Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 18.-st märtsist Domentaan Maltale. Tallinna linnavolikogu erakorralisel istungil andis uus võimuliit Res Publica ja Keskerakond üle umbusaldusavaldused volikogu praegusele reformierakondlasest esimehele Maret Maripuule ning uude võimukoalitsiooni mittekuuluvatele abilinnapeadele ja volikogule komisjonide esimeestele. Umbusaldused tulevad arutusele volikogu erakorralisel istungil teisipäeval. Tallinna uut koalitsiooninõukogu juhib Edgar Savisaar. Ärge saab ka volikogu uus esimees. Eesti lähema viie kuni seitsme aasta põhiliseks majandus, sotsiaalseks ja meditsiiniliseks probleemiks on AIDS ja HIV. Selle lahendamiseks kulub lähiajal 400 500 miljonit krooni aastas, kinnitas akadeemik Mart Ustav ühiskondliku leppe foorumi aastakoosolekul. Ametiühingud näevad ravikindlustuse lisa, rahaallikatena dividendide maksustamist ning tubaka ja alkoholiaktsiisi hetkel pole teada ühtegi konkreetset kuupäeva, millal võidakse alla kirjutada ja Eesti-Venemaa piirilepetele märgiti Riigikogu välisasjade komisjoni istungile. Pedagoogikaülikool kannab tänasest nimed. Tallinna Ülikooli põhikirja jõustudes kuuluvad ülikooli alla ka Eesti humanitaarinstituut. Viljandi kultuuriakadeemia ja ajaloo instituut. Vastuvõtt Tallinna Ülikooli algab juba sügisest. Vanemuises esietendub tänas eksperiment ainetel loodud suurejooneline tantsulavastus suveunenägu. Belgia lavastaja on kokku seganud klassikalise nüüdistantsu ning kasutanud ka katkendeid filmidest välismaalt. Ukraina lükkas tagasi teate tiibrakettide müümisest Iraanile ja Hiinale. Temal vahistati mees, keda kahtlustatakse majandustegelase ja poliitiku Anatoli Chuvassi tapmiskatses. Homme on pilves ilm, kohati sajab lund, külma tuleb neli kuni kaheksa kraadi. Kaks tundi tagasi kogunes Tallinna volikogu erakorralisele istungile, uudiste poolt jälgis sündmusi Uku Toom. Päevakorras olid muudatused Tallinna linnavalitsuses ehk abilinnapeade vahetamine, kuid nagu selgus, ei vastanud asjaajamise käik Tallinna põhimäärusele ja see küsimus jäi ära. Küll aga anti üle umbusaldusavaldused, Res Publica fraktsiooni esimees Andres Kork. Ja läksime siis üle eelnõu umbusaldusavalduse linnavolikogu esimehe Maret Maripuule. Põhjenduseks 15-l värsimõõt, lihtsalt uus koalitsioon, kes tahab võtta vastutuse. Seejärel andis Keskerakonna fraktsiooni esimees Elmar Sepp üle umbusaldusavaldused abilinnapeade Reformierakonna esindajate Peep Aaviksoo, Hanno Pevkuri ning rahvaliitlase Vladimir Mozlovi vastu, samuti uude koalitsiooni mittekuuluvate volikogu komisjonide esimeeste vastu. Põhjendus. Ikka sama koalitsioon, soovib ta endale maksimaalse poliitilise vastutuse. Andres Kork tegi ettepanekuga kutsuda teisipäeval kokku uus volikogu erakorraline istung, et umbusaldus ja arutada ja valida uus volikogu esimees. Aga tuleme korraks abilinnapeade teema juurde tagasi. Täna hommikul tegi linnapea Tõnis Palts reformierakondlastest abilinnapeadele ettepaneku tagasi astuda. Peep Aaviksoo ütles täna volikogus, et nad kahtlemata esitavad lahkumisavalduse, kui seda vaja on, kuid ei kiirusta. Kui noorpaar on teineteisest kindel, kui soov Keskerakonna rüppe heita on Res Publica üksmeelne otsus ja siiras soov siis eaka reforme loomulikult jaateid ellu viimast takistama käituma väärikalt ja anname Tõnis Paltsi-le võimaluse proovida enesekehtestamist Edgar Savisaare linnavalitsuses. Kui avalikuks tehtud koalitsioonile. Ja Res Publica viimaste nädalate jäätumine ei luba, ma arvan, meil kellelegil siin saalis selles lõpuni kindel olla, seepärast otsustasime, et ootame rahulikult ühe nädalakese bee. Mine tea. Ja veel märkis Aaviksoo, et uues koalitsioonileppes on Res Publical õnnestunud jääda nähtamatuks. Niisiis jätkub kõik teisipäeva õhtul. Kuigi pealinnas ei ole võim veel ametlikud vahetunud, kogunes täna esimest korda Tallinna uus koalitsiooninõukogu, mida juhib Keskerakonna esimees, tulevane volikogu esimees Edgar Savisaar. Res Publicast kuuluvad koalitsiooninõukogusse linnapea Tõnis Palts, partei Tallinna piirkonna esimees Sven Sester ja volikogu fraktsiooni esimees Andres Kork Keskerakonnast lisaks Savisaarele volikogu fraktsiooni esimees Elmar Sepp ja tulevane abilinnapea Toomas Vitsut. Arutati võimuvahetusega seotud teemasid. Eesti inimesed saavad olulistes probleemides kaasa rääkida ühiskondlikule Ta sihtasutuse maakondlikel foorumitel. Sel aastal keskenduvad need tervishoiule, kuid jätkatakse ka töö laste ja peredega. Täna pidas ühiskondliku leppe foorumi aastakoosolekut Tallinnas. Kohal käis Birgit Itse. Riigi ja ühiskonna arengut. Kus on eesmärke, mida pole võimalik saavutada ilma laiapõhjalise kokkulepet, et ta ütles president Arnold Rüütel ühiskondliku leppe aastakoosolekul peetud sõnavõtus. Ta rõhutas, et just inimese heaolu ja turvatunnet puudutavad otsused vajavad süvenemist ja kõigi asjast huvitatud osaliste vahelist põhjalikku kaalumist. Ühiskondlikule sihtasutuse lõppenud tööaastal oli tähelepanu keskmes hariduspered ja lapsed ning tervishoid. Sihtasutuse juhatuse esinaise Andra Veidemanni sõnul otsustati täna luua uus kultuuritoimkond, mis hakkab korraldama kultuurifoorumeid. Tegelikult kõik lõppkokkuvõttes sõltub kultuurist, kui oli tervisefoorum, siis oli mitu kõnelejat, kes ütlesid, et me võime siin igasuguseid häid ideid välja pakkuda, kuid kui ei muutu meie tervisekäitumine, kui ei muutu meie tervisekultuur, siis ilmselt väga paljud need meie kaunid eesmärgid jäävad realiseerimata. Akadeemik Mart ostavi sõnul muutub Eestis juba lähema viie seitsme aasta jooksul põhiliseks majanduslikuks, sotsiaalseks ja meditsiiniliseks probleemiks aitsja HIV. Olgu öeldud, et kui Soomes on praegu vaid viis-kuussada nakatunud, siis Eestis on neid praeguseks registreeritud enam kui neli ja pool 1000. Tegelik viirusekandjate arv ulatub ekspertide hinnangul aga kuni 15000-ni. Gustavi sõnul on ennetustöö nõrk ning halvasti koordineeritud. Ka praegune raviskeem on sisuliselt mõeldud tulevatele inimestele. Tema sõnul on aga praegu kõige tõsisem mure see, et valitsus pole probleemi siiani veel piisaval määral teadvustanud. Eesti riik kulutab suhteliselt vähe sellesse, ma arvan, et miinimumkulutuste hulk praegu tehakse läbi Global Fondi korrutatud kahe kolmena, me peame looma selle organisatsiooni, kes on suuteline raha absormeerima efektiivselt kasutama. See ei ole lihtsalt niiviisi, et me pillume raha nii-öelda siia-sinna kolmandal poole. Ma arvan, et lähemal ajal Eesti riigis kulutatakse sele HIV peale, noh, on vaja lihtsalt kulutada 400 500 miljonit krooni aastas, miinimum. Muuta oleks vaja näiteks andmekaitse seadust, et nakatunuid oleks võimalik tuvastada ja seejärel alustada kohe nakatunute ja nende lähedaste aitamist ning koolitamist. Ühiskondliku leppe sihtasutuse juhatuse esinaine Andra Veidemann tuletas meelde, et nii AIDS, HIV-kui, ka narkomaania on tunnistatud Eesti lähema kümnendi suuremateks julgeolekuriskideks. Ja sellega tuleb siis ka tegeleda nagu julgeolekuriskiga ja tuleb rakendada kõikvõimalikud vahendid, et neid riske maandada. Jätkame tervishoiu ja rahateemal täna oli koos ametiühingute ja poliitikute ümarlaud, kus arutati ravikindlustusse lisaraha toomise võimalusi. Ametiühingute juhi Harri Taliga sõnul haigutab ravikindlustuse eelarves tuleval aastal vähemalt 600 miljoni krooni näol. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni analüüsis nimetati Eesti üheks põhiprobleemiks seda, et riik suunab tervishoiule vähem raha kui Euroopas keskmiselt. Mida ametiühingud ja poliitikud täna välja pakkusid? Harri Taliga. Ettepanekud olid need, et üks allikas võiks olla dividendide maksustamine. Võimalus oli siis tubaka ja alkoholiaktsiis, selle kohta öeldi muidugi ka vastuväiteid, aga näiteks Res Publica ettepanekud olid need, et võiks osa kulutusi, mis täna on nii-öelda ravikindlustuse eelarves võtta otseselt riigieelarvele rahastamisele. Aga noh, see on nüüd juba selles suhtes tehnika küsimus, et kas suunata riigieelarvest raha haigekassasse või võtta haigekassalt kohustusi vähemaks. Sotsiaaldemokraatlik erakond oli, oli ka seda meelt, et dividendide maksustamine võiks kõne alla tulla. Loomulikult arvavad nad, et tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse loomine, mida peaks rahastama siis ainult tööandja vabastaks haigekassa eelarvest teatud rahad. Et siin on, on ka küsimus ainult sellest, kui kiiresti riik seda teeb. Ja muidugi sotsiaaldemokraatlik erakond leidis, et et haiglate või tervishoiuasutuste kapitalikulude probleem on, on eriti tähtis ja see vajab kindlasti lahendamist. Et see, kuidas see raha haiglateni jõuab või kuidas ta jõuab ravikindlustuse eelarvesse, on tähtis ja siin nende meelest oleks üks võimalus kasutada teatud regionaalpoliitilisi meetmeid, mis saab edasi. Edasi tuleb see teema kindlasti kolmepoolsete läbirääkimiste päevakorda. Arutelu toimus, valitsus on moodustanud omapoolse töörühma ja kui need valitsuse seisukohad kujunevad, siis nii-öelda hetkeseisu kohaselt hiljemalt maikuus peaks jõudma uuesti läbirääkimiste lauale. Edasi rahvusvaheliste teemade juurde kõigepealt ülevaade tänastest välisuudistest. Ukraina peaprokuratuur teatas, et infotiibrakettide X 55 eksportimisest Ukrainast, Hiinale ja Iraanile ei vasta tõele. Prokuratuuri ametlikus teadaandes märgitud, et peaprokuröri Svjatoslav piskunny usutluses ajalehele Financial Times käis jutt rakettide salakaubana väljaviimisest, mitte riiklikust ekspordist. Ajakirjandus reageeris sellele nii, nagu oleks Ukraina omaks võtnud 12 tyybraktid eksportimise Iraani ja kuue raketimüümise Hiinale 2001. aastal. Tegelikult ei käinud jutt mitte rakettide ekspordist, vaid nende salakaubaveost, mille uurimiseks on julgeolekuteenistus algatanud kriminaalasja Ta võte ukravijasakas direktori suhtes, selgitas prokuratuur. Kõnealune kriminaalasi on eelmise aasta augustist saadik kinniste uste taga arutusel. Kiievi apellatsioonikohtus ja rakettide lennuulatus on 3000 kilomeetrit. Need võivad kanda tuumalõhke pead, märkis prokuratuur. Põhja-Korea peab endast tunduvalt suuremat tuumaohtu kui Iraan, ütles rahvusvaheliselt vaatame energia-agentuuri juht Mohamed ElBaradei. Tema sõnul on Põhja-Koreal olemas tonium, mida saab pommide valmistamiseks kasutada. Iraanil seesugust tuumamaterjali veel ei ole. Samuti teeb Iraan rahvusvahelise aatomienergia agentuuriga koostööd. Põhja-Korea Aga astus agentuurist välja juba 2002. aastal. Hiljuti teatas Pyongyang, et Põhja-Koreal on tuumarelv olemas, ühtlasi kaugenes Põhja-Korea tema tuumaprogrammi peetavatest kuuepoolsetest läbirääkimistest. Palestiinlaste äärmusrühmitus, mida ei kutsutud Kairosse läbirääkimistele, ähvardas jätkata rünnakuid Iisraeli vastu. Rahva vastupanukomiteede nime kandva ühenduse teatel Kairost saavutatud vaherahu kokkulepe neid ei puuduta. Ta, sest nemad kõnelustel ei osalenud. Ühenduse esindaja märkis, et kannatus Iisraeli suhtes on katkenud ning nad kavatsevad võitlust jätkata. Venemaa prokuratuur kinnitas riigi ühtse energiasüsteemi juhi Anatoli Tšubaisi tapmiskatses kahtlustatava mehe vahistamist. Uurimise huvidele viidates keeldus prokuratuur täpsematest selgitustest. Ajakirjanduse andmetel on väga kahtlusalune isik, endine nõukogude armee polkovnik, kes on juhtinud Afganistanis tüksust. Mees olevat kinni võetud möödunud ööl Moskvas tema korteris tuntud poliitiku ja majandusjuhi Anatoli Tšubaisi. Auto ees pandi eile plahvatama lõhkekeha ja seejärel avati sõiduki pihta automaadituli. Dubais pääses siiski vigastusteta. Välisuudised võttis kokku Vallo kelmsaar peaminister Juhan Parts, välisminister Rein Lang ja rahandusminister Taavi Veskimägi osalevad järgmisel nädalal Euroopa ülemkogul. Teisipäeval ja kolmapäeval Brüsselis toimuval ülemkogu peateema on traditsioonilised Lissaboni strateegia teisendused, taluteemad, stabiilsuse ja kasvu, pakti reformimine, säästev areng ja kliimamuutused. Ülemkogule eelne balti riikide, Taani, Rootsi ja Soome peaministrite kohtumine, kus arutatakse kuue riigi seisukohti ülemkogul käsitatavates küsimustes. Riigikogu välisasjade komisjon korraldas täna avaliku istungi, kus arutati Eesti ja Venemaa piirilepingutega seonduvat. Kohal olid ka riigikogu viie fraktsiooni esindajad. Komisjoni juht Marko Mihkelson annab kõneldust lühikese ülevaate. No kõigepealt välisminister kui ka välisministeeriumi esindajad eesotsas siis Ron mänguga andsid ülevaate sellest, kuidas piirilepingud on kujunenud, kuidas need läbirääkimised on toimunud, sellepärast et nii mitmeski avalikus debatis praegu on näha, et ei meenutata täpselt seda protsessi, mis juba mitmeid aastaid tagasi on toimunud ja ja see oli ka tänase istungi üks üks eesmärk ja teine moment, mida ka välisminister ütles, et antud ajahetkel ei ole teada Ühtegi konkreetset daatumit või kuupäeva, millal võiks aset leida siis piirilepingute allakirjutamine küll on eesti lähtumas seisukohast, mida on kokku lepitud presidentide Putini ja Rüütli kohtumisel jaanuaris, et piirilepingu võiks alla kirjutada välisministrid enne üheksandaid maid. Kas see on selle taga, et Vene pool pole ühendust võtnud selles küsimuses? Praegusel ajahetkel on tõepoolest tõsi selles, et me ootame Venemaa poole arvamust, seisukohta ja, ja valmisolekut piirilepingule alla kirjutada. Teatavasti on eestlased oodanud pikki aastaid ja, ja noh, antud ajahetkel veelkordselt rõhutades Eesti on valmis piirilepingut alla kirjutama, aga sissegi lisatingimused ja loomulikult praegusel ajahetkel me teame, et Venemaa on loobunud poliitilise deklaratsiooni sidumisest või selle nõudmisest seoses piirilepinguga. Pedagoogikaülikooli peaukse kõrvale paigaldati täna hommikul Tallinna Ülikooli nimetahveltseremoonial käis Tõnu Karjatse. Ülikooli silpide vahetusega jõustus riigikogu otsus kooli nimevahetuse kohta. Pedagoogikaülikooli rektori Mati Heidmetsa kinnitusel on see alles üks etapp. Tallinna Ülikooli tekke suunal, sest ülikooli põhikiri jõustub alles mais. Uurisin ülikooli rektarilt, millises järgus on liitumised Tallinna Ülikooli teiste asutajaliikmetega, Eesti humanitaarinstituudi, ajaloo instituudi ja Viljandi kultuuriakadeemiaga. Humanitaarinstituudiga me praegu täpsustame liitumislepingut, sest et see on suhteliselt keeruline protseduur, kuna tegemist on eraülikooliga. Enam-vähem on meie poolt kokku lepitud liitumislepingu põhimõtted ajalooinstituudiga ja me oleme nüüd käsitlenud haridusministeeriumile ja ootame haridusministeeriumi seisukohta, sest tegelikult selle liitumise peaks alla kirjutama haridusminister. Kuna tegemist on riigi teadus- ja arendusasutusega. Viljandi kultuuriakadeemiaga on meil liitumisleping ka ette valmistatud. Seaduse kohaselt saab riigi rakenduskõrgkool ja Viljandi on riigi rakenduskõrgkool liituda ainult koolivaheajal, nii et see peaks jääma suvevaheajal. Mati Heidmets kinnitusel astuvad uued tudengid sügisel Tallinna Ülikooli ja saavad alustada õppetööd ühtlustatud õppekavade järgi. Proportsioon tasuliste ja riiklikult rahastatavate õppekohtade vahel säilib ka pärast liitumist. Praegu on Tallinna Ülikoolis ligi pooled kohad tasulised. Sügisel õppetööd alustavas ülikoolis hakkab kokku õppima ligi 9000 tudengit. Belgia lavastaja Hugo fanaari käe all jõuab Vanemuise suures majas täna lavale Shakespeare'i ainetel valminud tantsulavastus suveunenägu. Vambola Paavo kästiaatris. Vaimukalt on lavastaja kukku seganud klassikalise ja nüüdistantsu uga. Fanaar ei kasuta inglisekeelset sõna miksing vaid rõhutab, et tegemist on kompositsioonilise tervikuga. Enefit-In the Intsu kombain, Lifend, staaell, andades, stseen, Fraf siingi Frontex niiks põimisin erinevad stiilid klassikalise ja moderntantsu kasutasin erinevaid tehnikaid. Seiklusfilm poolt tükki kirjutatud teiste osaliste kõrval käsitöölised, tahtsin kasutada siin mitteprofessionaalseid, tants jäid vaid panna liikuma teisedki tegelased. Ja nagu nüüd näha, on tegemist omanäolise lahendusega. Koos tantsijatega on liikumises orkestrantide näitlejad ja lauljad. Usun, et vaataja naudib seda, tõdeb lavastaja uga fanaatik. Vanemuise balletijuhi Mare Tommingas kinnitusel on etendus oma lavastaja nägu uga fanaari lõunamaine päritolu ja temperament kanduvad üle kogutegevuslikule. Kui on ikkagi tantsiv koreograafia, siis ta ju näitab oma teksti oma samme ette täisjõuga tantsijatele. Tekst on väga tihe, nii et inimesed võib-olla isegi mõtlevad, et kuidas need tantsijaid jõuavad. Kui nüüd dekoratsiooni ka vaadata, mis tõuseb seitsme meetri kõrgusele, siis need tantsijad nii, et ei tantsi. Laval jäid kenasid balletisamme, vaid nad ka jooksevad, hüppavad, ronivad, see on tõeline maraton. Mare Tommingas sõnul on etendusse põimitud kontrast teatrikülastaja, teab Jaan Willem Sibula ooperilauljana. Suveöö unenäos tuleb tal üles astuda tantsijana. Kellel on siis näitemängus väga oluline koht, haldjad võluvad ta ära ja oma kaunis unenäos tantsib ta siis haldjate kuningannaga ja ma pean ütlema, Jaan Willem Sibul, kes on unistanud balletis rolli saada, ütleme nii kümmekond aastat lõpuks tema unistus on täitunud ja ta teeb seda väga hästi. Täna õhtul rambivalgusesse jõudev tantsuetendus Vanemuise viimase 10 aasta mastaapsemaid kunstnik Iir Hermeliin on teinud suurepärase lavakujunduse, mille mõõtmed on aukartust äratavad üheksa korda 12 meetrit. Tantsijatel tuleb üles astuda erinevatel tasapindadel, lisaks veel valgus-heli- ja pürotehnilised efektid. Pooleteise nädala pärast sõidab Vanemuine suveöö unenäoga Riiga ehk 29. märtsil näidata seda Riia ooperi- ja balletiteatri laval läti vaatajale. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lund ja võib tuisata. Ta saju tõenäosus on suurem Ida-Eestis. Puhub põhja- ja loodetuul seitse kuni 12, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Külma on öösel kaheksa kuni 13. Homme päeval on samuti vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib vähest lund sadada. Puhub põhja- ja loodetuul seitse kuni 12, puhanguti 18 meetrit sekundis ja õhtul tuul nõrgeneb. Külma on meil homme neli kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16028. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.