Tere päevast, klassikaraadiokuulajad on ka, ma saan 15. mai helikaja ja tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Pärnus toimus teine viiuldajate konkurss, tulemustest annab ülevaate Tiina kuningas. Met Live hooaeg lõppes Rossini ooperikaar. Mida ning me kuulame muljeid lavastaja Liis kollelt. Rahvusooperis Estonia viimane asi, etendus Straussi operett Nahkhiir. Ja meil on intervjuu lavastaja Michel taikemaga. Teda intervjueeris Karin kopra. Eestis annavad kontserte preenishermoonikud, kuulame intervjuud dirigent Markus Boshneriga. Tallinna orkestri kontserdist, õhtu moodsatega, kõneleb Heili, vaostamm. Tähistatakse koorijuht Vaike Uibo seitsmekümnendat juubelit. Pärnus toimub kaheksas rahvusvaheline koorifestival Ave sopp andis intervjuu Annika Kuudale. Löökpilliansambel Paukantest tähistab kümnendat tegevusaastat ja stuudios kõneleb Vambola Krigul. Ja saame ka ülevaate Elleri koolis valijast tulevikumuusikud ning Eestis annab kontserdi Vilniuse keelpillikvartett. Sellest kõneleb lähemalt Tuuli metsoja ja soovin teile head kuulamist. Teisest kuni kaheksanda maini toimus Pärnus teine Pärnu viiuldajate konkurss, mille žürii tööst võttis osaga professor Mare teearu Eesti muusikaakadeemiast. Esimene konkurss leidis aset 2008. aastal, mil oli maailmakuulsa viiuldaja David võistrahi 100. sünniaastapäev. Nii esimese kui teise konkursi esimene ja teine voor viidi läbi Pärnu raekojas. Kolmas voor Pärnu kontserdimajas Pärnu linnaorkestri saatel, dirigendiks Jüri Albert. Eesti vabariiklike keelpillimängijate konkurss, side ajalugu algas 1969. aastal. Lõppes 1987. aastal. Edasi me hakkasime läbi viima rahvusvahelist Heino Elleri nimelist viiuldajate konkurssi on jäänud küll alles muusikakoolide konkursid on toimunud ESTA, Eesti üleriigilised noorte viiuldajate konkursid ja tänavu toimus ka tartus konkurss-festival keskastmekeelpillimängijatele. Kui välja arvata rahvusvaheline Elleri konkus, on need konkursid mõeldud kuni 22 aastastele mängijatele. Pärnu konkus võimaldab osaleda kuni kolmekümneaastastel. Viiuldaja võimaldab kolmandas voorus mängida kolmel eestiviiultel koos orkestriga ja Pärnu konkursi kava on olnud uudne. Pärnu teine konkurss säilitas paganiiniga priisi betoos, pala ja Mozarti kontserti aga uudne ja värvikas oli soolo. Bachi asemel mängida Bachi sonaati viiulile ja klavessiin-ile, mis näitas ansamblimängutunnetust konkursi nõuete latti. Teisel konkursil tõstis kõrgele kohustuslik Tubina soolosonaadi nõue. Žürii otsustas lasta kõik osalejad teise vooru ja toimus tõepoolest ajalooline sündmus, kuus eesti viiuldajat mängis samal päeval seda eesti viiulimuusika üht sisutihedamat teost. Tõbinosalusenaati kolmandas voorus tuli esitada lisaks Mozarti viiulikontserdile üksi väldi kontsertidest tsüklist Aastaajad ja seda ilma dirigenditanud orkestri proovi, mida solist ise läbi viis, oli võimalus ka žüriil jälgida, mille poolest tõsta esile Robert Traksmanni 15 aastast Tallinna muusikakeskkooli õpilast õpetaja Tiiu Peäske klassist, kes võitis teise konkursi, sai samuti Tubina preemia ja Pärnu orkestripreemia. Kõiki võlus noore inimese julgus, siirust, musikaalsus ja lihtsalt hea pillimängu. Oskuspreemiad said ka muusikaakadeemia üliõpilased Hendrik soonia, Ingmar Simson, Valtinud dotsent, Urmas pulbi viiuliklassist. Hendrikson tundis end hästi valdit esitades. Ingmar Simson vältinud, pakkus ilusaid kõlavärve ja oli ainus, kes riskis peast mängida tõbine soolosonaati. Kuigi seda ei nõutud. Ma arvan, et nii ulatusliku ja mitmekülgse kava ettevalmistamine nõudis kahtlemata suurt pingutust igalt osavõtjalt. Ja olen seda meelt, et kõik võitsid, tõstes oma pillimängutaset ja saades juurde esinemiskogemust. Kahtlemata ka muusikaakadeemias on veel viiuldajaid. Meil on tänavu lõpetajad päris tugev lend, nii bakalaureuse kui magistri lõpetajad. Aga kahtlemata, nad on rohkem seotud praegu oma lõpukava ettevalmistusega ja paljud lihtsalt töötavad orkestrites, võib-olla lihtsalt ei jagu aega enam niisuguse repertuaari juht õppimiseks. Mis te arvate, kas see traditsioon peaks jätkuma ja Pärnu viiuldajate konkurss peaks toimuma ka edaspidi? Ma oleks küll seda meelt, et lasteaia jätkub ja tuleb lihtsalt mõelda ja arutleda selle kava üle, aga kahtlemata on ikka tore, kui selle kava uudsus Jäkaalias. Kõneles professor Mare Teearu konkursi võitja, Tallinna muusikakeskkooli kaheksanda klassi õpilane Robert Traksmann on meil nüüd ka stuudios palju õnne. Palk, aitäh. Milline oli see kava sind võidule? Viis, oli väga mitmekesine, esimeses voorus oli paganiini kapriis number 13 ja Bachi sonaat viiulile klassinile number neli ja teises voorus oli sansansi avaneez ja Tubina soolosõnad ja kes su kõige suuremad abilised olid selle töö juures? Kindlasti kõige suuremad abilised olid minu õpetaja Tiiu Peäske ja Kaio Lapu klaverisaatja, kes aitas mul neid lugusid seal korrigeerida endas. Ja kaua see kestis seal ettevalmistus no ikka paar-kolm-neli kuud. Mis oli selle asja juures kõige raskem nende lugude juures, konkursi juures üldse? Võib olla ja pikkus ja mahukus kõik seda vallataja hoida vormis, kõike seda oli palju ja peast tuli mängida jah, enamus peast ja mõndasid asju võis ka noodist näiteks Bachi üldised konkursi õhkkond oli väga sõbralik, mingit sellist hirmsat konkureerimistelt selline kontserdi tunnet rohkem. Sellepärast et ka publik oli saalis. Ja kuidas töö sujus siis Pärnu linnaorkestriga? Ei, väga hästi, nad olid väga vastuvõtlikud ja me saime hästi kooskõlastatud oma soovid. Kõige tähtsam selle konkursi juures tegelikult minu jaoks oli see, et sai mängida parimat muusikat. Kava oli väga mitmekesine ja huvitav, kindlasti on ka tulevikus seda vaja ja sai musitseerida väga kogenud muusikutega nagu pärnarillakestele ja Reinutab klavessiinimängija ja kindlasti ka minu ema Maret Gerretz-Traks. See on sihikulge mõni järgmine konkurss, mis tulevikuplaanid on praegu veel nii kaugele ette ei mõtle. Üritad oma kooliasjadega hakkama saada ja praegu küll, aga aitäh sulle ja edu nii eesseisvateks eksamiteks kui ka sinu edasi. Üks õpinguteks rääki kuuleme sinust veelgi, aitäh. Metropolitan liva hooaeg lõppes Rossini ooperiga armida, mille peaosas laulis Renee Fleming. Kuid ooper on sellegipoolest huvitav, et seal astub üles koguni viis tenorit ja oma muljeid jagab nüüd lähemalt lavastaja liis kolla. Rossini on muidugi üsna tuntud oma selliste muusikaliste naljade poolest ja võib-olla siin seda koosseisu võiks ka pidada üheks selliseks naljaks. Kuus koloratuur tenorit, noh muidugi on võimalik jah neid rolle seal jagada, nii et tegelikult saab neljaga hakkama. Metropolitan Opera oli siis otsustanud viie kasuks, kusjuures veel see jagamine oli toimunud niimoodi, et Marju pans, kes alguses teadis, et talle alla pannud Carlot, see on siis üks rüütlitest, kes tuleb Ronaldot otsima, kolmandas vaatuses sai hiljem teada seda, et soovitakse lauluski tundot ehk ütleme selliste lüütide hulgas negatiivset tegelast siis ta väga ilusti räägikski intervjuus, kuidas ta pidi oma Carlorolli kontseptsiooniga ümber mõtlema, et alguses ta oli seal kavatsenud Ronaldot palju rohkem rünnata. Ta, aga kuivõrd tal oli vaja ka tema tõelise vastase rollis olla, siis ta muidugi seda Carlot pehmendas ja seal Hando jäi, võib-olla jah, natuke selliseks üheplaanilisus Tiimonlikuks nagu tundus, et ta tõesti kohe väga palju jõudu paneb mängu, et moodustada siis selline vastukaal ja sellele üleüldisele headusele ja, ja vaimustusele. Muidugi üks väga huvitav asi, millele ma mõtlesin selle etenduse, seal on just see tenor ja tema konsultatsioonid ja hääleliigi ja samuti noh, võib vist isegi öelda ka sellise ütleme, edendaja tüübiga seostuvad assotsiatsioonid ja seosed. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et relvastatud tenor tegelikult ta ei mõju ähvardavalt laval. Et ta mõjub niimoodi märgilisenam. Aga ikkagi, kui meil on selline tumedam baritoni või isegi passi värv, siis ma arvan, et ükskõik, milliseid saatusi sealt tuleme, võtame neid siiski tõsisemalt. Ja kui nüüd siis Rossini just nimelt andis sõduritele, kuivõrd tegemist on ristirüütlitega, nad on siiski sõjamehed. Just nimelt neile kõigile andis tenori hääled, sest koosseis on ka kaks passi, aga nemad on Idra ootekes on armida onu ja nagu ka selline negatiivne tegelane selles mõttes, et ta on armid, aga liidus ja nad on nende ristisõdijate vastu ja samuti on paska Asta rotte, kes on siis selline deemonite vürst. Et selles mõttes huvitav, et neile vastukaaluks on siis kuus tenorit, kes on rüütlid ja minu meelest eriti just nagu selle multifitseerimise tulemusena võib isegi mõelda, et rasiini naeruvääristab sõda või isegi tõsisemaid inimesed võiksid kahtlustada teda võib-olla patsifistlike. Ja tegelikult, kui inimene ikkagi andub niivõrd gurmaandusele, siis noh, ma usun millegipärast, et gurmaanid on rahumeelsed inimesed, et, et nad ei ole sellised sõjardid seal sõjaväelastega, pigem seostame rahvuselist askeetlik ja vähenõudlikkust armide kohta on muidugi väga vähe materjali. Et võib olla, kui rohkem külasta häid raamatukogusid, siis kindlasti leiaks. Aga ütleme, kui tavainimene niimoodi hakkab guugeldama, siis tegelikult ega selle teose kohta eriti midagi teada ei saa. Et miks ka selline koosseis. Aga iseenesest on see tõesti väga huvitav kolmandas vaatuses muidugi see kõik nagu veel tõuseb mingile uuele tasandile, siis kui tenorite paar siis Karlo juba Aldo lähevad Ronaldot otsima. Seni poisid lavastuses veel nagu eriti võimendatud, kui nad satuvad sinna armida võlumaailma, et nad on nagunii võlutud ja vaimustatud sellest ja kuidagi nad mõjuvad natuke nagu lastena, kes on sattunud mänguasjade poodi ja siis muidugi, kui nendega liitub karina Aldo, siis on vist ilmselt üks selle ooperi tunduvaid numbreid kolme tenori detset. Ja muidugi väga hästi olid valitud ka need osatäitjad. Dalton, Lorentz, Prangli võib siis nimetada selliseks tumedaks hääleks. Väga omapärase tämbriga tenor minu meelest ja Carlo siis jah, juba mainitud barribanks. Et minu meelest oli see see häälte tasakaal seal väga hästi olemas ja igaühe partii joonistas väga hästi välja. Üldiselt ma pean ütlema, et muusikaliselt jep, see kõik ikkagi väga hea mulje, kogu see produktsioon ja siis muidugi jah see kauaoodatud armida Renee Fleming kehastuses siin minu meelest lauljanna ise ütles väga ilusti vaheintervjuus Debora faktile, et see ei ole ju tema mingisugune eriala, ütleme, et noh, et ta ei ole üldse siile partoliive keegi, eks ole, kes laulabki kolortur rolle ja Rosiini rolle ja ütles, et kuivõrd ta ei ole spetsialist sellel alal, siis ta siiski nagu jää mingitesse raamidesse. Ta ei saa metsikult improviseerida, mis tegelikult ju ütleme selle muusika puhulis kõigi nende biorituuride korral on ju võimalik. Et ta pigem nagu, nagu järgib seda, mis on ette antud. Aga noh, muidugi jah, selles partiis on, tõstis need kaelamurdvad tõusud ja laskumised kõrgused ja sügavused on ikkagi kaugel. Ja siis muidugi need pidevad kulatuurid siin võib, lausa tekitas väikesin laulu, kunsti devaleoatsioon, et kui meil on tore, niikaua kuuleme, siis me lõpuks ütleme, et see polegi midagi erilist, ei ole midagi normaalsemat ka niimoodi laulda. Aga igal juhul minu meelest. Aga hästi sobis sellesse ossa ja, ja teda oli huvitav ja nauditav kuulata. Arvas lavastaja Liis kolla ning seda arvamust pikemalt on võimalik kuulata klassikaraadio helikaja internetiversioonis kus kõnelesime ka natukene sellest, milline oli mett laiv terve hooaeg ning milliseks tõotab kujuneda Metlajevi järgmine hooaeg. 13. mail esietendus rahvusooperis Estonia Johann Straussi nahkhiir. Straussi ühe menokkama opereti tõi Estonias publiku hollandi lavastaja Michil täikema. Tegemist on täikema teise lavastusega Estonias. 2006. aastal tõi ta lavale ka Rossini Tuhkatriinu. Mis siin käikema ütleb, et tal on head mälestused Tuhkatriinu lavastamisest Estonias. Nii et ootas põnevusega nahkhiirt. Manualis on tugev Triinu heinsooroll infovahetuste tudengina ka teinud teed sain aru, et siin on suurepärane lauljate ansambel, kes on võimelised laulma näitlema. Ma olen aru saanud, et see on väga oluline omadus selleks, et luua särav lavamuusikateos. Millist väljakutset pakkuv lavastajale opereti väljatoomine võrreldes ooperiga? Seal oli ta. Ma ei tahaks eristada ooperi- ja opereti, lavastasin, ütleb täikema. Pigem teeksin vahet hea ja halva muusikateatri vahel. Ja nahkhiire on kindlasti maailma üks parimaid operette mis teeb sellest parima. Sevovi mitmed asjaolud, kõigepealt see lugu, mis inspireeris Johannes Straussi loomestama parimat muusikateost. Siin sai ta kasutada just seda, mida kõige paremini valdas tantsumuusikat valis sotsiaalmeediasse ja nii edasi. Müüsid. Kuid teine põhjus on opereti karakterid sest mitte keegi, ükski mees ega naine nahkhiirest pole päriselt õnnelik. Kõik püüavad olla kas rikkamad, ilusamad, võimukamad, tähtsamad armastatumaid. Ja selle tulemusena on inimesed iroonilisemad, hakkavad mängima, rolle, teesklema, kedagi teist. Ja Johann Strauss on leidnud kõige selle jaoks väga hea muusikalise keele. Tavaliselt on muusikateatris nii, et kui pole võimalik tundeid rääkides väljendada, siis hakkavad tegelased laulma. Nahkhiired teisiti tegelased hakkavad laulma siis, kui nad valetavad. Ja just see tegigi teosega. Planeerimise Johann Straussi-le nii huvitavaks. Mulle tundub nahkhiirelugu lihtne ja naljakas. Aga kuidas lavastaja täikema, seda näeb? Antiigist hooli Pipukerleid. Kõigepealt arvan, et selle looga saavad inimesed ennast samastada. Muidugi oleks see nii populaarne. Miks meid huvitavad need karakterid? Vastus peitub selles, et ka väga paljud meist pole õnnelikud olla ühel õhtul keegi teine, see, mida operetitegelased teevad, sellest unistavad ka väga palju. Meist aeg-ajalt Michil käigema on tuntud oma intrigeerivat lavastuste poolest. Aga milles seisneb nahkhiirelavastuse intriig? Kas alkoholis ja erootikat? Keda me laval ei näe ja seal šampanjatüki lõpus kõlab lause, et šampanja on kõiges süüdi, nii et alkohol mängib tõesti suurt rolli ja see pole lugu kenadest inimestest, see on nagu inimestest, kes teevad inetuid tegusid tavaliselt neid, nad lähevad peole, et luua erootilisi sääre, balleti tüdrukutega. Kõik see on tegelikult sees Variety testiraamatus ja minu meelest ei leia seda enamustest nahkhiirelavastustest. Nii et minu eesmärk oli näidata intriigi nii selgelt kui võimalik. Mina nägin ka pisut vulgaarsust, kas see oli samuti teie kavatsus? See on minu lavastus, järelikult oli vastav täikema. Ma lugesin nahkhiirepartituuri ja tekstiraamatut ning lavastasin seda, mis seal kirjas oli. Siin kõneles lavastaja Mihhail täigema. Nahkhiire muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alberten, kostüümikunstnik Claudia Tamm Saksamaalt, Valguskunstnik paas Berendsen Hollandist ja koreograaf Marina Kesler. Osades on Urmas Põldma, Mati kõrts, Aina Assani, heli Veskus, Mart Laur, Väino Puura, Rauna help, Kristiina Vähi ja teised. Järgmised nahkhiireetendused on Estonias täna. 20. mail. Pühapäeval, 16. mail kell 17 kõlab klassika Raadios Eesti kontserdihooaja lõppkontsert. Esinevad Eesti rahvusmeeskoor ja preemia, Filharmoonikute muusikaline juht Markus postne. Kavas Schuberti vaimude laul, vete kohal ja lõpetamata sümfoonia ning Brahmsi aldi absoodia. Ülekannet Estonia kontserdisaalist vahendab Mirje Mändla. Bremeni Filharmoonikute on Eestis juba alates kolmapäevast ja nad on jõudnud anda kaks kontserti. Bremeni Filharmoonikute näol on tegemist testriga, mis on Loode-Saksa muusikaelu üks alustalasid tänu oma mitmekülgsele tegevusele. Nad osalevad nii ooperietendustel kui annavad väga palju kontserte ja orkestri ajalugu võiks mõõta juba 200 aastaga ning selle orkestriga on teinud koostööd teiste seas ka Helivad Paul hindamitia, Johannes Brahms ning Eestis kõlavate kontsertide aegu kuulame kavas Brahmsi loomingut. Alates 2007.-st aastast juhib Premier filler Monikuid ning Bremeni diaatrit muusikajuhina Markkus Boshner, kes on õppinud Müncheni konservatooriumis ning on olnud hiljem kas Roger Norrington ning sor Colin Davis assistent ning aastal 2004 omistati talle saksa dirigendi preemia ning seejärel sai ta ka Berliini koomilise ooperi esimeseks kapellmeistriks. Bremeni fermoonikud on viimaste aastate jooksul nautinud erakordset publikumenu. Nende kavad on mitmekülgsed, sisaldades nii saksa romantikud loomingut kui pakkudes kuulajatele teoseid ka kaasajast ning nad on ettekandele toonud nii Peterise vasksi teoseid kui ka Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri loomingut. Siinkohal iseloomustab dirigent Markus Boshner orkestri kõlapilti. Dirigent Markus Boschniast sõnasined Berliini Filharmoonikute ajalugu on kestnud 200 aastat ja sellele orkestrile on väga sügav kogemus ning traditsioon esitada 19. sajandi saksa muusikat ja nad on väga palju tulnud ettekandele Brahmsi loomingut, Pramson seda orkestrit omal ajal ka terrigeerinud ja ta on just sellele orkestrile kirjutatud saksa reekviemi, mis tuli ka esiettekandele 1860.-te aastate lõpul. Tänu sellisele tegevusele on saksa muusika muidugi selle orkestri jaoks väga olulisel kohal. Nad jätkavad sümfoonilise muusika esitamist. Nende stiili võiks iseloomustada kui väga autentsed kõlapilt on selge ning läbipaistev ning see on küllaltki tüüpiline vana saksa interpretatsioonis stiil, millel ei ole väga palju ühist Fortlengleri või Karajaniga. Margus Boscheri sõnul on tegemist orkestriga, millel on Bremeni muusikaelus väga oluline roll ja tegemist on hinnalise väärtusega. Orkester tegi nii Saksamaal kui teeb ka Tallinnas koostööd Eesti rahvusmeeskooriga, mille kohta oli dirigent Markus Bougheril ka ainult kiidusõnu ja ulatuslikumalt. Intervjuud Margus Boschnieliga on võimalik kuulata. Klassikaraadio otseülekandevaheajal ja Bremeni Pharmoonikut musitseerivad klassikaraadio eetris pühapäeval algusega kell viis. Pärnus annavad nad enne seda veel kontserdi laupäeva õhtul algusega kell seitse. Täna Tallinna päeval toimub Tallinna filharmoonia korraldusel kontsert kevadõhtu Mozartiga. Esinevad Tallinna Filharmoonikute Eri Klasi juhatusel. Kaastegev on metsosopran Helen Lokuta. Kavas on Wolfgang Amadeus Mozarti looming, serenaad number kuus ehk Serenatanud turna Dorabellaaria ooperis Cosi fan tutte Keru piino aaria ooperist Figaro pulm ja sümfoonia number 40. Palusin produtsent Heili paus tammekava kommenteerida. Mozart on üllataval kombel ise öelnud ühes oma kirjas isale, et ma kinnitan teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva, kui mina ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt sageli korduvalt uurinud. Kuigi klassikaraadiokuulaja kindlasti teab Mozarti elust ja loomingust väga palju, siis on minu jaoks isiklikult näiteks selline kirja tsiteering päris üllatav, sellepärast et ilmselt meil on ka tekkinud teatud arusaam, et Mozart kirjutas siiski suhteliselt kergelt ja no kui tuua teine fakt siia kõrvale, et 20 aastaseks saamiseks olid jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven kogu oma eluajal kokku. Nii et selline kurioosne kõrvutus kahtlemata on see kontsert, mis näitab Mozartit, et päris erinevast vaatevinklist kõigepealt siis naturn, serenaad, mis on tõesti üks ilus õhtune lugu, kolmeosaga marss minu ja rondo siis edasi need kaks väga vallatud ja säravat aariat, mis tõesti Helen Lokuta esituses ma kujutan ette, on eks paremaid variante, mis meil siit eestimaalt praegu võtta on, siia juurde ütleks kommentaariks koosi fantut Estonia lavale tulnud lavastaja lause. Shokleid ütles, et Mozart, tee peenekoelise maid, paremaid teoseid on Cosi fan tutte, mis on kord erutav, kord liigutav, siis jälle võrgutav ja ületav. Nii et päris palju erinevaid tundevarjundeid annab leida sellest ja, ja kahtlemata on helen just meister neid neid välja tooma. Figaro pulma üle oli Mozarti lend. Tal on tohutult hea meel, kui see 1786. aasta esimesel mail Viini õukonnateatris esietendusele tuli ja jällegi tema kirjas ütleb ta, et nad ei rääkisid millestki muust kui ainult sigarost. Nad mängivad-laulavad ja vilistavad sigaret ja see on mulle suureks auks. Nii et kuigi see au ei kestnud kaua, sest komöödias paljastati, ütleme kõrgseltskonna selliseid väärnähtusi, mis ei olnud just kooskõlas tolleaegse kriitikameelega ja keelati sele Viinis esitamine ära. Aga sümfoonia number 40 jällegi üks huvitav fakt, mitte ainult kaks mullis kirjutatud sümfooniat ongi heliloojal. Need mõlemad Angee mullis ja selle sümfoonia kohta on ka äärmiselt palju muusikaajaloos olnud erinevaid seisukohti. Näiteks on helilooja Robert Schumanni, kes teatavasti ka väga palju kirjasõnas oma eeltulijatega kaasaegsete kohta sõna võttis, on näinud selles vana kreekaliku valgust kerguste graatsiat, Donald Rässistovi aga opera, Bufaliku karakteristikat. Tänapäeva ülal peetakse seda siiski rohkem traagiliseks, tugevalt emotsionaalseks teoseks. Näiteks Charles Rosen on seda sümfooniat nimetanud lausa teoseks kirest, vägivallast ja leinast, aga igal juhul on ta üks tuntumaid teoseid Mozarti poolt ja isegi arvatakse, et selle neljanda osa esimene teema inspireeris Beethovenit loomama viieni. Sümfoonia kolmandat osa nägu geniaalsete teoste puhul ikka nende mõju ulatub kaugemale kui konkreetne ettekanne ja konkreetne teos. Niisiis kevadõhtu, Mozarti ka ja Tallinna Filharmoonikute ka toimub täna õhtul kell seitse Tallinna Mustpeade majas. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Koorijuht ja pedagoog Vaike Uibopuu tähistas 11. mail oma seitsmekümnendat sünnipäeva. Täna tähistatakse seda tähtpäeva piduliku kontserdiga Tartu Ülikooli aulas algusega kell 17. Esinevad Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, Tartu Ülikooli kammerkoor ja Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori vilistlaskoor. Dirigendid on Vaike Uibopuu ja Triin Koch. Sama kontsert toimub ka Tallinna lauluväljaku klaassaalis 23. mail. Klassikaraadio salvestab tänase juubelikontserti Tartus. Tänase kontserdi teeb eriliseks veel see. Vaike Uibopuu asutab koos Paavo Uibopuu ka Tartu Kultuurkapitali juurde Vaike Uibopuu nimelise sihtkapitali. Selle eesmärgiks on toetada ja tunnustada püsivalt tegutsevaid Lõuna-Eesti naiskoore ja nende dirigente, tunnustamaks kvaliteetse naiskoorimuusika viljelejad. Meeldiv võimalus oli kohtuda möödunud neljapäeva õhtul Vaike Uibo puuga ja soovida palju-palju õnne. Tänan õnnitlemast ja klassikaraadiot, et tegi. Mulle meeldiva saate siin mõni aeg tagasi. Just kordus oli minu sünnipäeval täiesti ootamatult. Isegi mulle endale meeldis jutuajamine, mis on harukordne nähtus, kui üldse midagi meeldib. Kuidas Vaike oma sünnipäeva tähistas? Mina tegelikult ei saanud tähistada, sest ma võtsin kõnesid vastu, istu sinna mobiiliga tavatelefoni kõrvale, ühes rääkisin, teine helises ja et mulle kas terve päev selle peale, millised on koorijuht Vaike Uibopuu tegemised praegu ikka tavapärased olen proovinud, kas ilma muusikata saaks või ilma koori ees tööd tegemas käimata saaks elada, et see on võimatu, see mõjub tervisele halvasti. Muusikas olemine, see on nagu toit ja siin ei ole midagi parata. Ta tuleb edasi teha. Huvitaval kombel on kokku sattunud maikuus kaks sünnipäeva mõlemal Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori dirigendile. Ka praegune dirigent Triin Koch tähistas sellel nädalal oma sünnipäevateeni kohta. Ma võin öelda, et on ka minu õpilane ja sarnased oma karakterilt. Me toetame teineteist. Siin ei ole midagi imelikku, et tema nüüd on ülikooli naiskoori juures ja, ja jätkab seda tööd. Kuidas saada heaks dirigendiks koorijuhiks? Kes sellele küll oskab vastata? Ei tea, selle kohta ei ole vist mingit retsepti. Mainisid ta just ennem, et ei saa ilma muusikata, millist muusikat Vaike Uibo kuulab peale koorimus igasugust muusikat, loomulikult mulle meeldib ka jazzmuusika hästi kõrgeklassiline tegutsemine, see On nii nagu kõrgem matemaatika, kui sa kuuled seal improvisatsiooni ja klassikat kui vaja, lihtsalt kasvõi oma meeleolu jaoks tuleb kuulata teie juhatada on Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori vilistlaskoor, kes ka sünnipäeva kontserdil esineb. Ja see on ikka see kur, kus iga nädal saab ees käidud, et nüüd kammer, koorija naiskoor on, kus ainult mõned proovid on lihtsalt tutvumas käidud. Kuidas nad aru saavad minust, sest need on ju uue dirigendi žestid ja siis loodan, et kontserdil kõik läheb nii nagu korraliku interpretatsiooni juures vajan. Muusika kontserdil kõlab põhiliselt siis Eesti muusika nii Tartus kui Tallinnas on valitud. Ma arvan, et huvitavamad asjad küll Ernesaksa küll tormist kuni leidu samuti, aga jah, võiks olla, aga ikka Eesti muusika, kes siis veel seda peaks lõuna. Kindlasti sinu aknal tuvid ja vahtralt valge pilved Pääle. Need on ülikooli akadeemilise naiskoori valik, et ma võiksin neid juhatada. Muidugi need lood on lauldud kuulsaks välismaal konkurssidel, mõlemad on hästi kõrgelt hinnatud ja sinu aknal tuvid haarab, ükskõik, on täita itaallane või prantslane, et mõjub ka teiste rahvaste peale. Õnneks. Mida vilistlasnaiskoor laulab? Vilistlasnaiskooril on Tormis Ernesaks kuni leid on mulle meeltmööda üks norra laul ja see on siis üksikära eksinud laul Norra tantsulaul teatud maakonnast, kuna mulle meeldib Norra loodus, rahvas, heliloojate looming, nii et siis sellepärast palju on koorijuht Vaike Uibopuu 70. sünnipäeva puhul ja soovin siis palju ilusat muusikat ja energiat. 20.-st kuni 22. maini toimub Pärnus kaheksas rahvusvaheline koorifestival mille üks korraldajatest Ave sopp on neid ka meil klassikaraadio stuudios. Tegemist on traditsiooniga, mis on rohkem kui 10 aastat vana aastast 1996. Festival on oma nägu üsna palju muutnud, võrreldes 96. aastaga. Näiteks alustuseks oli ta niisugune südasuvine, aga nüüd me oleme tahtnud just pigem nagu näidata ka seda, et Pärnus on lisaks rannas hooajale on tegelikult väga ilus kevad ja ta on mõnes mõttes muidugi sellisest natukene nagu rahvalikumast üritusest rohkem lihtsalt kooslaulmise rõõmust suundunud. Ta head koorilaulu propageerivaks festivaliks. Sellel on ka täiesti oma põhjus, ehk siis see suunamuutus tuli just Pärnu kontserdimaja ilmumisega Pärnu linnapilti, see on andnud meile võimaluse korraldada koorikonkurssi. Me oleme jäänud selle juurde, koorikonkursil on suund, ehk siis rahvalaulukonkurss enamus koore ikkagi, kes on festivalil, on ühtlasi konkurendid, kuigi on neid, kes tulevad ka tõesti niisama ja me pakume nendele ka esinemisvõimalusi ja muidugi ka võimalust kõigest sellest osa saada esimest aastat. Ta on meil ka avatud konkurss ansamblitele ja see tulenes täiesti eelmiste kordade kogemusest ja vajadustest ja mul on hea meel, et isegi esimese korra kohta ei olegi neid ansambleid üks-kaks, vaid rohkem. Kõik saab alguse vägagi suurejoonelise avakontserdiga 20. mail Pärnu kontserdimajas kus tuleb Eesti esiettekandele Karl Jenkinsi rahumissaaamid, mäen see, et festivali avakontsert, selline suurvorm koos linnaorkestriga, seda võib ka nimetada aivar institutsiooniks 2004.-st aastast me oleme seda just nagu selles vormis teinud teha seda tšenkinsi, teost. See mõte oli mul juba eelmise koorifestivali ajal, aga siis ma nagu jäin selle teostamisega hiljaks ja hoidsin kaks aastat ehk rohkemgi pöialt, et et keegi seda ei avastaks, et ma ikka saaksin esiettekannet teha. Eestis tundub, et see õnnestus, vähemalt kirjastaja andmetel küll. Me olime avakontserdiks liikunud pigem klassikalist liini, pidime oleme laulnud Mozarti c-moll missat, Beethoveni üheksandat sümfooniat. Eelmine kord oli kavas Karl Orphy karmina Burana ja ma mõtlesin, et vahelduseks võiks muuta nagu helikeelt. Ka eesmärk oli tavakontserdil osaleksid Pärnu linnakoorid ja et me ei jõua iga kord rinda pista Mozarti või Bachiga. Ja kui üks ajendiks oli see, et Pärnu linna oli selleks ajaks kiimas, väga elujõuline ja väga vahva kollektiiv nagu Pärnu noortekoor ja ma vaatasingi, et mis võiks olla nagu selline teos, mis võiks olla suupärasem noortele. Ma tegelikult väga ise ei ole sellise muusika fänn, aga see lugu mind küll väga toitis ja kohe näha, et lisaks Jenkinsi rütmikkusele ja meloodiale on seal väga palju sisu, just dramaturgidele sisu, nende tekstide valikuga ja ta on nagu palju kaalukam kui näiteks tema põhiline hitt Adeemus. Ja vähemalt Karl Jenkinsi kirjastaja andmetel on see üks maailmas enim esitatud tänapäeva hello ja vokaalsuurvorm. Niisiis sel päeval on ühel laval nii Pärnu linnaorkester, Pärnu kammerkoor, Pärnu segakoor, Endla, Pärnu noortekoor ja solistid. Aga peale nende on festivalil väga palju teisi osalejaid, kui suur on osavad sel aastal väga arvukas? Meil on vähemalt registreerinud üle 800 laulja, koore on 29. Ja ma ei ole ju neid kontserte veel näinud, aga kui ma vaatan neid koore, kes sinna tulevad, siis mulle tundub, et see konkurss on kindlasti keskmise ja hea tasemega. Ja võib-olla ongi just rahvalaul nagu annab sellise võimaluse, et ka nii-öelda tavapärase materjaliga voorid võivad tegelikult tõmmata sellest kavast päris palju välja. Tõepoolest see kava peakski baseeruma rahvalaulul või siis rahvalaulus vaadetel ja pigem sa võid kasutada näiteks meloodiapille ja kõike seda nagu ilmestada aga vältida fonogrammi ja klaveri saatel esinemist. Aga kõik koorid pannakse siin kokku ühte jah, ja ka lõpuks ansambleid, ehk siis et me oleme läinud seda teed, et me anname välja ühe väga arvestatava preemia sõltub aastast, kus me oleme, ehk siis meie preemia suurus on 2010 eurot ja ülejäänud saavad siis tunnustuse vastavalt siis punktidele, kas siis kuld või hõbe või diplomite poolt, et raha paneb piirid. Ei saa nagu teha niisugust tippkonkurssi, kus on ta nagu välja kõiki kategooriaid ja kolm auhinda, aitäh selle ülevaate eest. Niisiis 20.-st kuni 22. maini saab Pärnus kuulata mitmeid-mitmeid, kontserte, elada kaasa oma lemmikutele. Eesti löökpilliansambel paugensest tähistab oma kümnendat tegevusaastat. Klassikaraadio stuudios kõneleb ansambli tegevusest ning peagi toimuvatest kontsertitel lähemalt löökpillimängija Vambola Krigul. Noh, nüüd ongi see moment, et meil siin 10 aastat asutamisest täis kokku sai ta kutsutud algselt seepärast, et, et oli justkui igav mängida ainult orkestri partiisid ja olles värskelt käinud Stockholmis suurel löökpillifestivalil ja saanud sealt kultuurišokki, mismoodi võib löökpille mängida, siis ei läinud kaua aega otsustada, et nüüd ta omale ansambli tegema ja üks neist eesmärkidest oligi siis löökpillimuusika lõõtspillimängu laiem tutvustamine Eesti publikule ka, millest nad siiamaani ilma on jäänud, kes selles ansamblis algusest peale kuni siiamaani on mänginud algusest peale, kuni seni oleme mina ja Anto õnnis. Et me oleme mänginud igasuguseid erinevaid koosseise, kahest nelja mängija, nii et need inimesed on vahetunud, aga mitte viimase kolme-nelja aasta jooksul enam. Kes on need Eesti heliloojad, kes on teremuusikat kirjutanud, aga siis, kui me esimest kontserti hakkasime tegema, siis me otsustasime tellida teoseid neljalt heliloojalt Lepo Sumerat, Eino Tambergi demonstreenrilt ja Ülo Krigul-ilt, et siis oleks Valmis meistriteost jagaks noorema generatsiooni helilooja teost. Lepo Sumera teos sai valmis vist kuuendal mail, meil esimene kontsert kaheksandal mail, aga tema teos oli tõeline, selline meistriteosed vähese noodimaterjaliga väga palju öeldud ja need heliloojad on päris hulka, kelle käest me oleme lugusid tellinud, aga tundub, et heliloojatele meeldib. Ja noh, kaader üldse kirjutatakse, löökpille kasutatakse väga palju, nii et on kõigile kasulik. Tuntumatest nimedest past Toivo Tulev ja Rene eespere ja mainitud Eino Tamberg, Sven Grünberg, neid on mitmeid. Nii vanemast generatsioonist kui nooremast generatsioonist. Erineb muidugi väga selgelt vanema generatsiooni ja noorema generatsiooni helikeel omavahel, sellepärast nooremat generatsiooni helikeel kipub olema rohkem selline otsivam ja katsetan samas kui vanema generatsiooni mehed on jäänud nagu truuks rohkem sellistele reaalsetele mängut võtetele ja kirjutavad muusikat, mille kõlaga võib-olla inimene on rohkem harjunud. Annate kaks kontserti ja siin ei ole tegemist ainult muusikaga, mis on juba varem kõlanud. Kõlab ka mõningaid esiettekandele, et võib-olla samad väikese ülevaate sellest juubelikontserdikavast. Et selle kavaga on niimoodi, et vanemad me oleme sellest kavast mänginud ainult Üht teost Margo Kõlar ja ristpiste, aga seda ka selles koosseisus, selles seadus võib-olla seitse-kaheksa aastat tagasi, viimati need publiku jaoks on see suhteliselt uus. Kavas tuleb üks Eesti esiettekanne, on torud, Akemiitsu, Rein Trii, mida ei ole Eestis varem mängitud. Mängime ka Xionaakise Lööpile, ansamblit oko ja plaanis ka veel esiettekanne Helena Tulvelt koosseisus pakend hästi nüüd esineb, esineme kolmekesi, sedapuhku vana kolmeseid. Lugusid oli meil ka plaanis juba pikemat aega käsitada. Mina siis Anto, õnnis Madis Metsamart ja kus need kontserdid toimuvad. Kontserdid toimuvad 21. mail Viljandi Pauluse kirikus 29. omal Tallinnas muusika ja teatriakadeemia saalis. Algusajad on Viljandis kell 19 ja Tallinnas 19 30. Intervjuud Vambola Krigul ja ka pikemalt on võimalik. Kuulata klassikahommikus 18. mail kell kaheksa, 15. Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool korraldab järgmisel nädalal mitmeid kontserte. Seitsmeteistkümnendal mail on sarja tulevikumuusikud avakontsert. Produtsent Merle Kollom, kes need tulevikumuusikud on? Tulevikku muusikute Helme eelkõige mõtleme neid tänaseid vaid noori, kellest kunagi kindlasti me ootame väga palju ja kuna tulevikumuusikute sari on Elleri koolis sedavõrd populaarne, siis juba teist aastat oli vajalik korraldada ka nii-öelda eel, kust, kust siis valiti välja solistid, kes esmaspäeval, seitsmeteistkümnendal mail algusega kell kuus õhtul Tartu Ülikooli aulas esinevad ja lauljatest astuvad üles näiteks Maarja Ernits, Kai Katriin, German viiuldaja, Mari-Liis Urb, vioolamängija Theresa järve pianistid, Ragnar kriiska, Tiina Tomingas, Grethe Jädal, Joona Jürgenson, sellol Paul-Gunnar, loorand ja trompeti Mihkel Kallip ja solisti tega teeb koostööd siis Elleri kooli oma orkester, Eller, sümfonietta, mida dirigeerib Lilian Kaiv ja see Neist noortest interpreteerides me tulevikus kindlasti kuulda saame, näitab juba see väga auväärne kava. Näiteks ettekandele tuleb Šostakovitši klaverikontsert number kaks Sibeliuse rondo medesoni viiulikontsert, Mozarti klaverikontsert, Rahmaninovi klaverikontsert number kaks, üks aga ka Šostakovitši tšellokontsert number üks, Böömi trompetikontsert, f-moll Openi klaverikontsert number üks ja vokalistid esitavad siis katkendeid ooperist pise ooperist Carmen ja Mozart teeooperist Cosi fan, tutte tulevikumuusikute sari jätkub mitme kammerkontserdiga. Kokku on sarjas kuus kontserti, avakontsert ja lisaks viis kammerkontserti 18. mail kell neli päeval Elleri saalis saab kuulata Ta helilooja Alo Põldmäe kompositsiooniklassi õpilaste omaloomingut. Sama päeva õhtul kell kuus Tartu linnamuuseumis toimub Elleri ja Otsa kooli pluss kontsert, kus esinevad lõõtspillimängijad Tiit Joamets ja Marilin Eriksson ja kasutavad siis selliseid instrumente nagu marimba, ksülofon, vibrafontimpanid, erinevad trummid esitavad Bachi, Hatšhaturjan anniks, sõnakese Gibsoni ja Schmidti muusikat. CAT ja klaveril saadavad neid Kadri-Ann Sumera ja Paristamo Leis. 20. mail kell kuus õhtul võib Tartu Ülikooli aulas kuulata siis Elleri kooli erinevaid soliste, kammerorkestreid, kus on autoritena esindatud vään, Suumann, Mandelson, Pulänk, aga ka natuke vähem mängitud autorid, nagu töönbul Svendsen Haan, aga ka Eesti autorid nagu Ester Mägi Anzindbere Harri Otsa, et jällegi üks väga vaheldusrikas kava. 21. mail kell kuus õhtul võib Elleri saalis kuulata rütmimuusika osakonna õpilaste mängu. Vokalistini astub üles liis liin bassimängija Meelis Mardiste, nemad mõlemad on siis rütmimuusika osakonna lõpetaja rajad ja neid saadab siis rütmimuusika osakonna ansambel ja kogu see suur pidustus lõpeb siis 24. mail kell viis õhtul Tartu Ülikooli aulas, kus toimub Elleri kooli noorteosakonna traditsiooniline suur kevadkontsert, kus võib siis kuulata esinejaid alates esimesest kuni üheksanda klassini. Aga kindlasti on publikule hea teatada, et need kontserdid on huvilistele tasuta. Ta, ja seda eelkõige tänu meie väga headele selle koostööpartneritele, nagu näiteks Tartu Ülikool eelkõige siis aulaga, teeme koostööd, aga ka Tartu linnamuuseum ning samuti Tartu kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapital. Millal Elleri muusikakool oma? Taastat lõpetab õppeaasta lõpetama juuni alguses, kui toimub siis lõpuaktus. Aitäh Merle Kollom selle intervjuu eest, kust leida rohkem informatsiooni Elleri kooli tegemiste kohta ja nende kontsertidega. Meie kaks põhilist allikat on siis Elleri kooli kodulehekülg, aga ka siis kultuuriaken, kus võib iga kontserdi kohta juba näha täpsemat kava ja lähemalt esinejate kohta. Elleri muusikakooli sarja tuleviku muusikude avakontsert seitsmeteistkümnendal mail Tartu Ülikooli aulas sari lõpeb 24. mail. 21. mail kell 19 toimub Tallinnas meederi saalis kontsert, mis kannab nime muinasjutuliselt pildid ja seda kontserti on klassikaraadiole tulnud tutvustama Eesti Kontserdi produtsent Tuuli metsoja. Sel kontserdil On huvitav pealkiri ja seal kantakse ette üsna mitmekesine kava. Jah, mõtlesime tükk, aga millist pealkirja talle panna või kas ta vajab mingit pealkirja ja kuna see kava on tõesti niivõrd eriilmeline, siis summani muinasjutt tuliste piltide järgi oli see kohe väga täpselt ja õigesti ära nimetatud. Enamasti ühel kammerkontserdil me sellist kava ei kuule, sest et siin on palju esinejaid. Kui tihtipeale mängivad viiul ja klaver või mõni ansambel või harvem võib olla ka mõni laulja, siis seekord on nad kõik koos ühes kavas. Meil esinevad Vilniuse keelpillikvartett vana väärikas kvartett Norra tõusev tähtsopranite hulgas Marianne piate kelland ja pianistid Niels Mortensen, samuti Norrast ja siis juuriseeruv. Ja meil on siin muusikat näiteks klaverile neljal käel. Meil on muusikat, metsosoprani, leia klaverile, Schumanni muinasjutulised pildid on viiulile, vioolale ja klaverile ja torsaki klaverikvintett. Ja võib-olla suhteliselt ka tõesti harva kõlanud meil teosotarinoresbiigi päikeseloojang häälele ja keelpillikvartetile. Et kõik see kokku ongi nagu muinasjutt ja see mõnes mõttes on ka see muinasjutt, et selline esineja kooslus on nagu kokku juhtunud kuidas selline kooslus kokku juhtus ja kus selline kollektiiv veel esineb? Selline kooslus on kokku tulnud Peterburi pianisti juurisseerovi algatusel, kes on ka Peterburis toimuval rahvusvahelise kammermuusika festivali põhjal lilled, kunstiline juht. Ja need esinejad on erinevatel aastatel tema festivalil esinenud. Seekord on ta siis nüüd oma vist julgen küll öelda lemmikutest kokku pannud sellise seltskonna ja selle kavaga käiakse siis läbi Peterburi läbi Narva, kus nad esinevad Stravinski festivalil siis Tallinnas ja siit nad lähevad edasi ja teevad Soomes veel päris mitmeid kontserte, nii kena väike turnee. Tänasele saatele tegid kaastööd Liis kolle, Tiina kuningas, Karin kopra, Annika Kuuda, Kersti hinna, Hedvig Lätt. Nelevastenfelt ja saate mängisid kokku Helle Paas ning Katrin mõõdik ning Saadet toimetas emand. Selga ja muusikauudised muusika uudised. Laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Kes teile sobival ajal sobib?