki. Läheme ikkagi ka kaks aastat ju päris head tööd teinud ja teineteist tundma õppinud ja, ja ma arvan, et ka see eilne asjaolu, et valitsus ei saanud seda nii-öelda umbusaldushääletus kohe hääletada ja hääletamine on ju tegelikult poliitiline, nii-öelda pöördumatu samm, näitab seda, et meie partnerid tahtsid saada, et oleks selline ajaline vahe, kus saab nii-öelda asjade üle järele mõelda, ennekõike vastata, mis saab edasi. Peaministril tuli vastata küsimusele, mis toimub praegu poliitilise skaala paremtiival, kui vasak tiib üritab Edgar Savisaar eestvõttel ühistegevust alustada. Paremtsentristliku. Mõtteviisi koondumine sai teatud löögi ju eelmisel sügisel. Ma arvan, et me peame sellest omadusest üle saama. Kui me laseme vasakpoolsete domineerida, siis minu arvates see on kooskõlas pigem sellise mitte sellise ehteestlasliku juurtest tuleneva arusaamisega, kuidas ühiskonnas üks on inimese roll kogukonna roll, mis on perekonnakoht, riigikoht päevapoliitiliselt praegu kaks parempoolset erakonda valitsuses, ma arvan, et nii see vähemalt loodan Keskerakonna algatusel toimus täna Keskerakonna, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtide kohtumine. Eestit on juba liiga kaua valitsetud parempoolselt ning selles riigikogus on meil ajalooline võimalus poliitiline pendel tsentrisse tuua, märkis Edgar Savisaar, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liidrid, tere saadetud kutses. Täna mingit uut koalitsiooni küll ei kavandatud, ütles Rahvaliidu juht Villu Reiljan. Ka laialdase mast tulevasest koostööst juttu ei olnud. Vahetati seisukohti justiitsminister Ken-Marti Vaheri umbusaldamise ning koalitsiooni püsimise küsimuses. Kuidas Keskerakond umbusaldusavalduse menetlemisel hääleta, selgub pärast seda, kui Vaher esmaspäeva hommikul keskfraktsioonile selgitusi annab. Käsitleti ka erakorraliste valimiste teemat, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid pigem pooldasid erakorralisi valimisi. Rahvaliit kavatseb need küsimused täiendavalt läbi töötada, märkis Keskerakond oma pressiteates. Villu Reiljani panise sõnastus muigama. Keskerakond võib ükskõik mida selle asja kohta ütelda, aga me oleme seda mitte ainult ühe või mitme mehe suu läbi ütelnud, et see võiks olla lahendust. Paraku ei ole sellist teed mõtet isegi alustada ei vii mitte kuhugi. Et meil ei ole midagi läbi vaadata. Me teame seda, et need omavalitsuse valimisi ei tule. Seetõttu sellist kellukest helistada pole päris kõige täpsem signaal, eks ole, kui inimesed suudavad kokku leppida väga keerulises protsessis mida on vaja erakorraliste valimiste jõudmiseks, kellel on kogu aeg 51, no miks nad siis ei lepi valitsemisprotsessis kokku, et Eesti rahvas teenida nii nagu mandaat on antud? Kohtute ilmselt lähiajal veel, kas peate vajalikuks, et niisugused, nimetagem neid siis vasakpoolsete vaadetega erakondade kohtumisteks, oleksid päris regulaarsed. Kohtuda võib ikka sellepärast, et seal oli mitmeid teemasid, kus oleks noh, ütleme tihe läbikäimine ja mõtete vahetamine oleks asjakohane. Võib-olla tõepoolest tükk aega Keskerakonnaga kohtunud, seetõttu rääkida midagi regulaarsuses on ka praegu vana. Me tahame ikka selle esmaspäevase päeva ära vaadata, et millistel positsioonidel siis siis Keskerakond on ka helistada tõsistes põhimõttelistes küsimustes või ta tahab põhimõttelised küsimused mängis kauplemisobjektiks teha, see on meil väga tõsine küsimus neile. Ja sellest ajaloolisest võimalusest poliitiline pendel tsentrisse tuua on ilmselt kao vara veel rääkida. Jah, see pendliga on ikka niimoodi, et selle pendli peab paigutama ühele teisele või kolmandale teljele kõrgema võimu kandja ja selleks tuleb 2007 kindlasti avaraid võimalusi. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar iseloomustas tänast kohtumist kui muutlikkus poliitilises olukorras loomuliku ja normaalset infovahetust, mille käigus esitati seisukohti pooli huvitavatel teemadel ja millestki kokku ei lepitud. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Keskerakonna edasisest kooslust olgu valitsuses või opositsioonis, saab rääkida alles siis, kui on saanud selgeks Keskerakonna seisukoht justiitsministri ümber vallandunud koodi skandaalis. Kui on selgunud praegu võimul oleva valitsuskoalitsiooni saatus ning kui koostöösse kaasata ollakse ka sotsiaaldemokraatidele maailmavaatelt lähedased sotsiaalliberaalid, ütles Ivari Padar. Rootsi valitsus otsustas täna eraldada kaheksa miljonit Rootsi krooni küsimuse uurimiseks, miks Estonia parvlaev buss nii kiiresti. See valitsuse otsus ei tähenda, nagu me ei usaldaks laevahukk kui ametlikku põhjust, mis on laeva vöörivisiiri eest ärakukkumine. Soovime saadavaid uut tehnikat kasutada, tades uurida, miks laev uppus nii kiiresti. Sellest on kasu kogu meresõidu turvalisuse parandamiseks, ütles Rootsi säästva arengu minister. Moona Sariin. Taanis on aga pärast Euroopa Liidu laienemist teravalt päevakorras olnud Ida-Euroopast tuleva odava tööjõu küsimus. Kavandatakse piiranguid. Toomas lapp. Eriti tunnevad end puudutatuna ehitusettevõtted, kuna nii Poolast kui mujalt Ida-Euroopast pärit ehitajad on valmis sama tööd tegema tunduvalt väiksema tasu eest ja oluliselt kehvemates tingimustes. Välja on kujunenud olukord, kus Taani omaettevõtted ei suuda enam kodumaisel turul konkureerida. Valitsuse kohtumisel, kus osalesid ka välismaalaste ameti ja politsei esindajad, otsustati, et riik peab kehtestama rangemad seadused, mis sätestavad, kellel on õigus Taanis tööta ja kellel mitte. Uute reeglite kohaselt peaksid ka ajutist tööjõudu vahendavate büroode kaudu tööle suunatud inimesed hankima töö- ja elamisloa, mida varem vaja ei läinud. Töö- ja elamisloa väljaandmise nõudeks oleks aga Taanis töötajatega sarnane palgatase ja töötingimused. Samuti otsustati, et kõigi Ida-Euroopast pärit töötajad tuleb kanda spetsiaalsesse registrisse, et riigil oleks alati võimalik neid kiiresti kontrollida. Kurioosne on asja juures see, et kuigi välismaalaste amet on tuvastanud umbes 30 juhtu kuus Euroopast pärit töölised on olnud Taani seadustega vastuolus, pole politseiamet siiani ühtegi juhtu kohtusse kaevanud. Nimelt leiab politseiamet, et neil pole süüdistada jaoks piisavalt tugevat seaduslikku alust ja kohtus kaotajaks pooleks jäädes oleks meil Taanis toimuvat veelgi raskem ohjata. Mingit suurt idaeurooplaste sissetungi Tanjaga siiski ei pelga, kuna näiteks eelmisel aastal ainult idaeurooplastele kokku 1438 tööluba. Siia sisse on arvestatud ka kõik stanis õppivad Ida-Euroopast pärit tudengid, kes õpingute kõrvalt töötasid Eesti raadiole Toomas lahv. Tartus on juba mõnda aega kogutud allkirju raudtee kaubajaama väljaviimiseks linnast. Täna oli teema kõne alllinnavolikogus Toomas Kelt. Tartu linnapea Laine Jänese sõnul on Tartu linn rõhutanud raudteepiirijaama sobimatust peaaegu kesklinna juba viis aastat, küll aga ei ole mõtet tema sõnul rääkida kaubajaama ohtlikkusest. Pikad naftarongid seisavad Tartus ikkagi piirijaama tõttu ja neist teise lahti, enne, kui valminud on uus piirijaam Koidulas. See võiks juhtuda nelja aasta pärast, ütles jänes. Ma usun majandus-kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti raudtee poolt antud lubadus, et aastal 2006 alustatakse tegevusi ja aastaks 2009 annad Koidula piiripunkti avanud pead, ei julge kuskile panti panna, päris selge, mida meie teha saame, on tähelepanu juhtida, survestada, paluda, nõuda ja nii edasi. Raudteejaama temaatika tõusis esile tänasel linnavolikogu istungil. Vastava arupärimise esitas linnapeale volikogu Res Publica fraktsioon. Selle esindaja Hannes Tamme sõnul ajendas neid mure Tartu linna pärast. Mure sellepärast, et jaam veel praegu Tartus on. Muidugi põhiline ajend oli see, et aasta alguses andis linnapea Laine Jänes intervjuu, kus ta väitis, et aastal 2700 ja meil on Tartu linnas ei ole. Ka lõppes täna Tartu sotsiaaldemokraatide algatatud allkirjade kogumine kaubajaama väljaviimiseks linnast kaks ja pool 1000 allkirja kogunud sotsiaaldemokraadid plaanivad ka edasisi samme volikogus, ütles nende esindaja Ülo Veldre. Kuna praegu on käimas linna üldplaneeringu avalik arutelu, siis sinna konkreetsed ettepanekud ja teiselt poolt siis ka konkreetsed ettepanekud. Kui kunagi endart algatas volikogus eelnõu konkreetse tegevuskavaga, kuidas ohutust suurendada, siis me tahame need ettepanekud nüüd linnavolikogule uuesti esitada. Allkirjade kogumist tunnustas ka linnapea, kelle hinnangul tegutsevad hetkel kõik linna valitsemisega seotud erakonnad ühiselt. Valminud on raamat Kultuurkapitali algaastatest. Raamatu esitlusel käis täna Nele Lopp. Sotsioloog Jüri Uljase koostatud raamat räägib sellest, kuidas kultuurkapital sündis, elas ja tegutses 1920.-te aastate algusest kuni ilmasõjani. Raamat on illustreeritud rohke fotomaterjaliga. Pildid on pärit peamiselt Eesti filmiarhiivist ja kirjandusmuuseumist, kus on siis võrdlemisi palju sellist fotomaterjali, mida õnnestus tollase aja kohta saada ja, ja väga palju leidis Kultuurkapitali tegevust kajastamist ajakirjanduses. Mingis mõttes ajakirjanduses vastamine peegeldub ka siin raamatus, kuna siin on võrdlemisi palju selliseid karikatuure, kus tollaseid ja huvitavamaid Parikatuurentsis peegeldavad neid mõtteid arutelusi ja neid reageerite Kultuurkapitali ümber toimuvale. Aga kuidas tol ajal üldse suhtuti, kas ühiskond ära, et sellist asja on vaja, või oli see rohkem kirjanike initsiatiiv? No võiks öelda seda, et tegelikult need suhtumised olid seinast seina, helistate üks kõige kuulsamaid momente kogu Kultuurkapitali ajaloost on see, kui riigikogus soolane haridusminister võttis sõna ja ütles, et Eestis ei ole jäik kunstnikega kirjanik Eestis on ainult lendavat sealt ära ja siis see on leidnud, aastate pidevalt kajastanud. See peegeldab ka ühe osa ühiskonnale väga selget suhtumist. Kui jama aegne Viide Albert kivika futuristlikule katsetusele lendavad sead oli mõeldud naeruvääristama loometegevust, siis praegune kultuuriminister Urmas Paet peab Kultuurkapitali traditsiooni kandumist tänapäeva väga positiivseks nähtuseks ning kinnitab, et oma põhiolemuses pole Kultuurkapital muutunud. Eesmärk on loovate ideede võimalikult sõltumatu riiklik toetus vaatamine. Vahetult enne teist maailmasõda oli kultuurkapitalis aga ka ebademokraatlikke tendentse ja poliitilist tellimust. Kirjanik ja poliitik Paul-Eerik Rummo. Võimalus selleks või oht, et asi on nõnda tõepoolest vahetult enne seda oli, sest siis läks asi päris tugevasti presidendi kätte. President ise määras küllalt palju isikuid Kultuurkapitali nõukogusse ja, ja selles mõttes oli ta väga tsentraliseeritud ja et need kultuuriinimesed ise omavahel otsustavad vabalt ja sõltumatult Egiptus sellele ära kaduma. Kuidas suhtuvad KultuurkapitaliAga kirjanikud ise? Ma olen märganud, et üldiselt ollakse asjaga rahul ja kui on mingisuguseid rahulolematuse või konflikte või miks seda toetati teiste toetatud või midagi selles vaimus siis see puuduta Kultuurkapitali kui, kui ideed ja süsteemi, vaid need on nagu alati, kus on tegemist, vajalikke asju nagu raha jahtamise, kes seal tekib alati selliseid väikseid hõõrdumisi. Öösel on pilves, sajab lund ja tuiskab, puhub põhja- ja loodetuul viis kuni 10 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ja külma on neli kuni 10 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab kerget lund, paiguti tuiskab. Puhub loode ja põhjatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul kolm kuni 17 meetrit sekundis ja külma on homme päeval neli kuni kaheksa kraadi. Need olid Eesti raadio uudised.