Ell kunstiteadlaste seda isegi kunstiteaduse instituudi konverentsil oli samamoodi kunstiajalookirjutamine kui võimupositsioon samamoodi sele Clarki seminaril, mis toimub meiega natuke paralleelselt ja mis, kuhu põgenes Sirje Helme, lõpuks kui talle see võimalus anti põgeneda. Et omamoodi on need teemad ülal. Aga, aga selline minu põhiidee selle teema või ütleme, sellise pilgu pööramise väljale endale selle tagamõte või mõte oli see, et, et ollakse nii harjunud sellise Eesti kunstimaailma, sellise kaasaegse kunstielu mingi ohvri positsiooniga. Et ollakse harjunud sellega, et mitte midagi ei ole, et meil ei ole ressursse, meil ei ole inimesi, kes teeksid, meil ei ole raha, mitte midagi, nagu Maria ütles, meil ei ole kunstiturgu, et juures. Ja see selline nagu mantrana korratav, et mitte midagi ei ole. Minu meelest natuke aidanud kaasa ka sellele, et selle et, et tegelikult ju asjad toimuvad tegelikult midagi siin on ikkagi kõike, on nagu võib-olla piinlikult vähe ja need asjad ei ole sellises Need ei ole samasugused nagu, nagu me nagu eeldaksime, veekuraatori positsioonid on natuke teistsugused, meie kunstiturg on olemas, aga see on nagu teistsugune, see ei ole selline nagu õpikunäide kunstituur ja nii edasi ja nii edasi. Et selle võimuteema mõte oligi võtta siis lahti, et ikkagi kuidas need ressursid, need vähesed ressursid, mis siin on. Keegi jagab neid, keegi saab neid ja küsimus ongi, et kuidas need kanalid liiguvad, kellel on suurem ligipääs, kellel on sõnaõigus kaasa rääkida ja nii edasi. Kahjuks me ei saa täna ütleme, see eelmine ning kunstiajaloo kirjutamisega, kui ka nüüd teie vestlusring võttis väga ilusti lahti nii-öelda institutsionaalse kunstimaailma erinevad agendid, rollid. Kahjuks me ei saa täna neile eraldi ettekande vormis nimesid taha panna, seepärast Rael Artel, kelle ülesanne oli kuid teostada uuringut Eesti power topistajate, kindlasti märganud seda meeletut plahvatust, mis millega täidis pämmiti erinevates sotsiaalsetes võrgustikes ja võib-olla isegi meili teel. Täna hommikul ta saatis mulle sõnumi, kus ta palub kõiki teid tervitada ja vabandab, et see sellele üleskutsele reageeris ainult 14 inimest ja seega ta ei päästa pädevaks. Nende andmete põhjal koostada on kahju muidugi, et ei tulnud üldse kohale. Ja ei kommenteerinud, sest sealsamas on see väga märgiline, et, et sellisel ajal noh, mõnes mõttes see teema nagu kõiki erutas sellel hetkel, kui see sai välja käidud. Et kahju, et võib-olla tahaks kommenteerida vähemalt seda protsessi, aga tähendab seesama sõnum sisaldas ühtlasi ka lootust ja lubadust, et ta siiski paneb selle power topim lähiajal kokku, avaldab meedias nii, et ilmselt ei kõiki siis, kes ei vastanud sellele üleskutsele. Pommitakse veel. Jah, selline küsimus tekkis ka minul, aga ma lihtsalt tsiteerin nagu Infot, mis minuni jõudis hetkel ja mis tegi mind kurvaks. Need, aga no mõnes mõttes siin vähemalt selline üks kuldne kolmik, Jaan Elken, Sirje Helme, Signe Kivi juba sai välja toodud ja, ja ilmselt nagu edaspidi võib-olla selles loomeliitude plokis ka on need inimesed, kes kes võiksid üldse koondada võiksid ka esile tulla. Maria käsi oli. Ja. Oleks tore, kui sa räägiksid sellepärast, et see mikker mina teile kohe kätte topitakse. Kui mõttekiirus läheb palju kiiremaks, on sellepärast, et ka raadios oleks. Hiljem ei, ühesõnaga ma lihtsalt mõtlesin, et võib-olla Rael meid küll ei kuule, ilmselt vähemalt otse-eetris, aga äkki see äkki see nagu nurjumine on ikkagi sümptomaatiline ja äkki me ei peaks tegelema sellega, et kellel noh, eriti kui meil nagu kuidagi objektiivsed mõõdikud puuduvad, et kellel, kus mingi võim on, mil, mida me ei suuda ka defineerida. Et mis see siis on, et äkki me ikkagi peaksime lähtuma nagu sellest, et et meid, siin on kohal, ma nagu pakun mingi 30 inimeste vähemalt ei ole, vahepeal oli umbes 50 meid on siinkohal 50 inimestes, meil kõigil on see võim, kui me teeme suu lahti ja räägime ja kui me nagu tegutseme, et sa ei pea olema see, et me jälle siis hakkame demoniseerima mingeid tegelasi ja neid nagu veel selle neist kõnelemisega kuidagi institutsionaliseerinud, et, et kui meil on probleemid, siis me tegeleme probleemidega ja ja ärme siis teeneid toppe, kui noh, et, et see on nagu kroonika seksikate valimine maalast, et äkki ei teeks seda. Mul on selline spekulatiivne kommentaar, et võib-olla Raili top ei oleks ebaõnnestunud kui või jäänud siis tänaseks ilmumata, kui Ta läks selle 25 asemel, eks viita, nime otsinud. Sest kui mina hakkasin 25 nime peale mõtlema, siis mul kusagil 11 juures jooksis juhe kokku, said otsa? Jah, nimed said otsa. Et noh, siis juba nagu noh, tegelikult juba ammu enne seda. Aga seal mul katkes nagu mõtlemine täielikult. Noh, mul oli juba selline tunne, et ma võin panna, noh, lihtsalt suhteliselt suvalisi nimesid. Selles mõttes, et selle korra ütleme hääled, selle power, topi mõte või vähemalt kui, kui tõmblopoosis selle idee tegelikult Poola kunsti välja näite põhjal, kus oli tehtud tõesti eel laiaulatuslik selline põhjalik uurimus ja, ja et see ei läinud selliseks kroonika. Seksikate topiks vaid, et sa lõikad, jätavad nagu kass. Et see nõuab just sellist nagu uurija tööd või põhjendamist mingil järgmisel levelil, kui lihtsalt see, et me saame need nimed kokku, keda nagu tõesti nagu Maria ütles, demoniseerida mingil hetkel. Et ja samas topi koostamine võib-olla ka nõuab tõesti pikemaajalisemalt just sellist uurija tegevust, et selle pealt vahel ikkagi mingit teatavat, kas kriteeriumid või no vähemalt nagu mingit orientiiri, sellepärast et seal oligi, hundil on teravad hambad tagalasse nagu oli väga raske seda kuidagi edasi liikuda. Et ühesõnaga, jääme siis siiski jälgima reklaami ajalehti ja loodame, et see top kuskil ilmub ja olla nagu põhjalikuma uurija töö tulemus siis. Niipalju siis sellest. Aga nüüd kuidas meil õhtu edasi läheb? Pärastlõuna edasi läheb siis üks teema, mis üks, üks paneel või mis teema, mis oli algselt mõeldud paneelina oli siis rahastamine kui võimupositsiooni näitamine ja praegusel taandunud või kujunenud eelkõige selliseks juhtumi juhtumi analüüsiks ja, ja teiselt poolt juhtumi kommentaariks, et nimelt põhiliselt nii Indrek Grigor kui Elin Kard, kelle kordne koha kätte tuleb, räägivad Kultuuriministeeriumi programmist kunstigaleriid, mis, ma arvan, on siiamaani täiesti kurioossed ikkagi veel liiga vähe tähelepanu saanud juhtum ja minu mõistus siiamaani. Ta, kuidas võib ministeeriumi tasemel niivõrd läbipaistmatud tegutseda ja, ja kuidas nagu sellised asjad on võimalikud. Aga millest ma palusin tegelikult Indrekul. Veel eraldi juttudel ja on just selline, mis on minu meelest ka Eesti kunstimaailmas hästi puudu, on selline valve, palvegrupp või selline, nagu oli valvefeminist meil teadupärast siis minu meelest nagu eesti kunsti avalikkuses puudub selline valveorgan ja, ja palusin Indrekul tutvustada sellist kodanikuvalvepraktikat, mille, mille kaudu saab siis Kultuuriministeeriumi tegemistel silma peal hoida. Ja loodetavasti see on siis üks selline. Meil ei ole täna väga palju positiivset programmi tulnud, aga aga ma arvan, et see võiks olla üks koht, aga siis palunegi Indreku Elin siia ette. Ja siis kõigepealt Indrek räägib sellest tokk tokk riigist, kuidas üldse suhelda ministeeriumiga, kui sulle tundub, et on mingi probleem ja, ja mis sealt siis vastu tuleb või ei tule ja, ja kuna see puudutab siis peamiselt Jazda galerii programmi juhtumit, siis hiljem kommenteerib Elin oma positsioonilt toimuvat, siis ühtlasi võib-olla siis hiljem küsin natukene midagi.