Ma arvan, et kuigi ukoomisel on tänapäeval märksa mõjukam ja kuulsam ja hinnatum, siis tema täpne kaasaegne komisjonile mu meelest mitmes punktis palju huvitavam, aktuaalsena isegi inspireeriva tegelikult mu tagamõte ongi, et mulle tundub, et see tool on Eestis pisut hinnatud, tema tekstid on vähe tõlgitud ka vähe loetud ja mina ise teadnud, rääkis ka teise poole huvitavamat mõtlejaks humanitaarteadustes. Et vaataks siis kahe sellise Michelli vaated võimule, nad tõesti suutsid enam-vähem seal suri daam ühel ajal yxury, aids, teine vähki ja mõlema selles mõttes Lond jäiga pooleli. Kui tolle seal peabki strateegia versus taktika, siis ta muidugi teatesse. Mõiste paar Pärn sõjanduses sõjateoorias. Laias laastus selle mõistepaari juurutas. Küll käibel, aga põlistas reisija saada redike karbon Klausevici ja ma arvan, et kui me võtame Klausevici üheks selliseks lähtekohad, siis tema käsitlus strateegiast ja taktikast on vägagi sarnane pugu arusaamadele. Ja seetõttu muidugi suurel lihtsustusega võib väita, et sellises ajaloolises ideede loob Geneoloogias esindab koos käsitlus strateegiasse taktikas pigem Klausevici vaateid, kes siis näeb praktikas õpetusjõudude kasutamisest võitluses strateegias õpetust võitluste kasutamisest sõja eesmärgi saavutamiseks üks märksa mastaapsem, tähtsam kui esimene. Aga selle kõrvale võib panna hoopis pisut vareme, teised reisisaade rätiku ja praktilise sõjaväelasi, žanristambüülovi definitsiooni strateegiast ja taktikast, mis minu käsitluses on kaunid tarnaliseptov, arusaamadele ja sertoga muidugi mitte. Tsiteerib 100 oma raamatus ühiskondlikest praktikatest ja fond Ülo järgi on strateegia Sis teadvus sõjalisest liikumisest väljaspool vaenlase vaatevälja taktika teada seal liikumistest vaenlase vaateväljal, ehk siis küsimus märga sellel kohal, kus tegutsetakse ja see on see toolesti tähes. Fuko jõudis kirjutada võimust, palju seal oma elus üks läbivaid teemasid. Ja loomulikult me ei kavatsenud kavad katta kõiki tema vaateid võimule, aga oluline meil laias laastus ma vaatan, võimul jagunevad kaheks. Üks periood siis laias laastus kestis seitsme viienda aastani. Oli siis seda traditsioonilise võimuteooria faas, kus ta käsitles võimu eeskätt sellise represseirava keelava jõuna. Murranguteos on just nimelt 75 ilmunud raamat valvata, karistada vangla sünd mis küll juba Ühe jalaga selles hilisemas luuralistlikkuse produktiivsus võimuteooria, selle reisi Alarike vanas represseerivas võimuteoorias ja see raamatus nimelt käsitleb siis sellise distsiplinaarse võimu sündi ütlemises 18. sajandil ja sellest suuresti see mudel, millega hiljem, nagu me näeme sertoenasse suhestub. Aga veel huvitavam on vaadata sugu loengud seitsme kuuendal aastal kolest faasis, mis ilmusid mõni aasta tagasi mõistagi postuumselt üles kirjutusena pealkirja all tuleb kaitsta ühiskonda siis tsitaat. Ja mõnes mõttes on see raamat ühest küljest autori Katsa revideerida võimukäsitlust, teisest küljest sõnastada uusi või uurimise suund ja ma just nimelt sellest raamatust Nendest loengutes lähtuvalt püüavad väga kiiresti kaardistada kesksed väited selle kohta, mis on võime, kuidas seda uurida. Nii et. Ta sõnastab oma teise soengus kohe alguses siis mõned metodoloogiliselt juhised, kuidas võim uurida ja nende kaudu saab päris hästi kaardistada seda, kuidas Fuko võimu käsitles. Esiteks ta ütleb, et erinevad traditsioonilisest võimuanalüüsist ei tuleks siis tema arusaamist mööda uurida võite võimud tuumikud, võimu, kes keset vaid hoopis võimul avaldusi kõige olulisemates lokaalsemates vormides. Siit tegelikult kumab läbi veelgi olulisem kui ka arusaam, et üle pea ei tule uurida mitte võimukandjaid võimu esitajaid vaid tuleb uurida võimu avaldusi, võimusuhteid just nimelt seda, kuidas võim toimib, mitte seda, kuidas võimu omatakse. Et võim on, pigem teatab suhete kogum NATO protsess mis avaldub kõikvõimalikes eluvaldkondades, sealhulgas ka kõik perifeersemad samas haldasemades paikades. Teiseks kõik need muidugi punktid omavahel seotud, aga helistades siis teiseks ta toonitab, et just nimelt ei tule keskenduda sellele subjektile ja tema kaaslastele võimu kasutada või rakendada, vaid just nimelt tuleb vaadata, kuidas võim tegelikkuses mingitele objektidele rakendub või siis ka teistele subjektidele. Et milline võimu tegelik toime, mitte selline intensionaalne plaan. Need, kes seda juttu raadiost kuulevad, teavad, et samal ajal näritakse seinale slaide millest nad ilma jäävad. Kolmandaks. Pojaks tuleb võimu käsitleda pallitiselt, luuralistlikult fragmentaarselt, mitte selliselt homogeenselt ja, ja, ja kuidagi ühtsel domineerimisviisina ja võimelised nimelt mitte ei, ei ole niivõrd inimestes, vaid inimestevahelistes suhetes, inimeste toimingutes ja sellistes erinevates avaldustes. Ja 400 praegu viimane, mis ma sealt välja noppisin seda olemist kaardistada. Siis ta toonitab, et võimu tuleks uurida pigem nii-öelda alt üles tuleks vaadata kõige siukseid väiksemaid perifeersemad võimuavaldusi ja siis analüüsida, kuidas nad paisuvad, kuidas nad muutuvad järjest globaalsemaks. Kuidas neid väikseid võimu, mikrotehnoloogiaid vastutaks mingisuguste globaalsete fenomen, ide analüüsid. Et samal ajal kui ta loigud galeristi faasis pidasid kuuendal aastal andistaga olulise intervjuu vahel itaalia ajakirjanikuna Alessandro fantanalejataskvale pask Hiinale mis mõneski mõttes täiendab seda juttu, mida ta siis paralleelselt kolisti faasis rääkis. Ja, ja siin on vist üks lisamõõde, millest loendites mille ta loengutes pikalt ei peatu, see on siis teatud võimuproduktiivne iseloom ehk see intervjuu, kus ta väga selgelt lahti omaenda varasemast võimuteoorias, mis tugines repressioonimudelile, võim keelega käseb ja selle asemel ta siis soovitab võimu käsitleda teatavalt produktiivse võimuna, produktiivsem, võrgustikuna mis pigem loob asju, tekitab naudinguid, kui keelab ja ja töötab sellise ei ütleva jõuna, et kokku nendest märksõnadest moodustatud, siis seal on üsna pikk sõda. Totalitaarne mudel võimuste Pukkujaks kuivavad kõikjal kõikides inimsuhetes kõikides inimeluvaldkondades, kõikides toimingutes, mõnes mõttes võimalused, pääsu ei ole. Ka vastu palun osa võimust või vajab vastupanu selleks, et eksisteerida ja, aga ka vastupanu allutada samadele võimusuhetele. Ja mõnes mõttes me võime mingisuguseid võimu, praktikaid nihestada ümber teha oled ikkagi lõppkokkuvõttes täpselt samasugusteks. Praktika peaks nagu need seal olid, varasemad, ja sellest see skeem teatav, nagu ta ise. Vangla raamatu optiline süsteem, kus võima kõikjal jälgib kõike. Just see on see süsteemile vastu. Serto hakkas üles ehitama oma käsitlust, võimust teeb ta seda eeskätt täpselt ajas paralleelse seitsme aastate keskel. Ühe suurema kollektiiv suurenes projekti raames, mille tellis prantsuse kultuuriministeerium ja mis siis hiljem ilmus raamatuna lõppkokkuvõttena pealkirjal orki päeva leiutamine või siis nii nagu ta on levinud inglise keeles eestikeelses tõlkes igapäevased praktikad, raamat ise ennustatakse 180, aga nagu öeldud, valmistaja kirjutati seitsmenda aastate teisel poolel. Ja seto väga selgelt haagib oma vaateid, kuhu külge, mis annab meile alibi nüüd kõrvuti käsitleda. Ja tegelikult see sulgudes lisada isegi pisut ootamatu, et niivõrd-kuivõrd sertroo korduvalt teatrikood, dialoogi, kriitilist dialoogi tekstidest leiab ühtegi viidet sertool, et see dialoog jäi küll ühekülgsest õhinal oma isikliku suhtlemise, said hästi läbi. Aga see etteheide kuule nimelt seesama, et tema mudelile iga totalitaarne dema mudela liiga mis nimelt Fanoktiline ja tai Välita välistab võimaluse seda võimu seestpoolt õõnestada, muuta mingisugustki vastupanu osutada. Ja ta nimetab seda lähenemist just nimelt strateegiliseks võimuteooriaks. Su kuu mõtlemine on omane sellisele strateegilisele mõtlejale ja ta oma raamatus eristabki siis väga selgelt kahte tüüpi lähenemist võimule. Üldse ühiskondlik ilu seletamisele essi strateegiad versus taktikaga strateegia nad annaksid sedalaadi või millele oma nii-öelda koht, koht, kus ta saab ennast teostada, mille piiritlemise läbida ennast infitseerib, kus ta valdab teatavat omandit. Ja just nimelt see võim rakendub nii-öelda suhtes väljas poolsega, sellega, mis saab sellest kohast väljaspoole. Nende taktika on just nimelt sedalaadi tegevus. Võimuvaldkond, milles puudub oma koht kes saab eksisteerida nii-öelda teise kohas mõnes mõttes parasiteerida selle võimukohtades. Tal puudub omand ja tal puudub vastavalt sellele väljaspoolsus. Tema identiteet ei ole piiritletud. Ta eksisteerib just nimelt tegevuses ja sa tegelikult leiab alati aset võõral väljal. Aga ta ütleb taktikale, mõnes mõttes omane võimu puudumine. Nii nagu strateegia strateegiat organiseerib võimu postulaat. See on niisugune kaunis lihtne skeem mis ei ole ju sugugi tundmatu ja mida on ka väga palju kasutatud, kuhu ma tahan ka lõpuks välja jõuda. Mis on siis need serto taktika, kuidas ta näeb võimalust selles kristlikus võimusüsteemis, millele ta kui poolt ülemate heaks kiidab, et võim on paljutine? Piim avaldub mitmel pool, võim avaldub just nimelt suhetes, aga erinevat sisu koos ta leiab, et et ei taha, see ei ole kogu lugu, vaid selle võimusuhete väljale võimalik siiski osutuda ka vastupanu läbi nii-öelda taktikaliste operatsioonide ja need taktikalised operatsioonid pojaks, eeskätt kõikvõimalikud igapäevased toimingud. Loomulikult see Vaatenurk tõukub tema raamatust, mis on pühendatud nimelt igapäevaste praktikate toimingute analüüsile. Aga erinevates tavaarusaamises, kus tootjad dikteerivad tarbijate käitumise leiab septo, et needsamad nii-öelda tarbijad on tegelikult ka ühtaegu tootjad, on ühtaegu aktiivse käitumise esindajad ja just nimelt aktiivset käitumist, mis esmapilgul meile silma ei torka. Kui me väga ja üldiselt strateegiliselt lähenemine seda nimetabki, siis taktikat, eks, ja kasutab selleks kõikvõimalikke metafoore. Kõige levinum on salaküttimine, nikerdamine, kõrvalehoidumine ja muu selline. Ta väidab, et need igapäevased praktikad suudavad läbi sellise taktikalise käitumise nii-öelda tugevamad üle trumbata. Tuleb osata märgata need igapäevased kõrvalepõiked kõrvalekaldeid sellest, mida võistlus ootab ja loodab ja tihtipeale võim ise laseb ennast ära petta nendest taktikalistest manöövritest, nendest Nõrga taibukatest trikkidest tugeva kehtestatud korras. Muidugi, mis seal salata, selles on tubli annuse optimismi, ütleme sellise seitsmenda astute veel lootusrikkust. Et ka see kujunev tarbimisühiskond, massikultuur suudab seestpoolt jääda ärksaks aktiivseks vastu seista tootjate huvidele. Me võime arutada, kes tahab, päras, kas optimism oli põhjendatud, haigele ilmutada, pakub teoreetilise mudeli. Kuidas sellest. Justkui kõik kõikjal olevast võimus siiski taktikaliselt kõrvale hiilida ja ma arvan, et ei ole juhuslik, et see setomudel on vägagi populaarne levinud mõjukas kõikvõimalike. Ühiskondlike liikumiste taktikaliste kogukondade. Sellisest intellektuaalsest pagasist. Seega. Ma tahaks lihtsalt lõpetuseks teile meelde tuletada eeskätt mõningad näited sellises taktikalises põimust. Moodsal kunstiväljal võib muutus ühiskonnas, kus siis on võimalik kunstiliste vahenditega taktikalistel eesmärkidel saavutada mingisuguseid vastupanuvõimalusi võimule strateegilisele võimule ja ja lihtsalt mõned inglisekeelsed mõisted, mida te ise tunnete sageli ilmselt paremini kui kui ka mina. Flash mob, midagi hundid Eestis püütud teha pole väiksema eduga ka mujal, mis siis seisnud, kes ei tea sellises kokkulepitud hetkel nii-öelda seismajäämist liikumatuks jäämises. Scott, mis hõlmab kõikvõimalikke mahajäetud hoonete hõlvamis tihtipeale selleks, et seal kehtestada mingi kunstikoloonia või kunst ruum, geriljakaader ning mis sisaldab endas mingeid aktsioone, mille eesmärgile mingisugune avalik ruum muudetakse nii-öelda aiaksid või selliseks üles haritud maaksinud tehakse mingisugune näiteks põld saali disko, muu pael, Klabing, mis on siis erinevad variandid sellest, kuidas vaikuses kõrvaklappidega tantsida, kas siis klubi ruumes või nagu Mõuga globingu poodiga linnaruumis. Huvitav nähtus Jaan pomming muidugi. Lõngapump pommid, mis siis seisneb selles, et mingite kudumitega katta ära mingisugused avaliku ruumi objektid või siis ka juba laiem ettevõtmine nii-öelda kultuuritõkestus või kaltsu Channing, mis siis seisneb eeskätt sellise kommertsreklaami tarbimisühiskonna reklaami ümbertegemises muutmises parodeerimises kuidagi sellega manipuleerimises ja neid nimekiri pikeneb, järve mõistnud loomulikult on pigem tinglikult kui üldlevinud mõne erandiga ja noh, kõik minu jaoks on ka mõnes mõttes näited sellisest septuuliku taktikalise käitumise võimalustest strateegilise võimukeskkonnas ja ma ei arva, et siin peaks olema liiga sinisilmne, et näha selles mingit ainsat võimalust kuidas ühiskonda Mõtlema sundida või kritiseerida mingeid valikuid, aga see kindlasti minu arvates üks toimiv võtta ja, ja ma arvan, et miks mitte ka hiljutist ühtse Eesti aktsiooni kestada just nimelt taktikalise võimu võtmes, vähemalt sisaldas ta väga selgelt siukse taktikalise võimuga taktikalise ka meedia võtteid, nagu näiteks omaenda reklaamplakatid sõdimine või mingisuguste kõlakate paiskamine massimeediasse ja hiljem seal ümberlükkamine ja sõlmist. Näide sellest, kuidas väga edukalt taktikaliselt avalikul väljal tegutseda. Ja kui ma õieti mäletan, siis selle endale täna lühidalt rääkida, nii et aitäh tulemast ja ma ei tea, kas on kombeks et tulevad küsimused või. Et ma lugesin hiljuti, Manuel, kas tellisid ja, ja tema Kominekation powerit, mis on 2009.-st aastast. Ja, ja vot selles raamatus enam ei ole seda interneti optimismi mis võib-olla üheksakümnendatel oli Ali suhteliselt valdab. Et tundub, et pöördutakse tagasi selle avaliku võimu võimu definitsiooni juurde justkui. Mis, mis, mis sa arvad sellest? No esiteks igasugune selline üldistus, eks ole, on ju, alati tuleb seda võtta pintsettidega, et kes kuhu pöördub Naronoomuelgast tellis ja mitmed teised on olnud algusest peale pigem võtmes analüütikud ja käsitlenud sellist võimuvõrgustikku, mida ta käsitles kool lihtsalt nii-öelda veebikeskkonnas. Et sellist retoorika mõtlemist asele harva olnud varemgi see niivõrd ühiskondlikke muutusi, kuivõrd teoreetikud eelistusi. Aga tõsi, et see optimism see taktikalise meediumi taktikalise võimu suhtes on mõnevõrra raugenud ja üks põhjus on muidugi see, et seesama strateegiline võim on võtnud mitmed taktikalise meedia taktikalisi võimu käitumismustreid. Et on nagu aru saadud, et see töötab ja, ja seega mõnes mõttes tekkinud keeruline olukord, kus, et seesama näiteks hansapank või mõni muu ettevõte kasutab oma tootereklaamist selliseid taktikalisi võtteid. Ja see loomulikult noh, lõikeparameetrid võimalused hiljem ka teistel seda kasutada. Ja seetõttu on see olete selline piiri peal käimine, aga ma jääks optimismiks, et see taktikaline käitumine ei ole oma vajadust minetanud, aga loomulikult seal ainus võimalus tuleb leida ka teisi võimalusi ja kokkuvõttesse. Taktikaline võim on ka ikkagi paradoks sees, et selleks, et see taktika siiski lõppkokkuvõttes kuhugi välja viiks, peaks justkui olema ka mingi strateegiline visioon. Ja see ongi kokkuvõttes sama dilemma, et siis kas ühel hetkel see taktika peabki päädima strateegiaga ja kui nii, siis mis sel kõigel mõtet? Aga tean väga kiirus küsimusest. Ma arvan, et need ei olegi universaalsed vastased. Just seda taktikat on hakatud kritiseerima ja noh, kuskil 2005. aastal, mis puudutab kunsti välja, siis ilmus eraldi esseede kogumik törd pressi all kus siis valdavalt kritiseeriti kid taktikalist meediat. Noh ja seal kritiseeriti Ki seda, et taktika ei toimi, et see ei ole kaasa toonud strateegiat või vähemalt noh vaatamata sellisele tegijate optimismi, et mingit praegu mõõdetavad või silmaga nähtavat tulemust ei ole, et noh, kuigi üks selle liikumise argumente, kui see 90.-te keskel ennast sõnastus oli see, et klassikaliselt vastupanuvormid näiteks nagu poliitilised opositsioonirühmitused samuti kunstiväli. Et noh, need on võimetud midagi muutma, Annadon. Noh, nad on mugandunud, nendega on harjutud, nad on, nad ei suuda midagi saavutada. Siis kümmekond aastat hiljem konstateeriti, et noh, et kas siis nüüd läks nagu teisiti, et noh, arvata, et pigem pigem vist ei läinud. Vot neid muutusi on ju väga raske käega kombata või võisilmaga mõõta, et et mina leian küll, on olnud väga olulised arengud, mille just need, mille, mida põhjustanud seesama taktikaline meedia ja arvan inimeste teadlikkus näiteks selle üle, kuidas nendega manipuleeritakse erinevates meediakanalites või minu poolest supermarketites. Kuidas need suunatakse ühe leti juurest teise juurde. See teadlikkus on suurem kui 10 aastat tagasi ja ma arvan, et oma osa sellel on just nimelt sellise taktikalise meedia aktsioonidel. Ja pigem avaldan kahetsust, et nüüd Eestis nii vähe olnud ütlesin tegelikult üleskutse, seesama ülikool, peaksin koolitama inimesi, kes just nimelt sekkuks mitte ainult kunstihoone seinte vahel, vaid ka väljaspool seda reaalse seltskondlikke ellu. Ja minu meelest seesama noodiatraktsioon näitab, et see pole väga edukas. Ja jällegi ei sa olla sinisilmne, kõik muutub üleöö. Aga ma arvan, et selliste aktsioonide käigus samm-sammult on võimalik olukorda paremaks muuta vähemalt teistsuguseks muuta, mis avab uusi võimalusi. Et see päädis kõik sellisesse sumbumises.