Tere algab 12. juuni muusikauudistesaade helikaja saate teemad. Seitsmendal juunil toimus Istanbulis Arvo Pärdi uue teose Aadama itk maailma esiettekanne ja Arvo Pärdi lanti üle. Elutöö preemia sündmusest annab ülevaate Riina Eentalu. ToorEestit tšellist Indrek Leivategija võitis mai lõpus Itaaliasse samas rahvusvahelisel kammermuusika konkursil sallieeritsineti esimese koha koostöös pianist Tatjana Tšernitškaga. Telefoniintervjuu Münchenis viibiva Indrek Leivategija kahtegi Liina Vainumetsa. Tallinna Ülikooli meeskoor saabus kuldmedaliga rahvusvaheliselt. Koorikonkursilt Tšehhimaalt dirigent Jüri renti intervjueeris Marge-Ly Rookäär. Eesti rahvusmeeskoor esitles uut laati tulelaul Kuldar singi, Tarmo Lepiku ja Anti Marguste loomingust. Tallinna viiendat kitarrifestivali tutvustab kunstiline juht Tiit Peterson. Eesti meestelaulu. Seltsi juhatuse esimees Arvi Karotam räägib 19. juunil Rakvere Vallimäe laululaval vabast laulupäevast Eesti mees ja tema sugu ning laulupäevale eelnevast poistekooride laagrist. Neljandal juunil toimub 15. Peipsiäärsete maakondade laulu ja tantsupidu, mida tutvustavad Lauri preede ja Toomas Peterson. Eesti muusika ja teatriakadeemias esitleti Helju Taugi artiklite kogumikku muusikast võlutud. Raamatut tutvustab selle koostaja hinnakivi. Head kuulamist. Seitsmendal juunil toimus Istanbulis Arvo Pärdi uue teose Aadama itk. Maailma esiettekanne sai teoks Euroopa tänavuse kultuuripealinna Istanbuli ja tuleva aasta kultuuripealinna Tallinna koostöös. Ühistöö mõte sündis sihtasutuse Tallinn 2011 toonase juhi Mikko Fritze ja dirigent Tõnu Kaljuste peas ja pöörduti Pärdi poole palvega kirjutada seks puhuks. Teos sündis Aadama itk. Istanbulis esitasid teose Borussani orkester, Eesti filharmoonia kammerkoor ja Vox Clamantis. Disjuhatas Tõnu Kaljuste. Riina Eentalu käis Istanbulis teost kuulamas. Aga meid, kui tekst on pärit eelmise sajandi esimesest poolest, põhineb üheaastase mongasylvani kirjapanekutel need Ansylvanga pühakuks kuulutatud, rääkis Arvo Pärt. See on üks väga-väga ilus tekst ja väga sügav tekst ja need on nagu psalmid, see on. See on väga kõrge poeesia. Mina tunnen seda teksti juba palju aastaid. Mina ise kasutan praegu selles teoses ainult ühte lõiku. Istanbul on selle teose esiettekandeks geniaalne paik, leidis Tõnu Kaljuste. Ja nii võib välja lugeda ka Arvo Pärdi sõnadest. Adam on meie kõikide isa. Ükskõik kuidas me seda vaatama, mida kaugemalt, seda selgemalt ma seda näeme, et me kõik ühes paadis oleme. Ja sellepärast ma valisin just sellise teema mis võib olla ka aktuaalselt, räägib seoses selle kohaga, kus teos need ettekanded saab. Vaadake maailmas on palju maid ja mida edasi, seda erinevateks nad muutuvad. Ja nad ei muutu mitte erinevateks heas mõttes, vaid, vaid halvas mõttes. Kuidas eksisteerida võivad riigid üldse omavahel koos, see kommunikatsioon on kas poliitiline, majanduslik või kultuurne, see on see meie nähtav maailm, meie elu mida meie mõistus hästi kohe vastu võtab ja, ja millegi muuga ei oskagi nagu tegeleda. Aga vaadake see meid palju ei aita. Aitaks see, kui me oskaksime ütelda ja mitte ainult ütelda, vaid ka tunda, et sinu laps on ka minu laps. Ja minu laps on sinu laps. See peab vähemalt tähendama, et et sa oled minu vend või sa oled minu õde, aga siis me peaksime sugulased olema. Aga võib-olla me olemegi seda ainult nende juurde tuleb kaugelt otsida, sest maailm on üks organis. Kui meil hammas valutab, siis vallutab terve keha, kui üks inimene kannatab siis tegelikult kannatab terve maailm. Ehkki me seda ei tunne. Kohe seda peab neile puust ette tegema. Ja nii siis kordabki teose saadan selle üle, et ta on oma looja usalduse kaotanud. Ta on tahtnud targem olla kui jumal, aga sama haigus on ka meie sees, ütles Arvo Pärt. Aadam ütles ja need sõnad on ka minu teose sees. Et minust põlvenemad inimesed, kes on pidevalt üksteisega vaenujalal ja hakkavad 11 tapma. Vatini. Suurepärane akustika on Istanbuli aia Ireeneid kirik-muuseumis teinud soositud kontserdipaiga ja Arvo Pärdi õhtul, kus talle anti kätega Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutöö preemia oli saalis üle 1000 kuulaja. Kontsert võeti soojalt vastu. Tabeli rikkudes jagas Eesti president Toomas Hendrik Ilves Eesti ajakirjanikest möödudes ka põgusalt oma muljeid. Seal ei oska paljud suur suurepärane, ma usun, et me näeme siin, kuidas kaks väga sügavat kultuuri põimusid ja leidsid teineteist. Nägime siin, kuidas kudes Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa nagu kõik üks Euroopa, aga ma pean minema. Dirigent Tõnu Kaljuste oli silmanähtavalt rõõmus. Minu meelest meeldivalt väga meeldivalt, väga meeldivalt hea on kogeda, kui autor jääb rahule ja endal on niisugusest uuest teosest rahulolu. See vast ongi kõige olulisem vene uue teose sündi on alati keerulised tunded ja sellepärast, et sa tahad iga iga kandi pealt Iluni vertikaalis, horisontaalis ja isiklikes, niisuguses kontaktides muusikutega ja heliloojaga, siis see on selline sugune sigrimigri, mis enne teose sündi on. Sa võid küll aimata, kuidas sa seda teed ja missugune on see su enda plaanid, aga tegelikult kõik ikka tuleb. Alles siis, kui õhtu käes on tuligi. Ja muljeid publiku hulgast. Nagu te kuulsite, teos meeldis eriti selle vaimse aspekti pärast Pärdi muusikas. Noormehele, kes ka ise on helilooja, on Pärdi muusika meeldinud juba ammu ja kuulata seda selles paigas oli väga põnev. Eriti tõi ta esile vaikuse kasutamist muusikas. Tema sõnul oli see rahu loovõhtu, mis oligi ka Arvo Pärdi uue teose üks ideid. Istanbulis viibis ka Arvo Pärdi plaadifirma ECM juht Manfred Eicher, kes oli teost põgusalt proovis kuulnud kuid selle põhjal leidis ta, et see on suurepärane teos. Plaadistamiseks. Redaigheri ütles, et ta on väga uudishimulik teksti suhtes, millega ta ei ole veel jõudnud väga hästi tutvuda. Kuid nüüd seisab ees veel kolm kontserti, Aadama itku ka ja seejärel otsustatakse, kus teos salvestatakse. Manfred Eicher on põnevil, kuidas kulgeb Tõnu Kaljuste töö erinevate orkestrite ja kooridega kolmel kontserdil, mis seis seisavad, juhatab Kaljuste erinevaid kollektiive. Arvo Pärdi muusika Naigherile hinge läinud alates 1998.-st aastast, kui ta Pärdi muusikat esimest korda kuulis. Pärt on kogu maailma jaoks oluline helilooja. Tema muusika on saanud osaks ka mantra Taicheri elust ja on ta elus muutnud palju. Nii rääkis plaadifirma ESM juht Manfred Eicher. Aga Arvo Pärdi uut teost. Aadama itk saab kuulata 30. augustil Stockholmis, kus Tõnu Kaljuste juhatab Stockholmi kammerorkestrit ja Läti raadio koori. Kuuendal septembril Tallinnas ka märata Salzburgi ja Erik Eriksoni kammerkooriga ning 13. novembril New Yorki kammerorkestri ja Läti riikliku kooriga New Yorgis. Arvo Pärdi muusika kõlas Istanbulis 38. Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali raames. Eesti filharmoonia kammerkoor andis festivalil, ka hakkab bella kontserdi Tanel Rossi juhatusel kavaga pärg vihm Hendersoni kreegi ja Rahmaninovi loomingust. Tuleval nädalal saab Eesti filharmoonia kammer kammerkoori Eestis kuulata 15. juunil Tallinna Jaani kirikus ja 16. juunil Tartu Jaani kirikus esitatakse Daniel Rossi juhatusel kava Tobiase tüüri ja kreegi muusikast. Klassikaraadio teeb ülekanded Tallinnas toimuvast kontserdist. Nargen festival Tõnu Kaljuste kunstilisel juhtimisel ava paga tänasest Tormise pidunädalad eesti meestelaulude etendustega, Noblessneri valukojas ja seitsmeteistkümnendal augustil algavatel pidunädalad, mille rikkalikus kavas on ka Istanbulis esiettekandel olnud aadamast. Meie jätkame rõõmustavat uudiste ka meie muusikute edust. Mujal maailmas on olnud saate järje Liina Vainumetsale. Eesti tšellist Indrek Leivategija võitis Itaalias esimese preemia rahvusvahelisel kammermuusika konkursil Saleerid sineti mängides, tuues koos vene päritolu pianisti Tatjana Tšernighkaga. 20 kolmeaastane Indrek Leivategija osales konkursil, mis toimus Veronas 25.-st 30. maini. Ja praegu on meil hea võimalus klassikaraadio stuudios olla telefoni teel sellistiga ühenduses. Rääkige palun mõne sõnaga sellest konkursist ja koostööst pianist täitjana Tšernitškaga, kuidas te sinna konkursile koos jõudsite? Tatjana ka esimest korda mängisime koos 2009 aasta talve hakul, kui oli meil koolis üks festival, Müncheni muusika- ja teatriakadeemia kammermuusika festival. Mängisime Britteni tšellosonaati selline võimalus ja pärast seda meil oli tükk aega paus, et sai lihtsalt üks kontsert tehtud ning siis aasta hiljem 2010 veebruaris oli uuesti seesama festival ja pakuti meile uuesti võimalust mängida koos et see kordades open vaat Kellole ja klaverile, niisiis sa juba nagu päris tõsiselt ette valmistatud ja päris tõsiselt mõelda siis, mis edasi võiks ette võtta, et siis tuligi mõttesse, kuna meil tekkisid mõned kontsertvõimalused ning Baieri ringhäälingule huvitatud Milt salvestama, siis tekkisid meil siin mõned võimalused teha kontserte ja mõtlesime ka, et miks mitte see konkurss. Kuna duo-le ütleme niimoodi kammermuusika konkursi ei ole väga palju, et siis see Verona nagu nendest on sellised nii-öelda siis viisakamad konkursid, et mida siis teha ja siis mõtlesime, et miks siis mitte, sai õpitud repertuaar ära ja oli võimaldada kontsertitel sisse mängida ja ja nii ta läks. Mängisite jah, konkursil sopäenyydeebeeessiivsestakovitši, Beethoveni, Britteni tšellosonaate, milline neist on teile endale kõige südamelähedasem? Ma arvan, võib-olla, et miks ma pean ja Šostakovitši ehk ehk kõige selle suhtes lähedasemad oma võib-olla helikeelelt ka. Selles suhtes tutvuma, kuna ma ei ole Beethovenit palju mänginud, aga et ka selles suhtes niimoodi konkursi tasemel ja see Tseedur sonaat hobustada, kaks number ütles, et see on üsna selline hiline ja üsna keeruline teos oma ülesehituselt ja oma helikeelelt üldse, et sellega ja pidi väga palju selles suhtes niimoodi ise ka ennast ette valmistama, lihtsalt et aga ma arvan, et sellega me päris hästi toimivad. Mida te ise peate oma tugevaimaks küljeks muusikuna, mis teid selle konkursi võiduni viis? Ma arvan, et Meie kõige tugevam külg oli üksteise hea ansamblitunnetus, et sest, et meil kuidagi sujuv koostöö lihtsalt ka, nii et tihti ei ole vaja näidata või ei ole midagi vaja teha selleks et teine juba saaks aru, et ütleme, kus siis sisse astuda või pitsikaato kood või mis iganes, et sellised pisidetailid, et neid ei ole vaja eraldi meetrillida. Üldiselt tulevad need niisama. Nüüd te saite selle konkursi võiduga võimaluse esineda viiel kontserdil Euroopas, kus te nüüd annate ja kas siis kavas on seesama konkursi. Jah, nüüd on, see on natukene praegu lahtine, sest et meile pakuti kõigepealt kolm kuupäevaga täpselt nendel aegadel olen ma Eestis ja on teised kontserdid lihtsalt, mis on juba varasemalt kokku lepitud, et need praegu jäid ära. Aga ma arvan, et need kontserdid on seal kuskil sepp detsembri, oktoobri paiku ilmselt ja kohtadeks noh esimene kord pakuti kiveroona ja teine oli Roomas ja kolmas k seal lähistel, aga praegu on see veel lahtine, et see on läbirääkimiste küsimus, et kus ja millal täpselt, aga kavas ilmselt ei ole needsamad asjad, kuna me alustasime uue kavaga, et praam ja džuuman ja vaatame, et Beethoveni sonaate veel võiks, võiks õppida või variatsioonid või midagi. Millal teid nüüd Eestis esinemas kuulata saab ja kas Tatjana Hernits ka tuleb ka Eestisse? Tatjana ka praegu kontserte Eestis, mis on kindlalt plaanis, ei ole, võib-olla järgmisel aastal, aga seal on veel päris pikk tee käia vaja selles suhtes selleks võimalused, leid, aga ma ise mängin 25. juulil Haapsalu kuursaalis osad salu festivaliorkestriga ning kolmanda all augustil on Kuressaare kammermuusika festival ja avakontsert tanalisabeeeffoodnu ja Andres baasiga mängimetriiult. Kuna olete Tartust pärit, siis kindlasti Tartu publikul oleks väga hea meel teid taas kuulata. Kas on plaanis mõni väike tore kontsert Tartus? Järgmise aasta veebruaris noorte muusikute sari, kus me mängime triot Suur tänu intervjuu eest ja palju õnne veel kord selle komplekti koodi puhul ja muidugi palju edu kõikideks järgmisteks esinemisteks. Koorirahval on taas põhjust rõõmustada nimelt üks meist, ehk siis üks Eesti kollektiiv on väga edukalt esindanud meie koorimuusikakultuuri piiri taga. Tallinna Ülikooli meeskoor pärjati tšehhis kuldmedalitega Jüri Rent. Mis konkursiga oli tegu? Tundub, et see tšehhi olu konkurss on juba üsna populaarne sellel aastal ta toimus 30 kaheksandat korda ja seal on 16 erinevat kategooriat, nii et koorijuhid ja koorid leiavad endale sobiva. Sellel aastal osales 106 koori ja nad väidavad, oli 2856 lauljad. Ja võiks tegelikult soovitada paljudele Eesti kolleegidele, sest Tallinn-Praha vahel on väga mugav lennuühendus. Rahast kuskil 250 kilomeetrit, seal on võimalik rongiga see maa katta kolme tunniga. Äärmised vaatuse mulje jättis see konkurss. Raske on muidugi tänapäeval Eestis kedagi üllatada konkursi võiduga, sellepärast et kui üllatus oli 71. aastal Tallinna kammerkoor, kes retsas Kuno arengu juhtimisel võitis, siis see oli noh, tõeline kultuurišokk siis praegu ma arvan, Eestis on juba head kuldmedalit tulnud, tähendab seal võis valida erinevaid kategooriad ja seal kategooriaid ka sellepärast palju, et nad on erinevatele vanuseastmetele väga erinevatele koosseisudega, nii et meie valisime kirikumuusika kategooria. Laulda tuli 15 minutit, et väga heas katoliku katedraalis väga kaunis ja, ja imehea akustikaga kirik, kus. Nii et ma arvan, et see oli hea valik. Kas see 15 minutit oli ainukene tingimus, mille reglement määras kava ja ajastu suhtes ei olnud? Jah, selle veerand tunni sisse mahtus noore Eestile Pärt Uusbergi laul Ernst Enno sõnadele, nad vaatavad üksteise otsa, siis me esitasime küllaltki komplitseeritud transpiibli Ave Maria, mis on Melchiori teos kahele koorile. Veljo Tormise kaitse jumal sõja eest ja kõht tõsteti motet ajul presidendilood üllatav, võib-olla kirikumuusikute jaoks oli see, et meil katse jumalast teatavasti on vaja kasutada tamm, Tamme ja me saime oma headelt kolleegidelt puhkli orkestrist väänata väga heakõlalised amm, tammi, aga et seda Tšehhimaale viia, siis tuli üks ekipaaž. Ta ei ole mitte lennukiga, vaid autoga, siis seda pilli tuli veidi nagu teki sees. Konkurss ise kestis teisest kuni kuuenda juunini ja kuna neid klass oli palju, siis žürii pidi olema ka mitmeid. Neid hindas neljaliikmeline žürii ja ma ei ole kindel, kas nad teisi klasse hindasid. No üks žürii ei oleks kindlasti jõudnud sellega hakkama saada. Küllaltki tüüpiline Euroopas toimuvatel koorikonkurssidel, et pronksmedal antakse, kui punktide summa on 70 kuni 80, hõbemedal 80 kuni 90 ja kuldmedal 90. Ah nii, et Tallinna Ülikooli meeskoor sai 95 punkti sellel žüriid ja ma arvan, et see oli väga tubli tulemus. Žürii protokoll ei ole praegu veel meieni jõudnud, nii et see oli nagu kogusumma. Ja lisaks sellele toimus Grand Prix voor, millest meie koor ei osalenud. Ma olin ise selle Grand Prix vooru žürii liige ja selle võttis väga võimekas Singapuri segakoor. Ja teise koha sai üks kammerkoor, niiet Öelda, et see muusikaline tase on seal üsna erinev. On niisugusi tublisid keskmike, aga on ka silmapaistvalt häid koore ja mis seal väga silma paistis, et Aasiast tulevad just Hongkong, Singapur väga heal tasemel. Koorid laulavad väga keerulist repertuaari. Kooride üldpilt, siis oli siiski. Looduslik palju oli lastekoor ja noortekoor, aga samas oli ka keskealiste koore. Võistlus kestis mitmeid päeval ja neid kategooriaid oli nii palju, siis kahjuks ei õnnestunud endal kuulda. Ma kuulsin ka kirikukategoorias mõnda koori ja, ja kuulsin neid Grand Prix koore ja seal oli tõesti väga silmapaistvaid esitusi. Meie selles kategoorias laulis väga hästi üks tšehhi koor. Mida selline konkursi võit annab ühele ülikoolikoorile? Tohutult palju, see on meeletu kokkuvõtmine, see on tohutu harjutamine, veerand tunni repertuaari viimistlemine väga põhjalikuks, see tähendab väga palju detailide viimistlemist lindistust ja ausalt öeldes, kui see kõik niimoodi hästi õnnestub, siis tohutuks liidab kollektiivi ja ma arvan, et võidame endale sellega palju poolehoidjaid ja need mehed, kes seal praegu tegutsevad, näevad selle vilja ja kõik olid tegelikult kokkuvõttes väga õnnelikud. Millal Tallinna ülikooli meeskoori saab eesti publik? Olete kindlasti osaleme kõikidel Tallinna Ülikooli olulistel üritustel, aga detsembris on meil planeeritud kaks jõulukontserti, politsei ja piirivalveorkestriga, kellega meil on väga hea koostöö. Ja aastal 2011 on juuni viimasel nädalavahetusel üliõpilaslaulupidu Gaudeamus Vilniuses. Ja juuli esimesel nädalavahetusel on noorte laulupidu Tallinnas. Eesti rahvusmeeskoor osaleb sel nädalalõpul kahel kontserdil Berliini kontsert Hausis rahvusvahelises projektis Arnold Schönbergi suurteose korre laulud ettekandel. Enne Berliini sõitu aga esitles rahvusmeeskoor uut plaati tulelaul, millel on jäädvustatud koori kunstilise juhi Ants sotsi juhend tusel parimad teosed Kuldar singi, Tarmo Lepiku ja Anti Marguste meeskooriloomingust. Orelil saadab Piret Aidolo. Salvestus on tehtud käesoleva aasta jaanuaris Estonia kontserdisaalis helirežissöör Maido maadiku poolt. Plaadi nimetus tulelaul tuleneb ühest plaadil olevast Tarmo Lepiku laulust Betti Alveri luuletusele. Ka kujunduses on tuleleegid, meenutamaks Kuldar singi ja Tarmo Lepiku traagilist hukku tules. Plaaditekstid on kirjutanud muusikateadlane Tiia Järg. Kõigepealt ma pean oma kohuseks väljendada sügavat lugupidamist tants sotsile kes järjekindlalt on võtnud ette teha jälgi plaadistuste näol eesti muusikast. Me ju teame, et ega Eesti muusika enam jagu ei levi, kui me ise seda ei levita. Need vähesed juhused, kuidas asi tuleb väljastpoolt initsiatiiviga. Need on siiski erandid, mis reeglik vaatajate kinnitab. Lepiku teoste hulgas on üks, mille olemasolust ma arvan enam ja kui keegi midagi varem ei teadnud, kui see päris poolkogemata rammi töölauale sattus. Pastoraalid, kaheosaline pastorallid ja mitte keegi ei oskagi öelda, miks see lugu jäi esitamata. Rammi konkursile on terve hulk käega katsutavad ja silmaga nähtavaid märke, et talikonkursi teoseks mõeldud hetke pärast jõudnud konkursile ja millegipärast ta ei ilmunud ka mitte ühtegi loomingunimekirja, mis lepik kui heliloojate liidu liige regulaarselt pidi esitama. Lisaks pastoraalidele on lepiku loomingust plaadil veel mereväravas ja kolm Betti Alveri luuletust Kuldar singilt, Meie isa palve, issand õnnistagu sind. Ei ma mõista palvet teha reekviem terna ja Ave Maria solistiks aela assoni. Ning anti margustelt vanasõna vana hõbemehe, au ja meeste toonid. Esitlusel rääkis dirigent Ants Soots niis sellest plaadist, kui tulevastest salvestusplaanidest. Ramon nagu püüdnud selle poole, et iga generatsioon kannaks teatud väärtusi, annaks teatepulga edasi. Tekibki klassika, nii tekibki ajaloo tundmine, väärtuste kandumine, väärtuste tundmine, väärtuste hindamine. See ongi kultuurikiht, mille pealt saavad ja peavad teised edasi minema. Võib-olla selles sarjas kõige esimene plaat oli 97. aastal külma laulaks, kus on eesti autoritelt siis kahe-kolme laulised valikud tervikuna ära salvestatud Eduard Tubin välja rattud reekviem. Veljo Tormis on üleni nagu meie poolt tehtud Ester Mägi, nüüd siis hurda sink, Tarmo Lepik, Anti Marguste, Gustav Ernesaks, Peeter Vähi kolmest teosest kaks on kahel erineval plaadil ülim vaikus ja planeetide kantaat peangi oluliseks koos kaitseväe orkestriga kunagi ammu plaagistatud Eesti tseremoniaalne muusik ja ots on ka lahti, et ka Toivo Tulevi loomingut on juba ühel plaadil olemas. Septembris peaks tulema välja Konstantin Türnpu plaat, kus on siis trammi poolt kuus, sest monumentaal smatel teost viis advokaati saada kunagi valmis. Ja seal on ka teised meeskonnad, kes toovad loomingusse segapoint, julgega veksli välja käia, et järgmise aasta jaanuari planeeritud plaadistamile tsükkel tingliku töö pealkirja, oma saar ja sinna me tahaksime rauda valikuid Melchiori loomingust. Mart Saar, Cyrillus Kreek, Evald haavast parimad näitajad, Artur Kapp näiteks pühapaik ei ole kusagil plaadil on saadaval, peaks olema Rudolf Tobiase mõned laulud, Juhan Simm, Tuudur Vettik, sealt edasi peaks minema järke näiteks Raimo Kangro, René eestlane, Tõnu Kõrvits, Aare Kruusimäe, Timorfaynev Grigorjeva, ühesõnaga juba nagu rohkem tänapäeva poole järjest tulla. Natuke kahju on, et vokaalsümfoonilise teoste jäädvustamine ei lähe nii ja ei ole võib-olla enda teha väga palju. Et siin on ka Šostakovitši ja geenius, kuller, posi, Veenusega Taavil olemas Geofiili reegel, aga näiteks lausa nagu appikarje, et mis võiks olla rammi maakolon Sloviit koidikul, Rex vaatori, apostide püha õhtusöömaaeg ja nii edasi. Teekond, millega võiks tegeleda. Klassikaraadio stuudios on kiita Peterson ja 14.-st seitsmeteistkümnenda juunini toimub Tallinnas viiendat korda kitarrifestival ja selle festivali raames on Tallinnasse oodata nelja suurepärast ja väga erinevat Larry solisti ning lisaks sellele toimuvad ka mitmed kontserdid, mis tutvustavad Eesti noort kitarristide põlvkond, aga võib-olla tutvustaks lähemalt siinkohal festivali peakülalisi. Esmalt peaks tutvustama siis päritolu noort kitarrimängijat Sabrina laskaledži, mis noore interpreedi puhul ju oluline on, et tal on nimekiri konkursi võitudest. Ja see on tal tõesti suured, see on haruldane, et üks inimene võib võita 24 tähtsamat kitarrikonkursi maailmas, saades seal esimese koha ja lisaks sellele veel 10 konkursi, saades teise koha. Selline on see meie selle aasta avakontserdi kitarritäht ja Eestis on ta tõesti esimest korda. Neid kõiki konkursi võitja on ta oodatud esineja igal pool juba maailmas, nii suurematel Euroopa festivalidel suurtel Põhja-Ameerika turnee del ja praegu on just ette valmistamas suurt Lõuna-Ameerika kontsertturneed, nii et selline kohtumine esmakordne eesti publikuga seisab temal ees. Lisaks klassikalisele kitarrile võimalik kitarrifestivali raames kuulata ka rahvamuusikat, mida pakub Patrektsiooni Argentiinast. Ma olen iga aasta püüdnud mõne muu pilli tuua ka siia juurde ja eelmine aasta oli meil lauto ja basslauto ja, ja üle-eelmine aasta oli samuti renessansslauto Itaalias. See aasta toome sellise eksootilise pilli. Sharango Sharang on siis väike kitarr, mis on hästi populaarne Lõuna-Ameerika maades, Argentiinas, Peruus, Boliivias ja on ideaalne instrument nende maade rahvamuusika mängimiseks. Ja Patricia Orioni ideaalne interpreet, kes mängib mõlemat ühtviisi hästi nii kitarri kui seal Hangot Rango rahvamuusikapill siis on viimasel ajal väga-väga palju populaarsust Euroopa kuulajaskonna seas saavutanud patraktsiooni, näiteks mängis hiljaaegu Berliini filharmoonia saalis Sharangot teha suurel Lõuna-Ameerika muusika. Kontserdil seisab Ma siin tõeline eksootiline õhtu. Ja edasi võiks liikuda siis Kreeka päritolu kitarrimängija Elena Papandreou juurde, keda klassikaraadio eetris me oleme tegelikult küllaltki palju mängimas kuulnud. Tema on kreeklanna ja tema on suur staar juba ammu maailmas palju plaate teinud ja sellepärast lasevad ka kindlasti kõik maailma olulised raadiojaamad tema esituses erinevat muusikat aga erinevad. Ma palusin niimoodi, et lisaks oma ilusale klassikalisele romantilisele kavale mängiks Tallinnas ka võib-olla rohkem kui kui tavaliselt kreeka muusikat, sest ta enne kitarrifestivali kreeka muusika pole siiamaani üldse veel kõlanud. Temale on väga-väga paljud kreeka heliloojad kirjutanud ja pühendanud teoseid ja ta nüüd lahkesti oli ka nõus nelja Kreeka helilooja muusikat siin mängima, nii et saab olema jällegi huvitav kohtumine. Ja festivali kulminatsiooniks on Oskar kilja kontsert seitsmeteistkümnendal juunil. Ja seda me ootame, ma usun, kõik kitarri sõbrad ootavad suure huviga, sest Oscar kylie kontserdid on ikka suureks sündmuseks ärimaailmas ja Oscar kilde ei olnud kerge Tallinnasse saada, aga siia ta on tulemas ja kavas on talle oma nii-öelda hitid, mida ta on mänginud kõikjal ja millega ta on publiku suure armastusega ega võitnud. Me saame kuulda haakinud Rodrigo muusikat, Manuel defalia muusikat, villa, loobuse muusikat ja Manuel pontse muusikat. Ning nagu ma mainisin juba eelpool, siis lisaks teistele kitarrimuusika nimekatele, mängijatele, suurkujudele on võimalik kuulata ka, millega tegelevad eesti noored kitarristid, et 15. seitsmeteistkümnenda juunini toimuvad lauluväljaku klaassaalis sellised päevased kontserdid ja mis siis täpsemalt nendega pättide aegu toimub, et siin on näha, et esinevad ka kitarriorkestrid. Meil on kolm päeva, mis peaks kujunema väga erinevateks esimesena, jumal on võimalik esineda kõikidel Eesti noorte talentide all on siis Tallinnast laia tervest tervest Vabariigist mängivad solistid, mängivad väikesed duo triot, teine päev on erinev selles mõttes, et me kuuleme hästi palju uut muusikat. Selle päevale saigi nimeks pandud esiettekannete päev päev ja seal on samuti meie kitarri õpilasi. Seal on kitarristide heliloojate oma muusika ettekanded ja tuleb ka külalissolist Patrick Leemala Soomest soome noorema põlvkonna üks Need on vaid mängijaid ja temalt kuuleme soome muusikat, mis ei ole Eestis enne kõlanud ja temalt kuuleme ka ühe maailma esiettekande, itaalia helilooja Andreas Talmelli teose lappassioone. Igal aastal on meil olnud Tallinna kitarrifestivali midagi täiesti uut kõlamas, kas siis festivalile tellitud teos või mõnel teisel moel siia siia toodud teos. Ja kolmas päev, see on täiesti teistmoodi seal kitarriorkestrite päev. Siin Lauri Jõelehe üritusel mängib Pirita kitarriorkester, kus praegu on 25 mängijat muusikakooli kitarriorkester, mis on veidi väiksem kümneliikmeline kitarriorkester ranna nurmsaare juhatusel. Mõlemad, nii Lauri kui ranna, on kirjutanud palju palju muusikat. Kitarrile ja Nende lood ja nende seaded tulevadki ettekandele sellel päeval. Kõneles Tiit Peterson ning klassikaraadio salvestab Tallinna viiendalt kitarrifestivalilt kaks kontserti Elena Papandreou ning Oscar Gil ja ülesastumised. Eesti Meestelaulu Seltsi laneez kiired päevad järgmine nädal toob kokku hulga lauluhimulisi mehi Arvi Karotam Eesti meestelaulu seltsi pealik. Mida mehed järgmisel nädalal ette võtavad? Meestelaulu selts korraldab meestelaulupäevi iga kahe aasta tagant ja nüüd on meil järjekordne meeste laulupäev tulemas, see on sedakorda Rakvere Vallimäe laululaval, sinna on oodata 700 laulupoissi ja, ja sama palju mehi. Kontserdikava tõotab tulla väga huvitav. Pöörame tähelepanu Virumaale ja kõik mäletame Virumaa 25 aastat tagasi toimunud fosforiidisõda, nii et rajal kirjutatud laulu Veljo Tormise poolt Eesti mees ja tema sugu, mis on ka meie laulupäeva moto, tuleb seal esitusele. Peo kunstiline juht on meie muusikatoimkonna esimees Indrek Viard kokku pannud ja meil esinevad seal poistekoorid, noorte meeskoorid oleme kutsunud ka nii-öelda lilleõied enda hulka, Virumaa rahvatantsijad tulevad, esitavad paar tantsu, nii et see saab olema selline huvitav ja meeleolukas kava. Meil on veel Kaastegev, Eesti kaitseväe orkester ja Eesti rahvusmeeskoor. Kas sellel laulupäeval on nüüd kaaslauda seda meeskoorilaulu paremikku meil Eestis on levinud selline arusaamine. Meeskoori kõla on üle kõige. Missugune valik teil seal on? See kava on meil tõepoolest Isamaa valik ja väga nii meestele lauldav ja poistele lauldav kui ka vaatajatele kuulatav. No iga laulupäev hakkab meil koiduga Virumaa laulu, laulame Eesti muld ja Eesti süda õlletegu jahimeestekoor ooperist nõidki. Poisid laulavad järgmise aasta uut repertuaari, mis tuleb esitusele noorte laulupeol. Eesti rahvusmeeskoor laulab Wagneri katkendit ooperist Lendav Hollandlane. Lõpp on meil kahtlemata selline mehelik meeste laulja, hakkame mehed minema ja Finlandia näiteks kahtlemata iga pidu lõpeb. Mu isamaa on minu arm nagu, mis meie kõikide armastatud laul meil valikmeeskooride esituses kaks väga head teost, nimelt Orphy hinda Berna Garmin jaburana fantaadist Verdiernani. No tegelikult siin selles kavas on Indrek Viiar tõepoolest valinud välja need teemad, mis meestele meeldib ikka jahimehed ja õlletegu ja isamaa armastus, kuid sellele laulupäevale eelnevad tööpäevad sõna otseses mõttes. Ja me oleme viimased 15 aastat väga tõsiselt tegelenud meie meeskooride järelkasvu tähelepanu, mis on olnud nagu poistekooride toetamisel, mida, mida alustas minu eelkäija Jaan Ots meestelauluseltsi juhina. Meil on juba tulemas 10. poistekooride laulu ja spordilaager sinna on kutsutud kõik poistekoorid ja sellel aastal on meil osalejad üle 400 24 poistekoori on osalemas selles laagris ja seal õpitakse seda laulupeoga. Kuid väga oluline roll on seal ka poistel spordivõistlustel ja isetegevusel ja kohtutakse tuntud lauljate ja tuntud sportlastega. Laulma tuleb meil näiteks Koit Toome ja sportlase nime. Ma jätan praegu veel saladuseks, väga kuulus mees ja samuti on meil sellesse laagrisse kaasatud Eesti kaitsevägi. Nimelt meil on kaitseväega sõlmitud pikaajaline koostööleping, kaitseväesportlased tulevad hommikvõimlemist tegema poistele. Eelmine aasta oli näiteks Marko Luhamaa garantii maailmameister, nii et ükski poiss ei maganud sisse. Ja Nad viivad läbilaskmist. Poistel on see väga oodatud sündmus seal Dremlikul, meil Peipsi ääres nii-öelda tänavu on olnud mõned eemale jääd ja selle tõttu just transpordikulud kohale sõitmiseks on päris suured. Aga no me oleme siin seltsi poolt toetanud maakondlike kooride tulekut, nii et me saame seal laagri kenasti korraldatud. Käes on lihtsalt kitsad ajad ja tuleb see üle elada, sest missioon ju jätkub ja vaevalt et nüüd päris sellist konkreetset statistikat on. Aga kas te olete saanud ka mingisugust aimu, kui palju nendest poiste kooridest ikkagi jätkab hiljem meeskoorilaule? Meie poistekooride eest on välja kasvanud täna 10 noorte meeskoori, keda meil veel 10 aastat tagasi ei olnud. See töö kannab vilja. Aga teekonnaks välja, siis peavad olema plaanid alati väga pikaajalised, põhjalikud, hästi rahastatud ja läbimõeldud. Ja te juba olete pannud maha suuri plaane. Meie järgmine meeste laulupäev tuleb ilmselt suurim, mis eales on Eestimaal olnud. Nimelt me oleme ka Põhjamaade lauljate liidu liige ja Põhjamaade ja Baltimaade meestelaulu päev peaks toimuma 2012. aastal 16. juunil Tartus ja kõik kuulas ja ta on oodatud Rakvere vallimäele laupäeval, 19. juunil kell kuus õhtul. Pühapäeval, 20. juunil toimub Elva lauluväljakul Peipsiäärsete maakondade laulu ja tantsupidu ja seda juba viieteistkümnendat korda. Juubelihõngulist laulu- ja tantsupidu tutvustavad korraldajad Lauri preede ja Toomas Peterson. Meil on hea meel, et meile tehti ettepanek seda laulupidu korraldada, teades meie tegemisi ja taustu, siis ka korraldajate poolne oodatud soov on, et me kaasame oma tegevusse sellised kollektiivid nagu tark bigbändi ja koorid, kes on õppinud juba laulma natukene ka kergemat muusikat läbi laululahingu ja siin oli viimsiiats, festival ja kõik, et need selle suuna avardamine. Ma just kaasasin enda meeskonda Toomas Petersoni ja tantsujuhiks Jaanus Randma, kellega mul on väga hea koostöö tulemus. Ja siis ongi, et kui on nii vahva seltskond, kellega esiteks oled juba teinud kuus, seitse projekti, enne kellega koostöö sujub ja siis tuleb selline kuldaväärt ideed, et kui käes on jaanipäev, mille Lauri välja mõtles ja sealt siis tulebki, et rahvamuusikat saab kuulda. Sealsamas on kogu aeg, kas bigbändiseades, kas mingi sokilikus seades, kas Tšassilikus seades lõpuks siis kuidagi väga sujuvalt on trehvanud see kava ülesehitus, nii et, et me siis lõpetamegi väga populaarsete lugudega nagu Valgre, Naissoo, Oit. Kava koostamise juures just me vaatasime ka, et kaks olulist kriteeriumit, et kõigepealt, et rahvale väga meeldiks ja teine asi on need seaded, mis me oleme siin kokku kirjutanud, valinud ka nii, et nad ei oleks väga kaelamurdvad, et koorid saaksid nad selgeks õppida ja et nad ei tunneks ebamugavalt. Kas mõni selline klassikaline laulupeo laule ka kavas on? Meeskoorid laulavad näiteks väga vahvalt Gustav Ernesaksa õlletegu, siis on Alo Ritsingu Santa Maria lugu ehk Sass röövime õige laeva tuljak on Tuljakul. Me teeme tantsuvariandi. Ei puudu ka Raimond Valgre popurri, mis on lauljatele riigile väga meeltmööda ja väga imuga lauldakse. Seda võtsime, otsisime välja Uno Naissoo, Uno Naissoo. Kui käes on jaanipäev, mis on nimilugu ka laulupeole, sest laulupidu satub kohe jaanipäevale. See ongi tegelikult jaanipidu. See seade on just täpselt niisugusena sündinud, nagu ta varematel aegadel on kavas olnud laulupidudel. Nii et kui käes on jaanipäev, võib-olla ongi kõige keerulisem teos. Tegemist on Peipsiäärsete maakondade laulu ja tantsupeoga. Kui palju maakondi osaleb sellel peol? Traditsionaalselt, kui nüüd kõik uurima hakkavad, et siis saavad neli maakonda kokku, nii et Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa ja Põlvamaad Just esinejatest on üks kaugem külaline, ka on Viljandi muusikakoolist puhkpilliorkester. Mis veel ilmestab seda pidu, üks mida kindlasti tahaks juurde öelda, on, et me katsetame üht formaati, mida laulupidudel väga palju ei tehta. See on see formaat. Enamik lauljaid lähevad peo alguses lavale ja sealt ära ei tule, enne kui pidu läbi saab. Alati, mis võtab väga palju aega, mis on publikule kole igav, kuidas kooriliigid omavahel vahetavad meie olemas, katsunud selle kava nüüd niimoodi üles ehitada, et esiteks need kooriliigid ei tee mitte liigiti, vaid vaheldumisi, nii et paar lugu kuulamist siis jälle oma laul, et oleks kõigil põnev laadal, teine asi, et see annab võimalusega tantsijatel tervet pidu visualiseerida. Jaanus Randma on võtnud terve selle kava ette ja mõelnud läbi, kuidas iga lugu ei saa visualiseeritud, sest nagu puhkusemoment peab ka visuaalselt olema. Aga kogu see asi nagu näeb välja, kui kontsertetendus. Et meil oli vahepeal kontsertetendust, siis meil seovad tegelaskujud, kuna on tegemist ikkagi Jõgevamaalt toodud kalevipoja mõõgaga, siis ka meil on kalevipoeg väljas ja tõeline kalevipoeg nii visuaalses mõttes kui hääle mõttes. See on üks selle Peipsi-äärsete laulupeotraditsioonidest, et igal aastal Talle antakse uuele korraldajale üle siis Kalevipoja mõõk. Et siis meie saime ta Jõgevamaalt peo lõpus antakse ta edasi Põlvamaale, sest Setumaa see, kus järgmine pidu toimub, ehk see on üks nendest traditsioonidest, see tähendabki, et see Kalevipoja kuju leidsime, et on nagu põnev tuua sisse rohkemaks kui ainult mõõga üleandmiseks ja see tähendab seda, et teadvustab kalevipoeg, teda assisteerib saarepiiga ja muidugi ei jää olemata siil, kes vahetpidamata õpetab. Kui palju lauljaid ja tantsijaid on oodata Elva lauluväljakule? No kuskil, ütleme 1500 kanti on see tegelaskonda Iga korraliku laulupeo juurde käib ka rongkäik. Just see rongkäigul on ka uusiva, et me jällegi katsetame midagi, mida meie ise vähemalt ei ole teistel laulupidudel näinud, alati on, tuleb ühelt poolt rivistatult ja nii ongi, meie katsume teha nii nagu apelsinietenduses tuleb üks hankeid kolmelt poolt, üks maakond võtab vastu, kolm maakonda tulevad külla ja kõik need kolm maakonda tulevadki kolmelt poolt. Orkestreid jagunevad siis kõigi kolme vahel ja see tähendab seda, et üle Elva linnapeaks olema, möllu kõvasti, selle iva on siis tulge Jaanikko tulele ja niimoodi me siis selle linna selle rahva kokku kutsume. Laululavale jõuame. Ja mina võin ütelda siia lisaks, et rahva käest raha ei küsita, kõigile on sissepääs vaba, sõitke kokku ja tulge ja vaadake ja nautige. Aitäh Lauri preede ja Toomas Peterson selle intervjuu eest ja kutsume kõiki 20. juunil Elva lauluväljakule, kus toimub Peipsiäärsete maakondade laulu ja tantsupidu ja seda juba üheteistkümnendat korda ja rongkäik algab kell 16. Laulupidu Elva lauluväljakule algab kell 17. Ja eile aga toimus Tartus kirikupäev ja täna algab vaimulik laulupidu, mida korraldab Eesti evangeelne luterlik kirik. Kell 15 30 algab toomkiriku varemete juurest laulupeo rongkäik. 3300 peolisega jõulupidu algab kell 17 lauluväljakule. Peol kõlab kaunis eesti muusika pikitud Doris Kareva vahetekstidega mida esitavad Laura Petersoni Rain Simmul. Koore saadab kolleegium, konsonante sümfooniaorkester. Juuniküüditamise mälestuskontserdid, Minuteada enam kunagi toimuvad aga tänasest teisipäevani ja kell 13 Kambja kirikus, homme kell 12 Jõhvi Mihkli kirikus ja kell 19 okupatsioonide muuseumis Tallinnas. Laupäeval kell 19 Velise kirikus ja teisipäeval kell 19 Türi Püha Martini kirikus. Esinevad Liina Saari, Raivo Tarum, Tõnu Jõesaar ja Imbi Tarum. Klassikaraadio tähistas kevadel väga põhjalikult oma armastatud autori Helju Taugi kaheksakümnendat sünniaastapäeva aga Helju Taugi viiendaks surma-aastaks päevaks sai valmis ja esitleti tema artiklite kogumikku muusikast võlutud. Stuudios on selle kogumiku koostaja Inna Kivi. See kogumik on tohutult mahukas, siin on ligi 500 lehekülge nii muinasjutulise kaanepildi vahel tohutult palju materjali Helju Taugi kohta, Helju Taugi artiklid ja temast arvamusi, aga palun rääkige täpsemalt, mis siin raamatus kõik on. Muusikainimestele on Helju Tauk meelde jäänud kui haruldaselt hea rääkimisoskusega inimene ja seda, et ta rääkida armastas tunduvalt rohkem kui kirjutada seda me teadsime kõik ja see oli meile suureks üllatuseks, et tal siiski nii tohutult palju kirjutisi oli ka, mis teevad selle raamatu mahukaks. Sellesse kogumikku on koondatud valdav osa Helju Taugi ajakirjanduses eri aegadel ilmunud kirjutistest. Raamatukokku panemisel oli aluseks Urve Aulis koostatud Helju Taugi kirjatööde bibliograafia, kus esimene kirjutis pärineb aastast 1961. Viimane on tsiteeritud aastaga 2000 ja see bibliograafia ilmus Helju Taugi 75.-ks sünnipäevaks, 29. märtsil 2000 1005. Aastal kavandatud mälestusteraamatus, mille koostas Tiina Mattiisen. Ansamblis olemine, mis aga nägi tegelikult ilmavalgust või enamus meist nägid seda raamatut esmakordselt Helju Taugi surmapäeval 10. juunil 2005. Helju Taugi käsitluste juures on kaks eriti südamelähedast teemat, mida ta kogu elu on uurinud ja millega pikka aega tegelenud. Need olid Eduard Oja ja Tiit Kuusik. Huvi selle omal ajal vähetuntud du koolkonna varalahkunud ja nõukogude ajal just mitte eriti soositud helilooja vastu tekkis tal juba noorpõlves tiitkuusikust plaanis ta ka väidetavalt koguni monograafiat aga kahjuks ei õnnestunud kogumiku jaoks kummagi kohta leida ühtegi ulatuslikumalt lõpetatud kirjutist. Küll aga on hiljuti, kui oja teemal korduvalt sõna võtnud, mis aiendaski raamatu esimeses peatükis läbi elu kiindumused ära trükkima üht tema Eesti teatri- ja muusikamuuseumis peetud ettekannet. Tiit kuusikustaga ilmus Helju Taugi sulest tipptema niisuguste ümmarguste tähtpäevade puhul pikem kirjutis ja nendest kaks tükki on läinud ka siia raamatusse. Samas aga oli Helju Taugi üks ulatuslikumad uurimuslikke kirjutisi Veljo Tormis Est, mis ilmus kirjastus Eesti Raamat väljaandel 1970. aastal tema enda antud kogumikus. Kuus Eesti tänase muusika loojat ja Tormise loomingut on ta ka käsi, lennud kogu elu, mis lubab ka seda heliloojad pidada üheks Helju Taugi läbi elu kiindumuseks. Nüüd peamiselt ajakirjanduses ilmunud kronoloogiliselt järjestatud artiklite kõrval, mis moodustavad selle raamatu kõige ulatuslikuma teise peatüki helinega kaasa kajades on kogumikus eraldi peatükina ära toodud. Tema intervjuud tuntud Eesti muusikutega ja selle peatüki pealkiri on inimestega on huvitav ja kolm ühe muusikutee kroonikat, mis ostavad omaette peatüki ja mis põhinevad autentselt materjalil 3900 viiekümnendatel tel aastatel represseeritud Eesti muusikat tegelase Tuudur, Vettik, Riho Pätsi ja Alfred Karindi ning nende perekonnaliikmetelt küüditamise aja mälestustel ja Siberi vangilaagrist saadeti neetud kirjadel millele Helju Tauk on omalt poolt lisanud rohkeid kommentaare ja dokumentaalseid materjale. Tema poolt ajendatud kirja pandud ja vormiliselt üles ehitatud on ka neil artiklite kõrval oluline koht Helju Taugi kirjanduslikus pärandis ja ühtlasi täita ka oma missioon ajalooliste faktide talletamine tulevastele põlvedele. Raamatul viimane, viies peatükk repriis toob ära Helju Taugi mõtlemapaneva kõne ääres teel asutaval koosolekul Pilistvere kirikus 20. augustil 1988. aastal ja tema enda 1992 aastal endistele õpilastele antud intervjuu, mis annavad vastuse nii mõnelegi lugejas tekkida võib-olla küsimusele ja võtavad kokku tema elukäigu, kiindumused ja arusaamad. Lõpetanud 1962. aastal Tallinna konservatooriumi muusikateaduse erialal ei armastanud Helju Tauk end ise muusikateadlaseks tituleerida, vaid pidas end eelkõige reprediks ja muusika propageeriaks. Tal oli silmapaistva musikaalsuse kõrval eriline oskus otselehest lugeda ükskõik millist muusikateost ja tal oli looduse poolt antud imetlusväärne oskus köitvalt rääkida. Ja mis teda pani noorpõlves isegi unistama kirikuõpetaja elukutsest. Tohutu lugemus ja suured teadmised, mida tahaks ka teistega jagada, panevad tema mõtted kiiresti eri suundades liikuma, et nii, et vahel on tunne, nagu ei jõuakski sulg mõttelennule järele. Seepärast nõuavad tema kirjutised lugejalt üsna tähelepanelikkus laienemist, mõni koht isegi mitu korda ülelugemist. Niisugune ürgnaiselikult poeetiline ütlemislaad, mis torkab silma juba artiklite pealkirjades ja üksnes talle omaselt Huvitavad liitsõnade kombinatsioonid, mis lubavad tema stiiliga nime alla kirjutamata eksimatult ära tunda peaksid raamatu lugejale siiski igati nauditavaks tegema. Selle raamatu andis välja kirjastus Ilmamaa jaarias ilmatargad, just väga sümboolne on selle sarja pealkiri ka ilmatargad. Ja väga tahaks siinkohal tänada kirjastus Ilmamaa, kes on viimasel ajal olnud, et välja hulga raamatuid Eesti muusikutest ja muusikategelastest alles hiljuti, ehkki oli selleks Johannes Jürissoni artiklite kogumik metsateel, mille koostas maris kirme ja Leo Normeti artiklid on selle kirjastuse poolt välja antud ja selles kirjastuses on ka üks väga tore toimetaja, kes on nüüd nii hästi kursis kõigi muusikat tekstidega, et temaga on suurepärane koostööd teha. See on Kristiina Lepist, kes on nüüd kõik need muusikaraamatu toimetanud. See, kuidas raamat lõppeb, kokkuvõttes välja, näeb sageli rohkem, sõltub toimetajast kui selle raamatu autorist või koosta aiast, nii et see on üks väga tubli inimene, kes selle raamatu toimetas. Ja kujundanud on selle mari ainsa. Nii et see tore ja sisukas lugemine suveks peaks olema nüüd juba raamatukauplustes kättesaadav. Jah, ja nagu kirjastus on suure imestusega öelnud, et raamatud lähevad väga hästi, nii et see Helju Taugi fenomen on ikka fantastiline. Igatahes muusikarahvas tunneb väga suurt huvi selle raamatu vastu. Ja tuletan siis meelde, et selle raamatu pealkiri on muusikast võlutud. Ja siin saate tutvuda Helju Taugi väga-väga paljude artiklitega. Aitäh, hinnakiri. Sülgaja. Helikaja lehtekid kaas, Riina Eentalu, Marge-Ly Rookäär, Mirje Mändla, Hedvig Lätt ja Liina Vainumetsa. Saate seadsid kokku Gator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Sülgaja muusika, uudised, muusika uudised. Laupäeval kell üheksa. Null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.