Alustame siis vestlusringiga. Vestlusringi külalisteks on Maria-Kristiina Soomre ja Anders Härm ja tema pealkiri kõlab järgnevalt kuraatori kriitiku kunstniku publiku rollidest kaasajal. Kõigepealt. Veel selline mõte, et äkki te tuleksite paarida ettepoole. Kuna tegemist on vestlusringiga, siis ei ole loeng, kus erinevalt eelnevatest esinemistest selline akadeemiline formaat puudub, et tulge nagu julgemalt ettepoole ja sekkuga. Niisiis, Anders ja Maria-Kristiina Alustaks. Seda vestlust nende rollide kaardistamisega. Kuraator, kriitik, kunstnik ja nii edasi. See kattub täiesti üks-üheselt loengu teemaga, mida me koos Maria-Kristiina. See on absoluutselt Maria-Kristiina rubriik. Aga kõneloeng on, ma ei tea, 12 Loengut pikk. Ja selles esimeses loengus, kus me kaardistame, me ka joonistama seda kaarti, siis on võib-olla nagu jätaks joonistamise osa vahele, et räägiks lihtsalt sellest, et kuidas kõik need, mida sa nimetasid lisaks neile veel terve rida. Et see, millest me võiksime täna lähtuda, nagu selles vestlusringis on siis tõsiasi, et need on kõik Iseseisvad aga samas teineteisest nagu olulisel määral sõltuvad rollid, mis moodustavad kokku siis selle asja, mida nimetatakse kunstimaailmaks selles nii-öelda kunsti retoorikas. Kunstimaailm toimib siis tänu nendele agentidele ehk siis kunstnik, kuraator, publikumi, vaataja, kriitik. Põhimõtteliselt hästi, lühidalt öeldes, kunstimaailm on, on. Selline omavahel suhteliselt lõdvalt seotud institutsioonide indiviidi võrgustik. Eks ehk siis. Indiviididena sinna kuuluvad kõik need eelnimetatud agendid üldnimetusega ja siis institutsioon, mille poolest kuuluvad sinna minu arust ka väga oluline ikkagi. Välitähendab on, on nii-öelda istet institutsionaalne väli ja istud ja. Nii-öelda siis erinevad erinevad üksused, mis, mida noh, justkui omavahel ei saa midagi, aga no mis tegelikult on omavahel seotud mingisugust samasuguste ideoloogiliste ideoloogiliste niidikestega mingisuguste väärtushinnangute süsteemidega, mida nad siis jagavad. Tegelikult. Ja põhimõtteliselt ikkagi ka selliste. Funktsionaalsete või, või sõltuvussuhetega, et kui me räägime institutsioonide all, siis peetakse kunstimaailmas eelkõige silmas või räägitakse muuseumidest, galeriides. Akadeemiast kriitika institutsioonist või meediast kunstiajakirjadest ja teisest aknast väljaannetest ja nii edasi. Et, et see sõltuvussuhe, siis see, et, et see kunstimaailm toimiks, peavad kõik need üksikud agendid ja institutsioonid siis omavahel. Tegema koostööd või siis? Või siis mitte? Okei kuidas kuidas jaotub võin, et Anders, äkki sa räägid oma võimude poolse ja reaalsest võimust? Tegelikult seda isegi Sirje juba mainis oma oma Sõnavõtus, et, et mainis sõna mõistet nagu autoriteeti või et noh, mina tõlgendatakse või tõlgendasin neid siis Sirje ütles, et nad ei pruugi koos Ja need ei pruugi koos esineda, need ongi tegelikult mingis mõttes vastandid, et et reaalne üks asi on nagu reaalne võim ja teil on nagu sümboolne või et noh, sümboolne võim, suuresti ongi see autoriteet, kõnelemisõigus see või et sind kuulatakse, pigem see, et sa kõneled ja see jõuab kuhugi. See kuuldeulatuse määrab selle nii-öelda autoriteedi. Samas see autoriteet ei taga absoluutselt mitte mingisugust, nagu reaalset võimu meil tavaliselt, kui räägitakse mingist nii-öelda kunstimaailma meie väikese koduse kodukootud Eesti kunstimaa ilmakese sees, siis seda sageli need kaks asja aetakse, segamini võetakse need inimesed, kellel on autoriteet, sümboolne kapital aetakse segamini inimestega, kellel on reaalne võim ja, ja nii-öelda reaalne kapital. Ehk siis ja tihtipeale neid patte. Või noh, neid neid pata, mis, mis tegelikult kuuluvad reaalse võimu valda vähendatakse kaela sümboolse võimuväljale, vastupidi, et noh, kõige parem näide selle kohta on, on tegelikult see samane hiljutine siis tohutu veis pakkuda. Jaa, jaa, kart Auda poolt alustatud nagu rünnak nii-öelda halva sotsiaalse kunsti suhtes. Et kui me nüüd vaatame nagu reaalselt tähendab nende näituste hulka, eks mis on oma olemuselt nii-öelda sotsiaalpoliitilised, siis me saame võib-olla paremini, kaks näitust, palju näitusi tehakse nagu kumuse kunsti olles nagu aastas kokku tähendab seal nagu samas nagu noh, et neil näitustel oli kõlapinda, eks ole, need olid olulised, nad olid artikuleeritud nii-öelda suhteliselt hästi, eks ole, tekitasid mingisugust resonantsi. Samas jättes kõrvale kõik need näitajad mis ta ei tekitanud, loodile kuvand, et justkui meil domineerib mingisugune diskursus, mida hoitakse jõleda väe ja võimuga koos on ja noh, see on absurdne väide et. Et kui vaadata nagu ikkagi, et mis asi reaalne võim, kellel on näiteks Eesti kunstimaailmas siis reaalne võim et Go Uuer demonita XJ ehk siis seda, et lähme siis sinna, kus raha on, kõigepealt? Noh, ma arvan, et seoses sellega meenub kõigepealt Kunstnike liit, kellel on kõvasti kinnisvara ehk siis reaalset võimu omav isik, tõenäoliselt on Jaan Elken Teine reaalset võimu ehk siis kinnisvara antud hetkel omav institutsioon on, on kumu kunstimuuseum, EKM-süsteem mis omab võrdlemisi palju kinnisvara. Eks kunstnik viitab samamoodi galeriisid kuist, sedasama kunstihoonet ja nii edasi. Ehk siis teine inimene, kelle me võiksime siis välja tuua sümboolselt Sirje Helmeks. Kolmas kahtlemata suur reaalse võimu allikas on nagu kultuurkapital mis mille juhtimisstiil on minu arvates üks demokraatlikumaid Eestis roteerumist põhine, erinevalt neist Kunstnike liidu presidendiks, kes kükib seal oma positsiooni palju, kui kolmeteistkümnendat aastat. Roteerub Kultuurkapitali kujutava kunsti sihtkapitali esi esimees iga kahe aasta tagant. Siis neljas. Võim on, ma arvan, noh siis ütleme võim hariduse üle, eks seal on ka palju raha. Ehk siis noh, tuleb meelde, Signe Kivi nimi. Aga kui rääkida nüüd siis inimestest, kes omavad mingisugust sümboolset võimu või sümboolset tegelikult nemad ei oma, tähendab, nende hääl kandub kaugemale. Siis noh, ma arvan, et siin on pilt märksa kirju Kellel on, kellel on siis sümboolset võimu marja? Ei, ma tegelikult tahaks sinna reaalse võimu juurde veel tagasi tulla, et Anders skeem oli põhimõtteliselt tore, aga suhteliselt nagu lihtsustatud et kindlasti. Ei, et ma siis nüüd kommenteerikski, et kinnisvarapõhiselt me võime seda reaalset võimu muidugi teatud piirini taga ajada või oleks võinud võib-olla rohkem kinnisvarabuumi ajal, aga et et põhimõtteliselt, kui me räägime institutsioonidest, siis neil on teatud funktsioon. Ja me peame ikkagi vaatama nagu tervikut, et et see fakt, et kunstimuuseumil on kinnisvara ei tee teda veel nii-öelda reaalse kapitali omanikuks kunstimuuseumil, kunstimuuseumidele. Mis see siis on reaalne kapsal raame topitud rapsaluentro muuseumid? Seal on ka kunstikogud. Tan, riiklikud, kogun, need ei ole reaalne kapital, nad on sümboolne kapital. Need nii-öelda kinnisvara. Kunstiturul on meil, see on väga reaalne kapital, mari ses mõttes, et kui te praegu lähete kommenteeriksite kokku kõik oma kogud nagu kunsti tul rahaks, okei, tal 900 natuke hinnad alla, aga ma arvan, et see tulu teenida ei ole kantsiti tõrge. Siis on seal kusagil mujal. Ja teiseks Et mitte minna nagu tänase vestluse teemantlõige kõrvale, ma ei saa pidada siinkohal seda loengut, mis räägib sellest, mis on kunstimuuseum. Aga on olemas selline asi nagu Aid kommi definitsioon ja kunstimuuseumidel, nagu kõigil nendel mänguritel. Sellel väljal on omad professionaalsed, nii-öelda mängureeglid ja seadused. Kunstimuuseum ei saa iial kapitaliseerida. Oma kogusid, et, et selles mõttes on on muuseum, institutsioon, mis, mis täidab teatud funktsiooni ühiskonnas see, et sellega käib kaasas teatud Füüsiline paiknemine linnaruumis ja teatud selliste institutsionaalsete ruumide kehtestamine, et see ei ole iseenesest a priori võimumärk, et see ei tähenda, et Sirje helmel isi xusena, kui sa tahad nagu isiksusi välja tuua oleks sellevõrra vähem võimu või et, et ma seda tahaksin kuidagi kahtlusi olla. Poolse kapitali reaalse kapitali vahel toimub aktiivne liikumine, on see üks. Aga kui me tahame rääkida kapitalist, siis noh näiteks vähemalt kunstimuuseumi puhul, aga seesama kehtib Kunstnike liidu ja väga paljude teiste institutsioonide puhul sesse kapital pärineb, kust pärineb Kultuuriministeeriumist ja selle kaudu riigilt, et selles mõttes ei ole nüüd tal midagi a priori sellele institutsioonile kuuluvat, et need on mingid otsustused, mida teeb keegi, kellel Ma järeldaks on siis veel rohkem võimu. Küsimus on, kas see on nii Noh niikaua kuni riik prioritiseerib seda kaitseväe institutsiooni patriotele aga et Pensioniideed sellest täitsa. Okei, tähendab noh, me teame, et niikaua, kuni hoitakse käigus sellist institutsiooni nagu kunst, kunst on ka institutsioon ise hoitakse käigus ka kunstimuuseumit. Eesti Kunstnike Liit selles mõttes hoiab ennast käigus ise ehk siis tema Kultuuriministeeriumis toetust ei saa. Ehk siis riigilt. Projektipõhiselt reale aga, aga nii-öelda siis põhikapitali teenib, Kunstnike liit ise teenib selle tõesti mis garanteerib tema sõltumatuse. Ja siis ka sellega, et ta tegelikult ei pea arvestama noh, riigi näiteks kultuuripoliitikaga hea tavaga. Et kui hea tava näeb ette, et näiteks institutsiooni juht istub seal positsioonil kaks korda maksimaaljuhul ja siis institutsiooni juht otsustab, et ta ikkagi tahaks seal veel istuda nagu ja muudab selleks põhise põhikirja ja teebki seda rõõmsalt nüüd juba siis kolmandat korda ilmselt läheb neljandale raundile varsti. Et siis noh, see näitab, et see institutsioon on suhteliselt sõltumatu. Samas, mis puudutab nagu hüviseid või asju, mida te teenuseid, millega ta nagu kunstnikele huvi pakub, miks ta üldse olemas on, eks ole, tal on, tal on ateljeepinnad, tal on mingisugused loometoetused, mida ta saab tänu sellele ta loomeliit, eks ole. Noh, see on, see on terve suur nagu nii-öelda siis noh, nii-öelda hüviste süsteem, mida ta saab kunstnikele pakkuda, eks ole, ta haldab, galeriisid eks talle kuuluvat kunstihoone, kunstihoone galerii, hobusepea galerii, draakoni galerii läheb neli suurt näitusepinda. Nii-öelda loll profid näitusepinda, eks ole, loksoorin piirdail Tallinna. Kesklinnas. Ühesõnaga, tema, tal on eeskõneleja õigus nii-öelda riigi, et kui, kui nii-öelda mingisuguseid probleeme riigi ja kunstnikuvahelistes suhetes, siis kes kutsutakse nagu letti, kes kõneleb nagu kunstnike eest, kes kõneleb nagu teie eest mitte mina, silo eks ole, või Marko Laimre või Raivo kilo mees, vaid Jaan Elken kõneleb, see tähendab tavaliseks aineks. Jah, noh, ma tahangi rääkida, et sümboolse reaalse võimu vahel on omavahelised seosed. Et ja samas noh, tuleks alati rääkida noh, nii-öelda, et noh, meil on, Jaan Elken näiteks kasutab sellist demagoogilist, võtate, ta demoniseerib nii-öelda kuraatorite võimu tähendab, mille ainus eesmärk on see varjata tema enda nagu reaalselt tohutut võimu ja võimuambitsiooni paranoilist. Rekord skisofreeniline nagu võimuambitsiooni, et. Et noh, ma arvan, et siin ikka kindlasti nagu, nagu midagi on see Aga noh, võim on jah, noh, on ikkagi keeruline konstruktsioon, ei ole nagu niivõrd lihtsalt sellistele nagu vastand paaridele võib olla. Nii-öelda. Balkanil on siis reaalse võimu läbi sümboolne võim ka? Okei. Et reaalse võimu ainult tema sümboolne võim tuleneb üksnes reaalsest võimuks tähendab sinule väga selge vahe, eks ole, tähendab noh, kui mina kõnelen, siis mina kõnelen igal juhul sõltumata sellest, kuhu. Kuhu, kuhu institutsiooni parasjagu tööle olen sattunud? Iseenesest noh, nagu ma sulle ütlesin, et päris huvitav oleks analüüsida seda, mismoodi Jaan Elkeni siis sai, suur kunstnik. Et ja millal see juhtus täpselt, et kui me hakkame kunstiajalugu uurima, et siis, kes seal Jaan Elken nagu aastal 95, milline oli tema sümboolne kapital siis kunstnikuna ja milline see on praegu? Kui sa vaatad seda liikumistäiesti Kozmaarselt, kuradi kõva ta on, ta ikkagi kuulub, eks ole, algses plaanis niisuguste nii-öelda über realisti rongile hiljaks jäänud nagu vendade nagu ritta, eks suhteliselt sekundaarne kunstnik ühel hetkel millalgi 90.-te aastate lõpus, nullindate alguses hakkab Jaan Elkeni kunstliku Se aupaiste järjest kirkamalt särama, temast hakkab saama järjest suurem kunstnikke. Ja noh. Kuna meil on vestlusring, sõbrad, vaenlased rõõmsalt koos, et tähendab väga ilusa niisugune kirglik sõnavõtt hääldanud kuuldavaid. Et aga, aga mulle tundub, et see ei ole antud, antud, läheb kirglikkus, läheb nagu hakkab natuke hämmastama, nagu seda subjekti või objekti võime uurimisega tegelema tähendab kõigepealt üks nagu väike, siis ma tõin selle selle lihad näide, see ei olnud nagu see case study praegu maitseks. Tähendab ateljeedes mõttes ütleme nii palju. Ma ka nii-öelda nuiasid, nuiasid ateljee lõpuks enda kätte. 20 ruutmeetri üür muidugi meeletu, ma ütleksin, et see ei ole küll mitte mingisugune hüvis, mida kunstnike liit jagab. Ja kuna tegemist on palju olnud viimastel kuudel, olen põhiliselt maksnud lihtsalt üürin tühja selle eest. Nii et küsimuse all on pigem nagu selle ära anda ja ma arvan, et selle võime küll nagu maha tõmmata mingisuguste eriliste hüvitiste nimekirjast või mida ta üldse võib kunstnikule anda, ma tõesti ei oska ütelda. Tähendab, kui sa ikkagi maksad nagu seal ateljees sama palju nagu kolmetoalise korteri eest, siis paneb ikka mõtlema. Ühesõnaga, seal on proportsioon paigast ära, kui tal oleks odav, siis oleks mingisugune eriline hüvitiseta. Kesklinnas on ka. Elken oli ju kaheksakümnendatel aastatel üsna tuntud realistlike maalide maale, nii et tal olemegi krunt ikkagi nagu alla elundamagosmoraalinevad. See asi. Et ta üheksakümnendatel küll kuskilt olematusest välja ei tulnud, et pigem ta värskendas oma profiili ja natuke teises suunas nagu abstraktse maali suunas. Ning kuid tema sümboolse ja siis reaalse võimu mõttes kindlasti on ta püüdnud seda hoida, nagu ka paljud teised kunstnikud ikkagi kirjutades ennast Kresseerides Eesti Ekspressis dist üsna aktiivselt, aga mulle tundub, et see selline stereotüüpse, kunstniku niisugune vorm või tüüp on lagunenud ka üheksakümnete jooksul väga aktiivsed, et kunstil ei ole ikkagi mingisugune nürimeelne pildi tegija, vaid ta teinekord võtab sõna, kirjutab midagi, võib-olla teinekord kirjutise põhine sõnavõtt võib olla palju mõjukam ja palju olulisem kui tema kunstiteose põhine sõnavõtt, kuigi kriitikud tutvustavad niisugust lähenemist, aga mulle tundub, et siin on nagu veel üks vint ja spiraali pööra peale pöördunud selles mõttes, et mulle tegelikult see ühtse Eesti projekt väga meeldis, kuigi mul ei õnnestunud sinna minna. Et mindud on juba nii-öelda poliitilisele võimu tallermaale. Et enam ei mängita neid väikeseid mänge, kus mitte kellelegi hääl enam kaugemale kostab. Okei, jätkan siit kohe, vabandust, ma ei ma ei teadnud kohale rääkida, sellepärast et ma olen suts suures segaduses praegu, et ei saa üldse nagu pihta, millest te räägite? Praegu praegult Raivo tõi siis ühe väga hea mõista, jaa jaa. Ja sellest nagu peakski nagu rääkima või et sellepärast et milles on probleem, on selles, et kui te kui te teete niisuguseid noh, võib-olla jah, igasugune skeem on lihtsustatud, eks, et võrdusmärk, et reaalne võim võrdub raha, siis tegelikult päris nii ei ole. See ei ole täpne, samat moodi. Ei ole sümboolne. Võim. Sümboolne võim on üleüldse natukene kahtlane mõiste järgi mõelda. Otseselt sümboolne võim ei ole poliitiline võim, eks ole, et. Kapital võimudega kõik kõik natuke sassis, eks. Ootame luba, ma lõpetan oma mõtteks kati. Võib-olla natukene asi muutuks, kui te siia kolmandaks tooksite juurde, siis poliitilise võimu mõista, mis on ka natukene kahtlane mõista ja ma saan aru, aga. Ei noh, ei ole ju, ei ole ju kapitali omamine reaalse kapitali omamine siis otseselt otseselt konverteeritav poliitiliseks võimuks, kuigi noh seal peab olema midagi vaheneks, defineerib poliitilise võimu, aga see on nüüd midagi nihukest. Midagi, mis on mikst, eks ole. Mis peaks sisaldama mõlema võimu aspekte ja räägime sellest, et meil on asi hoopis-hoopis-hoopis, selge. Et et see on siis Keegi, kes, kes on ka võimeline midagi tegema ja otsustama, eks et selles mõttes, et kui me räägime, kui me räägime rääkijatest siis me, mis me siis edasi räägime? Marko sa tegelikult ootasid natuke ette, et võib-olla läheks tagasi sinna selle sümboolse võimu definitsiooni juurde, sest jäi. Okei, aga üks, üks küsimus veel, et meil olid need kunstimaailmas struktuuris olid agendid ja institutsioonid siis te panite sisse kuidagi Anders sealsed tegid, et kirjelduses politseis kummalise mõista, mis mind nagu täiesti hämmastas publik. Mis asi see? Naiste kellelegi platsil. Aga publik avalikus. Vot see on hea küsimus. Üldse publiku publiku mõiste on või ütleme siis publiku mõiste nagu selles skeemis nagu kõige-kõige keerulisem üldse on ju? Sa tead seda väga hästi. Aga. Kui ma tahan vahele öelda äkki, et minu arust on publik on puhtalt nagu populistlik konstruktsioon, aga me ei saa nagu eitada, et see nähtus, mida see sõna kirjeldab. On olemas. Tähendab okei, teeme siis nagu loengu vormis ja korralikult hakkame pihta, kus me siis nagu rääkima avalikkuse mõistest avalikus Pablik. Et kus see mõista nii-öelda mängu tuleb esmakordselt. Üleüldse on maailmakonte kunstimaailma kontekstis põhimõtteliselt peale prantsuse revolutsiooni kui avatakse Louvre kunstimuuseumina avalikkusele, eks see on kodanliku kunstikäsitluse aabits, A ja O tähendab aga. Eks ole kunst nii-öelda demokratiseeriti tehti massidele kättesaadavaks selle akti kaudu, eks ole, tähendab ennem kunst oli nii-öelda siis aristokraatide pärusosa mingis mõttes, eks, nemad olid võimelised seda tellima, nemad olid võimelised seda nii-öelda siis selle sellega suhestuma. Ja nii edasi tähendab kodanliku avalikkuse käsitlus väga palju seotud kunstimuuseumi mõiste tekkimisega selles nii-öelda siis kaasaegses tähenduses. Ehk siis see, et see on midagi, mis kuulub nagu kõigile tähendab see ole, eks, eksklusiivselt meie oma kunstihoone näitus kunsthalle süsteem on noh, sellesama see nii-öelda siis kodanliku avaliku Se mõiste absoluutne manifest statsioonile. Tähendab eks ole kunst, Vrain on selle noh, veel võib-olla parem kui see sotsiaalselt mingisugune grupp inimesi, kes huvituvad kunstist, aga nad üksikuna ei ole võimelised seda kätte saama. Sead loovad sellise ühingu nii-öelda, panevad rahad kokku ja siis nad hakkavad nii-öelda üheskoos Korraldama kunsti näitusi, eks ole, loovad näitusesaali ja nii edasi, tähendab see on siis siit saab alguse noh, mingisugune nagu selgemini defineeritav suhe, mis asi see publik on, eks? Noh, ühesõnaga see on ka niisugune nii-öelda Haabermaslik kodanliku, ideaalse avalikkuse konstruktsioon, avalikkus on see, kus, kus siis mis ei ole privaatne, eks see ole, erasee on nii-öelda kõigile avatud tal eravastandaks See hetk, kui sünnib see kunsti avalikus avalikus Pablik sünnivad kõik need institutsioonid, millest, No vot avalikkus on, võib olla probleemne, sellepärast et ühel hetkel avastati, et see ei ole päris niimoodi. Sellepärast et kodanlik kodanlus arvas, et tal on universaalne, eks ta on kõikjale ulatuv, samas spordiöö on kirjeldanud väga hästi seda, et kuidas suurem osa sellest, mida kunstiks nimetatakse, ikkagi ei ole proletariaadi näiteks kättesaadav, et see on väga selgelt nii-öelda klassikuuluvus ja hariduspõhine. Tähendab see 60, jah. Kusjuures Habermas kirjutas selle oma manifesti kodanliku avalikkuse kohta viisast hiljeviks. Neli aastat hiljem. Et et ühesõnaga, niipea kui see oli nagu tegelikult see kodanliku avalikkuse mõiste nii-öelda formuleeritud, selgus, et tallab suhteliselt efektne ja siis sellised tegelased, mis nad nüüd olidki ühesõnaga sotsioloogi tähendab, kirjeldasid seda avalikkust kui aprioorne fragmenteerunud. Üks me ei saa rääkida mingisugusest koeraga, üldisest avalikkusest või, või publikust kui sellisest, aga noh, blogis, et kõike nii-öelda siis kunstiinstitutsioonid, eks ole, töötavad kunstnikud töötavad mingisugust Immogylaarset kujuteldavat adressaati silmas pidades sedasama nii-öelda kodanliku avalikkust, kes siis on, kes siis on see vaata siis on see publik nii-öelda selles, kelle jaoks seda kõike tehakse. See väli, mida me siin kaardistame, et see on selles mõttes kommunikatsiooniväli, peab toimuma siis see vastastikune kommunikatsioon, mille mille keskseks objektiks me võime väga tinglikult Imaginaarse adressaadi vahel tähendab see adressaat ei ole nagu kunagi konkreetne isik, vaid et see on nagu nii-öelda imaginaarne grupp inimesi. Selles kodanlikus. No ma ei tea, kas sa teed vaid ka loomadele teha näiteks põhimõtteliselt välja, et kui sa tahad, Marko, aga et, Et noh, kui sa oled kogu aeg loomadele teinud, siis loovad, ongi noh, ühesõnaga, et okei, ma ei hakka nagu sellel teemal, see on nagu mõttetu praegu spekuleerima hakata lihtsalt seal kui ei vii mitte kuhugi, see viib ummikusse. Aga et. Ei saa. Tähendab me edasi selles mõttes, et me peaksime, ühesõnaga sealt. Me ei ole jõudnud kellegi isikliku võimu kaardistamise, mis on ju võimu veel erakordne. Mina. Noh, mina arvan, et okei, ma tahaks selle publiku mõiste edasiarendusena. Et tähendab, mina arvan, et see samane, tähendab see imaginaarne publik ongi tegelikult see väike objekt a, mis kogu seda süsteemi käigus hoida. Kui seda, kui see ära võtta, siis kogu see süsteem kukub kokku. Tähendab, see on see ongi see imaginaarne tuum mida me, mida meile pole nagu võimalik, tegelikult nagu näha, see on. Selles mõttes on see kõige suurem võim, aga tegelikult publik. Fragmenteerivad seda tajuti, tähendab järelikult hakkaski kunstnikud tööle mingis mõttes oma nii-öelda hakkasid sihtgrupipõhiselt, eks ole, väga paljud ka kunstipraktikat kasvasid ju välja sellest, et tajuti, et, et noh et okei, et kellele ma töötan, ma siis parem töötan juba mingisugusele konkreetsele rühmale, eks ole. Mäletan, nullindate alguses käisin köster hospetaalialisel ja petanyeni, projektijuht oli täiesti, katkes karu, et kurat, et tallel absoluutselt kõrini kõigist nendest kuradi välismaa kunstnikest, kes tahavad midagi türklastega teha. Et kuradi otsi mulle türklane, keda ma saan aidata. Et. Ja ta ütles, et vali oma kuradi ameti maha, sest et ta ei suutnud enam neid türklasi leida. Türklasi. Et ei tahtnud olla see nii-öelda avalikkuse fragment, kelle, kellega kogu aeg nagu vähemusgrupiga, kellega pidi tegema tohutut tööd, aga see on üks tulemine, see samane relational praktika ikka näiteks sellesama avalikkuse horisondi noh, mingis mõttes aduminetseid, see ei funktsioneeri sellisel päriselt imaginaarne adressaadile, et meil oleks vaja mingit konkreetset publikut, on ja siis me võtame selle konkreetse grupi ja töötame nendega. No mingis mõttes muidugi jah, see on. Noh, keeruline rääkida siin Mismõttes poliitilisest võimust Dimensioonis, see tähendab, et ta saab kuidagimoodi mõjutada, tulevad nagu silme ette mingid moto müülija, Hermanni Cheaktsioonid kuu lõpus või seitsmekümnete alguses seitse kuskil Hannoveris seal noh, loomulikult surnud loomade sihikonnad ja siis hästi roojased, räpased, niisugused ained, mida publik siis vaatas. Publik siis noh, kas kogume nagu allkirju, et selliste inimeste tegevus nagu Anoweri esiteks täielikult keelatakse ja edastate kõik see politseile noh, tänapäeval keegi teeb näiteks midagi, mis inimestele meeldib. Kuidas publik teostab oma siis niisugust määravat keelavat võimu. Siin on meil mitmeid skandaale olnud kas need mingid meelelipuskandaal või siis CTA raames toimunud vist mingisuguse väikse pornopildi katmine kellenzeeritud või kustpoolt, nii et nad tulnud on, kas on nagu inimeste allkirju kogunud ja siis saatnud need otsustavate instants, kes on siis nii-öelda reaalseid otsuseid teinud ja kuidas reaalne otsus on tekkinud. Võib-olla seda videos võib EAS-i oskan kirjeldada küll, jah, võib, ei puhul oli, oli tõepoolest publik see, kes kogu protsessi käima lükata. Et tähendab siis kunsti olles. Meil oli ilmunud keegi proua neid saamisele muide ilmselt Kunstnike Liidu liige, sellepärast et samal ajal Kunstnike Liidu suurkoguja siis kulmineerus, võib. Ei näituse avamisega. Kunstihoones 20. aprillil aastal 2001. Ja siis seal avamisel keegi proua oli läinud Anu Liivaku juurde öelnud, et oi, et mis siin on meil sellises ka nii-öelda siis feik, lasteporno äärmiselt piiksaldatud, peaaegu nähtamatu nagu kujutis mille kohta siis tegi avalduse politseisse. Politsei sellistel puhkudel pidi ühendust võtma riigikogu. Sellel hetkel olnud, ma ei tea, kas institutsioon praegu töötab, igal juhul ei ole sellest midagi kuulda olnud. Pornokomisjoni sporna komisjonilt on, on siis see, kes otsustab, et kas tegemist on pornograafilist sisu oma kunstiteosega või mitte. Kas kohale tuli komisjon kuulus, uurisid erinevaid inimesed seal, Jaak Lõhmus oli seal, seal oli Reet Weidebaum ja mitmeid teisi tolle ja kultuuri nii-öelda tegelaste eliiti, kes siis pidid otsustama, selle taies kaeti kinni. Ja, ja noh, kuna tegemist oli ka niipeaaegu pornokomisjon võtab üles nii-öelda uurimise, siis, siis põhimõtteliselt pidi ka politsei alustama juurdlust. See tähendas seda, et teos rekvireeriti näitusesaalist, kui asitõend viidi uurija Sywop tsehhi Sheifi mis asus Tallinna sadama lähistel asuvas põhjarajooni, vist on see ühesõnaga võiks põhjal politseiprefektuuris. Ja kuriteo koosseisu ei tuvastatud, ühesõnaga pika uurimise tagajärjel uurijad tsivossehhi ei tuvastanud. Siin kuriteo koosseis, aga seda pilti näitusele ei olnud, siis kogu seda pilti näitusel ei olnud jah, sest et selle pildi saime kätte alles kuid peale seda näitust. Nii et selles mõttes on see nagu kuidas, noh, nii-öelda avalikus, eks ole, politsei riigivõimu kaudu noh, tegelikult omab keelav jah, luba väga, väga. Publikupoolne publiku võimu näitamise akt. Ei, aga nad tegelesid ka pidevalt seal enesetsensuur, iga Nad üritasid näiteks meile kuraatoritele kosiaal Jaan Elken ja Anu Liivak kahekesi üritasid siis meile kui kuraatoritele pähe määrida nagu niisugust asja, et nad Me läksime ja siis näitusesaali ukse peale kunsti alla oli pandud silt, et et ei, kunstnike liitega kunsti ole, ei vastuta. Tähendab ei vastuta nende kunstiteoste sisu eest, eks tähendab, et meie vastutavat kuraatorite vastutus veeretati meile, noh teine käis, mis oli see, et kuna me ei olnud nagu institutsioonid keegi, eks? Hanno küll töötas kunstimuuseumis, mina olin mingi suvaline üliõpilane. Mõistlike lõpetasin juba oli lõpetanud siis et ja Me kaaperdasime ka Briti Nõukogu logo, kasutasime nagu nendelt luba küsimata nende logovaip, ei siis reklaamplakatil ja britis kantselei ei olnud nagu objekte, keda, nagu et noh, kuna kunstile ei vastuta siis kes vastutab välja, aga kuna me oleme eraisikud, siis nagu nagu nõme ka ja siis nad saatsid igale poole, nad saatsid akadeemiasse eksist, saatsid anda keskele kirjakese, et vaadake, et annad, andes teada, et Härme soons ja nii edasi on teinud midagi halvasti. Ja siis nad saatsid ka vist. Ma ei tea, ühesõnaga siis kunstimuuseum, mis seal mingi siukse kirjaks. Et noh, teine case, ma ei tea, kas see nüüd oli väga huvitav No tegelikult koorile laulan. Tegelikult vatsa preventiivne kriitika oli juba eelnevalt õhus, tähendab, nad tegelesid Enetsesenseerimisega juba eelnevalt ja see üks inimene oli lihtsalt see nii-öelda viimane tilk karikas, eks. Aga see oli nii-öelda siis noh, nii-öelda siis seal võimu esindaja, eks ole noh, nii-öelda projektsioon avalikkusesse tähendab avalikkuse reaktsiooni preventiivne kriitika. Kurat, avalikkus hakkab sellega õiendamata. Nad ei ole sellega rahul, eks ole, parem teeme selle ära ja siis tuligi ja kohe tegid ära, on jaa, jaa. Ühesõnaga, et nii-öelda siis mingeid edasisi skandaale vältidele allusid kõigele tõepoolest nagu vägagi vägagi altid ühesõnaga kiiresti ja, ja korralikud. Läheks tagasi teema ühesõnaga. Et kui nüüd Marca on nõus, et me natuke aega ei räägi publikust. Loenguformaadiga loengu formaat vette või isegi ma ütleks meie vestluse. Kohta antud lubadused näevad ette ka teiste nende agentide ja nende võimu kaardistamist ja see, mida siin Anders nagu Oma professionaalsest mälust meile esitas, oli noh, selles mõttes ere näide sellest siis kujuteldavas kuraatori võimust või, või selle puudumisest, et mida, mis on üks nagu teema selles väikeses armsas Eesti kunstimaailmas olnud 90.-test alates, et kui kuraatori institutsioon siin tekkis, nüüd me peaksime muidugi viisakusest publiku vastu minema tagasi kuraatori institutsiooni lätete juurde ja rääkima ära veel ühe teise loenga teema, et kes on see kuraator, seda võiks nüüd hästi lühidalt. Kuraator kes siis 90.-te eesti leksikas muutus ruttu selliseks mütoloogiliseks kuradi sugulasega ja väga demoniseeritud peaaegu et satanistlikuks ilm ilmutuseks, mis justkui tekkis eikuskilt ja ja lõi, lõi kogu kaardipaki selles siiani väga võluvalt kulgenud mängus segi. Kuraator on siis üks täiesti reaalne professioon, võrreldav kriitiku, ajaloolase kunstnikuga, mis on üks nendest, et kunstiväljamängijatest kuraatori institutsioon Eestis selles mõttes tõesti tekkis eikuskilt. Ja on seda väga paljus nagu tänaseni, et ta. Professioon, mis maailmas, mille kohta on ülikoolide erialad või vähemalt loengukursused toimub, või eksisteerib siin ikkagi sellise suhteliselt siis isetekkelise praktikana Millel on nüüd juba rohkem või vähem ka nii-öelda professionaalseid väljendeid nendes samasites institutsioonides ja et oleks siis kõik ausalt ära räägitud, et Anders ja mina esindame Nendes institutsioonides kuraatori rolli, et, et selles mõttes ma kindlasti ei räägi siin raadiokuulajatele. Et muidugi raadiokuulajad kuulavad. Seda vestlust. Et kindlasti me ei räägi nagu mingilt neutraalselt positsioonilt, aga kogu teema, nagu selle kunstimaailma sees on olnud pikka aega siis kujuteldav kuraatori võim. Või siis ma arvan, Andersson minuga nõus meie poolt vaadates teatud tingimustel selle puudumine kuraatori võimetusest võiks pigem rääkida. Kuraatori võimetes on siis veel eraldi teema milles Andres tegelikult tahtis rääkida, tahtis purustada kuraatori müüte. Lisaks sellele vaipi eile. Noh, ühesõnaga noh, mis ma ikka mõtlesin ma üht-teist ära, et et tegelikult nagu alustada tuleb, sellest, et kuraator, eks ole, ei saa kunagi kõnelda seda, milles kunstnik Ida kõneleja julgeb, kunstnik ei taha kõnelda töö eest, siis ma ei saa teha sellest näitust või ma ei saa seda projekti. Genereerida keeldub noh, ütleb, et ei, vot kurat ei räägi, ma tahan millestki muust rääkida või midagi muud teha. Siis ma ei saa sellist projekti teha, mida kuraator saab teha, anda, saab amplifeer võimendada neid mingisuguseid nähtusi saab neid noh, nii-öelda siis sarnaselt, ütleme siis kunstiajaloolasele kirjutada tuua nähtavale mingisuguseid protsesse, mis kunstis niikuinii nagu eksisteerivad, eks ole, aga ma ei saa neid algusest peale nagu lavastust. Et. Et, et noh, kuraatori võim nagu suhetes kunstnikuga on nagu piiratud selles mõttes, et, et see suhe on alati vastastikune. Et see ei ole kunagi ainult ühepoolne Suhted institutsiooniga, ütleme siis kunstliku jaa, jaa. Institutsiooni vahel noh, on ka, eks ole, alati problemaatilised nagu Sven-Olof alles üks Rootsi Filosoft, kelle krust mingi nädalapäevad tagasi kohtasin Oslos, et siis põhimõtteliselt, et nagu, et noh, institutsioon Niiles paradoksaalsel kombel sisse kirjutatud nagu fundamentaalne. Et meil on nagu mingi iha institutsioonidega järele, meil on nagu tohutu iha, et meil oleksid nii-öelda institutsioonid seal samal ajal mingi soov nendele institutsioonidele nagu alla heita viskuda nagu nende nende alla, eks. Ja, ja noh, samas see, mis nad on, nad ei ole kunagi päriselt see, mis me tahaksime, nad oleksid ehk siis see meil on nagu noh, alatiivse suhe institutsiooniga seotud pettumusega. Et noh, kõige parem näide selle kohta on mingisugused suurnäitused, eks ole. Mis mine puhul köetakse üles mingisuguseid nagu mastaapseid ootusi institutsioonile, eks ole, et see tuleb nüüd ilgelt vägev asi on ja siis ja noh, reeglina tähendab see frustratsioon, see pettumus, et kurat, see oli seal veel kehvem kui eelmine aasta sain ka eelmine kord on ju see oli veel kehvem kui eelmine kord on, on nagu tegelikult selle selle nagu suurepäraseks näiteks noh, institutsioonid on oma olemuselt juba nagu mitte perfektsed. Tähendab et me meil on nagu nende suhtes mingisugused ootused, neil on kunstnike suhtes mingid kohustused ja need on alati natukene nagu teineteise suhtes nagu nihkes. Ja noh, et see ongi, see ongi mingis mõttes nagu paradoks või. Et need institutsioonid, mis siis peaksid nagu vahendama, eks ole, kuraatori institutsioon, ütleme siis sellise reaalse nagu kunstiinstitutsiooni sees ju ju peaks ka, eks ole seda tegema. Samal ajal noh, vastuolud kulaatori, kunstniku vahel on, on, on pigem. Pigem mingisugust nagu sisulist, sisulist laadi sest et organisatoorsed plaanis on nad lihtsalt paratamatud. Institutsionaalses plaanis aga. Institutsioonide ebatäiuslikkuse tõttu lihtsalt sibulas näed. Ja. Ühesõnaga, modelleerinud mõte sai ots. Okei purusta veel mõni müüt, kuraatori võime kes. Ei. Tekkinud küll ei arva, et kuraatori institutsioon siia Eestisse 100. kuskilt olematusest alla, inimesed tegid näitusi ka enne ja tegid kunstiga, enne panid kokku näitusi ja ma ei mõtle ainult kunstimuuseumi mõttes, et võetakse kogust mingisuguseid tööde, pannakse nad kokku vaid ka nagu elavate kunstnike näitusi. Meenuvad kõik pöördud legendaarsete inimene, põld või ruumivorm. Ei mul jäi kuskil see ajalooline sissevaade pooleli, et ma, ma ei üritagi väita, et ka Eestis varem ei oleks eksisteerinud näituse praktikat, et nii hull see asi ei ole lihtsalt, et, et kuraator kui elukutse tundus. Ja ma jällegi saan viidata ainult nagu kaudsele kogemusele sellest üheksakümnendatel minu ajalooline mälu ei olnud veel nii aktiivne. Aga, aga nagu seda järel lugedes tundub, kuidas kuraator kui, kui nähtus selles mõttes, et kui, kui kontsept langeb sellise Ufana ja, ja nii-öelda pärismaalased jooksevad kahte lehte laiali, sest et kuigi just nimelt see praktika on veel pikalt täpselt sama, et siin ei muutu nagu mitte midagi, lihtsalt, et et kuni kuni see tegevus on toimunud mingi muu institutsiooni sees, sest et kuraator elukutsena on sündinud institutsiooni sees Eestis ta tegelikult ju sisulises plaanis sünnib nagu väljaspool institutsiooni suurest, eks et noh, minu meelest Sorose aastanäitusel seda ei sünnitanud sellisel kujul, nagu ta peaks olema või kuidas see nagu lääs seda mõistab, eks nad sündisid ikkagi peete linna põhimõtteliselt teistest sünnitust nagu kuraatori institutsioon, kaasaiese, kuraatori kaasaegse kuraatori institutsiooni täiesti. Aga selles mõttes Raivo märkus oli väga õiget kuraator. Funktsioonina eksisteerib palju enne seda, kui temast hakatakse rääkima, kui, kui nii-öelda iseseisvust Tapa eakate, vaat siis kuraatoril puudub nagu kuraatori teadlas, kas ta siis on kuraator? Millal, millal saab kuraatorist kuraator, kes hakkab ennast kuraatorina teadvustama, et see, ma arvan, et ikkagi juhtub nagu hiljem, et. Ja ikkagi ma ütleks, et Saaremaa biennaali, sest alates me võiksime nagu lugeda mingisugust nagu kuraatori institutsiooni Eestis samal hetkel, eks ole, ka. Paralleelselt Kesküla Ando Kesküla kureerib Sis interstandingu ja noh, et ma arvan, et see ajalooline hetk on tegelikult nagu määratleda tekib inimene, kellel on kuraatori teadvus. Ja kes, kes selle kuraatori teadvuse kaudu siis hakkab näitusi kokku panema, ütleme, juhtumeid leiab kindlasti. Osalesime maalastega väga rahul. Väga ebaproportsionaalsed ootused. Väga suured tegeleda. Praktiliste inimesteni Ain ainettoni näitusega Aga mis ma tahtsin veel öelda, et lihtsalt natuke lahjendada niisugust tüüpilist? Mitte halvas mõttes. Sellist kunsti. Asjad tuli teine sõnadest päris. Nii see vist päris. Ütleme sai utreeritud, aga kui lugeda nagu tolleaegset ajakirjandust ja, ja kogu seda nii-öelda 90.-te diskursiivsed Lässi tsiteerides vanemaid kolleege ja siis siis kahtlemata see kuraatori institutsioon ja tema demoniseerimine sai alguse, nagu just nimelt ka sellest kunstisisesest muutusest, kui hakati tegema näitusi, mida varem ei olnud tehtud ja see ei olnud, et tuli kuraatori, hakkas neid tegema kunst, muud kunst, muutus, muutus ja probleem selles mõttes, et tulles tagasi selle nii-öelda reaalse võimuteema juurde, siis miks ta nii jõuliselt muutes sellepärast et sinna sisenes kapital, reaalne kapital. Seda küll, see on küll väga õige märkus, hakkas meie rääkida ka sõnavara muutusest, kas sõnavara ei ole mitte see, mis selle muutuse tingis, mida sa näed muutusena, et reaalne muutus praktikas oli tegelikult suhteliselt väike, et kui see uus sõna varad tuli väga paljude selliste terminitega niimoodi, et tekib niisugune mingi mee, me hakkame nagu ühiskonnas ringi käima, 100 võetakse üles ja hakatakse seda nämma. Ei noh, iga nädal ilmus üks artikkel postmodernismist. Kati on kirjutanud sellest bakalaureusetöö, ta võib seda sellest rääkida, aga põhimõtteliselt? Jah, tähendab selle massiivne nagu uue diskursuse maaletoomine käis intensiivselt töö, see oli nagu tõsiselt mehed tegid tööd aastatel 90 kolm-neli ja naised, et et seda nagu siis nii-öelda uut mõtteviisi nii-öelda installeerida, nagu, et nad sinna sellesse sümboolsesse tühimikku, kus vanad ikkagi jõujooned enam ei kehtinud. Vot see on nagu sümboolsed väärtused või kehtib ka reaalsest. Kunstimuuseumi lõpetas kollektselleerimise ära, sest et raha ei olnud, selleks on ta sõnaga need funktsioonid, mida varem täitsid nii-öelda kukkusid ikkagi suuresti kokku. Et kunstnike liit jäi pinnale ja ainult sellepärast, et tal oli kinnisvara, muidu ta oleks ka minevik põhimõtteliselt. Et sest, et polnud ju mingisugust põhjust sinna liitu kuuluda, kui see liit mitte midagi ei garanteeri sulle või taga sellest taagast. Kunstniku, kas ma tohin modereerida? Ei lihtsalt, et seesama nagu Anders, viimane mõte viiks meid äkki edasi, selle kunstniku? Tahtis. Ma tahtsin küsida, et tegelikult, et Anders, sa ütlesid, et sa ei ta, et sa ei saa kuraatorina rääkida sellest, millest kunstnikud ei räägi. Aga kus näiteks läheb piir mõnel puhul siis kaasautorluse kureerimise vahel, et kui palju sa saad sellesse sekkuda? See ongi nagu põhimõtteliselt kunstniku ja kuraatorivahelise kokkuleppe küsimus, me võime kokku leppida niimoodi, et kui kunstnik on selles ikkagi selles suhtes nagu määrava pool tähendab, tema ütleb, mis reeglite järgi see suhe käib. Et mismoodi me mängime ja mismoodi ta tahaks seda ja siis ma saan selle võib-olla vastu vaielda, et ma põhimõtteliselt võib-olla mingisugust nagu, et noh, ma ei saa eeldada, et sõltuvalt siis, et et mul on nagu üks kunstnik, mul mõte teha näitus 10 kunstnikuga. Üks kunstnik sööb nagu kogu patsienti noh, seal on mingid mingid piirid on, et kus ma ka nagu määramine olla siis reaalse võimu Reaalse võimupiirid onju, aga et sümboolselt selles suhtes, millises rollis kunstnik tahab, et ma nagu mingisuguses produktsioonifaasis oleks. Et ma võin, et, et siin on nagu kuraatorid erinevaid üks on see dialoogi, esimese vaataja positsioon. Et sa oled see kõige lähedasem nagu vaataja, eks ole, esimene vaataja, kes on protsessis sees, kellega peetakse nagu dialooge, kelle peal testitakse neid nii-öelda siis teoseid reaalseteks. Siin on veel teine nii-öelda mitte sind, nüüd äärmus, aga teine aspekt, et sa räägid näituse produtseerimisest, siis, kui sa töötad kunstniku kunstnikega koos ja see ja, ja vähemalt suur osa teoseid sünnivad sellele näitusele. Teine pool kuraatorlusest on see, kui sa töötad materjaliga, mis ei ole sündinud täna võib-olla sündinud eile, üleeile või, või 100 aasta eest siin nagu objektiivsetel põhjustel. See kuraatori nii-öelda võimupositsioon on. Teatud hetkedel suurem või, või vähemalt seda on väga palju käsitletud võim kunstnikega karjuma, kui teda on valesti tõlgendatud, et noh, siin ongi see asi, et, et kas see on võimupositsioon, et see on täpselt samasugune Subjektiivne autoripositsioon kui, kui ajaloo kirjutajal kriitikul, et et see, et seda käsitletakse sama totaalselt kui või traagiliselt, et see on pigem selle noh, nii-öelda kommunikatsioonihäire teema, kui mina arvan reaalne probleem, sellepärast et ega näitusi tehakse ka sadu aastas. Ja siin nagu mõnes mõttes selliste näitajate puhul lihtsalt see kuraatori vastutus on suurem, sest et sul ei ole seda kellegagi jagada. Eriti kui, kui sul ei ole neid kunstnikke nii-öelda suhtlusula. Ta sõnas Et see on niisugune korvpallimeeskonna analoog. Kui võidavad, siis võidavad mehed. Kui kaotavad, siis treener. Okei, aga kaardistaks need näituse võimalike näituseformaate. Nojah, või ei ole selle peale mõtlemagi et. No on mingisugused, ütleme siis Alusta oma oma tööst siluri marjadega. Eks ole mingisugused nagu siis teemal õitsesid personaalnäitused siis mingisuguse ajaloolised näitused. Personaalnäitused omakorda siis jagunevad elavate surnute. Elavate ja surnute kunstnike näitusteks. Siis kindlasti on mingisugused nagu põhimõtteliselt teistsugust kureerimis praktikat eeldavad nii-öelda siis nii-öelda institutsionaalsed, mitte institutsionaalsed või siis institutsioonidest väljaspool toimuvat näitused, eks ole, kus kuraatori praktika on, on nagu totaalselt teistsugune, kuna puudub väga palju sellest, mis institutsioonis olemas oleks. Infrastruktuur teatavad nagu nii-öelda meedia jõukanalid, aine, millega, kuidas institutsioon kommunikeerunud Noh, mitte institutsionaalsetes praktikatest on mul Võrdlemisi keeruline kõnelda, sest et ma ei ole väga ammu midagi institutsioonist nii-öelda väljaspool teinud et sellest võib-olla oskavad teised paremini ka. Seal on mingid siis veel. Aga sarnaselt, et nad kunstiajalookirjutamine, et see, et mõned kunstnikud kirjutatakse sisse, mõned mõned jäetakse välja. Eks ta saab kureerimist praktikale ka kuidagi ümber tõsta, et, et kui sa ikka teksti jätad töönäituselt välja kunstnikku, kes on teinud mõtteliselt 10 auto ainult tööteemalisi Ja noh, see ilmselt on jah, et see ongi siis see nii-öelda et see tegelikult see vist ainus koht, kus tegelikult ka kunstnik ja huvitab see nii-öelda kuraatoripositsioon kuratajaitsmid näituselt välja. Tihtipeale need muud aspektid nagu kõik taanduvad selle selle ühe ebaõiglase otsuse ees, et. Lihtsalt, et näitus iseenesest näitas, kui nähtus ei ole, ajaloo kirjutas, ta on jutustus üks, üks, viis asju näidata lavastus, kui sa võid, aga ta ei ole kindlasti isegi muuseumi näitus, ei ole peatükk kunstiajaloost, et näitusel on ikkagi omad täiesti erinevad. Aga kas te võiks saada? Kindlasti kindlasti ja hakkab midagi määrama? Kindlasti näituse praktika mõjutab seda, mis kirjutab ajalukku juba sellepärast, et sellega kaasneb tavaliselt kriitika mis omakorda on siis, nagu me kuulsime allikmaterjali päris tihti sellele ajaloole aga põhimõtteliselt ei saa vaadelda või on väga vale vaadelda igat üksikut näitust kui kui selles mõttes kunsti, poliitilist või kunstiajaloolist steitment, et iga näitasin ikkagi omaette tervik jutustas seal võib-olla kaks teost, see, see ei tähenda, et see oleks halb, näitas, et see ei tähenda, et nagu. Kuraatori roll on, ma arvan. Muidugi Eesti kunstipraktikast väga klassikaline näide kunstnike liidu nii-öelda aastanäitused, kus mis on olnud üks selliseid siis institutsionaalseid vahendeid justkui selle kunsti kuraatori praktika vastu vaidlemiseks pikki aastaid, kuni siis lõpuks jõuti mingi vahepealse formaalse lahenduseni. Et sellele ülevaatenäitusel, kus saavad siis justkui esineda need kunstnike liidu liikmed, ülevaate näitan siis kunstnike liidu kunstipoliitika Mis see üks vahendeid jah, et siis siis sellele on justkui tekitatud juurde nii-öelda kuraatoripositsioon mingi teema, mille all siis Kunstipoliitikat viljeletakse, et nüüd on küsimus, et kas see kuidagi erineb muude teemanäituste kuraatorinäituste praktikast ja noh, siin jälle see, et me ei peaks ilmselt laskuma mingitesse üksikjuhtumites, et. Et mina tahaks ikkagi uskuda seda, et kuraatorid töötavad, nagu enamasti suhteliselt sarnane tähendab meetod on, on, on suhteliselt sarnased. Lihtsalt tekib küsimus, kuidas väga erinevad kuraatorid Kunstnike Liidu näitustel jõuavad alati ühele samale järeldusele teatud kunstnike eksponeerimise suhtes teatud ruumides kunstihoone pinnal, et. Kunstnike liidu aasta näitasid muidugi mõnitavad kuraatori mõistet nagu täiega, et et see on nagu algusest peale lihtsalt üks nagu tühi formaat mis Jaan Elkeni sõnastuses siis nagu peaks vähendama vastuolusid noorte nii-öelda siis patareid, tihalevate kunstnikke. Ja siis vanemate žüriipõhiselt töötama kunstnike vahel väide, et noh, lõpptulemusena on see, et see ei ole žürii näitusega, see ei ole ka kuraatori näitus, vaid seal mingisugune tohutu keeleline paabel, absoluutne esteetiline segadus. Üks õnnetuse hunnik igas mõttes sisulise süsteetilises ja ma ei tea kontseptuaalse sna. Et aga et kuraatoritöö on ikkagi väga sisuline tööd, see on, see on selle kunstimõtestamine, millega sa töötad, tähendab väga üldises väga üldiselt mida sa teed, on see, et sa mõtestatud seda kunsti saad sa kuidagi nii-öelda siis nii-öelda vormid ja pakendad seda tähendab. Sa. Aga see ei ole kureerimine, tähendab siis ärgem rääkigem jaja see on ka ideoloogiline tööda selles mõttes, et et mida me hakkame nagu mina isiklikult arvan, et kunstimaailm ei toimi niimoodi, tähendab, meil ei ole nagu mingisugust nii-öelda allianssi ühisnimetaja põhiselt väga. Tähendab ikkagi me räägime nagu erinevatest diskursustest, mis on absoluutselt interdistsiplinaarsed. Noh, et mingit kunsti kui kunstisust, kui sellist vist oli pikem vaidlus, tihe vaidlus oli kunstihoone kontoris. Samal teemal põhimõtteliselt, et mingisugust kunstisust kui sellist ei ole ju võimalik defineerida, saame defineerida mingisugust diskursiivsust võib-olla mingisugust ideoloogilist positsioone, neid omavahel vastandada. Et et kunstnike liidu aastanäitused ideoloogilises plaanis üritavad justkui taastoota kujutelma, et on küll, et on küll ühisosa noh, nii-öelda Nikolai Triigi ja Kiva vahel on ju see, mis nagu mille kohta mida nagu noh Johannes Saar kunagi ütles, et mingisugust eesti kunstiajaloolist ülevaadet kirjeldades, et, et on selge, et Nikolai triigile kivad ei ole teineteisele enam mitte midagi öelda. Aga Jaan Elken millegipärast üritab nagu ikkagi luua kujutelma, et olla, et me oleme kõik. Et oleks see niimoodi, et see on mingisugune ideaal või ulme, ulmeline kujutelm on ju, et noh, mina isiklikus plaanis ma arvan, et mul on palju rohkem ühist mingisuguste teatavate teatri või aktivismi või kilopraktikatega, kui mul on nagu väga suure hulga kunsti praktikatega vähemalt. Sest et noh enamus olgem ausad, noh, mind personaalselt ei huvita, samas kui ma leian, et see, see ja nad on olemas, ma tõesti tunnistan, et nad olemas. Et ja nad minu meelest on see noh, proportsionaalselt täiesti õiglaselt jahutu. Et, et siin ei ole nagu midagi, et midagi väga surutaks maha või et umbes et et veis back ja karta nagu üritavad kujutelma luua, et on umbes mingisugused võimupositsioonil olevat nagu tüübid, kes suruvad mingisuguseid praktikaid maha. Tähendab, ei suru noh, selles mõttes, et nagu sa ütlesid, et vangla ja haigla on need kohad, kus inimese mingisuguseid nagu õigusi mingisugust võimu ei ole põhimõtteliselt enda üle. Et. Meil hakkab aeg otsa saama, et marja. Selliseid näitusi Eestis tehakse. Keegi ei mingit sorti võit seotud rahadega see samane trikster, kes hakkas seda mänguvälja ümber korrastada aga samas olid mis ei meeldinud väga palju, aga samas on ta ka nii tohutult nagu väärtustatud, et kuraator oli noh, midagi seda igaks olla ei saanud. Ma mäletan iseenda tegevust, et väga ääri-veeri graafilisele Et et ja, ja samas on 15 aastat hiljem või 20 edevaks ole. Igaüks on kurat tänapäeval veeru. Samas samas on ikkagi või vähemalt on see seal ümber, eks ole. Nagu ma ütlesin, harjumus on kõige suurem ideoloogiat koos hoidev jõud, on harjumust. Selline kuraatori positsioonilt siis ilmselt ikkagi toodab ise selle kunsti, mida ta Äraütlemise, ja et seal väga midagi Lihtsalt nagu tuleks võib-olla selles mõttes teema juurde tagasi, et, et ma pigem nagu arvan, et nad et jah, ikka iga inimese elus on erandeid, aga et põhimõtteliselt ükski kuraator, kes teeb nagu kelle põhitöö on olla kuraator, kes teeb näitusi ta. Eestis meil nagu hopi kuraatoreid on ka ju päris palju. Professionaalseid kuraatoreid, meil on ikkagi ju üks sõrmedel üles lugeda, eks ole, need on nagu kõik teavad. No näinud nagu selles mõttes, et lähme täiesti, üldistame põhimõtteliselt inimene, kes teeb näitusi, see, ta ei tegele. Eeldatavasti võimumängudega, ta teeb oma tööd. Selles mõttes, et kui ma ütlen kunstnikul ei, mind ei huvita, siis ma olen, ma ei ole professionaal. Või? Ei ole? Võimalik. Ja niisuguse vägivalla. Ma pean neid allikaid millegi põhjal tegema just nimelt. Portaaliatest näitas, ei tee tavaliselt. Võib juhtuda, et selles mõttes on Eestis kunstnikke ja kuraatoreid umbes täpselt sama palju. Vägivald. Tähendab kunstnikku, milles avaldub siis kunstniku vägivald selles suhtes seesamamoodi õigus öelda ei, eks ole. Marko tulema näitusele ei tule. Mine sinna välja, et selles mõttes ma ei näe, et siin oleks nagu väga suurt mingisugust vastuolu, et. Tood sõitjat asja, et mul on nagu jube jube, jube huvitav, et mõnikord on jube keeruline teha vahet, kes ma siis nüüd tänaval. Vaata peeglisse otsast ära, tähendab võis ta otsustamata, et ma olen kisa. Aga noh, ikkagi me peame tegelikult okeimer, saame rääkida mingisugustest juba nagu noh, me räägime nagu Eestist, aga noh, me räägime ka mingisugustes nagu laiemates nagu noh, praktikatest, et, et, et okei, mis defineerib nagu mingisuguseid raatori, praktikad või kunstlikku praktikaid, et et mis on oluline, mis on ebaoluline, tähendab see samane nagu, et nad ei ole ju ainult Eesti põhinaine ainult umbes, et et meie siin Eestis otsustame nüüd või ma ei tea, selles mõttes kusagil see keegi kusagil, kes otsustab, mis on ja mis ei ole, et et noh, et ikkagi on nagu noh lähe meelest, ära ta kuskil Brüsselis oli toimunud, tähendab, niisugune skandaal oli, et kohal oli siis Euroopa Kesk-Euroopa kuraatorite paremik oli, et noh, et defineerib seda see, et kui kohal on Nicola Shaphausel Chaos esse siis on põhimõtteliselt kaks kõige mõjukamate inimest, nagu Euroopa kunstimaailmas, kes istuvad absoluutselt kõigi Pennaalide trial Laalide ei, kunstiinstitutsioonide poordides hoomavad siis seetõttu nagu kõige reaalsemalt seda otsustamisõigus seda ei õigust. Ja õigust, et siis noh, et siis on väga representatiivne nagu kokkusaamine noh, olid ka kohal kõik teised, mis läks täiesti käest ära, seal tekkis vähem peaaegu et füüsilise vägivallaminev konflikt nagu erinevate kuraatorite vahevöös ja, ja kus põhimõtteliselt siis kuraatorid hakkasid plõksima lähedale, Hansen fronke esines sellise steitmendiga, et et mul ei ole kohustust, tõsi, publiku ees, minul on kohustused ainult ajaloo, eks tähendab et ma teen näitusi, mitte sedasama seda, mis me ikkagi jõudsime järeldusele, et see samane väike objekt a ehk siis publik, mis kogu süsteemi käigus hoiab, on tegelikult see kõige olulisem. Nii kunstniku kuraatori kui institutsiooni või kelle iganes jaoks kelle jaoks me seda siis teeme, eks vaid et tema. Et ta tegeleb nii-öelda iseenda jäädvustamisega ajalukku, et seesama nagu mingisuguseid nii-öelda siis arrogantseid ja iseenda nagu siis seda sümbol sümboolset võimu nii-öelda räigelt ära kasutav nagu praktika, eks ole. Publiku eitamine. Ja, ja mingisuguse nagu nii-öelda ajaloo nimel nagu töö tegemine seal eriti minu meelest eriti võigas nagu positsioon minu arvates eriti vastik positsioon. Vahel jah, ja vahelein. No esiteks nende ju ei ole niimoodi, et kurat, sa ei tee seda, mis ma tahtsin, ma lasen sind hommepäev lahti, sihuke asi käib. Ma arvan, et isegi Eestis ei käi need asjad niimoodi, tähendab et on mingid Külsi nagu ajad, kus sa tähendab, kus su töösse sekkutakse. Kunstihoones võiks. Vilmaga sporeale fakti näituse tegemise ajal, et näitest tavaliselt saab tehtud, aga ma tahtsin lihtsalt nagu kuidagi tulla selle juurde tagasi, et eesti ja mitte-eesti, et et see, millest me siin oleme nagu väga palju täna rääkinud, kui selle, et me oleme rääkinud Eestist siin meeldib see meile või ei, kehtivat pisut, erinevad reaalsused. See, millest te rääkida väga pikalt institutsioon nimega Jaan Elken võist son nimega Kunstnike liit, need on, need on nähtused, millest me ei saa rääkida, olles Berliinis või New Yorgis, et seal ei ole neid mängureid, mistõttu nagu ka kõik need võimumängud või need noh, kõik see, see kaart on nagu hoopis erinev pluss mida ma juba ühe korra ütlesin, Eestis ei ole kunstiturgu, see tähendab, et kriitikul kuraatoril ja galeristil, kes iganes ta Eestis on, ei ole nagu teatud selles mõttes, et tal puudub ka selles mõttes teatud professionaalne nii-öelda libastamis võimalus. Aga tal ei ole ka seda, seda sümboolset võimu, mis Andal nendes reaalsustes, kus kunstiturg on domineeriv. See, kui kui see sinu vallik otsustab selle, kes, mis hinna eest aasta pärast kuskil müüb, siis vastutus ja võim on, need kategooriad on hoopis teised. See on üks üks asi, mis Maria juttu nagu lõpetuseks, et kui, kui põhimõtteliselt kui Läänes käib see nii-öelda siis võitlus selle õiguse ümbert, kes defineerib kunsti, et kas seal defineerivad nii-öelda non-profit väli, mis noh, paratamatult, eks ole, on pidevas nagu kapitaliseerimis ohustanud siis privatiseerimisohus see vastand avalikkusele tegeleb. Ja, ja siis kale eragaleriide vahel, eks ole, kes tahavad defineerida samuti oma kunsti, Londonis võimutsevad, eks ole, eragaleriid defineerivad, seda kunst on väga paljuski siis, et kui üks istitud, et kui seal nagu avalikkus välja lülitada, tehase suits, joped, et nii mingeid avalikke institutsioone enam ei ole, et sa mingi kuradi 19 sajandi sotsiaaldemokraatide kuradi väljamõeldud jama on, ju siis kunst ei koole põhimõtteliselt toimib edasi absoluutselt kommertspõhiselt. Kui Eestis teha samasugune Svitš tähendab otsustada, et mingit avalikku kunstihuvi ei ole. Ja see, minge te kõik Solarise keskusesse oma asju näitama ja, ja vaal galeriisse siis põhimõtteliselt, et igasugune professionaalne kunstielu Eestis kooleb. Noh, minu meelest see on nagu see on nagu fakt. Otsad kokku tõmbama. Sest et eesmärk on kommunikeeruda ju sellel kõigel millegagi, eks saa, kommunikeerunud aja loogiale. Sa saad kommunikeerida inimestega ja mingisuguse ümbritseva reaalsusega, aga sa ei saa kommunikeerida, ajaloolane. Surnud kommunikatsioon algusest peale nagu tühi. Tühi tampimine. Selles mõttes, et nähtus, mida me ka ei puudutanud, kuna ajalooline ekskursiooni välja on kogu see staar, kuraatorite fenomen ja ja see loomulikult võib-olla vaieldav, aga siiski reaalselt eksisteeriv kriitika ja küsi, märkas nagu nähtus staar, kuraator tänapäeva kunstimaailmas on adekvaatne, et on meil sellisele tegelasele kuskil mingit rolli veel, et. Sellest on meil nüüd ka loeng. Aga. Aga ise ei ole selles mõttes, et, et kogu see staar, kuraatori fenomen, mida, nagu eelistatakse ikkagi surnuks lugeda osaliselt Seemaniga. Ei ole, kindlasti ei ole. Tema autoriteet, millest me alustasime, ei ole kindlasti see, mis ta oli 10 aastat tagasi, see on fakt. Ta on. Jah aga et no üks hästi õpetaks, äkki siinkohal. Laevaga jätkaks, sest et tegelikult ka kogu loomeliitude temaatika on meil veel õhtu viimases vestlusringis täiesti nagu eraldi üleval ja meil on rida ettekandeid. Lõpetaks nüüd selleteemalisele vestlusringi.