Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 23.-st märtsist toimetan Mall Mälberg. Tallinnas vormistatakse täna ametlikult uus võimuliit, kus vastutust hakkavad kandma Keskerakond ja Res Publica. Reformierakonna Tallinna abilinnapea Hanno Pevkur ja Peep Aaviksoo esitasid ise lahkumisavalduse. Samuti lubasid Reformierakonda ja rahvaliitu kuuluvad linnaosavanemad vabatahtlikult lahkumisavalduse esitada. Riigikogu valib homme juhatuse, kuid milline erakond, keda toetab, on endiselt suht selgusetu. Riigikogu võttis täna vastu lipuseaduse ning otsustas, et vabadussammas rajatakse Vabaduse väljakule. Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu ülemkogul leevendati stabiilsuse ja kasvu pakti tingimusi. Fakt on euroraha üheks alusdokumendiks. Peaminister Juhan Parts kinnitas, et pakti reformimine ei mõjuta Eestis euro kasutuselevõtu. Juri Lotman. Siim vahetas täna pidulikult omaniku arhiivi. Eestisse jäämise tegi võimalikuks Šveitsis elav eraannetaja. Olukord Kõrgõzstanis läheb järjest põnevamaks, pealinnas ajas politsei jõuga laiali presidendivastase meeleavalduse. Venemaa ja Rootsi vahel on puhkenud diplomaatiline tüli. Moskva süüdistab Rootsi uudisteagentuuri terrorismile aitamises. Maakera põhjapooluse jäämassi sulama mine võib Euroopas ning Eestis põhjustada ilma ennekõike talve külmenemist, kinnitas ülemaailmse meteoroloogiaorganisatsiooni president Aleksandr Pedreitzki. Ka Eesti teadlased kinnitavad, et välistada seda võimalust ei saa. Homme on meil pilves ilm, kohati sajab lörtsi või vihma. Sooja tuleb üks kuni viis kraadi. Ja alustame riigikogust. Riigikogu valib homme juhatuse, milline on olukord enne valimisi. Hukkuda. Riigikogu peab kuluaarinõupidamisi rohkem kui kunagi enne homseteks, juhatuse valimisteks on vaja jõujooned paika panna. Hean sellel, kellel kandidaat kindel. Küsisin Res Publica esindajalt Urmas Reinsalult, kas võrreldes eilse seisuga on midagi muutunud. Tõtt-öelda ei ole, ma arvan, et olukord on Riigikogus segane, selles ei kahtle kindlasti ükski poliitik ja segasel ajal olla parlament säilitama oma töös järjekestvuse ja meie meelest on loogiline, et seni riigikogu juhtimisega laitmatult toime tulnud akadeemik Ene Ergma võiks ka järgmisel aastal ning eriti selle segase valitsuskriisi ajal juhtida parlamenti ja olla üle päevapoliitilistest kirgedest. Isamaaliidu fraktsiooni juht Andres Herkel annab põiklevaid vastuseid, kui küsida, kui suureks ta peab võimalusi, et Ene Ergma jätkab esimehe toolil. Kindlasti on see üks võimalus, on ka kindlasti muid võimalusi. Ma arvan, et neid persoone tegelikult, kes seda ametit väärikalt kannaksid, on õnneks siiski Eesti riigikogus Eesti poliitikas rohkem kui üks. Tegelikult on ju Isamaaliit ka oma kandidaadi välja pakkunud ja kui esialgu oli kindel. Ta kandideerib aseesimehe kohale, siis miks nüüd mitte võidelda esimehe koha pärast? Jutt käib Peeter Tulviste eest. Aga viimastel päevadel on üha rohkem räägitud Peeter Kreitzbergi võimalikest seanssidest riigikogu esimeheks saada. Teda ennast täna parlamendis näha ei olnud, teine sotsiaalliberaal Liina Tõnisson kommenteerib diplomaatiliselt. Ma usun, et Peetri Peeter Kreitzbergi šansid võtta igati tema teadmistele, oskustele ja kogemustele vastav positsioon homsetel valimistel on iga hetkega kasvanud. See positsioon võiks olla kas keskmine või äärmine tool. Ma usun, et ta vääriks keskmist tooli. Seda näitab valimine, kas ta selle saab, aga mina isiklikult loodan, et ta saab selle. Liina Tõnisson arvab, et neid arutelusid, mis parajasti igal pool käivad, ei saa nimetada läbirääkimisteks, vaid üksnes aruteludeks ja ta loodab, et täna õhtuks saavad mitmed asjad selgemaks. Kui küsin keskfraktsiooni esindaja Evelyn Sepa käest, kas neil on täna õhtuks selge, kelle poolt nad homme hääletavad ja mida homne hääletus toob, vastab ta. No õhtu on alles noor, lõplikult koguneb fraktsioon homme hommikul ja enne istungit on meil loomulikult pilt selge. Milliseks tänaõhtused arengud kujunevad. On päris kindel, et homne hääletus viitab vikerkaare koalitsiooni jätkusuutlikkust. Te arvata, koalitsioon tuleb? Noh, mul on põhjust arvata, poolest täna juba tegeletakse nii-öelda portfellide jagamisega. Niisugune suhteliselt provokatsiooniline avaldus Keskerakonnast ise jooksid nad täna kõige tihedamini ringi Res Publica esindajatega koos samal ajal kui tõesti niinimetatud vikerkaare koalitsiooni esindajad teiste silme alt varjus nõu pidasid. See nõupidamine praegu veel kestab. Esialgu aga võib eeldada, et juhatuse toolidele kandidaat jätkub. Juhatajaks võidakse esitada Ene Ergma, Peeter Kreitzberg ja Peeter Tulviste juhatada asetäitjateks need, kes juhatajaks ei saanud. Aga lisaks Toomas Vareki, Andres Lipstok, kes neist nimedest toomi ametlikult kõlavad, seda näeme. Ja just äsja tuli teade, et vikerkaareliitlased esitavad riigikogu esimehe kandidaadiks sotsiaalliberaali bee Peeter Kreitzbergi. Sellise sõnumi on edastanud Rahvaliidu juht Villu Reiljan. Toompeal võttis riigikogu täna vastu lipuseaduse ning otsuslased vabaduse memoriaali ei rajata lauluväljakule, vaid Vabaduse väljakule tuleb see samas lühikommentaar riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehelt Urmas Reinsalult. Väga positiivne signaal minu hinnangul oli see, et lipuseadus võeti vastu täna konsensuslikult rohkem kui 70 poolthäälega. See näitab, et on küsimusi meie riikluse arengus, kus parlament suudab tavapoliitika kõrvale heita ja keskenduda kaugsihtidele ning lipuse matuse puhul, mis jõustub esimesest jaanuarist 2006. aastal. Hambast olulisemaks see, et eraisikutele kohustuslike lipupäevadena jääb senise rohkem kui 15 päeva asemel kolm Iseseisvuspäev, võidupüha ja ja taasiseseisvumispäev ning teise põhine mõttena, jõustub juba selle aasta esimesest septembrist. Säte, et meie üldhariduskoolidel on õppetöö ajal aastaringselt heisatud Eesti lipud. Vabadus ausamba puhul on riigikogu ma seisukohal, öelnud vabaduse ausammas. Rahvaesinduse hinnangul peaks tulema riigi esindusväljakule Vabaduse väljakule ning tähistama eelkõige meie rahva võitu vabadussõjas ja mälestama neid vaid, mida Eesti on kandnud oma iseseisvusele loomisel ja taastamisel. Ning nüüd on omakorda pall valitsuse ja Tallinna linnavalitsuse käes, kes peaksid leidma tehnilised võimalused ja asuma viivitamatult seda riigikogu otsust täitma. Just praegu algab Tallinna volikogu erakorraline istung, et vormistada ametlikult uus võimuliit, kus vastutust hakkavad jagama Keskerakond ja Res Publica. Indrek Kiisler jätkab teemat. Linnapea Tõnis Palts kinnitas, et võimuvahetus kulgeb pealinnas ladusalt ning mingeid probleeme ei teki. Torm hakkab vaibuma ja hakkame sadamasse jõudma. Olen kohtunud viimastel päevadel kõikide tõenäoliselt lahkuvate linnaosa vanematega. Oleme kokku leppinud, et kõik linnaosavanemad lahkuvad omal soovil ametist. Sama puudutab ka Reformierakonda kuuluvaid abilinnapeasid Hanno Pevkurit ja Peep Aaviksood. Reformierakonna abilinnapead esitasid mõlemad lahkumisavaldused, tõenäoliselt küll. Kahjuks ei saa volikogu päevakorrast välja punkti umbusalduse kohta, kuna linna põhimäärus spetsiaalselt seda sätestab. Veel ei ole teada, mis saab aga rahvaliitu kuuluvast abilinnapeast Vladimir Maslowist, kes on puhkusel ning pole lahkumisavaldust esitanud. Keskerakond ei ole esitanud oma kandidaate neile koalitsioonileppes ette nähtud linnaosavanemate kohtadele. Lahkuv abilinnapea Peep Aaviksoo panijaga uuele linnavalitsusele südamele. Teede korrastamist ei jäetaks pealinnas unarusse. Teedeehitus olivad väga selgelt üks probleem, mille pärast meil Keskerakonnaga suhteliselt konstruktiivne koostöö katki jäid. Ja need teed ei ole mitte selle järgi paika pandud, kes juhib mingisugust linnaosa vaid selle järgi, kus kõige rohkem teeremonti vajab mind väga murelikuks see, et Tallinna veest tulev raha läheb taaskord eakatele inimestele väljajagamiseks, nii nagu ka eelmine ära väga loodan, et see teeb murelikuks ka tänast linnapead. Peep Aaviksoo tunnistas, et sagedane võimuvahetus takistab pealinna elu. Siis minu väga selgelt Peep Aaviksoo isiklik arvamus on, et abilinnapead võiksid olla apoliitilised ja piisab, kui linnapea on poliitiline, et teeks linnavalitsused oluliselt efektiivsemaks. Konstruktiivsemaks. Edasi rahvusvaheliste teemade juurde Brüsselis lõppes Euroopa Liidu ülemkogu tulemused võtab kokku Indrek Kiisler. Seekordne kohtumine keskendus erinevalt eelmistest majandusküsimustele nimelt eelkõige majandusraskustes vaevleva Saksamaa ja Prantsusmaa survel leevendati Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakti mõningaid punkte, täpsemalt kolmeprotsendilist eelarve defitsiidi lage võivad riigid nüüd ületada teatud niinimetatud kvaliteetsete riiklike kulutuste tegemisel, nagu näiteks teadus- ja arendustegevuse kulutuste puhul. Küsisin peaminister Juhan Partsilt, kas selle pakti, mis on teatavasti Euroopa ühisraha euroalustalaks. Tingimuste leevendamine lihtsustab ka Eestis euro kasutuselevõtu. Otseselt ta ei mõjuta nagu nii-öelda Eesti kohustusi sest ega need põhilised numbrid ja mis puudutavad võlakriteeriumeid millega ei ole probleem inflatsioonikriteeriumi, millega meil saab olema kõigeks keerulisem. Neiti kavandatavad nii-öelda muudatused ja täna vastu võetud politsei suunised ei käsitle, et meie jaoks on oluline, et, et euro jääb usaldusväärseks ja teatud mõttes ka ihaldusväärseks täiendavaks selliseks võimaluseks, et kogu meie majanduskeskkond muutuks atraktiivsemaks. Kõne all oli ka Horvaatiaga liitumiskõneluste alustamine, teatavasti on ühenduse liikmesriigid selles küsimuses eri arvamustel. Lõpuks otsustati, et luuakse töörühm, mis koostab Horvaatia jaoks teekaardi, mille täitmise järel see riik pääseb Euroopa liitu. Eelmisel ülemkogul otsustati vaatajaga läbi rääkida, oleks pidanud algama märtsikuus, Nad ei alanud ja see nii-öelda teatud mõttes oli see tagasilöök ühele riigile. Ja selleks, et see oleks ka nii-öelda tulevik näha, aga lähitulevik siis selline keeruline poliitiline otsus õnnestus täna teha. Miks see võib-olla Eesti jaoks on oluline? Me mõistame, et paremini kui paljud teised. Me oleme olnud ajas, kus meie jaoks on väga oluline igasugune areng selles protsessis. Kui eesmärgiks on Euroopa Liidu liikmelisus niisugune positiivne ja näitas sellist jällegi 25 Euroopa Liiduga koostöövõimet, paindlikkust ja valmisolekut ka keerulisi erimeelsusi ületada. Uurisin välisminister Rein langilt, kas mitteametlikel kohtumistel oli kõne all ka Baltimaade ja Venemaa suhted, mis mõned Euroopa Liidu diplomaatide sõnul olevat muutunud Euroopa liidu jaoks koormavaks probleemiks. Ka mina lugesin täna seda päris huvitavat mõttekonstruktsioonist ja ajakirjandus, seda ma võin küll kinnitada, et Eesti välisminister ei, sellist informatsiooni ei oma nagu Balti riigid oleks kujunenud probleemiks Euroopa liidule. Et mulle rohkem tundub, et see on selline vene tänase välispoliitika soovunelm, et selline situatsioon ühel hetkel tekiks. Nüüd tänasel muud välissõnumid Tõnu Karjatse Kõrgõzstani pealinnas Biškekis ajas politsei jõuga laiali president Askar Akajevi vastase meeleavalduse, millest võttis osa ligi 300 inimest. Vahistati paarkümmend protesteerijad. Korralduse jõukasutuseks andis täna ametisse nimetatud uus siseminister, endine piss KEKi politsei juhtgenerspektušembajev, kes on tuntud karmide võtete poolest. Hiljem antud pressikonverentsil õigustas dušnbee vägivalla kasutamist, öeldes, et julgeolekujõududel on õigus jõudu kasutada toda korra taastamisel vabariigis. Siseminister lubas kasutada tulirelvi, kuid tema sõnul ei tulistada naisi, lapsi, vanureid ega neid kodanikke, kes põhiseaduslikku korda järgivad. Veel eile lubas president Akajev hoiduda opositsiooni vastu jõudu kasutamast. Lisaks siseministrile vahetas Akajev täna välja ka riigi peaprokuröri sõltumatu kodaniku, kui ühenduse teatel püüab Akajev karmi liini pooldajate abil oma võimu veel kindlustada. Vahendajas, kes võimu ja riigi lõunaosa kontrolliva opositsiooni tülis pakkus end täna Gruusia president Mihhail Saakašvili. Kõrgõzstani võimud suhtuvad aga Saakašvili ettepanekusse skeptiliselt. Kaks inimest sai surma ja viis vigastada, kui Liibanoni pealinna Beiruti lähedases kaubanduskeskuses plahvatas pomm. See oli juba teine plahvatus Beirutis viie päeva jooksul ning osutab võimalikule kriisile pärast endise peaministri tapmist möödunud kuul. Araabia liiga esitas oma tippkohtumisele uuesti Lähis-Ida rahu kumise, mille Iisrael on korduvalt tagasi lükanud. Araabia maad pakuvad Iisraelile suhete normaliseerumist, kui Iisrael lahkub kõigilt 1967. aastal okupeeritud palestiinlaste aladelt. Araabia maad nõuavad vodka Palestiina riigi tunnustamist pealinnaga Jeruusalemmas ja Palestiina põgenikeküsimuse lahendamist ÜRO resolutsioonile kohaselt. Iraagis tikiti linna lähedal puhkenud relvaga kokkupõrkes tapsid USA ja Iraagi väed 80 mässulist. Lahing puhkes eile õhtul, Iraagi väed kaotasid omalt poolt 12 meest. USA väed kaotasid, ei kandnud. Tegemist oli rünnakuga mässuliste treeninglaagrile. Ja ja Rootsi vahel on puhkenud diplomaatiline tüli. Moskva süüdistab Rootsi uudisteagentuurid D terrorismile kaasaaitamises. Põhjuseks nädala alguses avaldatud intervjuud tšetšeeni iseseisvuslased Shomil Bassajevi. Ka Moskva leiab, et usutlust näiteks vene suursaadiku auto põletamisele vähetuntud äärmusrühmituse poolt. Moskva kutsus vahejuhtumiga seoses välja Rootsi suursaadiku. Vene asevälisminister süüdistas Rootsit Leebes suhtumises terrorismi, öeldakse terroristid, saavad Rootsis vabalt tegutseda. Samas vandalismiakti korraldanud globaalne intifada nimeline rühmitus põletanud välissaatkondade autosid ka varem ühelgi korral sellega kaasnenud inimohvreid. Eelnevalt on autopõletamised olnud seotud Iraagi sõjaga. Lisame siia, et välisministeerium soovitab Eesti elanikel tõsiselt kaaluda vajadust Kõrgõstani reisida Nybiskeki kui ka teiste Kõrgõstani suuremate linnade ühistranspordi liiklus, samuti rongi- ja maantee liiklus võivad meeleavalduste tõttu olla häiritud. Ja eestist jälle. Juri Lotmani arhiiv ja raamatukogu anti Mustpeade majas pidulikul tseremoonial üle eesti semiootika varamule nele lapp käis kohal. Kõik pidulikule sündmusele kogunenud inimesed väljendasid head meelt selle üle, et Eesti jaoks sedavõrd suure tähtsusega Juri Lotmani pärand jääb Eestisse küsisingi humanitaarinstituudi professori Rein Raua käest, kuidas õnnestus humanitaarinstituudil arhiiv just enda käsutusse saada? Meil tekkis võimalus osta arhiivraamatukogu ja autoriõigused tänum Šveitsis baseeruv Ale ärimehele Rostamaksenenkole, kes annetas meile selleks otstarbeks raha, tegelikult aga me tegeleme selle probleemiga juba paar aastat, tähendab, alates sellest hetkest, kui oli oht, et see unikaalne kultuuriväärtus satub välismaale alguses. Me planeerisime kriisilaenuraha, kasta seda osta, aga või tekkis selline võimalus, siis loomulikult lahendab probleemi palju paremini. Kas tohib küsida, kui tere summana? Annetaja soovil jääb konfidentsiaalseks, aga hind baseerub välismaiste ekspertide kirjelduste, aga mis saab sellest pärandit edasi, mida kavatseb humanitaarinstituut või siis nüüd Tallinna ülikoolil sellega peale hakata. Humanitaarinstituut hakkab olema osa Tallinna ülikoolist, ühe Tallinna Ülikooli algatajale näeb loomulikult sele arhiivi seisukohast suurt panust Tallinna Ülikooli edasesse tegevusse ja minu jaoks isiklikult on väga meeldiv, et kultuuriteadused, mis on ju olnud meie üksnes tegevusala koguaeg on nüüd niisuguse taustaga toestatud, võiks nii-öelda. Me kavatseme asutada Eesti humanitaarinstituudi juurde Juri Lotmani nimelisse semiootika keskuse tulevikus luua sinna ka teaduri kohti ja nii edasi, tähendab luua võimalused Eesti ja välismaa teadlastele arhiivi raamatukoguga tööd teha. Pärandi senine omanik Juri Lotmani poeg Mihhail Lotman ütles, et tema jaoks oli oluline, et isa pärand ei oleks lihtsalt kuskil hoiul ja seepärast kiitis ta väga humanitaarinstituudi ideed luua Tallinna Ülikooli juurde semiootilise uuringute keskus. Küsisin Mihhail Lotman nilt, kas poleks siiski olnud loogilisem, et pärand oleks jäänud Tartu Ülikooli juurde, millega Juri Lotman nii teadustöö oli seotud ja kus on olemas ka semiootika osakond. See oleks igati loogilisem ja see oli minu esimene valik. Kahjuks ei sõltu ainult minust, aga missi kallutas teie valiku Tallinna ülikooli poole. Tallinna ülikooli poole kallutas, minu valiks see Tartu ülikool ei tahtnud seda, oskan, ta nõudis, et ma kingiksid seda. Ja meie viimane sõnavahetus professor Aaviksooga lõppes niimoodi, et Tartu ülikoolil ei ole kohustust osta. Minul ei ole kohustust kinkida. Tänase ülemaailmse meteoroloogiapäeva puhul peeti Tallinnas konverents, kus räägiti nii jaanuaritormist ilma ennustamise eest kui ka kliimast üldisemalt. Birgit Itse. Maakera põhjapooluse jäämassi sulamine võib Euroopas ning Eestis põhjustada ilma eelkõige talvede külmenemist, kinnitas ülemaailmse meteoroloogiaorganisatsiooni president Aleksandr Petritski. Ka Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Jüri Elken kinnitas, et välistada seda võimalust ei tohi. Praegu teatud kliima ebastabiilsuse protsess on toimumas, selle uurimisega praegu tegeldakse ja ühest vastust ei ole, aga ei ole ka välistatud, et kliima pärast praegust soojenemist läheb hoopis jahtumise faasi. Eelkõige on jutt talvede jahenemisest. Jüri Elken tõdes, et eelkõige vajab Eestis arendamist mere ilmaennustus. Seda Eesti mereilmateadet väga praegu ei olegi olnud, piltlikult öeldes on vaja ehk kokku tuua need sidemed, mis on mereuurijatel, rahvusvaheliste prognoosikeskustega ja samuti, mis on ilmadel teadlastel vastavate ilma uurimiskeskustega kaua aega ja raha. Väiksete jutt on praegu paarist aastast, mille jooksul prognooside kvaliteeti, et peaks oluliselt tõusma, rahade osas otsitakse Eesti riigile kohaseid variante, mingeid super kalleid meetodeid ei hakata tõenäoliselt rakendama ja kasutatakse ära rahvusvahelist tööjaotust üle Läänemere. Ka Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik Merike Merilain kinnitas, et täpsema prognoosi saamiseks on vaja rohkem andmeid. Meil on palju rohkem andmeid vaja vaatlusvõrgu tihendamine nii rannikul, nii tuulevaatelise põhiveetasemete vaatlused ja seejuures minu arvamus on, et needsamad andmed ei peaks mitte olema ametkondadele ja meteroloogid teile kättesaadavad, vaid, vaid need oleksid kõigile inimestele kättesaadavad interneti kaudu. Sünoptik Merike Merilain peab aga õigeks seda, kui ka edaspidi teavitab lähenevast ohust inimesi päästeamet. Üldiselt võib aga ilma ennustamist võrrelda arstitööga ehk niikaua, kui seda tehakse eksimatult, ei panda seda tähele, kuid eksimuse korral on kära suur. Ja nüüd siis lähema aja ilmast, eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada lund või lörtsi, paiguti on udu ja jäidet. Puhub lõuna ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval tuleb muutliku pilvisusega ilm, kohati võib sadada lörtsi või vihma, on jäidet. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur tõuseb kuni pluss viie kraadini. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16033 toimentaali Mall Mälberg. Kolmiseni.