Kell on kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 19. märtsi olulisematest sündmustest stuudios Tanel Talve Isamaaliit kutsustanud tänasel erakorralisel juhatuse koosolekul Res Publica ja Reformierakonda arutama koostöövõimalusi parempoolse koalitsiooni loomiseks. Reformierakond aga soovitab Isamaaliidule asjade käigust mitte ette rutata ning avaldas lootust senise koalitsiooni jätkumises uue justiitsministriga. President Vladimir Putin alustas täna töövisiiti Ukrainas, külastades Kiievit esmakordselt pärast läänemeelse Viktor Justsenko võimuletulekut. Eile andis Putin Prantsusmaale Saksamaa ja Hispaania juhtidega, kohtudes lubaduse, toetab Ukraina uut liidrit igati. Taanis on igas asulas oma lasteteater, Eestis on häid lasteteatreid veel Läheb, leiab Eesti assitei keskuse juht Katrin niilsem. Et innustada lastelavastusi tegema, kuulutati täna välja uus preemia, mis antakse aasta pärast ühele eesti teatri lastelavastusele eesti dokumentalistika nei teemadel žanriliselt kui ka finantseerimise tootmisskeemide seisukohalt väga mitmekesine. Tänu sellele ongi üldpilt nii hea, leiab Eesti filmi sihtasutuse dokumentaalfilmiekspert Christina David Jeans. Ilm on meil seekordse talve viimasel päeval olnud jätkuvalt talvine ka ööks vastu homme algavat kevadet lubatakse kuni 16 kraadi külma. Homme päeval jääb õhutemperatuur miinus kolme kuni miinus kuue kraadi vahele. Isamaaliidu juhatus tegi erakorralisel koosolekul avalduse, milles kutsus Reformierakonda ja Res Publicat üle saama omavahelistest nähklemistest ja lähtuma riigi juhtimisel rahvuslikest huvidest. Lähemalt kuulajate Vallo kelmsaarelt. Valimiste eel vastandas Res Publica ainult kindlalt keskerakonnale. Nüüd on Tallinnas Keskerakonnaga võimuliit sõlmitud ja riigi tasandil näib Res Publical olevat tõsiseid erimeelsusi Reformierakonnaga, kelle survele järele andes Isamaaliit 2003. aastal Toompea koalitsioonist välja. Veidi rohkem kui aasta enne seda sarises elekter Isamaaliidu ja Reformierakonna suhet kui reformikad nii Tallinnas kui ka kogu riigis Keskerakonnaga ühte heitsid. Kas kõike seda arvesse võtta, et ei peaks Isamaaliit koostöövõimaluses kõhklema? Praeguse valitsuskoalitsiooni tüli ja nääklemine on viinud võimu teostamise Touri enneolematu languseni ja kodanike silmis on demokraatlik valitsuskorraldus samastumas põhimõttelageda omakasu jahtimisega. Seetõttu leiab Isamaaliit, et vaja on väärtustada maailmavaadet ja otsida programmiliste ühisosa, ütles erakonna esimees Tunne Kelam. Meile tõepoolest Res Publica käitumine praegu peaaegu üle nädala toimuvad partneri vahetused tekitavad muret sest selline käitumine vast euroopalikule poliitilisele kultuurile, see tähendab jääda oma maailmavaate endale lähedaste partnerite juurde. Ma arvan, et praegu on valikumoment, me kõik oleme oma meelest tundnud ebaõiglust. Kõik oleme tulnud tagasilööke, kõigil on oma vead läbi tehtud, kõigil on midagi teistele ette heita. Aga kui me jäämegi sellise hoiaku juurde, siis midagi paraneb. Samas meil on vastutus nende probleemide ees, mida on tarvis lahendada alates regionaalpoliitikast, tervishoiust, segastest, haridusreformidest, välispoliitika, Eba määrasusest ja nii edasi ja nii edasi ka hetkel meie arvates ei ole küsimus mitte enam esmaspäeval ühe ministri umbusaldamises või mitteumbus umbusaldamises. On ju pigem ettekääne uuteks võimu kombinatsioonideks, vaid küsimus on põhimõtteline. Kas leidub head tahet, et Eesti sellest seisundist välja viia? See on sisuliselt siis ettepanek paremkoalitsiooni moodustamiseks. Me näeme selles esimest võimalust, aga kui see ei õnnestu, siis oleme valmis kahtlemata oma panuse andma ka teistesse kombinatsioonidesse. Antud juhul ma ei näe ainult võimalust teha koostööd või minna ühte valitsusliitu. Edgar Savisaar juhitud Keskerakonnaga praegu ei ole hetk arutada ühtlasi või teisi koalitsioone, see on tegelikult järgmine etapp või täna teisejärguline küsimus. Praegu on põhiküsimus, kas on hea tahet, et Eesti riik sellest üsna piinlikust seisundist välja viia. Isamaaliit tegi Res Publica ning Reformierakonna juhtidele ettepaneku kohtuda juba ülehomme, et arutada võimalikku koostööd. Res Publica esindaja ütles, et homme toimub erakonna volikogu erakorraline istung ning seal võib kõne alla tulla ka Isamaaliidu ettepanek. Reformierakonna esindaja pidas oluliseks, et Eestis säiliks parempoolse vaatel tuginev valitsus. Reformierakond arutab Isamaaliidu pakutud võimalust ilmselt esmaspäeval, ütles pressiesindaja. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kutsus erakonna volikogus tehtud poliitilises ettekandes proteesid üles tihedamale koostööle. Kui seni on meil olnud parempoolsed koalitsioonid, kuhu häälte arvu suurendamiseks on lisatud ka mõni vasakpoolne, siis tulevikus peaks olema vastupidi. Räägime tsentristidega Vasakpoolsete koalitsioonist, kuhu vajadusel kutsutakse osalema ka mõni parempoolne Partei, ütles Savisaar. Tasub meenutada, et Tallinnas on Keskerakond juba end parempoolseks deklareerinud Res Publicaga koos võimul. Selle võimuliidu kohta ütles Savisaar nüüd, et koalitsioon Res Publicaga ei ole armastus abielu kuid mõlemad erakonnad pidasid seda otstarbekaks. Savisaar tutvustas volikogule ka erakorralisest aru tänu erakorraliste valimiste teemal. Saabunud on päris palju kirju, neist enamus on pigem erakorraliste valimiste poolt. Peame sellega arvestama, tõdes Savisaar, lisades, et arutelu erakorraliste valimiste küsimuses jätkub. Riigikogu Reformierakonna liige Jürgen Ligi soovitas Isamaaliidul sündmustest mitte ette rutata ning avaldas lootust, et koalitsioon jätkab uue justiitsministriga. Ligi lisas, et Reformierakond loodab endiselt häid uudiseid Res Publicat ja erakonna homme toimuvalt volikogult. Ta täpsustas, et see tähendab koalitsiooni jätkumist. Uue justiitsministriga. Kiievis aga algas täna pärastlõunal Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Ukraina riigipea Viktor Juštšenko kohtumine. Kõnelused toimuvad Ukraina presidendi residentsis. Läbirääkimiste eel kinnitasid mõlemad presidendid oma rõõmu kokkusaamise üle ja nimetasid seda väga oluliseks. Kremli teatel keskenduvad Putini ja Justsenko kõnelused peamiselt küsimustele, mis seotud Venemaa, Valgevene, Kasahstani ja Ukraina ühise majandusruumi loomisega. Rahvusvahelise lasteteatrite päeva puhul aga astusid täna Rahvusraamatukogu teatrisaalis. Noorte vaatajate lastele mängivad vähem tuntud teatreid, kes siiani on oma loomingut näidanud peamiselt koolides ja lasteaedades. Eelmisel aastal peeti lasteteatripäeva konverents, et juhtida tähelepanu olukorrale riigis. Kas aastaga on olukord ka paremaks muutunud, seda küsis Vallo Kelmsaar assid. Tei. Eesti keskuse juhilt Katrin niilsenilt. Ei oska öelda, sellepärast et ikka oleme alles esimesi samme astumas millegi väga olulise teadvustamise juurde tundub mulle, et asi ripub ära ikkagi sellest, et meil ei ole oma kultuuripoliitik, et tegelikult kõige laiemas mõttes ja et meie kultuur ja haridus ei tööta käsikäes sest lastele ja noortele tehtav teater puudutab mõlemat valdkonda. Ja üks ilma teiseta hakkama ei saa. Ja sotsiaalhoole London, kolmas, mis sinna omamoodi nii-öelda tungib. Teatril on väga suur potentsiaal olla noorele inimesele teejuhiks, olla talle heaks täiskasvanud sõbraks. Ja kui täna meil esimene etendus rääkis kadunud ajast ajadefitsiidist siis üks võimalus seda aega leida oleks ju tegelikult teatris, aga see sünnib ainult sel juhul, kui teatritegijad ise räägivad lastega nagu võrdväärse partneriga, nii nagu räägitakse võib-olla oma lapsega voodi ääres istudes selles osas tänases eesti teatris probleeme. Jah, see on küll sellepärast, et meie suured repertuaariteatrid mängivad valdavalt lasteteatriklassikat, seda, mis meeldib lapsevanematele ja see on tore ja see on meil olemas ja ega ei olegi midagi nuriseda nagu selle üle. Kui see just ei muutu väga kommertslikuks aktiks. Aga neid väiksemaid teatreid, mil õieti nagu ei ole, neid on vähe, õnneks on olemas meil üks väga tugev teater. VAT teater, ka nukuteater otsib oma viise lastele lähemale tulla ja on veel mingit väikesed, on Heino Seljamaa teater kohvris ja nii edasi, aga neid peaks olema tunduvalt rohkem. Aga seda ma võin öelda, et me võtsime. Me otsime neid lavastusi ja sellepärast me kuulutame tänu lasteteatripäeval välja uue preemia massid. Tei preemia otsingulise mõtte eest lasteteatris ja me tahame anda seda vastusele. Siis ühtepidi oleks kunstiliselt kips ja täiuslik teistpidi räägiks olulistel ja üldinimlikel teemadel lastega Tänapäevases teatrikeeles. Eks me siis nüüd aasta jooksul vaata, meie otsime ja kui me selle leiame, siis järgimisel lasteteatripäeval, 20. märtsil me selle lavastusega välja kuulutada. Tallinna kinomajas vahetati täna mõtteid möödunud aastal Eestis valminud dokumentaalfilmide üle. Eesti filmi sihtasutuse dokumentaalfilmiekspert Kristiina David Janssen leiab, et tänu eripalgalistele filmidele on meie dokumentaalfilminduse üldseis hea. No kahtlemata see, et nii eelarve rääkides kui nagu žanriliselt mitmekesisus on alati pigem hea, siin ei ole küsimustki, see tekitab säärast teravat konkurentsi, ega siis loovisikud ei saagi, kõik ta ühe mütsi järgi ühesuguseid filme. Ja noh, ka filmi tegemisel on erinevad nõudmised, et mõnel on tõesti vajalik. No vot siis sellest filmi teemast suuremat. Ehk kui teisel, aga üldpilt on nii-öelda väga mitmekesine. Üsna rõõmustav, sest Eesti dokumentaalfilm on kahtlemata elus, häbeneda pole siin midagi, meil on Urmas Eerib, palju õnne. Meile on Mark Soosaare liblikate kodu, meil on Enn Säde, Jüri see mulk. Nii et just see eelpool mainitud mitmekesisus teebki meie dokumente kolm filmi nagu huvitavaks vaadata, atraktiivsemaks. Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimus järjekordne Venemaa eestlaste päev. Seekordne teema oli väljarännanute Elulood. Vambola Paavo, helilõik. Esimene üritus, milline tutvustas Eestist ja Venemaale väljarändamist ning sealset elu toimus kirjandusmuuseumis neli aastat tagasi, siis olid väljas materjalid, mis talle ekspeditsioonidel Siberisse ja Volga alade läheb. Täna tihti kirjandusmuuseumis kokkuvõtteid kogumiskonkursist Venemaale veerenud kaks väljarännanute Elulood. Kirjandusmuuseumi teaduri Anu Korbi kinnitusel keskenduti mälestuste talletamisel nendele inimestele, kes elavad Eestis. Eluloovõistlusel tegelikult ei ole orienteeritud ainult elulugudele, mõned inimesed on pannud kirja mitte niivõrd ise endale oo kui oma küla loo selliste faktiliste täpsustega, kõigist kolhoosielust ja koolielust ja repressioonidest ja mis seal külas toimus. Siberi-teemalisi lugusid laekuse korbi sõnul neli enam kirjutasid inimesed aga elust Eesti lähiümbruses Leningradi, Pihkva ja Novgorodi oblastis. Kunagi olid seal elujõulised eesti külad, millised tänaseks ajaloo keerdkäikude tõttu täielikult hääbunud. Ühtpidi on need lood erinevad, sest igal perel igal suguvõsal on ju oma lugu, aga teistpidi on need sarnased, kõikide nende asunduste saatus oli ju väga suuresti tänu sellele surigi poliitikale üsna ühtemoodi, sealt on väga huvitavaid lugusid, loomulikult neid lugusid ei ole tohutult palju, nagu näiteks iga teine inimene võib kirjutas, aga eks ole, sõja mõjud minu elus mingil sellisel teemal. Selline kogumisvõistlus ongi paju. Sellisele kitsale ringile. Anu korbil on plaanis üles seada Venemaaelulugude juurde fotonäitus ja näidata Venemaaelu käsitlevat videofilmi. Film, mis on toodetud Venemaal, Kuljanovski telestuudios, räägib Ki piirkonnas Morodino eestlastest ja siis võib-olla näitame veel paari videokatkendit, siis Siberi eestlastest fotonäituseks paneme välja viimaste ekspeditsioonide fotosid 2004. aastal Siberi käigust, siis muidugi ka neid eluloomaterjale paneme välja seekord natukene ka teistele näitamiseks. Anu korbi kinnitusel on iga mälestuste kogumise võistlusele laekunud omanäoline, väikeste preemiatega peetakse Miirese kümmet tublimat. Äramärkimist väärib küla loo kirjutaja Lembit Sirge parim asundusteemaliste fotode saatja Robert Plata Tais. Elulugude kirjapanemise osas tõstetakse esile Heljo Levskid Lonni kullastet ja Tiina Treimani Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Eesti ornitoloogiaühing pidas Tartus täna oma aastakoosolekud, muude päevakorra punktide seas oli ka uue auliikme nimetamine, jätkab toomas jürijada. Ühingu senist auliikmete seas on sellised kõigile loodusesõpradele hästi tuntud inimesed nagu Tiit Randla, Fred Jüssi, Linda Metsaorg või Rootsis elav küllap kuulsaim eestlasest loodusteadlane Johannes Lepiksaar. Uue auliikme, hollandlanna Johanna vinkelmanni nimi on võõras küllap paljudele ühingu liikmetele. Ometi kinnitab vingelmanni auliikmekandidaadiks esitanud ühingu juhatuse liige Jaanus Elts, et hollandlanna väärib seda tiitlit ehk rohkemgi kui kõik teised. Ja seda sugugi mitte ainult pikki aastaid maailma linnukaitseühingute liidus pöörlas nende National juhtivatel kohtadel tehtud töö eest kogu maailma linnukaitse edendamiseks. Johanna Vinkel man on palju teinud selle tarbeks, et mitmesugustest fondidest saada abiraha endiste niinimetatud Ida-Euroopa riikide arendamiseks. Selles osas on tal kahtlemata väga väljapaistev roll olnud. Ma usun, et Eestimaal on päris palju neid koole, raamatukogusid või ka eraisikuid, kelle kodus on Eesti ornitoloogiaühingus välja antud mitmesuguseid voldikuid ja raamatukese. Ja kui te neid lähemalt vaatate, siis tihti te võite seal näha selliseid märksõnu nagu matra või heegeldas Charming, Nederland kõigi nende Frošüüride taga kaudselt vähemalt on ka Johanna. Jah, sellepärast, et tegemist on inimesega, kes tegelikult siis Hollandi ornitoloogiaühingus koordineerib rahvusvahelisi suhteid ja tema positiivne suhtumine ka Eestisse on andnud meile kõvasti tuge. Aga enamasti just samade projektide rahaga on sisustatud ka ornitoloogiaühingu kontor ja pandud see ladusalt toimima. Hicelmanni rahvusvahelise kooshaardest annab tunnistust see, et oma auliikmeks nimetamisele ta tulla ei saanudki. Juba varem oli ta lubanud minna juhuslikult ka just täna aset leidnud Tšehhi linnukaitsjad aastakoosolekule. Aga Tartusse saatis hollandlanna tänukirja. Ja üks hämmastab asjaolu veel. Tegemist on inimesega, kes ei ole kunagi Eestis käinud, kõikvõimalikes muudes maailma riikides on ta käinud aga Johanna Vinkel manud lubanud suve poole tulla Eestimaale siis esimest korda siin ka siis linde vaadata. Öösel on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati, enamasti Ida-Eestis sajab vähest lund, paiguti on pinnatuisku. Puhub loodetuul kuus kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis. Külma on 10 kuni 16 kraadi. Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja külma on kolm kuni kuus kraadi. Selline oli laupäev, 19. märts päevakajas kena õhtu jätku.