Heligaja. Tere, head klassikaraadio kuulajad eetris on muusikauudistesaade helikaja, milles täna tuleb juttu järgmistel teemadel. Eesti saab endale Professionaalse segakoori esitamaks eelkõige vokaalsümfoonilise repertuaari koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga, kommenteerib Eesti Kontserdi direktori kohusetäitja Marko Lõhmus. Rahvusooper Estonias esietendus 13. mail Johann Straussi operett Nahkhiir esietendus, seal viibisid muusikateadlane Raili Sule ja ajakirjanik Harry Liivrand ning jagavad heligajale muljeid. Igor Karsnek analüüsib Eesti riikliku sümfoonia orkestri lõppkontserti, mis toimus 14. mail Estonia kontserdisaalis. Ettekandel olid Tšaikovski viiulikontsert ning Rahmaninovi koori sümfooniakellad. 20 kaheksandail mail toimub Estonia kontserdisaalis Eino Tambergi kaheksakümnendat sünnipäeva tähistav kontsert, kus ERSO juhatab Paul Mägi ning kõlab läbilõige Tambergi loomingust. Dirigendi ka tegi intervjuu Mirje Mändla. Gruusia kultuurinädala raames esineb 27. mail Tallinna Mustpeade muinaspianist Malerian šviili. Me kuuleme Merje Mändla usutlust pianistiga. 27. mail esitletakse Tartu Peetri kirikus heliplaati jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha, mis sisaldab eestikeelset salmi muusikat ja rahvaviiside töötlusi. Hedvig Lätt vahendab teemat. Tütarlastekoor Ellerhein annab hooaja lõppkontserdi 27. mail Estonia kontserdisaalis. Stuudios käis dirigent Tiia-Ester Loitme, keda küsitles Marge-Ly Rookäär. Ja nüüd on suviste festivalide aeg. Nargen festival avaneb kreegi päevadega Haapsalus. Sündmust kommenteerib Nargen festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste, küsib Kersti Inno. Täna õhtul toimub Tartus Maarja kirikus kontsert pealkirjaga Eesti laulupidu, mis tähistab aasta möödumist seitsmendast üldlaulupeost. 1910. aastal kuuleme Liina Vainumetsa intervjuud Mati raamatuga. Kuid kõigepealt räägime uuest professionaalsest segakoorist ja. Telefonil on nüüd Eesti kontserdidirektori kohusetäitja Marko Lõhmus. Millal siis Eesti kontsertkoor reaalselt proovisaalis kokku saab ja kuidas üldse toimub lauljate valik sellesse kooli? Täna on tõesti see päev, kui toimub esimene kohtumine Eesti kontserdikoorilauljate esimese projekti dirigendi ja kunstilise juhi Tõnu Kaljuste ka ja koor meistritega veel otseselt proovitegevuseks ei lähe. Asjade käik on olnud viimase kuu jooksul ju üsna kiire, sellest on rääkinud heliga, kas ma tean ka muusikanõunik? Eero Raun ja kultuuriminister selgitas muusikavaldkonna osalistele kogu seda protsessi 30. aprillil Eesti muusikanõukogus. Ehk et esimesest juulist tekib Eesti kontserdistruktuuri siis täiesti uus kollektiiv RAM ja Hortus muusikuse kõrvale Eesti kontsertkoor mis esialgu küll ei tähenda seda, et loodaks juurde uusi töökohti. Aga projekt Rask on siis kutsutud esimesse projekti naislauljat, kes tegid kaasa poolteist aastat tagasi Joonase lähetamise ettekandel. Kuivõrd on meie esimene projekt, on juba seitsmendal augustil? Vahel on, on suvi, kus on palju puhkamist, mis võimalikult vähe, siis kasutasime ära seda andmepanka, mis on rahvusmeeskoori direktsioonil ja direktori Indragumbergil. Ja esimene seltskond pandi siis kokku just Joonase lähetamise nii-öelda teabe baasilt. Edasised projektid saavad need olema küll niimoodi, et septembri lõpupoole tuleb kontserde kooriosas ka selline konkurss või ettelaulmine. Sellest me anname teada, aga loomulikult ajakirjanduse vahel, noh nii nagu on konkursid siin ooperikooriastumisel või, või ka Eesti filharmoonia kammerkoor Koor moodustatakse rahvusmeeskoori baasil, kas rahvusmeeskoor jätkab tööd endiselt? Absoluutselt mitte mingisugust identiteedi muutust või rahvusmeeskoori Niukest suure meestelaulukõla või selle kultuurisegamist me püüame igati vältida ja, ja hoidume sellest, ehk et tõesti praegu on ju plaanis väga selgelt Eesti kontserdi ja meie partnerid Ta siis antud protsessis, kelleks on Nargenfestival ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Nendega koostöös siis esimesed projektid nimetatud seitsmendal augustil, siis Eesti ballaadid, 22. oktoobril on järgmine projekt, milleks on Neeme Järvi juhatusel Brahmsi Saksa reekviem. Ja 12. novembril tab Andres Mustonen diagantseeli juubelikontserti, mille programmis on ka üks suurvorm. Samuti oleme planeerinud või läbi rääkimas selle üle, et saaks ka taastada sellised salvestamiseks, millega tegeles näiteks Eesti Raadio segakoor rumalale, kuni 94. aastani. Kas on ka teada, et mis toimub edasi pärast neid esimesi suuri ülesastumisi? Plaan olla? Tõnu Kaljuste ka oleme seda arutanud ja direktor Indrek Sumbergiga just just nendel päevadel, et kindlasti juhul, kui selle kuuri ühestamine säilub või isegi kasvab, nagu on praegu loota ja kultuuriminister Laine Jänes on öelnud, et see on üks prioriteete tema järgmise aasta eelarvete läbirääkimisel. Et sel juhul saab seda koori kuulda järgmisel aastal muidugi juba kordi rohkem. Väga mitmed plaanid on seoses järgmise suvega ja loomulikult ka hooaega planeerida ja mitte enam ainult vokaalsümfoonilise suurvormide tegemist, vaid kindlasti tahaks hakata kasvatama selle koori noh, nii-öelda A capella repertuaariportfelli. Koori kunstiliseks juhiks saab Tõnu Kaljuste, kas toimus ka konkurss sellele kohale või oli ka teisi kandidaate? Ei, Tõnu Kaljuste on olnud selle protsessi juures üsna algusest peale juba juba üle poole aasta ja tegelikult noh, meil ei ole ju kombeks ei sümfooniaorkestri, aga ka filharmoonia kammerkoori puhul teha mingisuguseid avalikke konkursse kunstiliste juhtide puhul. Et need asjad on ikka äratundmise küsimus ja, ja läbirääkimiste küsimus. Ja kuivõrd väga sümboolne on see tegelikult, et just esimene projekt on ka Tõnu Kaljuste ise dirigendipuldis ja et see on Eestis meie oma, Veljo Tormise suurteos Kas Kaljuste on avaldanud ka oma edasisi plaane selle kooriga? Me arutasime seda, Tõnu Kaljuste ka üleeile üsna pikalt. Eelkõige oli juttu sellest, kuidas see koor peaks 2011. aastal tööle hakkama, kui rahastamine on stabiilsem. Milliseid plaane tema ise näeks just 2011. aasta suvel ja on põnevaid ideid. Ilmselt saame me sellest uuesti rääkida siis, kui on esimesed eelarve läbirääkimised peetud augustis, kui tuleb uus, kus prognoos ja saavad selgeks need piirjooned, kus siis eelarvete läbirääkimisi peetakse, et praegu on see protsess ju väga algusjärgus. Aitäh, Marko Lõhmus ja palju jõudu. 19. mail valis Eesti muusika ja teatriakadeemia nõukogu ametisse uued akadeemiliste üksuste juhid. Eesti muusika ja teatriakadeemia dirigeerimise osakonna juhatajaks valiti professor Tõnu Kaljuste. Dirigeerimise osakonnad jätkavad tööd kooridirigeerimise professorina, Eesti rahvusmeeskoori kunstiline juht Ants Soots ning orkestridirigeerimise professorina Paul Mägi. Uuenenud koosseisuga dirigeerimise osakonna kõrval jätkavad enamikul muusika erialadel akadeemiliste üksuste juhtidena tööd õppejõud, keda seob akadeemiaga juba kauaaegsem koostöö. Klaveriosakonna juhatajaks valiti uuesti professor Ivari Ilja, oreliprofessorina jätkav Andres Uibo. Viiuli eriala juhib professor Urmas Vulp. Elektronmuusika stuudio juhataja on dotsent Margo Kõlar, muusikaliste üldainete elektoraadi juhataja dotsent Kerri Kotta ning džässmuusikaosakonna juhataja Jaak Sooäär. Intervjuu uue dirigeerimise osakonna juhataja Tõnu Kaljuste. Ka on kavas juuni alguse heligaja saates. Ja järgmisena tuleb juttu Johann Straussi operetist Nahkhiir mis esietendus möödunud nädalal rahvusooperis Estonia. Mul on hea meel tervitada klassikaraadio stuudios kahte inimest, kes käisid esietendusel muusikateadlane Raili Sule ja kunstiteadlane Harry Liivrand. Tere tulemast. Kuidas on teie üldmulje sellest etendusest, kas üldjoontes teemialest? Lavastus õnnestus? Minu meelest lavastus oli väga huvitav ja kui seda oleks ka mängitud nii huvitavalt, nagu lavastaja selleta kujutas oleks tegemist olnud ju väga moodsa operetikäsitlusega meie laval. Jah, selle koha pealt olen ma nõus, et mõte oli kindlasti huvitav. Ja opereti oodati jõhvist Estonia lavale juba mitu mitu aastat, sest vahepeal oli ta Estonia repertuaarist üldse väljas ja kass oli Agu Lüdig, kes ütles, et ooperit Ta teab, et publik teda armastab. Kui palju nüüd seekord publik hakkab armastama, eks me seda näeme. Aga lavastus oli iseenesest jah, mõte vähemalt oli huvitav. Öelgem siinkohal ära, et lavastajaks oli Mihhail täikema Hollandist, kellel see oli teine töö Estonias. Tema esimene töö, eks ole, Tuhkatriinu siin mõned aastad tagasi oli ju hiilgav ja ka vokaalselt erakordselt hästi ette kantud. Ei no vot nende Tuhkatriinu mõtetega läksin minagi sinna, sest et kui Tuhkatriinu oli noh, ikkagi üle mitmete aastate nagu värske tuul Estonia laval ja kus ta oli tõesti pannud liikuma väga hästi, nii koori solistid, lavakujundus oli huvitav siis niisugust tervikut nahkhiirest kahjuks minu jaoks vähemalt ei olnud. Kui esimese vaatusega jäin ma enam-vähem rahule, ehkki ka seal hakkas lavastuslikult juba mingite mõtete kordumine tekkima ja teises ja kolmandas osas, mis mind näiteks häiris, et sinna oli juurde lisatud liiga palju pikki kõnet, eks Tennis olid kohmakad ja vanad ja kulunud naljad minu jaoks küll vähemalt ja mul on niisugune tunne, et neid peaks nüüd tugevasti kärpima, selleks et kogu selle lavastuse hoog selle tõttu idakerduks. Ma olen paljuski teiega nõus ja võib-olla rõhutaksin siin ka seda, et alati saab päevakajalisi nalju ju veelgi kontsentreeritumalt veelgi lühemas vormis ju ette kanda ja liigliha nii-öelda nendest välja koristada. Neeme Kuninga tõrje oli minu meelest väga hea, aga lauldav, vaimukas ja kui nüüd mõelda selle peale, et tõlkes tihtipeale oleneb laulmine, milline see eesti keele parajasti on, siis mulle tundus, et ta oli väga lauldav tekst. Aga mis nüüd puudutab opereti vokaalset taset, siis siis selle lavastuse põhilised puudujäägid just nimelt siit algavadki ja tõesti, kui esimene vaatus oli veel enam-vähem korralik ja kui tundus, et ka lauljad suudavad endast välja panna mitte maksimumi, aga tekitada mulje, et asi võib minna äkki kuidagi väga normaalselt käima, siis teine, kolmas vaatus oli ikkagi vokaalne tagasi minna väga-väga tõsiselt ja puudu jäi ka sellisest mänglevast särast ja elegantsust, mis tihtipeale ikkagi operetiga peab kaasas käima. Et see operett peab tulema ju laval olijate kehakeelest ja vokaalselt kui midagi üliloomuliku. Samas on see ju väga raske operett ja Straussi muusika on tegelikult ju raske, see ei ole sugugi kerge ning kahjuks jäid paljud lauljad Slovjanni Esietendusel tegid kaasa Sis Urmas Põldma, Aila Assani, Mart Laur, Rauno help, Oliver Kuusik, René Soom, Mart Madiste, Kristiina Vähi ja teised. Millise kõrvaga teie, Raili Sule neid kuulasite? Ma ei oleks muusika mõttes nii kriitiline, nagu minu partner siin. Tähendab, operett ongi raske pähkel, jah, sest seal on nii kõnelaul tants, miimika, kogu lavaline kvaliteet oleneb ju sellest reisist. Ja, või kui ma mõtlen selle esimese vaatuse peale ja siis esimene vaatus oli paljulubav lavastuslikus mõttes, ta oli paljulubav ka muusika mõttes, kõigepealt orkester oli väga hea ja suurepärane ja Albertel oli teinud ikkagi väga hea töö. Ma ei ole kahjuks teisi dirigente kuulnud ja see avamäng lubas oodata midagi erakorralist. Ja samuti lubas erakorralist minu meelest oodata ka lavakujundusse, see oli niisugune kaasvalge kuidagi, mul on niisugune suursugune tunne, et ohoo. Täiesti teiega nõus ja kusjuures huvitav on ju ka see, et seesama mees, lavastaja, eks ole, Michil täikema tegi ise ju ka kujunduse, tema käekiri tuli sealt väga kenasti välja ja, ja see andis justkui sellised head visuaalsed raamid kogu tegevusele, mis oleks pidanud hakkama kiiresti käivituma, dünaamiliselt aset leidma. Aga ma teda ja ei hakanud käima, ei hakanud käima, aga mul tekkis siiski üks mõte, et miks lauljate hoog nagu maha hakkas käima. Et võib-olla sealt teisest vaatusest alates tuli liiga palju ühesõnaga igasuguseid noh, minu jaoks tõesti lavastuslik nippe, mis minule näiteks ei meeldinud, ma ei tea, kas kõik selle need meeldisid või mitte. Aga siis vaat see minu jaoks labane kahemõttelisust selle soome ja eesti keele baasil siis muusikaliselt need rollid, et jäid lõpuni välja mängimata ka selle tõttu hoog, lihtsalt lavastuse hoog läks maha ja peale selle teises vaatuses oli kuidagi seda lavaruumi kasutatud, nii et seal oli seda ruumi ei olnudki, ühesõnaga kõik olid nagu üksteise kõrval seal ja ja köök oli nagu kõikidel jalus ja enam ei saanud jälgida seda tegevustki seal õieti. Ja siis need pikad vahetekstid. Ja need naljad sa oled, nad võtsid ka seda muusikalist hoogu maha näiteks minu jaoks nagu selles üldises kontekstis elavnenud TÖÖ opereti muusikalised numbrid ei hakanud üldse kaasa mängimagi. Jah, aga kindlasti need kuulsaku pleed ei pääsevad maksvusele ka sellepärast, et lauljad ei saanud nendega kahjuks hakkama. Ja kui ma mõtlen siin näiteks Adele kuplile ja roosade hinde kuulsalecuplejale, kus ta laulab Ungarist, siis võis loota palju rohkemat, aga kahjuks tulemus jäi võrdlemisi keskpäraseks. Ja samuti mulle tundub, et Ta Rono help, vürst Aullowskina ei mänginud oma osa tegelikult välja, et see osa üldse ei sobinud ei lavaliselt ega võib-olla ka vokaalselt väga hoomasin tema tegevuses laval sellist kohmetust just kuidas saama just et see roll ei olnud mõeldud tallel. Ta on suurepärane laulja. Ma olen imetlenud tema mitmeid osatäitmise viimaste aastate ooperites ja selles rollis ta mõjus lihtsalt erakordselt naeruväärsena. Ta ei mänginud dekadentsi, et vene vürsti välja Teile hästi, minule meeldis Ailassoni, aga Mart Laur. Siin on räägitud need solistidest ja suurepärasest orkestrist. Operetis on ka kooril päris suur roll. Kuidas koorma ees? Ja mulle meeldis koor, tähendab, ta oli pandud liikuma vaat nii nagu sellest uhkaadriinovski tegelikult oli kooriga siin tehtud ikkagi väga head tööd just niisugused lavalist, eks ole, laval ja koor oli selles mõttes imetlusväärne, et kõik need noh, küllalt julged võtted liikumises, mis oli lavastaja ja koreograafi taotlus. Et nad tegid meidki kaasa. Kas te soovisite ennale solistide juurde midagi öelda? Ei, ma lihtsalt tahtsin ütelda seda, et ma ei oleks ikkagi nii kriitiline, mul tekib ikkagi see mõte, et et võib-olla see labasuse ja siis noh, niisuguse hea maitsebalanss, et ta muutus nagu ma ei arva, et lavastaja seda oleks tahtnud. Et ta muutus võib-olla siis niisuguse labasuse kasuks nagu rohkem ja ja ikkagi, ma arvan, et oli millegipärast nisugune tunne, tekkis nagu niisugune tõrge Gasolistidel, aga ei tea, võib-olla ma eksin. Jah, aga kui, kui mõteteis kaotus tuli kujutav teatud sellise orgia rikku Tseenina, eks ole nüüd vürst Orlovski palees siis erastseeni, ütleme mitmete väikeste, mis seened rida on, on edasi antud ju ju väga erinevalt väga aristokraatlikus, väga elegantselt, samas absoluutse labasuse pulma nagunii võib öelda. Nüüd mulle tundub, et päike maa just tahtis rõhutada dekadentsi sele haavas tähendas selle vulgaarsuses selle labasuses. Aga et nad seda edasi anda oleks pidanud kindlasti solistid sellega sajaprotsendiliselt kaasa tulema. Võib-olla see ongi see, mida teie ütlesite, aga kuna nad ei saanud sellega hakkama, siis jäi, jäi üldiselt Sony poolt vaadatuna aeg-ajalt võrdlemisi naeruväärne tunne, et see, mis laval toimub, ei ole orgaaniline. Nõus, ja kolmas vaatus need pikad alguse kõnetekstid ja, ja see võttis hoo veel maha, kuigi kark oli ju iseenesest. Põhimõtteliselt ütleme siis nii, et Tõnu kargu pärast peakski tegelikult seda operetti minema vaatama, sest tema teeb läbinisti sajaprotsendiliselt oma rolli hiilgavalt. Tema roll on lihtsalt suurepärane, aga sissejuhatus lihtsalt venib liiga pikaks. Ja see tõmbab kogu salatempot maha. Aga see, kuidas ta ta mängib vangivalvurit, see on, see on ikka väga andekas, vaimukas ja sobib väga hästi ka opereti, sellisesse koomilisse konteksti. Lõpetuseks tahaks küsida, et kas teie saite aru, miks on opereti Pealkiri nahkhiir? Nimeliselt tean, miks too. Jah, mina tean ka lähtudes siin operetist, aga, aga me võime lähtuda Meil tegelikult nahkhiire kahemõttelises tähendusest tollases saksakeelses kultuuriruumis, ehk siis noh, kiirtegelikult oli lõbutüdruku sünonüüme, eriti Viinis 19. teisel poolel. Nii et selles operette on tegelikult ju oma moodise vulgaarsus ja labasus kõik juba sisse kodeeritud peakirja tasandile. Lavastaja kavalehel ütleb, eks ole põhimotiiviks olla erootilise seikluse otsimine. Aga erootiline olema labane, minul oli, tab saati see tunne küll, et labasus hakkas varjutama aitäh tulemast. Stuudiosse Raili Sule ja Harry Liivrand ja ilusaid muusika ja teatrielamusi teile. Saabumas on suur suvi ning erinevad kontserdikorraldajad lõpetavad oma kontserdihooaegasid. Nädal tagasi eelmisel reedel toimus ka ERSO hooaja pidulik lõppkontsert. Eriliseks tegi selle esindusliku muusika õhtu aga see, et kõnealune kontsert oli Nikolai Aleksejevile ERSO peadirigendi rollis viimane, tervelt üheksa aastat on see mees meie esindusorkestrit juhtinud. Sestap heidame nüüd põgusa tagasivaatelise pilgu tema tehtud tööle. Tasumine meenutada, et juba esimene ühine hooaeg erzoga tõestas veenvalt, et maestro Aleksejevi näol oli orkester saanud endale nõudliku peadirigendi kes välise efekti nimel ei tee oma kunstis kunagi sisulisi kompromisse. Evi Arujärv, muuseas kirjutas Postimehes üheksa aastat tagasi prohvetlikult, et tsiteerin. Nüüdse peadirigendi käe all jääb muusikas peale aristokraat, näe, põhitoon ja tõepoolest sõna- aristokraatlikus iseloomustab nii maestro Aleksejevi dirigeerimisel vaadi kui kunstilise valikuid kõige tabavamad. Ning tasub ka meenutada, et Aleksejevi käe all tegi ERSO kaks pikka kontserdireisil. Neist esimene oli kolmenädalane Itaalia turnee aastal 2003. Ja eelmisel kevadel Ameerika tuur, mis kestis tervelt kuu aega. Nii et väärikas mees väärikal positsioonil andis mitte ainult ERSO-le, vaid Eesti kultuurimaastikule tervikuna igas mõttes väärika panuse. Ent nüüd räägime ERSO hooaja lõppkontserdist lähemalt. Kavas oli kaks suur vormima. Esimeses osas Tšaikovski viiulikontsert, mida esitas prantsuse päritolu viiulivirtuoos tsiviil-kriminaal- ja teises kontserdipooles Rahmaninovi koori sümfooniakellad kus osalesid ka Läti raadio koor ja Eesti filharmoonia kammerkoor pluss kolm vokaalsolisti sopran Irina tenor Jevgeni Akimov ja bariton Atlan Karp. Tšaikovski viiulikontserdiesitusi tegi aga eriliseks see, et grimaal mängis radi vari viiulinimega. Eks Rooeederer ei vaja vist tõestamist. Stradivariuse viiulid on tõe puhas, täiesti unikaalne kõla. Suure romantikud, Tšaikovski muusikat mängitakse nii mõnigi kord kuupsentimentaalselt mõõdetavas võtmes, mis pole just ülearu hea maitse tunnus on igatahes grimaal oli sellest patust prii, siis oli kohe selge. Tema esituses kõlas kontserdi romantilise pea tema ekspositsioon küll tundeliselt Liigse sentimenditama tegelikul kujunas teose esimese osa kergelt tantsuline karakter relevantseks just dirigendi ja solisti ühismõtlemise tunnetuse tulemusena. Sama võib öelda ka hästi ette valmistatud ja mõjuga kulminatsiooni kohta ja viiuli kadentsi värvigamma. Nüansseeritus oli oma detailide rikkuses täiesti Pöörane. Selline mängutehniline üleolek partituuris näitab ikka interpreedi erakordse kunstilist küpsust. Niisugune emotsionaalne kõrgepinge paneb lausa hinge kinni hoida. Nüüd kiidaks natuke Herzodgama, sest teise osa algus näitas väga head ansamblis koostööd solisti ja ERSO puhkpillirühma vahel. Ja seda malbes piano skaalas, kus vaiksele dünaamikale vaatamata ei jäänud juhuslikuks ükski detail. Tšaikovski viiulikontserdi teada-tuntud proovikiviks on ülikiires tempos finaali algus kus solisti ja orkestri vahel võivad tekkida, kui mitte just koos mängulised, siis articulatsioonilise ebatäpsuse probleemid vähemalt. Aga seekord õnneks mitte. Kõik kõlas laitmatult. Sama võib öelda ka lõbuyase antileense episoodi kohta, kus orkester jälgis väga paindlikult dirigenti, aga Aleksejev omakorda grimaali agoogilisi nüansse. Need tekkis selline omamoodi üksteise ringi jälgimine ei pea vist lisameetreid publikvideeris seda Tšaikovski esitust lausa marulise aplausiga. Kontserdi teises pooles kõlanud Rahmaninovi koori sümfooniakellad on muidugi monument taoline teos ja igale dirigendile on suureks väljakutseks sellest veenev esituslik tervik kujundada. See terviku probleem annab kõige teravamalt tunda just kellade esimeses osas mis on kirjutatud vokaalsümfoonilisi piltide reana. Aleksejevi tunnustuseks peab muidugi ütlema, et tema oskas küll selle muusikalise pildigalerii Tõnu sujuvatele tempolistele üleminekutel hästi veenvalt kokku panna. Ainult Jevgeni Akivad mõjus kuidagi ebakindlalt seepärast, et ta oli asendussolist ootamatult haigestunud Oleksandr Antonenko-le. Mis puutub kooridesse, siis nende hiilgenumber oli kahtlemata kurjakuulutava hävingu traagika. Kolmas osa. Siin oli muusikas oriaatoriaalset kõrge pingad, mis mõjus küll ütlemata jõused. Kellade neljas osa on leinakellad, episood, mis kulgeb väga aeglases tempos. Õnneks ei jäänud see reaalsus aeblasele tempole vaatamata hetkekski seisma. Nii et finaali karakter uinus emotsionaalses plaanis raskeks, kuid õnneks mitte raskepäraseks. Lõpetuseks jääb vaid lisada, et jääme siis ootama taaskohtumist maestro Aleksejeviga. Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserti analüüsis Igor Karsnek liigaja. Reedel, 28. mail tähistatakse Estoniaga kontserdisaalis Eino Tambergi kaheksakümnendat juubelit ja loomulikult tähistatakse seda. Kontserdiga kõlab läbilõige Eino Tambergi loomingust kavasse valitud A Famfaalid, Nocturne, tundeline teekond klarnetiga trompetikontsert number üks kaks osa tsüklist viis romansi sander, pedoshi sõnadele ülem lauloratooriumista Moores ning neljas sümfoonia ja kontserdil on kaastegevad bariton Rauno help trompetisolist Indrek Vau, kes on ka hiljuti mõlemad Eino Tambergi tabeli kontserdid salvestanud koostöös Eesti Rahvusringhäälingu ning helirežissöör Maide mõõdikuga ning need on ka plaadil ilmunud. Samuti osaleb ka Toomas Vavilov. Klarnet ilm ja dirigendipuldis on Paul Mägi, kes kõneleb oma kontaktist Eino Tambergi loominguga. Mul on hea meel olnud tõesti kokku puutuda tema suurepärase ooperiga sierra, nonde päris ärak. 95. aastal sai taas Estonia lavale toodud Mikk Mikiveri lavastuses, sellest on tehtud videoülesvõte, samuti on sellest olemas siidiplaat. Seda ooperit ma võiks küll nimetada eesti muusika üheks tõeliseks pärliks. Tahaks loota, et, et see muusika jõuaks kaugemale, sest tundes kaasa ja ooperimaailma pisut võin küll öelda, et taolist südamesse minevad, kuid samas kaasaegset muusikat on väga harva kuulda ja kokkupuude väga loomingulise inimesega, nagu Eino Tamberg on nõus muutusteks uuteks ideedeks ja loominguliseks lähenemiseks pidev evalt oma teoste ettekandmisel. See oli väga-väga suur rõõm temaga koos töötada. Ma olen esiettekandel osalenud ka tema tšellokontserdi ettekandel, kus Henry-David Varema mängis Estonia kontserdisaalis ja noh, loomulikult ma olen jälginud tema teoste arengut ja, ja ettekandeid ka varem. Eino Tambergi juubelikontserdikava on dirigent Paul Mägi sõnul sündinud koostöös heliloojaga. No kindlasti on see sündinud Eino Tambergi mõttest selleks kontserdiks just need teosed esitamiseks valida ja tõesti tore on, et sellel kontserdil kõlab võib-olla üks ilusamaid teoseid Eino Tambergi sulest. Need on kaks laulu Sandor Betafi tekstile, mis on kirjutatud 1955. aastal juba ja laulud on madalal, on pilves üle ja tuul viib hõlmet lehe ära. Selleks kontserdiks Eino Tamberg, orkestreerida need palad. Ja samuti äärmiselt kaunis teos ülemlaul tema Amorosest, mis on valminud ligi 30 aastat hiljem, 81. aastal lõpeb kontsert siis Eino Tambergi neljanda sümfoonia, aga ja sinna vahele mahuvad nii sentimentaalne teekond klarnetiga. Ja 96.-st aastast 94.-st aastast Noktuurn orkestrile ja noh, üks tema peateoseid on ju loomulikult väga palju esitatud. Esimene trompetikontsert mida mängib Indrek Vau. Väga uhke avanumber, on muidugi tema ava fanfaarid. Paul Mägi usub, et prooviperioodist võtab osa ka helilooja Eino Tamberg. No ma usun kindlasti, et tuleb ja mul ei ole mingit kahtlust, et ERSO seda kontserti väga edukalt esitab. Need teosed on ju kõik ERSO poolt enne mängitud, kuid alati toimub teatud uus lähenemine soovides ja ja eriti kui on teine dirigent, siis on ka veidi teistsugune lähenemine, nii et loodan, et kontsert tuleb väärikas. Kontsert toimus siis reedel, 28. mail kell 19 Estonia kontserdisaalis ning klassikaraadio teeb sellest otse üle kanda. 27. mail annab gruusia kultuurinädala raames Eestis kontserdipianist varjan šviili kes on osalenud ja võitnud päris mitmeid rahvusvahelisi konkursse ning nüüd juba olnud ka ise rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja andnud meistriklasse. Ta on andnud kontserte lisaks Gruusiale nii Venemaal, Euroopas kui Jaapanis ja Iisraelis ja Tbilisis asuvad Jansunka kitse muusikakultuurikeskuse solist kui ka nad arga Punia nimelise rahvusvahelise klaverikonkursi asutaja ning juht ja ta juhib ka kruus ja klaveriõpetajate assotsiatsiooni ning on ühtlasi ka hiljuti asutatud gruusia kunstiakadeemia direktor. Valerie šviili püüab kunstiakadeemiat muuta rahvusvaheliseks ning selle akadeemia üheks põhiliseks eesmärgiks on anda meistrite kogemusi üle järeltulevatele põlvkondadele. Klassikaraadioalbumi tunnis kuulasime kolmapäeval salvestust, kus Valeri on šviili oli alles 19 20 aastane ja tegemist oli kontserdi salvestusega, kus kõlas Schumanni, Brahmsi ja Schuberti looming. Kuid mida Valerie šviili esitab Tallinnas toimuval kontserdil. Soprani aasta puhul püüab Valerie šviili kavasse seada ka šotaani Poloneese võima Surkasid ehkaa, Scarlatti sonaate ning päris täpselt ei ole otsustanud, kas ettekandele tuleb ka Johann Sebastian Bachi looming. Küll aga mõtleb ta tõsiselt selle üle, et võiks eesti publikule pakkuda kuulamiseks gruusia heliloojate loomingut. Valerie šviili sõnast siin, et ta on enam-vähem paika pannud enda jaoks mõned autorid, kelle teoseid aga Tallinna kontserdil esitab, aga üldiselt püüab ta kava sättida konkreetse saali akustika ja seal eviva atmosfääri järgi, nii et kava saab valmis paar päeva varem ning seda, milline see kava on võimalik kuulata, siis neljapäeval, 27. mail kell seitse Mustpeade majas ning klassikaraadio teeb sellest kontserdist otse üle kanda. 27. mail esitletakse Tartu Jaani kirikus psalmi muusika heliplaati. Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha. Jätkab Hedvig Lätt. Käesoleval laserplaadil kõlab kolme eesti kirikumuusiku maimumiido Helen Tobias töösbergija Elke Undi looming. Salvestused on tehtud Räpina Miikaeli kirikus, kus kuhu Eesti oreliehitaja Augusterkman 1934. oreli ehitas. Plaati tutvustab organist Elke hunt. Tõesti on selline rõõm, et siin Tartu muusikute, Vanemuise ooperisolistide Atlan karbi, Karmen poisi ja Tartu noortekoori ja dirigent Riho Lepp pojaga koostöös on siis sündinud selline tore CD. Plaadi idee sündis kostest plani ja Karmen iga, kellega me oleme teinud aastast 2007 suviti Lõuna-Eesti kirikutes kontsertsarja Suvehelid ja iga kord on siis saanud atlandil ja Carmenile mõni luku juurde kirjutatud. Kuna mina olen hariduselt kirikumuusik, on loomulik, et mind paeluvad siis eelkõige vaimulikud tekstid ja töötades kirikus on kirjutatud, et väga palju psalmitekstidele just, sest psalmide raamat, nagu me teame, on piiblis see raamat, kus siis inimene kõneleb nende tekstide kaudu või palvetab jumala poole. Neid kogemusi ja neid situatsioone ja hingeseisundeid oma elus kogeb, mis iseloomustab seda psalmi, muusikat. Salmidele on muusikaajalooliselt väga palju kirjutatud muusikat psalmitekstidele just nimelt minu puhul see muusika ongi sündinud eelkõige tekstist või sellest tekstikujundis ja siis ma olen püüdnud leida muusikaliselt vastavaid kujundeid või efekte, mis kõige rohkem nagu kannaksid sedasama sõnumit, sedasama energiat, mis selles salmi tekstis on. Kuna need salmid, siis on meieni jõudnud tõesti ainult tekstidena ja me teame, et neid ka algaegadel lauldi ja nende saateks mängiti pille. Seetõttu nad annavad niisuguseid tohutult suure vabaduse teha muusikaliselt mida iganes, antud plaadil, nüüd minu enda looming, kuna rahvaviiside töötlusi ei ole, aga on Helen Tobias, tuues Bergilt oreli saatel rahva koraalina tuntud advendilaul, kuis pean vastu võtma võtma, aga on ka maimu Miigalt, et nemad mõlemad on siis väliseesti kirikumuusikud, kes on küll oma koolituse saanud siin Eestis veel enne sõda ja neil mõlemal on olnud Artur Kapp õppejõuks nende helikeelest kõlab nagu veel läbi see traditsioon või side meie eelnevate põlvede kirik muusikutega. Mõnes mõttes saigi nende teosed siia plaadi peale põetud, et näitamaks, et seesama traditsioon ja kirikumuusika võib olla praktika, on siis olnud Eestis olemas enne sõda enne nõukogude aega see plaat, et siis sisaldab kahtekümmend lugu plaadil on põnev Pealkiri, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha, miks just selline pealkiri, osa nendest on tõesti rahvaviiside töötlused ja on ka paar teksti mõtteti ja nendele siis eelnevad sedasama teksti retsite piiri, et need said võetud nüüd minu eelnevast kirikumuusiku tööst, et siin on siis mihklipäeva liturkesse kuuluv tekst Joosua raamatust, vanast testamendist viiendast peatükist, kus siis issanda sõjaväe vürst või ingel. Kui Joosep on jõudnud sinna Jeeriko meelite juurde, ütleb siis Joosua, lähed võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha, c jalatsite jalast võtmine või meie tänapäeval tahame või mehed võtavad, ütleme niimoodi mütsid peast tulles kirikusse või kui me lähme ja põlvitama altarile, need on samaväärsed jumalale austus, avaldamise, kombed, kus iganes me seisame või mida iganes me teeme, et me peaksime meeles pidama, et see paik või maailm meie jaoks on püha paik. Aitäh Elke Unt ET tutvustasite eestikeelse psalmi muusika CD plaati ja selle esitlus toimub järgmisel nädalal neljapäeval Tartu Jaani kirikus algusega kell 18 ja esinevad Atlan Karp, Karmen Puis Tartu noortekoor ja Elke Unt. Dirigendipuldis on Riho Leppoja. Kollektiivid lõpetavad oma hooaegu ja samuti on ellerhein Tiia-Ester toitma, mis on olnud Ellerheinahooaeg 2009 2010. Kõige olulisemad märksõnad. Kõigepealt, ma pean sind parandama ainult seepärast, et terve suvi on tikitud vaikselt igasuguseid tegemisi täis, niimoodi, et tööta, meie jääme kuni sügise hiljani tegema tööd, aga tähtis on kolmenädalane kontsertturnee Jaapanis Tokyos, Suginaami kontserdisaalis, tema majesteet, keisrinna Mehhikole pühendatud kontsert ja kontserdi järgneb pooletunnine vestlus, tema majesteedi iga, mis oli viimaste aastate tippsündmus meie jaoks aprillis astusime Ellerheinaga NATOsse, meid paluti laulma Estonia teatrisaali ja Tormise muusika sobis niivõrd hästi looduspildid selle üldise, selle lavakujundusega, selline saalides rahvast, mida iialgi ei ole näinud, saalis olevad süsimustad, ülikonnad ja valged kraed ja kõik on mehed ja saal on puupüsti rahvast täis. See oli väga suur tähtsündmus. Sellesse hooaega jääb see, et men lindistasime Eesti raadiosse Veljo Tormise muusikat ja Veljo Tormise juhendamisel, millega me oleme juba väga ära harjunud. Sest minu ja viljatornis kontsert, missioon on erinev, sellepärast et oma eraelus olen uimane, siis muusikus kihuma kirglikuks. Sest kui on tegemist virmaliste või tule puhangutega, mille sees põlenud olen 44. aastal siis ma lähen kas vihaseks või pistan lekkima. Aga me suudame tormise vaimujõudu tema kaasabil nüüd sellesse muusikasse sisendada ja see oleks siis ka peaaegu ainuõige, mis meie lindistasime, tuleb imetleda tema visadust ja vastupidamist meiega töötamisel ja kleesmendiga. Me lindistasime seda muusikat esimest korda ja ma imetlen tema rahulikkust, sõbralikkust, lahket olekut, äärmiselt head kõrva ja väga taibukate ja õiget juhendamist, mis piss punktipealt just sellega, mida ma kahe sekundi pärast isekooril oleks, öeldi, ja mida me oleks teinud. Suvi toob endaga kaasa ka mitmeid olulisi ülesastumist. Praegusel juhul on koor palutud Itaaliasse esinema laialdast seal kontserdil viiendat aastat tänu sellele lindistamisel ja kõik selle, mis õppinud oleme, on päris noorkoor võimeline neid kontserte andma ja seal esinema juulikuu sees seda saaks, nimetas Eesti Türgi saatkond. Oli tellimus, et oleks üks korralik koor, kes laulaks siis praegu Euroopa kultuuripealinnas Istanbulis, nii et me näeme ka oma silmaga, mida siis võiks üks kultuuri mina olin tähendada. Peale selle avame me Raplas kontserdi, peale selle on meil mõnes kirikus kontserdid otse keset suve. Kuskilt ligineb Arvo Pärt, et kus me oleme koos Tõnuga ja laulame Pärdi muusikat, juhtub veel palju asju. Aga vaatamata sellele, et Ellerheinatöö jätkub ka suvel ja teil on väga tihe esinemiste programm, teete sellise väikese mõttelise vahepeatuse ikkagi järgmisel neljapäeval, 27. mail, te annate algusega kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis vahepeatuse. Heino Kaljuste puhul oli see isegi mingi aruandekordselt, kuna see on stuudio kontsert, seal on meie mudilaskoor lastekoor ja siis on tütarlastekoor. Võtame Rein Rannapi rokkkantaat, taevas ja maa, see taevase maa sobib ka minu hingeeluga kõigele rohkem, sest see sobib näiteks ka sellega, et me Sisaski väikse teose praegu laulsime selle puhul, et meie need maa-alused jõed alla jääks ja ja see taevasmaa on minu jaoks niivõrd vägev kogu oma teksti poolest ja muusika poolest seal kaheksateistkümnendas osas on kõik ära öeldud, mis öelda on, mis, mis on selleks aastaks inimestele öelda ja ja juba algus, mida Priit Volmer võimsalt laulab taevas ja maapilk on nii suur, et pilt väsib ära, et mitte iialgi ei jõua sinna. Samas ütleb Meelis Hain soe, et maailm on suur suurem kui sai, millele määrida moosi armastatud Eesti rahvusmeeskoorid, kellega me oleme laulatatud hõbeniidiga, rahvusmeeskoor seda ise ei tea, et me oleme kosmikutega, nad on väga skandaalsed ja mõnikord nad jooksevad poisilikult paljalt üle lavalaudade. Oled ise näinud ka, tähendab? Ma loodan, et ma nüüd sellest ilma jää, see oleks ju tore, kui Elena kontserdil jookseks poisilikult paljalt silkaks üle lavalaudade. Piletid on vabalt saadaval vabalt saadaval peale seal Eesti Kontserdi kassas ja veel kord muusikamaailmas. Kolmapäeval esitles Nargen festival eeloleva suvepidustusi, mis algavad juba 28. mail ja kestavad seitsmeteistkümnenda septembrini. Seekordse Nargen festivali keskmes on Veljo Tormise 80. ja Arvo Pärdi 75. sünnipäeva tähistamine. Veljo Tormise pidunädalad algavad juba 12. juunil Eesti meestelaulude uusversiooniga Noblessneri valukojas ja kulmineeruvad sealsamas helilooja sünnipäeval, seitsmendal augustil Eesti ballaadide kontsertettekandega. Arvo Pärdi pidunädalad algavad seitsmeteistkümnenda augustil, samuti Noblessneri valukojas. Uuslavastusega alguses oli ja kulmineeruvad helilooja sünnipäeval, 11. septembril Rakveres sünnipäeva kontserdiga. Festivali raames saab naissaarel näha ka Jaan Tätte de uut näidendit lendajad ning Noblessneri valukojas ja Pärnu kontserdimajas kuulata suvesümfooniat. Ettekandele tulevad Beethoveni kantaat, Mere vaikuse õnnelik sõit ning üheksas sümfooniaood rõõmule. Festival algab traditsiooniliselt Haapsalus kreegipäevade kahe kontserdiga. Neid palusingi tänavafestivali kunstilisel juhil Tõnu Kaljuste tutvustada. Kreegipäevadele tuleb ansambel paabel üks väga omanäoline noortegrupp, kes sätib ja rihib maailma ja Eesti muusikat väga erineval moel. See on niisugune kreegi vaimuedendajad tänapäeva noorte seas. Kui Kreeka omal ajal eelmise sajandi alguses korjas üles nii oma meloodiaid kui ka teiste rahvaste meloodiaid ja seadis meid väga erinevatele Pedele, siis paabel ansambel on kujunenud niisuguseks sillaks ka Euroopa erinevates muusikatraditsioone miksivad väga osavalt ja niisugune värske tegijate hulk. Mõtlesime, sobiks meie festivali avama ja ise juhatan teist kontserdit, kus pakume kuulata inimestele kreegi laule, mida ta seades 1918, mis ei ole kõlanud veel kontserdisaalidesse. Me saame öelda kreegi laulud esiettekannet, sest andsin muusikamuuseumis uurijatele uurida, kas on kuskil kreegi kogudes mingisugustki märki sellest, et seda ei olnud teatavasti kreek. Väga täpselt talledas kõik oma tegevuse jada kavad olemas oma ettekannetes, nii et selle 10 laulu ettekannet ei ole kuulnud seal nende hulgas on portugali viis kreeka viis, Poola viis, Vene viis, Rootsi, Soome, Norra viisid väga erinevate rahvalauluseaded ja Eestis esiettekanne, siis tuleb ka Tõnu kõrvitsa Läänemerehümnid, mida ma esiettekandes tegin Stockholmis, Stockholmi saksofonikvarteti ja Rootsi raadio kooriga. Eesti esita käendavad filharmoonia kammerkoori ja Saxestiga. Need on Rootsi eestlaste vanad viisid kõrvitsa seades. Niisiis algab Nargen festival Haapsalus kreegi päevadega. Ansambel paabel esineb Haapsalu väikeses linnuses reedel 28. mail kell 20 ning Cyrillus Kreegi rahvaviiside seadeid aastast 1918 ning Tõnu Kõrvitsa hümne Läänerannik kult saab kuulata pühapäeval, 30. mail kell 19 Haapsalu toomkirikus. Sellest kontserdist teeb klassikaraadio otseülekandefestivali kavast lähemalt teeme juttu järgmistes heligaja saadetes. Laupäeva, 22. mai õhtul tulevad Tartu- Maarja kirikusse kokku mitu Tartu koori, et anda kontsert pealkirjaga Eesti laulupidu, 100 meeskoori akadeemiline Emajõgi, liige Mati Raamat. Mis on selle kokkusaamise idee ja eesmärk? Kokkusaamise idee ja eesmärk on elada veel kord sisse laulupidude algusaegadesse. Kuna tõesti sel aastal on 100 aastat seitsmendast toimunud üldlaulupeost siis laulda neid laule ja mängida neid pillilugusid, mis tol ajal mängiti ja lauldi ja samuti, et asi vaatajale lihtsamini arusaadav tahaks teha, samuti siis näitame suurel ekraanil pilte, tollest ajast räägime osalejate meenutusi, samuti loeme tolleaegseid ajalehti ja loeme ka raamatuid, mis tollest ajast on kirjutatud ja no loomulikult need ajalehe väljalõiked katked raamatutest osalejate meenutused. Ega need ei ei olnud kuskilt maast noppida, et selle suure töö see materjal läbi töötada ja vaatajale kuulajal lihtsalt haaratavaks teha. Selle suure töö tegid ja laulupeomuuseumi inimesed, kes algusest peale on nagu väga toetanud meie seda mõtet ja, ja tõesti väga palju vaeva näinud ka fotode välja otsimisel ja kogu selle teksti lihtsustamisel ja, ja arusaadavalt esitamiseks ettevalmistamisel. Mis siis täpsemalt toimus 100 aastat tagasi, 1910 ei olnud veel Eestis professionaalset muusikakõrgharidust. Heliloojad olid õppinud Peterburis, aga laulupeo sai koostada juba ainult eesti muusikast. Jah, tõepoolest nii see on need esimesed heliloojad, kes Peterburi haridust oli saanud nende heliloomingul, see seisab kogu see laulupeo repertuaar ja eks eks seda märki, seda otsingute ja kõrgema kunstilise püüdluse märki kogu repertuaar kannab. Nii nagu ka viimasel üldlaulupeol avaldati arvamust, et repertuaar on liiga keeruline ja ehk mitte kõikidele kooridele omandamiseks liiga lihtne, siis sama probleem oli ka 100 aastat tagasi. Ainult et noh, tol ajal oli tõesti tegu heliloojate esimeste püüdlustega eesti heliloojate püüdlustega ja, ja otsite seda õiget helikeelt ja arvatigi, et siis eks keeruliselt ja kunstiliselt kõrgetasemeline looming, see, see õige tee on. Tallinnas toimus VII üldlaulupidu ja, ja see pidi saama suurejooneliseks peoks või oli mõeldud, et koguda raha Estoniale uue nurgakivipanemiseks. Kuidas see 1910. aasta repertuaar nüüd tänasele koorilauljale tundub, kas ta mõjub vanana või hoopis täna päevasena? Eks seal on nii ja naa, seal on nagu huvitavaid leide ja, ja, ja äratundmisi ja selliseid võõraid asju, et on tegelikult väga põnev on seda repertuaari laulda. Et näiteks oh, laula ja hõiska, see on kooride kullafondis siiamaani palju lauldud laul aga mitmed laulud seal ütleme kui, kui rääkida tekstist võib-olla siis teema areneb sellise instrumendi või siis sellise mõiste nagu kannel ümber, et need arendused on natuke võõrad ja tekib, tahad, noh, tekitavat sellist äraarvamislusti, et miks sellest kandlast ikka nii palju juttu on ja, ja miks see, miks ta nii tähtis omal ajal oli ja noh, eks, eks ka sõnakasutus on, on pisut teine paljude laulude juures, et ka see on selline vahva. Aga kui nüüd neli keelest rääkida, siis meie koor, akadeemiline Emajõgi on suhteliselt noorkoor ja ja eks iga laulu laulmine meie jaoks või selgeks õppinud meie jaoks katsumus dirigent valinud küll kõige lihtsamaid lugusid, aga, aga no annab annab pureda teisi. Milline kontserdipaik on Tartu Maarja kirik? Tartu Maarja kirik on selline paljulubav kontserdipaik, Maarja kirik sai valitud meil seetõttu, et teadupärast esimene üldlaulupidu oli ju Maarja koguduse suurel toel ja korraldamisel tehtud ja, ja mõtlesimegi, et Maarja kogudus, kes oma kirikuhoone nüüd alles äsja on tagasi saanud maaülikoolikasutusest et siis toetada ka seda ja, ja tutvustada seda kontserdipaika kontserdipublikule, et siin on küll toimunud ka varem mõningaid kooride kontsert. Aga seekord võtsime asja nagu võib-olla tõsisemalt esile. Kuna tegu on siiski nii püha asja nagu Eesti laulupeo juubelikontserdiga, siis ei tahtnud Me saali jätta selliseks, nagu ta praegu on, vaid vaid pigem mõtlesime teda selliseks, nagu ta peaks saama. Oleme teda deklareerinud ja aknaid pimendanud siin kangastega, samuti toome haljastust siis, et luua seda õhustikku, mis, mis ühes kontserdisaalis olema peab, sest olgem ausad, korvpalli, väravpalli ja saalijalgpallijooned põrandal jätavad siiski oma jälje, et neid kuidagi maskeerima. Kohtumiseni siis Eesti laulupeol, mis toimub Tartu Maarja kirikus laupäeval kell 19 ja olgu lisatud, et sellesama kontserdi salvestab klassikaraadio. Nii et kes on huvitatud, jälgige meie kava ja peagi on võimalik siis seda ka eetrist kuulata. 22. mai heligaja saatele tegid kaastööd Raili Sule, Harry Liivrand, Igor Karsnek, Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Marge-Ly Rookäär, Kersti Inno ja Liina Vainumetsa. Helioperaatorid olid Katrin maadik ja Helle Paas. Toimetas Karin kopra. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal sülgaja.