Tere, head klassikaraadio kuulajad. Algab muusikauudiseid vahendav heligaja saade, mille teemad on järgmised. Per Estonia, tutvustas ajakirjanikele lõppeva hooaja tegemisi ja uut hooaega. Pressikonverentsil käis Kersti Inno. Estonias toimus 25. mail Estonia teatri ja Moskva helik on ooperisolistide ühine kontsert. Kahe linna duetid. Muljeid jagab Tiiule evalt. Üritus algab üheksas Eesti heliloojate festival. Festivali kava tutvustab kunstiline juht Monika Mattiisen. Pärnu filharmoonia lõpetab homme hooaja kontserdiga rändavad laulud. Helilõigu saatis Pärnust Toomast šalda. Neljandal juunil algab kaheksas Pärnu orelifestivali kunstilise juhi Jaanus Rimiga tegi Pärnus intervjuu Ester Vilgats. Dirigent Tõnu Kaljuste valiti Eesti muusika ja teatriakadeemia dirigeerimise osakonna ja loodava Eesti kontserdikoorijuhiks. Tõnu Kaljuste ka räägib Kersti Inno. Vanemuise segakoor tähistab täna oma 140 viiendat aastapäeva piduliku kontserdiga Tartu Ülikooli aulas, räägib dirigent Valli Ilvik. Teisel juunil esinevad Von Krahli Teatris sopran Triin Ella ja Sirje Mõttus, akordionil Triin Ella. Ka räägib Mirje Mändla. Esmaspäeval algab Lissabonis rahvusvaheline heliloojate Rostrum. Lähemalt räägib klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Nädala alguses tutvustas Rahvusooper Estonia uut 100 viiendat hooaega, mil on kavas anda 277 etendust. Esitluse avas teatri peadirektor Aivar Mäe. Kui mõelda märksõnadele, mis järgmisel hooajal on, siis ma arvan, et tegemist on sellise laste ja noortehooajaga, sest meil tuleb väga palju tükke, just mõeldes meie tulevasele järelkasvule. Esimene neist tuleb välja Saaremaa ooperipäevadel. See on uus lastemuusikal Olav Ehalal käsikivi kosmosest, mida sügisel edendatakse Estonia kammersaalis. Talveaias mängitakse jõulumuusikali mõmmi jõuluaabits ja kevadel saab taas Estonia lavalaudadel näha Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Pipi Pikksukka. Sealhulgas õige väikeste Pippidega. Siis kindlasti üks märksõna on meie külalisetendused mujal nii nagu me sellel hooajal alustasime Eestis ringi sõit ringreise järgmisest aastast teostub meie leping, mida me kirjutasime, annan eelmisel aastal nii Riia kui Vilniuse teatriga ja juba jaanuari algul me sõidame nädalaks Riiga, kus me anname viis etendust. Samamoodi täpselt samal ajal tuleb esmakordselt meie majja nädalaks Riia ooperit, kus te näete siis Kolmeooperite kate balleti siis ei, Stakowitzi vestleja Rutši selge Oja. Siis ma tahan pateflai ja täiesti uuslavastus kirju reeglid, mis tuleb alles välja sügisel. Estonia viib Riiga kaks ooperit, Prokofjevi armastus kolme apelsini vastu ja Mozarti Cosi fan, tutte ning ballettidest kolm musketäri ja metshaldjas. Ooperi hooajast andis ülevaate lavastaja Neeme kuningas. Ooperipoole pealt nagu ikka, Estonia igal hooajal toob välja ridamisi selliseid klassikalisi tõlgendusi, aga ka kindlasti üllatab ja nii ka järgmine hooaeg. Kõigepealt me tähistame rahvusvahelist muusikapäeva, nüüd juba traditsiooniks saanud kaalaga, mis toimub siis esimesel oktoobril Pärnu kontserdimajas, teisel oktoobril Estonia kontserdisaalis. Usun, et väga paljudele muusika ooperisõpradele tuleb seal palju üllatusi. Ooperi kullafondist tuuakse taas lavale Putšiini poeem. Kannatur Braun teeb oma lavastajadebüüdi jällegi Estonia teatris, aga ta on kogenud lavastaja ja ka kujundab seda koos Ricardo kaliinuga Itaaliast. Uuesti tuuakse lavale kapisee Karmen noore briti pooltel Sadcli lavastuses. Tema lavastas Estonias eelmisel hooajal ka Mozarti Cosi fan tutte. Lisaks uuslavastustele on kavas ooperite kontsertettekanded novembris Berliini kapoleti teki ja veebruaris Rimski korsakovi tsaari mõrsja. See ettekanne saab teoks koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. See valik sai tehtud ka koos klassikaraadioga, et ta oleks just slaavi ooper ja tsaari mõrsja on jällegi üks üks selline ooperiliteratuuri pärl, mida mängitakse väga palju. Me nagu repertuaari teda esialgu võtta võib-olla ei riski, aga kontsertesituses ta siis jõuab meie kontserdi kuulajani ja samuti koostöös EBU euroraadioga, noh, praktiliselt võiks öelda üle maailma. Siin teevad kaasa mitmed väga-väga tuntud ooperisolistid kogu Euroopast. Järgmisel suvel Noblessneri valukojas tuleb aga kontsertettekandele paagneri Parcifal. Kontsertidel esitatakse ka Orphy karmine Borana jääd vursaki üheksas sümfoonia. Eriline tõotab tulla aastavahetusball seoses saabuva euro ja Tallinna saamisega. Euroop kultuuripealinnaks. Operettides tuleb lavale Kalmani igihaljas Silva, Mart Sanderi lavastuses. Suurtest ballettidest Tšaikovski pähklipureja, sedapuhku ameeriklase bens dimensiooni lavastuses. Briti balletikuulsus Kennet millan toob lavale mass need Manooni. Juba juunis sõidab Estonia trupp aga Ungarisse, mis Koltsi mainekas Spartaki ooperifestival kutsus Estonia teatri etendama kahte ooperit. Erkki-Sven Tüüri Vallenbergi ja Verdi Travjaatata. Kirikuni Ta on kujunenud festivali alaliseks külaliseks. Selle juht Dmitri Bertman räägib festivalist lähemalt. Mis koltši on küll väikene linn, kuid muutub festivali ajaks ooperipealinnaks. Festivali kunstiline juht on kuulus lauljatar Eeva Marton. Festivalil toimub koostöö erinevate ooperit, gruppide vahel tehakse etendusi, antakse kontsert. Festivali nimi on partok pluss ja igal aastal on seal mingi teema näiteks partak pluss verism, partoklus, Verdi partok pluss 20-st, rajanud seekord aga partok pluss Euroopa 2010. Bertman ütleb, et on väga rõõmus, et sel aastal Estonia teater festivalile kutsuti. Et siin mängib takse Vallenbergi ja Travi aastat. Eriline sündmus on see, et muusikakanal metso kannab Erkki-Sven Tüüri ooperi Vallenbergi telepildis otse üle. Seega saab see teos kätte saada saadavaks muusikasõpradele üle terve maailma. Bertnal on kindel, et see annab ballenbergile edaspidiseks tuusiku ka teistele festivalidele. Piletid Estonia uuele hooajale on juba müügil ja on veel nädala jagu saadaval. Soodushinnaga. Moskva kultuuripäevade raames toimunud kontserdile tahtsin ma väga minna, sest olen näinud kõiki Moskva Helicon teatri külalisetendusi Birgitta festivali raames ja seetõttu oli huviga selle ürituse vastu suur. On ju Se Dmitri Bertmani juhitud teater ja seal laulvad lauljad on mitte ainult vokaalselt tugevad, mis muidugi Venemaa mastaapide ja valikute puhul loomulik vaid enamus neist ka heade näitlejavõimetega. Ja muidugi oli põnev kogeda, kuidas pääsevad meie miljonilise rahvaarvu seast võrsunud lauljad selles duetis võidu Ellism mõjule. Ette rutates julgen väita, et muljetavaldav ja ka kaksipidiseid mõtteid esile kutsuv oli õhtu mitmes plaanis. Dirigendipuldis olid noored mehed Moskvast Konstantin džudakovski ja Estoniast Mihhail Kerts. Külalise poolt sisse juhatatud Polonees Tšaikovski Jevgeni Oneginit kolmandast vaatusest oli hoogne ja tõelise slaavi temperamendiga juhatatud. Järgnevas sama ooperi kuuenda pildi duetis oli rõõm kohtuda Natalja koorinskajaga Tatjana rollis, partneriks meie Raunol. Natalja Sagurintskaja on laulnud 2005. aastal polengi Carmeliidide logis plaanši ja 2009. aasta Verdi Falls This, mis Fordi. Mõlemad rollid olid tookord väga heakõlalised, sisuliselt väga plastilise joonisega. Tema näol on sellel teatril tegu väga euroopalik lauljaga, kellel ka väga kuninglik väljanägemine. Rauno help laulis nii vokaalselt kui sisuliselt väga stiilselt. Järgnev duett Verdi Castello esimesest vaatusest andis võimaluse üle hulga ajaga loomulikus akustikas kuulata seda imelist šedöövrid, mille juhatasid sisse tšellode kvartett ja õnnetunne valdas sisemust, et meil on hetkel sellise täiusliku kõla ja fraasi kujundamise oskusega laulja nagu heli Veskus tenor Vadim Sablyksney oli minu jaoks uus nimi ja Otelu partii on ilmselt tema ampluaa. Kuid siin ei olnud neidki filigraanselt nüansse, mida oleksin oodanud. Küll aga ilmnes selle laulja täisvõimsus mascani talupojahaudu ridu rollis, kus partneriks oli Helen Lokuta. Ja ma arvan, et ma väljendan enamuse saalis viibinud arvamust, et see number kujunes õhtu naelaks. Mõlemas lauljas Oliver rismiljoni iseloomulik energeetiline laeng, vokaalne täius ja fantastilise kvaliteediga kõrghetked nii vokaalses kui sisulises mõttes. Huvitav oli kohtumine Larissa kostšukiga isee Carmeni lõpustseenis koostöös Mart Madistega kostjukil On Aldiku sügavusega unikaalne hääl ja meeltesse on jäänud tema abtiscarmeliitide dialoogist äärmiselt reljeefselt välja joonistatud son Edgar Šostakovitši, leedi Mc pätist ja sama aasta Mozarti Tiituse halastuse sextus. Need rollid näitavad, kuivõrd mitmetahuline on selle lauljanna ampluaa. Ja pean ütlema, et kui ta Carmenis kasutas väga vabalt oma registrite lopsakus Sis sextus oli omal ajal lauldud äärmiselt stiilse Mozartina. Mart Madis oli väga tubli ja ka eelnevalt kõlanud Tosca duetis, kus partneriks oli Moskval. Anna Jelena. Mihhail onko näitas oma kvaliteeti. Kuid siinjuures ma siiski julgeksin ühte asja meelde tuletada teatrile, et kuna ta on praegu väga suure töökoormusega, laulis hiljuti alles Prokofjevi armastus kolme apelsini vastu siis Johann Straussi niisukest bar Lando stiilis advokaati, siis laulda selliste partiidiga paralleelselt Putšiini kõvaradossid ja besee Hoseed on vist ikka väga palju tahetud. Juba kadunud Hendrik Krumm toonitas, et ei saa nõuda, et kõik lauljad on kõikesööjad. Madiste puhul oli tunda natukene väsimust ja ülemäärast pinget. Kõrgused ei olnud tema väärilised. Ja partnerlussuhe kannatas ilmselt seetõttu. Ja siinjuures tahaksin ka teha teise vihje teise tenori meie Urmas Põldma kohta, kes laulis teises pooles esemest nii rollis nahk kiires. Et kui inimene, kellel on antud looduslik, hea materjal, väga suured lavalised eeldused. Aga kui antud õhtul kogu selle koomika taha komistas tema hääleline kvaliteet, siis sellest oli kahju. Veidi. Viimane aeg oleks sellele mõelda, sest Aegi seisatu kellegi jaoks. Kava teine pool, mis esimese poole tõsisele maskile vastukaaluks oli nimeks saanud lõbus mask oleks võib-olla soovinud suuremat läbimõeldust. Olid kenad numbrid, millised olid püütud veidi arusaamatute sidemetega siduda. Omavahel sai kuulda väga võluvat Irina samoilovad Rosiinana Rossini Sevilla habemeajas, kus partneriks meie Aare Saal ja Mihhail Kuusowit, kes laulis ku hargat. Armastus kolme apelsini vastu. Väga sobilik oli Renee soomimalatesta temaga duetis Donbass kohalest ja siinjuures tahaks meelde tuletada veelkord meie etendust armastus kolme apelsini vastu koost. Mart Laur. Koharga rollis oli tunduvalt erksam, eredam ja meeldejäävam. Antud kava eelviimane number kujutas endast ilmselt viidet omaaegsetele Kapusnikutele. Nimelt oli miksitud kahte kuulsat aariat kreemenjaaria Jevgeni Joneeginist. Mide laulis Kuusov ja don Basilio laimu aariasse. Vilja habe majast, mida laulis meie Priit Volmer. Idee oli hea ja nali omal kohal. Kava lõpetasid Natalja Sa koorinskaja, Andres Köster ja kõik solistid la Travjada joogilauluga ja selle lõpuakordi kõla efek oma häälterikkuselt oli muidugi vapustav. Julgeksin siinjuures kahelda selle etenduse taga fooni sobilikkuses tänasest päevast tuletas veidi meelde 25 aasta taguseid üritusi. Küll aga on kindlasti positiivne see, kui läbi sellise kahe teatrivahelisi sideme leiab näiteks Veskusi ja Lokuta võimaluse esineda sellise metropoli laval, nagu seda on Helicon teater Moskvas. Kontserdimuljeid jagas Tiiu leevalt. Tuleval nelja. Päeval, kolmandal juunil algab Tartus üheksas eesti noorte heliloojate festival festivali kunstiline juht Monika Mattiisen. Mille poolest erineb eesti noorte heliloojate festival Eesti muusika päevadest, mis ka samuti igal aastal toimuvad? Eesti muusika päevadest erineb see festival võib-olla eelkõige koha mõttes, kuna meie festival on seotud Tartu Jaani kirikuga alates esimesest festivalist. Kõik meie kontserdid toimuvad Tartu Jaani kirikus, mis on akustilises mõttes väga suurepärane koht, esindamaks kammerteoseid kui ka suuremaid vokaalsümfoonilisi teoseid. Ja tõepoolest ta võrdselt, isegi mujal Eestis sellisel akustikale ei leia. Festivali asutajaks on muusikateadlane ja teoloog Mart Jaanson, kes üheksa aastat tagasi siis asutas Eesti noorte elude festivali, mis viidi läbi ja esialgselt Tartu Jaani kirikupäevade raames. Ained. Seoses sellega on ka festivali nimi aegade jooksul pisut muutunud varieerunuda kuna peale kolmandat festivali oli Tartu Jaani kiriku restaureeritud ja sellega seoses ka Tartu Jaani kirikupäevad, lõpetasid tegevuse, et me jäime iseseisvalt täidate festivaliga resideeruv maa Tartu Jaani kirikusse. Ise seisa üritusena, kuid kuna selle festivaliga on seotud, et teatud väljakujunenud säng lapp nii Eesti uue muusika interpreetide osas kui eelkõige eesti heliloojat, et teatud gruppi ja koondumine ja huvitatusest hotellete festivalist, kuid kuna meil on see aasta juba üheksandat korda, see festival, siis selle aja jooksul selle grupi heliloojat on keskmine vanus on juba kuskil kolme-nelja kümnend, et eluaastate vahel, et kui ta võib-olla tuleb jälle festivali nime muuta just nii, et alates sellest aastast näe otsustasimegi ta ta festivali lihtsalt eesti heliloojate festivaliks Tartu Jaani kirikus ja milliseks Ottab kujuneda tänavune festival. Tänavuse festivali üks kesksemaid sündmusi on meie festivali selle aasta helilooja Mirjam Tally looming. Helilooja, kes resideerub juba kolmandat aastat Ta Rootsis Gotlandile ja on leidnud väga märkimisväärset rahvusvahelist tunnustust nende kolme aasta jooksul joosta, viibides põhiliselt väljaspool Eestit. Mirjam Tally loomingust on nii workshop, tema loomingust on autorikontsert, kus esitavad tema kammerteoseid Kristi Mühling, Jaak Lutsoja, Ursula loo ja Antonnise, samuti tema kammerloomingu kõrval on tal autorikontserdil võimalik näha tema audiovisuaalseid teoseid Philby muusikat. Ja põhiliselt siis koostöös meie Noorema põlve tuntud animaatori Ülo pikoviga. Autorikontserti ja ka Mirjam Tally workshop toimub neljandal juunil, saab siis kell 12 ja autorikontsert kell seitse. Samuti on Mirjami looming kavas neljapäeval, kolmandal juunil meie festivali avakontserdil, kus esineb Tallinna kammerorkester Risto Joosti dirigeerimisel. Mirjami loomingust on kavas esiettekandena kontsert kandle ja kammerorkestrile soleerib Kristi Mühling ja samuti tema viiulikontsertlinnud ja varjud. Sädevuse solistiks meie noorema põlve andekas viiuldaja Mari Targo. Ei. Avakontserdil tõstaksin veel esile ka teise autoreid Marci ime Riia kammerorkestriteose esiettekanne, moodus Guensse, samuti Tatjana Kozlova teos kahele flöödi-le kammerorkestrile vaid hälow solistideks Linda Wooda ja Tarmo Johannes. Ja ka Tõnu Kõrvitsa kleidi ja kammerorkestriteosed sirgu. Tiia tuleb ettekandele sellel kontserdil. Väga suureks üllatajaks oli eelmine aasta juba Tartus tekkinud uue muusika ansambel Kadri-Ann Sumera eestvedamisele. Ja kuuendal juunil siis meie festivali lõppkontserdil Tartu uue muusika ansambel astub üles koosseisus Tõnu Kalm, Kadri Sepalaan, Lauri sõõra ja kunstiline juht Kadri-Ann Sumera. Ettekandele tulevad Helena Tulve, Mari vihmandi, Toivo Tulevi, kuid samuti tee, Manfred Stanke, Helmut Müller Horn Bachi ja Wolfgang riimi teostada. Viiendal juunil on siis kavas meie nüüdismuusikaansambli lipule taevaansambel luukontsert kus tuleb ettekandele samuti festivali helile Mirjam Tally esiettekandele tulev teoshi KSA Tatjana buss, loovalt teos horisontaali ja samuti Ülo Priguli kamar ansambli teose ööstubik Hammer känna. Siin on palju esiettekandeid selle festivali ja see, ütleme, mille poolest mitmed eesti muusikakriitikud on tõstnud esile Eesti heliloojate festivali ja kõrvutanud teda just nimelt Eesti muusika päevadega, et need on kaks festivali Eestis, kus on tõesti väga rohkearvuliselt eesti nüüdismuusika esiettekandeid. Et nii ka meile igal festivalil on kuus kuni 10 esiettekannete festivali just heliloojate tagasiside on olnud ülipositiivne. Põhimõtteliselt ma üritan selle festivali kava panna kokku ikkagi, olles kogu hooaja vältel uue muusikalainel ja sisuliselt nii uue muusika interpeidiku eli, et panevad selle festivali isegi kua. Milliseid teoseid neil on soov kirjutada? Mul on suur õnn ja rõõm olnud koordineerida kogu seda tegevust ja et sisuliselt mõned üksikud impulsid, mis tulevad minu poolt, et et see asi kompaktset toimuks. Festival loob ennast ise, festival loob ennast ise ja seda aitäh, Monika Mattiisen ja kellel on huvi siis kus saab rohkem informatsiooni festivalikavad nii sel aastal kui ka eelnevate ja kogu festivali ajalooga võib tutvuda Tartu Jaani kiriku kodulehelt. Tartu Jaani kirik poee. Aitäh, Monika Mattiisen ja klassikaraadio teeb Eesti heliloojate festivalilt ka kaks ülekannet. Esimene on neljapäeval, kolmandal juunil kell seitse õhtul, kui esineb Tallinna kammerorkester Risto Joosti juhatusel. Ja teine ülekanne toimub reedel, neljandal juulil kell 19 Mirjam Tally autorikontserdist. Pühapäeval kell 17 algab Pärnu kontserdimajas Pärnu filharmoonia hooaja lõppkontsert aga alustame kokkuvõttega lõppevast hooajast, seda enam, et see jääb suure tõenäosusega Pärnu filharmoonia viimaseks täisväärtuslikuks hooajaks. Pärnu filharmoonia produtsent Helen Erastus. Pole märksõnadeks on kokkuhoid, otsusega, toimetulek aga samas kõige selle juures on siiski leidunud vahvaid Travid koostööprojekte, mis mis ereda kirkana jäävad seda aastat tähistama näiteks koostööprojekte, segakooriga, noorus, nende juubeli tähistamine. Meie, ütleme siis koostööpartner Tallinna moonia, kellega koostöös on isegi kaks kontserdi toimunut hingedepäeval kui ka ülestõusmispühade kandsid hästi hästi huvitavad ja loomulikult Eesti muusika päevade raames toimunud Tauno Aintsi ja Madis kalmeti teos rändavad laulud, mis on minu meelest üks kõige-kõige erilisem teos eesti heliloojalt, mida me viimasel ajal oleme esitanud. Selleni me kohe jõuame põhjusel, et sama teosega tähistate teiega pühapäeval hooaja lõppu, et kas on see hirm, et alles mõned aastad tagasi loodud Pärnu filharmoonia eksistents on kahtluse all? Teema on olnud tõesti tõsine ja on olnud päevakorras isegi orkestri laialisaatmine. Praegult on meile öeldud kinnitatud linnavalitsuse poolt, et kollektiiv jääb alles. Aga edasi on teema õhus ja Pärnu filharmoonia likvideerimine, mis tõenäoliselt saab ka toimuma, see tähendab seda, et asutus nimetatakse ümber Pärnu linnaorkestriga tagasi. Millal, minu andmetel alates esimesest jaanuarist 2011. Milliseid muudatusi see Pärnu muusikaelus kaasavõitu? Selle kõige taustaks võib-olla nende läks, ei tea, mis asi on Pärnu linnaorkestri või Pärnu filharmoonia vahe on, on eelkõige. Kui orkester annab orkestri kontsert, siis filharmoonia sisu on, on laiem, sinna on kaasatud või haaratud kaasaga kammerkontserdid ja muud kontserdid, mida saab korraldada samuti ka Pärnu noortekoor, kelle jätkamine on ka praegult. Väga lahtine, aga loodan, et Pärnu noortekoorile leitakse siiski võimalus jätkamiseks söödaks. Ääretult kurb, kui, kui nii tubli noor arenev kollektiiv Pärnu kultuurimaastikult kaoks aga siis väheneb kindlasti nende muude kontsertide arv. Tõenäoliselt Pärnu linnaorkester jätkab orkestrikontsertide korraldamisega. Siiski mingid plaanid on teil ka sügiseks vast tehtud. Ees ootab ikkagi hooaja avakontsert, sest orkester annab kindlasti kontserte vähendatud mahus või väiksemas mahus, kuna eelarve on tõesti väga-väga kriitiline ja piiratud. Aga siiski, nagu ma ütlesin, hooaja avakontsert, kus kuuleb juubilar Sisaski loomingut kindlasti paar perekontsert ja kindlasti pühademuusika, mis on olnud traditsiooniline orkestri jaoks. Aga olgu see lõpp hooaeg nii keeruline, kui ta on tähistate selle lõppu väärikalt. Pühapäeval kell 17 Pärnu kontserdimajas rändavad laulud, kuigi ei ole tegemist esiettekandega, räägime lahti, mida siis kohaletulijad kuulda-näha-tunda saavad? Võib-olla kõige õigem oleks siin lahti mõtestada selle kontserdi idee sisu. Madis Kalmet kirjeldas, kuidas ta Hollandis ringi jalutades ühes väikses linnakeses ratas kiriku juurde kooskõlas Mozarti reekviem. Samas seal kõrval läheduses oli üks Tänavamuusik ja tekkis selline vastandumist tunne. Ta midagi kõrged, midagi suurejoonelist, samas midagi hästi lihtsat, madalat kõrvuti käsikäes ja see väljendub ka tegelikult sellel kontserdil, kus kõlab Mozarti sümfoonia number 36 ja siis Madis kalmeti tsükkel, mis on ka kantud sellest ideest, kust sümfooniaorkestri kammerorkestri taustad musitseerivad siis lihtsad inimesed, rändrändmuusikud. Rändavate laulude sõnade autor on siis Madis Kalmet ja muusika on Tauno Insilt ja räägime ka ülejäänud koosseisule, aga see pole päris tavapärane. Kuna teos on loodud kahele näitlejale ja layer kastile siis seda teost luues on silmas peetud ikkagi Sepo Seemanit ja kaasatud on Karin Tamm. Maru mõlemat, Endla teatri näitlejad ja kaasa teeb ka Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumi direktor Risto Lehiste väntoreli. See on haruldane pill ja, ja seal on hästi tore mõte tuua see muuseumist välja näidata inimestele teisest. Pärnu tänavu juba kaheksandat korda toimuv orelifestival on eriline selle poolest, et see lõpeb uue oreli avamisega. Festival algab neljandal juunil ja kestab kogu suvekontserdid, on reeded. Pärnu Eliisabeti kiriku peaorganist Jaanus tarrim Me lootsime, et orel valmib 25.-ks juuniks hansapäevadeks kuid kahjuks tuleb tõdeda seda, et majandusraskus ei ole mitte ainult riiki purenud, vaid see on ka meieni mõnes mõttes. No teil on läinud siiski, tuleb tunnistada päris hästi, sest orelimaksumusest, mis on üle kolme miljoni, natukene 3,1 miljonit, on teil hästi vähe puudu. Arvutuste kohaselt kuskil 90000 on puudu ja orelimeister on praegu oma sõna andnud, et Dorali festivali lõpuks 27.-ks augustiks pill valmis saab ja sellega seoses mega kahtlemata. Ta siis tähistame mõningate suurkujude tähtpäevi, nagu Johann Sebastian Bachi-il on juubeliaasta sünnist 325 ja surmast 260. Meie üks väga olulisi orelikunstnik Rolf Uusväli oleks saanud 80 ja oreliehitaja, kes ka Pärnusse Eliisabeti kirikusse teist orelit ehitab. Hardo Kriisa saab 70 ja tema oreliehitusfirma saab 124 aastaseks. Küsin korra ikka veel seda ka, et no miks teil oli seda teist orelit sinna kirikusse vaja, kui võimsaid teoseid see siis nüüd võimaldati elektron. Põhiline põhjus on ju ikkagi seesama asi, et vana orelirõdu on niivõrd väike, et sellele rõdule lahedalt mahutab 20 inimest ära. Kui on tegemist suuremat koori, koosseisude või mingite ansamblitega, siis on väga keeruline neid sinna üles kuidagi ära mahutada ja noh, üks võimalus on muidugi läbi kaamerate kuskilt alt seda kõike teha, see on ka väga tore, aga see ikkagi paratamatult, et hakkab kvaliteet kannatama, aga meil oli olemas lõunatiivas suur rõdu ja see suur rõdu mahutab ära 100 inimest, sinna võid panna peale kontsertkoori orkestri, seal on orel, selle poolne akustika, seal on ka hoopis teistsugune. Mismoodi see kõik tegelikult toimima hakkab, ma mõtlen, mis selle oreli kõlavärv on ja kõik muu, seda me saime siis teada, kui ta valmis on. Täpselt nii orelimeister praegu just töötab ja paigalda Borelisse oreli erinevaid organeid. Minu loogika ütleb seda, et augustis saab valmis küll. Naastes nüüd orelifestivali juurde, siis ele esimene kontsert on selline, kus esinevad teie oreliõpilased, Jaanus Darrin, teil on neid kogunisti kuus või. Jah, Pärnu muusikakooli oreliklass eksisteerib juba seitse aastat sellel aastal, siis oli ka Pärnu muusikakooli orelil, klassil oli selline eksami aasta Pärnu muusikakoolis, siis lõpetab teine oreli villane ja paar õpilast tegid üleminekueksamit ja teised tegid siis oma tavapäraseid arvestusi eksamit arvestust, kes siis vastu võtmas. Tallinna Muusikaakadeemia oreliprofessor Andres Uibo, kes andis meile väga kõrged hinnangud Pärnu muusikakooli oreliklassis, avab kaheksanda Pärnu orelifestivali. Mõni sõna veel ka teistest esinejatest. Hansapäevade raames esineb Ines Maidre ja see saab olema üks huvitav kontsert just 25. juunil, kui tegelikult tore, et oleks pidanud avama Eliisabeti kiriku. Vana orel saab endale ühe registri juurde. Et kui meie vana kolme orel on 46 registrit, siis saab juurde 47. ja see on siis kirikukellad ja Ines Maidre teeb siis niisuguse kontserdid nagu kella torels. Seal saab olema kahtlemata üks selline huvitav kontsert. Virgo Veldi tuleb Kossise Ines Maidre ka mängima 16. juulil ja veel võiks siis esile tuua 20. augustil. See on siis taasiseseisvuspäev, kus oreli tuua. Tiia Tenno, Hille porosson mängivad siis neljal käel orelil. Kogu see asi siis kulmineerub 27. augustil kell kuus, kus siis avatakse uus Kriisa, orel ja selleks puuks on kogudus tellinud helilooja Mart Siimerilt uhke teosel De Teumi, mis on siis kirjutatud kahele koorile, kahele orelile, keelpilliansamblile ja paritonile esitama tulevad seda siis segakoor Endla Kaarli koguduse kontsertkoor, Kuressaare koguduse segakoor, Pärnu Eliisabeti koguduse koor ja Pärnu Eliisabeti koguduse tütarlaste Eliise pärast seda avamist on siis lõppkontsert kahel orelil möllavad Toomas Trass, Kriisa orelil ja, ja mina ise siis kolbe aure. Eelmine nädal tõi ridamisi uudiseid seoses dirigent Tõnu Kaljuste. Ka Nargen festival tutvustas mahukat suveprogrammi Eestiga. Kontsert teatas, et uue kontsertkoori kunstiline juht on Tõnu Kaljuste ja Eesti muusika ja teatriakadeemia andis teada, et Tõnu Kaljuste asub juhtima Akadeemia dirigeerimise osakonda. Soovime Tauno kaljustele õnne ja edu kõigis neis tegutsemisvaldkondades. Kuid hetkel keskenduksime viimati nimetatud uudisele, millel on ju tugev tulevikku suunatud mõju. Hakkavad ju üsna varsti meie muusikaelu kujundama. Praegused ja tulevased tudengid sinu kopsakast kogemuste pagasist on, mida noortega jagada. Ka klassikaraadiokuulajaid huvitab, milliste ideede ja mõtetega sa konkureerisid selle kohale ja milles näed selles valdkonnas oma missiooni. See on väga ilus küsimus, missuguste ideedega ma konkureerin kohale, kus õpetatakse üliõpilasi? Vaat need ideed on enne minu niisugust konkureerimist olnud, kas plaadistustas kontserdisaalides või koori või kammerorkestri tegevuses olnud muusikaelus nähtaval ja, ja minu idee on lihtsalt pedagoogi suhtes see, et et on mõtet hakata õpetama siis, kui sul on suurem praktiline kogemus ja kõike varasemat ettepanekut seal õpetada ongi just sellepärast katki jäänud, et see repertuaari hulk minut vahest ei ole olnud piisav ja võib-olla ka aeg ei alanud niisugune rahulik, et ennast niipidi jagada, aga praeguses vabakutselise töörütmis ma leidsin, et see on võimalik ja just paras aeg, kuna sattus niisugune võimalus Muusikaakadeemia poolt kandideerida, siis ma seda tegin. Aga mind kõige rohkem käivitab selles uues töös siiski suhtlemine, suhtlemine noortega uue generatsiooniga, kellega mul ei ole mingisugust kontakti siiani olnud, nii et ma sooviksin hoopis teada saada, missugused suunad noortel on, millega nad tegelevad. Missugune on selle erialasuunad praegu nende enda mõtetes ja otsem kahepoolne dialoog algavate dirigentidega, see ongi kõige kütkestavam minu jaoks. See võimalust suhelda ja anda omapoolseid nägemusi. Milliseid väärtusi sa hindad ja püüad säilitada dirigeerimise osakonna senises töökorralduses ja mida pead vajalikuks muuta, või on sellest praegu pisut varane? Jah, eks vara muidugi, ja ma arvan, et iseenesest on selge, et Muusikaakadeemia tegeleb mitte kutsekooli tasemel, vaid pakub üliõpilastele muusikaliteratuuri kõige olulisemaid teoseid õppida ja ette valmistada selleks, et nad oleks suutelised kaasaegses muusikas orienteeruma interpreteerima, seda, mis on viimaste sajandite jooksul maailmamuusikas olnud oluline, läbi selle saab ainult, et mingisugust taset hoida, et saada üliõpilastel suurema haarde, sest kui me õpetame nagu kutsekoolis näiteks kas või suuname inimesi on nagu muusikaõpetajaks, siis me juba alahindame selle kooli ja ka loodud muusika kõrgkultuuri. Tõsi, sest ma pean mainima, et see erinevus on minu jaoks minu ajal, kui ma õppisin pedagoogikas Tallinna Leningradi konservatooriumi vahel, oligi just see, et et siin väga palju suunati inimesi kohe algselt kooli ja laulupeokultuuri. Et need niisugused hinnangud ja hoiakud olid lähtuvalt sellest, ma olen ükskord selle aja jooksul kohtunud Muusikaakadeemia üliõpilastega ja kui mul oli kohtumine, siis minu suureks üllatuseks oli, et küsimused, mis tekkisid, olid rohkem laulupeo repertuaari ja selle tugevuse ja raskusastme poolest. See ehmatas mind parajalt, et selle valdkonna edendamine on võimalik ainult siis, kui on koorijuhtidel endal see niisugune võime inimesi kaasa tõmmata veidi huvitavamate ja keerukamate partituurid esitamisel. Üks niisugune rahvalik pidu. Laulupidu ei tohiks olla see mõõdupuu, millega kõrgkooli kateedrit hakata koolitama. Sina ise kõigi muude juhatamiste kõrval juhatab ja õpetab neid keerulisi partituur nüüd edaspidi ka Eesti kontserdi loodavale või juba loodud kontsertkoorile. Millisena sa näed selle koori perspektiivi ja tegevusvaldkond? No kõigepealt see pressiteade tuli minu jaoks veidi vara pärast taolistes asjades, mina arvan, et peaks ridamisi tegema täpsemaid leppeid ja struktuuri, analüüse ja kogu seda tööd kuidagi kalkuleerima ja vaatama perspektiivis veidi põhjalikumalt, need praegu on kõik olnud rohkem niisugused propagandistlikud ja mitte veel päris läbimõeldud asjad, ütleme Eesti kontserdi juhtkonnal seisab veel ees kõik tööd, alates sellest, missugune saab olema see pinge, töökohad ja koori koosseis ja kõik need, need asjad on siiski veel täpsustamisel, see on praegu niisugune hea soovi hea tahte väljendus olnud Eesti kontserdi poolt ministrile selle poolt, et seda teha, aga seda, et see ei oleks niisugune lihtsalt kokku klopsitud mingi juhuslik seltskond, siis ma arvan, et see peaks olema veidi põhjalikuma eeltööga tehtud töökohtade analüüs, siis jõuame asjaga edasi. Ja üks asi veel, et see muusikaakadeemia kateedri ja kogu selle valdkonnaga tutvumine see peaks olema kaheks uuemaks võimaluseks noortele pürgida nende kohtade peale, mis tulevad seal kontsertkooris. Ma arvan, et Muusikaakadeemia peab hakkama lahendama küllaltki olulisi asju nii kutseliste lauljate, kammerlauljate ja dirigentide koostöös, et Muusikaakadeemia enda koormurduks muusikaelus mingiks nähtuseks ja ta Ta ei peegelda teatud teada-tuntud laulude laulmist siin-seal, vaid et tal oleks oma kunstiline nägemuse kunstiline perspektiiv tulevikus. Hea, see oleks järjepidevam. No igatahes palju edu ja jõudu kõigi. Heade kavatsuste elluviimiseks, sel ajal, kui meie saade eetrisse läheb, on narr festivali avakontsert ansambliga paabel juba toimunud hammaka juhatajad Haapsalus kontserti, kus läbi kreegi kõrvitsa saab kuulda tegelikult paljude rahvaste, sealhulgas Rootsi eestlaste vanu viise, kas soovid midagi selle kava või esituse kohta lisada. Seekordne kreegi pidunädal on niisugune rahvast laulude seadete paabel nii selle ansambel Paabeli esituses kui ka filharmoonia kammerkoori. Seal koori kontserdil saavad inimesed kulma Cyrillus Kreegi koorimuusika seaded, mis ta on teinud Kreeka, Poola, port, tugali Norra, Rootsi, Soome, Eesti, Ungari, väike vene ja ei tea kelle veel viisidele. Need, need on niisugused pisikesed seade, mis 1900 18. aastal kreek tegi. Ja kuna spetsiifiline kreegifestival, siis nende festivalide jooksul tahaks kõiki niisuguseid tundmatu maid partule sellel festivalil ette kanda. Et seekord on siis niisugused rahvalauluseaded ja üks teos, mis ei ole ka Eestis kõlanud, on Tõnu Kõrvitsa Läänemerehümnid. See põhineb just kreegi kogutud rahvaviisidele, mis ta leidis Noarootsi kandis, need, need on eestirootsi kiriku koraalide põhjal tehtud, väga kaunid viisid. Kõrvits on seadnud saksofonikvartetile ja koorile. Ja seda kontserti saab siis pühapäeval kuulata ka klassikaraadios otseülekandes. 19. sajandil hakkasid Eestis tekkima laulumänguseltsid esimene laulumänguselts Vanemuine asutati 24. juunil 1865. aastal Tartus. Selle asutajaliikmeteks olid 14 meest eesotsas Johann Voldemar Janseni. Ka seltsi eestvedamisel toimus esimene üle-eestiline laulupidu. Seltsi viiendal aastapäeval esitati peale koorilaulude veel ka Lydia Koidula poolt eestindatud näitemängu Saaremaa onupoeg. Nii sündis ka Eesti teater ja Vanemuise teater. Segakoori Vanemuine on dirigeerinud sellised suurkujud eesti muusikas ja kooriloomingus, nagu näiteks Karl August Hermann, Johan Herman, Virk Haus, Rudolf Tobias ja Aleksander Läte. Täna tähistab Vanemuise seltsi segakoor oma 140 viiendat aastapäeva kontserti ka Tartu Ülikooli aulas. Koori ajaloost ja sünnipäeva kontserdist räägib lähemalt dirigent Valli Ilvik. 1865 jaanipäeval tulid kop koos Tartu linna Tartu maakonna ärksad mehed eesotsas Johann Voldemar Jannsen ikka ja otsustati. Ta on tarvis üks koor asutada ja selleks valiti siis ka nimi, Vanemuise seltsi laulukoor. Mõned aastad oli ta mees koosseisuga, aga alates Karl August Hermanni ist sai siis segakoor, mis siis tänaseni koos laulab. Vanemuise segakoori tähtsus on ehk selles, et siit ju algasid meie laulupidude traditsioonid, ehk siis esimese laulupeo algata jah, vastavalt 1869 seda, mis Tartus, aga ma peaksin veel kohe siia kõrvale tooma veel sellise fakti, et tegelikult seal Ritsingute koor olnud väga palju aastaid ja eriti muidugi Richard Ritsingu käe all laulis koor üle 40 aasta üle 20 aasta tema poja Alo Ritsingu käe all. Tartu vaimud, Tartu muusikud, Tartu head mehed ja praegu elab koor nagu iga koorgi täisverelist, kooride elu, palju esinemisi, laulupidudel, käimised ja selle aasta üks põhiline eesmärk muidugi on siis oma juubelikontsert ülikooli aulas, kus siis kahe poolega kontserdil kõlavad klassikute teosed. Püüdsime kavva võtta ka endiste heliloojate koori dirigentide teoseid ja tulles välja kaasaega, päris noorte meeste naisteteoseid ka, mis on see, mis koori nii kaua tegutsemas hoiab? No kindlasti see aatelisus, see tunne, et sa oled midagi kultuurilukku jäädvustanud, aga sellel aastal kuur ka noorenes tunduvalt. Meil on palju üliõpilasi hulgas, nii et kindlasti see koor jätkab, tema eesmärgid peaksid aina julgemad tulema, meeldib laulda järjest uuemate värskemat repertuaari ses, et eks see koorimuusikat peab ju ka arenema ja, ja heliloojad kirjutavad, kooridel on au neid esitada. Millised on praegu Vanemuise seltsi segakoori 145 aastase koori eesmärgid? Nagu ma juba ütlesin, see juubeli kontsert ehk see on nüüd number üks, aga kindlasti kohe ka segakooride liidu poolt korraldatav segakooride laulupidu Türil, kus me ka osa võtame, oleme esinenud Vanemuise seltsi üritustel, meil on imearmas laulupeomuuseum, kus oleme paljude heliloojate juubeleid tähistanud. Meil on toredad sõbrad, kellega me kaks korda aastas kokku saame, ehk viisikud, Kokkusaamine kevadel oli Viljandis korraldaja viljandi Koit novembrist tuleb Võrus Võru tervis on eestvedaja ja lisaks veel siis vanemise kuurile ja neile kahele nimetatule siis isikute gruppi kuuluvad veel Atsalama segakoor Ida-Virumaalt ja Olustvere Lehola Viljandimaalt järgemööda, siis iga koor korraldab mingi temaatilise kontserti. Kui veel rääkida tänasest sünnipäeva kontserdist, siis kõlab põhiliselt Eesti muusika- ja selle me sõitsime kohe sügisel endale plaaniat, esitame eesti heliloojate eestikeelseid eestimeelseid laule. Kaastegev on veel Elleri muusikakooli keelpillikvartett, et nüüd me esitame Mart Jaansoni ühte huvitavat värsket kuriteost koos just nimelt Elleri muusikakoolikvartetiga, võib öelda, et see on ka meile kingitusena ja aktuse kõne me nimetame ka osaliselt seda kontserdi aktuseks, siis meie lugupeetud Eevalt campuselt. Aitäh dirigent Valli Ilvik. Vanemuise seltsi segakoori 145. aastapäeva kontsertaktus toimub täna Tartu Ülikooli aulas algusega kell 16. Eesti Interpreetide Liidu sarjas esinevad teise juuni õhtul Von Krahli Teatris metsosopran Tõin Ella ning Sirje Mõttus akordionil ning kontserdil on kaastegev ka näitleja Raivo E. Tamm ja stuudios tutvustab selle kontserdikava Triin Ella. Kõigepealt tuleb veel esmaettekandele noore ameerika helilooja prajan Kristjani teos orieemur Uivil ris ja see on selles mõttes huvitav teosed, see on kirjutatud täpselt meie koosseisule ehk siis metsa sõpranile, akordonile ja meesnäitlejale. Meesnäitleja on siis sellisel juhul nagu lugeja, temal on nagu selline tekstiline osa ja teiseks tahaks ette kanda Lutsjanoveerijozekventsa number kolm naishäälele teatavasti peerima sekventsides kasutab häält kõigis erinevates varjundites ja üsna võimete piiril. Võiks öelda nii, et siis need kõikvõimalikud häälega tekitatud helid on põimitud selleks üheks soololauluks ja kohati kõigub isegi perfomance kunsti ja hullumeelse ooperi vahel. Kolmandaks kõlab sellel kontserdil norra helilooja maaja Solvekjal Stroc Radke ja Frode Haltli loodud kaks tangot. Esiteks on siis, kui päeval lõpp lõppenud ja teiseks fanfaari jällegi naishäälele ja kordionile. Armastus on tango vormis alati üks mõrkjas igatsus, meie jaoks on ta ka metafooriks hüsteerilisele armastusele võib öelda nii. Ja kõige krooniks ootab kontserdikülastajad ka väike üllatus. Ärge ehmatage, kui te olete äkki sattunud rändtsirkusesse, teil esitletakse kummalisi osasid inimolenditest, mida need inimolendid ja need osad on läbi elanud ja kuidas nad seda kõike väljendavad. Teoseks on Robert Morrišeeferi latestada triaane ehk eesti keeles Adriane pea, taasloodud teos naishäälele Gordonile ja meesnäitlejale. Niisiis kontsert latesta. Armastuse hüsteeria toimub Von Krahli Teatris teisel juunil algusega kell seitse õhtul. Tahaksin siinkohal ka mainida, et pärast kontserti toimub helilooja prajan Kristjani loeng tema loomingust. Mis ajendas teda loomateost orjee mur, Uibil rais ja kuidas ta selleni jõudis? Esmaspäeval, esimesel juunil algab Lissabonis järjekordne heliloojate Rostrum, mille žüriis on ka klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Tiia Teder. Mis on Rostrum, rahvusvaheline heliloojate Rostromon üks vanimaid muusika, foorumeid, mis toimub juba pikka aega. Ta on toimunud, et alates aastast 1953 ja seda korraldab rahvusvaheline muusikanõukogu ja selle nüüdismuusika tutvustamine ja levitamine kogu maailmas. Ja toimub Rostroom rahvusraadiote vahendusel, see tähendab, et seal osalevad raadiote toimetajad ja tutvustavad üksteisele salvestusi uuest nüüdismuusikast. Ja niimoodi on see toimunud siis läbi mitmete aegade ja ajastute ja jätkub endises hoos ka tänavu ja tänavu aastal korraldab Rostromid koos muusikanõukoguga Portugali raadio jaagul Penkijani fond Lissabonis ja kohale on tulemas 32 riiki 68 helitööga. Milline on olnud Eesti heliloojate osalus sellel tähtsal rahvusvahelisel üritusel, millal esimene Eesti helilooja oma teosega sinna pääses? Eesti osaleb Rostromil juba aastast 1994 ja meil on läinud mitu korda väga hästi. Me oleme mitu korda võitnud Rostromi noorte kategooria alates 96.-st aastast, kui mari vihmandi Flore võitis noortekategooria. Siis on Jüri Reinvere olnud võidukas noorte kategoorias ja Ülo Krigul aastal 2007 ja peavõitu Rostrumi põhikategoorias sai Helena Tulve teos Sula aastal 2004. Rostrumil ei ole rahalisi preemiaid, aga seal kuulutatakse välja 10 soovitatud teost ja üks väljavalitud teos. Need on need siis nii-öelda võiduteosed ja neid pärast tutvustavad rahvusraadiot üle kogu maailma oma raadioeetris praktiliselt miljonitele kuulajatele. Et see on Rastrumi mõtte. Aga tänavu aastal on Rostromi raames ka eraldi kontsert, kus tulevad ettekandele teosed, mis on Rostrumi võitude tulemusena tellitud. Nimelt on noortele heliloojatele antud tellimusteos juba vist neli või viis aastat ja nüüd on need teosed kõik valmis ja kantakse. Et nende hulgas on ka Ülo Krigul, uus teos, passing ja Portugali ansambel orkestri topika. Tähendab siis need teosed neljanda juuni õhtul ja ka Ülo Krigul ise on kohal. Tänavu aastal eesti heliloomingust on võistlemas kaks lugu, need Toivo Tulevi OSCE tuua, ju siis saad ju. Ja Ülo Krigul, teos, mille pealkiri on tupika Sägen ja selle esitab ansambel luu ning Toivo Tulevi teose salvestanud Risto Joost ja Tallinna kammerorkester. Kes peale sinu sinna žüriisse kuuluvad? Raadiotoimetajad 32-st riigist, enamasti need toimetajad, kes teevad igapäevaselt nüüdismuusikaprogramme ja millal selguvad siis tulemused. Rossumi tulemused selguvad neljanda juuni reede pärastlõunal. Pärastlõunane aeg siis portugali aja järgi. Pressikonverentsil teatatakse, kes on seekord välja valitud teose autor, soovitatud teoste autorid. Info Rastromigata ja heliloojate ja meie teoste kohta on klassikaraadio koduleheküljel, seal on väljas kolmes keeles kõik materjalid, pildid ja sealtsamast saab kuulata ka nende teoste katkendeid, nii et vaadake ja olge kursis. Aitäh Tiia Teder, loodame, et meie heliloojatel ja nende teostel läheb ka seekord edukalt. Heliga saatele tegid kaastööd Tiiu leevalt, Toomas šalda, Ester Vilgats, Kersti Inno, Hedvig Lätti ja Mirje Mändla. Saate panid kokku toimetaja Tiina kuningas ja helioperaatorid Katrin mõõdik ja Helle Paas. Aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja