Klassikaraadio. Ennist mänge, siis noor Rootsi pianist Martin salgad seal jääb, see on rahvusvaheline nähtus ja ka kohe lavale tuleva Reamsy ansamblis on vähemalt üks brasiillane ja kes need teised kõik seal päritolu poolest avalikustama. Tänavuse Jazzkaare 2010 saateansambli koosseisu. Witter, Martin klaver, Romero, Vambo kitarr, resinal Riil bass ja tereon kalli trummidel. Kas on siin ka see kitarrist peidus või täiesti avalikult olemas, kes käis ka varasemal korral, kui ta on riis, esines? Üks nendest, oli mister lumehambad? Täpselt nii, just. Aga tookord oli pisut kammerlikum saateansambel ja esinemiskoht keri teine. Kas ei olnud mitte Estonia kontserdisaal? Just just kuna äsja, vahetult enne nüüd selle kontserdi algust andis lauljatar ka lühikese intervjuu, mida kuulete selle eeloleva kontserti muuseas vaheajal jätkarel on harva kontserte, kus seal vaheaeg. Aga mõningaid me mäletame ja üks on sisse tänane ja sellel on omad põhjused, sest et. Lisaks suurepärasele džässlauljanna parima maailmas praegusel ajal esinemisele toimub. Tseremooniaid sellel samal vaheajal ja selle kontserdi teise poole alguses kuulutatakse välja tänavuse jätsiauhinna võitja. Õigupoolest on neid mitu kategooriat juba tekkinud, küll noor muusik, vanem muusik ja siis ka nende muusikute kontserdite korraldaja kategooria. Kõigi muusikute õpetaja kategooria on ka olemas. Ei olnud ja kõike seda de selles saateosa, kui on selle kontserti teine pool. Ja enne seda on meil soolas ka mõned intervjuud ajakohased. Lisaks Dajaneisi häälele, kus ta räägib oma muusikat tõest ja mõnest põhimõttest, mida võib olla kasulik teada kuulajale, kes seda kuuleb ülekandes ja kellele need laulud meeldivad. Ma ei kujuta hästi ette, et need ei võiks keele kellelegi meeldida. Tegemist on lauljaga. Džässmuusika tipust võiks niimoodi öelda. Jah, kuna arvata on, et sellest endisest lauljatari külaskäigust on ikkagi paar aastat mööda, siis kõik jutt, mis sai tookord räägitud, mis oli tookord kirjutatud ei pruugi kõigil džässihuvilistel meeles olla. Niisiis maksan meenutamist. Jan Reamsy puhul on tegemist kahtlemata pärjatud džässitiivaga mitte väga mitmekülgse muusikuga ja kui minna juurteni tagasi, siis tema sünnikoht on Detroit. Niisiis kui üks laps sündis Detroidis aastal 1956 või vabandust daami sünni otse välja öeldud, aga siiski, kui üks noor muusik kasvas 1960.-te Detroidis, siis tolle aja kuldne soulmuusika ei saanud temast ka kõige juures mööda minna. Lisaks kõigile muudele mõjutustele ja inspiratsiooniallikatele, nii et teid on hoiatatud. Aga terrorismi puhul on kahtlemata tema biograafias meenutatud nii hästi seda, et üks tema noore muusikutee alguses tööandjaid oli legendaarne trompetis klaterrimp, kelle ansamblis ta tegi kaasa 1900 seitsmekümnendatel. Kaheksakümnendatel aastatel on tema biograafias senine värvikas koht, kus ta on esinenud koos Harrybrafontega ilmsesti korduvalt ja joonud tema tuuri ansamblist tegev ja tema tähena Reamsy heliplaadid 1982. poolel hakkasid ilmuma vägagi legendaarse jazzmuusikamärgi alt. Nimelt luu lõut oli see firma, kes taastub, käivitati 1927. aastal ja siis tulite, tähendab riisi mitmed salvestused tolle vägagi legendaarse märgi all avalikkuse ette. Ja sa jätsid mainimata, ma nägin äsja George Niukest teda kallistamast. Ta on sugulane, nemad ja nad on ka koos teinud plaate ja musitseerinud neil avalgi. Jah, niisiis üks, üks selline rida veel, mis tema muusikalist balletti juurde tuleb. Ja kui me rääkisime sellest pärjatud sessi tiivast, siis need ikka leed tihti palju räägitud, tihti, võib-olla ka vaidlustatud, aga ikkagi olulised ja hinnatud ja armastatud Grammy auhinnad neidundaja hariifildikenell ja need ei anta ilmaasjata päris ilma, päris kindlasti ei saa. Kuigi mõned arvavad, et ei ole ka päris päris oluline alati kokku lugeda, kui palju grammisid just kellelgi on. Aga kui neid on ja kui neid on mitu, siis ei ole päris ilma eest need kindlasti saadud. Need on saadud riisi puhul ikkagi selle eest, et tegemist on džässi vokalistiga. Parimat keskvokaaliga salvestused on need, mida tema puhul on esile tõstetud. Ja eks tema puhul on ju hindamisväärset palju nii, nii see selge klaar kõla, improvisatsioonioskus rütmitunne. Ja kui ma ütlesin, et siin praeguses ansamblis on sees üks Brasiilia poolt pärit muusik, siis eks neid muusikalisi jõu jooniale sinna tema loomingusse küll mitmelt poolt mujaltki, nii sealt Kariibi mere ümbrusest kui kui mustalt mandrilt, kui kahtlemata mitmed džäss, muusikalised ilmselt voolude perioodid, mis on talle eeskujuks olnud ja mitmed lauljatar, kes on olnud enne teda Ja tegemist on mitmekülgse lauljaga ja sinna tippu, kuhu ta on enam-vähem juba välja jõudnud. Sinna ei pääse ju niisama ja mitte igaüks sinna trügimine tihe. Ja selleks, et seal olla, on vaja näidata midagi niisugust, milleni enamik teisi lauljaid, muusikuid ehk ei küündi isegi oma parimatel päevadel mitte. Et seda tunnustust saada ja riis on üks nendest, kes on saanud seda tunnustust keda on nii tituleeritud kui peetud ja ja arvatud. Ja küllap on ka üks märk see, et tänane kontsert jazzkaarel oli juba hea, mitu nädalat tagasi välja müüdud. Sinna piletit siia nagu polnud kerge saada. Jah, niisiis on Edgar Chessimikrofal eskale festivalil avatud suures saalis Vene kultuurikeskuses ja see saal on tõepoolest toredasti ja mulle tundub, et hästi häälestatud kuulajaid täis. Ja Signature kuulutab selle kontserdi algust. Olge valvel, pange tähele. Mu daamid ja härrad, tere õhtust teile. Tere tulemast jätkare, tänavuse Jazzkaare tipphetke tunnistajaks. Jätskaarel ei ole mitte kunagi olnud häbi või ei ole jaskar peljanud tagasi kutsuda neid muusikuid, tipptegijaid, maailmast, kes on suutnud juba jääda siinsete inimeste hinge. Kui mäletate, siis maailmakuulsa Richard Boona nime leidsime kavalehtedelt lausa kahest järjestikusest aastast. Aga mõni nendest muusikutest ei tule enam kunagi. Kaks korda jõudis siin käijaga. Minul, olgu siis tema ja kadunuke Sakala keskuse vana saal ka üheskoos meenutatud. Näen reals on aga elus terve ja viimastel andmetel ka heas tujus. Sellest on nüüd täpselt aastat ja kui tahta päris täpne olla, siis neli aastat ja üks päev, mil ta mil ta esines Estonia kontserdisaalis, toona oli see kontsert küll veidi teistmoodi ja märksa kammerlikum, vaadates juba seda suurt pillimäge, mis siin lava pealt vastu vaatab. Siit lava pealt avanebki üsna pime hetkega, kui kui paluks jäts kaardil korraks kätega märku anda, kes teist olid neljas aasta eest samuti Estonia kontserdisaalis. Ning käsi on ja millegipärast on koondunud siia, et järgmine kord, kui ta tagasi tuleb, olete teie sealt tagantpoolt siin ees. Aitäh teile, teie mälestused on kindlasti üsna erilised selles kontserdis, kui mäletate, siis oli toona meie lauljatar Hedvig Hanson, see, kes soojendas tähenriiv siia pärast ta kirjutas pärast kontserti blogis sõna-sõnalt nõnda. Pärast tema kontsert Estonia kontserdisaalis ei suutuma lava taga ta Jaanile väljendada, tänu mida tundsin, pisarad voolasid tänust ja sõnad jäid kurku kinni. Hedvig, oled sa ka praegu siin? Sa pead enne seda kontserti, mis nüüd kohe algab ainult kaks teadet. Tänane kontsert on kahes osas 15 minutit vaheaega. Pärast seda toimub veel üht-teist. Ja olge nii kena. Kaasinimeste ja kodurahu huvides lülitage me juba aegsasti välja mobiiltelefonid. Alustame järk-järgult ja tutvustage teile kõigepealt täienreesk vaadet. Paavo. No muidugi tahavad inimesed lisa, aga nagu ütles 100, on risk väike vaheaeg ja pärast veel Muusikat nüüd on meil väike vaheaeg, mille me täidame jutuga loomulikult ja me räägime mitte džässmuusikavabadusest, vaid ajakirjanduse vabadusest. Eesti on vaba. Kes on vaba? Kas ajakirjandus on saba Madli-Liis? Parts on siin sellel lihtsal põhjusel, et jätkare veebisaidil ilmuvad juba ei tea mitmendat aastat. Kirjutised, artiklid, arvustused, intervjuud, mida võib täiesti vabalt nimetada vabaks Chessi, ajakirjanduslik sõltumatus peale selle, mida sellega taotletakse. Jazzkaare veebi ajakirjas on tõesti publiku arvamusi kontsertidest ja arvustusi ja intervjuusid olnud juba varsti vist juba 10 aastat peaaegu ja, ja see on üks väga unikaalne viis saada väga kiiresti inimestelt teada, millised muljed kontsert jättis. Milliseid elamusi said ka muusikud esinedes, nii et, et ma arvan, et, et see on üks väga selline põnev viis jäädvustada kontserte, mis jazzkaarel. Ja ma loodan mitte ainult sellepärast, et ehkki ajakirjandus on vaba ja ka vaba, on teha seda nii-öelda meedia business'it. Millegipärast ei kipu väga hea meelega džässmuusikast suur lai meedia kinni võtma. Ja. Ma olen sinult teada saanud, et välismaised jäätsu festivalid on teinud juba aastaid sedasama, et loonud ise sellist väikest ajakirjandust oma festivali ümber. Seda meediaruumi. Jah, sellist meiega sarnast süsteemi on loonud ka Londoni džässifestival, näiteks kes tõenäoliselt Ta vist järgmisel aastal juba tähistab kümnendat juubelit. Selles osas ja Jazzkaare noortel veidi kriitikutel ja Londoni džässifestivali kirjutajatele on omavahel ka selline suur sõprus. Nii et, et Londonis tavaliselt käivad mõned noored ka meil kontserte kuulamas ja nendest kirjutamaski käivad ka noored kriitikud Londoni festivalil. Sa mainisid, noored kriitikud, kes nad on ja kust nad tulevad? Nad tulevad üle Eesti, kui päris aus olla ja tänavu on neid koguni 33 kokku. Kõige nooremad on 17 kaheksateistaastased ja kõige vanemat on ikka päris kogenud kirjutajad juba ja mis neist edasi saab, lähevad koju tagasi ja midagi enam ei juhtu, jäävad järgmist festivali. Oota. Mõned jäävad kindlasti ka järgmist festivali ootama, kuid tänu jazzkaarele on tegelikult võimalus nendel inimestel aastaringselt jazzkaarel korraldatud kontsertidel käia ja nendest kirjutada kas siis jällegi arvustusi või uurida publikut. Ja publiku küsitlus, et tegelikult on kõige põnevamad ja kõigele nähtavamad lood alati Jazzkaar'e veebis. Kuidas muidu seda taset hindud põnevust mainisid, aga kuidas see ajakirjanduslik juurdunud? No nii ja naa, sest sest alati on neid noori, kes on esmakordselt ja siis neil võtab natukene aega, et harjuda selle stiiliga. Kuid on ka väga palju väga staažikad kirjutajaid ja nemad juba oskavad väga hästi kuulajatelt kätte saada selle iva, mis kõige rohkem tundeid kontserdi ajal tekitas. Kas kuidagi koolitajad või noh, ütleme niimoodi järele kaitset. Et meil on selline tore tava, et kui käivad Eestis mõned kriitikud mujalt maailmast, siis nad alati kohtuvad meie noortega ja räägivad nii tšehhist endast kui ka sellest, kuidas muusikat kuulata, kuidas sellest kirjutada. Ja loomulikult me teeme aeg-ajalt ka selliseid seminare, kus me räägime lihtsalt tavalistest ajakirjandustõdedest, sest sest eks džässis kirjutamine On nii nagu üldse millestki kirjutamine, kehtivad omad mängureeglid, kehtivad omad tavad. Ja ma arvan, et iga aastaga läheb aina paremaks. Loomulikult, ei, see ei ole lihtsalt niisama öeldud, vaid tegelikult ka, eks ole. Loomulikult. Nii arvavad ka need noored grip kirjutajate tõenäoliselt ise. Kui sa ütlesid, et sellel aastal on ainult 33, palju oli, esimesel aastal võis, alustasid. Esimesel aastal oli, ma arvan, kolm, neli, 13, kolm, neli, kolm, neli ja, ja nendest on praegu alles jäänud kaks kirjutajat. Väga suur protsent küll jah. Nii et jazzmuusika läheb hästi, kuna jätsust kirjutamine veebi veebivaba ajakirjandus elab hästi tänu jätkarele. Ja ma usun, et sa kindlasti tahad nüüd lõpu, hüüatan, tehke järele kõigile teistele, kes üritusi korraldavad, Eestis. Ma pigem ütleks, et minge lugege Jazzkaar'e veebist, mida meie noored kirjutavad ja kui te tunnete, et teile meeldiks samasugust asja teha siis võtke meiega ühendust ja, ja võib-olla ka teist saab tulevikus üks Jazzkaare veebikirjutajate. Nii et üleskutse on esitatud head sõnad on lausutud ja heast asjast on räägitud, aitäh Madli-Liis, Parts ja meie siit kultuurikeskuse saalist läheme oma jutu jõle kandega edasi ning loomulikult on üks maiuspala ootel, sest see maiuspala ei ole midagi muud kui äsja kõlanud lauljatari enda hääl räägitud enne kontserti enne tänast kontserti ja me ei küsinud nende laulude kohta, mida kontsertidel esitatakse. Me ei küsinud lihtsate asjade kohta, vaid pigem natukene üldisemate ja võib-olla keerulisemad südamelähedasemat asjade kohta, mida lauljatäril võiks ehk meelel midagi teistele öelda olla. Näiteks esimene küsimus oli kollektiivid, kus need soovitas kohe küsida ühe tsitaadi kohta, kus on öeldud, et ajan riis, on öelnud. Nii ja naa, aga selgus, et tegelikult on ta ainult pisut pisut teisiti ja, ja tundub, et veel huvitavamalt. See on tsitaat, mida on omistatud vahel vildakalt, nagu öeldud, aga nüüd siis uuendate selle mõtte ja, ja me saame kuulda tema enda käest. Kuidasmoodi on tema arvates need vahekorrad, mis on ühe õige lauljatari instrument ja kus paikneb tema hing. Nõndaviisi siis kõneles ta täpselt sellest asjast, mida me lubasime, aga veel mitte sellest tsitaadist, millest enne juttu oli ja milleni me jõuame. Jutt oli praegu sellest immo, küsis Madaam reisilt, mis on tema arvates üks hea laul, mis teeb laulust hea laulu. Ja vastus kõlas nõnda, et peab olema miski, mis selle laulu sees hakkab kaasa helisema lauljaga miski, mida ta mõistab, millest ta aru saab ja mille abil ta võiks oma mõtteid ja tundeid edasi anda. See ei pea tingimata olema peidus laulu tekstis, aga enamasti ta siiski on tekstis. See ei pea tähendama, et miski või keegi, millele, kellele see lugu algselt kirjutatud on peaks olema see, mis liigutab. Aga enamasti on siiski tegu selle liigutaja puhul laulusõnade, harvem meloodiaga. Ja nüüd väike vigade parandus see tsitaadi kohta küsimine, et Andrews just nagu olevat öelnud, et tema peamine instrument ei ole mitte häälevaid hing mida ta selle kohta lausus. Nõnda siis need sõnad, mille omaks võtab kõlaksid meie keeli enam-vähem nõnda. Minu instrument on heli. Minu hääl on mu hing ja seda laiendab, ehk seletate siis nõnda, et kui temalt küll oodata, neilt võetaks tema instrument, kui võetakse heli, siis ta tunneks end ehk samuti kõige ümbritseva suhtes nagu varemgi ta näeks maailma põhimõtteliselt nõndasama ja ilmselt ka väljendaks ennast ikkagi väljendaks end nii, nagu ta on tahtnud seda ennemgi aga kuna tal on olnud õnn saada endale kaasa seesugune muusikaline instrument läbi end väljendada, siis see on lihtsalt üks äärmiselt hinnaline lisaväärtus, mis aitab tal edasi anda oma tundeid ja mõtteid. Nõnda tulime me taas tagasi nende lugude ja heade lugude juurde, mida talle meeldib laulda, mille järgi ta neid lugusid valib, nõnda siis ikkagi esmalt laulusõnad, tekst. Ja kui juba tekst kaasa helisema hakkab kasvõi mingist mingistki kohast, siis ütleb ta, leiab ta alati võimaluse tänu oma, kes muusiku võimetele muuta, midagi tuua meloodia koha pealt, siis kas uued harmooniat ja nõnda siis anda tuge nendele emotsioonidele, tunnetele, mida ta tahab seda laulu kaudu edasi anda. Ja need meloodias harmoonias ette tulevad täiendused ja muutused, ta ütleb, et eks teeb ta seda ka siis, kui lugu juba algupäraselt ongi džässižanri lugu. Ja nüüd oli viimaks ka küsimus sellest, et kuna tegemist on nõnda mitmekülgse lauljaga siis kas oskaks ta tegu oli enne kontserti antud intervjuuga oskaks öelda, milliseid tema muusikalisi palgeid me võib-olla täna õhtul ehk laval ei kohta? Nõnda siis tegelikult täpne ja otsene vastus küsimusele mis rääkis just nagu teistest asjadest, aga ikka sellest samast kõige olulisemast riis ütleb, et temal neid lauljaid, kes on kohal siin ja praegu, kes elavad käesolevas hetkes. Ja kõige enam on ju ikkagi selle esinemise puhul tegu suhtlemisega. Nõnda kui ka intervjueerija ja intervjueeritav omavahel suhtlevad nõndasamuti, suhtleb muusik lavalt nii oma kaasansamblistidega kui ka kuulajatega saalis ja ikka muusika läbi. See on see, mida ta jal riis armastab, sest nagu ta ütleb, see, see on elu. Ja muidugi peavad olema korras suhtlejate endi suhtlemisvahendid. Olgu siis keel või muusika. Aga kõik oleneb hetkest, kui kõneldakse siin ja praegu, siis on see see hetk, milles elab lauljatar ja kui see jutt oleks tehtud pärast kontserti, ütleb riim siis oleks nii küsija kui vastaja tegelikult pisut teised inimesed, sest energia hoopis oleks hoopis teine. Niisiis kõik sünnib tema jaoks ikkagi siin ja praegu ja kohe. Täna sellel kontserdil ja millest tegelikult see jutt rääkis kõige üldisemal moel, ehk on see, et väga hea muusik on ka inimesena küps ja ta on tunnetanud seda tegevust, millega ta tegeleb. Ta on oma kunsti Ratasest teadlik, ta on iseenda oskustest samuti teadlik. Ta on kindel, et ta suudab seda, mis tal on väärtuslikku ka inimestele edasi anda ja ta tegeleb iseendaga. Ma arvan, et kuna temalton On ka Edgari materjalides vahendatud mitmeid tsitaate Ühte mäe pisut pisime korrigeerima ja tore oli, et saime teada, millest tegelikult jutt käisin, mida lauljatar oli öelnud. On mitmesuguseid mõtteid, millest on huvitav kinni hakata ja mis jäävad silma inimestele vähemalt, kellele muusika korda läheb. Ma usun, then, Reamsy arvamus sellest, kuidas džäss inimeseni levib ja mida inimesed Chessist arvavad. Ostsin Chess, tegelikult võiks olla, kuidas inimesteni jõuda. Nende seas on üks üks selline mõttearendus, kus ta ütleb, et et ta on kuulnud paljusid, rääkimata sellest, et nad ei saa protsessist hästi aru. Aga ilmselt räägivad nad sellest tükikese stressist, mida nad oma elus kunagi kohanud on ja mis neile arvatavasti pole päriselt meele järele olnud, sest Jazz kui seesugune on laialdane mõiste mitte lihtsalt mõiste laialdane nähtus. Ja kui inimene seda rohkem tundma õpib, siis arvatavasti ütleb ta. Jaan Riis on praktiliselt igale inimesele. Igale isiksusele on džässmuusikas mitte lihtsalt oma nurgake, vaid võib-olla päris palju erinevaid tube. Aga selline fantaasiaküllane, mitte ainult fantaasiaküllane, vaid tegelikult rõhutab ka seda osaliselt, mida te juba kuulsite selle kontserdi esimeses pooles, et džäss ei ole ainult mingi kitsas ja piiritletud ja fikseeritud asi. Et alati tõlgendatakse seda erinevate inimeste poolt veidi erinevalt ja saalis Olejat, need samuti veidi erinevad inimesed, kõik, igaüks neist kõik seda natukene teistmoodi tajuvad ja tegelikult lõppkokkuvõttes on kõigil tore ja hea sellel kontserdil küll minu arvates jaa. Esimese poole järgi juba oli näha, sest et me oleme kunagi kõnelenud ühes majas, mida enam ei ole, mille kohapeal ainult üks teine maja, kus nii endises maas, kui praegusest toimub džässikontserte jätskaar, festivali oli, me oleme rääkinud mõnegi korra selle mulle meenub, et ikka on vaja neeger muusikuid, selleks et kahvanäolised eestlased ja linna külalised tantsima saada, saalis võiend energiliselt liigutama. Kui ei oleks vaheaeg tulnud, siis ma arvan, et suhteliselt kitsukeses ruumis lava ees, mis seal on vahekäikudes küllap oleks inimesed ennast juba energiliselt ihuliselt liigutanud, kui oleks palvueldunud, sest ta oli väga-väga lähedal. Suhte jah, tõeliselt tekkis ning küllaltki raske on raadioeetri kaudu toimuv ülekande puhul kirjeldada ju, mis saalis toimub. Millised on riided või näoilmed või liikumised ja kas lauljatar istub või seisab või mis seal tehakse. Teine asi jõuab muusika, heli jõuab kuulajani ja saalis on see kogemus pisut teistsugune tänu sellele, mida inimene ka näed ja kuidagi tajub nende tema kõrvalolijate ja lähedalasuvate inimeste reageeringute kaudu. Et see reageering saalis oli väga entusiastlik, ikka väga sõbralik. Lahkesti kaasa tulev, seesama kommunikatsioon, millest ta jäänud riisi kuulsite ennist ka rääkimas. Eks see otsapidi ju, kui kuulda seda, seal oli lugusid, mis läksid sellise suhteliselt mitte ainult moodsa saundiga, vaid pigem vastupidi heas mõttes arhailise kõlaga liikvele kui tõelised ja sellised Luhtiside krühkised, pank, palad ja siis edenesid kuhugi sinnamaale, kus kus justkui kõla kohtub, kohtub ajalooga selle hetkega, kus sünnib rütmibluus, nii nagu sellest rääkisid oma ala meistrid Ray Charles ja teised, kes pluusiga, millest hiljem sai rock n roll valget esituses, kust nad tulid välja, nad tulid välja kirikust. Kust, kus rahvas tantsis ja laulis? Ja ja aga seda me kuuleme veel, sest see kontsert ei ole ju kaugeltki veel lõppenud, küll aga on näha, et saalis vähemalt lavapoolses saali otsas tehakse ägedaid ettevalmistusi lühikeseks löövaks tseremooniaks. Nimelt on jälle väljakuulutamisel džässiauhinnad. Ja üks ma olen sealt paista on erinev. Ma nägin, kes tõenäoliselt valmistub mõneks kõneks ja üleandmiseks ning väidetavalt üks on veel kinnitamata info, aga väidetavalt on ka täiendriis adresseeritud lavale tulema ja seda kõige tähtsamat auhinda üle andma. Kes on laureaadid, see selgub üsna kohe, varsti siis kui asi peale algab. Aga tuletame meelde, et eelnevatel aastatel on neid pärjatud muusikuid olnud õige mitmed, eelmisel aastal näiteks Siim Aimla oli see, kes oli kõige õnnelikum saalist lahkuja. Kui see tseremoonia läbi oli. Muidugi, ega märgatute ja auhinnatud rõõmu on ju tegelikult raske, võib olla ebaõiglanegi mõõta. Ma usun, et näiteks oma džässipedagoogitöö eest saanud auhinna Ain Agan. Rõõm siit minnes ei ole ka sugugi vähem olnud ja tundub, et tema oli vist küll tõeliselt üllatunud. Oma auhinna saamisest. Jah, sest pedagoogitöö on tihtipeale niisugune noh täiesti tobe öelda ka rahvastik. Rahvuslus, öeldakse, et see ei ole väga seksikas, et, et see ei paista silma, seda tööd tehakse iga päev tehakse väga järjepidevalt suure pingutusega selle viljad alles võib-olla hiljem kooruvad või annavad õisi ja sellepärast on see üks väga tänamatu töö. Ja kui seda tähele pannakse, on see väga tänuväärne. Samas. See on kindlasti üks äärmiselt kaunis samm nende auhindade puhul neid auhindu endid, jah, immasin mais maali, mis on täiesti olemas ja mida me kirjeldama ei hakka, sest see tundub olevat üsnagi ekspressiivne ja kaasaegne ja lihtsalt ei saa aru sellest jah, meie meeltele läbi klaasi või ka või ka läbi mitme klaasi vaadates tundub see igal juhul vägagi väljendusrikas ja muljetavaldav töö teises servas, segane asi nagu džässmuusika kahtlemata. Ja teises servas on muidugi hoopiski kindla kujuga voolujoonelised esemed, mis on kindlasti auhinnad ehk kriisid. Ja nad läigivad kas kuldselt või pisut pronksiselt. Nad on ümarad ja õhukesed, mulle tundub, nad on kui kongid, mis on üles seatud statiividele. Ja võib-olla on FK vinüülplaadid, mida nooremad inimesed võib-olla isegi ei ole oma elus näinud ega käes hoidnud, läigivad lausa nagu kuldplaadid, puitplaadid, just nimelt kuldplaadid. Teatavasti on Ameerikast pärit traditsioon, millega pärjatakse väga edukaid muusikuid samamoodi nagu grammide või mõne muu tähtsa tuntud sellise tunnustusega. Ning näib nii, et kui publik on saalis kohad sisse võtnud inimesed väga suure kiirusega lähenevad oma istekohtadele, mis tähendab, et neil on märku antud siis võib see tseremoonia vorstiga alata. Ja loomulikult on kuulajad natukene sellepärast, et kui tseremoonia läbi saab, siis tuleb Dajandriivsele lavale, jätkab seda, millega ta ega väga säravalt alustada suutis. Meie ees ridades saabuvad Khaled neiud, kelle tantsusamm ei ole sugugi mitte nõrgemaks jäänud kui siit lahkudes enne enne kui esimene poolaeg lõppes. Nii et ma arvan, kõigil on juba võrdlemisi hea tunne sees ja ega siit võib küll öelda, et saab minna ainult paremaks. Ma usun Jah, ja see kontsert suure tõenäosusega on üks nendest tänavuse Jazzkaare kontsertidest mida on esiteks reklaamitud kui ühte Titmist ja mis võib olla oma sisu poolest, on üks nendest kus on seda kõrgtaseme hõngu ja kus on väga tuntud esineja ja pealegi niisugune, kes on praegu tipus ja kes ka esineb väga hästi. Ja eks ma arvan, et selle kontserdi esimese poole põhjal on on piisavalt õiglane öelda, et et küll publikum, kui ta head asja kuuleb, selle tegelikult ka tihti ikkagi ära tunneb. Ei ole nii, publikum aru ei saa. Kui Heatšess kohale tuuakse, kätte antakse, meeldib. Ka küll jah, see on üks imelik müütet, lai massiaru, tegelikult inimesed väga hästi tunnetavad seda, kui nad on kohal ja sünnib midagi erilist, et siis ikkagi enamik inimesi saavad sellest aru. Ja kontserditel on see arusaamine võib-olla kergem tulema kui plaati kuulates või kontserdiülekannet kuulates, nii et me tahame väikest kadedust, kuulajat tekitada. Aga ühtlasi jagada teiega oma rõõmu sellest samast kontserdist. Aga jah, nõnda elav ja värvikas figuur, nagu Jaan Riis laval on, ei pruugi ise tormata. Kui keravälk mööda lava ringi piisab, piisab tõelisel meistril mõnest liigutusest, mille amplituud ei ole füüsiliselt üldse mitte suur. Jõulude ajal laulis sõsa istudes. Ja muidugi on need kõik ei ole selline kihuliselt liikumapanev lugu, aga kes kuulas esimest poolt, see märkas isegi, oli äärmiselt vaikseid, väljapeetud ja tõeliselt nüanssidest ja pooltoonidest veerandtoonidest koosnevaid väga meisterlikku lugusid kõige selle esimese poole sees juba. Nii et mine teata, Jaan Riis meile küll ei rääkinud, et ta kõiki oma muusikalisi palgid ei näita, aga ei väitnud vastupidist. Niisiis me ei tea, mida kõike võib teine pool veel sisaldada. Jah, ja oli kontserti sees ju ka jutukatkeid, mida tõlkimises küll kuulda ei saanud, aga võib kinnitada, et tegemist on vaimukas ärava huvitava versiooniga. Signatuur annab muuseas aimu midagi taustal kuulete, et kohe midagi toimumas. Hea publik tere tulemast tagasi, kenaerad, olete oma istekohad uuesti üles leidnud. Nüüd kui me oleme teinud väikese muusikalise vaheajad, Ma luban teile, te kindlasti saate veel vastata küsimustele hauthile kõikidele teistele kohustuslikele küsimustele ja ühtlasi seista veel ka järjekorras sealsamas fuajees. Kas arvate ära, miks? Imiteerijate järel seal igav? Te saate endale küsida autogramme, juhul kui te olete 15 minuti jooksul need, kes satuvad Henriisi valgete, ma ju hoiatasin, et tal on hea tuju. Aga nüüd nüüd võtame pühalikumad näod appi ja tahaksime teie kõigi abil mitte teid ära kasutades, vaid teie kõigi abil teha tähelepanuväärseks kahe kolme muusiku, tänane õhtu, sest nad on seda väärt eesti džässiliit. Jätskaar ja jazzkaare suur sõber Elion annavad juba õige mitmendat aastat koos välja Eesti jazziauhindu. Ja millega siis tegu on, kui ta julges, peaks tõesti olema veel neid, kes ei ole neist auhindades kuulnud, et ega neist, kes need auhinnad saavad, siis kohe me saame seda teada. Me jagame nüüd laiali kõik, mis siin laval on ja mis ei kuulu USA muusikutele või siis Vene kultuurikeskusele. Mõnda siit üle jääb, aga ma palun kõigepealt lavale Elioni juht Valdur Laid. Head džässisõbrad daamid ja härrad, Elionile on olnud siiras heameel juba mitu mitu aastat olla, nagu Märt selle kohta ütles. Jazzkaar'e ja džässi suur sõber. Olgu väljas selline külm, kevadine karge ilm või, või, või koristate, kui Tallinnat kolme aasta tagusel ajal sellistest pronksi pronkssõduri jäänukitest ikka jazzkaar olnud, see, mis inimestele rõõmu silma südamesse on toonud ning paljud jazzisõpru üle terve Eesti kokku Tallinna, selleks selleks nädalaks selleks imeliseks festivaliks. Anname jazzkaare siis džässauhinda Elioni jazziauhinda välja sel aastal neljandat korda. Vaatasin korra, kui juba auhinda tulla, välja jagama, et mis see statuut oli. Tõepoolest, mis meil žüriil oli. Elioni jazziauhinda antakse välja siis muusikule, kelle muusikaline ja kontserttegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud tõeliselt silmapaistev ja kes vääriks selle eest eraldi tunnustust ja silmaspidamist. Lisaks sellele oli statuudis selline lause, et see peaks olema ka muusik, kes läbi selle auhinna vajaks, saaks suuremat tuntust ja tutvust saab tutvustatud Eestimaa kõikides paikades publikule. Ma arvan, et tänavuse Elioni jazziauhinna nominent ja võitja ei vaja seda suuremat tuntust, sest kõik siin saalis ja üle terve Eesti džässisõbrad kui muusikud kui muusikasõbrad teavad teda niigi väga hästi. Mul on siiralt hea meel kutsuda lavale Elioni 2010. aasta džässiauhinna võitja Raivo Tafenau. Armsad inimesed te ei kujuta ette, kui hea meel mul on. Teiseks, te ei kujuta ette, milline aura siin laval on. Tahaksin öelda ainult seda, et ta iseenda arust Ma olen hoidnud suhteliselt madalat profiili siin viimaste aastate jooksul ja Poleks iialgi arvanud, et selle madala profiili hoidmisega on võimalik lõigata kopsaka, suhteliselt kopsakat profiiti. Ma tänan eelkõige Eli olid ja seda kolleegiumi, kes selle otsuse tegi, ma loodan, et nad olid täie mõistuse juures ja ja tänan. Tänan selle eest, et mind on võetud seltskonda, muuseas Siim, Jaak ja Tanel, eelmised auhinnasaajad mul neid imetlenud aastaid ja isegi nemad on tekitanud mulle sellise tunde, mida on üx, kadeduse liigson, valge kadedus, ma tahaks olla nende moodi ka natuke. Nii et aitäh teile veelkord, armas tuulik. Raivo, õieti see aga ütlemata ka oma parima sõbra Ain Agan kes on samuti siin laval seisnud ja umbes samasuguseid ilusaid sõnu poetanud. Kõige rohkem aasta saanukski jääda nende kahe tunnustuse vahele. Kui Raivo on praktilise meelega inimene, leiab taldrik kasutust köögis. Aga on sul Raivoga, mõni sein, kus veel akent ei ole ju mitte midagi muud ka. Mitu seina, kuhu sa paneksid selle maali? Sa saad seda vaadata, nüüd me ei anna sulle seda ritta, sest muidu teised su tagant ja sa saad endale kolm vaenlast, mida ka ei tahaks. Tänasel õhtul aitäh sulle, Raivo, see maal on sinu kiirematel, on õnn. Selle tegi Tartu Kunstikool in corpore naljata, kolm noort kunstnikku on selle taga, meie auhinnad ei ole lõppenud ja neid on ka kokku kolm. Aga nüüd paluma lavale noore mehe, kes samuti on seisnud siin laval seda auhinda kätte saades ja võib-olla siis ta veel ei aimanud, et tal on. Tal on au kõrval ka kohustus tulla täna siia, aga ma arvan, et ta ei pelga seda kohustust. Siim Aimla. Ma ei saa mulle öelda, et ma olen noormees, ma olen täpselt sama vana, kui sina. Tõid, eks ma ei saa olla noor, ma annan, annan kätte noore ja lubava džässimeheauhinna. Keegi on kunagi öelnud, et noor ja lubav ollakse täpselt nii kaua, kuni hakatakse teiste kohta ütlema noor ja lubav. Jaa. Jaa, eriti lubav. Võib-olla selle aasta noor džässiauhinna võitja ei ole, see on juba üsna palju neid lubadusi täitnud ja õigustanud. Ja aga ta ikkagi selle saab selle auhinna. Vanal ajal 40. viiekümnendatel oli džässimeestel niisugune oma släng kus kasutati teatud väljendeid, kui taheti mõne inimese kohta hästi öelda. Kui taheti Teide džässimehe kohta eriti hästi öelda, öeldi tema kohta hipkätt. Ja tänase noore talendi auhinna võitja on kindlasti täiesti sip kätt. Tal on teravust nii käppades kui mõistused. Ja mul on hea meel hipkätt siia lavale kutsuda. Peedu kass. Paraku ei saa väga soravalt sellele kassi teemal jätkata. Teatavasti on mul ka asjade vastu allergia. Aga. Tänutäheks selle auhinna eest ma kindlasti võlgnen paljudele inimestele. Nimelt on mul olnud väga palju õnne omada väga palju ja väga mitmeid suurepäraseid õpetajaid. Ning tegelikult see auhind kuulub neile, aitäh. Aitäh Peedu õnneks jazzil kassiallergiat. Üks auhind tuleb veel kätte anda, rohkem meil neid ei olegi. Selle annab küll veidi omapärasel moel nagu kohe aru saate kätte või siis püüab seda vähemalt teha. Ei keegi teine kui Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm. See mees on tõesti väga haruldane ja võib-olla paljud siin saalis teda ei tunne, aga ta on ära teinud suure töö Narvas ja see töö ulatub siia Tallinnasse, sest tema õpilasi on juba õppimas nii otsa koolis kui ka konservatooriumis. Ja ta korraldab džässifestivali Narvas korraldab seda juba tükk aega juhatada orkestrit õpetab noori ja on igati selle auhinna ära teeninud, aga täna oli ta Narvas žüriis ja ta ei saa siin lihtsalt viibida. Ja see mees on Voris, Parzin. Kostuks aplaus Narva. Ta on tõeline maa sool ja selliseid inimesi oleks vaja igasse Eestimaa nurka. Küllap neid on ka, aga selliseid Koboris ikkagi nagu vähe. Nii et au ja kiitus talle ja kõigile meie tänastele võitjatele kuuluvad siis Tiiu Kirsipuutaiesed muusikateemalised iga kord. Ja nüüd on vist Meie tseremoonia lõpukorral. Nii see vasakule läkski. Tegelikult üritasime täna siia lavale saada ka Borissi tütart, kes ei saanud tulla, kuna on välismar kontserdituuril, siis mulle meenus, et tal on ka üks tubli lapselaps. Tubli noormees, tahtsime teda kutsuda, kui me oleksime enne kella üheksat oma tseremoonia pidanud, oleks see ka võimalik olnud, sest sõjaväes lihtsalt ei lasta hiljem tulema. Seal ta on, aitäh ja temagi teenib Eesti riiki küll veidi teisel moel, praegusel hetkel. Mu daamid ja härrad, kas teie tuju on endiselt hea? Ära ole. Piima ära ära poola ei. Jää. Teie seal radiaatori juures saite rohkem aru, mis õigupoolest sündist kujutajan, riis, panin mikrofoni kääki, laulis mõnda aega. Nii nagu elektriajastul. Paljud lauljad seda ei söanda ilma elektri abita ilmunud mikrofonid. Ja see rõõmus bay bay, mille ta lõpuks lehvitas saali, see jättis kõigile kindlasti väga hea tunde. Ja see oli ka kontsert, mille lõppemine tundus nagu pikem kui kontsert ise oli väga pikk, väga suur kulminatsioon. Aga mis me sellest ikka räägime, see kontsert on nüüd kuuldud ripsi oma. Ega jääb üle ainult oodata mund järgmistama oma miks mitte ja oodata homset, kui on tänavuse Jazzkaare seitsmes päev tulemus. Ja me oleme taas klassikaraadio Jeltskoreetriga ka siinsamas majas Vene kultuurikeskuses, nii suures kui väikses saalis alates kella kuuest ja siis jälle poole kaheksast ja siis jällegi. Sest õhtul, nii et küllaltki pikalt see tähendab seda, et siit, kellel on need 23 36. See improviseeritud jätkare stuudio jätab selle paigaga hüvasti. Selleülekannete maratoni tänase tõid teieni helirežissöörid Teed, German ja Kaspar Garner insenerid olid kõigil nendel kontserditel Rein Palo, Ergo mäe, Meelis Pungas, Priit Karinud. Ja foolikas oli klassikaraadio Foonika, sellist vesik. Mirje Mändla on saate toimetaja ja siin olid ka kaks häält stuudios immo Mihkelson liit, kus nad jälle kuulmiseni.