Aa, aga siis teeks nüüd sellise lõpuspurdi. Ja selleks lõpuspurdiga Airi on juba koha sisse võtnud, paluksin siia Gerdisi Edda. Ja viimane lõpuspurt keskendub siis, kui. Meil on temaks, kelle käes on võim, siis kindlasti nagu ka eelmistest ja eelmistest plokkidest üks nimi, mis on käinud pidevalt läbi täna terve päeva Paloney otse siia, et et. Et algul oli mõte teha konkreetset ümarlaud teemal Eesti Kunstnike Liit ja rääkida läbi mingite teemad ja probleemid ja võimalused ja potentsiaal ja kasutamata potentsiaalne kasutatud potentsiaal ja nii edasi. Samas siis seoses ka sellega, et siin on toimunud paralleelselt sellised uued liitumised ja, ja uute liitude või selliste kogumite moodustamine, siis tegelikult võiks selle teema ette võtta palju laiemalt, et milline, mis on üldse, millised võimalused on üldse nagu loovisikutel koondumiseks, mis eesmärkidel, kuidas see töötab, millised on erinevad rendid, kuidas Eestis töötab. Ja seega sai see plokk nagu püsti pandud natuke laiemalt, ehk siis lihtsalt loomeliitude kohale. Me kutsusime siia ausalt ka Jaan Elkeni, sellepärast et see mõte, et kõik osapooled tuleb ära kuulata ja tema on olnud ikkagi lõppude lõpuks just see inimene, kes on selle kunstnikke ja loomeliidu teemaga ikkagi oma peas 13 aastat intensiivselt tegelenud. Et selles mõttes oleks olnud huvitav kuulata teda ja see ei ole kuidagi mõeldud sellise rünnaku rühmannasin tema persooni vastu, seal isegi andis lootust alguses, et ta ilmub, aga siis viimasel hetkel siiski otsustas, et tal on teisi tegemisi tänasel laupäevasel päeval. Nii et ta ei saa siin tulla. Ja siis kas me alustame sellest, et ei alusta sellest? Ja aga siis võib-olla annaksingi ämma, kutsusime siia näitlejate liidust Gert Raudsepa, et ta räägiks natuke selle liidu tegevusest, siis lähed niimoodi kõrvalt kaugemale vaadates tundub, et see on üks selline ühendus, mis on suutnud realiseerida teatud eesmärgid, mille poole siis tegelikult ka kunstiväljal on praegu diskussioon, et võiks nagu jõudsemini liikudes on sotsiaalsed garantiid etav nagu liikmete mitte ainult selline sümboolne esindamine, vaid ka väga praktiline, reaalne esindamine. Ja et ma palusin, et ta räägiks, aga või et sa räägiksid väga praktiliselt teie teie igapäevaste, kuidas liit nii-öelda töötab, et see on natuke selline nõu hau nagu meile ja, ja millised on nagu erinevad näited ja kogemused ja kuidas kuidas näitlejate liit töötab siis Airi räägib hiljem sellisest vast vastloodud või endiselt loomisel olevas mõnes mõttes Eesti kaasaegse kunstiliidust selle eesmärkidest, võimalustest ja kuidas ta peaks siis positsioneerima või mis ülesanded endale võtma ja mis teemadega tegelema ja ühtlasi ka, et kuidas see protsess seni on läinud ja, ja see on olnud ka selliseid mitmeid erinevaid kohtumisi. Ja siis sa, Harri, Taliga kohtumine on siis praeguseks hetkeks kõige tulemuslikum olnud just selle koha pealt, et kuidas edasi minna või mida üldse edasi teha. Ja siis vaatame edasi pagama luksis mikrofoni nüüd. Aparaat on kuulda sinna, ma vist räägin hästi. Tere, ma olen siis Gert Raudsep, olen Eesti Näitlejate Liidu esimees. Ma räägin siis lühidalt. Ajaloost olevikust ja tulevikust. Et Eesti näitlejate liit on tegelikult ühe ühe vana organisatsiooni nii-öelda õigusjärglane, loodi 1009 seitsmeteistkümnendal aastal. Ja 93 vist, kui ma õieti mäletan ta taasloodi Eesti teatriliidu sees ja hetkel on siis teatriliit meie nii-öelda katusorganisatsioon. Ja läbi selle me kuuleme nii-öelda ka suuremasse ametiühingusse TALO. Ehk siis meie tegevus on tegelikult suhteliselt selline mitme tooli peal istumine, me oleme nagu ametiühing, siis oleme me loomeliit ja, ja siis oleme ka esitate kaitseorganisatsioon või nii-öelda raha kogujad. Kõigi kolmega me püüame tegeleda. Meie liidrid on 480 liiget, meil on sees üks alaliit on eesti solistide liit, seal on umbes 50 inimest, aktiivseid näitlejaid. Ma ei olegi kunagi kokku lugenud, palju meil täpselt on osad pensionärid, osad on töötud ja osad on näitlejakutsest loobunud, aga siiski on veel meie liidus. Meil on, meil on liidus üks sekretär kes on palgaline esimees, on palgaline, ehk siis esimees saab näitleja miinimumpalka. Ning suureks, kuidas välja võitleb, pappi saab, ülejäänud terve juhatus, kes on, kes koosneb kõikide teatrite usaldusisikutest käib koos kord kuus siis me arutame asju, jagame raha, põhiliselt jagame raha. Ja aeg-ajalt mõtleme ka tuleviku peale. Niisiis räägin sellest, et mismoodi see mitmel toolil istumine käib. Ma jõuan seal loomeliidu juurde, selle kõige tähtsam asja juures võib-olla veidi hiljem, aga ma räägin ära nagu alguses, et mismoodi me oleme esitajate kaitse organisatsioon, ehk siis iga liitikas Melit vastub annab allkirjaga avalduse ja kus ta omakorda Telegeerib oma, esitate kaitse, teatud teatud aspektid Telegeerib näitlejate liidule. Näitajate liiduna sõlmime kõikide oma liikmete eest teatud lepinguid rahvusringhäälinguga filmikooliga. Mis meil veel on? Igasuguste firmadega sõlmime lepinguid ja need on nii-öelda meie liidu liikmetele siis kohustuslikud, kus me siis nii-öelda arvutame välja tariifid ja protsendid, mis iga liige peab saama. Ja kui siis, kui need organisatsioonid veel raha üle kannavad, siis mina jagan sellel rahal näitlejatele laiali. Meie eelarve on aastas umbes 3,7 miljonit krooni. Kolmandik sellest on loovisikute see raha, mis tuleb Kultuuriministeeriumist, liikme maksan kusagil 200000 krooni kandis, Kultuurkapital toetab ja siis on nii-öelda need esitajate tasud, mida me siis jagame laiali. Siis. Esitati tasud on suhteliselt suhteliselt suured. Noh, kui arvestada seda, et vähestest kohtadest meil tegelikult õnnestub seda saada. Ja sellega seoses on meil tohutult palju probleeme, igasugused firmad, igasugused telekanalid tegelikult piraati ja me ei suuda nendega kuidagi nagu, nagu võidelda, sest meil jääb jõudu väheseks pärast kunagi seletanud lihtsalt nii-öelda tuleviku mõttest. Aga sellega seoses menüüd üritasime kuidagi uue, uuesti sellesse autoriõiguse seaduses nii-öelda selle loomise tasandil nagu sekkuda, esitada oma vajadused ja nägemused on, aga ma ei oska öelda, palju teda arvestatakse, sest et need lobigrupid, kes seda seadust teevad või selles osalevad, on palju suuremad ja tugevamad kui meie. Nii ametiühinguna Me alustasime tegelikult oma tegevust ametiühinguna, sest et me nägime, et et näitlejaid näitlejatest kiputakse sellest sellest institutsionaalses süsteemis nii-öelda üle sõitma. Näide ja neid ei arvestata, nende õigustega arvestata. Karm aeg oli käes, see 90.-te algus. Ja me vist sõlmisime Eesti vabariigis minu meelest teise kollektiivlepingu üldse taasiseseisvumise järel. Ehk siis näitlejat sihuke tegelikult passiivne mass, aga ometi suutsime hetkel koordineerida kurv vabandust konsolideeruda. Ja, ja, ja kollektiivleping kehtib meil siiamaani ja me täiendame seda pidevalt ja seal on sees nii-öelda ka meie lisaks nii-öelda raha nõudmistele ja on siis ka meie töötingimused, ehk siis see Mis alusel me oleme nagu nõus töötama ja mis on temperatuurid alla, mille me ei lähe lavale ja nii edasi. Ja aga samas sätestab ka sellist nii-öelda meie näitleja kui sellised tema loomingu kaitset, ehk siis ehk siis me oleme kokku leppinud teatritega, mismoodi meiega ei tohi käituda ja mismoodi meie peame käituma, ehk siis meie loomingut ei saa suvaliselt nii-öelda kasutada tohib kasutada ainult ütleme, teatrites näiteks salvestisi näiteks ainult selle jaoks etendustega laamida, eks sellega ei ole võimalik nagu midagi muud teha. Ametiühinguna veel. Püüame püüame oma liikmetele, eeskätt vanematele liikmetele anda ravitoetuse, see tähendab seda, et kui mingi pensionär. Ma vaatan, et keegi meie auväärne liige Ühesõnaga, tal on mingi raske haigus või kergemakujuline haigus, ühesõnaga siis me püüame, püüame nendele nii-öelda retseptiravimeid välja maksta ja see eelmisel aastal minu arust me maksime üle 90000 kroonini välja. Aga seoses sellega, et meie eelarve nüüd umbes 20 protsenti vist vähenenud seoses palkade vähenemisega teatrites ja Kulka toetuste vähenemisega, siis me üritame seda piirata. Meil Me toetame oma liikmeid sellega ka, et me sõime nendele kindlustused, noh see on meie töös nagu suhteliselt vajalik, et meil on niisugune üle maailma kehtiv 20 24 tunni õnnetusjuhtumikindlustus. Ja iga liige peab sellest ainult natukene maksvat liitma, lipp maksab enamuse kinni. Nüüd ma jõuan, siis tegelikult võib-olla tahtsin veel esitajatest rääkida, et meil on praegu käsil, ühesõnaga tahtsime kaevata eelioni kohtusse, siis nad olid nagu suuresti nõus meiega lepingut silma, et seesama see videolaenutus, kellega on digi-TV kodust, te teate, et sealt saab filmi laenutades tegelikult Eesti seaduste järgi peaks näitlejatele maksma selle eest vanad hiilisid meist mööda. Et ütleme, niisuguste probleemidega me tegeleme ka kogu aeg alates sellest, et keegi paneb Eesti rahvusringhäälingu arhiivist, võtab vanad kuuldemängud, muinasjutud järjejutud, paneb internetileheküljele ja müüb seda edasi veel Tele2-le ja ja EMT-le ja. Ja see on üks suur suur suur teema, millega üle Euroopa tegelikult kõik need näitajate liidud, ühingud tegelevad ja lihtsalt ei jõua seda jälgida, et see kõik oleks jälle seaduspärane ja esitajad saaksid tasutud. Vablust nüüd natuke hüplik, aga arvab nii, aga nüüd siis selle loomeliidu, millega mis oli meile tegelikult tohutult suur pluss, et see seadus tuli jaa, jaa. Ja me saame päris palju raha sealt ja me saame isegi nii palju, et ma ei suuda seda kõike ära kulutada. Sest et paraku on see seadus niimoodi tehtud, eks ole, et, et seesama, see vabakutseline loovisik nüüd nüüd seaduseparanduse järgida tohib saada teatud väikest tulu, et siis me saame teda toetada. Aga, aga neid inimesi on vist eelmine aasta jagasime välja seda raha vist kolmel korral, ainult vabakutselise loovisiku loometoetuste, ülejäänud toetused tavalisele tavalisele isikule. Ehk siis mida me toetame, toetame eeskätt seda, me, me väga surume kogu aeg, et näitlejad sõidaksid välismaale teatrit vaatama. Ehk siis niisugune enesetäiendus, maksame kinni sõidu hotelli pärast tagasi tulles veel pooled pool teatripiletite hinnast. Et see on meie nii-öelda iga üldkoosolekul lõpetame sellesama jutuga, et palun minge välismaale teatrit vaatama. Oleme püüdnud toetada õpinguid ehk siis eeskätt praegusel juhul nii-öelda, kui näitlejad õpivad mingit keeli või õpivad tantsima trummil Ühe. Või laulma, et me püüame neid asju samuti nagu, nagu toetada. Alguses üritasime nagu kõik kinni maksta, aga nüüd me vaatasime tegelikult sellist nii-öelda päris õiglane, et et omaosalus peab ka säilima. Näiteks need inimesed, kes õpivad siin EMTA magistrantuuris ja kes ei ole Tallinnast helme, üritame kinni maksta need transpordi, et nende õppimisvõimalused oleksid võrdsed Tallinna näitlejatega. Nad ei peaks rohkem kulutama. Nii loomingut otseselt toeta. Me mõtlesime küll põhimõtteliselt otsuse vastu, et Me nüüd toetame üksikud üksikutel hetkedel, et me oleme suutnud nii-öelda mingisuguseid väiksemaid projekte juba toeta. Aga ma ei usu, et see meie prioriteet on. Sest et me ei suuda nagunii mingiks niukseks pundiks muutuda. Ja samuti suudame Nii-öelda selle esitajate kaitse organisatsioonina muutuda mingisuguseks agentuuriga, kes, kes, kes, kes sokutab oma näitlejaid igale poole, võtab sellest protsendid. Aga sellel nendel loomestipendiumite ka on selline asi, et. Et väga palju on neid nii-öelda tegevnäitlejad, lihtsalt ei ole aega kusagil käia ennast täiendamas. Ja ja me püüdsime isegi hakata mingit sellist asja, vähemalt meie organiseerime mingit workshop ja maksame kinni ja ja asi lõppes sellega, et ega väga palju soovi või Sophiet seal osaleda ei olnud. Ehk siis jõuame selle juurde välja, et. Meid kui liit on meie liikmetele siis vaja kui raha on vaja ja muul ajal on ta üks mõttetu tüütu organisatsioon, kellele tuleb liikmemaksu maksta. Liikmemaksu ei maksa selles mustas nimekirjas. Sekretär vodka helistab ja ütleb. Loomeliiduna takso üks asi veel, ühesõnaga kuna me oleme tegelikult niuke avaliku esituse viljelejad, et siis meie Meie loomingu salvestamine on suhteliselt sihuke teisejärguline teema, aga kuna rahvusring ning on, peab, peab nii-öelda eesti kultuuri säilitamiseks on nad võtnud nii-öelda nuuks, et nad salvestavad ka meie nii-öelda me ei tea nii-öelda etendusi, teatrietendusi linti just eeskätt me tegelikult oleme ikkagi teatri näitlejat amet või noh, liit loomeliit, räägin sellepärast, et jaa ja seal on alati see asi, tore on, kui sind nagu salvestatakse ja tore on see, kui see ajalukku jääb. Aga seal on alati tihtipeale tohutult palju probleeme heliga nii-öelda etenduse graafika, mis on välja töötatud, ei jõua tegelikult ekraanile, ei märgita ära, et saalis on publik, ei näidata seda. Aplaus lõigatakse ära, lõpukummardus lõigatakse ära eestist, sellest tehakse mingisugune niisugune konserv, mida keegi tegelikult vaadata ei taha ja samas ei saa ka keegi sellest sellist aimu, et noh, et see oligi nagu saali hääled, ehk siis see atmosfäär, mis seal natukenegi peal võib-olla et, et see ei jõua teleriekraani kuhugi. Nii ilmselt ma räägin natukene tulevikust, et kuhu me tahaks edasi jõuda, vähemalt minu nägemuses kuna praegu noh, me, me poliitika on olnud nagu selline, et meie liitumisviib aktiivne sellel alal tegutseja ehk siis kes omab nagu konkreetselt selle ametiga nagu igapäevast sidet ja saab aru, mis toimub, ma loodan, et ma saan aru. Aga, aga, aga see, mismoodi tegelikult mujal Euroopas neid neid liita juhitakse, ma olin jõudnud selle järelduseni, et tegelikult ei ole seda võimalik töö teie töö kõrvalt teha. Et minu nägemus on see, et me peame jõudma lähima, umbes viie-kuue aasta jooksul selleni, et me palkama professionaalse inimese sinna kes tegeleb ainult sellega. Sest vastasel korral me ei suuda nagu ei suuda tagada oma oma liikmetele piisavat kaitset nende loomingu väärtustamist nende esitaja tasude jõudmist nendeni ja nii edasi. Meil puudub kahjuks omavaheline solidaarsus, näitlejad on kuskilt kuskilt maalt, on nad hästi tore punt koos absi visata, teatrist jaurata on meeldiv. Aga kui asi läheb nagu tegudeni, siis siis tegelikult midagi ei ole teha, et kui leib tuleb lauale tuua, siis siis ega see sõprusse suletud solidaarsus kaob. Ma tahtsin veel rääkida natuke kodulehest, et näiteks ma jõuangi praegu siiani tsirkus, solidaarsus, näitan, et meil on, meil on, nüüd avasime oma uue kodulehe, kus siis nii-öelda peetaksegi seda loovisikuregistrit, eks ole, mis on seaduse järgi kohustuslik ja kus on üleval kõik teatri reklaamiraadiod miinimumtariifide alla, mille meie liige üldse tööd teha ei tohi, vastasel korral ähvardab teda liidust väljaheitmine. Aga seda tehakse, seda tehakse sellepärast, et et noh, kes siis raha tahaks saada, natukene makstakse alla ja näitlejate on kerge nagu üle rääkida, ümber rääkida. Ja selline enda nii öelda rolli tajumine ühiskonnas. Näitleja, näitleja prii. Kas ta on, kas ta on lihtsalt mingisugune esitaja või võib ta olla ka mingi kunstnik? On tunne, et me nagu loomeliiduna ei ole, ei ole jõudnud selleni, et propageerida, kui et seda, et näitleja võiks ühiskonnas olla küll lihtsalt iseseisev kunstnik. Ja sellest tuleb palju probleeme, et näitlejad tegelikult seda, seda ka koolis ei õpetata, sellist suhtumist, et sa oled lihtsalt interpreteerida, õpetatakse, et sa oled hüpet interpreteerida, jaga aga mitte looja. Sellest tuleb ka väga palju selliseid probleeme, kus näitlejad tegelikult ise saevad seda oksa, millel nad istuvad, ma rääkisin siin lühidalt nendest tari alla tariifi töötamisest, eks ole, Sist ei austa, ei ole, puudub solidaarsus, aga, aga, aga parim näide sellel puhul ma kahjuks Alo näitada omaga. Kui oli see aasta tagasi see kulka skandaal nii-öelda näitlejate lõbureiside suhtes siis siis. Nagu tajusin seda, et ma ei suuda nagu ise juhina nagu mitte midagi kasulikku teha, selle jaoks ameti nii-öelda au kuidagi päästa või öelda, et see on jama, mida ta tegelikult räägiti, aga see kurb näide oli see, kuidas näitlejad ise ei taju ennast ja nad nad pigem valasid veel õli tulle oma lollakate kommentaaridega kollastel, ajalehtedele. Kuidas saadi 5000 krooni juubelitoetust ja see on nagu mõttetu? Ja seesama kollase ajakirjanduse huvi meie vastu on kindlasti palju suurem kui võib-olla kujutavatel kunstnikel ja, ja sealt tulebki seesama asi, et odav populaarsus ja oma ameti au mitte üleval hoidmine. Ahhaa jutt on pikk ja segane. Aga selles suhtes? Noh, ma ei oskagi midagi rohkem rääkida. Jah aga see liikmemaks teil on? Neli null protsenti palgast rabagutseb vabakutselistele on siis minimaalselt 45 krooni kuus ja pensionäridele 15 ja võib paluda alati liikmemaksust vabastamist, kui on raske majanduslik olukord. Aga siis mul on üks küsimus, kuidas ta selle loovisikute seadusega nagu ma saan aru, et see tagab suure hulga rahaga, siis mis sa mainisid, oli see vabakutselistele nagu nende toetuste maksmine mis probleemid? Ei vabakutselise loovisiku, see on väga kindlad kriteeriumid, ma tea, kas ma pean seda seadust, kõik teavad ülem rääkima. Vabakutseline loovisik ei tohi saada suuremat tulu, kuus kui pool sellest miinimumpalgast, ehk siis on mingi 2175 krooni vist või 4350 vist on see summa, mis sealt, mis on see miinimumpalk, eks ole. Ja ja selle kriteeriumi alla ei käi väga palju inimesi, et lisaks sa pead võtma ennast arvele FIE-na natukene selles äriregistris ja üldiselt on seal noh, mida sa ikka loome puhtalt selle 4350 krooniga. Ma arvan, lihtsalt oleks ma sellele tähelepanu, mida meie oleme arutanud, on see, et kunstiväljal ainult vabakutselise on tegelikult väga palju võrreldes näitlejatega paigal, eks ole saledama professionaalset tööd, teha, et kunstnikud sageli, kas nad õpetavad või nad töötavad reklaamibüroos või neil on mingisugune teine töökoht, kus nad ei tegelenud, nagu selle loome loometegevusega, et see vabakutselise küsimus. No me käsitleme seda põhimõtteliselt töötu abiraha, nad seda muud moodi käsitada nagu võimatu. See ei ole nagu mingi sissetulek ja. Mis puudutab veel seda, tegelikult on meil umbes pooled on vabakutselised meie liidus, nii et noh, nii-öelda palgal olevat teatrites palgal olevaid näitlejad ei ole. Ei ole enamus. See on eelarve, son seal kogu liidu eelarveEi, näitlejate liidule, näitlejate liidu eelarve. Liiga maksud. Kulka toetus. Need rahad, mis tulevad esitajate rahad, mis tulevad vastavalt lepingutele rahvusringhäälingust ja igalt poolt mujalt, kes mida nagu kes mingid rahvusringhäälingul on küll hetkel praegu jah, kindel summa. Tallinn film, eks ole, mis antakse DVD-sid välja ja nii edasi, noh nende pealt. Me kogume raha. Kas need lähevad siis nagu näopõhiselt, et need, keda, keda, kelle osatäitmise on näidatud et siis nüüd nendele jagatakse laiali nendele, kes statistikat, mina ise, teine pühade exceli tabelitega. Tohutu töö, no tüütud, ega ta nüüd nii hull ei ole, aga me üritame nagu minna, kui nüüd rääkida ometi hingastasime, üritame minna nagu minuti põhilistele nii-öelda asjadele minut rahvusringhäälingus, korduse minut maksab teatud hulgas. Mis puudutab neid tariife, eks ole, meil on televisioonitariifid, raadiotariifid teatritariifid ja nii edasi. Ehk siis selles suhtes me, me kutselise tingimus on nagu see, et sa, et sul on leping, mingi leping, et sa teed mingit seda tööd. Siis sa võid kuuluda meie liitu. Ehk siis me ei ole, nagu konkreetselt Inglismaal on näitlejate liitu kuuluvad ka telediktoreid kuna see on eelduseks see, et sa metsa esitad, võõrast teksti. Nemad esitavad ka võõrast teksti. Muuseas, kuidas, et avalduse alusel ja osalviga vastei juhatus otsustab juhatuse juhatusel. Solidaarsusprobleemid täitsa huvitav teema, et, et noh, ikkagi nii palju need, kes on ikka jala ära murdnud, need ikka küll väga hästi, kui väga hästi, kui asi see näitlejate liit on, et et, et ma arvan, et et kuidas need, ma ei saa sellest nagu peaks olema nagu suhteliselt tugevam minateadvusega nagu ja aastaid laval karastunud nagu inimesed, et et see on nagu nõme tegevus, kui nüüd alla nagu ja teevad noh, sellepärast, et noh, midagi teha inimestel. Aga, mis siis on, tähendab, tegelikult on ju niimoodi, et noh, ametiühingu puhul või mis iganes autorikaitse puhul, eks, et isegi kui näiteks teed alla tariifi, siis tuleb nii-öelda tuleks ametiühingul minna ja nõuda see nii-öelda puuduolev summa ise sisse on ju. Et see peaks olema nagu see, et lähed koputab, et noh, põhimõtteliselt see, kuidas autorikaitse töötab. Jah, aga, aga see on, see on, see on lepinguline suhe, me oleme ka selle peale mõelnud tuleviku mõttes, et et kuna meil praegu liitu astunud liige meiega, eks ole, annab allkirja, et astub liitu ja ta kohustub täitma kõiki liidu juhatuse poolt välja töötatud neid asju ja täitma põhikirja ja nii edasi ja ühesõnaga ta delegeerida teatud esitaja autoriõiguse seaduses tulevad esitajate varaliste teatud varaliste õiguste kaitse, Telegeerib näitate liidule, ehk siis meil ei ole konkretiseeritud, milliseid milliseid esitaja rahalisi õigusi meie teostame. Ehk siis tegelikult on tal reaalselt õigus ka ise neid õigusi teostada, mis tal peabki tegelikult minu arvates olema. Aga kui kritiseeriks need ära ja selleks selle peale lepingu nagu autorikaitse, eks ole, see autorikaitse ühing teeb siis tegelikult ei näitlejal ühtegi õigust, ühtegi lepingut ei saa sõlmida, aga selleni me ei taha minna, et me tahame kuskile vahepeale jääda. Muidugi meil tuleb, seal on tulenevalt sellest nagu palju probleeme ka rahvusringhäälingule selle heeliumiga konkreetselt praegu. Et nad tahavad, et kõik oleks kuskil mustvalgelt kirjas. Aga, aga see eeldab seda, et me muutume agentuuriks kuigi tegelikult teatud agentuuri nii-öelda asjad meil on, sest et ma tahtsin seal kodus kodulehest rääkida, et meil on nagu näitlejatel Liidu koduleht, kuhu iga liige saab sisse logida, ta peab ise arvestust oma oma piltide, oma videode, oma häälenäidiste üle, mis tema nii-öelda kontol seal on. Ja, ja, ja need kasutajatunnused või nad ei ole avalik, vaid nende kasutajatunnused ja ligipääsu paroolid on meil jagatud kõikidele filmi stuudiatele, Televisioonidele, reklaamiagentuuridele, kellel aga ehk siis me kasutatakse nii-öelda kataloogi tasuta jätta, aga kui oleks agentuuris, peaks hakkama raha küsima ja nii edasi näitatest lepingut sõlmima. Ja vahepeal on meil juttu filmitootjatega sellest, et pidime toodetud nagu väga igatseks, et näitlejatel oleks agendid kunagi üheksandate alguses Eestist prooviti sinna, aga see ei jõudnud kuhugi välja. Aga nende soov agendiks oleks, agendile oli see esmane, see, et siis on näitlejad hea teatrist kätte saada. Teatud kuu aega, siis agent teeb justkui kik muudab nii-öelda teatrite plaani ümber. Ehk siis noh, reaalselt nagu mõtet sellel ei ole. Oleme visanud, nüüd viskasime isegi eelmine juhatus 92 inimest välja liikmemaksu tasumata jätmise eest. Meil ei ole konkreetselt nagu, nagu teada asju, et keegi teeb alla drifti. Üks üks juhtum jõudis meieni ametlikult aga. Aga see inimene sai hoiatuse, sest meil ei ole reaalselt nagu me ei saa öelda, et ta tegi, Allad reisib, lihtsalt kuulen tagantjärgi keegi on kellelegi pakutud nii palju ja, ja palju. Meil on muidugi näitate solidaarsusest meil näitajate liidul must nimekiri olemas. Palun kirjutage sinna, ma ütlen neile, palun kirjutage, kui teil on mingi keegi ei maksa raha või maksab alla või palun kirjutage, teised teavad nagu. Üks liige, Tarvo Krall kirjutas kunagi ühe kohta, et see maksnud raha ära ja see sai sellest teada, maksis ruttu raha ära, vot selline positiivne on edenenud. Aga reeglina näitlejanna. Ma saatsin ükskord isegi miski kirja laiali, et üks teatud-tuntud tegelane Eesti seriaalimaailmast, üks produtsent, jah, sa tead, kellest ma räägin, ei taha raha maksta ja ja pärast tuldi, mõned näited olid minu peale isegi pahased või läks, et kuidas ma saan, et ta ju annab meile tööd, seda, kuidas ma saan talle kohta halvasti öelda, et ta ei maksa raha. Aga vot selline selline selline sellist suhtumist on ka, et vaata, ongi et ma tean ka mitmeid reklaamiagentuure, kes tegelikult on näitlejatele võlgu ja kes maksavad vähem ja aga noh, mina ei saa neid, kuna see ei ole minu juhtum, ei tohi panna liidu juhina sinna häbiposti, aga inimesed ei pane, noh, see ongi see, et nad nagu kardavad või nende ametinäitlejaks nii-öelda ametiuhkus või Nad ei taju seda, et nad, et nad võiks olla keegi, nad on pigem nii-öelda tajud ennast mingisuguse palgatööjõuna, kes on nõus kõik alla neelama, et teha midagi. Et see on nagu minu jaoks suurim probleem. No mul on niisugune küsimus, et noh, et teil on igasugused tõenäoliselt ideid käinud, et mida, mida veel võiks teha, eks ole, ja et kas te, kas te, kas te nagu veel mingite oma tegevuse nagu laiendamist, nagu olete te eelmist, eelmiste juhatuste nagu tegevust siis korrigeerinud ja niisuguseid noh, leidnud, et mind huvitab nimelt nagu kuivõrd on see, kuivõrd on see poliitiline, see ametikoht, eks ole, juhatus. Ma vastan nagu pikemalt. Ma olen juhatuses istunud alates selle liidu taasloomisest, ehk siis ma räägin niuke Veres on selline ametiühingutegelase Patšill sees, et et ma ronisin kohe sinna ja ma olin juhatuses nagu algusest saadik olnud. Ja, ja väga tore oli seal olla vanemad, targemad mehed. Ja nüüd ma olen paraku jõudnud nagu sellises ikka ja juhatus on ümber. Teised inimesed on juhatuses mul ilgelt, mitte kellegi käest juhatuses nagu päriselt nagu nõu küsida. Et mis me teeme, et selles suhtes on nagu mul hea muidugi olla, et ma võin ükskõik mida otsustada ja kõik on nõus, aga aga tegelikult on see probleem ja me väga ei ole ümber muutunud seda nii-öelda oma näitajate liidu, sellist selliseid põhimõtteid, mille, millega me alustasime, et need on säilinud siiamaani, me oleme muutunud ümber mingisuguseid ta riista, eks ole mingeid põhimõtteid, selliseid pisiasju aga selliseid asju, et meil on kõige tähtsamad tervis looming ja. Jah, ei ole muutnud tulevikuplaan, mis ma nägin lään ette, et, et me peame muud võtma endale professionaalse asjaajaja ehk siis mänedžer sinna etteotsa, et see oleks nagu põhimõtteliselt kõige suurem muutus. Ja Mul on tulnud ettepanekud ka, et luua liidu sees üks agentuur, üks näitleja oli varmalt nõus seda enda peale võtma. Väga ei taha seda siis see läheks nagu noh, kaotaks loomeliidule mõte, kui kui, kui meie sees oleks mingi suunav paralleelne mingi äristruktuur. Ja me lubame lahkelt, me teeme tasuta, luban lahkelt oma andmeid ja kõiki asju kasutada, aga aga me kaitse sellega loomingut. Just meie nagu kõige suurem häda ongi see, et noh, ühesõnaga eks ole. Me oleme tihtipeale palgaläbirääkimistest, teatrietendusasutuste liiduga, eks ole. Jaa, jaa. Me ei suuda isegi kaitsta südamest, noh, Vene Draamateatris juhtus ju, ma räägin natuke, alustab, seal juhtus, eks ole, kui see remont oli seal, siis ma ei taha kedagi taga rääkida, aga asjad läksid natuke halvasti ja seal jäeti mingid asjad tegemata ja suured võlad tekkisid ja ühesõnaga riik natuke toetas, aga tegelikult pühkis käed sellest puhtaks ja nüüd me Vene Draamateatri näitlejad jõudsid sellesse seisvat, neile maksti vist mitu kuud järjest 4350 miinimumpalka ehk siis proovisid Tallinnas hakkama saada. Ministeerium ütleb küll, et ta toetab, aga tegelikult reaalselt nagu selle selle asja ära klattimist ei ole siis tegelikult kõik juhtimisvead mis, mis tegelikult ministeeriumi ja teatrite poolt tehakse, langevat kaela kollektiivile. Ja kaasa arvatud ka näitlejatele. Ja vot seda asja me ei suuda kaitsta. Meil ei ole, seal on nii palju mõistust, et kuidagi nagu kuidagi koost lavastajate lavastus kunstnikega seda asja nagu niimoodi Parim kaitse ongi see miinimumpalk tegelikult et noh, põhimõtteliselt, et et nagu nulli peale lükatud, eks, et jäeti alles noh, mis on nagu vähim võimalik. Et see ongi tegelikult ju nagu ametiühingu mõte, mida rohkemat teha ei saagi, jah, aga see on teistpidi on see, et midagi ei ole teha, eks ole, nüüd muutus töölepinguseadus, meil on küll kollektiivleping, eks ole, kus on nii-öelda paremad tingimused. Aga ega ministeerium nii-öelda rahaandjana ei arvesta sellega, et tema allüksustel on mingit kellegiga mingit kollektiivlepingud, kus on sellised tingimused? Raha on niikuinii üks, ehk siis me saame nagu reaalset ametiühinguna kaubelda selle raha eest, mis, mis juba olemas on, ei suuda nagu juurde võidelda. Parim näide sellest, noh, on need streigid, eks ole, mis teatrites on muutunud nagu noh, see on, naeruväärne on, eks ole, siin oli õpetajate toetusstreigid ja TALO streiki seal põhiline argument alati on, et aga publik tuleb saali, mis me neile ütleme, ega publik süüdi ei ole. Et see on selline selline mentaliteet, mida ei ole, nagu see ongi solidaarsus, et me ei ole suutnud ei ole suutnud muuta. Ma arvan, et see muutub kusagil, ma käisin siin lavakunstikoolis loengut pidamas näitleja aust ja väärikusest, kurat, noor põlvkond, teede kasvate peale alge, teie need, kes, kes nagu muudavad asja, aga aga ma loodan, et see muutub ajaga, et me ei suuda nagu suuda nagu seda kahjuks praegu midagi muutub. Müügist riikidel on tore, et me oleme neid toetusstreike päris palju teinud, ma olin tol ajal Viljandi teatris tööl veel, jaa. Kuule, õpetajate toetusstreik, siis, siis ainuke, mida AKs Viljandis näidati, oligi siis näitlejate suured plakatid. Suur show. Paraku ei olnud sellest ka midagi kasu. Streikija. Minusse äratanud. Praegu praegu küsimusi ei ole, siis äkki Airi räägib. Peale meie versiooni asjadest. Võetavast tulevikust. Okei, kui ma vaatan siin saalis mulle tundub, et selles kaasaegse kunstiliidust kui sellisest väga palju, kõik oleksid enam-vähem natukene kursis mis olla võiks, hetkel on ta informaalne liikumine, siis võiks niimoodi nimetada mis formaliseerib ennast peatselt MTÜna ja taotleb siis ka tunnustust loomeliiduna ja me oleme arutlenud nende võimaluste või noh, nende võimalustele, mis oleksid nagu mõttekad ja umbes selline mudel, mis ühendab siis ametiühingute loomeliitu tundub kõige asjalikum, autoriõiguste kaitse teema on, meil ei ole veel tõstatanud, aga ma aiman, et ilmselt mingeid tõstatub. Ja ütleme selle kaasaegse kunstiliidu loomise ajendiks, siis eelkõige olidki need tööteemalised küsimused, et see ei ole juhuslik. Ta hakkas organiseerima pärast seda Andersoni poolt korraldatud konverentsi jaanuarikuus. Mis tegeles kodanikupositsiooniga töö soetusi, kus ütleme kultuuritöötajate teemat puudutati vähel frustreeritud rahvakoolist lõpuKuku klubisse juhatustes hakata organiseerima. Aga ma võib-olla kommenteeriks siis ütleme tegelikult sinu jutu taustal sest ma arvan, et see on täpselt see mudel nagu, kuhu poole me peaksime püüdlema. Ma võib-olla kommenteeriks lühidalt neid küsimusi, mida me oleme tõstatanud nende koosolekute käigus, mis on olnud sellised kah informaalselt organiseeritud. Ja edaspidiseks võib-olla arutada neid võimalusi, mis meil on. Kõige esimene kõige, võib-olla suurem teema, mille me oleme tõstatanud, on just nimelt see miinimumtasude teema. Ja see on seotud võib-olla eelkõige just asjaoluga. Ta elame situatsioonis, kus kunstniku tööd ei tunnustata, kui tööd ei, peaaegu ei tunnustata, kui tööd. See kehtib kunstnikke suhtes võib-olla pisut rohkem kui kuraatorite ja kriitikute osas, kellel on pisut lihtsam oma töö eest tasu saada. Ja ma arvan, et teine pool selles probleemis on see, et mul on tunne, et kunstnikud ei teadvusta ennast kui töötajaid. Ja see oleks asi mille suunal üritame töötada ja ma arvan, et kõige esimene asi, mida teha, on just kehtestada need miinimumtasud või tariifid. Nii et ütleme, kui kraatrit kureerivad näituse, siis oleks võimalik öelda, et näiteks ei ole võimalik realiseerida ilma etta kunstnikele makstakse töötasu ja et see ei oleks nagu asi, mis lendab esimesena eelarvest välja, selleks et näituse saaks realiseeritud, sellele oleks ka mingi selline, ütleme, seaduslik. Institutsionaliseerinud põhjal, mis te naerate. Okei, teine teema nende miinimumtasude kõrval sotsiaalsed garantiid. Ja siin tuleb mängu see aspekt, et kui me räägime kunstniku professioonist õige kuraatori kriitikuses, siis meil on ikkagi vabakutselise on meil väga palju. Need, kes teevad mingisugust, kellel õnneks ainult põhitöökohad olemas, siis nad ei tegele seal ütleme loometegevusega, mis on see proper, kunstniku töö, nii-öelda? Ja arvestades seda, et kui me nüüd Harri Taliga kohtusime kolmapäeval, siis siis ta tõi välja, et ütleme, sotsiaalsete garantiide süsteem Eestis on, on lisaks sellele solidaarsus aspektile maksupõhine ja kui me mõtleme nendele lepingutele, mida sõlmitakse kunstiväljal, peaasjalikult piirdub nende litsentsitasudega, kus siis sotsiaalmaksu ei rakendu mis ühtlasi tähendab seda, et, et need inimesed, kes nende litsentsid lepingute all alusel töötavad, jäävad ka ilma nendest sotsiaalsetest garantiidest, mis sotsiaalmaksu tasumisega kaasneks. Et ütleme, nende sotsiaalsete garantiide seisukohalt On väita seda, et kunstnike, ütleme, põhiõigused on täiesti kaitsetu, kehtib ainult tegelikult kui me räägime õigusest tervishoiule. Sest et ütleme, see haigekassakaardi olemasolu või mitte olemas nagu väga kahtlaselt reguleeritud ülejäänud küsimuste puhul alaõigus pensionile, reproduktsioonile tasustatud haiguspäevadele, tasustatud puhkusele ja muudele sellistele asjadele, et et nende puhul tegelikult saab öelda, et mingis mõttes on reguleeritud, aga siis küsimus on nendes siis hakkame rääkima summadest, et, et ma ei tea paari päeva tagune Evelyn Seppa Facebooki püstitatud postitus, mis kas eurodesse kehtivad sotsiaalsed garantiid Eesti vabariigis toonsid paar näidet, lastetoetus 20 euri, lapsehooldustasu 40, rahvapension 130, alampalk 280 ja elatusmiinimum 85 eurot. Ja see on see, mis on kunstnikele ka vabale kutselistele kunstnikele, eks ole, teatud teatud ulatuses tagatud. Kui tõesti midagi muud ei ole. Nii. Siis võib-olla veel, kui need viidata sellele tänasele kohtumisele, siis. Ma arvan, et see oli selline väga produktiivne kohtumine, kus me mõtlesime välja sellised paar konkreetsemat asja me ei lähe suunal tasuks töötada ja üks neist võiks olla seoses nende selle sotsiaalmaksu tasumise või mittetasumisega. Et võiks välja käia ja läbi suruda sellise idee, et ütleme, kui kui kunstnikule makstakse loometoetusi on näiteks, kas siis kasvõi Kulka kaudu need aastased loometegevuse toetused, mis on siis nendele kai rakenduse sotsiaalmaks ja see tuleks võib-olla sinna juurde siis tekitada, sest et no mida tähendab Kulka poolt väljamakstav loometoetus, on see, et kunstnik saab teha tööd, saab tegeleda loometegevusega, mis ongi tema töö. Järelikult tuleks tunnustada seda, et teda tuleks tunnustada siis töötajana. Ja me mõtlesime ka sellisele kompromissvariandile. Mis võiks võtta fookus eelkõige just selle ravikindlustuse, mis on sellest sotsiaalmaksust 13 protsenti, et vähemalt see nagu on absoluutne miinimum Mis tuleks ellu rakendada? Ja kolmas teema, mida me oleme arutanud, on, on siis see loovisikute seadus? Seal esmajärjekorras on probleem siis sundChiastamine või mille ristasime, kolab Sliiaks füüsilisest isikust ettevõtja vaid loovisikust, ettevõtja, mis on siukse tavalise majandusmudeli unelm, kus kus iga kodanik ongi põhimõtteliselt ettevõtte sihuke Kalczerpra nöör, mudel, kus siga kultuuritöötajale ettevõtja. Ja nüüd küsimus on selles, et valan, et iseäranis vabakutseliste seisukohalt see Sunsi ja seda tuleks sealt loovisikute seadusest ära muuta nagu lihtsalt ära muutma. Nii neljas punkt, võib-olla on see, mis, mis. Mis puudutab loomeliite Ja ütleme oma eesmärkide elluviimisel, mida ma Sis Boraadiliselt nimetasin, kuna meil nad on sporaadiliselt lühikese tegemas või ajurünnakuperioodi jooksul esile kerkinud. Me oleme aru saanud, et, et mõttekas oleks ikkagi taodelda liikmelisust Eesti Kunstnike liidus lihtsalt sellepärast, et kui teha nüüd eraldi loome liitmis, peab taotlema tunnustust kultuuriministrilt, millele on vaja tekitada eraldi eelarverida. Eks ole ministeeriumi eelarvesse ja see võib olla keerulisem ettevõtmine. Kui kui lihtsalt liituda juba ühe eksisteeriva loomeliiduga, kellele siis millele siis rakenduvad, rakendub ka näiteks loovisikute seadus, mille kaudu oleks võimalik nagu rahasid viimaselt suunata. Ja nagu ma juba mainisin, siis ütleme, ametiühingu ja loomeliidu vaheline mudel tundub nagu kõige-kõige kohasem praegu. Ja võib-olla viienda punktina, mis nad seda töötingimuste alast problemaatikat nii palju ei puuduta, siis ja kui rääkida kaasaegse kunstiliidust, siis üks eesmärke, mille me oleme püstitanud, on võib-olla rohkem seotud sihukse kaasaegse kunsti renomee või imidži ka ühiskonnas, et kui meil jätkuvalt on Jüri Arrak see inimene, kelle poole pöördutakse või on aja arvamust avaldada mingis küsimuses, mis puudutab kaasaegse kunsti kaasaegset kunsti, ta kasutab seda võimalust innukalt ära, selleks et näidata oma põlgust kaasaegse kunsti vastu siis see võiks kaasaegse kunstiliit, võiks olla siis see kutseühing, mis, mis ka jõulisemalt sekkub sellistest küsimustest. Ja ma arvan, et see on praegu niisugune lühikokkuvõte nendest põhilistes küsimustes, milles me nendes Vormides, kui me kokku oleme saanud, oleme olnud nagu suhteliselt ühel nõul, sest et ütleme see koosolekute pidamise kordan olnud selline suhteliselt juhuslik, et kes tuleb, see tuleb. Ja on mõned inimesed, kes on nagu aktiivsemalt osalenud ja teised, kes näidanud oma solidaarsust, aga need on küsimused, kus me oleme jõudnud ühele nõule siiani. Mingit juhatust ei ole, pole MTÜd. Ta ei, mulle, mul ei ole küsimuseni kõigega nõus ja ma mulle väga meeldis kaudselt paeltega. No ma lihtsalt unustasin ühe asja rääkida, et me oleme nagu tulevikuperspektiivina arutanud, ütleme ütleme sellist nagu Soome mudelit liiduna. Et kus, kus meil ei ole nii-öelda teatrijuhtidega kokku lepitud nii-öelda liikme miinimumpalkasid, vaid me lepime kokku, et näitlejatöö maksab nii palju. See tähendab seda, et iga inimene, kes lavale läheb, talle peab maksma näitleja palka. Ehk siis see nagu saaks meile nii-öelda liikmelisuse suhtes nagu vabamad käed ja teisest küljest jälle kui oleks tal valida, kas panna lavale lavamees või professionaalne näitleja, siis ta hindan sama. Ilmselt ta vahib näitleja ja ma loodan, et, et, aga, aga me ei ole selleni jõudnud, see meil koeks on üks, 10 aastat praktiliselt juba kuklas tiksunud, et kas proovida seda või mitte, noh, ma ei tea. Mul on üks mõte seoses selle näitlejate loomeisikute esindamisega, kuna siin tuli hästi selgelt välja, et nad ei ole suutelised seda tegema. Et kuidas ikka oma tööandja käest küsida, maksa raha ära, teine katalised ei anna sulle tööd, kui sa nii ülbe oled. Eesti kontekstis mõistetakse seda raha küsimist mingisuguse ülbusega ülbusena, et umbes nii, et oota loomeinimene või kunstnik, kuni sulle siis antakse, kui, kui sellele andjale meeldib. Aga minu arust see praktika mujal maailmas on ju väga levinud, et Eestis võiks nagu rohkem sellest endale aru anda, et nagunii nagu ise on seda raha ikkagi väga raske töötasu, ütleme Läänes on see rohkem levinud ja tänast anomaaliat, mis on tekkinud siin ühel konverentsil, ma mäletan Sirje Helme tõi välja otse Ida-Euroopa kunstnikega või siis eesti kunstnikega suhtlemine on siis umbes selline, et kuraator, siis pöördub viisakalt kellegi poole, siis kunstnik küsib, et mis te maksate. Et noh, tõepoolest tegelikult väga oluline küsimus, eks ole. Aga võib-olla ei ole viisakas nagu niimoodi seda alustada, ent loomulikult töötasu on hästi oluline, tähendab et noh, laiemalt nagunii nagu milleks on advokaat, eks ole, kohtades nagu enda isikuti oma asju puudutavaid küsimusi ise ajada, iseennast esindad alati väga raske. Jah, see, et kahjuks nagu, nagu enamus ühiskonnast on ilmselt ikkagi veel kuskil 18. sajandi 19. sajandi lõpus, eks ole, kus näitlejad meil meie ala töö tegijaid võeti kui lihtsalt kloune Comendi tegijaid. Aga, aga see suhe Suhe meisse paraku on niisugune täiearulised peaaegu täisealised. Lapsed küsivad, et olgu, aga mis aga ikkagi, mis töötajaga päriselt teete? Kui te siin õhtul tantsite, trummid autoga päris töö, mis on, et see on testinud täiesti. Praegune seis. Ja, ja me ei ole ise suutnud ennast nagu kuidagi nagu paremini kehtestada või, või rääkida endast või noh, mis sa ikka räägid seinale. Aga see puudutab ka seda, et tegelikult näitlejad nagu tegelikult ei oska raha küsida või kardavad raha küsida, see on ka seesama asi, et tegelikult tööandjaid on vähe ja peaasi, et töö saab tehtud. Sest on ka selliseid juhtumeid näitlejatega see oli, see ei olnud üldse, oli, mõned aastad tagasi ikka kutsuti esinema ja kui jutt läks rahale, siis assa. Et kas raha ka siis, et aga teil on ju esinemisrõõm. Saate ju sellega, et, et me võime rääkida nagu lepingutest, mille ma räägin nagu mingite inimestega korduvalt seletan neile ära, et mismoodi seda lepingut teha ja mida see punkt sellest tähendab. Aga kui nad tegelikult ei tea? Ei tunne huvi, siis ei jõua mitte kuhugi, ma pean järgnevalt täpselt sama asja seletama, sellepärast me oleme. Me oleme püüdnud teha ka seminare, ütleme, kuidas sõlmida lepingut, mida teha siis. Aga noh, sellest ei ole kasu, sest et see ei salvesta kuhugi? Ei, see ei ole selles suhtes noh ega paljudel inimestel peagi või et saaksime proovi tegema, ma arvan, just. Raha lugema, et see on seisja. Me ei ole suutnud kuidagi nagu välja mõelda, sedasama asjata. Agentuuri värk nagu on, tõesti, me oleme. Ma tahan öelda, et me oleme püüdnud ka nii-öelda sotsiaalsete garantiide on ka natuke tegelenud, on, meil oli siin vahepeal suurepärane idee luua. Kodutute näitlejad või sellise asja, ehk siis selle Rahvuskultuuri fondi juurde luua üks allfond. Ja mõtlesime, et küsime kultuurkapitalilt selle fondi tegemiseks algkapitali aga siis selgus, et see ei ole seaduse järgi võimalik ja sinna see jäigi, sest meil seda endal seda raha ei ole tsed asutada. Ja mis meie noh, tegelikult kui nüüd teile öelda, siis soovituseks, et noh, meil meie lipukiri on alati olnud see, et, et me oleme täpselt nii tugevad, kui meil kõige nõrgem liige on, et et siis selle järgi tegelikult väga nõrgad väga-väga nõrgad. Aga nii on Ja siis veel tariifide järgi tegemist siis, siis meil on ka see printsiip põhimõtteliselt, et sa teed kas Treifi järgi või det tasuta. Et oma loomingu kinkimine on täiesti arvestatav asi minu mõrkustovski sinna suunda liikuda, et et noh, et esinemisrõõm on vaat et seal on väga konkreetne ühik, eks ole. Et ka see noh Ja muidugi noh, ka Eesti kaasaegse kunstiväljal ongi ainult imelik, aga esinemisrõõmul põhineb sellel, et seal uskumatu, see on täiesti uskumatu, aga sisuliselt, et. Korra mõtlesin selle lavale, see Soome mudel, eks ole, et kuidas kunstimaailmas võiks välja näha, et. Väga-väga keeruline rakendada asjadest, aga väga huvitav mõte iseenesest, et. Selles mõttes, et ma ei tea, kas Hannes Kaljujärv siis saaks, nagu nad põhimõtteliselt ei ole ju näitlejaharidusega. Et kuidas te seda nagu professionaalsest mõjutada liidu liiget. Et noh, kunsti puhul on tihtipeale samu küsimusi küsida, et nad on meil mitmeid kunstnikke, kes tegelikult ei ole kunstiharidusega. Aga kas see on täiesti arvestatavad tegijad, eks? No seda on lihtne, siis lihtsalt aktiivsuse professionaalse aktiivse järgimata. Küsimus. Komisjon, mis vist määratleb seda kutsemeisterlikkust või professionaalsust või see on, see puudutab teatriliitu, see on, see on nii-öelda kutse või kutsestandardite mingisugune väljatöötamine. See puudutab eeskätt selliseid. Kuna kuna teatriliidu juhatusel minnakse kultuuriministeeriumis üle teatrite rahastamisel, aitavad seal kehtib siiamaani, eks ole, siis tehakse neid uusi tabeleid, mismoodi riigi käest saada. Et et see skeem oleks nagu selles suhtes nagu läbipaistev, et ministeeriumi saaks hämada rahadega teatrite rahastamisel, et et kogu see kutseharidus, nende standardite ja see asi seal nagu selle teenistuses, et ütleme, esimese kategooria lavamehe palk on selline teise maa selline ja selle jaoks teater töötaks, tal oleks vaja ühte esimese kategooria ühte, teise, kolmanda oma ja see kõik kokku maksab nii palju ja sete teater oleks siis, seal on vaja kolme lavameest. Ja see on nii-öelda alus ja seal alus, mille pealt raha küsida. Et sellest ei saaks taganeda. Aga ma arvan, et kui keegi tahab teatrikunstisüsteemi võrrelda, siis minu arust nad on võrreldamatult teatrile on selline hierakiseeritud süsteem vist nagu rohkem oma kunstilist näiteks küsimus oli siin nagu kutsehariduse siis ametikoha vastavuses siis ka kunstiakadeemias on minu arust neid kellel ei ole kunsti, kõrgharidust, kõrgharidust isegi üldse mitte. Et kes on ikkagi professorid. Nii et vastavalt nagu teenetele, vot ma arvan, et see ei ole nagu väga. Meil on põhikirjas eraldatud ainult haridusega mitteharidusega, näitleja on eraldatud ainult selle järgi, et kes, millal saab hääleõiguse. Üldkoosolekul ilma hariduseta saab vist paar aastat hiljem. See on kogu eristus modimeerista. Vahepeal on mul üks võib-olla sinna liitu kuuluvad ainult näitlejad ja mitte, ütleme teatri töötajad laiemalt. Infrastruktuurid, lavatöölised. No ma töölistel on, lavatöölistel vist ei ole, aga lavad tehniliste liit on ka need grimeerijate ühendused ja kõik on igalühel on reaadi. Aga nendele läheb kuidagi aeglaselt, sest et eks nende kaader on nagu voolavam ka. Kunstivälja lihtsalt selle, ma arvan, et see vahe on sellest, et, et see multi-tasking on nagu väga levinud. Et sa teed nagu ühel hetkel ühte, teisel hetkel teist ja seda vahele nagu raske defineerida siis kes on, kes? Ma pean ütlema, et selles sotsiaalsed garantiid, et kõik need haigekassad ja pean kahjuks ütlema, et me ei ole jõudnud isegi nendega asjaga tegeleda, sest me oleme nagu siiamaani võib olla ebaausalt või ebaõiglaselt, tähendab keskendunud nagu siiski töötavatele näitlejatele et nende tööd ja loomingut kaitsta, mitte mittetöötavate näitlejate sotsiaalseid garantiisid välja mõelda. Me ei ole suutnud seda teha ja me ei ole nagu meie teravik on suunatud olnud teise kohta. Mis ei tähenda seda, et tegelikult, et see on probleem, sest et eriti praegu, kus, kus sellisel majanduslikult keerulisel ajal nad võtsid vastu teatriohvitseri kartellikokkulepe, et nad ei palkariti vabakutselisi näitlejaid. Meie puhul, see on selles mõttes raskemad, see tööandja on lihtsalt hägusam, et teil on nagu need konkreetsemad tööandjad on lihtsam, eks ole läbirääkimisi pidada kunsti vallas, see on ka nagu sest, et see on nii nagu laiali hajunud, eks ole, seda tööandjad on raske määratleda. No meil ei ole näitusemajade, noh nagu neil on, eks ole, etendusasutuste liit tegelikult nagu näitusemajade liitu ei ole, on ju see tähendab seda, et ministeeriumil ei olegi kellelegagi jälle rääkida. Jõuame tagasi sinnasamasse algusesse. Et kus, noh, et neid isikuid, kellega kõnelda, tegelikult jube vähe. Et minule isiklikult kuraatorina see väga meeldiks kui, et noh, ma pöördun nagu kellegi kunstniku poole, eks ole, seda küsib mu maitse on, ja siis ma ütlen, et noh et miinimum miinimum, nii oli, aga need noh, ja antud hetkel ma ei saa. Mulle see väga meeldib. Aga noh, tegelikult, ega me jõuakski nagu maksta väga palju, noh see. Sest, et. Ma arvan, et keegi ei ole ette näinud seda, et kunstlik teed tööd, kui ta teeb näitust ja et et näitusemaja on, on siis tööandja selles suhtes nagu et noh, need, et see noh, et ikkagi on nagu ettevõtja loogika, tegelikult domineerib seda nagu kunstikunstnik on nii-öelda ettevõtja, kes loob tooteid, müüb neid tooteid turul nagu leivapätse, tähendab. Meil on sama probleem, et tegelikult nagu teatrite rahastamine on langenud nagu, nagu sellisele tasemele, kus juba pool pool nii-öelda teatri eelarvest vähemalt tuleb juba ja tuleb nii-öelda piletite müügist, ehk siis kui 10 aastat tagasi veel see summa võib arv oli umbes 70 protsenti tuli riigilt, 30 pidid ise teenima siis nüüd on see paraku selline turu värk on nii, noh ühesõnaga meil on probleem teatristruktuuris üldse, et erakapital on tunginud nii-öelda riigistruktuuridele raskelt sisse ja käib üks kommertsi tootmine ja tegelikult seda tehakse ka selle sildi all, et noh, me peame kuidagi hakkama saama, ehk siis süsteem hoiab seal see sees ennast ise loob endale töökohti ja maksab palka ja teenib, ehk siis tegelikult tekib mingisugune paralleelstruktuur, millel ei ole nii-öelda suurt sõna kasvatades kunstiga mitte midagi tegemist. Ja noh, midagi ei ole teha Kultuuriministeeriumi nii-öelda kultuuripoliitika piirneb ainult arvude kokkulugemisega, siis noh, me ei suuda, noh see ongi sama asi jälle. Noh, tegelikult me peaks loomeliidul on sellel sellega tegelema. Aga, aga noh, lihtsalt ise peab veel tööd tegema ja arve peab kokku lööma, et lihtsalt ei jõua niisiis suurelt struktuurselt mõelda ja neid asju ajada. Me tahame muidugi tunne ametiühingu täita veel ühe Kalju Komissarov kunagi rääkisid Soome näitlejate ametiühingust, et ta tegi seal, tegid kuskil Kaianis vist tegid proovi ja ja neil on seal väga-väga selge asi, hetkel kolm lõpeb proov ära, inspitsient tuleb lavastaja, siis aga mitte midagi öelda, tuled pannakse põlema, kõik proov läbi. Ja Snap pidin pidi proovi tegema, siis nad tegid salaja proovi. Panid viinapudeli pitsid lavale, et kui keegi tuleb Et me oleme püüdnud ka neid ametiühingu asju kuskilt maalt, nagu mõistsin, see et selle peale Et kui sa tingimata oled näitleja või kui sa oled näitlejad, sa tingimata ei pea töötama või me ei võitle selle eest. Sest et kuskilt peab ikka mingisugune looduslik valik toimima. Mul oli mulle meenus, et täna vist avati üks skulptuur Tallinnas. Ja siis sellega mulle meenus, et hakati vastu võtma mingeid kingitusi ja siis hakati vastu võtma aste seadust, mis puudutab siis otseselt justkui kunstnikke ja nende seda majanduslikku huvi. Ja selle seaduse, mingis arutelus kuskil kunstnike liidu nendes veebitagatubades, mida ma enne ministeeriumi puhul surfasime, oli nagu tohutu teemad, aga et kuidas sinna seadusesse sisse kirjutada niisugune kaitseklausel, et täitsa protsendi seades, et näed, selle alusel tuleb tellida kunstiteoseid eesti kunstnikelt. Et kas nagu ma saan aru, et näitlejate puhul Eestis võib-olla see ei olegi nagunii sõpramaks, teil on mingit siukest protektsionismi kaasust tekkinud näitlejad ütlevad, et nii, et meil on siin liit, aga nüüd tuuakse kuskilt sisse. See on tegelikult probleem, see on nukuteatris olnud probleeme, Vene teatris on ta pidev probleem, sellepärast et, et nad püüavad seal omavahel kuidagi nagu hakkama saanud, nendel on väga keeruline seis, eks ole, nad ainukene venekeelse näitlejatööandja on Vene Draamateater, Vene teater Eestis tähendab siis et ta on sellele neid kohutavalt nagu seal raske, raske nii-öelda töö kaotuse üle elada ja kohutavalt elavad üle ka neid, kui mujalt tulevad näitlejad siin tööle. Aga ja nukuteatris oli ka vist sarnane probleem, sest seal sinna tuli üks pealavastajaks, üks mujalt mees. Aga üldiselt meil ei ole jah, sest et noh kes meist, kes sealt Lätist ikka tuleb, siis Eestisse teatrisse mängima ei tule. Ja samas me ei saa ka välja. Põhilised. See on nii laide me sellega ei puutu kokku, sellepärast et sellega tegeleb ristitantsijate kutseliste tantsijate liit. Eraldi. Tead, ma mõtlesin nagunii, asjalik on kõik olnud nagu ei annaks Jaanile sõna. Seda võib, ma tahtsin ette lugeda, kuna Jaan Elken ei saanud kahjuks tulla, aga ta on avaldanud sirbis nagu kokkuvõte oma võitlusest viimase kolme aasta jooksul. Siis noh, seda kõike ei ole ette lugeda mõtet. Ma loeksin ainult siit ühe lõigu, mis räägib just seda noh, et põhimõtteliselt on paralleel olemas näitlejate liidu tegevusega ideaalis ja me rääkisime sellest ennem ka pisut. See lõik kõlab nii. Sotsiaalne mõtlemine tähendab ka enda kui kunstniku positsioneerub kriimist sootsiumis, kelle või mille rollis meelsamini ollakse. Turu väiksus on meie kunstnike potentsiaali arvestades ilmne, kuigi loomemajandusest tehakse meil värvilisi trükiseid, ilusaid sõnu on välisturule minekuks sellest vähe abikõnelised kultuuriministeeriumiga, et osaleda EKLi nelja galerii ka 2011. aastal. Ühel Saksamaakategooria kunstimessil 200 300 ruutmeetrise ekspositsiooniga on igatahes käivitanud vastuvõtja, huvi on olemas. Et noh, siin on nagu see on see steitment, et kunstnike liit läheb nüüd messile 200 ruutmeetrise boksiga, mis ma ei taha mõelda, kui palju see maksab. Sest et messiboksid on tavaliselt 10 ruutu. Aga see selleks, et, et siin on nüüd olemas mingi kujuteldav iha moodustada agentuur, me ei pea nagu keda me hakkame esindama 200 ruutmeetri peale muidugi. Et et noh, et siin on nagu üks probleem, mida ma näen nagu kunstnike liidu puhul noh ja ma ei andnud nüüd, eks ole, Jaan Elkeni lasin lõputult sõnasest, et võitudest noh, ma ütlen, ma soovitan lugeda ise seda sirbist. Aga Kunstnike liit on tohutult suur organisatsioon, tal ei ole seda fookust näitlejate liidu puhul me nägime nagu väga selgelt teistmoodi, et et on need väärtused. Ja siis see fookus ongi see, ja nõrku ei hüpata kõhuli nagu koguväljale. Et ei hakata lavastama ise, et oleks nagu läks paremini. Seal teatrites teevad. Et noh, et see on nagu see meie kriitika ühtlasi kusel, Kunstnike liidule, aga ma ei tea, nagu kuidas sellega sinna läheneda. Ütles, et pagan võtaks, et et nemad saadavad, maksavad välja toetusi, saadavad näitlejaid reisile et põhimõtteliselt kunstnik saab samasuguseid rahasid, et kas keda on saadetud kunstnike liidu liikmetest reisile ja. No on küll, seal saab taadelda läind. No aga minu meelest on nüüd ikkagi nagu suht-koht väikesed summade, peamiselt käib president ise. Mina aga. Nad jõuavad minu kätte Horvas, võib-olla mulle ei usaldata seksi tähtsaks? Meil on, meil on selles suhtes asi täiesti läbi nähtud, läbipaistev, et kõik juhatuse protokollid, kõik otsused, kõik taotlused nii taadeldud kui eraldatud summad, et need on nii-öelda sellest kodulehe sise siseselles olemas, et kõik saavad konkreetselt vaadata, see oleks ka üks asi, mida Kunstnike Liidult nõuda tegelikult. Sest et noh, ütleme kui Kulka vanasti toetas, eks ole, näitlejate puhkusereise kuhugi siis paraku ta tõesti toetas, et see oli nagu absurd. Aga, ja, ja ka näitlejad Priit algusaegadel mingil määral tal nagu toetas, keegi tahtis kuhugi minna siis enne seda pulka skandaali me võtsime vastu otsuse, et kõik igasuguseid, tavaliselt kultuurireisid, jäävad ära, et sellest oma rahaga minna ka isegi see, et kui keegi näitleja tahaks kuhugi minna, ma tea, kunstibiennaalil, eks ole, et siis tegelikult meie ei toeta seda. Me väga hindame seda, et seal on kindlasti enese enesetäiendus ja harimine, aga ta ei ole konkreetselt, me keskendume ainult oma eriala spetsiifika oled, kui sa lähed teatrit vaatama, siis ainult Piletitoetuse kõik see tegelikult, et et noh, Jaan Elken käib nagu pidevalt meie i kommikaarte, mis seal siis muuseumide külastamiseks vajalik tasuta külastamiseks vajalik dokumente. Et nad selle asemel, et kehtestada nagu iseenda süsteemis, nagu see piletitoetuste süsteem näiteks on ju, et mis oleks väga iisi teha, et see kõik käida siis sa võid ikkagi ju nii-öelda näidata seda. Ja sa võid ka sealt saadav need summad muidugi on tegelikult noh, muuseumipiletid on enam-vähem sama kallid kui teatripiletid, ma arvan, et noh, mõtlesin et, et need hinnad on ikka päris kõrged. Et noh, Berliinis võib teatrisse minna 10 euroga, et ma arvan, et mingit ka muuseumi, kuhu 15-ga sisse ei saavat Palazzograssi Veneetsias 36 eurot. Sorriga nojah, ei saanud haighommi kaardiga, pressikaardiga oleks saanud. No need on teatud teatris, kuhu see Berliinis saanud neid ainult paar. Igale poole nendesse teatritesse väga vildakas 40 eurot piletile lisaks piletit, et meil on, meil on ka kokkulepe, eks ole välja kaubeldud seda, et kõik näitlejad saavad oma või tähendab saavad eesti teatrites vähemalt poole hinnaga sisse. Et see on kõik teatrite poolt alla kirjutatud ja, ja kuna teatriliidu piletiga saab rahvusvaheliselt jahuallahindlust ka, et tal on samamoodi, et samamoodi võiks olla ju ka mingi noh, Kunstnike Liidu pilet ei maksa selles suhtes, nagu minagi seda süsteemi ka mujal tegelikult sellisel kujul ei eksisteeri. Sest mingi hetk ma vaatasin näiteks sellega kui ka kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali, et näiteks seal on viimased protokollid minu meelest aastast, ma ei tea, 2003 või viis või midagi sellist ja siis on ka poole aasta kaupa, et on täiesti arusaamatu. Varem on olnud ilusti, et see on ka mingi küsimused, võiks, ühel hetkel lõpetati täiest ära igasuguse nagu jälje jätmine põhimõtteliselt okei. Osta siis ma ei tea, miks ära lõpetati, aga, aga A. Tõenäoliselt on tehnilise tehniline küsimus, aga seal on üks teine trikk on selles, et ta protokolli alati formaalne, korrektne ja tegelikult ei ütle suurt mitte midagi, et see on nagu. Protokollid kirjutati tagantjärgi, eks ole pärast koosolekut lihtsalt teine teema, on ju? Ojaga. Selles mõttes minu meelest ma käisin, need olemasolevad protokollid läbi jälle rahastamise eri tegime minu meelest seal oli ikkagi huvitav, et mingil hetkel ma nägin, et nad olid külastanud näiteks mingeid teatavaid kunstikeskuseid väljaspool Tallinnat ja teatud hetkest enam nagu infopuudus selle kohta, et ma tean nagu mingitest isiklikest kontaktidest, et, et nad on külastanud, aga, aga no kasvõi sellest nagu kuivast lausest oleks minu meelest jumala palju kasu. Ja noh, see see, kas nad on midagi külastanud ja see on, see on tegelikult teha, on mõnevõrra vähenenud. Aga tegelikult on nii, et et noh, et kui sa ei tea sellest midagi, on võib-olla isegi parem. Selles mõttes sellega, ma ei ole nõus, et et mida sa loed, et näed, et Kulka komisjoni liikmed külastasid sõitsid, tegid väljasõidu Pärnusse, eks ole. Mida see sulle ütleb? Nojaa, aga tegelikult läksid, nad sõitsid nad kaks, kaks, kaks koika liiget sõitsid kolmanda juurde, kes juhtumisi erast Pärnus, eks ole, ja lihtsalt hakkasid pidu panema enne ja siis võib-olla käisid korraks jooksuga kuskilt läbi, et, et see ei ütle, kas nad suhtlesid nagu kohaliku siis klientuuri. Kolle võiks sisaldada seda, kellega nad suhtlesid nii-öelda, milliseid kunstikeskuseid nad külastasid. Ja see tähendaks seda, et see protokolli oleks siis ka seal väljasõidul kaasas, eks ole, ja liige ise ju ei saa. Selles mõttes mingit kohustust seda teha ei ole nagu, nagu liikme puhul läbipaistvuse küsimus ja mingi modaal sellele viidatud, see, see konkreetne üks lause seletavad, külastasid ühte või teist kohta, ei paista absoluutselt läbi. Ma jään siiski selle juurde, et olukord, kus viimased protokollid pärinevad mitme aasta tagusest ajast ja lõpevad täiesti põhjenduseta ei ole ka nagu normaalne. Ei, mulle mul ei olnudki midagi mikrofoni kätte, teisel on midagi. Kas keegi teine tantsuhoidja mikrofoni. Nähagi, Marko. Mul tuli meelde lihtsalt nagu et see, miks, miks puuduvad sellised noh ei olnud mõtet teha protokolle, kuulge, komisjon käis seal või seal, sest kuna me ei käinud terve kahe aasta jooksul koor mitte kusagil luuserid. Ja siis meie koosseis käis. Moostes külalist stuudios? Mina ei jõudnud väljasõidule kahjuks kaasa, seda vist ei protokolli. Piinlik, minu piinlik lugu jah, minu meelest ka. Kas kellelgi on veel mingeid ülestunnistusi, aga toetasime enivei juba algusest peale, aga teised ei ole selles veendunud, et kui nad tagasi tulid, sest hoidnud kohe aru, et tegemist on olulise asjaga ja seda tuleb toetada, kusjuures see tõepoolest on niimoodi. Ja, aga see on Eestile väga tüüpiline suhtumine, et sa tead, abstraktsete kuskil seal Kagu-Eestis on üks kunstipraktika, mis tundub nagu noh, nagu kaasaegne, igati pain, aga sa iialgi ei lähe sinna kohale nagu, mis aastast 2001.-st aastast nagu sa oled käinud seal? See on, see ei ole representatiivne praktikaga, põhimõtteliselt toetan selliseid praktikaid. Ja jällegi asi, mille vastu ma siiski põhimõtteliselt oleksin selline toetamine loomingul. Tore, aga minu meelest võikski kuragmale. Jah. Maria, ütle palun eetrisse. Ja kuhu messile, eks ole, Me oleme korranud, et et igasugused sellised, noh. Kasvõi nagu noh, ma olen muidugi nõus, et nagu noh, vot mul tohutult jällegi meeldis see, et näitlejad, noh, et kui nad lähevad nagu teatrit külastama, eks ole, et see on nagu juba tähtis, eks. Et noh, super, eks. Aga, aga hulgas on tegelikult võimalus korraldada omale väljasõit terve Eesti Eesti piires täiesti ja, ja ka mujale seda teha, aga see on tegelikult nagu. Ma kardan, ei ole väga korrektne. Ei, ma siiski leian, et komisjon võiks ka tutvuda reaalselt nagu füüsiliselt. Mooste näidet edasi arendades, et selle asemel, et sõita väljasõidule, kutsusime endale kunst, ei ole risk külla ja seal tehti seda tehti, tehti presentatsiooni, ma sain, ma arvan, et neist rohkem teada, kui oleks korra seal neil külas käia. Aga see selleks, tähendab noh, see muidugi ei õigusta minu täiesti ja. Ma arvan, et Euroopa-keskset, ütleme niimoodi pigem natuke perifeeriasse. Ja aga et. Oota, mis ma tahtsin, mina olen Markoga nõus, ei ole, tähendab, tegelikult kui komisjon reaalselt info puudub ja ta ei tea, mis asi on siis ja regulaarselt küsitakse, mingisugust toetust, eks ole kuid ka see jookseb seeläbi siis tegelikult see võiks olla küll nagu koht, kus Nad võtavad nagu jalad sealt alt välja ja lähevad kohale. Või nii, et. Jah. Ma lihtsalt vaidlen vastu, et ma leian, et kui inimene on, on kulgas ja on seal komisjonis, eks ole, et siis tal on põhimõtteline nagu kohustusest nimelt külastada ka kõikvõimalik valdkonda puudutavaid üritusi, nii palju, kui ta jaksab ja mitte nagu mõelda sellele, et ma teen ühe ühe ennem jõule ühe väikese väljasõidu koostesse, näiteks. Sorry, see on, see on vale. Ei ole, kohustus ei ole, kõik on vabalt aga külastasidki kõik, vähemalt seda, mis käiguga jala juhatuses oli, aga ei noh, selles mõttes, et tähendab noh, kui sul Kulka liikmena nagu see nii-öelda justkui nagu vastutus, vähemalt siis sümboolne või väljamõeldud, siis võiksid ju seda nii-öelda oma vastutust noh, nii-öelda realiseerida. Ja kui sul kollektiivselt võiks see võimalusi olemas olla, et realiseeriti seda siis koos, et okei, et nad. Et no mis siis on, sõidad Tartusse, Tartust Moostesse ja tagasi? Jep, käite pärast ka läbi, võib-olla? Noh, ma ei tea. Noh, see tõepoolest on nagu kohustus minu arvates. Et nõukogul nagu kohustus teada, aga kuidas sa seda teada saada, sa pead iseorganiseerunud või sa võid siis Kulka kulul seda teha, sest et. Kas me võtame äkki selle teemajupi? Kuulge aga mul põhimõtteliselt nõus, aga ma leian, et nagu või saab, kui ükskord ka komisjoni liige käib ära. Sest et, et, et jah, aga tulevikus jälle. Jah, aga ma tõmbaksin siinkohal otsad kokku Jabelt aitäh Airile ja Gerdile. Ja siis ma loodan, et meil see EKLi teema läheb edasi sama produktiivselt ja konstruktiivselt ja siis ma loodan, et ka vestleme korra telefonis, mainisime, et erinevad loomeliidud võiksid teatud küsimustes ka kohtuda, mitte ainult korra aastas peol. Et võiks olla ka tihedam koostöö mingites laiemates küsimustes. Filosoofilistes eelkõige loomulikult siis ma tahaksin tõmmata kokku terve selle päeva, et aitäh kõigile vapratele, kes on siia alles jäänud, selles mõttes on eelmine aasta, mõtlesime, et me peaksime tegelema siis endise Talle foorumi Ernitsa Kunstiministeeriumi raames rohkem selliste nii-öelda aktuaalsete jooksvate teemadega me siis see aasta oli selline väga konkreetne üritus kajastada ja kaardistada mingeid hiljuti toimunud või toimumas protsesse. Ja ma arvan, et me loodaks seda suunda järgmine aasta jätkata ka ma tahaksin väga-väga tänada siis kõiki esinejaid ja kõiki kuulajaid. Ja väga tahaksin tänada meeskonda, sest et selle ürituse aeg käes üks parim ressurss, mis on aastate jooksul paika loksunud, on meie korraldusmeeskond ja ma räägin täiesti tõsiselt, sest ilma ilma selle tiimid ta ei oleks võimalik teha seda, seda asja juba seitsmendat aastat. Et siis Kati Ilves, kes hetkel on saalist lahkunud, aga kes pani kokku osa sellest konverentsi programmist, siis naerata, Indre kes samuti aitas ja kes organiseeris meile ühe vabatahtliku. Meil on teist aastat vabatahtlikud, kes tegelevad, aitavad meid kohvipauside juures. Ja siis Madli Mihkelson ja Mihkel Karu mihklile eriti suur tänustab, tema õlul on olnud kogu praktiline sebimine nii-öelda lähiaja jooksul ja kogu see ruumide haldamine ja tehnika haldamine. Margus Tamm, kes tegi meile plakat ja ühtlasi ka aitas konverents osa, kui panna, siis ma tahaksin tänada klassikaraadio helimeest, kes meiega terve päeva viibinud seal all paremas nurgas. Ja ühesõnaga, suur aitäh ja ma loodan, et need tõstatatud teemad jätkuvad erinevates erinevates kohtades edasi ja ma loodan kohtuda järgmine aasta sama ürituse raames teiega jälle.