Pereettetoimetaja maris Johannes, kena jaanijärgset suvepäeva. Täna sõidame setomaale uurima seto sõna ja sõna Tagodseid. See väljasõit, mis toimus seitsmeteistkümnendal juunil, algas start Dust ja kulges värskasse kus peeti Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuurikeskuse ja too instituudi eestvedamisel seminari. Ei tea, kas olete kuulnud, aga koostamisel toimetamise järgus on setomaa koguteos. Esimene raamat arheoloogiast ajaloost on äsja ilmunud ja teine loodusraamat koostamisel. Sarve, Õie ise seto juurtega on setomaa koguteose juures tõlkimise tööd teinud. Ta tõlgib artit kleid eesti keelest seto keelde. Kas see setomaa kogumik on selline suurem, esimene setokeelne koguteos või, või on neid ennem ka olnud? Seal ülevaates setomaast on mul eesti jaol ja püüdleb, et Eestimaal Es nurga Umast Elostsenest A loolist raamatut ja setomaast ette Tuudav mõttelt pea 10 aastake Edimalt Motaldi, et võis olla Üts, kats raamatut ja sisel sääne plaan, et no raamatu tõlk, tas kõik seto keelde paistused nüüd raamatitule. Nelly viis, kuus noh, nii et jumal, tyyp, palju neid tule. Edime Olsis Tõne raamat, seomsistu, arheoloogia ja esimene number müts peas olema. Taime puu, linnuliblika. Saite aru sellest seto asjaajamisest, kõigepealt ilmus setomaa koguteose teine osa, mis oli arheoloogiast ja nüüd on siis koostamisel esimene osa, mis kõneleb loodusest. Muide, sõna loodus on seto keeles tundmata ja kuidas ta seto keelde tõlkides seda Sarve Õie veel päris täpselt ei tea. Aga kuna loodusraamatukokkupanek on teoksil, siis meie reisi esimene peatus tuleb mitte Värskas vaid setomaa piiril. Ja looduse säppendajad. Laanetu, Nikolai ja kala Urmas võtavad jutuotsa üle. Kuulake ja treenide kõrva põhjaeestlased. Värske lehmi roog on või aja lehmaruum võtnud Ruugo tooga ja et, et tolles mõtelnud kuulumist erinevalt, hoides ütelda arugamaks ruum ja Ruukenam, jah. Huvitav, et setomaal palju kõne lõpp oli hellitavad, ütelda olen kas ta on hea või halb, aga ta nüüd on roheline kun mida vanasti setomaal suhteliselt vähe. Anad heina, mis ta hammas, vesi, karikas väga, ja show, õhk. Iiris panustaks ja ja siis seal koprapesad haka kalmus, ma ei tea, kas see on ka kalmusõlme. Mnjaa kõneleja möödas. Nii, aga nüüd laga spandma omagi keeritsid täis inimasjale kõgepealt sisama rookeane, jah, kui vaata nüüd järve viiruse keelt. Ja öelda, et setomaa ja Räpina järve virne keel vähemalt Mehikoorma nime all võivaga edes Jamini mõne Rasa, ülejäänud mooda ina pütte muuda hindava yhel, kui ütleme või olla setomaa ja siseväravakeel või järve virises oma siseväravagi, niisama on ka Mehikoorma saani, oledki seal aeg-ajalt jää kõnelasi hoog, eks rookeane kõnelda, kohtlesid, haavasid arukaid, täiskasvanu noova esik, Arruukese Vaisis. Jah, Piirissaare poolam avastusest. Ruuga. Nii, aga nüüd kaeme seemis häitses ja vee pääle tasenu, mis on eesti keeli vesi, karikas, selle taevane nimi setomaal, nii palju kui timasinomia võrama jaadal Räpina kalde on karihai kari heina nimme on ka Peravallast ema ja suure suve järjest osta, kaasas ka jõgi pääl ja anga pihastas ja Mehikoorma külje all tasendi omavil karitsaina ütlusest ja siis samast vööpsastam üteldi ka hea rohi Timagotale. Et ta nagu peasid hea söögist hästi kõlbava. Kui ineminelatsina näete keskele, siis ta kak hinda väega katski selle ta lamava särtse terava kisa OLEN MINA kiskva Ökva Ökva verele. Nii aga esmatahavil terraga ja mida ütles Jakob Hurt, Jakob Hurt nimelt on sellest kasvust veetse Kirotanu vesi karikas. Hurt märgib selle taime kohta kari Hain jaama, liha, vagu, kapsa ja hea hästi ja kasus koolus ise, tolle mõtlen siis, et jõekoolme sees siis ütleme, eesti kirjakeele ja lõppsõna seletised, selle taimega söödetakse siga, söövad seda hästi. Nii. Ja nüüd asi mina siin häitses ei Häidze haavases nii Kalmus ja sellega hoopis keeruline ja väga segane lugu, jaga võro setokeelena laseb anda nii-ütelda oma kiragiilsed nimme paika, et, et kummale kumm dinaatia, tüüte, lehe, tolle lehemehe häikse omavases särtse. No kus ma ütle Hellendatuuni ja tollel häitses Siilbul omava hallika batooni tasane haljas või on nagu pääl kerge ja laenbale omava. Ja kalmus esion, tulnuk külmik keelde, Saksa keele aga saksa keelde uma kõrda tulla ladina keelest ladina Kalamus. Nii et ei peaaegu öelda, et ladina Linemy, seto keelel et ei ole mitte vene keeles, aga just üle saksa keeles ladina keeles ja kas vesi on nii maal ka külanud, vaht vastne või olla keskkaost, kuna ta aega kuulsa rohitsus kasv siis munga hallata, toon siiamaile ja ta on siin esiedesi Veeveeribite kasuma. Ja kasustes üten uma põlitseja kasvu, ka mina siin häitses Kõllatselt tõeline lihtHomsis Sinitside häälmidega sinanud kuivema pääl on siis eesti keelel siberi võhumac, aga see on kollane õhumõõk, eesti kirjakeele, aga võhu maaga, sõna esion rahva pruugist hoovis, ärgaa onu või alati on siin Võrumaal ka varem polnud haarata, taastada võhusena tähendis põrela anda näete õnne Vanon kira ülestähendusi ja rahvas on pea haigu, mitte kassegi duo asemel antida natuke häitlast kalmus, sest kutsuma selle peris kalmistu häitses vääga armetu hädal, tule Siljakene tõlvik külge. Varrele, mis vars, esion ka pea nagu Lehtna ütles, välja jäetud ei pane tähelegi, kui mõista, Kaia, aga no nii, häid, aga selge. Iloza näete ja Matu kutsuma nimega Tatter, sälg toda määrata, toetu Tatria Tatrivaid atriku sõna seal tule tatarlased, kellel oma olnud siis ka teravam. Olge head. Datlersalgam naasis liigutust tatari mõõga tähenduses, aga tuhangaalustel hinda niisama või ole allagi seto Perane kaalusse nimi hädivalt olnud ja siis kandunu sellele võhu mõõgale. Aga näiteks Mehikoormakandja yks kõlasid lõhu mõõtu neid kõiki nimetada siks kalmus Sist, keda küll võro-eesti sõnaraamat, pantu, Tatter, salanime ala, aga kui ligemalt uuri, siis tuleks välja, et et noh, Edinalt ja päevaseltu on selle kalmusse liivi kalmus on väga kuulsa ka rahvas Kiidvega astet imega rohitsedas Dima juuri lõhnav mäega terav ja ja palju sile, tutva pandaski mäe viina sisse ja ja töötas 100 asja tinaga ja pera körd. Ma ka siis homme olema setokeelne Kalmasse nimi, kes nakkuvai LasnaAga tole Kasari annetused tollega nimetada ska kõge sugu, maisi, kirbu roht, eestikeelseid väina, vesikirburohtu ja häikses v. Nii, aga soe talv, jah, see hundinuia Lõuna-Eesti nimi, soe talv on muidugi üle Lõuna-Eesti igal pool setomaal ja mujal kah ja fotosid ja seal kasinad Soese naest jäid Tiia ära või nii-öelda Kivaska soodel saanud ja ja miskit vigurit tolle nimega Teddy. Vot, aga muide, tõsilvee kasval, mis ma kai perra näites kilbukas või luigelill näil ei olekas õigele Polnudki setokeesid ega võro kiilsidki nimi vai ei ole ülestähendust ei jõudnud lihtsalt kuna nail ei ole rahva seal määrastegi tähtsust nivool või alasel kari haina, seda mõtestan, kuigi pruugitu elaja söödeti nii ja sest ime Londu sani Ummamuda nimi. Sellise väikese sissejuhatuse taimenimedes tegi kala Urmas. Huvitav ju teada, et nime leiab rahvasuus see kes ohtlik või kasulik. Millel, kellel pole inimesega mingit seost, see jääb nimetuks. Nii ratsionaalne on meie nime ja sõnaloome. Seminaril rääkis Sarve Õie oma tõlkimise kogemustest, hädadest ja rõõmudest räägib keele kõrvalegi seto keelan, kõnelemise keel, kuidas temaga temas. Todon kirja pandmine muidugi rasse miit, kiil nikuga, köik keele oma Edimelt on kõnelemise keele. Sama häda on ka muusikaga. Et kiil ongi muusika ja Tuut ka pandas, kuigi kirja Ummazis seto kiilt Misest proomiga, kuigi muutu kirja panda, tuvam sääne meele hoitmise jaost Mele hoitmise jaostam tuuenne. Seto naised on ikka seda asja ajanud, kuidas meestega lood, eriti noorte meestega ja mikrofoni juures on liivaku Imre. Malle Emre periale Restne külastalle seal külavanem kooli hopi, magistri elektrivõrkude planeerimist ja vanemale catchekümmend kats, kus sa seda setu keelt õppinud oled? Vanaema ja vanaisa käest. Teisi sugulasi külarahva käest ema-isaga mõistavad ja mõistvaid kodus, mis kiiresti räägite? Ei 100 veljega rohkem seto ime, sõsar, aga rohkem kirjakeele vanaema, tädi, seto keel, miks ema ja sõsaraga kirjakeeles Maienium kujuline, kuigi kas ongi siis nii, et mehed räägivad rohkem seda setu keelt kui naised? On küll, jah. Panen banaalse kõneluse ka, nagu ei ole ka. Nii ja naa, aga noorbe rohkem kedagi. Miks see on, oled sa mõelnud ASAP Belgias, et ei mõista nii hästi ja loomisena arvamine, et paneb siis, kui mõista hästi Barbiilsemitega nende osadel. Aga kuidas koolis oli seal koolis ma mõtlen noh, gümnaasiumis või põhikoolis õpiti? Essopitab, põhikooli oli niisamaaegne, võib omavahel kõnedega gümnaasiumis Liina käive siis on, tuleb, lihtsalt ma mõistsin kõnelda tunnihaiga tõsises meestesse arbol vahepeal kui sa oma põhikoolis käisid, siis sinu kõrval olid ka lapsed, oskasid setu keelt? Jah, osaga kindla ja kõigis mõista muidugi, aga ei mõista, ma arvan, aga õpetajad ja kindlasti mõne oliva muidugi väljastpoolt kanoess mõistajalikega, kes kohapeal gimme mõistsime. Aga kuidas sul selle kirjutamisega on ja lugemisega? Tuletaks ratsemalt kõneldan, pole lihtsalt peategelane nagu mõte, võib-olla isegi paremini kui kirjakeele, aga kirjutada haiglat ega noh, kirjutada võib-olla miski lihtliku luge, sellepärast et sa kirjutad nii, kui siis kirjutad lugem mõtlema, mis teene, mõtlesin luga käsul oma setu kirjakeele-eelistused ka on. Et kas ülakoma või q veidigi, ma arvan, ta kuum nagu selline kõige võõrast mujastaga. Aga muidu on, miks neid sõnu manni mode jälgi, et et kasutad noid, mida oma kannistanalda slaidi kasuta midagi Duboidistada seda, mida oli. Aga on mingid teemad või valdkonnad, milles saab seto keeles paremini rääkida ja teised, mille, kus üldse ei saa. Ma arvan, seda asja vastu üldse ei, oledki aga paremini saa minagi ja põhimõtteliselt nõgesse kirjeldama. Või noh, oleneb seltsi, noh, ma ei mõista neid niimoodi ütelda, et praegu kibestuma teemat välja tuua, aga ma arvan, et seda asja ei ole, mingist ei saa, sa tegeled ka nii-öelda, sa õpid praegu sellist tehnika valdkonda. Kas sa saaksid mulle näiteks mingisuguse oma oma asjast rääkida, setu keel? Millegipärast ma ei mõistagi midagi sellest sellepärast et, et ma kellelegagi sändlike trehvanegis teavilop setomaal tekkinkega nagu omavahel kõnelda, aga Kindla ei saa, eks. No sõna, võib-olla see Poolkirjakeele pull seto keele aga, aga küll ime, mis sa arvad, kas seto keelel on nii-öelda jõudu jääda, arvad, gimme hammaka? Sõltus nüüd nooristeniiskis, kes jäi, see kesktähendab, jää kohe lättedki, käiks Liinalatia Nulatuse bõliina üles kasu, sest siis on miks nagu vaher asjata ja aga no kuigi kodu vanaemana niimoodi siis eksam on võimalust, et saabas hertsogile selgest mulle mul klassi sõsar tartlastel kõnesid kima väikenel käevõrumaal olla, vanaema vanaisa pole Kodoledzis ime äsja saastasarva üldse nats hoopis kypesaja küll Kinkagi kõnelda ei ole, siis on meilgi ta unetesser tulla. Aga ma arvan, et hommiksin vil hulga inimesi, kes kõneles aga kägenele Sagadu kiil muutus muidugi noh. Järjest rohkem sarnasest kirjakeelega ja on muidugi huvitav, et panna inimesi on aga sõna, mis on määrus, anti keerulisem ja huvitavam sõnaga ainult õigeid kasutasid ainet homsanud õitsema. Neid keerulisemaid ja huvitavamaid sõnu tuleb uuesti hakata välja mõtlema seto keeles ja sellepärast tõlgitaksegi setomaa raamatu artiklite kokkuvõtted seto keelde ja seon õie sarvetöö. Setomaa raamat on eesti keeline õnne seal omma aga asjast kokkuvõtte ja oma siis seto keele pildiallkirja oma. Kah keele setokeelse teksti tõlkimine oli teie töö ja ülesanne, kus see kõige suurem murdmine oli. Burnesi roll Pärs Pallo, üks asi on tuua, et Inemise tahtva Väiga tähtsalt kirata ja siis lausoma nii pike, et seal on suure tähe ja punkti Vaichallomaks pers, mitu komacayst ja mitu mõtet ja siis kõigepealt pead Tubike mitme realitse lause hinde jaos vallal arutama. Ja siis kaema, et kas ma pea Kasama pike tegema või ma saa siis kuigi lõhkoppide lausidega siis väga palju seltsid vahtisid Sõnnu tegemisi mind jaost meil ole olema Sõnnu kuma elesi seal seal allpool, et ma ole ei ole siis eesti keelega kokku puutunud. Siis ma vastan. No siiski palju, sest asjast arvu või öelda, et ka on, nii et kas ma kõgessaa Järvu, et seal on too arheoloogia võidu Kaidmise kandmisraamat ja seal on Sandsid sõnu küll. Eski eestlase saaja arvavad, et Midelu sõna tähenduse ja siis sõna omagi nii samata länn seto keelde. Nii, meie üritame rääkida. Siis, kui seto mehed on oma laulu lahti löönud see eesti ja seto keele kokkupuutepunkte, kui palju sellest on olnud abi või, või, või vastupidi muidugi digil seke Nõmma paljuski ütte sadamad, makkisi, sutt, mõni sõna tagasi s et meil on, eesti keeles on aga see, et et mõnikord tule nii mõnikord teistmoodi kui ma ees kulla, kui sinemis kõnelase, siis nähke augu ümbre või parandamise männegi, massin, et peaasi, nii ütleme, et siis alles õige, et kõigil tuletud Eestis päris palju sisse. Kui te neid tekste tõlkisite, siis kui palju oli abivõru-eesti sõnaraamatust, Natšotkaseks kai perre, kuse loll midagi. Kaia, ega Väinuid sõnuga. Mõned sõnad tuli ette nii kuis nä eesti keele omaga, seal on kõkke ja mõni sõna oli ka meil homsene säänest muudu sõna. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et kui kääki lugedood Ta või võltsi arvu saia ja siis jätti nii kuis ta läbi eesti keeles ei ole harjunud, nii et seal Sagamas jänest uma muutu mängimist olnud. Aga see sõna-sõnalt tõlkimine või ümberütlemine, mille peale te läksite, mida te valisite, seal on kakate, moodu mõistse ja tull kuigi pähe, et saad umma, muuda ülde. Sismatut tei. Aulges andsite laulsite. Tule tule, tule välja, et, et Liislad palju eesti keelega. Nii võõrid Sõnnu. Mida sa saaki, et kui tahta, et siis tulesi Väiga pikelt laada seletame ja siis tule siia hoopis teine asi ja ja kui Väiga panda tõist mõõdusõnu, siis imemis vahest saajal arvuga. Nii et see on nagu sääne keskpaiga leidmine, mida ja kus ja kui palju ja kui seal esiIloza, Parepia ja, ja, ja rohkem seto mooduja kõkke tuud, oleb ruum mõtelda, tuge arvestab Nonii ja see on köidiumis, kõneleb ajaloost, Jarheoloogiast, kui palju te pidite seal terminoloogiat tegema, kas te tegite seda ise, oli seal abilisi Edimelt õks ja muidugi kolle sõnumitest Mazazarvu ja ka eesti keele homsantsid kunst. See on nagu noh, kalmistu ja ja, ja siis nahk kössed, et mida ta sõna teil käändes, kui niimodi vallale seleta. Ja siis niimoodi sai mõnikord appi etu pärast, et kui ma, et ma võib, andes jooja, seo sõnad, et mida ma siis sinna paned, männioras kõge, kõige parem sõna jaagu, nii mõnestki keelt kõneles, siis me ole harinud, et vaat, seo sõna tähendas seod, et nii ütle, siis lähed minema, passaisattvanakat lugema või suits, kõik, mõtle, mida ta sõna täpselt tähendas. Nakad, tõlkmezis, kahete nakatad, et milleni, milleni sellest sõna ütle, mida ta siis, mida te siis tähendas ja saatesõna kohe metsis, saadetas. Siis asemele tulid saatesõna asemele. Diileminek ma panni see on siis nii-öelda raamatu sissejuhatus, eks ole, jah, aga kas oleks veel mingisuguseid siukseid termini näiteid tõesti noh, kui oli tegemist asjadega, millel ei olegi setu oma sõnu olemas nooleke eesti keele oma siis tuli eesti keele appi. No siis seal nii nagu eesti keele homseni seal sõna ja üte kitsa asja sõna ja kas ka kõik eestlase Tiia ei, mida me kõik sõnad tähendas? Oli küll niimoodi, et siis jäiki sa üldse sõna ja kamber daamika, ET muide kammkeraamika lets küll vist niimoodi sisse ja võib-olla mõned kodusse Honka mõnigi kreepeni keraamika mul mul oli. Seepärast, et ka seal oli need ripatsid ja noh, et kas Dilbendaja või kui me siin seda setu asja praegu ajame Värska muuseumi väravas, siis mis te olete mõelnud, kas setu eesti sõnaraamat või üldse noh, nii-öelda setu seletav sõnaraamat, mõtet oleks seda kokku panna või, või teha üks ühine lõuna-eesti sõnaraamat Parillalt etes on Võro-eesti detes eesti võro ja ma proovin ka, niipalju kui laigu säält ja ja siin mändsidki pandas anne sõprusvõra sisse õnnet, siis arvuvad naine võrasena seto sõna ja ma-ist tunne hätud Olesi seto. Sõnaraamatut ei ole siin Väiga Vaiatud pärast. Korjamentsidki sõnu ja siis nemad igal poolaja papride pääl ja papra viiri peale Kohki midagi kuuled, siis kirjutad üles, et nii võib ka ülde ja et nüüd olles ja vajadusel väike väike kokku pandud. Ehk siis oleks iseasi ühes kohas ja nii-öelda sõna kogu oleks võtta. Jah, on küll. Nii. Kui nüüd teeta looduse osa, kui palju seto kiil ja seto looduse ning tuleb siis laagrisse osta ja kui palju kas keele ja rahvaluule folkloor ja ma võin ütelda niimoodi, et seal lade, elajate nime tegelikult on? Võib-olla tõesti mõistlik panda, nagu idas levinud ei lähe nimi, mis, mida kasutavad. Võib-olla ma arvan, tekst, teksti sai eriti panna. Nii et tegelikult päris mõistlik tõepoolest pandud, nagu ma ei tea, ma ei mäleta, kas seal ladinakeelne nimi sai, eesti keel on. Et siis ainult seppasid peaaegu inglise keeles. Meie saate peakõneleja ja eestlaulja oli Õie Sarv ja teemaks oli Värska kultuurikeskuses toimunud seminar, setosõnad ja sõnatagused, kus Tartu Ülikooli ja Seto Instituudi teadlased arutasid selle üle, kuidas Setumaa looduse koguteos välja peaks nägema. Ja siinkohal veel lühike sõnajärg kala Urmasele. Ja siis jääb saadet lõpetama Kauksi Ülle ja tema lemme lehe ballaad, mis Marie Mets oli loetud. Nii mõnigi nüüd saast väega harilik Tsirk nagu vil karmiinleevike ja, ja suur jaga hõgemito roolile omava nii-öelda sisse tulnud rahvas, mõtlesin nimme veel Roo rööbikonda koossegi rahvasuunaga mitte ja pääl vas seal Matsalu kannin koheda Varlen Pilmu ja pääsukese Siigi istusin osa peal, kes on meil uhkelt rahvuslind suitsupääsukese nime all, too puhas saksa tõlge Rauks valvest ommiks saada või noh, lauda pääsukene paisis mõne muu särtse tare Vairuumi nime perra ja see on siis kaarte pääsukene, kel lahend harki Handja annab, vähemalt on valge. Ja nimetatud vuristas ei la pikk ja laulu mujal Eestis olnud, aga purk pääsuke või pirts pääsuke lendasid siga siga, margi nimine, süle võrama, vaske setomaal olev näevad kõige suurem või ma ei tea, kas neil ka kõige parem liha. Aga, aga siga on siis sinikaelpart ja ja siis muidugi lehe käega siin oma siis ja sa häitis kah eestikeelne kollane vesikupp, siibias olemasi kuulsaga kasv, mis omal ajal on leeme Lehtwellemmele. Aga rahvasuu esisäärast nimme nüüdsel ajal küll ei pruugi oma kas ja kukub noh, või ala tuuberra, nagu kukkuvai kupramuda Homsi häierm seal või ole kadu perra, et kui ta härram Häidzeni siis. Tuled imevilikassal kukk, välla ja kobra lehest või kobrulehest kutsetes. Kogu mäng mõttes tumeng, kiida kiik, helget kiik, Lemmeleht täis kasunuli, Häidset näitsikuts, tulesist ülevi võtta minna ja nii lemme lehk nagu liik ei virvendanud tiik, mille eest, mis saanud nõuda mõist, lemmeleht, keetingi taimekene arvest aru, Haine näitsik närvetes näost, aga Lemmele palas kõrvu isid tähega lumbin, saa lubatus Helm ja krõll ja paatrite preese ja süveme Kotsilt sõlg. Aga Lemmele püsisva ka pimelehe all kungedes krooks, saa lubatus, ese atria vele Hobest ja sõsarab voki ime Maasik, kut lehikud, Lillikud ja väikud muud. Ja vana imega kangaspuud. Elliga tallemmeleht, dime nõudu, muud pimekumaskuid päib time, kelles, kuid Kell näitsik balles ja nui kuts avida ei üts, ei Tõne. Jätas sadu Lemmelehtcost, lubakotu koduluba, mine muud lemmeleht liigaht, Evirveli vesi. Ja lubas kodu, olgi lemmeleht, ligide suud. Aga kui tulen, järv, jäänäidik pääst aru, aina süvene Alt kraap tarte taime suubelt sähmas lembelehte ine arudes aru Hain liigahtas Lemmele. See oli keelekõrv. Aitäh kuulamast. Toimetaja maris Johannes.