Tere, head. Klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja. Olen toimetaja Tiina kuningas, saate teemad on järgmised. Muljeid Eesti riikliku sümfooniaorkestri avakontserdist jagab muusikakriitik Remmel. Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Margit Peil räägib kultuuritarbimise avaliku arvamuse tulemustest. Homme, 14. septembril toimub Kaarli kirikus suur orelipäev. Oreli eurovisioonide projektijuhi Elke hundiga rääkis Liina Fjuk. Tartu Vanemuise teatri algavast muusikahooajast ja seitsmeteistkümnenda septembri avakontserdist, rääkis Hedvig Lätile. Teatri peadirigent Mihkel Kütson. Seitsmeteistkümnendal septembril algab Tallinnas. 10. rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival lähemalt kõneleb festivali kunstiline juht Valeri Petrov. Järgmisel nädalal toimub Richard Wagneri ooperit Anhoiser kontserte. Ettekanne. Seda teemat vahendab Kersti InnoEstonia. Seltsi segakoor saab kümneaastaseks esitleb esimest heliplaati. Dirigent Heli Jürgensonil rääkis Marge-Ly Rookäär eesti keeles. Sloveenia kammerkoor käis mainekal Bremeni festivalil. Kuidas neil seal läks, sellest räägib koori direktor Anneli Unt. Ja saate lõpus, nagu ikka muusikauudiseid raja tagant Priit Kuuse vahendusel. Head kuulamist. Avakontserdiga läheb suvel pikka aega vabalt voolanud kultuur taas raamidesse kolib väljakutelt, aasadelt, kirikutest, lossidest ja kust iganes soliidse akadeemilise kontsertsaali katuse alla. Järjest enam hämarduma aitab nüüd vajaduse süveneda. Avakontsert on mõistagi pidupäevane elevust tekitav sündmus. Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja avakontsert oli seda igatahes vägagi. Ettekandele tulid Elleri, Koit, Rahmaninovi kolmas klaverikontsert, Tšaikovski kuues sümfoonia. Kõik aegumatult ilusad lood, mida ka sadade esituskordade arv ära Leyerdada ei suuda. Muusika on üldse ilus, eriti see, mis pärit kolmiku Tšaikovski, Skyaabin, Rahmaninovi sulest. See on kirglik, müstiline, hinge pitsitavalt, meloodiline, sümbolistlikult, pöörane, surmani, kurb. Seal on kõike, mida soovite. See on tõesti muusika, kuhu võib põhjalikult uppuda argipäeva üks luisuse. Unustada võib surra Ki, nii nagu lõppes Tšaikovski elumajade uurimuste kohaselt kuuendast sümfooniast lausa piltlikult antud südametuksete hääbumisega. Või siis 1909. aasta minema Mainoveid kolmanda klaverikontserdi loomise aasta mil eksisteerisid aristokraatia kaunis eesteetis kultuuriline jõudeelu maamõisates. Õhus on aga juba tunda sellise peenendunud eluviisi lõppu. Kuuete revolutsiooniliselt muusikat lugeda, kasvõi turgeenevit vaadata tolleaegseid fotosid. Tundub olevat rahulik, idülliline, omajagu õilis eluviis ja sellisena kaitsetu, liialt ebareaalne. Avalooks mängiti inimväärset Elleri koitu, mis kõlas kargelt rütmi välja joonistavalt. Seejärel tuli lavale pianist Dimidenko ja algas Rahmaninovi kolmas klaverikontsert. See klaveriliteratuuri kõige raskem kontsert. Kuulsaid kontserte suure naudinguga ikka ja jälle kuulata, võrrelda mõttes esitusi? Jah, Mainovi ise mängi seda kontserti niimoodi. Ravitsejad hoopis teisiti kui autor ise. Ja siis veel, kuidas sa tegid kiires askenaasi Marta argerifiolodos keeloyd kiiremat tempot, kellel mõõdukamad, kes taotles suurt joont ja hiigelkaart kes huvitus faktuuri välja joonistamisest, kes romantilise ilu ja vägevuse väljavalamisest kes lükkas virtuoosse esiplaanile, kes ajas tagamõtete sügavust. Sellest kontserdist on tohutult tõlgendusi. Kontserdi seekordne solist, vene koolkonna suurepärane esindaja Nikolai temidenko kell 70.-test aastatest ette näidata preemiaid Tšaikovski ja Montreali konkurssidelt elab ja tegutseb nüüd juba aastaid Inglismaal. Teda on kiidetud doosi, aga see eriti palju ei ütle, sest seda on ju kõigiti pianistid. Tuleb tunnistada, et Timi Tenko, Rahmaninovi kolmas kontsert oli teistmoodi nagu väga hea esitus ongi. Pianisti ajanud siin taga laulvaid põlde, sinikaugusi ega vene hinge sügavusi. Ta pööras tähelepanu hoopis pealiskihi alla, kus keerukad Polifoonilised rägastikus hargnevad. Tagajärg oli see, et mida tihedama Ifaktuur, seda põnevam oli tulemus. Ühed Fotissima Sappotoosid ei saanud täit tulisus astet kätte, sest Dimidenkol ei ole oman endast väljaminek. Ta hoiab pea külmakokkuvõttes sai sellest väga põnev intellektuaalset küps sentimentaalsus Jubanaalsus täielikult vältida. Ettekanne. Dirigent Nikolai Aleksejevile. Lisaks autoriteetset veenvale Lõvikuninga hoiakule omane võime partituuris erilist selgust ja korda luua keerukaid rütmihunnikud ei lase ta umbes kulgeda vaid need on lahti harutatud, puhastatud ja kõlavat saali klaas selges puhtuses. Kuid Tšaikovski kuuenda sümfooniamaterjal on isegi suhteliselt meetriline ja korraldatud siis Maninovja Ellerifaktuuris leidub rohkelt keerukaid Polifoonilisi punkareid. Aleksejev on muusikaline nägemus sellest, kuidas üks või teine teostab kõlama, põhineb Sisemaal veendumusel. Ta jätab tähelepanuta kerge minu hetkemoed meeldida, tahtmised aga sellisena ta meeldibki. Muusikaloos nii meeldejäävate ja tõeliselt ilusate teemadega, sümfooniat kui Tšaikovski kuues ERSO Aleksejevi esituses. Fonismi hitist hoid, valitsetud, mõõdukas, soliidne, viimistletud, mõõdukas, justempade mõttes, mis oma vaoshoitust lasksid mõjule pääseda sellel, millistest ehituskividesse ilu on kokku pandud mitte ei tekitanud tormituule tuisu, viirastusliku palli meeleolusid. Mitte et viimati mainitud piltide silme ette manamine paha oleks, aga puhta muusikakategooriatega opereerida on alati täiuslikum ja ka palju raskem. Lõppeva suve hakul Tõllis kultuuriministeerium avaliku arvamuse uuringufirma Saar Poll elanikkonna kultuuritarbimise uuringu ning avalikustas selle uuringuaruande eelmisel nädalal Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Margit Peil. Kas kultuuritarbimise uuringud on tavapärased ja rutiinsed ja mis eesmärgil neid tehakse? Need uuringud ei ole sugugi tavapärased, tegelikult selline uuring tehti esimest korda ja nii nagu selle nimetuski ütleb, põhiline eesmärk oli siis teada saada, milline on hetkeseis kultuuritarbimises meie inimeste hulgas seda siis nii võimaluste kui ka soovide ja vajaduste osas. Laiemas plaanis on sellise uuringu eesmärk siis aidata kaasa kultuuri arengusuundade väljaarendamiseks ja kuna tegemist on esimese sellealase uuringuga Eestis, siis saan ma aru üsna suurest huvist selle vastu nii pressi kui ka muidu inimeste poolt. Sina puutud põhiliselt kokku muusikaga, millised olid need tulemused, mis puudutasid siis muusikat? Jah, mina tegelen põhiliselt muusikaga, aga isegi on siin üsna raske nüüd teha seda üldistust ainult muusika osas, kuna siiski muusika puutub kokku tihedalt näiteks teatriga ja väga mitmed näitajad selles osas kattusid. Siin võiks nagu arutleda selle üle, et kui tõepärase pildi see uuring tegelikust olukorrast üldse annab et siin võis olla näiteks see probleem, et ehk oli uuringuks valitud inimeste arv liiga väike, et üldistusi teha. Küllap oleksid küsimustik võinud olla ka pisut täiuslikum, kui uuringupudel läbi mõeldud. Alati saab teha paremini ja selles osas tuleb loomulikult veel palju tööd teha. Loodetavasti sellised analoogilised uuringud hakkavad toimuma üsna tihedalt süvenedes rohkem ehk erinevatesse valdkondadesse ja ja tuues välja selliseid konkreetsemaid vajadusi ja, ja protsess elanikkonna hulgas. Et siis saab neile toetudes tõesti välja töötada vajalikke arengusuundi. Aga rääkida, mis konkreetsemalt sellest uuringust siin oli väga palju ootuspärast numbrite poolest ja näitajate poolest, aga oli see ka minu meelest kohati üleliia positiivne. Selle järgi võiks arvata, et peaaegu kõik Eesti inimesed vaatavad suurima heameelega näiteks vaat filme või et uskumatult palju loetakse meil kultuuriajakirjandust või käiakse väga palju süvamuusika kontsertidel ja ka näiteks siin kaarte kammermuusika osas oli huviliste number üsna suur. Milline oli see protsent siis näiteks nii-öelda sellise kergema muusika ja rahvaliku muusika siis süvamuusika vahel, kas see kontrast oli väga suur? No selge see, et see vahe oli suur ja, ja loomulikult kergem muusika, pärimusmuusika ja sellised, ütleme inimesele kergemini mõistetavad valdkonnad olid protsendi poolest kõrgemal ja süvamuusika madalamal. Aga ometigi tundus selle küsitluse järgi, et muusikavaldkond üldse koos süvamuusikaga tundub inimeste hulgas olevat üldse üpris stiilsemaid kultuurivaldkondi. Sest noh, selle uuringu põhjal näiteks selgub, et kontserdi pileti eest ollakse valmis maksma kõige kõrgemat hinda. Muidugi tuleb selle numbri juures mõelda, et miks see nii on, tuletades kasvõi meelde meil arvukalt toimuvaid suveprojekte, et maailma puudustega, millel on väga kallid piletid, aga vaatamata sellele on seal ju väga palju kuulajaid. Samas üks huvitav moment, mida tahaks sellest uuringust välja tuua, on öeldud, et kontsertide, teatrite ja näituste külastamine on drastiliselt vähenenud viimaste aastate jooksul. Aga see siiski on minu meelest ainult küsitletutel saadud arvamus ja muutub pilt hoopis teistsuguseks, kui küsida statistikat näiteks vastavatelt kultuuriasutustelt, siis kontserdi saalidelt või, või näituse saalidelt. Ja meie peaksime siin esitama hoopis ehk küsimused, miks inimesed niimoodi arvavad või tunnevad, et siin võib olla mitmeid põhjusi? Süvamuusikat on selles osas toetanud minu meelest, kui ma nüüd õigesti mäletan, ainult neli protsenti inimestest. Et ka siin võiks teha mitmeid järeldusi ja mõelda, et kuidas ikkagi inimesi teavitada sellest, kui kallis on professionaalsete muusikute koolitamine ja ja süvamuusikakultuuri arendamine üldse, nii et kui veel nagu lühidalt seda kokku võtta, siis sellele uuringule on antud mitmesuguseid hinnanguid ja oma hinnangu oleme andnud ka siin ministeeriumis ise. Ükskõik millised need hinnangud ka poleks, üks on kindel, on alustatud väga hädavajaliku tööga mis ehk pole esmakordselt andnud nii tõepäraseid tulemusi, kui ehk keegi on oodanud, kuid ka nendest saab teha järeldusi, nendesse harudesse tuleks süvend nii-öelda ja edasi mõelda järgmised uuringud siis vastavalt teha kas pisut teist voodis või ka miks mitte samamoodi. Igal juhul tore, et ajakirjandus sellele teemale reageerinud on ja ja loodetavasti on sellest abi ja nendele uuringutele toetudes edaspidi peaks välja arenema väga selge ja konkreetne kultuuri rahastamise süsteem. Kui kedagi huvitab, siis kus kohas saab tutvuda selle uuringu tulemustega lähemalt? Ja sellega on võimalik kõigil tutvuda, ripub üleval Kultuuriministeeriumi koduleheküljel, mis on siis www punkt Kulboee. Aitäh Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Margit Peil. 14. septembril euroreferendumipäeval toimub Tallinna Kaarli kirikus suur orelipäev. Telefoniühendus on selle ürituse projektijuhi, kuulge hundiga, palun rääkige, mis selle viietunnilise kontserdi jooksul toimub. Ja kavas on täiesti siis neljad, 10. koht ka selline huvitav, huvitav üritus, orelipäev ja mõte on siis selles, et luua siis läbi orelimuusika nagu mõttelisi visioone kogu siis orelimuusikaajaloo ja üldse üldsena oreli ajalookoha pealt, et kuidas Euroopa nagu kultuuriliste sidemete poolest on siis juba läbi sajandeid olnud nagu ühendatud ja kuidas siis ka olgugi et kõik rahvad oma isikupärasuses kajastavad, siis ka muusikas on nad siiski nagu mõjutanud 11. Ja sel päeval on siis kavas tutvustada Dorali muusikat. Peaaegu kõik Euroopa maad on esindajad, et päev algab siis Eesti muusikaga ja seda mängib meile Ene Salumäe. Ja see järgi tuleb kõik tasapisi Läti Poola orelimuusikat, kuni prantsuse, inglise, itaalia, Hispaaniani välja ja organismidest on siis nüüd esindajate, nagu mainitud juba Ene Salumäe, siis mängib Kaarli kiriku enda organist Piret Aidula, siis mina ise mängin prantsuse muusikat, siis on lubanud veel tulla mängima. Toomas Trass, teebki Rolf Uusväli, Aaro Tetsmann ja ka Kadri Ploompuu, Kristel aer ning Kristiina hoidre, et meid on kokku 10 organisti, kes sel päeval siis üles astuvad. Kontsert on tasuta. Kas esituste juurde käib ka mõni kommentaar või kust saavad inimesed teada, mis maa orelimuusikaga parasjagu tegemist on? Selle kontserdi kohta tuleb selline kava, kuid mõte on olnud ka nii, et kui maamuusika vahetab, et tuleb vist teine maa, et siis ka saab pisut tutvustatud ennem seda just selliseid iseloomulikke jooni võib-olla muusika kohta välja tuua ja siis nende heliloojate kohta. Suur tänu, Elke Hunt, niisiis oreli eurovisioonide suur kontsert toimub Tallinna Kaarli kirikus 14. septembril kell 12 kuni 17. Vanemuise teater avab järgmisel nädalal oma muusikahooaja ja ettekandele tuleb Vincenzo Berliini ooper Laszonambola Vanemuise teatri muusika hooajast räägib Vanemuise teatri peadirigent Mihkel Kütson. Ooperihooaeg tõotab tulla selline esimeseks esietenduseks peale seda avakontsert, see on Rossini, Sevilla habemeajaja juba tartlastele tuntud noore lavastaja Liis kolle režiis ning kevade poole on oodata uut operetti operetisõpradele ka finimaaritsa Toomas viidenov lavastuses, keda ka juba Tartu publik teab tonitsiati armujoogilavastajana. Loomulikult ei saa märk küsimata jätta nüüd kohe oktoobri alguses esietenduvas muusikali viiuldaja katuselt, mille proovid juba käivad pikemat aega ning mille esietendus tõepoolest on juba käegakatsutavas läheduses. Kontserdihooaeg sisaldab meil teada-tuntud hingedepäeva kontserti novembri teisel päeval ning advendikontserdi detsembris ning sellele järgmisel aastal on oodata siis järge meie väikse veksli Nunastamist. Nimelt Vanemuise sümfooniaorkester pani välja con prio noorte muusikute konkursil oma auhinna, mille võitja Sten Lassmann tuleb meie orkestri ette soleerima märtsi alguses hooaja väärika lõpupunkt ja ühtlasi ka lõpupunkti minu tegevusele. Selle teatri muusikajuhina saab olema siis Karl Orphy Garmin jaburana. Järgmise aasta maikuus. Kas peale külalislavastajate tuleb ka külalisdirigente? Jah, paari on oodata ma nüüd praegu veksleid välja anda ses mõttes, et Kress lepingud siiski sõlmimata seoses muutuva situatsiooniga me teatris, aga on küll jah. Kuidas selline situatsioon mõjutab muusikaosakonda? Noh, ütleme, eks ta muidugi mõjutab kogu kogu teatritegevust, aga põhiline nagu meie jaoks on see, et oma tööd võimalikult hästi teha ja küll siis nendest raskustest üle saada. Ja Vanemuise teatri muusikahooaeg algabki järgmisel kolmapäeval Vincenzo Berliini ooperiga Laszonambula ja kontsertettekanne toimub Vanemuise teatri väikeses majas. Teos isenesest on, ütleme publikule suhteliselt tundmatu, aga siiski peab vanima ooperiarmastajatele ütleb see teos kindlasti midagi ütleb üsna palju tegemist on nimelt Itaalia pelgandus Tsiili ühe väljapaistvama teosega siin äärmiselt nõudlik vokalistile lõpmatud meloodiad ja see on nagu miks Beliid niivõrd vähe esitatakse ja tõepoolest ka seda lugu esitatakse Eestis üldse esmakordselt. Ma loodan, et mitte viimast korda, sest tegemist on tõeliselt kauni hingekeeli puudutava teosega. On lugu noorest armastusest, armukadedusest, mis sinna vahele mõra kipub lööma, kuid nagu kombeks, Itaalia selle ajastu muusikas lõpeb kõik hästi. Nimelt tegemist on Pastraalse ooperiga, mille muusikaline keel on väga lüüriline. Kaasa teevad solistid, Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester solistidest. Mul on väga hea meel, et meil on koostises selline imepärane sopran nagu ta Dianormaanova, kes nii-öelda jätkuks oma Luczia ooperis rutseedi lammermu, mis esinenud siin juba tõesti mitmeid-mitmeid aastaid tagasi on saanud omale järgmise paraad rolli. Ta teeb seda tõeliselt kaunilt, laulab ja temaga koos teises pearollis on Jan Oja ning Neile sekundeerib Rando Piho. Samuti laulavad Valentina kremen Märt Jakobson ja alla popuva loomulikult korv, kes täna meil oli plaanis seda ettekannet viia nii Tallinnasse kui Pärnusse. Sellele tegi nagu praeguse pausi meie aktuaalne raske finantsseisukord, nii et ma ei ole nagu lootust kaotanud, et äkki on võimalik seda ka näidata muusikasõpradele väljaspool Tartut. Märksa kindlam oleks tegelikult muusikasõpradel kord siia lihtsalt kohale tulla ja ja sellele seitsmeteistkümnendal septembril Se oma kõrvaga ära kuulata ega selle tüki saates ma ei oska praegu täpselt öelda. Aitäh Vanemuise teatri peadirigent Mihkel Küts on selle intervjuu eest ja Vanemuise muusikahooaeg siis järgmisel nädalal saab alguse ja kolmapäeval, seitsmeteistkümnendal septembril Vanemuise väikeses majas, kus tuleb ettekandele Vincenzo palliini ooper Laszonambule. Publikule sooviks eelkõige huvi ja tahtmist meie tööd vaatama tulla, kuulama tulla ning kollektiivile. Loomulikult soovin meeldivat tööõhkkonda ja palju loomingulisi saavutusi. Seitsmeteistkümnendast kuni 20. septembrini toimub rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival kreedo ning sel aastal toimub see juba kümnendat korda. Festivali kunstiline juht Valeri Petrov, mis on selle festivali korraldamise eesmärk? Selle festivali eesmärk sellest, et kõlaks õigeusu vaimuliku muusika, et inimesed saaks tutvudes selle muusikuga seepärast, et vana, siis see muusika oli ka käiksootiline, nüüd ta muutub juba normaalseks muusikaks. Kas see on sedalaadi muusika, mis kõlab reeglina ja tavapäraselt ainult jumalateenistusel? No põhimõtteliselt ja me ütleme niimoodi 70 protsenti või 60 protsenti sellest muusikalist kõlab jumalateenistusel ja muidugi on kaasaegne muusika ka ütleme 30 40 protsendid, mis ei laulda, jumalateenistus kontserdi muusika. Sellel festivalil siis kuuleb nii seda õige vanamuusikat kui ka seda uuemat muusikat. Just nimelt vanamuusika ja uus muusika ma räägiks avakontserti, teeks siis lesineni meie ansambel Orthodox, Singers'i, laulame ainult vanamuusika, kreeka Pisandivana muusika, vene vanamuusika siis Bulgaaria, vanamuusika, Kreeka, vanamuusika, see on üks osa teises otsas Hortus Musicus ja Andres Mustonen. Nad teevad Aleksander Grafile vaimuliku tihased ja see on kaasaegne muusika ja see tikand on pühendatud helilooja 65 aastapäevadele. Teised kontserdid, meil on ka tehtud sel aastal niimoodi kõik kontserdid on kahes osas, esimene osa on vaimulik, muusika, teine osa on rahvamuusika. Seda sa ütlesid, need kõik peavad nad väga seotud. No esimene kontsert toimus seitsmeteistkümnendal septembril, Niguliste kirikus algab ta kell seitse õhtul ning sellest kontserdist teeb klassikaraadio ka ülekande. Edasi toimub veel kolm kontserti. Jah, järgmine kontsert siis meil on Kaarli kirikus, kus esineb Sankt-Peterburi meeskoor Vadim Afanasjevi juhatusel. Väga hea koor ja Venemaal, see on number üks meeskooride eest, nendel on omasti, nendel on õudselt hea tähele, et näiteks praegu seal kontserdile tulevad kaks passoprof, sellised hääled kõlavad väga harva. No ma ütlen, kas või Sankt-Peterburis ainult kolm inimest, kes on passobrofonda. Ja muidugi see on väga huvitav kollektiiv ja nende esituses siis kõlab ka vaimulik muusika ja rahvamuusika, neil olid väga tugevad solistid ja põhimõtteliselt nendes koorides iga laulja või võib-olla Salist tegelikult ja Eestis on varem käinud. Ei ole, ei ole nendes kollektiivides ainult üks kollektiiv, kes varem Eestisse on Moskva vaimuliku ansambel plagadest. Nad käisid meie festivalidel kuus aastat tagasi. No see on ka väga huvitav ansambel Moskvast. Sest kui me räägime eelse kammerkoolidest ja segakoorides, see on Moskvast üks väga-väga tugev kollektiiv ja muidugi vaimuliku muusika suhtes ma ütleks, partest peenivad selline termin, kus on segakoorid, laulavad nad on väga tugev kollektiiv, aga teises osas väga huvitav asi. Nad laulavad, õigeusu muusika, mitte see muusika, kõlab jumalateenistusel. Aga nad laulavad Anton Wiscovi vana vene kombete liitumise muusika, muusikalised pildid, see on vaimulik muusika, aga see muusika õigele jumalateenistusele saaks öelda. Ja see on kaasaegne muusika, see on ka väga huvitav. Mis puhul sellist muusikat esitati või esitatakse? Sel puhul näiteks kui pulmad tulevad, teine asi, kui matused tulevad jõulude ajal. Ja ansambel Blagorest esineb siis 19. septembril kell 19 Niguliste kirikus ja kõige viimane kontsert. Suur galakontsert on Estonia kontserdisaalis 20. septembril algusega kell seitse õhtul. Tuuled võivad kuuluda kõik need kollektiivid, mis on meeli külalisja, mis on meie kollektiivid, seepärast galakontserdil ka võtavad osa laste kor raaduga Tallinnast väga hea kool selles mõttes vaimuliku muusika suhtes ma ütleks niimoodi, siis need on väga palju arenenud, et nad saavad aru, millest nad laulavad ja tuleb ka meil külaliskollektiiv. Soomes seon Kuopio Püha Nikolai katedraali koor. Seon, koor, muidugi vana traditsioonidega, ta on loodud 38. aastal nad laulvat Soome õigeusu muusikat. Ma usun, et see on ka väga huvitav ja ma ei usu, et Eestis see kõlab väga palju. Põhimõtteliselt selle festivali galakontserdi suhtes ma võin ütelda, siin kuuled, võivad kuulata igast sordi vaimulikud. Muusega 10. rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festivalil kreedo toimub seitsmeteistkümnendast kuni 20. septembrini Tallinnas. Rahvusooper Estonia korraldab pidulikku hooaja avakontserdi koos naabri Eesti kontserdiga ja see, mis kõlama hakkab, on mitmes mõttes väga suurejooneline. Wagneri ooper, tan hoitšer rahvusvaheliste solistide, saksa dirigendi ja meie enda teatri jõududega. Estonia loominguline juht Arne Mikk. Mis olid teie soovid ja taotlused, kui te selle projekti keevitasite? No soove ja taotlusi on võib olla mitmeid, aga üks oluline moment oli, et Wagneri muusika meie linnas kõlanud väga harva ja sõjajärgsetel aastatele ainult kaks korda tehtud lendavat Hollandlast. Tan Hoyczeron 1002 korda üldse Estoniale samal aastal 1930 ja 42. Nii et üle 60 aasta pole seda muusikat Eestis kuuldud. Ja kuna nende remonditööde tõttu meie on mitmel suvel kaua kinni, siis me planeerisime pärast seda, kui Carožbiir juhatas eelmisel sügisel sinna Puka etendusi, et oleks teha väga tore. Näiteks Tanhezeri kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis, kuhu me saame laval panna tõesti suure orkestri koosseisu, lisaks meie koorile ka rammi. Ja siis peaosadesse kutsuda tõesti külalised Soomest, Saksamaal, sest kõikide rollide jaoks meil lihtsalt oma lauljad ei ole, sest vanker on väga nõudlik ja ütleme nii kolmeks ettekandeks siin Tallinn, Tartu, Pärnu me ei suudaks kedagi välja õpetada nii kiiresti ja nii see projekt on teoks saanud või saamas õieti. Olete tõesti kutsunud Eestisse kogemustega ja tuntud Wagneri lauljaid, keda neist eriti esile tooksite. No ma arvan, et nii-öelda vanadeniga karjääri mõttes on kindlasti Soome tenor Heikki siugola laulnud Bayroidis ja maailma kõikides teistes teatrites enamuse vaagnale, tenor rollidest, eelmistel aastatel ta veel laulis Savonlinna festivali Tristani ja tema vormisoleku kohta annab tunnistusi ikkagi fakt, et viimases vaatuses ta on üksinda laval, istub või lamab ja laulab 45 minutit üksinda järgi mööda seda rasket muusikat ja niisukese häälega materjaliga tenorit nagu siug olla annab, ka otsida. Ja muidugi kirsi, Tiihonen sopran on soome lauljannadest tõusev nimi olla olnud seda Eliisabeti Savonlinnafestivalil ja tõenäoliselt ka mujal juba Marko sai, see on meile tundmatu saksa bariton, kes laulab siin volframi kahel õhtul, aga noh, siis meie mehed kõik siin ja Mati Palm siis Rauno Eld, Jassi Zahharov, Mati kõrts, Leonid Savitski ja Veenusena Pille Lill, nii et me oleme oma pooltki üritanud vastu panna. Niipalju kui sobivaid lauljaid leidub nendesse osadesse. Dirigent on Saksamaalt Carlos piirer. Küsisin, kuidas suhtub tema ooperi kontsertettekandesse. Spireri arvates on see väga hea idee, kuna ooperilaval pole sageli võimalik kasutada nõnda suurt koosseisu nagu Wagner ette nähtud nii suurt koori ja orkestri koosseisu. Muide, Tallinna kontsertettekandel on lisaks Rahvusooper Estonia koorile kaastegev ka Eesti rahvusmeeskoor. Ehkki, kui ta teost ei tunne, räägib muusika iseenda eest tan Hoise ris nõnda kaunis ja kirglik ja imeliste koori numbritega. Richard Wagner töötas ooperit, tan Hoiser korduvalt ümber. Sellest on mitmeid versioone. Dirigent Carlos piirer ütles, et valis Tallinna ettekandeks kombinatsiooni treesteni. 20 aastat hiljem valminud Pariisi versioonist. Wagner on siin loonud veenusele hoopis teistmoodi muusika ja selleks ajaks olid tal juba kirjutatud Tristan ja Isolde ja seetõttu on Pariisi versioonis kogu aeg kõlamas ka kuulust ristama. Kord seedib Pariisi variandis piireri arvates väga kütkestavaks ooperit. Anhoi ser kontsertettekanded Eestis leiavad aset 19. septembril Estonia kontserdisaalis. 21. septembril kell viis Pärnu kontserdimajas ja 23. septembril kell kuus Vanemuise kontserdimajas. No Tallinnas kahjuks enam pileteid ei ole, sest see rõõmustab, et huviwageni vastu on meil olemas. Aga kuna Pärnus ja Tartus piletid olemas, siis ma olen juba oma tuttavatele ütelnud, et Pärnus algab pühapäeval see kontsert. Kell viis, te sõidate bussiga sinna, pilet on Pärnus odavam kui Tallinnas ja te saate näha ära uue kontserdimaja Pärnus ja tulla õhtuks tagasi, nii et sõitke Pärnu või Tartusse, aga vankrit Marran peaks korra elus iga inimene kuulama, kes muusikat armastab. Klassikaraadios ei saa kahjuks kuulata ooperi kontsertettekannet Eestis, küll aga on meil kavas ooperit tutvustav saade ja ooperiterviksalvestis Bayroti festivalilt aastast 2002. Ooperit tan, Moisser tutvustav saade on kolmapäeva seitsmeteistkümnenda septembri õhtul kell üheksa saadet kordame laupäeval, 20. septembril kell üks Richard Wagneri oopereid Anhoisher. Tervikettekannet saab kuulata esmaspäeva, 22. septembri õhtul kell seitse. Sorry, autor on Kersti Inno. Estonia seltsi segakoor tähistab täna oma kümnendat sünnipäeva, lipu õnnistamise, kontsertide, sünnipäeva, peoga ja esimese heliplaadiesitlusega, räägib heli. Pension Ma arvan, et see on piisavalt tähtis interiga koori jaoks. Ja kuna meie kooril tegelikult ei ole olnud siiamaani oma plaatiaga oma lipu, siis me lihtsalt mõtlesime, et kus nüüd koor on tegutsenud 10 aastat, oleks aeg ka nende asjade peale mõtelda ja ja praegu me oleme suutnud need suve jooksul oma jõud niimoodi mobiliseerida, et tõesti alustab oma päeva lipu õnnistamise väikse kirikukontserdiga siis laulame päeval mõned rahvalaulutöötlused linnas väikse rongkäigus ja siis juba jätkame õhtul mustust peade majas piduliku kontserdiga ja pärast kontserti esitajate plaati. Jah, see õhtu, tegelikult on meil päris niimoodi läbivalt plaadiga seotud, et me esitleme seda plaati juba oma kontserdi lõpus. Seal on mõned temaatilised laulud ja veel mõned üllatused ka. Ja see plaat jääbki nagu lõpetama meie meie kontserti, aga peale kontserti on siis kõigil võimalus veel meid tervitama tulla, kes soovivad ja, ja õhtu teise poole sisustavad meie oma koorilauljad koorikroonikaga, et me vaatame tagasi sellele 10-le tegevusaastale, vaatame üheskoos mõningaid videojuppe, mis meie lauludest kontsertidest on jäänud ja siis loomulikult sinna juurde käivad juba sünnipäevapidustused, tort ja tants ja kõik muu. Plaat kannab nime, liugleb üks lind. Kas sellel plaadil on nüüd viimase aja salvestused, kuidagi on Estonia seltsi segakoori 10 aasta tegevus olnud selline väga tihe kontserdielu, adme stuudiosse oleme sattunud väga harva. Meil on küll olnud erinevaid kontsertlindistusi, aga need ei ole olnud ikkagi nii kvaliteetsed, et nendest saaks sellise ühe korraliku plaadi kokku panna. Olles saanud Eesti raadioga sellise hästi meeldiva koostöövormi. Tegelikult terve eelmise hooaja, käisime siin Eesti Raadio stuudios lindistamas ja salvestasime peaaegu enamjaolt eesti muusikat, mida ka teised koorid vist paljud ei ole just neid lugusid lindistanud. Sellel kõlab praktiliselt kõik ühe erandiga Eesti muusika- ja see on kõik meie eelmise aasta eelmise hooajatöö. Ja ma arvan, et sellel on selles mõttes selline ilus. Tuleme, et seda on laulnud nagu üks koosseis. Et tema niukene kõla, jõudlus on hästi sarnane, temast kujuneb eks ühtlane tervik, mis see üks erand on? Üks erand on Johann ebakad Hummeli saksa autori lühikantaat ühele kuulsale saksa lauljatari lai Gertrud Elizabeth määrale, kes oma elusügispäevad nii-öelda või elu teise poole veetis Eestis Eestis ka suri. Laul on Johann Wolfgang Goethe sõnadele jahummeli muusika pühendusega, Maarale. Aga side Eestiga on ikkagi olemas. Ma arvan, et põhilisem on nagu üldse selle koori eksistents, nende inimeste laulurõõm, et nad käivad ja laulavad ja nad tahavad taas tulla eluiga koorikollektiivi juures, nii nagu meie iga inimese igapäevaelugi, et kõik ei lähe alati ainult ülesmäge, et aga see teebki nagu selle asja rikkalikumaks, et on nagu, mida meenutada. Ja mis puudutab meie eelkäijat, omaaegset kuulsat emokoori, siis ma arvan, et mingis mõttes oleme jätkanud tõesti neid traditsioone mis puudutab just Eesti muusika esitamist või suurvormide esitamist ja laulukultuurile ja vokaalile rõhu panemist, et need eesmärgid, see tegelikult on meie kooril samad, mis olid omaaegsel ema kooril milles me ilmselt maha jääma lihtsalt lauljate arvuline koosseis, sest tolleaegsed koolid olid vähemalt sajaliikmelised, kui mitte suuremad tänapäeva neil on selles mõttes natuke teistsugune. Ma olen hästi rõõmused, sellel kooril on võimalik kõik olnud näiteks kaasa lüüa väga mitmete suurvormide esik, mis seal, et kui meie ajalukku jääb siin Bachi Matteuse passioon, Verdi Reekviem suisa ja nüüd tuleval suvel, Brahmsi Saksa reekviem Saksamaal ja rääkimata nüüd Cyrillus Kreek eesti reeglemist, mida me oleme korduvalt teinud, see on juba mingis mõttes noh, väga mahukas repertuaar ja teisest küljest meil on olnud edukaid koorikonkursse kõik alati, mitte kuldmedalitega lõppenud peale Barcelona Grand Prix, aga nad on olnud ikkagi suurepäraseks kogemuseks ja heaks väljundiks koorile. Missuguse pilguga vaatab Estonia seltsi segakoor? Lähitulevikku? Lähitulevik on väga tihe. Uued plaanid on tegelikult uueks hooajaks aga täpselt koostatud ja need saavad olema taas jälle väga põnevad. Ja ma arvan, et see järgmine hooaeg kulmineerub tegelikult järgmisel suvel, kus meid oodatakse Saksamaale, ida-läänekoorifestivalile ja lõpuks veel suvel meie suur üldlaulupidu, et ma arvan, see kulmineerub kõik suvel. Täna õhtul kell viis kutsub Estonia seltsi segakoor oma sünnipäeva kontserdile kõiki sõpru, endisi lauljaid ja koorimuusika austajaid ning Sissepääs Mustpeade majja on prii. Pelga ja. Eesti filharmoonia kammerkoor käis eelmisel laupäeval avamas Bremeni festivali koori direktriss Annely Unt. Mis üritas seal toimes? Bremeni muusikafestival on Saksamaal üks pikale realisema traditsiooniga ja prominentsemaid muusikafestivale mis toimub terve septembrikuu jooksul Bremeni linnas ja sinna on kutsutud poolest kõik maailma hetke tipud. Tundub küll seda kava vaadates, et ei tea, kes seal puuduselt võiks olla. Festivali avapäev oli tõesti erakordne üritus rannast analoogi, meie ei ole varem kohanud pealkirjaga aine kroosse nahtmusiik. Mis siis tähendas, et preemiani linnas kaheksas erinevas kontserdikohas toimus igas kohas samal õhtul kolm kontserti, nii et kokku 24 süvamuusika kontsert. Ühes linnas korraga ühel õhtul. Ja kogu üritus lõppes uhke ilutulestikuga. Tõepoolest tundus, et terve Bremeni linnarahvas on sinna kokku tulnud. Kõik kontserdid olid täis ja meie siis esinesime kolmel nendest 24-st. Mida te esitasite seal, Eesti filharmoonia kammerkoor koos meie oma kokku kutsutud barokkorkestriga ja barokk puhkpilliansambliga Concerto palatiino Paul Hillier juhatusel. Esitasime Monte Verde Maria Vespreid. Praktiliselt oli seesama koosseis, kellega Eesti publik kuulis seda teost aprillikuus. Ja peale selle oli meil Kaagatele kontserdikava, mis siis oli valik nii Baltic või siis üks kui Baltic või siis kaks heliplaatide kavast. Seda ka juhatas Paul Hillier, kus need kontserdid toimusid? Meie kontserdid toimusid kõik kolm tükki Bremeni Toomkirikus, mis on suur suur katedraal 1800 kohta. Praktiliselt olid kõik meie kontserdid täis Kaagappelia kontsert, mis meid tõeliselt üllatas. Sest kui Monte Verdi muusikat tunneb iga muusikasõber, siis algataja kaasaegset koorimuusikat balti mereäärsetest riikidest päris igaüks ei tunne, aga seega inimesi ahvatles kuule ma tulema õhtul kell pool 11, see oli meile väga meeldiv üllatus. Kontserdid läksid tõesti hästi, ma olen koori üle väga õnnelik, sest neil oli väga raske päev kolm kontserti järjest laulda. Aga ka see viimane capella kontsert oli erakordselt hea kvaliteediga, niiet kõigil oli üritusest väga palju rõõmu. Kas oli teil ka mingit tagasisidet tagasisidearvustuste ja ja artiklite näol alles tuleb, et see ei ole täna veel siia jõudnud. Aga positiivseid vastukajasid korraldajate ja välisagentuuride poolt saime seal kohapeal küll küllaga. See oli nüüd Bremeni festivali avapäev, õigemini avaõhtu, aga. Kuidas kulgeb see festival edasi, kas võib nimetada, kes sinna esinema tulevatel teil ütleksin paari sõnaga, kes seal avaõhtul siis esinesid peale meie seal oli preemenis baseeruv kammerorkester Deutsche kammerfilharmoonia koos Roger Norrington, iga seal oli Harrifander kamp oma ansambliga uus särav täht, tšellomängija Peeter vispeli ja veel palju kõikvõimalikke esinejaid ei tulegi korraga meelde. Aga kogu selle festivali jooksul jõuavad kreemianis käia ära Filipp Herevegi oma kolleegium, vokaale Kendiga, Nicolaus Arnuguur, kandrossif Hannes afiot, tärtsitsiilia partooli, veel mitmeid ansambleid ja orkestreid. Nii et Eesti filharmoonia kammerkooril oli rõõm ja au avada. Selline muusika tippude festival võiks öelda ja eesti keeles Tallinna kammerkoor on tegelikult Bremeni festivalil käinud ka ühe korra enne Tõnu Kaljuste ka see oli kas 96. aastal vist, kui esitati seal Mozarti kava, nii et. Meil oli rõõm tunda, et neid seal juba teatakse. Sülgaja. Täna kõigepealt kahest suurest festivalist, üks lõppemas teist nädal Londonis jal lutsernist. Londonis kuninglikus Albert hoolis jõuavad just täna lõpule kuulsal BBC promenaadikontserdil maailma suurimaks orkestri kontserdi muusikafestivaliks peetava tänane viimane kontsert kannab numbrit prom 73. Ja see on brittide üks rahvuslik muusikapühasid pidulik, kust pidulikke Laasnaid proms 2003. Kontsert number üks toimus ju teatavasti 18. juulil. Lasna idee, nagu avakontserti on loomulikult BBC oma sümfooniaorkestri päralt koos tema praeguse ameeriklasest peadirigendi Leonard Zlatgeniga. Viimane siis brittide Esproomsil austada juba teist korda. Lepp kontserdi tänane kava polegi seekord nii Suurbritannia Likud furoorne alguseks, mis selle aasta tähtpäeva helilooja borrelioos Rooma karnevali ka siis sans introduktsiooni orandoga pritsiooso solistiks muuseas Leila Šefčovič ning Foree Pavana sisugus palas Joseph Thipsilt kolmas marjad sopran ansile Giorgio olnud teist kontserdi pooldavamasu Williamsi avamäng herilased, siis Elmas need Moradiini pitseed ning lõpetuseks traditsioonilised pump Espaled helgarilt Harrilt Henry voodilt promanaadide algatajad muuseas, osa seisukohti lõppkontserdile spetsiaalselt seni välja müümata ja need lähevad müüki alles vahel enne tänast kontserti. Lõpuga kantakse otse üle suurtele väljakutele teleekraani Haifa kis Londonis ja Velga Glasgow's Belfastis ja soon siis. Missugune oli siis festivali lõpunädal enne tänast britti oma orkestrit, esmaspäeval kuninglik šoti rahvusorkester koos dirigent Aleksandril lase reviga Nikolai Luganski Prokofjevi esimese klaverikontserdi, solistiks BBC filharmoonia orkester Manchesterist oma noore itaallasest peadirigendi Jan Andrea Nasseedaga kolmapäeva hilisõhtul Louvre'i muusikud Mark minkovskiga Prantsusmaalt Rootsi metsa Anne Sofie von hoter, solistiks Bachise Hendelis siis kuulsad külalisorkestrid Iisraeli Filharmoonikute Subin Mehta ning Süürichitoon halle orkester David simmani dirigeerimisel. Viimasel solistiks jojo maa Elgari tšellokontserdiga üleeile eile veel Londoni orkester filharmoonia oma peadirigendi Christoph Wanda Ohnani käe all. Siin põnevaks ärizon vöödvistli uus lugu öövari esiettekandes, helilooja ise kontserdieelses vestluses seda tutvustamas. Meie jaoks oli promenaadi sarjas tänavu oli olulisemad märgid Erkki-Sven Tüüri viiulikontserdi Londoni esiettekanne Isabelfan Köhlenilt BBC filharmoonia orkestriga Paavo Järvi juhatusel ja see sündis festivali teise nädala lõpul, esimesel augustil. Aga kuulsad lutserni festivali esmakordselt Claudio Abado kunstilisel juhtimisel on veel terve nädal. Üleeile mängisid siin Viini Filharmoonikute, kuid Mobin Mac Ferrini juhatusel, Rudolf pinder klaverisolistiks. Eile oli kestri ess juba Pierbulees. VPN Mahleri kavaga. Toimuski Britney baritoni, Saimon kiinlis, saidi sooloõhtu ja täna mängib lutsernist oma esimese kontserdi jube Kaago sümfooniaorkester. Peadirigent Daniel parenbuini juhatas seal parem poeg, mängib sinuga Isabel mandri klaverikontserdi, lisaks Straussi ja Mozarti ning homme-ülehomme Chicagot veel kaks kontserti ning homsele mahukat Süürichi toon Halle orkestri kontsert. Sellist Joy oma siingi kaasastuvašeki sella kontserdist solistina. Austrias värtzenbergis nii-öelda keset mägiküla asuvas Angeelika Kaufman saalis toimusid eelmisel nädalavahetusel tänavuses Subertiaadi viimased kolm kontserti. Esinejate hulgas olid pianislers foogt ning suvel 68 aastaseks saanud tenor Peters, raier Schubert ja tutvustab Schuberti kõrval Saksa-Austria muusikat ka teistest aegadest. Vahepeal läheme korraks Hamburgi, et siis kohe tagasi Austriasse tulla ning siis jube tirooli maile eesti muusikat Võte jälile. Hamburgis algas eile järjekordne mainekas uue muusika festival lihtsa nimega music fest üheksaks päevaks. Eile avamas lõng on kännoo staaž New Yorgist Karro Wolf ja Triis kavaga. Täna juba ansambel intega rajal kavas seltsi Stocousen Screabin ning põhja saksa Radioorkester Zoltan Peska juhatusel. Järgmisel nädalal tuleb kahe kavaga kas soomlaste kammerorkester, Avanti joon, stuur koodsi juhatusel ning Põhjamaade autorite kõrval kõlab siin ka Arvo Pärt. Seal tuleval reedel ning laupäeval annab festivali lõppkontserdi Hamburgi riiklik filharmoonia orkester ühtlasi Hamburgi riigikogu Peri orkester peadirigent. Hinga mets. Mahleri juhatusel. Hamburgi festivalil on käinud hiljaaegu ka. Absoluutansambel New Yorgist Kristjan Järvi juhatusel meile tähtis uue muusika festivalil Klanks puuren toimub juba neljandast septembrist ja kümnendat korda Austriat iroolides Innsbrucki lähedal, et siis tegelikult mitmes selle piirkonna keskuses Innsbruckis endas kuni tuleva laupäevani. Austria uue muusika igakordse tutvustamise kõrval on end seekord pühendatud põhjamaadele nii Soome, Rootsi, Norra, Taani ning ka Eesti, nende hulgas festivali heliloojaks Erkki-Sven tüür, kes festivalil ise kohal. Kogu festivali ajal mängisid iroolise orkester inspirukist Gustav Šmäe juhatuse avakontserdil neljandal septembril kaks tüüri teost uues versioonis alituse ning insule dessert. Kõrguti nimeka austerlase Erich urbanneri neljanda klaverikontserdi maailma esiettekandega. Festivalil on keskmes ka uus klaverimuusikat ning sooloõhtutega kohal niisugused üle Euroopa tuntud nüüdismuusika pianistid nagu avanädalal Pier Loren. Paar üleeile Herbert hänk tulemas Toomas Laar Fer või uuel nädalal brites tiirene Osborn. Näiteks väga tuntud Herbert hängi kavas kõlasid norralase Magne Heek. Ta oli 57 pala, suurtsüklist herbaarium, teine ning siis veel prantslase Jean-Pierre keesonaat. Aga just nüüd, kolmel päeval, eile, täna, homme kõlab Klanks puurenil veel Eesti muusikat, kui eile andis siin oma esimese kontserdi meie nüüd ansambel Olari Eltsi juhatusel ja see toimušvaatasina naabruses Rotholtzis ning kui kava avanumbrina Erkki-Sven Tüüri kuues arhitektoonika mängis siin soolopartiid kuulus tšellist Heinrichi if siis toodi kõlama vahepeal kolm soomlassalonen Linberi ning noorsamba haavamägi ning lõputeoseks Erkki-Sven Tüüri uus oopus juulikuus festivali ja meie ansambli tellimusena valminud muusikat iroolile, oksi on lugu suurele ansamblile maailma esiettekandes. Ja kui täna õhtul toimub neljaosaline suur kontsert Innsbrucki Traib house'is, esitab löökpilliansambel Next Step neli mängijat siin teises plokis tüüri teose maatus kaks kõrval ka teise helilooja ore festivali helilooja, austerlase Christoph teenzi uus pala. Hilisõhtul esineb Christoph, teen siin veel ka ise dziitri mängijana, kui homme dirigeerib ning soleerib ansambliga next step piad emiteerib ka heliloojana Rootsi tromboonivirtuoos Christian Lindneri siis selle järel festivali pealaval suvatsi Püha Miikaeli kirikus astub oma teise kontserdiga üles meie nüüd ansambel Olari Eltsi kõrval dirigeerib osa kavast sellist dirigent Haaerrišif. Siin kõla benstokinud sello kontserdile lisaks veel frantseikeri kammersümfoonia Jägala Magnus Linberi koi ootepluus aga veel kaks eesti teost, Helena Tulve premeeritud tükk atra veer ning Toivo Tulevi uuema Opus piil laust endale kool. Tuleva laupäevasel lõppkontserdil kõlab aga veel Tüürile pillikontsert magma, kus solistiks kuulus Evelin Glenni ja Lynci Bruckleri orkestrit terrigeerimas Tennis rasel Davis. Maandume täna lõpetuseks aga Hollandis. Neljandal septembril algas ja täna lõpeb Rotterdamis sealses Impazances kontserdisaalis tuulen järjekordne Valeri kergievi festival pühendatud seekord ülemis Sergei Prokofjevi-le on kõlanud kõlada Iraagis suur hulk helilooja teoseid, sümfoolisest, kammerooperi ja balleti žanris, filmi, teatri klaverimuusikat, see kõik kergieviga jal tegutseva Rotterdami filharmoonia orkestri ning Peterburi Maria teatri orkestri ja nende ansamblite baasil. Suursündmuseks on pidustustel Prokofjevi ballett, Läti muusika kadunud poeg esmatutvustus Rotterdamis. Klassikaraadio jätkab maailma muusikale vahendamist selgi hooajal. 19. septembril algab klassikaraadio eetris Põhja- ja Baltimaade raadiote uus kontserdihooaeg. Sarjas osalevad 90.-te aastate algusest Läti, Leedu, Soome, Taani, Islandi, Norra ja Rootsi raadiod. Raadiote ühise kontserdisarja mõte on tutvustada rahvuslikku nüüdismuusikat ning intervereite. Näiteks kõlab sel hooajal Halflit Hankrimpsoni tšellokontserdi esiettekanne Trols mürki soleerimisel. Sarjas astuvad veel üles Leifove, Antsnes, Davikeeringas ja paljud teised. Eesti Kontsert toimub 19. veebruaril, siis järgmisel aastal Estonia kontserdisaalis ja Eesti riikliku sümfooniaorkestrit dirigeerib. Siis joon stuur kords. Meie noor tšellist Silver Aina mäe, kes hetkel täiendab ennast keeringase meistriklassis rib, jalutas aski tšellokontserdis ja veel kõlavad sele kontserdid, Sibeliuse pardi Vassi teine sümfoonia. Baltimaade kontserdihooaega alustab reedel, 19. septembril Soome raadio orkester Sakari Orama dirigeerimisel ja meil on võimalus kuulata Šostakovitši viiulikontserti patja. Šviili soleerimisel. Kõlab ka Jürki linn ja Badet TÖÖ ning Beethoveni kolmas sümfoonia ja otseülekanne Helsingist algab reede õhtul kell 19. Tänasele helikajale tegid kaastööd iia Remmel, Liina Fjuk, Hedvig Lätt, Kersti Inno Marge-Ly Rookäär, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator lehel lebas.