Heliga ja tere head klassikaraadio kuulajad eetris on hooaja viimane helikaja, saage kõigepealt Oleg, räägime kultuurikanalite valikust Eestis telemaastikul. Ülevaate annavad Elioni digi-TV-programmijuht Marko Leva ja Starmani turundusjuht Indrek Ild. Suur osa tänasest saatest on pühendatud suvistele muusikafestivalidele. 13-st Suure-Jaani muusikafestival on praegu täies koos. Me kuuleme kokkuvõtet Suure-Jaani festivali pressikonverentsilt ning intervjuusid festivali kunstilise juhi Andres Uibo ning Suure-Jaani kultuurinõuniku Jüri Hanseniga. Rahvusvahel ois trahvifestivalist, mis toimub viiendast 23. juulini Pärnus, annab ülevaate festivali kunstiline juht Allar Kaasik. Festivalil Klaas pärlimäng, mis tänavu leiab aset 15.-st 20. juulini, kõneleb festivali kunstiline juht Peeter Vähi intervjuus Mirjam Endale. Birgitta festivalil etendub 12. augustil Christoph Willi balt Klucky Oper, füüsiline teater Orpheus ja euri Tiige. Intervjuu lavastaja Georg rotte. Ringiga tegi Annika Kuuda. Pärnu ooperi suveaariate programmist kuuleme Ülle Hallik vahendusel kuidas Tartu Vanemuine lõpetab oma 140. hooaja. Sellest räägib teatri direktor Paavo Nõgene. Teda usutleb Hedvig Lätt. Tänavu viiekümnendat poega tähistav Tallinna lauluväljak seisab silmitsi rõõmude ja muredega, mida jagab usutluses Margeli naerule lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus. Tallinna muusikakeskkooli lõpetab täna 46. lend ja sellest räägib kooli direktor Timo Steiner. Usutluses Merje Mändlale. Telefonil on nüüd Elioni digi-TV-programmijuht Marko Levo, tere päevast. Milliseid telekanaleid pakub praegu Eli, on just neile inimestele, kellel on suur kultuuri huvid? Põhipaketis on meil pisikene valik, on rahvusringhäälingukanaleid, mis tegelikult, eks kannavad ka nii-öelda kultuuriidentiteeti edasi ja siis lisaks sellele on veel selliseid nii-öelda spetsiifilisele huvile keskendunud kanalid noh alates kuni klassikalisest muusikast mainides siin metsad, kuni siis tegelikult noh, tänavakultuuri välja, kui nüüd mainida ekstreemspordikanalit Meie kuulajatel on mure, et Eesti teine operaator, Starman on kaotanud oma programmi valikust metso, et millistes pakettides teil on metsa sees? Metsa on sees põhipaketis ehk siis need inimesed, kes on põhipaketiga liitunud, meil on automaatselt mets avalikus olemas. Ja selles osas midagi ei muutu. Lähiajal. Metsalt jah, me tõesti välja võtta sealt ei plaani, mul oli kohtumine metsaga mõni nädal tagasi ja metsakooli tegelikult juttu sellest, et metso sisuks võiks olla rohkem eestimaist muusikat. Rääkisime jazzkaare võimalikust toomisest, metsastasin, loomulikult, tuleb kaasata kontserdikorraldajad. Oli juttu Saaremaa ooperipäevadest jagama, sain ära mainida millalgi folgi, et, et ma lahendan neid kontakte mezzo poolele ju. Tegelikult on lootus, et ka eesti muusikat tulevikus rohkem näha ja kuulda saab. Teine üks suuremaid kultuurikanaleid on arte. Kuidas on sellega lood? Arte alates juunist ei ole enam meil põhipaketis arte on prantsuse ja saksakeelsele kuulajale Annale suunatud ringhäälingualal, mis tegelikult kannab pea sama identiteeti, mis eestitelevisioon Ki, ehk siis seal on nii kultuurimuusika kui ka vestlus ja sellised nii-öelda tõsielu saated. Ja kuna selliseid nii-öelda ringhäälingu, kuna neid meil on üsna mitu peale, siis Eesti kahekanal ju on populaarsemad välismaiseid ringhäälingukanaleid, üled siis Soome Ringhäälingukanalit siis tegelikult arte oli üks vähe vaadata, vaid ringhäälingukanaleid, mis see puu alla kuuluvad ja sellepärast sai ka nad siis sellest kannab nimekirjast välja tõstetud Küllonnad, vaadatavat vedas pidi aga siis eraldi paketi all. Kuidas te need paketid komplekteerite, et millistel alustel või kaalutlustel? Paketid pannakse kokku siis nii-öelda ühtsest huvist lähtuvalt ehk siis, kui me räägime sellest europaketist, kuhu alla nüüd kaarte kuulub siis sinna alla ongi koondatud kõik European broadcast ning juuli oli alla kuuluvad Ringhäälingukanalid. EBU alla kuulub tegelikult ka Eesti televisioon. Aga seal on jah, nii-öelda võõrkeelset kanalit, seal on prantsuse, Hispaania ja Saksamaa ringhäälingukanalite olgu veel mainitud siis sat ühte Franz kahte TVd, mis on Hispaania ringhäälingu esimene kanal. Et mida see ühtne huvi täpselt tähendab, et kas te seda arvestate, et mida inimesed tegelikult vaadata tahaksid? Just arvestama seda, et meie inimesed hääletavad oma teleri puldiga ja kuna elioni digi televisioon on olemas IP televisioon ehk siis nii-öelda interneti teel edastatav televisioon siis tegelikult meil on väga täpne statistika, mida inimesed tegelikult õhtuti oma televisioonist vaatavad. Selle statistika põhjal me tegelikult ka siis neid kanaleid, kas toome juurde vähemaks neli, oli seal üheksa kuu jooksul lisandunud üle 20 kanali. Et tegelikult me üheksa kuud tagasi oli meil 49 ka, et hetkel on meil 69 kanalid põhipaketis aga selle valiku tegelikult teevad siis vaatajad ise oma teleri puldiga. Aga praegu on ikkagi nii, et inimene ostab nagu mingisuguse teie poolt komplekteeritud paketti. Aga kas selline aeg ka kunagi tuleb, et inimesed ise saavad endale just selle paketi valida? Need on päris raskelt reguleeritud nende kanalite enda lepingutega, millel siis meie alla kirjutama, ehk siis kanalid on tegelikult ikkagi huvitatud, et nad on patenteeritud koos teiste sarnaste kanalitega, sama on ka EBU kanalite puhul, et päris üksikult. Ma tõesti pakkuda üksikuid kanaleid, noh, hetkel näiteks on võimalik siis National Geographicut kõrgresolutsioonis võtta nii-öelda üksikuna juurde. Aga kui rääkida kultuurikanalites, siis tõepoolest metsaga käivad läbirääkimised, et metso HD ehk siis metsa kõrgresolutsiooniga kanal, mis tegelikult peaks võimaldama ka viis pluss üks heli peaks tulevikus lisanduma tõesti niimoodi, et ta on üksikult, valitab juurde, et ei pea võtma midagi muud juurde, vaid vaid saabki valida selle konkreetse kanali, mis tõesti korrektset vaatajat huvitab. See on rõõmustav info. Aitäh, Markoleva ja palju jõudu. Telefonil on nüüd Starmani turundusdirektor Indrek Ild. Klassikaraadiokuulajad on muutunud murelikuks, sest et Starman võtab oma põhipaketist välja varsti metsakanali, mis on meie kuulajate üks lemmikkanal. Kuidas te seda kommenteeriksite? Maksukanal on väga põnev ja huvitav, aga kahjuks teema vaatajaskond suhteliselt piiratud ja väiksearvuline ja seetõttu me otsime võimalusi, et ega küll jäta meie kanalivalikusse, aga ilmselt me peame ta üle viima mõnesse teisse paketti. Kas teil on täpseid andmeid, kui suur on metso vaatajaskond Eestis? Meie oma vaatlejate uuringute järgi on ta vähem vaatavaid kanalat, meil. Aga mida te soovitaksite kultuurihuvilistele, eestlastele oma kanalite hulgas, milliseid programme võiks vaadata? Metsa on kindlasti üks huvitavaid kanaleid kindlasti ja noorte näiteks selline huvitav Euroopa kultuuri kajastav kanal. Samamoodi on ju tegelikult kultuuri kajastavad ka eri riikide kanalid nagu raiuna või. Nii et siis arte jääb alles. Arte kindlasti ja on ja jääb alles, et nad ei käi koos sellega ei ole nali. Kuidas te oma pakette komplekteerite, kas nendesamade statistika arvude põhjal? Väga palju sõltub nendest vaatleja reitingutest. Megaaastate uuringutega saame. No aga kui me toome võrdluse, kui näiteks ma kujutan ette, et ma ei ole päris kindel, aga ütleme, Fass antiiviid ma ei usu, et inimesed iga päev näiteks vaataksid seda, samas on ta pakettides olemas igal pool. Kristjan Prii on tegelikult üsna vaadatav kanal, seda pigem kasutatakse nii-öelda taustakanalina ja seetõttu on ta üsnagi laialt levinud. Nii et teie arvates siiski klassikalise muusikakanal ei peaks olema inimeste kodudes olemas praegusel masu ajal, kui tegelikult tahetakse sellist süvakultuuri rohkem tarbida. Kindlasti peaks olema, aga ta ilmselt peaks olema võimalik inimesele valida, kas ta seda tahab või ta nii-öelda kõige laiema valitsuse poolt tehtud, et ma kindlasti otsime täna võimalusi, et leida võimalust teda oma kanali valitsus säilitada ja tõenäoliselt võib-olla mõni teistsugune pakett kus inimene saab võtta, kui tal see huvi on. Nii et see on ikkagi teil siis plaanis? Kindlasti me täna otsima väga aktiivselt võimalust metsonäitamise jätkamiseks oma võrgu, millisel kujul see hakkab tulema, seda ma tänasel hetkel ei oska veel öelda. Aga selle nimel päris tublisti töötanud. Aitäh selle väikse kommentaari eest, Indrek Ild ja ilusat puhkuse jätku teile. 13-st Suure-Jaani muusikafestival on praegu täies hoos. Kuni 23. juunini toimuvad kontserdid, kohtumised heliloojatega ja ka sel aastal leiab Hüpassaare soosaarel aset populaarne päikesetõusu kontsert, kus seekord kõlab Vivaldi aastaajad. Me kuuleme väikest kokkuvõtet Suure-Jaani festivali pressikonverentsilt, kus avasõnad, ütles Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aava. Salu. Suure-Jaani on küll väike, aga meie ettevõtmisest on päris suured ja järjest suuremaks nad lähevad, et kui eelmistel aastatel oleme olnud ainult nädala keskel tegutsenud, siis sel aastal jõuame Tallinnasse välja. Kui meie vallas on kuskil 6000 inimest, siis nende muusikafestivali külastajate hulk on enam-vähem sama palju. Tänavuaastase Suure-Jaani muusika festivali programm on erakordselt mitmekesine, selles on esindatud muusika eri žanris ning ajastutest. Jaga kontserdipaiku on palju. Muusika kõlab Suure-Jaani kirikus, lõha vere linnamäel kohvikutes, Olustvere mõisas ja mujal. Festival on aastate jooksul ikka otsinud uusi põnevaid esinemispaiku. Tänavu algas festival hoopis Tallinnas Vabaduse puiestee maa-aluses parklas jätkav Andres Uibo. Nüüd ma räägin sellest maa-alusest parklast, et seal on ka niisugune hull idee sama ulguse öökontsert, kus meil toimub seal öösiti, kui ma esimest korda parklasse alla sattusid. Mul oli siiralt kahju, et seda parklat kasutatakse nii labaseks asjaks, tühiseks asjaks nagu autode parkimine. Geniaalne, ma vaata sageli neid hooneid, uusi kontserdimaju ja saalides objeppida, hääletu, lehitatud odavatest materjalidest, klaasid kiproce siis all parkla jaoks on rakendatud kõige kallimaid ehitusmaterjalid, kõige kallim betoonvalu laed, kõik tehtud materjalid, vanaaegsed, müürid, ma loodan, et võib-olla kunagi, et sellest saab traditsioon, aga mitte ainult, et tegelikult see kogu see ruum, mis seal aukonsul peaks leidma tegelikult palju paremat ja otstarbekamalt kasutust või autode parkla. Ma ei hakka neid ettevõttes kõige ette lugema, aga öökontserdil ma veel kord rõhutan, kriipsutan alla selle vastu tohutu huvi. Ja selle kontserdi ka vastu huvi tundnud ka juba metsavana, näiteks kui nad sel aastal ei jõua, siis nad järglaste tingimata jõuavad. Kõik kogu maailm praegu otsin tõsta kokkupuutepunkti hästi puhta ökoloogilise ja muusika vahele. Kui minule vahetanud palavik ja öeldud, et te teete mingit ekstreemset asja seal öösel, siis ta saab aru, et see ei oleks veel registreerida see, kui me tõepoolest siin Vabaduse väljakul asfaldiga midagi. Seda ma võrdleksin umbes niimoodi, nagu lõikul praegu müügil objegi pohlamaitseline, mitte pohlaga pohlamaitseline. Kui me läheme sohu oma kontserdiga muusikaga, siis solistide puhul see ole pohlamaitseline. Suure-Jaani festivali kunstiline juht Andres Uibo no te alustasite Suure-Jaanis kappide muusika esitamisega, aga tänavune festival žanriliselt just ennast ei ei piiritlev väga, et on muusikat sümfooniast kuni väikeste lõõtspillide ühingu, nii et millised on need põhisuunad, mis teeb sureani festivalist just sellise festivali? No kuna esiteks üritus toimub, eks ole ju suveajal ja on mõeldud ikkagi väga laiale sihtgrupile, siis ma leian, et see lõõtspillide ühingu kontsert toimub ju tegelikult jaanilaupäeva õhtul. Et see on hästi sobiv sinna Minama kavade tegemisest, lähtun ikkagi väga sellest, mis on sobiv, kaasa arvatud nüüd siin see, ütleme siis 13. 14. sümfooniakontsert. See ei ole mul lihtsalt niisama kokku pandud, vaid mõte oli sellest, et tähistada küüditamise aastapäeval, 14. juunil ja seetõttu ka kõik paastuda kovskid Šostakovitši, viiulikontsert, Šostakovitši 48. aastal, kui oli raske stalinismi äärtus, Šostakovitši ka ei teadnud, järgmine minut, mis temaga tehakse, et just nagu meenutada, nagu selle kaudu ja olla alati nagu muusikas nagu päevakajaline ka mitte ainult kaasaegse muusikaga. Erkki-Sven Tüür, maanteeamet tänapäevasem kaasaegne, aga igasugustes ettevõtmistes olla päevakajaline, siduda ennast igat päeva teatud sündmusega, kas või võtame selle õigeusu kirikus, kus me esimest korda toon kokku Vox Clamantis Orthodox, Singers'i, kes üheskoosseis ka laulavad, nad ei ole seda kunagi varem teinud ja nad ütlesid, et mis nad ise ei ole tulnud selle mõtte peale, et mõte on väga põnev. Minu jaoks on muidugi väga oluline just see sisu, mitte ainult, et ma saaksin mingeid kontserte teha, vaid algab peale hoopiski sellest, et miks ma seda teen. Huvi festivali vastu on juba laienenud väljaspool Eestit. Ütlesite ennist, et metsa tundis huvi teie päikesetõusu kontserdi vastu. Nii Jaapanist kui Hispaanias kui Saksamaalt, nii et, et see ei ole nagu enam. Me oleme Suure-Jaani tänavasta konkursile toonud ka osavõtjad Moskva konservatooriumist ja Peterburi konservatooriumist edaspidi, kui on võimalik teha jätkata seda üritust, siis on mul säärane mõte, et arendada väljaliin Peterburi, Suure-Jaani, sest et mis see side on olnud tohutult tugeva. Kõik nad on õppinud omal ajal Peterburis Köler oli Peterburi kunstide Akadeemia akadeemik, eks ole. Nii et see liin on olnud väga tugev ja kui me saame edaspidi ja mul on juba järgmiseks aastaks läbitud kokku Peterburi orkestriga ka, kui me saame selle liiniga juurde, siis toome maailma nii-öelda muusika avalikkuse väga tugevasti maailmakaardile. Väikeses kohas. Siin kõneles Andres Uibo ja edasi esitan küsimuse JÜRI Hansenile. Suure-Jaani on väike koht, aga teeb suuri asju. Kuidas teil õnnestub? Ma arvan, et meil on head sõbrad, et kasvõi Andre sugu isikus nimi on Suure-Jaani, on selline, et praega veab Suure-Jaaniga midagi tegelema ja sedasama kultuurikihti, et kui on piirkondi, kes peavad Leginde välja mõtlema selleks, et midagi teha, sest see ju inimestele maksab, siis meie sa tahad mõtlema ei pea, et kui ma siin lugesin ainult mõned nimed üles, aga tegelikult võiks öelda veel Lehola Lembitu ju Eestimaa üks vanematest. Ma arvan, et see, et juba aegadest-aegadest on, on sureanist suuressadest ja ju ta siis sellepärast õnnestubki. Kuidas on kohaliku rahva huvi selle festivali vastu andes juba ennem rääkis, et alguses oli publikuhuvi null olnud, aga nüüdseks on, on ikka päris suurima, eks me oleme neid kasvatanud, kui lihtsalt päris elanike õpilaste hulgas öelda, ERSO tuleb Suure-Jaani siis ausalt öeldes, ega see vaimustusest kiljuma ei pane, aga kui ta on juba selle korra ära käinud ja selle pisiku saanud, et siis nüüdsel ajal juba tulevad. Ma mäletan, ühte paari aasta tagust festivali kuju ei olnud, ERSO oli Pärnu sümfooniaorkester ja teada oli pidanud esitama tulevad ja diskopublikut putku tuli, publikut tuli. Ja Andres Uibo ütleb omaette, ei tea ka, kas nad teavad ka, mida nad kuulama tulevad. Aga meie inimesed juba juba teavad, mida nad kuulama tulevad ja, ja me, eks me natuke kasvatan Kaarne, kingime lastele pileteid, heade lõpperitele, hingedele, raamatut, kingile, festivali, just selliste heade kontserdite pileteid. Väga hea ütleja oli meie endine vallavanem Mari-Liis Uibo mingis meie kirikus viiulit ja majja tuli välja, meie olime nonii. Ja ütles, et kui selline asi tuleb raadiost, siis üldjuhul keeran kinni. Et, aga nüüd ma olin seal, jätka ilust oli, et edaspidi raadiot enam kinni, me oleme neid seda publikut õpetanud kasvatanud ja, ja sellepärast nad sinna tulevad. Suure-Jaani muusika festivali järgmine sündmus toimub täna kell üks kohvikus Arturi juures ja see on lõunatund helilooja Erkki-Sven Tüüriga ning õhtul kell seitse esineb Suure-Jaani kirikus Tallinna kammerorkester. Telefonil on nüüd ois trahvifestivali kunstiline juht Allar Kaasik. Tahaks kõigepealt küsida, et andsite eile ühe olulise kontserdi. Mida te mängisite ja kuidas läks? Eile oli meil huvitav kontsert Helsingi templi kirikus, kus segakoor Latvija ka ja Helsingi Junior juuste Celsikestasinksiga. Andsime mehe projekti kontserti ja seal oli kavas meel Galina Grigorjeva muusikat ja minul oli võimalus koos koor Latvija ka mängida. Tõnu Kõrvitsa tšellokontserti, mis läks suure eduga. See Euroopa Liidu projekt on andnud meile selle võimaluse et me võime teha läänemeremaade muusikutega tihedamalt koostööd teineteisele, tutvustada meie muusikat ja ka selle kaudu tutvustada Oyster festivali. Aga siis, viiendast 23. juulini, sel aastal toimub ois trahvifestival Pärnus seal peaaegu kolm nädalat. Tundub, et mahtu pole sel aastal üldse kaotatud. Ma seda ei julgeks öelda, et me ei pea komm temaga, meie oleme koomale tõmmanud, sest me kontserdid, arv küll väheneb sel aastal, nad on natukene laiem aja peale, sest me näeme seda, et Pärnusse tulevad külalised erinevatel aegadel puhkama ja nad tahavad saada osa võistlusfestivali kontsertidest ja sellepärast me püüame siiski hoida, et meil oleks nagu laiema aja need kontserdid, aga eks müügi peame koomale ennast tõmbama, sest riigi toetus on vähenenud võrreldes kaks aastat tagasi üle 10 korra. Aga me katsume traditsioonid, elaksid üles need rasked ajad ja Me mõistame Aga mida erilist siis pakub tänavune festival, kas seda võib nimetada traditsiooniliseks või on midagi teistmoodi? Maestro festivalil ongi just alati olnud kaks väga olulist väljakutset, üks asi säilitada traditsioone ja teiseks tuua midagi uut sel aastal me meenutame, et Eesti muusikafestivalide traditsioon sai, olgu see aastal 1970 Pärnust, kui tähistati Beethoveni 200 aastast juubelit ja sellest sai alguse järgmine aasta, hakati korraldama Pärnus juba muusikafestivale. Seda traditsioonilist momenti silmas pidades. Me esitame ka sel aastal sama teose, Beethoveni üheksas sümfoonia. Tõnu Kaljuste dirigeerimisel tuleb meile Nargen ooperi orkester, segakoor Latvija. Solistid Rootsist, anna Holger Meie Annely Peebo, Oliver Kuusik Saksamaalt, Dominic Verner. Kindlasti kujuneb see kontsert üheks selliseks keskseks, aga uut ja põnevat on meil. See, et meil sel aastal on külaliseks pooleni loiuks, istub Penderetski tema autorikontsert 23. juulil. Millega festival lõppeb? See ongi nagu läbilõige tema muusikas, kus me kuuleme alates barokkstiilis, muusikast avangartismini. See kontsert on kindlasti väga huvitav, sest me kuuleme teoseid, mida ei ole Eestis varem kuuldud nagu tema taavetit, palmid, segakoorile ja löö pillidele temaga pritsu 11-le kelgilile ja poele tema sümfonietta ja eriti huvitav on, et tema ühe populaarsema teose Agnus Dei uue seade esiettekanne toimub Pärnus. Ja meil on hea meel, et septembri keskel lubanud ka ise selle kontserdil osaleda dirigendina muidu seda kontserti dirigeerib Tõnu Kaljuste. Oleme tahtnud ka sel aastal rõhku panna eesti muusikale. Nimelt festival algab Kristjan Järvi dirigeerimisel balti noorte sümfooniaorkestriga, kus aks sotsialistid Voogleristab meile Elleri prelüüdi. Me sel aastal tähistame Veljo Tormise, Arvo Pärdi juubeleid on, meil on võimalik kuulata Veljo Tormise uut loomingut. Ka kaliinatria koor, juba uus esiettekanne on ja Baltimaade projekti raames on meil võimalik kuulata huvitavat läti muusikat mascatzi osad, mis on pühendatud Estonia ohvrite mälestusele. Ja meil on traditsiooniliselt tulemas neljakordne suurte rahvusvaheliste konkursside võitja antisiirale, kelle kontserdiga tähistame hoteni kahesajandat juubelit. Ja meil on tulemas pois Trarhide dünastia mantlipärija Valeri Oistra, kes viimati esines Pärnus aastal 1988 aga sel aastal autorikontsert tema vanaisa auks koos itaalia pianisti saaniga. Igal aastal on toimunud ka Neeme Järvi meistrikursused lisaks kontsertidele, kas ka sel aastal? Sel aastal toimuvad Neeme Järvi kursused, aga need toimuvad hiljem ja need ei ole seotud sel aastal Oyster festivaliga. Väga põnev on kindlasti selle aasta festivalil see, et meil on kavas kaks suurt ooperi kaalat. See on viimaste aastate liin olnud, et oleme sisse toonud ooperimuusika ka nendele, kes seda valdkonda hindavad. Ja sel aastal meil on kaks erinevat ooperi galat. Esimene Mihkel Kütsoni dirigeerimisel, koor, segakoor Latvija, kus rõhuasetus just suurtele ooperikooridele sellise metsaga kor Latvia. Harva saab ooperikaladel kuulata selliseid suuri ooperikoore ja teiseks on meil ooperikaelad, kus on kõigile tuntult kolme tenori stiilis meile tulemas kolm sopranit Rootsist, kes veidi sõuelemente kasutades esitavad ooperipärlite töötusi kolme sõpradega. Aitäh, Allar Kaasik, Pärnu festivali kunstiline juht ja ilusat festivali. Klassikaraadio teeb ülekande 11. juuli kontserdist Taavi Tois trahvifestivalilt, kus kõlab eesti ja poola muusika. Klassikaraadio juunikuu viimases helikajas jõuab kätte see hetk, mil me räägime põgusalt ka festivalidest, mis toimuvad juulikuus ja üheks selliseks festivaliks on klaaspärlimängufestival, mida kunstilise juhina. Kuid sina, Peeter Vähi koos Risto joostiga ja festivalil Kontsert toimub 15. juulil, kus esineb Talindi sümfonietta ja soleerivad Remyybušeeriam, Slava Grigor. Jan aga milliseks festivali kava sel aastal on kujundatud? Üks selliseid festivali ütleme märksõnu on olnud tavaliselt kas unustatud või harvaesinevad instrumendid, tänavune selline eriline instrument alpisarv ja see alpisarvemängija Carlo Tarlantana Itaaliast on selle pilli üks väljapaistvamaid esindajaid Euroopas ja ta mängib Mozarti kaasaegse oli helilooja kontserte Alpis arvele. Ma ei tea, kas kõik raadiokuulajad kujutavad kette, mis pilliga on. Tegemist on selline umbes kuue meetri pikkune toru puust toru väga paljudes just mägipiirkondades seda mängitakse ja eelkõige ka Alpides, sellepärast on siis ka pillil selline nimi. Teine festivali suund, mida me tahame jätkata ja ka jätkame, on sellised kahe erineva kultuurivaldkonna ühinemised, näiteks ansambli U esinemine Stocauseni teosega. Austensiiventaagem tähendab seitsmest päevast. See on kahtlemata selline filosoofilise sisuga teos ja ei koosnemit üksnes musitseerimisest, vaid stock hauseni, tähendab helilooja enda soovituste kohaselt algab selle teose esitus juba neli päeva varem. Kui publik tuleb kontserdisaali, see tähendab ansambel tuleb esinemiskohta neli päeva varem ja ei söö ja mediteerib need neli päeva ja alles siis on valmis selle teose esituseks ja ka ansambel luu tuleb juba varakult Tartusse kohale. Tallinn sümfonietta osaleb Risto Joosti dirigeerimisel kahes kontserdis. Nimelt avakontsert, mis on kahtlemata ja üks olulisemaid kontserte. Sa oled avakontserdile valinud Tõnis Kaumani sümfoonia esiette kanda. Ja klaaspärlimängu tellimusel Risto soovitusel meedia selle tellisime ja Miksust Kaumanilt. Et Kaufman on niisuguse, ütleme neoklassikalise mõtlemisega, aga nüüd, et tavakontsert oleks nagu esinduslikum, siis ikkagi alati. Solistid on sellised, mis muudavad kontserdi säravamaks. Slava, Grigori, Annal, kitarrist, kelle nimes jääb kõlama selline Keeniapärane lõpp. Tegemist on austraalia kitarr ristiga ja muidugi repertuaar, mida nad mängivad, on Remyybušeer, esitab bonsertoderanheesi Slava Grigori ann mängib minu valget kontserti. Klassikaraadio teeb festivali avakontserdist otse üle kanda ning festival ise kestab kuni 20. juulini. Augustis toimuval Birgitta festivalil võib sel aastal näha ühte maailma kuulsamat barokkooperit Christoph Willi balt Blocki ooperit Orpheus ja euri tiike mis etendub 12. augustil Pirita kloostri varemetes. Päris lavastaja on sakslane Georg Rotte ring ja dirigent Andres Mustonen. Etenduse solistid on euri tiike Anette Huber, Orpheus, Benedict okker Amar Sabiinern Oll, teised solistid Helen Lokuta, Michael Bellliini ja Heldur Harry Põlda koor Voogias muusikaales ning Tallinna kammerorkester. Usutluses Annika Kuudale avas lavastaja Georg Rotering oma lavastuse aspekte. Georg rootering ütleb, et alati on huvitav töötada kreeka müütide ja kreeka tragöödiate ega millega olen enne tegelenud ka Rooma teatris. Olen huvitatud müüdi karakteritest, kes on nagu näidised. Neid on huvitav välja töötada ja leida alati veelgi sügavam vaatenurk. Isegi siis, kui oled juba midagi valmis saanud, võib alati minna veel kuhugi kaugemale ja sügavamale. Kõige olulisem psühholoogiline probleem minu jaoks Orpheuses ja uuri Tiiges on see kuulus hetk, kui Orpheus vaatab tagasi. Me küll ei saa näidata kõiki variante, et miks ta selle vea teeb. Aga me peame leidma ühe tee andma ühe variandi. Juba see iseenesest on väga põnev väljakutse. Minu lähtepunkt on see, et Orpheus peab kohtuma eelkõige iseendaga arusaama iseendast. Ja sellest saabki loo peamine probleem. Kui ta on võimeline millessegi uskuma vähemalt sellesse etteantud korda, mis on loodud jumalate poolt või mis võib olla antud ka näiteks inimese enda autunde poolt. Küsimus on selles, et kas Orpheus on piisavalt tugev, et seda teed järgida kuni lõpuni. Kui ta seda järgib, siis ta võidab. Ja just see küsimus, usu kaotamine iseendasse paneb ta tagasi vaatama. Georg rootering ütleb ka, et Pirita kloostri varemetes lavastamine on minu jaoks suur seiklus. Kuigi olen harjunud töötama tingimustes, mis pole teatriks ette nähtud. Taimed on loo vaatamiseks ja mõistmiseks väga sobiv paik. Karvanet Glocki Orpheus ja euri tiike valik oli õige otsus sest kui mõelda, et mida see lugu tähendas 18. sajandil elanud Klucky kelle arusaamised usust tulenesid loomulikult tema ajast ja kasvatusest siis võib tunnetada, kuidas tema muusika hingab samas võtmes. Samas aga tekitab loo lavastamisel keerukust vana müüdi ja Klucky ooperi erinevad lõpplahendused. Erinevalt müüdist on Klucky ooperil õnnelik lõpp. Nii et Peri sisu ja lavastuspaik Pirita kloostri varemetes moodustavad kauni terviku. Etendusel on justkui neli tasandit. Esimene publik, teine on orkester, kolmas lava, mida peaksime vaatama kui kujutlusliku ruumi. Ja neljas on kloostri varemete autoriteet. Miks on lavastuse nimi, ooper, füüsiline teater? Rothering vastab, et me töötame koos grupiga. Panoptikum. Need pole tantsijad, vaid näitlejad, kes on spetsialiseerunud näitlemisele äärmuslikes olukordades. Nad on võimelised jalutama mööda müüre või näiteks lendama ja näitlema üheaegselt Orpheusel euri. Tiigel ja Amoril on dublandid pannutikumi näitlejate hulgas, kellel on oluline koht selle loo tõlgendama. Nõnda kõneles lavastaja Georg rootering, kes toob tänavusel Birgitta festivalil lavale Christoph pillibalt Klucky ooperi Orpheus ja euri tiike. Etendust võib näha 12. augustil Pirita kloostri varemetes. Liiga ja juulikuu 10.-st päevast augustikümnendani rõõmustab suvine Pärnu muusikasõpru kimbu eriilmeliste etenduste ja kontsertidega, milles on ühel või teisel moel realiseeritud rebooperi kontseptsioon ehk käima läheb Pärnu ooperi suveaaria. Selle kunstiline juht Andrus Kallastu tutvustas kava lähemalt. Suveaaria on Pärnu ooperi eriskummaline suveprojekt. Me tegutseme Pärnu vanalinna õuel, mis seal Pärnu kesklinnas Koidula pargiga kõrval asuv endine Koidula kooli koolikompleks, siis seal õue peal. Ja need on sellised eriilmelised etendused, milles me ammutame ideid, stsenaariume, muusikat, teatrilahendusi, ooper, ajaloost, et me vaatleme nagu sellist 400 aastast ooperiajalugu ühte tervikut ja me võtame sealt kõike seda, mis meile meeldib ja segame selle kokku, sünteesime sellest uusi narratiive nii-öelda uut lugu. Ma vaatan, et eriti meeldivad teile hullumis stseenid, et need ei puudu ükski aastakavast. Noh, ütleme nii, et see ei ole kurioosum vaid see on tõepoolest selline levinud praktika seal 19. sajandil täiesti eraldi žanri mõiste ja see oli seotud siis omal ajal sellega, et hakati uurima üldse inimese psüühikat ja see kandus ka kunsti Aga kas aastast aastasse te panete selle kava kokku samadest hullumis stseenidest või iga aasta leiate uusi, mida näidata? Ma tahaks sellest printsiibi sky natukene rääkida, et me oleme seda nimetanud selliseks rebo printsiibiks, rebo sõna on tegelikult retrokraad ehk siis vähikäik sõnast OP. Et me uurime seda ooperimuusikat nagu tagantpoolt kulisside tagant. Ja see, kuidas need kavad on siis lõpuks kokku saanud, noh tänapäeva inimene teab kindlasti, mis asi on seebiseriaal. Et seal on mingisugune sarnane komeediadel artilik printsiip, et mingis mõttes needsamad tegelaskujud läbivad nagu erinevaid produktsioone nad erinevates nendes produktsioonidest transformeeruvad erinevatesse rollidesse, tekib selline teater teatris efekt. Et isegi kui esitatakse muusikaliselt samu seene, nad on ikkagi kontekstuaalselt erinevad, tähendab, nad on nihestatud konteksti mõttes. Kavas on veel palju muid huvitavaid asju, räägib nendest. Ja ei ole ainult etendus, et meil on ka mõned kontserdid sellel aastal kolm lauljat astuvad üles soolokontsertidega Kai Kallastu sopp, Ran, Monika Helme, koloratuur sopran ja Atlan Karp bariton, siis on üks selline elektroonilise muusikaprojekt, Hans-Gunter Lock. Rõõmustab Pärnu publikut laupäeva õhtuti muusikat unetutele oleme nimetanud seda, me usume, et Vallikäär sellel aastal saab kindlasti jalad alla ja siis püüame sekundeerida ka vallikärule selle üritusega siis on üks niisugune pahta Pärnus, kus on plaanis esitada Bachi orelimuusikat, noh, võib-olla natukene ka sellises nihestatud kontekstis teistmoodi tämbrist ja siis on ühesõnaga üks etendus, naine, mis ei ole rebooper, mis on põhimõtteliselt, kuidas öelda jutumärk, siis normaalne etendus selles etenduses kõlab kaks teost on Seiloni päritolu inglise helilooja Sogra Budumanni Cassandra Sis antiigiaineline lugu ja ürgüten, pahjan, koor, mis on Kaug-Ida ühe legendi aineline lugu, mõlemad Nad räägivad noh, erinevates nagu naissaatustest. Et see on selline naise erinevate olekute analüüs. Nii meie suveaaria lõpeb sellise Wagneri kalaga, kus kõlab läbilõige erinevatest Wagneri ooperites ja usun, et nagu suhteliselt haruldane võimalus Eestis, sest Wagneri esitatakse suhteliselt vähe ja oleme sellest teinud siis tunniajase läbilõike, mis ma kujutan ettegurmaanidele, võib pakkuda päris suurt naudingut esimesest pardi või soojenduse teete juba tuleval nädalal ja me osaleme ka hansapäevade programmis kolmel õhtul siis järjest esitame katkendeid nendest projektidest, mis on meil suveaaria raames tulemas ja ka mingeid muid asju. Niisiis ootab Pärnu vanalinna kooli euri ooperiaustajaid suveaariaid kuulama juba tuleva nädala lõpus toimuvate rahvusvaheliste hansapäevade aegu ning edasikümnendast juulist 10. augustini. Täpsema kava leiab internetist veebilehelt wwwdooper punkt Barnoee heligajale Pärnust Ülle Hallik. Vanemuise teater tõi lõppenud 140. hooajal lavale 16 uuslavastust, millest üheksa olid sõnalavastused, viis muusikalavastust ja kaks balleti ja tantsulavastust. Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene sõnul jätkub juubelihooaeg ka sügisel. Oma sünnipäeva aasta võtame kokku alles 30. detsembril traditsioonilisel aastalõpuballil, aga senimaani ma usun, et Ta on väga suur põhjus olla rahul, sest et neil on repertuaari tulnud väga palju huvitavaid uusi lavastusi kõigis kolmes žanris. Ennekõike tahaks siinkohal tänada, kes kõiki neid inimesi, kes 140 aasta jooksul on Vanemuise teatris töötanud ja et need inimesed, kes täna siin teatris töötavad, saavad oma panuse anda selle teatri ajaloole. Kindlasti see sünnipäev tervikuna, väärikas 140 seab tänased Vanemuises, et väga keerulisse olukorda, sest et me peame tegema tegusid ja ja viima seda teatrit edasi selliselt, et kõik saaks selle teatril uhkust tunda, sest et 140 aastat tagasi jaanipäeval sai Lydia Koidula Saaremaa onupojaga Eestis üleüldse alused teatriajalugu ja Vanemuine kõige vanemateatrina kindlasti peab seda ennekõike väärikalt edasi viima, nii et ma tahaks väga loota, et lavastused, mis sellel hooajal, mis lõppes, on lavale jõudnud ja mis on veel juubeliaastal jõudmas, et nad tegelikult sobivad väärikalt. Vanemuise teati repertuaari, täna on ju repertuaaris üle 40 nimetuse, mille vahel saab publik erinevaid teatrielamusi valida. See aasta on kaasa toonud ka ühe pretsedendi, ehk siis me oleme ise öelnud, et me ühte lavastust oma publikule näita, see oli draamalavastus külaline. Me võtsime otsuse vastu peale esietendust ja ma arvan, et see, see näitab veelgi seda, et teater peab oluliseks seda, et see, mis jõuab publikuni, sellega, oleksime me ennekõike ise rahul ja et me tõesti näitaja publikule ainult neid lavastuse, mis meie arvates sobivad Vanemuise teatri tri, 140 aastase aruga Vanemuise teatris on koos ballett, muusika ja draama. Kolme saare teater on unikaalne, teater on, vaieldamatult peab Vanemuise teatesse jäämani muusika, tants kui draama, sõltumata kõigest, mis meil siin ümberringi toimub, et pluss me oleme ju meie muusikapoolel väga aktiivselt toonud lavale erinevaid laste muusikalavastusi kos suure sümfooniaorkestriga või siis ka muusikale, et selline klassikaline saksa kolme saare teater, Gusson, draama, klassikaline ballett ja ooper ning operett, et sellisel kujul ma arvan, Vanemuise teatril oleks keeruline kolme žanrit tänases Eestis viljeleda, kui nii võib öelda, aga kui me oleme leidnud ise nendele saalidele lisaväljundeid pluss sümfooniaorkestri annab ka sümfooniakontsertprojekte, nii et ma arvan, et täna need kolm sajand õigustavad ennast väga Vanemuise teatris ja me väga loodame, et 100-ni. Vanemuise orkester salvestas ja salvestab oma esimest CDd. Täpselt nii, et tegelikult üllatav, et Vanemuise teatri sümfooniaorkester pole välja andnud mitte ühtegi kauamängivat plaati ning mul on väga hea meel, et, et see just nüüd juubeliaastal juhtub väikeste tagasilöökidega küll pärast, et Kambja kirikus, kus me plaati salvestama ära salvestatud laadi üks teos, mõlemad teosed Eino Tambergi loomingust, ballett-sümfoonia ning viiulikontsert. Kuna aga viiulisolist analise Beuroodne murdis nädal enne salvestust oma käeluu, siis kahjuks laadi väljatulek on lükkunud mõnevõrra edasi. Teise teose saame salvestada oktoobri alguses ning plaat jõuabki välja selle juubeliaasta sees. Kuid vaatamata sellele, et sellised väiksed takistused on tee peale toonud, on väga hea meel. Vanem sümfooniaorkester saab plaadile kui ajaloost veel rääkida, mis tegelikult viimaste aastate jooksul on ajaloo jäädvustamiseks tehtud, siis anname see teater on välja andnud eelmisel aastal Vanemuise balleti 70 aastat kokku võtva ajalooraamatu koos DVD ka sellel aastal me andsime välja Vanemuine 140 pildialbum või mis on esimene teatri tervet ajalugu, kokkuvõttev ajalooraamat. Me oleme jäädvustanud järjest oma eesti algupäraseid, laste, muusik, ka etendusi on joonud CD-plaadile. Me püüame seda ajalugu, mis me siin viimastel aastatel teinud oleme, võimalikult palju jäädvustada, et need kanduks edasi ajas. Ja kui teater tähistab kunagi kahesajandat juubelit, et siis need, kes siin majas sellel ajal töötavad, saaksid rõõmu tunda sellest, mis tehti 60 aastat varem. Kuidas teater oma suve tähistab? Kuna jaanipäeva meie sünnipäev, siis me mõtlesime, et mida me sellel puhul teeme, algselt oli suur plaan, et me toome lavale Koidula, Saaremaa onupoja kolmes erinevas žanris, nii tantsumuusika kui kui sõnateatri poole pealt, siis tegelikult me mõtlesime selle plaani ümber ja kuna me anname aastas pea 500 etendust toome lavale 16 17 uuslavastust, siis otsustasime, et me ei tee oma sünnipäeval teatrit, vaid me kutsume inimesed toredale aiapeole ja saiapidu leiab aset sealsamas kohas, kus teater Eestis üldse alguse sai. See on praeguse Tartu laulupeomuuseumi hoov, kena park. Tore on, ma arvan, oma 140. sünnipäeval püüda sealsamas kohas kokku saada toredate inimestega, nautida Vanemuise sümfooniaorkestrit, mitte enam teatri orkestrit, vaid nüüdseks on siis väikese koosseisulised muusikute rühmast saanud suur sümfooniaorkester, selline päevane ettevõtmine, kella neljast kella seitsmeni, kedagi ukse pealt tagasi ei saadeta. Vanemuise teatri uus hooaeg algab augustikuu lõpus, esimene esietendus on Tallinnas. Juulikuus oleme Alatskivi lossipargis ja anname viimaste aastate etendusi lavastusega vihurimäe. Augusti lõpp tõesti algab meil nii, esietenduse Kuiga etendustega Tallinnas alustame Tallinnas seetõttu, et juba 28. ja 29. augustil anname etenduse Nokia kontserdimajas lastelavastustega Detektiiv Lotte ja nukitsamees aga septembrikuu jooksul jõuab Vanemuises lavale kokku viis uuslavastust. Hooaeg algab väga kiiresti, väga aktiivselt ja loodame, et kõik leiavad endale midagi panevat. Pileteid saab tegelikult osta kuni järgmise suveni välja ja ennist läks veel meelestatud. Lisaks vihurimäele jõuab ju ka Vanemuise ooperitrupp veel Saaremaale, nii et 23. juulil anname Saaremaa ooperipäevadel, kus jõuab lavale olemas teatrietendus, Figaro pulm, Vanemuine on aktiivselt tegevuses ja vaatamata sellele, et on suvi, ootame kõiki. Aitäh teatrijuht Paavo Nõgene selle intervjuu eest ja soovime Vanemuise teatrile, et palju-palju õnne ja ilusaid etendusi. Tallinna lauluväljak on eesti kultuuripeaväljak, meie rahvuslik uhkus ja väärikuse sümbol. Kuidas laululava oma sünnipäevahooajal ennast tundma näeb, sellest me räägimegi lähemalt. Riho Rõõmus, lauluväljaku juhataja kuivõrd oma igapäevatöös tunnete seda rahva hoiakut? Ma olen ikka öelnud seda, et vaatamata sellele, et mis lauluväljakul ka iganes ei toimuks ja nad ei pruugi igale sihtrühmale meeldida ja kui toimub laulupidu, siis nagu puhastaks allagi taas lauluväljaku aura ja laulupeo aura on niivõrd võimas, et see dominant on jäänud ikkagi püsima ja keegi ei võta seda võib-olla kui lihtsalt ühte kontsertplatsi. Et laulupidu on see, mis annab ka kogu lauluväljakule võib-olla kaitse jagatud. Sest kui ei oleks ta laulukaart, kui oleks ta laulupidu, siis oleks kindlasti see väljak juba ammu tükeldatud kinnisvaraarenduskruntideks, seal oleksid meil peal tornmajad või kellelegi eramud. Kui nüüd eelmisel aastal oli suur ühes hingamine siis lauluväljakule toodud uued pingid. Seal avati uus tualettide kompleks Gustav Ernesaksa mälestussamba juures, Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel. Kuule pink ja tänavu, kui lauluväljak oma 50.-st sünnipäevast püüab märku anda, siis Sa pead silmas mõned erilised märksõnad nagu tuletorn. See tuletorn nüüd on kaasaegselt renoveeritud ja kindlasti isegi parem, kui ta oli 960, kui kogu see uus laulukaare kompleks ehitati torni korrustel kõlab muusika kõigil korrustel on pilditahvlit koos tekstidega laulupeod läbi aegade, aga siis need, kes päris üles jõuavad, näevad seda siis laulupeo tuleaset ja nüüd on ka pikksilmad, millega näeb ikka väga kaugele, et hea ilmaga ka soome välja, mis seisus raadiotorn on ja mis plaanid sellega? No vot, siit võibki üle minna nüüd probleemide juurde. 2006. Roostal kirjutasid Tallinna linnapea Jüri Ratas ja tooaegne kultuuriminister Raivo Palmaru alla lepingu linna ja riigi ühistööst kogu lauluväljaku kordategemise osas vahetus minister ja siis riik lõpetas selle koosta. Pöördusime kiiresti EAS-i poole, kes toetada tas väga toredasti meil selle tualeti ja tuletorni valmimist. Aga jällegi oli ikka sellega omad ja, ja mulle võib olla senini arusaamatu taustaga Need, uued pingid ja toolid seal ka veel EAS-i abiga, aga kogu taotluse EAS-ile siis möödunud aastal oli see suur, laulupeoaasta oli üle 60 miljoni, millest siis 15 protsenti pidi tulema, omafinantseering 100 linn oli valmis katma siis korraga EAS-i põhikomisjon, kelle koosseis on salajane. Korraga teatas. 10-st punktist kaheksa punkti tõmmati maha, sealhulgas siis ka puidust kõlakaare remontimine, mis on praegu murettekitava olukorras. Samal ajal kui järgmisel aastal on Tallinn kultuuripealinn 2011 suur noorte laulupidu, kutsume maailma seda vaatama või Euroopa ja siis kukub üks laud alla siis kui kõik koorid on seal kaare all, et piisab ühest lauast rohkem ei ole vaja. Seda ehitusekspertiis on selle hoiatuse juba esitanud, üle-eelmisel aastal, kui ehitusekspertiis selle üle vaatas. Aga kui ka nüüd päästeamet peaks selle üle vaatama, siis ei ole välistatud, et nad tegelikult nagu ei luba inimesi kaare alla pidades seda ohuallikaks. Kui suur see oht tegelikult praegu reaalselt siis on? Eelmisel aastal me kraanatõstukiga käisime tore all ja lihtsa käeliigutusega sa järjest sealt laudu ära võtta, nii et me nii palju kui suutsime, lahtised jõudu või seal, mis olid irvakil, libised rippusid nagu pooleldi võtsin need ära, sest oli hirm, et tõesti laut kukubki pähe. Aga prussid, mille külge on seal audis löönud need prussid on näha, et need on läbi mädanenud, siis teisel pool on laulukaare mere poolt vaadates on plekksepp vanadest aegadest laskis vett läbi ja see imbus kõik sinna vahele ja mädandas need prussid ära. Ta on päris tükk tööd, kui seesama päästeamet ütleb, et andke andeks, aga selle kaare all need lapsed ei laula. Pretsedenditu olukord, ma ei tea, kuidas sellist olukorda lahendada. Selle teemaga tuleb praegu ja kohe tegeleda, ma loodan, et aasta edasi, seda kõrgemaks läheb ka see poliitiline koostegemise kultuur teatud küsimustes. Nii koalitsioonist kui opositsioonist saavad aru, et teatud otsuseid tuleb teha riigimehelikult ja poliitikaüleselt. Võib-olla kultuur oleks see koht, kus koalitsioonil ja opositsioonil võiks hakata otsima sellist koostööd, mida tegelikult riik ja rahvas ootab meilt ehk siis kultuurset poliitikat. Jah. Helga ja laupäeval, 19. juunil kell 16 toimub Estonia kontserdisaalis Tallinna muusikakeskkoolilõpetajate kontsert esinevat Silvia Ilves, Signe Sõmer, Kristian Veermäe, Johanna Marie ainomäe, Maren Randvere Heili Rosin ja Tallinna muusikakeskkooli sümfoonia orkester Risto Joosti juhatusel. Tallinna muusikakeskkooli 46. lennu lõpetajatest kõneleb lähemalt kooli direktor Timo Steiner. Glendu iseloomustada selles koolis, kui see põhitöö või nii palju tehakse, individuaalselt on selles mõttes päris raske. Mina näen, et tegelikult väga paljude erinevate isikute isiksustena ja see võib olla iseloomustabki, seda lendu. Nad on muidugi väga töökas lend, et kõik muu on olnud ka oluline nende jaoks peale selle muusika, mis ei ole nii tavaline tegelikult meil alati. Ja see läheb küll head meelt ja siin on väga säravaid kujusid ja võib-olla ka natuke selliseid, kelle säravast hakkab alles avanema. Igav meil ka mõni selline, kes võib-olla on selle, otsustab mingi muu muusika toetava tegevuse kasuks, et on ka neitsi nurgas selles veenusel üks pianist, mis seal polegi olnud, sellist olukorda võin kohe klaveri rahva rahustuseks öelda, et edaspidi tuleb jälle suurte turistide lennud. Rongi, eksi takkajärgi järgmised klassid. Aga nüüd on niimoodi sattunud, et kõik on kas lahkunud koolist erinevatel põhjustel või teisi pille hakanud mängima, et ongi üks pianisti järgi jäänud, aga ta on sellest väga värvikas kuju, väga hea pianist Christian veermeest, kes on Ada Kuuseoks õpilane, on väga laia silmaringiga noor inimene, kes ka uuele muusikale sugugi mitte ei, ei ütle, et selles mõttes juba, et naudin tema tegemisi edaspidi. Tallinna muusikakeskkool korraldab aastas umbes 100 avalikku kontserti, aga mis on kavas Tallinna muusikakeskkooli 46. lennu lõpukontserdil? Mul on väga sümpaatne, et meil on võimalus kauba panna tänase noore helilooja teos. Tauno Vilu viirastus. Ega see ei ole väga tavaline helilooja oma asjadega välja pääseb selle seas aga selle noormehe, seesama teos on juba Tallinna orkestri esituses kõlanud, nii et meil mingit põhjust, miks meie kooli orkester ei võiks seda nüüd siis ka uuesti mängida ja see on ka väga hea teos. Lisaks sellele, kui me Pille siin vaatame, et on viiuldajad Johanna Marie, Aino mäe, Marin, Randvere tšello, Silvia Ilves, flööt, Heili Rosin, klarnet Signe Sõmer ja mõtlesime klaver Kristjan, veenma, et sellised mingis mõttes üsna tavalised orkestri pilli taga erilist häält osatakse nendega teha väga suurepärast häält. Kui ma siit järjest hakkan võtma, siis Heili Rosin on üks selle lennu üks tähti või staare, kes on kogu aeg olnud esiplaanil ja, ja ta on selles mõttes erile, ta jõuab nii tohutult palju, et ei ole ühtegi kontserti, kus ta võiks mängida ja ära ütleb, et ma ei jõua teha või, või ei ole aega, et ta tõesti täiesti igal pool on hea meelega kohe mängimas ja võtab selle vastu, et see on täiesti hämmastav töövõime. Temaga isegi juhtus selline lugu, et kui meil oli konkurss nendele kohtadele, kes saavad mängima, siis Heili Rosina osalemine sai juba tegelikult enne ühel eelmisel konkursil selgeks, et see on niivõrd särav inimene, et vabastasime teda sellest võimalusest siin eksamite vahepeal pingutada. Ja kontserdikavas esitavad eelpool nimetatud solistid katkendeid Wolfgang Amadeus Mozarti klarnetikontserdis, karraineke kontserdist, löödile orkestrile tee, Tourt, Vošeke tšello kontserdist haamall ja Beethoveni kolmandast klaverikontserdist ning samuti kõlavad ka, paludes särast saade mustlasviisid ja Pjotr Tšaikovski Scertza. Klassikaraadio teeb kontserdist otse üle kanda ja kontserdi vaheajal annavad intervjuu noored muusikud. Luunja kontserdisaalis Eesti muusika ja teatriakadeemia 2010. aasta lõpetajate kontsertaktus. Lembit said 88 bakalaureuse õppekava lõpetajat klaveri orelikeelpillipuhkpillidirigeerimisel, laulu, instrumendi, õpetaja, kooli, muusika, muusikateaduse, kompositsiooni, džässmuusika ja pärimusmuusika erialal. 16 noort näitlejat lõpetas lavakunsti osakonna magistrant diplameeriti tänavu 51 ja doktoreid üks. E seal kontsertaktusel esinesid parimad lõpetajad pianist Kristi kapten, laulja Maria Piret, teenina viiuldaja Dana, taamal oboemängija Heli Ernits ning dirigent Alvaro koomets koomes. Kaastegev oli Eesti muusika ja teatriakadeemia Sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel. Esmakordselt esines muusikaakadeemia lõpuaktusel džässmuusika osakonna lõpetajate ansambel. 19. juuni helikajale tegid kaastööd Mirje Mändla, Annika Kuuda, Ülle Hallik, Hedvig Lätt ja Marge-Ly Rookäär. Helioperaatorid olid Katrin maadik ja Helle Paas. Toimetas Karin kopra kohtumiseni uuel hooajal.