Olen Liina Fjuk, muusikauudistesaate helil kaja toimetaja Evi Arujärv külastas tasuta kontserti linnarahvale, mille andsid orkester ja koor Vootšis musikaales Risto Joosti juhatusel. Kersti Inno vahendab muljeid möödunud laupäeval toimunud Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdilt Tallinna metodisti kirikus Mirje Mändla alt saame teada, mida räägiti ERSO hooaega tutvustaval pressikonverentsil. Tallinna filharmoonia juht Jüri Leiten räägib Kersti Innale algavast hooajast. Eesti interpreetide liit saab viie aastaseks ning jätkab kontserdisarja akadeemiline kammermuusika, vahendab Tiina. Kuningas. Erkki-Sven Tüür on Austrias tirooli suvemuusika festivali peahelilooja telefoniintervjuu Erkki-Sven Tüüriga ja saate lõpus Priit Kuuse muusika uudised välismaalt. Heligaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis teile sobival ajal. Neljapäeval, neljandal septembril grill kõlas Tallinna metodisti kirikus tasuta kontsert, linnarahvale. Esinesid Kammerkoor Woodžes muusikaales ja alles natukene möödunud aastal asutatud samanimeline kammerorkester. Dirigent oli Risto Joost ja kavas olid Bachi teosed. Algatuseks kõlaskaks koorimateti, mille pealkirjad maakeeli võiksid olla tule Jeesust tule ja vaim tuleb meile appi ning lisaks tuli ettekandele tuntud ülistusteos magnifikaat ja kontsertpoele ning viiulile. Kirik oli pilgeni rahvast täis ja kontsert lõppes soojade ning kestvate kiiduavaldustega järgi võis öelda, et kuulamas oli nii noori kui ka vanu vaated, kõik vanusekategooriad, miinust tasuta kontserti ja täis saaliga seoses äsja avalikustatud kultuuri tarbimise uuring ja meie kultuuriminister, kes hommikutelevisioonis manis avaldas teatavat imestust, et huvitav tegelikult ikka tahavadki inimesed kultuurist osa saada. Et kultuuritarbimist Eestis pärsivad haridusest sõltumatult peamiselt kasinad majanduslikud võimalused. See muidugi ei ole vist eriline saladus. Mindki pani kunagi ammu imestama tormijooks tasuta üritustele, aga nüüd juba tükk aega eriti enam ei pane. Kui nüüd veel arvesse võtta, et süvamuusikasõpru on ikkagi suhteliselt väga vähe uurimusi järgi näiteks vaid neli protsenti pooldas selle tõhusamat toetamist siis võib arvata, kui suur on tegelik kultuurinälg, teistel traditsiooniliselt Laiema toetajaskonna kaladel, nagu kino, teater või raamatu lugemine. Muusikasündmuses on juba mingit sotsioloogia hõngu, siis muidugi on raske mingit kriitika mõõdupuud sissegi tuua inimese kultuurinälg või siis poeetiliselt öeldes mingi loog või armastuse ja usalduse suhe muusikaga. See on ju mingis mõttes kaugelt tähtsam kui mõni muu vaatenurk. Midagi kokkuvõtvat ma siiski ütleksin ka ettekande kohta. Kõige lühemalt esitusest kostsid väga selgesti välja ja paraku rikkusid ka pilti muusikalise vilumuse erinevad tasemed. Põhjus oli silmaga näha Kammerkoori Woodžes musikaales 28-st liikmest vist isegi üle poole olid Eesti filharmoonia kammerkoori ja lisaks ka mõne teise kollektiivi lauljad. Need on enamuses kõrge tasemega suure kontsertkogemusega väga artistlikud lauljad. Võiks arvata, et selline tugev tsement just tagatki ka teise nimega kooris väga hea tulemuse, lausa nõiaväel. Aga võta näpust, puudu tuli sellisest ühistundest, mille kohta öeldakse kollektiivne identiteet või oma nägu. Sellise ühistunde käivitamine on pikk protsess ja alalhoidmine on omaette pingutus. Kammerkoori Woodžes musikaalse erineva kooljatasemega lauljatest kokku sündis külaliselt üsna kirju tulemus. Koorifaktuuri igas üksikus häälerühmas oli tunda hargnemist. Esiplaanile jäi kõlaliselt aktiivne ja teatraalne intoneerimis viis, aga taustal oli märgatavalt passiivsem inertne häälemass. Sellest tavaline ebaühtlus, mis hägustab pilti nii kooriteostes kui ka kontserdis orkestrile ja solistidena. Pahimagnifikaati palasid laulsid tuntud kammerkoorilauljad sopranit Kaia Urb ja Vilve Hepner tenor Mati Turi bass Uku Joller, lisaks kontratenorid Daniel kirikal ja Ivo Posti Hollandis õppivad kontratenorid. Ivo postid kuulasin nüüd esimest korda ja tema puhul äratas imetlust eriliselt õrn ja paindlik soojalt vibreeriv hääl. Häälevalitsemises oli siin-seal ka ebakindlust, aga intoneerimise paindlikkus oli mulje tavaldav. Enamasti maadlevad kontratenorid hääle teatava jäikusega. Teistest solistidest on eriti põhjust kiita pass, hukku Jollerit ja tenor Mati turit. Joller tundub, et läheb üha ilmekamaks. Wagnifikaati passi soolas on selline oht, et sanktum, noomen, eius ja püha on tema nimi. Kui metodisti kiriku akustiliselt tuhmi tagumisse serva kostab seal kohal ära väga ilus ja tähendusrikas hääle värvi muutus siis on see omaette tase. Ja see koht oli muidugi ainult üks näide. Tenor Mati Turi jälle on loomupärast dramaatilise varjundiga ilmekust tehniliselt jahedamaks ja elegantse maks lihvinud. Tema kiiret figuratsioonide kergus ja täpsus magnificatis olid muljetavaldavad. Dirigent Risto Joostile on meeles mitu hästi, aga suurepäraselt õnnestunud kava vanemast ja nüüdismuusikast, aga seekord kippus ka tugevasti täiendatud esitus kollektiiv üsna dirigendi alt välja libisema. Ta oli dirigent, püüab Bachi teostest luua kerget ja liikuvat üldkarakterit, mida siis rikastada dramaatiliste aktsentidega. Selline see Bachi esituste keskmine kaanon, annet raskepärasusest tuleb vabaneda, aga ilmekuse peab läbi nüansside kätte saama. Aga selline kergus ja liikuvus nõuab mängijatelt ja lauljatelt ka kiiret ja virtuoosse artikulatsiooni. Ja kõik kokku nõuab ühtlase tasemega ja ühtselt mõtlevat kollektiivi kerguse püüde tulemus paraku oli, et esitusel oli juures närvilise kiirustamise märk. Seda eriti Bachi Kontsert isopoele ja viiulile. Kuigi samas teoses oli ka üks hea sõnum sees. See oli oboemängija Riivo Kallasmaa. Paistab, et huvitav ja potentsiaaliga muusikes valdab sundimatult solistile hädavajaliku avatud retoorikat. Aga nagu öeldud, kontserdil metodisti kirikus valitses tervikuna hea sõnum, et inimesed tahavad muusikat kuulata ja tunnevad sellest rõõmu. See mõjub kuidagi ülendavalt. Eriti ilus paistab selline tahtmine viimasel ajal väga levinud eestluse diskursuse taustal, mis kipub meid rahvana rahvusena kirjeldama väga koledates värvides rumalate, koledate ja vaimuvaest. Eelmisel laupäeval kutsus Eesti riiklik sümfooniaorkester publiku Eesti metodisti kirikusse suve lõpukontserdile nagu eelmise suve lõpukontserdi puhul Paavo Järvi dirigeerimisel sealsamas metodisti kirikus oli ka see kontsert välja müüdud ning nii mõnigi piletita jäänu pidi koju tõttama seda klassikaraadioülekandes kuulata. Pärast ligi nädala kestnud koostööd ja mitmega päevast salvestusprotsessi koos Paavo Järviga oli oodata orkestrilt kõrgkvaliteeti. Kontserdil kuuldu ületas aga kõik ootused. Täiuse läheduses kujunes sellest meie muusikaelus tõeline tippsündmus. Vapustavalt mõjuv ja hea oli Norra tšellist Truls Murk. Paavo Järvi oli teda küll juba varem nimetanud maailma parimaks, ent metodisti kirikus lähtus igasugune umbusk taolise määratluse ees. Tõesti ei ole veel kunagi varem kuulnud kedagi sellel pillil nõnda tundlikult, varjundirikkalt, emotsionaalselt samas intelligentselt ja virtuaalselt musitseerimas. See oli imeline, kuidas 1723. aastal Domenico Montanyana valmistatud pill helises selle targa ja sügava muusiku käes põnevamalt mõjust seal kontserdil Arvo Pärdi varase perioodi teose aastast 1966 stiili kontrastidel põhineva Pro, et contra esitus nii kollaažitehnikas teose enda kui ettekande võluv mängulisus. Tore, et see teos sai nüüd ka heliplaadile salvestatud. Robert summani tšellokontsert oma lopsakas romantilisuses on nõrkil delikaatselt omaseks mängitud ja virtu ootuses täiuslikuks lihvitud. Oivaline kontakt Paavo Järvi ja meie orkestriga lasi sellest õnne- ja tänutundes osa saada. Suur rõõm oli meie esindusorkestrist, kes oli sel õhtul maailma tippsolisti ja dirigendi vääriline paindlikkus ansamblis ja kauni kõlaga. Kõik pillirühmad, nii soolod ansamblis nauditavad. Orkestri kontsertmeister Arvo Leibur. Kava raamistas Mozarti muusika, avamäng ooperile Tiituse halastus ja hapner sümfoonia esitus särav, läbipaistev, võimaldades erinevaid liine ja nüansse nautida. Vaba ja väärikas. Laupäeva õhtul metodisti kirikus võis unustada, et on olemas rea kontserdid. See õhtu oli eriline, ülendav ja kaunis oma muusikaimes. Aitäh muusikuile. Uut hooaega alustab Eesti riiklik sümfooniaorkester. Avakorda on täna õhtul Estonia kontserdisaalis, mil dirigendipuldis on Nikolai Aleksejev. Aga järgnevalt kõneleb orkestri direktor Andres Siitan, mis on algaval hooajal orkestri jaoks kõige olulisemad märksõnad. Selle kohe algava kontserdihooaja kõige olulisemaks märksõnaks nimetaksime praegu rahvusvahelisust heaks näiteks on kasvõi kohe algava kontserdihooaja avaakord kontsert vaata meie peadirigent Nikolai Aleksejev, solistiks Nikolai teenidenko. Ettekandele tulevad Elleri, Tšaikovski, Rahmaninovi teosed, solismikolaid, emidenko, kes on mitmete rahvusvaheliste konkursside, sealhulgas Tšaikovski nimelise konkursi võitja ja tõepoolest sagedane külaline maailma tipporkestrite ees. Käesoleval hooajal jätkame oma plaadistamisi erinevatele plaadifirmadele. Loetlesin klassiks Alba Records. Meie endi jaoks on võib-olla kõige olulisemaks läbimurdeks sellel algaval hooajal peaaegu terve oktoobrikuu vältav kontserditurnee Itaaliasse. Kui ERSO senised Euroopa turneed on koosnenud kahest kuni kuuest kontserdist, siis seekord Me lähme Itaaliasse 19 kontserdiga erinevates linnades suurtes kontserdisaalides. Ütles Andres Siitan ja nüüd läheb sõnajärg ersa produtsendi kersti kersi kätte kes kõigepealt kõnele persa juures resideeruv vast heliloojast. Väga oluline punkt ERSO uued hooajad on mõistagi meie uus resideeruv helilooja Tõnu Kõrvits. Tema eelkäijateks ERSO ajaloos on olnud Eino Tamberg, Raimo Kangro ja mõistagi ole maised. Kombele tuleb teod uudist toas, nüüd ainus ja me kanname ette fagotikontserdi linnud Eesti muusika päevadel. Apperso püüab ka anda võimalus Eesti oma noortele interpreetide Marius Järvi Con prio. Konkursi laureaat Silver Aino saab uuesti võimaluse ja nüüd sügisel, kohe seoses Itaalia turnee kavaga Sten Lassmann ja esimesel oktoobril tähistame taas rahvusvahelist muusikapäeva ja seda siis suurepärase vene viiuldajat Dmitri Martiniga, keda minu meelest ka asjata ei kõrgutata Vadim reetiniga. Samas astub üles ka Pille Lill Mahleri neljandast sümfooniast. ERSO aastalõpukontsert toob meile taas dirigeerima Paavo Järvi Beethoveni üheksandast sümfooniast. Solistid on rahvusvaheline koos teiste hulgas ka Pille Lill ja loodetavasti ka juhataja. Ettekandele tuleb ka Kalle Randaluga Mozarti klaverikontsert neli 812 tuur. Et kevadhoo, et meil läheb kordamisele tooperigala ja seekord on siis vast veelgi paremaid esineja, et need Treco, kelle lavapartneri Jevgenia kiimo tenor ja mõlemad on siis Kirovi teatri solistid, nüüd veebruari kavas, tooksin esile uuendusliku koostööprojektile Helsingi linnaorkestri. Nimelt me oleme pikka aega püüdnud leida Helsingi linnaorkestriga võimalusi koostöö arendamiseks. Veebruaril sõidab Helsingisse kontserte andma ERSO ja see kontsert on nende hooajas ning märtsist tuleb vastukülaskäigule Helsingi linnaorkester. Aga helistame, sõidame Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel, kus soli. Eks ta on Vladimir, mis ka suurepärane vene pianist, kellele 2002. aasta oktoobrit Venemaa president andis Venemaa teenelise artisti tiitli. Taas on tulemas meile ERSO dirigeerima seontuur, koor Silvia Rainomäe kaudu ühiselt üles astuvat. Veebruari lõpus kanna perso esmakordselt Wagneri Nibelungide sõrmuse kontsert variandi Eri Klasi dirigeerimisel märtsi On ERSO Solaril põhjamaiselt Sibeliuse kavaga ja Daniel raid kin dirigeerib. Märtsi lõpus saabub siis meile Helsingi linnaorkester Leiste kestrami dirigeerimisel ja solistina tuleb kaasa Soome metsosopran Monika grupp. Aprillis tähistame me ühiselt klassikaraadio sünnipäevad ja sellel kontserdil juhatamas. Eestis küll enam mitte elav ja Eestis ilmselt ka kunagi mitte dirigeerinud naisdirigent Kaisa Roose, kellest ja solistina astub sellel kontserdile Marius Järvi. Osaleme taas Eesti muusika päevadel ja uue kogemusena lisandub kontsert jazzkaarel Mai tule persot, Taasleidude kestvam ja ERSO lõppkontsert 13. 14. 15. mail Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel kantakse ette Šostakovitši 13-st sümfoonia koos trammiga. Ja sammud D kanname ette Tõnu Kõrvitsa uudisteose. Täna õhtul kell 19 Estonia kontserdisaalis toimuval hooaja avakontserdil kantakse ette Heino Elleri, Sergei Rahmaninovi ja Pjotr Tšaikovski loomingut. Klaveril soleerib Nikolai demendienko ja dirigendipuldis on Nikolai Aleksejev ning sellest kontserdist ülekande klassikaraadio. Tallinna filharmoonia direktor Jüri Leiten alustate hooaega homme Tallinna kammerorkestri kontserdiga. Milliseks kujuneb see hooaeg? Tere Meie hooaeg 2003. aastal sügisel kujuneb kirevaks, nii nagu ka enne on meil olnud Tallinna filharmoonia, astub ikkagi seda rada, et organiseerida kontserte stiililiselt võimalikult seinast seina nagu eelnevatel hooaegadel on teada, et me tegeleme sama aktiivselt ja hästi nii barokkmuusika kui rokkmuusika vallas et samasugust liini katsunud ka jätkata ja vaadata Eesti tõsise muusikaturul nende nišide pooleli, mis on nagu suuremate kollektiivide veel täitmata ja ma pean ütlema, et meile väga sobib ja meeldib see tegevus. Niisiis hooaeg algab tõesti pühapäeval Mustpeade majas, Tallinna kammerorkestri kontserdiga. Kontserdi nimi on insaludesserta Erkki-Sven Tüüri samanimelise teose järgi ja sellel kontserdil tuleb veel esitamisele Franz Schuberti Hendersoni raini teoseid ja ka norra helilooja koordi teoseid. Seda kontserti dirigeerib Juha kangas. Olnud pikki aastaid Tallinna kammerorkestri kunstiline nõustaja ja võiks öelda ka vaimne isa, kellega koostajad on väga hästi laabunud ja dirigent ja orkester tõsiselt armastavad, 11. Usun, et see on üks väga oluline kvaliteet meie muusikaelus üldse. Edasi ma tutvustaksin siis võib-olla kuude lõikes kuni aasta lõpuni meie kava. Sest juba järgmisel nädalal alustab ta oma väga populaarses sarjaga diplomaatilised noodid. Jah, septembris ongi ka esimene kontsert sarjast diplomaatilised noodid. See natukene intrigeeriva pealkirjaga muusikasari on kujunenud tõsiselt populaarseks mitte ainult publiku hulgas, vaid ka nende välissaatkondade hulgas, kellega me oleme siiamaani koostööd teinud ja jätkuvalt on nende hulgas ka selline väike konkurents ja rebimine. Kuid see on väga huvitav selle poolest, et me ei ole kunagi diplomaatiliste nootide puhul saatkonnale teinud ettepanekuid mingi stiili suhtes, et see on saatkonna enda vabalt valida. Keda ta kutsub oma maalt esindama, millist muusikat see on kõik nende valida. 12. septembril Mustpeade majas toimub kontsert, kus me töötame koos Ukraina saatkonnaga. Ja ma isiklikult viibisin Kiievis ja kutsusin sealt väga huvitava muusiku Eestisse, kelle nimi on Roman Frinkiv ja tema abikaasa Larissa tydruk Nad, mõlemad mängivad Ukraina rahva milli pandurat. Mina tegelikult ei ole siiamaani vist läinud, võib-olla ma olen näinud teda, aga ma ei tea pandura olla, et ma tean, et ta on selline kitarri ja kandlevahepeal Punane vill, kuid Roman Frinkiv on pandurat täiustanud, teinud ta täis grammatiliseks ja tema enda jutu järgi on ta võimeline esitama praktilised terved klavessiini repertuaari. Samuti on romaanis Rinkiv osalenud maailmaturnee veel koos kuulsa džässkitarristi. Hooldime hoolaga etet laotan tõsiselt huvitavat kontserti, kuna seal tuleb esitamisele nii Ukraina rahvamuusika kui vene barokk nii-öelda portjanski ja, ja endale muusikat ja ilmselt ka midagi uut. Et, et see on väga huvitav kontsert, seda enam seal esmakordselt, kui kammerorkestriga mängib selline pill nagu pan tuura edasi septembris see oli üks kontsert Tallinna kammerorkestrilt. Rootsi-Mihkli kirikus on reedel, 26. septembril ja esitamisele tulevad ka küllaltki harva mängitav muusikaga kammerorkestrile. Nimed, Rossini. Edasi oktoober toob meie kaudu siis Tallinna filharmoonia kaudu kontserdilavadele kontserti, mille nimetus on Swing. Mind ikka lohutab. Nimelt seitsmendal oktoobril möödub 90 aastat meie kuulsa laululooja Raimond Valgre sünnist. Ja sel puhul on Tallinna filharmoonia kavasse võtnud kolm päris suurt kontserti. Viiendal oktoobril Pärnu kontserdimajas, kuuendal oktoobril Vanemuise kontserdimajas ja siis päris õigele päeval, seitsmendal oktoobril Estonia kontserdisaalis päris mahuka kontserti, kus esinevad solistid, Liisi Koikson, Airi halve, Mart Sander orkester, Modern Fox. Ma usun, et Ader Foxi esituses vast on valge muusika kõige originaalilähedasem mingi osa siis vähemalt sellest muusikast, kuna ta ise mängis sarnaseid orkestris ja kontserdi teises pooles tuleb lavale Tallinna kammerorkester ja dirigent Eri Klas. Eri Klasi käest küsinud, aga mulle tundub, et ka eri klassile on vist esimest korda korrigeerida Raimond Valgre muusikat orkestriga. Peab veel lisama, et mõned arranžeeringuid tehakse selleks puuks spetsiaalselt näiteks instrumentaalne tsükkel valge muusikast orkestrile, kus solistideks on Margus Kappel, klaveril Aleksei sakspüügil Hornil seda arranžeeringutes Tõnis Kõrvits. Nii et, et see on samuti nagu uus ja värske asi. Raimond Valgre muusikast. Eriklassika jätkub teil ka kerekontsertide sari. Ja see on eriklassi ka tema lepingu osa Tallinna filharmoonia, aga mis sai poolteist aastat tagasi kokku lepitud, et me astume teise hooaega telekontserdisarjaga klassika koos Klasiga see on eelkõige suunatud Eesti Noorema põlve solistide poole, et eesti noored interpreedid, tuntud interpreedid saaksid väljundiga televisiooni, mis on olnud nüüd mõne aasta vältel olnud nagu kontserdielust eemal, kui me meenutame kuulsaid ERSO stuudiotund, et siis, kui need lõppesid, on olnud päris tükk aega vahet. Eelmisel aastal me saime hilja telekontserdiga maha, samasugune maht, olenevalt need eelarvetest robotist, samasugune maht ootab meid siis sel hooajal ees. Ja 11. oktoobril Mustpeade majas ongi esimene telekontsert ja see kontsert on austrid snike muusikast. Ettekandele tuleb klaverikontsert. Lauri väin Ma ehituses ja Concerto gross number üks, niisiis Tallinna kammerorkester ja Eri Klas. Oktoobri lõpp Tallinna filharmoonias on järgmine, et meie kammerorkester suundub Tallinna linnakoolidesse. Me oleme eelkõige Tallinna linna kontserdiasutus ja saame valdavalt oma dotatsiooni Tallinna linnalt, siis esimest korda. Nii organiseeritult teeme 10 kontserdisarja Tallinna koolides. Me oleme neid väiksemaid kontserte varem teinud, aga seekord tuleb selline tõsiselt piksari kontserdil esitatakse sellist lihtsamat, klassikalist muusikat ja ka natukene Eesti muusikat ja selle kontserdi eripära on see, et Me toome tallele muusikale juurtega kunsti. Ja selline kunstnik Tõnu Talve, kes on tegelikult vist tuntud oma stiiliga, muide, kuidas seda nimetada sekk, graffitit, aerosoolvärvidega loomine. Mõningad tema pildid on väga atraktiivsed. Aerosoolvärvidega nendel kontsertidel värvima ei hakka, küll aga ta lubas teha lastele igal kontserdil kaks pilti. Nii et koolilapsed saavad jälgida-kuulata muusikat ja jälgida seda, mida mõtleb kunstnik Tõnu Talve sellele muusikale ajal. Ja kui see kontserdisari läheb meil edukalt, siis on sellele järge ka jaanuarikuus oodata võin ka väikese üleskutse esitada praegu, kuna need kontserdid ei ole kõik veel koolide poolt broneeritud, siis olge head. Koolijuhid. Võtke Tallinna filharmoonia ühendust. November on samuti Tallinna kammerorkestri päral Kadrioru lossis neljapäeval, kuuendal novembril jätkarosiinisonaatidele ja Harry Traksmann, meie orkestri kontsertmeister esitab Bachi viiulikontserdi Edur. Teine suurem projekt, novembris on järgmine klassika koos Klasiga. See tuleb väga pikk kontsert, kaheosaline esimene osa kätkeb ennast prantsuse muusikat ja teine pool tuleb meil nendel sonist. Esimeses pooles soleerib väga edukas ja, ja hea trompetisolist ERSO soolotrompet Indrek bow solivee trompetikontserdis ja tuleb ettekandele, rääkisin foniet teises osas Mendersoni viiulikontsert ja neljas sümfoonia hetkel viiulisolist on meil veel natukene lahtine. Aasta lõpeb väga tihedalt, nii nagu kõik aastad muusikutele. Detsembris on meil vist diplom noodiliste nootidega siiamaani kõige huvitavam ja intrigeerivam kontsert. Sedakorda teeme koostööd Iisraeli saatkonnaga. Iisrael saatkond resideerub Riias ja esindajad, sealt on meid mitmeid kordi külastanud. Niisiis diplomi maatilised noodid. Neljapäeval neljandal detsembril Tallinnas metodisti kirikus. Ettekandele tuleb Avi Benjamini muusikal Devlin Moskav. Aabi Benjamin on Eestile tuntud tegelane, kuna enne nimemuutust oli Taavi need Sovetski. Tegemist on siis väga hea pianisti ja nüüd ka ilmselt heliloojaga kuna ta on pikka aega Iisraelis nõnda väga viljakas olnud, kirjutanud hästi palju muusikat. Evelin Moškov kirjutatud Bulgakovi Meister ja Margarita ainetel. Ootame Iisraelist kolme solisti. Kontserdil osaleb ka Tallinna kammerorkestri, dirigendiks on Jüri Alberti. Teist 10. detsembril saab 50 aastaseks. René Eespere on lubanud meile uudisteose kirjutada ja see kontsert toimub Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Seal esineb samuti Tallinna kammerorkester ja kooselt kammerorkestriga Eesti filharmoonia kammerkoor. Jõuluda seal on meil koostöö Eesti kontserdiga ja segakoor Latvija. Sedapuhku tuleb jõulude aeg, 21. Pärnus, 22. Tartus ja 23. detsembril Estonia kontserdisaalis ettekandele Georg Friedrich Händeli messias. Jaak kontserti dirigeerib Tõnu Kaljuste ja aasta lõpeb aastalõpukontsert igavesi vana-aasta õhtu kontserdiga. Kontsert toimub 31. detsembril Henryl kahes kohas, niisiis kontserdid, päeval Tartu Vanemuise kontserdimajas õhtul kell kuus Estonia kontserdisaalis kus Tallinna kammerorkester mängib küünlavalgel nii-öelda aasta ärasaatmise. Kontserdi kontserte dirigeerib Meie kunstiline juht Eri Klas ja kontserdil tulevad ettekandele Mozarti flöödiarstikontsert, kus soleerivad oksalasinkova noor edukas flöödisolist Vanemuise ooperis orkestrist ja Tatjana Leppnurm ning teises pooles kontserdil on kavas Joseph Haydni lahkumissümfoonia mida kindlasti paljud inimesed mäletavad aastatetagustest repertuaarist, kus küünlavalgel vana-aasta õhtul seda mängiti. Nagu teada, siis viimases osas muusikud olles ära jõudnud mängida oma partii vaikset, kustutavad küünla ja lahkuvad lavalt. Niisiis olge head, broneerige aegsasti pilet sellele kontserdile. See oli siis meie poolastas. Aitäh, Jüri Leiten selle ülevaate eest. Tallinna filharmoonia kutsub kõiki oma avakontserdile homme kell neli Mustpeade majja. Oma kolmandat hooaega alustab Eesti interpreetide liidu poolt korraldatav kontserdisari akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis. Interpreetide liidu juhatuse esimees Marje Lohuaru, milleks sari ellu kutsutud on? Eks ta on ikka ellu kutsutud Eesti interpreetide jaoks, nii et nii nagu Eesti interpreetide liidu põhikirjas on selgelt öeldud, et selle liidu põhieesmärgiks on eesti interpretatsiooni kunsti väärtustamine ja ka edasiarendamine, siis neid põhieesmärke ka. Me püüame täita ja üks prioriteetne sari meil selles on just see akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis. Selle eesmärgiks on ka eelkõige võimaldada eesti interBrettidele rohkem esinemisvõimalusi. Interpreedi koolitamine on üks väga-väga pikk protsess ja ta on ka riigile väga kallis protsess. Kümned kümned eesti interpreedid noortest on jõudnud rahvusvahelise tasemele, nad on võitnud konkursse, nad on saanud mitmeid auhinnalisi kohti ja tingimata nõuab nende loomepotentsiaal Eestis ütleme nii, paremat ärakasutamist, eesti interpeti, tööhõive peaks olema küll parem senini, ta on ikkagi natukene alla tema võimete ja muidugi tahaks, et ka eesti rahvas saaks nende oskustes nende kunstist osa. Ja see sari on muidugi juba ühe ammuse traditsiooni jätkuks. Ta ei ole uus. Nii et kui mõned kuule, Heather mäletavad seda omaaegset Tallinna konservatooriumi õppejõudude kammermuusika sarja, kus oli tõesti oma publik ja kontserdid olid alati väga kõrgetasemelised, siis nüüd mingil määral Eesti interpreetide liit üritab ka seda traditsiooni jätkata. Meil toimub kuu pühapäeviti kaks kontserti ja ma lugesin ära, selle kahe hooaja jooksul on seal juba esinenud 80 eesti muusikut. Need kontserdid toimuvad kaks korda kuus pühapäeviti kell viis. Ja nüüd algab teil järjekordne hooaeg ja meil hakkab järjekordne hooaeg. Ja kuigi need kontserdid on küllaltki hästi külastatud publiku üle Meiust ei nurise, siis me ikkagi püüdsime mingisugust uuendusi ka läbi viia just korralduslikus mõttes. Ja kuna muusikaakadeemias sai möödunud aasta algusel aga tuge kultuurikorralduse magistriprogramm, siis üks sealne magistrant tegi ka väikse turundusplaani, millega me tahame saavutada selle, et need kontserdid oleks pidevalt täis, et eesti interpreet tunneks, et tal on vajadust mängida. Ja publikul on ka vajadust teda kuulata. Et kontsert koosneb ikkagi kahest poolest esinejast ja publikust. Aga teisalt me püüdsime ka uuendada enda visuaalset vormi, korraldasime selleks kutsutud konkursi, kus siis osalesid meie reklaamifirmat ja selle konkursi võitis suum. Nii et me esineme see aastaga, reklaamime enda sarja veidi uues kuues, samuti on läbi viidud või läbiviimisel publiku uuring, et leida veel rohkem neid sihtgruppe, kes võiksid olla selle sarja regulaarsed külalised selle pärast, praegu on ka juba näha seda, et noorte osakaal on võrdlemisi suur. Kes siis sellel hooajal esinevatele ikka eesti interpreedid. Siinkohal võib olla interpreetide liidu kohta, meil on 120 liiget praegu ja märgatav on just noorte osakaal ja interpreetide liit on ja Eesti noorim loomeliitu 99. aastal asutatud ellu kutsutud. Aga need kontserdid ei ole mõeldud ainult Eesti interpreetide liidu liikmetele. Vahest ma olen nagu aru saanud, inimesed mõistavad seda, et see on üks tsunfti kontsed. Ei, see on mõeldud headele eesti interBrettidele ja on eesmärgiks pakkuda väga head kammermuusikat väga heade interpreetide esituses ja mitte ainult noorte ja mitte ainult vanade, tähendab siin ei saa üldse mingisuguseid põlvkonna vahe siin minu meelest tunda, see on eesti muusikud, eesti interpreedid. Et neil oleks ikkagi võimalus oma loomepotentsiaali edasi arendada ja selles pakub Eesti interpreetide liit oma abi ja tuge ja oma kompetentsi ütleme kogu Eesti kultuurielus. Meil on siin palju öelda. Sel pühapäeval toimub esimene kontsert sellest sarjast. No see kontsert ei ole küll välja reklaamitud skaala kontserdiga, aga see printsiip, kuidas me selle kava panime kokku, oli küll taala kontserti printsiip. Me tahame kutsuda sinna ka külalisi, oleme mingil määral kutseid välja saatnud kutsutud külalisi. Ja tõesti siin esinevad väga erinevad muusikud. Alustame siis Mati Nikolai pianist Indrek Vau trompetis Rein Rannap, pianist Villu Veski saksofon, Vardo Rumessen, pianist Sigrid Kuulmann, Martin viiuldaja Peep Lassmann, pianist Teele Jõks, laulja Heli Veskus, laulja ja ka mina ise esinenud nii et homme pühapäeval, seitsmendal septembril kell viis pärastlõunal esimene kontsert sarjas akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis. Möödunud nädalal avaldas Kultuuriministeerium avaliku arvamuse uuringu, mis tellitud firmalt Saar Poll elanikkonna kultuuri tarbimise uuring. Sellega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi internetilehel aadressil www. Kull. E. Uuringust võib muuhulgas lugeda, et muusikat peab väga oluliseks kultuuri osaks 82 protsenti vastanutest. Samas vastuseks küsimusele, milliseid kultuurivaldkonda oleks vaja rohkem riigi poolt toetada, vastati vaid neljal protsendil juhtudest, et see võiks olla süvamuusika. Siiski 56 protsenti vastanutest leidis, et kontserdipiletid on liiga kallid. Milliseid järeldusi teeb uuringutest kultuuriministeerium, räägime lahti järgmises helikajas. Erkki-Sven Tüür olete tirooli festivalil Klanks puurenes Shats mis kestab neljandast 20. septembrini. Festival on pühendatud Põhjamaade muusikale, nagu lugesin festivali kodulehelt ja teie kutsutud sinna resideerivaks heliloojaks. Millised need festivalipäevad teie jaoks seal on? Eks nad on kombinatsioon sellest suurepärasest maastikust, sest tirooli Alpid on, on teadupärast kaunimaid piirkondi Alpides üldse. Ja siis muidugi õhtuti muusika ja kontserdid. Nii et selles mõttes on tegemist minu jaoks isiklikult küll tõesti väga suurepärase kombinatsiooniga. Kontsert on siin nüüd nii palju, kui ma olen kokku lugenud, on 19 pluss üks Kauris mägi filmikava, et palju selliseid nimesi, nooremaid eritoolid, kellelt ma ei ole nootigi muusikat kuulnud. Ja ka mõni nimi on täiesti uus, nii et loodan, et on huvitavaid uusi avastusi. Mitu päeva olete seal juba olnud? No ma olen ainult ühe päeva olnud, jõudsin üleeile õhtul. No siis ei ole palju muljeid, aga kes on selle festivali kunstiline juht ja milline on tema nägemus uuest muusikast? Festivali on tegelikult ellu kutsunud pianist, töötu hammas, Larcher, kes aga on kõikide muude kohustuste tõttu, et selle festivali kunstilise juhi koha pealt tagasi tõmbunud ja andnud selle üle Peeter Paulcaimradile. Nüüd 10 aastat on siin seda festivali tehtud igal aastal ja on ilmselt leitud väga hea kontakt publikuga, seda minu jaoks tõestas nüüd avakontsert tennishallis kuhu mahub, no ma ei oska öelda, seal olla oli üks 500 inimest, tähendab igal juhul kõik istmed, mis sinna olid paigutatud, kontserdi tarvis olid rahvast täis ja vastuvõtt oli, oli tohutult hea ja väga erinevad põlvkonnad olid ka esindatud ja korraldajatega vesteldes ma sain ka aru, et nad on ise oma tööga väga rahul ja selle arenguga, kuidas festival on arenenud ja inimestega vesteldes ja rääkides, kes on täiesti muudelt elualadelt küll majandusinimesi ja äriinimesi, kes ka tunnistavad, et nad ei saa sugugi nii-öelda nagu, nagu muusika kuulaja ikka teinekord ütleb, et ei saa kõigest aru, aga sellest hoolimata, kes käib juba neljandat, kes käib juba viiendat aastat ja leiab, et see on tohutult põnev ja tohutult huvitavad ja samuti olid avamisel kohal kohalikud, et nii-öelda kultuuripoliitikud, kes pidasid seda samuti üheks selle maakonna olulisemaks märgid ja sellist hoiakut ja suhtumist, on hästi tore ja hästi-hästi ilusa täheldada. Kes on teised festivalikülalised? Siin on nüüd neid päris palju. Tuntumad nimed ka siis heliloojatest Magnus Linberg, pesabekassalonen ja näiteks Renkuist Rootsist, kelle fantastiline teos Solsangen kõlas ka eile avakontserdil, kus soleerib Leenowielle Mark, see on suurepärane teosma väga sooviksin seda ka kunagi, kasvõi näiteks nüüd festivali raames kuulda Estonia kontserdisaali lavalt, siis on teine teema helilooja Christoph tiins. See on mees, kes on siitsamast iroolist pärit ja noorema põlvkonna esindaja, aga väga huvitavaid nimesi kohtab veelgi, näiteks ameeriklane Lori Anderson ja muidugi kuna põhjamaadele on pandud nagu selline aktsent, siis ei saa siin mööda aga sellistes norrakatest nagu Rolf liin näiteks ja taanlasest Bent Sören senist. Nii et minul on väga meeldiv sattuda selliseks nii-öelda festivali haug komponistiks uue muusika festivalil, mis haarab endasse niisugust põhjamaist, areaali selliselt kultuur poliitiliselt nüüd uue muusikakaardil, ma nagu ei tea, et Eestit oleks varem nii nähtavalt meie selliste põhja ja loodenaabritega kokku haagitud. Jah, ja tõepoolest, seal kodulehel tutvustavas tekstis oli väga uhkelt kirjas, et Erkki-Sven Tüür on üks tõesti keskne helilooja selles põhjamaa ringkonnas. Aga milliseid teoseid teie enda loomingust seal esitatakse? Eile õhtul oli tirooli sümfooniaorkestri kavas juhatus Georg Smööghe minu insulades Herta ja Aaditus ja siis peale juba nimetatud Kaarin renkosti, Solsangini oli seal ka eri Urban eri neljas klaverikontserdi esiettekandes. Aga mul on äärmiselt hea meel, et nüüd ansambel esineb siin kahe kontserdiga ja minult on neil kavas kuues arhitektoonikas, mis selle festivali poolt tellitud, täiesti uus töö, oksiimaron, muusikat, iroolile ja eesti muusikast mängitakse veel ka nüüd ansambli poolt Helena Tulve atraveed ja Toivo Tulevi pilos nende kooli. Ja nüüd ansamblil on veel üks esiettekanne Soome noorelt heliloojalt. Just sambo haavamägi on ka selle kontserdi kavas, kus, kus on minugi esiettekanne ja tegemist on 24 aastase noormehega, niiet sõna otseses mõttes ikka noor helilooja, sest sellises saalis töötavate siirdujate puhul kipub see noor venima kuskile. Noh, ma ei tea, ma vaatan juba, et vaat et vaat et 50 ääre alla varsti millegipärast. Ja neid võiks rääkida sellest aktsiimoronist. Kas see pealkiri viitab hapnikule? Ei, see on ju niisugune kirjanduslik või jah, puhtalt puhtalt literatuurne termin, mis tähendab endas vastandite ühendamist nagu palun väga, mis meil siin on selliseid kohe võtta jäine kuumus ehk siis valge pimedus või, või magushapu. Et see pealkiri tähendab minu jaoks just niisugust suunda või suundaandvat vihjet sellele, et nagu varemgi on mind huvitanud erinevate pooluste omavahelised suhted, Nende tõmbumine, nende tõukumine, mida selles teoses on, on ka niisugune paralleelselt nagu kulgeks ülikiire ja väga aeglane tempo ja palju muud niisugust äärmusi puudutavat on nagu sulanud kokku üheks tervikuks ja siin olen ma ka võrra teadlikumalt kasutanud oma viimase paari aasta jooksul kirjutatud muusikas nii-öelda leitud rohkem intuitiivselt leitud selliseid tehnilisi printsiipe, et mis siin siis nagu leiavad niisugust juba süstemaatiliselt kasutamist, aga sellest ma nagu ei, ei tahaks väga palju ja väga pikalt rääkida. Mis koosseisule see lugu on? Ja see on suur ansambel, ütleme nii, et nüüd ansambli täiskoosseis nagu väike väike orkester, ainult et keelpilligrupp on kõik solistid ja on päris palju löökpille ja klaver ja pianist mängib vahepeal ka süntesaatorid ja kuskil selle loo kolmas neljandik umbes on kaunikesti tugevalt võimendatud ja, ja seal on ka veel võimalusi live-elektroonika jaoks tulevikus, nii et see on mingis mõttes veel niisugune järeltöötluse võimalusi, elektroonilise järeltöötluse võimalusi pakkuv muusika minu jaoks, aga siin lihtsalt osa sellest materjalist lihtsalt tugevalt võimendame üles ilma ilma eriliste muude heliefektideta. Kes muidu selles live-elektroonikapuldis on teise või? No sellisel juhul ma peaksin seal olema muidugi ise, aga siin siin ma räägin asjast, mida, mis on meil täiesti idee tasandil ja üsna hiljaaegu pähe tulnud. Kas näiteks nüüd festivali ettekandel on juba loota seda live-elektroonikaga osakonda? Mul jah, niisugune mõte, külon peas, aga ma ütlen veel kord, et see on niisugune katsetamise asi ja kui, kui see ennast ennast õigustab, siis, siis seal saab seda ka seda kuulda. Kindlasti. No jääme lootma ja palju jõudu festivalil olemiseks. Eesti filharmoonia kammerkoor koos oma peadirigendi ja kunstilise juhi pool hiljeriga sõitis eile Saksamaale mainekale preemiani muusikafestivalile, kus täna kantakse ette Montelerdi maarjaVesper, mida Eesti publik sai samas esituses kuulata aprillikuus. Kaasa teeb maailmakuulus puhkpilliansambel Concerto palatiino ning keelpilli mängijaid mitmelt poolt Euroopast. Peale Vesbriteesita filharmoonia kammerkoor Bremeni festivalil. Ka hakkab välja kava valiku sarja Baltic voissis kahelt heliplaadilt. Ja nüüd veel välismaa muusikauudiseid Priit kuuselt. Austrias mägise tirooli linnakeses vajadus, siis algas üleeile järjekordne uue muusika festival kalanks puuren nüüd siis juba kümnendat korda selle aja jooksul anklanks puurenud, jõudnud end juba päris laialt tuntuks teha. Peasiht on Austria uue muusika tutvustamine peamiselt oma interpreetide kogu festival aga sisukas kontekstis järjest uute ja uute maade nimekamad välisheliloojatega, keda kohale kutsutakse, kellest festivali heliloojad tehakse omama festivali helilooja kõrvale. Tänavu on keskpunktist põhjamaad Norra, Rootsi ning ka Eesti on toredasti esmakordselt nende hulgas meie noorema põlve tipphelilooja Erkki-Sven Tüüri kaudu. Festival klantspuur on, tutvustab seekord innukalt ka uut klaverimuusikat nii ansamblis orkestriga kui soolo. Nimekate uue muusika pianistide na kohal Pier LoRe, Emaar, Herbert helk Steveanosborn või Thomas Slarcher. Erkki-Sven Tüüri kõrvale on vaja siis tänavu festivali heliloojaks, noor austerlane, 1968. aastal sündinud Christoph tiins lutserni festivaliorkester tõuseb taas kõrgtasemele, märgib ajakirjandusorkestri ette asunud tippmaestro Claudio Abado puhul, kes on peadirigent siin esimest hooaega ning praegu teoks tegemas kunstilise juhina oma esimest lutserni. Rahvusvahelist festivali. Festivaliorkestri käsutuses on juga lutserni, uus kontserdimaja. Festivaliorkester avaski Claudio Abado käe all pidustused juba 14. augustil debiicii kavaga. Abado on toonud oma orkestriga esinema ka rea kuulsaid soliste, nagu tšellist Natalja Gutman Fletist, Emmanuel pahut, dist, Sabine Maier, viiuldajad, koolja plahria renooka, buss, onu, altistita beat Zimmermann või Veronika Haagen need solistid, lisaks pianist Marta harferidž osalevad ka kammeransamblites oma asetatud Gustav Mahleri noorteorkestri Viinist kutsus Abado festivalile Aga Ingo Mets Mahleri käe all juhatajate sisefestivalil orkestriga näiteks maakleritest sümfooniat, Abado jättega lutserni toomata uut muusikat. Augusti lõpupäevil olid siin esiettekandel naishelilooja Isabel mundri kaks teost. Kas saab olla enam kuulsamaid esitajaid, kui kõrguti ansambel Modern Frankfurdist või ansambel anter Contemporary Pariisist. Pärast kui festivalile jõuab Chicago Sümfooniaorkester Daniel Parempoeemi käe all ja tema soleerimisel kõlab Isabel mundri klaverikontsert pidustuste teises pooles. Lutserni festivaliorkester enam ei esine, seest on aga septembri esimesel nädalal kõrvuti kuulsused mujalt. Budapesti festivaliorkester Ivan Fischeri, Iisraeli filharmoonia orkester. Teeme vaid korraks põike Berliini helilooja Isabel mõndri jälgedel. Eelmisel pühapäeval avas oma hooajaga Berliini riigiooperi orkester Berliinis. Ning avaõhtule siiagi oli peadirigent Daniel parembointellinud Isabel mundri uue teose fanfaarimaailma esiettekandes kolmel päeval kõrvut mundriilt siis kolm esi, et ega need maailma parimatelt interpelettidelt, lutsernist ja Berliinis. Teine lühipõige läheb Amsterdami, kus nüüdismuusika ühingu Gaudeamus festival käimas ning kus viibib kuni homseni külalisena ka Eesti Kontserdi produtsent Madis Kolk. Tema siis peatselt muljed. Aga Salzburgi festivalil tegi oma debüüdi Eesti noor bariton Lauri vasar. Kui väikesest festivali majast toodi esmakordselt festivali publiku ette Austria 20. sajandi klassiku Egonvellessik 1900 kolmekümnendaist, sest pärit ooper back Handid laulis Lauri vasar selles Matteuse teenri osa. Tuntud lauljatest tegid lavastuses passaga tenor Roman treecel ning pass Lasloppolger, Viini Raadio Sümfooniaorkestrit ja slovaki filharmoonia koori. Dirigeeris Mark Albright. Lauri vasar oli nüüd Austrias esimest hooaega. Lintsi ooperiteatri koosseisuline solist. Promenaadikontsertidel Londonis andsid esmaspäeval oma teise õhtu Berliini Filharmoonikute Maimol räti juhatusel. Ka siia toodi aineri Kööbelsi uus orkestriteos Aus ainem Taage puh, mille saime rätla teistelgi festivalidel tutvustamiseks valinud. Teisipäeval oli BBC sümfooniaorkestri kavas aga teise saksa noore helilooja. Sordiini all viiulile ja orkestrile saksa norme põlve tippviiuldaja Frank Peterit Zimmermann solistiks, jaa, soomlane Jukka, peikas säraste, nüüd värskelt BBC orkestri peakülalisdirigent juhatamas. Zimmerman tei. Mattia spincheri viiulikontserdi maailma esiettekandele Berliinis veebruaris. Ja kui kolmapäeval jõudis Promsile Põhja-Saksa Raadio orkester Hamburgist oli peadirigent Christoph Essemba kavasse võtnud ka Essabekas saloneni orkestripala Insamnia ning Beethoveni viienda kontserdil solistiks ka Klanks puurenil šaatses üles astuv prantsuse pianist Pier loraan paar promsi üks peateemasid on tänavu Antiik-Kreeka, siis teisipäeva hilisõhtul esitati siin ka brüsseli ooper Liidoja eenias koos valgustusajastu orkestriga. Uuest muusikast oli eile kavas festivali tellimus inglise heliloojalt Roberts Sekstonid. Tema 50. sünnipäeva puhul. Kandelsegstoni viis motet. Ja need esitas, lööks kruupe selles põnevas kavas Velgasvas käändeid, pree missa, fortuuna, disperaat. Päris sõda ja rahupool lavaline ettekanne inglise rahvusooperi peadirigent pool teeniali juhatusel. Solistideks tuntumat siin Simon kiindlyssaid, Andrei ja Willard White Kutuusov Juozas promsi jätkab Londonis veel kaks nädalat. Nüüd veel paarist eesti märgist rõõmustama, et palju on inglaste esindusplaadi, ajakirja grammofon septembrinumbris, lugusid ja sõnumeid eesti muusikute kohta. Pikem intervjuu laadis lugu Erkki-Sven tüürist ja tema uuest plaadist eksadus issi EM-ilt singa juttu Paavo Järvist ka Arvo Pärdi Johannese passioon taasväljaandest firmalt laatus ning Neeme Järvi kahest plaadist et üks nendest on vissi, uus plaat, kolme trompetikontserdi Kaiate pärisi foonikutelt. Kan algenberjeri solisti plaadina on plaadiarvustuses tutvustatud ka Eino Tambergi populaarset trompetikontserti number üks. Teisena siin Arvo Pärdi Concerto Piccolo VA CH ning samaviisi rootsi helilooja Rolf Martinsoni esimest trompetikontserti pealkirjaga sild, mis on plaadi avateoseks. See on üks plaate Rootsi firma BIS 30. aastapäeva juubelikollektsioonist. Teine plaat samast juubeliseeriast samaviisi kraamafaunis. Tunnustust leidnud on Järvi poolt vioteburglastega salvestatud kolm Rootsi rapsoodiat nende klassikult Hugo all veenilt nüüd kordusväljaandena ja esialgselt salvestatud aastatel 1987 99. Tena lõpetuseks ühest suurest preemiast, mille Jan väärinud esimest aastat Berliini Filharmoonikute ja nüüd Šveitsis lutsernist tegutsev maestro Claudio vahedu. See on väga kaalukas jaapanlaste premium interiaale, mille Abado vääris oma elude veest ja seoses 70. sünnipäevaga. Preemiat annab Jaapani keiserliku perekonna toetusel alates 1989.-st aastast välja. Jaapani kunstide assotsiatsioon on ja selle suurus on 85000 inglise naelades.