Helikaja. Tere, head klassikaraadio kuulajad. Mina olen Annika Kuuda tänase heliga saate toimetaja. Saates tuleb juttu järgnevatel teemadel. 26. mail näidati Nokia kontserdimajas otseülekannet La Scala ooperiteatrist, kus etendus Richard Wagneri ooper Reini kuld vaatamas käis muusikateadlane ja ooperispetsialist Kristel Pappel. Muljeid Estonia kontserdisaalis toimunud Eino Tambergi 80.-le juubelile pühendatud kontserdilt jagab Igor Karsnek. Istanbulis tuleb kultuuripealinnade Tallinn 2011 ja Istanbul 2010 koostöös seitsmendal juunil maailma esiettekandele Arvo Pärdi teos Aadama itk. Sümbost kommenteerib Mikko Fritze. 11.-st 13. juunini toimub Tartus Eesti Evangeelse Luteri kiriku vaimulik kirikupäev ja laulupidu. Selle raames toimuvat südaöine eesti rahva koraalide laulmine ja Tartu organistide kontsert. Lähemalt kõneleb Hedvig Lätile. Elke Hunt. Täna õhtul toimub Türi lauluväljakul segakooride suur laulupäev, millest kõneleb Eesti segakooride liidu tegevsekretär Katrin puur. Ja täna õhtul esinevad Kadrioru lossis Eesti Interpreetide Liidu sarja Eliitkontserdid raames. Oksana sinkovas löödi Kristina Kriit viiulil ja Diana Liiv klaveril. Intervjuu andis Liina kuningale Oksana sinkova. Nargen festival jätkub 12. juunil algavate Tormise pidunädalatega kunstilist juhti Tõnu Kaljuste usutles Kersti hinna. Klassikaraadio vahendab homme, kuuendal juunil otseülekandes Robert Schumanni 200.-le sünniaastapäevale pühendatud euroraadio eriprogrammi, mida tutvustab lähemalt toimetaja Karin kopra. Eile lõppenud rahvusvahelise heliloomingu konkursi Rostrum tulemustest teeb ülevaate klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Sellised on tänase hiligaja saate teemad, mõnusat kuulamist. 26. mail toimus Nokia kontserdimajas otseülekanne Milano La skaalast. Meie ooperipublikul oli võimalus osa saada Richard Wagneri ooperis Reini kuld, mis kuulub Tetra loogiasse Niibellungi sõrmus. Etenduse dirigent oli Taaniel paremboim, lavastaja kiiga, see ja kunstnikud kiigas CE ning Enriko paniooli peaosades olid Renee papp ja Jan puhvald ning Freya rollis säras venelanna annas muil kelle puhul võiks ära märkida, et tema karjäär sai alguse Pärnust Klaudia Taevi konkursi võitjana ning ta on kaasa teinud ka mitmes ooperilavastuses Eestis. Laskala Reini kullalavastust analüüsib nüüd muusikateadlane Kristel Pappel. On väga tähelepanuväärne, et sai kaasa elada vinni kulla esietendusele skaalas ja seda siis teleülekande vahendusel. Samas on selge, et ülekanne ei saa olla adekvaatne selle Muniele, mis võiks tikkida istudes sealsamas Milanos laskala saalis paratamatult siin Nokia kontserdisaalis olnud public vaata etendust läbi telerežissööri ja operaatori silmade. Niiet et võib-olla midagi, mis oleks näiteks lavastuse ja lavastaja tõlgenduse seisukohast oluline või lavakujunduse seisukohast oluline, jääb paratamatult märkamata. Aga ma veel kord rõhutaksin, et see on tõesti suurepärane, et on võimalik oluliste teoste esietendustele kaasa elada. Wagneri Nibelungide sõrmus lavastatakse praegu väga palju. Ühes Londoni Wagneri ajakirjas ilmus mõnda aega tagasi artikkel, kus oli kokku loetud, kui palju on 21. sajandi alguses olnud sõrmuse lavastus ja neid on tõesti hämmastavalt rohkesti ja arutati ka selle üle, et miks ja ilmselt ikkagi viivad kõik teed Wagneri ideede juurde tema nagu ajastu ja ühiskonnakriitika juurde, mis tegelikult, et on veel teravamalt ja laiemalt globaalsemalt oluline ka tänapäeval ja ka selle Reini kulla ning üldse siis kogu Wagneri tetra loogia, Nibelungide sõrmus, lavastaja, mingi, kas jää, kes tegutseb ise Antwerpeni is. On maininud ühes intervjuus, et tema meelest on Nibelungide sõrmusest tähtsad just küsimused, mis tulenevad globaliseerumisest, need on siis meie aja küsimused poliitika, majandus, aga ta mainib ka seal üldse keele rolli, virtuaalse reaalsuse rolli fundamentalismi ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi. Et noh, muidugi väga suured, õilsad ideed ja paratamatult tekib küsimus, kuidas neid edasi anda sellesama lavastaja enda poolt realiseerida laval. Lavastaja on veel maininud, et tema meelest tekst ja muusika ja video peaksid jutustama osa kogu loost aga just nimelt ainult osa kogu loost ja kogu terviku peaks kokku panema vaataja. See on ka täiesti arusaadav, et vaataja peab edasi mõtlema, aga kohati selle lavastuse puhul jäi mulje, et teksti muusika ja videoprojektsiooni juures on lavastaja ära unustanud laulja. Ja tegelikult laulja näitlejaosatäitja on lõppkokkuvõttes ikkagi üks väga oluline vahendaja tema ideedele. Aga ma tahaksin ütelda paar sõna lavakujunduse kohta. Siin oli nagu niisugusekspõhi kujundiks elemendiks müür või sein, millele rohitseeriti mitmesuguseid pilte, kohati nad viitasid ka tegevuspaigale kohati, et ja siin ei pruukinud alati kõigest aru saada, ma arvan, et saalisistuja skaalas võib-olla suhtis neid paremini haarata. Kohati oli kasutatud ka varjuteatri põhimõte, et kui näiteks lavale tulid teises pildis hiidlased, siis loomulikult nad sõna otseses mõttes. Laval olid lauljad ise üks lühem, teine pikem. Aga just siis seinal olid niuksed, hiiglaslikud varjud ilmunud, nii et selles suhtes oli seal päris nutikas. Aga samas tundus, et niisugust videokunstnik kasutamist üldse erinevaid vahendeid oleks võinud ka rohkem olla ja lavastaja ideed oleks võinud selle abil rohkem selgitada. Aga nüüd just nimelt lauljate osatäitjate juurde tagasi tulles mulle tundub, et see jäi nagu lavastuse kõige nõrgemaks punktiks töölauljatega või õige, mitte isegi niivõrd töö, kui läbi laulja oma ideede avamine, lauljat, aidata teksti idee väljendamisel, tegelastevahelisi suhteid avada ja mõelda ka sellele, missugune võiks olla nagu laulja tänulik reži. Sest praegu jäi mulje pigem sellisest ülivanamoodsast ja tänapäevaste tehniliste vahenditega teostatud Concertlikust etendusest. Ja mulle tundus ka, et lauljad ise olid natukene hädas, kes rohkem, kes vähem sellega, kuidas nüüd ikkagi midagi väljendada, kuidas situatsioonile reageerida, sest selliseid reageerimisi oli vähe või teiste pikkade monoloogide kuulamisi oli väga raske lauljal, nagu täita ta mingi oma laval olekuga ja sellest on väga kahju muidugi iga see on ka üsna kogenematu ooperilavastaja, ta on teinud rohkem draamalavastusi ja mõningad, kui ma ei eksi, just uuemate, aga mitte ka suure koosseisuga ooperite lavastused. Et siin lihtsalt kogemused võib-olla puudusid. Aga samas oli muidugi väga meeldivaid ja nagu esile tulevaid osa täitmisi näiteks, mis on ju väga oluline Niibelung Alberis, teda laulis Johannes Martin Grenzzle ja tõstis, oli niisugune kandev Alberistoli karakteerneda oli mitmetahuline nii ahne kui ka teatud kannatav ja tema on ju see tegelane, kes võiks öelda ühelt poolt Reini kulla peategelane ja tegelikult andnud kogu ketroloogiale nime Nibelungide sisalda Richi sõrmus. Tema liin alustab kogu Detroloogiate, tegelikult tema poeg Haagen selle liini lõpuks viimases Detroloogia osas ka lõpetab. Või siis näiteks tulejumal looge, kes oli, ma arvan, siin küll ka lavastaja abil leidnud huvitava liikumisjoonise ja väljenduslaadis oli Stefan rüganer ja neid oli teisigi. Ottanit laulis Rene pappe ja kui ma ei eksi, siis oli tema debüüt selles rollis. Ma hindan René Paapet vägal mõnda aega tagasi, nägin teda näiteks suurepärasena Boriss kodunovi rollis, mis ei ole üldse kerge roll ja mis nagu absurd näitlejameisterlikkust. Londoni puhul. Mulle tundub, et siin ka just oleks pidanud lavastaja rohkem lauljat aitama, et ta täpselt nagu ei teadnud, mida ta peaks tegema ja mida väljendama, aga muidu vokaalselt ja nii edasi oli see väga hästi teostatud ja kui muusikalisest küljest üldse rääkida, siis dirigeerisid Daniel parenboim ja suures plaanis oli see väga hästi teostatud, kõik voolas ja oli ka piisavalt diferentseeritud ainult selle riskantse Reini kulla sissejuhatusega, kus peab tekkima ka ja eriti puhkpillide osas kumisev kõla. Siis see kumisemine ei tahtnud hästi tekkida seal tämbri probleemid eripuhkpillide vahel, mis seda asja segasid. Üks moment, mida võiks veel lavastuse puhul ma korraks hüppan välja tuua, oli see, et kui lavastaja nagu ei suutnud ennast realiseerida lauljate osatäitjate kaudu siis ta võttis abiks niukse vabatantsugruppi, kes ilmus esimese ja teise pildi üleminekul ja kes paljudes stseenides siis nagu olid kontrapunktiks lauljatele nendega kohati nagu suhtlesid ja üldiselt ei joonud eri veeneda, kohati mõjus isegi natuke koomiliselt. Mõnes stseenis küll, eriti just Niibenhaimis, kus on Albia Richi võlutrikkide demonstreerimine ja kus ta lõpuks looge ja footoni poolt kinni seotakse. Seal oli see tantsutrupi kasutamine veenvam. Naistantsijad olid nagu köidikud, näiteks näiteks, millega kee ja foton Alberichi kinni seovad ja nendest Niibehhani koobastest üles maa peale transpordivad. Aga igatahes kokkuvõttes väga huvitav oli niisugust tõlgendust ja veel otsa vahetult näha. Teatavasti see on kooproduktsioon Berliiniga ja Berliini staats, ooperis peaks siis sama Einikult sügisel tulema lavale. Aga veel huvitavam on see, et meie publikul on ju võimalus järgmisel hooajal näha ka üht-teist uue Nibelungide sõrmuse varianti ja seda siis Coca-Cola Plazas ja Metropolitan Opera, st ka väga huvitava lavastaja Haaži lavastuses kaks esimest osa Sis detaloogiast Reini kuld ja valküür. Ning igatahes ma tean, et Londonis Barbikani keskuses, kus ka need ülekanded toimuvad, oli otsekohe välja müüdud juba Reini kuld vähemalt järgmiseks sügiseks. Et ma loodan, et ka meie publiku huvi Nibelungide sõrmus ja selle eri tõlgenduste vastu on väga elav. Muusikateadlane Kristel Pappel kõneles Richard Wagneri ooperi Reini kuldlavastusest Milano La skaalas mille otseülekanne toimus 26. mail Nokia kontserdimajas. Maikuu viimasel reedel sai Estonia kontserdisaalis ERSO muusikaõhtuga Eino Tamberg 80 väärikas joon alla tõmmatud meie nüüdisklassiku juubelipidustustele dirigeeris Paul Mägi ja esinesid meie parimad solistid. Maikuu kujunes üldse omamoodi Eino Tambergi kuuks. Vahepeal tundus koguni peale Tambergi muusika enam suurt midagi mängitagi. Aga eks tema tippteoste, kuidas see lugu, et kui oled ühe oopus ära kuulanud, kes tahaks mälu värskenduseks kuulata kohe järgmist. Tulles tagasi Tambergi möödunud reedese autorikontserdi juurde, peab märkima, et panna õhtu kava kokku niiviisi. P kahe tunni jooksul kõlaksid kõik tema väärtteosed. See on võimatu missioon, sest neid teoseid on Tambergile kirjutatud nii paIju. Selles mõttes oli kõnealuse muusika õhtuprogramm targalt valitud kompromiss. Kolm kõige olulisemat valdkonda, mis Tambergile endale on aastakümnete jooksul olnud kõige südamelähedasemad ja kus ta on olnud kõige viljakam. Need valdkonnad olid ka tema juubelikontserdil parimate teostega esindatud. Tuletame siis meelde, et millised need Tambergi kolm kõige olulisemat žanri siis on. Esiteks muidugi instrumentaalkontsert Tambergile tänaseks kirjutatud tervelt kaheksa instrumentaalkontserti pluss veel Concerto krossa ja kontsert Häälele. Seetõttu kõlasidki tema autorikontserdil esimene trompetikontsert ja tundeline teekond klarneti ka, mis oma kontserti ülesehituse poolest on Passatile küllaltki lähedane. Teine oluline valdkond Tambergi loomingus on kahtlemata vokaalmuusika kolm ooperit, üks oratoorium ja mitmed vokaaltsüklid räägivad ise enda eest ning tema juubelikontserdilt tulid ettekandele kaks osa tsüklist viis Romassis, Sandra Betafi sõnadele ja laul oratooriumist amores. Kolmas tähtis mängumaa on Tambergi sümfooniline šanr sümfooniat kui avamängude ja vanamoodsalt öeldes sümfoonilise poeemi tähenduses, sest tema Nocturn, mis kontserdil kõlas, on ju oma ülimalt poeetilise sõnumiga. Hilisromantismiajastu sümfoonilise poeemi tänapäevane kaksikvend ning kõnealuse juubeliõhtu finaaliks kõlas Tambergi neljas sümfoonia alapealkirjaga Sümfoonia epilogiga. Nii et eelöeldu valguses peaks olema selge, et kui me ooperi- ja balletimuusika kõrvale jätta, siis oli Tambergi juubelikontserdikava valdkonniti kokku pandud üsnagi seinast seina. Nüüd paar sõna esitustes ka, sest nagu ma ennist ütlesin, sellele kontserdile olid kaasatud meie parimad solistid. Tundeline teekond, klarneti ka kõlas meie esiplanati Toomas Vavilovi ettekandes. Esinduslikult on see üsnagi nõudlik lugu igale klarneti solistile, sest peale soliidse mängu tehnilise pagasi nõuab sega artistliku karakteri kujundamise oskust ja arvestatavad ansamblimängu kogemus. Õnneks pole Vavilovi probleeme ei esimese teise ega-kolmandaga tundelise teekonna iga Vasa kujunes tõepoolest tundeliseks selle sõna karakteriloome tähenduses. Eraldi tooksin siinkohal välja teise osa rahutuse tõlgenduse, mille Paul Mägi ja Toomas Vavilov fileerisin kahe peale tähendab reaalsete nüansside mõttes veel eriti peeneks Tambergi esimese trompetikontserdi esmaettekannet mainele. Ta on aastal 1972 veel koolipoiss. Küll aga võin meenutada ühte hilisemat esitust hookana Harnbergi mängituna ning võin seetõttu öelda, et Indrek Vau nüüdne ettekanne jäänud Harnbergi omale küll üheski parameetrites alla. See Tambergi trompetikontsert on teadupärast tema Concertliku stiili üks eredamaid näiteid ja Indrek Vau mängu soi seda eredust küll ja veel nii esimese osa efektsetes Repytitsioonides teise osa plastilise skantileenis. Kui finaali lennukalt efektses motoorikas lihtsalt suurepärane bariton Rauno helby muidu igati head etteastet iseloomustaks siis pisut tagasihoidlikumalt, kuna üks küsitavus tekkis mul tema lauldud kahe osaga sellest Petteri tsüklist. Originaalis on viis romansi Sandro Bethi sõnadele kirjutatud teadupärast paritonile ja klaverile ja Tamberg tegi sellest orkestriversiooni. Tänavu muidugi on kõnealuse tsükli kõla panoraam nüüd ja seda avarust oli ka Rauno ülbi vokaalis. Ent tema ooperlit lähenemine läks minu jaoks pisut vastuolu Betafi luude poeetilise väljenduslaadiga. Aga eks ta ole maitse asi, sest näiteks helby laulud, ülemlaulus, oratooriumist, amores seda pisi konflikti minu jaoks ei tekkinud. Kui rääkida Tambergi sümfoonilise teoste esitustest, siis siin võib omavahel kõrvutada Nocturni ja neljanda sümfoonia ette kannatanud, kuigi dirigendile kummaski täiesti erinevad kunstilised kontseptsiooni lahendada. On hästi kammerliku tekstuuriga lugu. Siin kujundas Paul Mägi oskuslikult kõlatasakaalu orkestri solistide ja nende ansambel. Neljanda sümfoonia mastaabid on muidugi teised, kuid ka siin on peenekoelised kamrliku faktuuri näiteks teose algus episoodis ja lõpetava sepilogis, mis kõlasid hästi läbipaistvalt. Aga mulle isiklikult oli muljetavaldav see, kui veenvalt Paul Mägi lavastaja suri dünaamilisi kontraste ja kui hea dramaturgi närviga ta kasvatas ja lahendas kõik neid muusikapingelisi allhoovusi kokkuvõtte asemel meenutama kuulajaile Eino Tambergi hiljuti sirbile antud intervjuud, kus ta räägib, mis teda elus õnnelikuks teinud. Ma olen kindel, et nii heal tasemel autorikontsert nagu eelmisel reedel Estonias kuulda sai, teeks kindlasti absoluutselt iga helilooja õnnelik. Ja seitsmendal juunil toimub Istanbulis Türgis Arvo Pärdi uudisteose Aadama itk maailma esiettekanne. Ja selle sündmusega on lähedalt seotud tud kultuuripealinn Tallinn 2011 mille sihtasutuse juhatuse liige Mikko Fritze on nüüd ka meil klassikaraadio stuudios. Tere. No teie olete andnud selle sündmuse idee tekke ja arengu juures tükk aega, ehk oskate kommenteerida, et miks selline teos Arvo Pärdilt telliti ja miks seda kantakse ette just Istanbulis? Ma ütleks, et kultuuripealinna raames avavad uksed igasse suunda ja võib nagu teostada suurigi asju. Osa nendest on siis juhus, osa võib-olla julgus või fantaasia neid hakata ette võtma. Miks teos telliti, on sellepärast, et 2010, Istanbul kultuuripealinn 2011 Tallinn ja eks ta ikka otsid seoseid. Ja tekkis võib-olla see juhus, et mingi hetk Sophia kirikus, kellele tuli see idee, et see oleks küll koht, kus võiks kõlada Arvo Pärdi muusika. Sellest hakkas arenema idee, et äkki räägiks Arvo Pärdiga, kas ta on nõus, polegi midagi kirjutama Istanbuli jaoks ja seda kahe kultuuripealinna raames, et nemad telliksid selle teose ja sa jõuakski esmaettekandele Istanbulis, mis on tegelikult ka ortodoksi usu häll. Ja sellega kindlasti on tugev seos ka Arvo Pärdi elukäiguga kohal. Ja nii see hakkas kasvama tänaseks nagu päris ilusaks ja suureks sümboolseks minu meelest nagu kunstisündmuseks. Türgis hinnatakse selle teose esmaettekannet väga kõrgelt, seda nimetatud lausa aasta kõige tähtsamaks kultuurisündmuseks. On eks me saame ka ikka kui kultuuripealinn nagu uhked natuke olla selle üle, et meie koostöö Istanbuli ka, kusjuures saab küll öelda, et ka selline tõuge ja algus idee tuli meie poolt on saanud kõikide aegade suurim maa Euroopa kultuuripealinna tipp programmiks samas olles mitte selline nagu igapäevane üritus või ikkagi väga sümboolne ka meid kõiki ühendav teos, mis näitab, et ka selles hullus ajas on võimalik leida ühiseid kohti ja selle ümber kultuuri ja sügavust, tekitada. Hoolimata sellest, et võib-olla Türgit võib pidada pisut teistsuguseks kultuuriruumiks kui Euroopas Pakk no seda rohkem on vaja leida neid ühiseid pidepunkte ja ühine esimene inimene, suur, uskudes nagu islamisega Kristi usus on Aadam ja selle ümber nagu teha, teos on lihtne, aga samas geniaalne. Kuidas Arvo Pärt selle ideega kaasa tuli? Eks ta natuke pani vastu alguses paar minutit ja siis tundus, et hakkas talle meeldima. Vähemalt ma arvan, et nii oli ja siis ta oli nõus ka natukese hellid, lugu ma selleks ja nagu ma väljastpoolt näen, see kasvas ka tema nagu peas ja südames päris suureks teoseks, sest seal on vist seoska tema elukäigu ja usuga ja Konstantinoopol Politseis, seal Istanbulis ja ja alguses ta ütles, nagu äkki saaks mäki väikse teose neli viis minutit on kasvanud ikkagi päris suur ühe 20 minutiline teos ja võiks öelda, et ta tuli, tuli täie hooga kaasa, sellel asjal Kes siis sinna Istanbuli kohale sõidavad, teie koos maestro ja abikaasaga, aga lisaks sellele ka palju esinejaid. Ja idee oli ka teha, et tegelikult ka koostöö ühine projekt, et teos on Arvo Pärdi poolelt, aga et see teostamine oleks mõlemat Vabade kunstnikutega, orkester on türgi orkester, muru sanorkester, sealne festival, suur festival, kes annab ka Pärdile elutöö preemia, mille eelmine aasta sai härra parem toimet ka suur au on nagu teostas promootor ja korraldaja ja hääled siis koorid, Vox Clamantis ja Eesti filharmoonia kammerkoor tuleb Eestist ja kuna see on ühelt poolelt tõstis sümboolne ja võib-olla ka ainult laadne kultuurisündmus tuleb ju ka siis Eestist kenasti üle 150 inimese, meie tajaid muusikahuvilisi, kuni siis presidendini, kultuuriministrini, välisministrini, linnapeani välja. Ja selles, et seda teost juhatab Tõnu Kaljuste, ei olnud vist kahtlast. Ei, see oli ka Pärdi soov, et ütleme, et selline musikaalne kontroll oleks ka nagu ikkagi kogu protsessis nagu sellisele inimesele, keda ta usaldab, keda ta tunneb ja kuna selles kogu käigus ka respekteeriti kogu aeg kui ka Türgi poolt Arvo Pärdi nagu soove ja arvamusi, niisiis oli selge, et võetakse ainult maestro, kes juhib seda kogu protsessi, millega on ka Arvo Pärt nõus. Nii et siis praegu niisugune etteulatuv info ja järgmise nädala saates kuulete veel täpsemalt, mis siis kohapeal juhtus. Aitäh Mikko Fritze, selle intervjuu eest. 11.-st kuni 13. juunini toimub Tartus Eesti Evangeelse luterliku kirikulaulupidu ja kirikupäev. 11. juuni hilisõhtul oodatakse kõiki Peetri kirikusse, kus toimub eesti rahva koraalide laulmine. Lähemalt räägib organist Elke Unt. Iga viie aasta tagant toimub siis selline suurem ürides, nüüd Eesti luterliku kiriku jaoks ja sellesama kirikupäeva raames 11. juunil kell 23 kutsuksime kõiki inimesi, kes on huvitatud ja kellel on südamelähedane koraalilaul Tartu Peetri kirikusse laulma ühiselt Darliku kirikule, aastasadu tunnusomast muusikat ja tegu on siis seekord selles mõttes erilise sündmusega, et ühislauludena tahaksime laulda läbi rahvapäraseid koraaliviise ja me oleme siin eeltööna nüüd Eesti kirjandusmuuseumist Helen kõmmus ja karri toomias Laanega ja ka Ergo-Hart Västrik abiga leidnud 12 rahva pärast koraali, mida me arvame, et me sellel õhtul suudaksime kõik koos sinna tulnud inimestega läbi laulda, et need on siis võetud kirikuaastas just nimelt siin nelipüha ja kolmainupühaga seotud lauludena. Teame, et rahvakarale on nüüd viimastel aastakümnetel palju uuritud, kuigi me võime olla siis tänulikud nii Cyrillus Kreegi-le ja Peeter süda-le, kes siis eelmise sajandi alguses oskasid näha ja oskasid võtta kätte ja minna neid korjama, sest et see oli tõesti viimane aeg veel, kus oli siis võib-olla säilinud selline traditsioon, kus tund tee seda rahvapäraste koraali laulmist ja oli neid inimesi veel elus, kes oskasid neid ette laulda ja tänu neile on siis tõesti, võib-olla Eestis ainulaadne kogu niivõrd rikkalikult olemas meie rahvapäraste koraalidega, kuigi sama nähtus on toimunud ka muudes maades. Et mõnes mõttes see, et kirikutesse tulid siis 19. sajandil valdavalt orelit, et ühelt poolt oli see uhke ja hääni nimetatult, aga teiselt poolt, siis täna võime öelda niisuguse muusikaesteetika seisukohalt ja siin on uurinud paljud meie Eesti muusikateadlased, Urve Lippus ja Toomas Siitan, kes siis on uurinud ka nüüd ütleme, meie kirikus kaua käibel olnud pontšeli koraaliraamatut ja sellesama Poncheli suurt mõju võib olla kala laialdasemalt meie üldse laulmise, esteetikale ja võib-olla ka koorilaulule, et kuidas me käsitleme ja näeme ja eeldame, ilus laul peaks kõlama, et see koraaliõhtut siis seal Peetri kirikus koos, et me püüame vähemalt aimata järgi või püüame ette kujutada, et kuidas võiks täiel rinnal ja täies südamest tulev inimhääl siis niisugust rahva pärast laulmist nagu uuesti taastada, aga ma ei ole väga kindel, et see meil nii hästi õnnestub, kui nüüd ütleme üle 100 aasta tagasi, kas ka tänapäeval kirjutatud Väikse koraale ja kirjutatakse selles mõttes koraali muusika ei ole mingi museaal, et koraali laulangi selline laul, mis on siis mingis situatsioonis kellegi konkreetse inimese väljend või ka just nimelt isiklik pöördumine jumala poole. Ja loomulikult on koraalide hulgas ka palju laule, mis siis on otseselt nagu õpetuslikud, et me teame, et Martin Luther ise kirjutas paljusid koraale just nimelt õpetuslikul eesmärgil, et moosika Joaid Peab meeles pidada paljusid asju, et nii katekismus kui paljusid piiblikohti nagu näiteks jõuluevangeeliumit, et me teeme, Ma tulen taevast ülevalt, laulan otseselt jõuluevangeelium, et see sellesama laulu kaudu jäi siis tavalisele inimesele paremini meelde, mis iseloomustab rahva koraalide muusikat, neid meloodiaid rahvakoraali iseloomustab loomulikult, et see, et need viisid, kui me seda esimest korda kõrvalt kuuleksime, et nad on väga liikuvad ja nendes on võib-olla palju rohkem vabasid Tretme, kui me oleme harjunud 19. sajandil ära lihvi toote koraalirütmidega, mis on siis tänasel päeval ka meieni jõudnud, rahvakoraal on loomulikult sellesama rahvalauliku ise enda loodud viis, mis siis ei erine tegelikult millegi poolest sellest, kuidas ta laulis ka muid igapäevaseid rahvalaule, rahva koraalide laulmine 11. juunil, Peetri kirik, kus, miks me hilja kell 23 lasen suvine aeg, et siis on veel valge ja kuna on tegu, siis täiesti suure üritusega Tartus. Et siin on palju kirikus, Endmusi päevasel ajal ja ka vaimuliku laulupeo eelproovid, et see on selline aeg, kus me loodame, et need inimesed, kes veel jõuavad ja jaksavad, võiksid olla siis õhtul ja rahulikult laulda. 12. juunil toimub Tartu organistide kontsert ja meil on Tartus hästi tore, kaastasin torganistide vahelgi ja Tartu täiesti sai nüüd teises maailmasõjas väga palju kannatada. Kahjuks on siis sellise väärt arelina säilinud, nüüd ainukesena tar Peetri kiriku orel. Sama organistide kontsert toimub ka Peetri kirikus ja see on siis laupäeval, 12. juunil kell kaks ja seal astuvad siis üles Pauluse koguduse organist Anna Humal, Tartu Peetri koguduse organist Anneli Klaus, Vanemuise organist Urmas Taniloo ja mina olen siis Tartu Maarja koguduse organist. Täna, viiendal juunil kell 17 algab Türi lauluväljakul suur segakooride laulupäev. Klassikaraadio stuudios on nüüd Eesti segakooride liidu tegevsekretär Katrin puur ning siinkohal ma nüüd kohe küsiksingi, et miks Eesti segakooride liit sellist oma väikest laulupidu peab ja korraldab. Meie ei ole mitte ainsatki seda teevad kuna suur kooriühing korraldab suuri rahvusvahelisi asju, siis kõik alaliidud, naislaulu, selts, meestelauluselts, puhkpillimuusika, ühing, korraldavadki oma liigi, laulupäevi pillimängupäevi lihtsalt sellepärast, et suur laulupidu on ju niivõrd harva ja oleks kahju kõike seda õpitut, mis on laulupeoks selgeks saadud ära unustada. Ja nagu meie tänane kogemus näitab, siis seda on väga vaja sest huvi on nii uskumatult suur, et meil on väike hirm, et kuidas see väike tülidele vastu peab. Kas Türi on Eesti segakooride liiduga lähedalt seotud, Kaare ei Türile meie täiesti esimest korda, aga meil on selline komme, et me viime oma laulupäeva ikka Tallinnast välja Tartust välja, seal toimub nagunii pidevalt hästi palju sündmusi. Ja kui nüüd võtta ajas tagasi, siis 2005 me olime näiteks Alatskivil 2006 Toilas ja 2007 tähistasime Mart Saare 120 viiendat sünniaastapäeva Hüpassares Te ütlesite, et huvi sellise ürituse vastu on ääretult suur, et kes need huvilised on, kes siin osalevad ja mida lauldakse. Laulupäevale tuleb nii segakooride liidu liikmeskoore mille üle on meil hea meel, aga veel rohkem hea meel on, et tuleb liitkoore, kes ei ole veel meie liiduga liitunud. Aga me väga loodame, et meie selline tubli töö paneb mind mõtlema ja miks mitte liikmeks astuda. Valdav enamik konn meil põhja-ja Kesk-Eestist ja siin on väga konkreetne põhjus, kuna just nädal tagasi oli Põlvamaal suur Uma pidu ja enamik Võru, Valga, Põlva koore loomulikult läks sinna, see on täiesti arusaadav. Aga meil jätkus ka need kohe kõvasti. Nii et meil on täna õhtul 96 Koori laval ligemale kahe ja poole 1000 lauljaga aga lauldakse erinevat repertuaari buduaari. Loomulikult me kasutame ära eelmise aasta laulupeo laule. Tegime sealt valiku, mis tundus, et koordele on sümpaatsed. Mina tahaksid laulda, aga mitte ainult, liitsime sinna juurde ka päris koorimuusika klassikat, näiteks tobias, eks teie tea, millem kapi, sina kena tammekene, aga katsetame ka päris uue loominguga, sest eks need sellised liigi laulupeod ja päevad võib-olla ongi heaks katsebaasiks, et mis laulud suvekooliga tulevad välja, mida võiks edaspidi laulda suurel laulupeol ja mis ei ole niivõrd head. Ja me oleme pannud oma kavale täna küll mitte pealkirja, aga meil on kolm tähtsat heliloojat, keda me meeles pidasime. Ta on meile tormis, kes saab suvel 80, Olav Ehala kuuskümmendi, Urmas Sisask 50, nii et nende loomingust on igalt ühelt midagi. Aga väga hea meel on seekord laulupeol lasta kõlada ka noore helilooja Pärt Uusbergi laulud, muusika, mis on paljude kooride lemmiklauluks kuuldavasti ja teine täiesti noormees, kes ka alles Muusikaakadeemia lõpetas, on Kristo Matson. Nii et ka tema uudisloomingut on võimalik täna kuulata, kes dirigentidest on sellel laulupäeval kohal. Meie otsustasime, et me teeme sellise heas mõttes dirigentide paraadi ja valisime dirigendid valdavalt osalevate kooride juhtide seast et anda neile võimalust, paljud saavad seda teha, aga on neid, kes ei pääse, võib olla suure kooriate niipea või mitte kunagi. Aga tegime ka ettepaneku mõnele dirigendile juhatada seda laulu, mida ta teeb järgmisel aastal noorte laulupeol. Näiteks Ave sopp juhatab Ester Mägi laulikutele. Pahur Sumberg, tuleb, teeb oma laulu ja hea meel on, et alati on nõus tulema, kui tervis vähegi lubab. Professor Kuno areng, temasugused mehed ja kantsli aja. Nemad ainult väärtustavad ja kaunistavad sellist pidu. Ja see kõik on justkui nagu omamoodi väike laulupidu, et teil on rongkäik, teil on hernesuppi pause edasi, ainukese vahega, et kõik on segakoorid. Koorilist küll. Me oleme koorid jaganud üldkoolideks ja valik kuurideks puhtpraktilisel kaalutlusel. Osa koore ei jaksa õppida terve peo materjali ja vastupidi, osadele kooridele on just nimelt see valikkooride plokk selleks muusikaks, mida nad tahavad õppida ja mille pärast nad tulevad. Aga lisaks segakooridele me kaasame ka kolm rahvatantsurühma, sest silmailu peab igal juhul olema ja orkester, Türi saadab meid ja mängib ka üksi. Eks meie eesmärk on kindlasti sega kuulge, liitu tugevdada. Me ei saa lõputult palju üritusi korraldada, liiget, koorid ei jaksa nii palju, aga on teatud asjad, mis on meie kohus, kasvõi seesama laulupäev või võistluse homsed tuljak, mis meil veebruarikuust Tartust tuleb teabepäevad, et me peame oma koore harima ja andma neile võimaluse, sest angoora, kes ei tule võib-olla kunagi meie üritustele niivõrd palju teha Jaan koore, kes just nimelt meie üritustel osalemiseks koos käivad ja osalevad aastast aastasse on väga rahul ja meil on seal ainult hea meel. Tore on see, et me selle tänase päeva ei lõpeta mitte viimase lauluga vaid me lõpetame selle suure ühispeoga Veskisilla talus, kuhu on oodatud mitte ainult koorid, vaid ka publik. Aitäh, Katrin, puur selle info eest. Ja kõik siis Türile. Täna kell seitse õhtul on Kadrioru lossis ebatavalise kooslusega ansambli kontsert. Üks ansambli liige, flööt istuks saunas, Inkova on meil stuudios. Tere. Tere seal, kes on kaks ülejäänut esinejat ja mida te mängite? Tria Madrikaalegaalseises aren, mine löödil. Siis Kristina Kriit mängib viiulit ja Diana Liiv on meil pianist koos aastast 2009, nii et üsna noor kooslus. Aga sellegipoolest Eestis oleme üsna palju ringi sõitnud, kaunides mõisakoolides andsime väga palju kontserte, nii et Eesti publik peaks meid juba mingil määral tundma. See ei ole päris tavaline trio koosseis, kindlasti mitte, aga see on siis selline väga põnev, isiksuste koostöö ja ka eri koolkondade koostöö, kuna me oleme kõik välismaal ka õppust saanud, ennast täiendanud ja eri maades ja samas ka leidsime väga toredat repertuaari, mida kindlasti tahtsime mitte ainult ise nautida, vaid ka publikuga jagada. Põhirõhk on meil tšehhi helilooja puhuslav Martinu loomingul. Veel tulevad esitusele oota trio ja siis kolm soolot teost igast pillisteks sooloteos ehk siis minesideni Clarke krathreinreis suurt rongisõitu, Kristina kriit mängib oma lemmikheliloojalt partokilt fuga Sursonaadist viiulile ja Diana Liiv esitab vastlaPetruskast ja siis kolmekesi ka, nii et vaheldumisi saab meid üksinda näha siis trios ja marti noolt tuleb meil esitusele kaks teost, Madrigalis maad, kaheosaline ja suursõnad niino ruut tuleb esmakordselt esitlusele, aga Martin uga oleme juba esinenud. Selline kaasaegne on teie seekordne kava. See on tõepoolest kaasaegne muusika ja Diana Liiv-le Kristiine kriidile meeldib kaasaegne muusika väga. Ma olen üsna valiv selles küsimuses, aga ka minule meeldib see muusika väga ja see on selline huvitav sulam rahvamuusikaelementidest modernse muusikaelementidest ja samuti natukene võib-olla ka mingil määral kas filmi või multika muusikast, kasvõi sellepärast, et Niina rotte antud tuntud oma silmi, muusika. Küll, aga selles trios, et sellest ei maksa oodata selliseid laialt laiaid meloodia nagu, nagu ristiisa filmist vaid pigem on see tema tundmatu külg temad kui kammerlike teoste looja. Klaaki teos, kuidas ta seda iseloomustaksite mängite, seda ju soolona sellel kontserdil ütleksin, et see on kontserdi kõige vähem tõsiselt heas. Tegemist on väga toreda muusikalise naljaga, mis meeldib nii lastele kui ka vanematele inimestele. Nii muusikutele, kes on juba vilunud kõik nendele inimestele, kes harrastavad natuke klassikalisemalt muusikat just tänu oma humoorikusele on ta kergesti kuulatav ja pakub põnevust. Te, olete kooslus, mis siis tuleb kokku, annab kontsert, aga mida te igapäevaselt teete? Mina töötan, siis õpetan flööti muusikaakadeemias ja töötan ka Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris ja Kristina kriid samuti. Ta töötab rahvusooperis esimese viiulikontsertmeistrina ja õpetajat muusikaakadeemias ja Diana Liiv. Ta lõpetab magistratuuri Eesti muusika ja teatriakadeemias ja organiseerib hulgaliselt kontserte ja ta on ka sarja mõisakoolide kontserdit. Klooja aitäh. Oksana sinkova. Selline tore kontsert. Täna õhtul kell seitse Kadrioru lossis esineb trio koosseisus Oksanosinkova flööt, Kristina kriit viiul ja Diana Liiv klaver. Eelmisel nädalalõpul kreegi päevadega alanud Nargen festival Tõnu Kaljuste kunstilisel juhtimisel jätkub 12.-st juunist alates Tormise pidunädalatega mis kestavad tegelikult helilooja sünnipäevani seitsmenda augustini. Pidunädalad algavad võimsalt ja atraktiivselt eesti meeste lauludega Noblessneri valukojas. Kuna esituspaik on muutunud, kas siis on muutusi ka etenduses, mida mitmel aastal kultuurikatlas sai näha? Ei, see on sama etenduse lihtsalt erinevas ruumis mõistetavalt erinevas ruumis on mängida erinevat stseeni lahendused, aga muusikale materjal on sama ja esinejate koosseis on sama. Pidunädalatel esitleti Tormise loomingut tõesti väga mitmekesiselt saab kuulata nii ehedat kui töödeldud tormist. Suur osa kontserte toimub naissaarel Omari küünis. Ja need on nädalalõpukontserdid, aga soovime tormis töödelda, sest tormis töötleb rahvaviisi tema, need töötlused on küllaltki populaarsed väga erinevates žanrites. Ja seda on huvitav vaadata, kuidas nüüd töötlused hakkavad oma elu elama ja kõik tahavad tormise töötlusi töödelda, ütleme kas ta on niisugune Villu Veski tüüpi Jets duett või on seal hoopis niisugused remixi seerijatega kokku pandud Aivar Tõnso ja oma kompaniiga teinud elektroonilise maid seaded või on see tütarlastekoori ETV tütarlastekoori kontsert, kus on ka lisaks lihtsalt traditsioonilistele tormise seadetega teatud koreograafia juures või on sellel viimasel kontserdil üllatuseks Tormise teosed kammerorkestri esituses siis tõepoolest näeme Tormise seatud muusika esitamist. Koosseisud on seekord väga, väga erinevad sest esimene asi, mis inimestele muidugi assotsieerub tormisega, on kohe erinevad kooriteosed aga nagu näha, siis elu on paiskunud, need kooriteosed väga erinevates žanrites, sõja on hakanud oma elu elama sõdase Tormise pidunädalad väljendavad. Kas Eesti filharmoonia kammerkoori Tormise ring on ikka originaalloomingul põhinev? Jah, need on kõik tema parimad kooriteosed selles ringis koos. See toimub siis ühes uues kontserdikohas Tallinna Sadama turul. See on vana C-terminal Tallinnas 30. juulil sõjaga sügisest elama niisugust Tallinna turu elu, aga enne kui ta seda elama hakkab, paneme seal nad ruumid kõlama ja nad kõlavad päris hästi. Ja järgmine päev. Mainisid siin Tallinna kammerorkestri kontserti Tormise vokaalloomingu seadetega, orkestrile. Tormis on tõesti viimastel aastatel himuga neid seadeid teinud, nii et neid ongi nüüd saanud terve kontserdi täis. Praeguseks. Jah, see on niisugune Tormise poolne meenutus oma loomingust, need on siis kõik need looduspildid, mis seal on olnud erinevatele kooridele, sügismaastikud, killud, talvemustrid ja suvemotiivid. Nagu malet, aastaaegade tsükkel lisandub sinna veel teisigi kooriteoseid nagu kolm oli mul kaunis sõna ja, ja teisedki viimane laev. Nii et need saavad teise helipilditeost. Kuus aastat tagasi rabas meie kultuurielu eesti ballaadide etendus soorina külaküünis. Veljo Tormise sünnipäeval saab seda pidustuste aputaioosina kuulata kontsertettekandes Noblessneri valukojas. Seal jäävad olemata muld, iial veri ja muda ja vesi on vaid muusika. Kas nii? Need muld, veri, muda on video peal, nii et saate meenutada kuue aasta tagust ettekannet ja selle ette kanda ja muusikaline pool, mis on lindis, kohati miksime elava ettekandega, nii et seal kõik need täpselt jaotused proovidel ees, aga soov on jätta alles orkestri metsaefekt, et ümber publiku Quattro foonil sümfooniaorkester ja needsamad solistid, kes olid eesti palalide lavastus. Nii et see on üks niisugune variant elava ettekande ja lindistatud nende vahel. Sellised siis saavad olema Veljo Tormise pidunädalad aga juunikuusse mahuvad veel Jaan Tätte uue näidendi etendused. Need on samuti naissaarel. Jah, lendajad, lausnäidend ja neljale näitlejale. Seal on ta viis laulu. Siis sulge, viimasel neljal juunipäeval naissaarele saab nautida seda näitemängu ja, ja juulikuu keskel tuleb suvesümfoonia ja Beethoveni üheksas sümfoonia Noblessneris. Seal on planeeritud lisaks skantaat mere vaikus ja õnnelik saabumine, nii et muusikat on väga erinevas žanris. Aga samas mõtlen väga oluline on see, et see valukoda saab katsetatud väga erineva muusika erineva teatriga. Et seda tulevikus üha paremini kasutada. Euroopa Ringhäälingute Liidu muusikavahetusprogrammil euroraadio on tavaks tähistada kuulsate klassikute tähtpäevi terve päev vältava kontserdiseeriaga. Homme, kuuendal juunil hakkab raadiomikrofon taas rändama riigist riiki, et tähistada Robert Schumanni kahesajandat sünniaastapäeva. Klassikaraadio vahendab otseülekandes kuus kontserti, milles kuuleb nii kuulsa romantika kui tema kaasaegsete loomingut. Päev algab kell 12 lipsigige Vandhausis, kus keskseks raadio sümfooniaorkester Stefan salliami juhatusel esitab Joosep Joachim leegilise avamängu Brahmsi viiulikontserdi, milles soleerib säravsaarest Chang ning Schumanni neljanda sümfoonia. Päev jätkub Ankaras Türgi Raadio esimeses stuudios, kus pianist Emre Elivar esitab Schumanni esimese ja teise klaverisonaadi. Taani rahvuslik sümfooniaorkester, joon stuur koordsi juhatusel on oma kontserdi kavva valinud Schumanni avamäng ooperile geno Veevab tšellokontserdimoll seade viiulile ning andante variatsioonidega kahele klaverile, mille esitab Diamond ansambel. Ülekanne Kopenhaageni kontserdimajast algab kell kolm. Järgmine kontsert. Kell neli toimub kuulsas festivalipaigas Schwedzingenis, kus esineb tenor Christoph Bregardieel, esitades Schumanni vokaaltsüklid liidrekrais ning tihter Liive. Kölni raadiomaja väikeses stuudios Aga musitseerib pianist Michael kees, kes improviseerid Schumanni lastest, stseenide ja Chrysler Yana teemadele. Ning päeva lõpetab Ameerika Ühendriikide kollektiiv Saint hooli kammerorkester Roberta abada juhatusel ning nende kavas on Schumanni teine sümfoonia. Nii et euroraadio Schumanni päev homme algusega kell 12 tõotab tulla mitmekesine. Helikaja saate lõpetuseks on meil hea meel tuua toredad uudised Lissabonist tänavu aastaselt Rostrumilt kus käis kohapeal klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Äsja lõppes Lissabonis rahvusvaheline heliloojate Rostrum ja mul on tore meel teatada, et meie heliloojad tulid sellele Rostrumil parima 10 teose hulka. Heliloojad siis, kelle teoseid klassikaraadio esitles Dostrumil. Tänavu võttis Ostrumist osa 31 riiki, kuulati 67 teost, neid riike oli siis neljast maailmajaost ja kohal olid tõesti väga kirev valik nüüdismuusikat, mida kuulati nädala jooksul. Ja nagu meil kombeks, valitakse siin välja väljavalitud teosed, nii noorte kui establishmendi heliloojate, seal, siis parimas eas heliloojate hulgast. Ja väljavalitute eks osutusid tänavu sellest establishmendi hulgast taanlane Simmons, teen Andersen oma teosega avamängud number üks. See oli selline eksootiline teostikus, koosseisus olid ku säng ja samplari orkester ja noorte kategoorias valiti parimaks läti helilooja Christoph Peters šanssi teos videvikulaulud, mis on ruumi ainetel. Ka selline eksootiline lugu. Ja Christoph Patterson-s on väga uus nimi. Nii siinse muusika, lava kui ka võib-olla ka oma kodumaal ei ole ta eriti kogenud helilooja. Ja igapäevatööd teeb ta Taani rahvusorkestris kontrabassimängijana. Need olid siis kaks välja valitud lugu ja lisaks kuulutatakse alati välja siis Grupp soovitatud teoseid. Selle nimi on Pekumendid vööks bürostrumi kõnepruugis, mida siis soovitatakse kõigile raadiojaamadele üle maailma oma eetris kuulajatele tutvustada. Ja mul on väga hea meel, et mõlemad lood, mida meie tutvustasime Rostrumil, on selles esikümnes Toivo Tulevi ASC, et uue ju siis q. Ja samuti Ülo Krigul pala öös tükiga ägen. Ja lisaks meie heliloojatel olid siis 10 väljavalitu hulgas maailmakuulus Austria helilooja Olga nui Virt, ka üsna kuulus tšehhi helilooja Christoph maratka Iiri heliloojad, tomatsa Domehi Austraaliast muide väga põneva looga esinenud Eerik kriis, Vold. Poola helilooja Lydia sellinska, itaalia helilooja Parieeruvaid Rutsi Argentiinast lutsiana poriljo Jabel Islandilt huvi kutsunud on Hollandis Florian Magnus Mayer ja Leedust onud Nardud taide. Neid on nüüd natuke rohkem kui 10, sellepärast et mitmed heliloojad said ühepalju punkte. Et selline oli siis soovitatud nimekiri Rostrumi tulemas. Täna õhtul me ajame juttu praegu, reede õhtul, eks ole, on spetsiaalne Rostrumi kontsert, milleks praegu just hakati valmistuma, kus orkester, utoopia, see on siis Portugali nüüdismuusika ansambel, esitab neli uut teost, mis ta tellis, raskem ei võitnud noortelt heliloojatelt, nende hulgas on Ülo Krigul, passing. Ülo Krigul sai selle tellimuse siis pärast seda, kui ta tuli Rastrumil noorte kategoorias parimaks aastal 2007. Vot sellised toredad nüüdismuusikauudised praegu Lissabonist ja Rossumi teoseid hakkame kuulama, nagu eelmistel hooaegadel jälle pikema valuta sarjana koos stuudioekspertide ja külaliste kommentaaridega ja võimalusega kuulata neid ka veebist, siis meie sügishooajal Sülgaja tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Hedvig Lätt, Karin Kotra, Kersti Inno ja Tiina kuningas. Saate toimetas Annika Kuuda ja helioperaatorid olid Helle Paas ja Katrin maadik. Sülgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, diviis. Mis teile sobival ajal sobival ajal liiga ja