Tere, head klassikaraadiokuulajad algab 11. veebruari muusikauudistesaade helikaja, mille esimeseks teemaks on Eesti kontserdi 65. aastapäev. Kuulete intervjuud Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäega. Ja juttu tuleb ka aastapäeva näitusest. Täna lõppeva barokkmuusikafestivali Ühe välisesineja Belgia barokkorkestri infondamento kontserdil käis Joosep Sang, kes oma muljeid ka meiega jagab. Seejärel räägib helilooja Tõnu Kõrvits Kuueteistkümnendal veebruaril toimuvast autoriõhtust rohkem kui 1000 suve. Edasi saame teada, kuidas tähistatakse Mozarti 200 viiekümnendat sünniaastapäeva Tartus. Heino Elleri nimelised Tartu muusikakoolipidunädalat tutvustab direktor Kadri Leivategija. Täna esinevad Tallinna raekojas noored muusikud Kadri-Ann Sumera ja Iris Oja. Kadri-Ann Sumera tutvustab kontserdikava ajakirja muusika pea toimet. Jaa jaa. Remmeli vahendusel saame teada, mida saab lugeda ajakirja veebruarinumbris. Ja saate viimane lõik on nagu ikka Priit Kuuse ja maailma muusikauudiste päralt. Mina, toimetaja Tiina kuningas, soovin teile head kuulamist. Eesti Kontsert, mis sai alguse neljandal veebruaril veel 1941. aastal. Kunstide valitsuse juhataja Johannes Semm Peri allkirjast ENSV riikliku filharmoonia moodustamise kohta on saanud 65 aastaseks. Eesti suurima kontserdiorganisatsiooni direktor Aivar Mäe jagab end mitme linna vahel. Sel nädalal saime ta telefoni teel kätte, et jõhvi kontserdimajast. Tere, Aivar Mäekuusk, viis aastat on nii pikk aeg, et sinna mahub isegi ühe ühiskondliku formatsiooni muutumine. Teiseks te olete direktor seitsmendat aastat, kui te olete Eesti suurima kontserdiorganisatsiooniga seotud juba tunduvalt kauem. Kuidas ja mil määral mõjutas Eesti kontserdi tegemisi Eesti vabariigi sünd? Otseselt sel ajal, kui toimus ka nimevahetus ja akusestidesse liiklustseremooniast Eesti Kontsert, siis sel ajal mind ei olnud, sest mina tulin majja 93. aastal, kus oli suhteliselt õnnetu päev, tarnime, et lahkus meie hulgast Petrelli lee ka 93 oli suhteliselt keeruline aeg, kus kroon oli alles tulnud ja mis seal salata, rahval oli raha vähe. Aga ja minu meelest üsna normaalne oli ikkus, sümfooniakontserdil oli meil 30 40 inimest ja kui oli juba 100, siis me rääkisime ikkagi väga edukast kontserdist, need olid keerulised ajad, aga kui ma võrdlen nüüd naabritega siin Lätis, siis nemad lahendasid asja nagu väga räige reformimise teel. Tookord tegi seda Raimonds Pauls ainuisikuliselt, kust Ta kindlustas kogu kontserdisüsteemi ära. Ja täna aastal 2006 esimesel jaanuaril, Läti valitsus võttis otsuse vastu uuesti asutada aleti filharmoonia. Nii et on uuesti asutatud ja kõik need kollektiivid, kes kunagi siis laiali saadeti, on uuesti tagasi ühise katuse all. Selles mõttes jumal tänatud, et Eestil läks õnneks, et ei pühitsetud luuaga puhtaks ja ei tunnistatud kõike vana mõttetuks tänu sellele ka Eesti kutsetele suhteliselt stabiilne ja võib rahul olla. Kui teie direktori kohale asusite, kas teil oli siis oma nägemus juba silme ees, milline Eesti kontserditöö peaks olema ja mil määral teie eesmärgid ja soovid täitunud on? Noh, tegelikult ma kujundasid oma eesmärk tunduvalt varem ma tulin tööle ja 93. aastal mittedirektorina vaid asedirektorina ja ma jälgisin seda asja kõrvalt ja mul oli kuus aastat aega mõelda, mis suunas liikuda, nii et ei olnud sellist äkilist tulekut. Kas on kõik need läinud nii nagu te siis mõtlesite? Ma ütleksin isegi paremini, 97. aastal ma tegin arengukava 10-ks aastaks ja tegelikult me täitsime selle tunduvalt varem, nii et algul tundusid eesmärgid tohutult kõrged ja saavutamatud ja tegelikult me oleme ammu need ületanud ja täna tuleks teha uued plaanid, uued arengukavad selleks, et kuhu nüüd edasi. No selle plaani sees oli ka kindlasti uute kontserdimajade valmimine. No see oli üks eesmärk, aga tegelikult me algul olime suhteliselt tagasihoidlikud ja meie eesmärk oli ainult Tartu ehk siis lõuna regioonis üks ja teine põhjaregioonis. Hiljem lisandus sellele Pärnu ja Jõhvi ühest küljest riigi haldusterritoriaalsete ideedega midagi ka riik välja tuli jaotada Eesti vabariik ära neljaks üksuseks vastavalt sellele meie arengumuutus. Aga jah, selles mõttes kõik läks õnneks ja ma arvan, et Eesti on nüüd kõik ühel pool, nüüd on vaja tegeleda üksustega, koha peal ja tugevdada organisatsiooni. Ühest küljest Pärnu jaoks oli see ju täiesti uudne lahendus, sest Pärnus hakati ideid koguma kontserdimaja ehituseks ju seitsmekümnendatel aastatel ja sellega ei jõutud kuidagi ühele poole, nii et selleks läks 30 aastat. Jõhvis oli selle võrra lihtsam, et siin oli maja juba ikkagi olemas, kuigi sellest eriti palju järgi jäänud. Aga rahval oli juba olemas traditsioon, teadmine, et siin pargi tänav 40 on kultuuritsentrum, kus saab nii-öelda vaimset abi. Tegelikult sellest ühiskondliku formatsiooni muutumisest on Eesti vabariigile nõnda palju kasu olnud ka kultuurivaldkonnas, et asjad edenevad ja asjad edenevad igati positiivselt. Kui me nüüd võrdleme ükskõik kuhu poole me vaatame, siis, mis seal salata, ka kõige paremini on edenenud asjad kultuurivaldkonnas ükskõik, mida räägitakse või mida kirutakse selliseid investeeringuid, mis täna kultuurile isegi vähem ma ütleksin jah, ütleme 10 aasta jooksul. No sellest isegi ENSV ajal oleks võinud ainult unistada. Kultuur on saanud väga hea hoo sisse kõigil tasanditel alates muuseumitest, kui me vaatame siin kunstimuuseumi, kui me räägime teatritest, kus praktiliselt kõik teatrid, välja arvatud kaks teatrit on juba üle käidud, remondivad ja kaasajastatud. Kui me vaatame kontserdimaju, vaatame maakondades kultuurikeskusi, mida on siis munitsipaali ja Kultuuriministeeriumi rahadega korda tehtud. Et see on ikka fantastiline töö, aga ega küsimus on alati rahas, et alati peab olema eestvedaja, kes oma ideed paberile paneb ja ehitada. Need ilusad ja uued majad ju tuleb ka sisuga täita. Eks see ongi nüüd põhitegevus. Täna me oleme nii kaugele jõudnud, et me oleme saavutanud täna stabiilsuse nii Tartus kui Pärnus ja selles mõttes on hea, et meeskonna täiesti kontserdid on hea. Täna kõik kolm maja, nii Tallinn, Tartu kui Pärnu toetavad Jõhvit nii Nov hauga kui ka sisuga. Ega regioon ei ole selles mõttes kerge, traditsioonid on nii kontserti kui teatrikülastaja, traditsioonid on pisut erinevad. Me just praegu hetkel lõpetasime koosoleku, kus me tegime kokkuvõtteid viimase nelja kuu tulemustest ja Jõhvis ja just need on uskumatult head. Aga see ei tähenda seda, et me võime loorberitele puhkama jääda. Tänase päeva seisuga on jõhvi kontserdimajas kultuuri nautimas käinud 45000 inimest mis tegelikult ei vähem ega rohkem kui kolm Jõhvi linna. Aga kuna tegemist sellise linnade üksusega siin Kohtla-Järve, Jõhvi, Rakvere, ka Kiviõli, Narva ühtekokku on siin ikkagi 176000 inimest, nii et tegelikult võib väga rahule jääda. Millised on edasised plaanid? Üks kindel plaan on muidugi see, et minna Peterburgi, et pikendada seda ketti veel ja lihtsalt. Õnn ise mängis kaardid kätte. Teame, et Peterburis on väga kehvas seisus Eesti kirik, mis täna ei kuulu Eesti riigile. Praegu tööd käivad, projekteerimine on lõppenud. Toimub võõrandamisprotsessi olemine riigilt tagasi eesti kogudusele ei tahaks ära sõnada, aga kui hästi läheb, siis 2007. aasta lõpupoole saab seal kaunist muusikat nautida. Seal on võimalused nii näitust teatri kui kontserdi näol. See annab ka fantastilised võimalused eesti muusikutele. Absoluutselt, ja ka väiketeatrid suure jätsi seal muidugi teha ei saa, aga väiketeatrid kindlasti ja tegelikult Peterburi põlvika tohutu kultuuri nautleja, nii et seal saab toimuma. Oli asju, noh, see on üks suund, eks ma olen ennegi öelnud, et tegelikult perspektiivis nii Läti, Leedu kui Eesti turg kokku nii majanduses kui ka kultuurivaldkonnas. Me oleme selle teemaga tegelenud siin paar aastat, probleem on olnud ainult üks keti osasena olnud Lätti, kuna seal on struktuur olnud killustatud. Täna, nagu ma ütlesin, esimesest jaanuarist on uus organisatsioon moodustatud. Ma ei välista seda, et siin kuskil kuue-seitsme aasta pärast me räägime ühest suurest organisatsioonist üha raskemaks läheb, süvamuusikaturul ei ole lihtne. Konkureerida tuleb kõigega alates kinost lõpetades minu pärast kasiinoga. No mina nii pessimistlik ei olegi ja me püüame ka kõik teha omalt poolt koos Eesti kontserdiga seda järelkasvu ikkagi oleks ja juurde tuleks. Meiegi tegelikult 1000-st kontserdist ligi pooled Me pühendame noortele ja lastele Meiegi kogus, nii nagu teiegi oma on just süstide seda pisikut, kus seda vaimu toitunud ikka saada, et kui me räägime noortest, kes on raamatut ära unustanud ja põhiliselt tegelevad internetiga mingeid vaiba toite kuskilt peab tulema ja tegelikult eks muusika on selles mõttes väga ja mis. Kuidas Eesti Kontsert tähistab oma 60 viiendat aastapäeva? Suhteliselt tagasihoidlikud, ega me ei ole väga agressiivne organisatsioon ja samamoodi ka need pidustused kindlasti ei ole tulevärgiga, me tähistasime seda endale messes ettekandega, mis oli ka avalöögiks broki festivalile pärast oli meil väike nostalgia õhtu, et see tähendas seda, et tegelikult nii-öelda filharmoonia päevilt, et oli meil ka teine žanr, ehk siis kergemuusika ja popmuusika lavalaudadelt käisid üle näiteks ansambel Laine ja kunagi varietee kunst hakkas muuseas Eesti kontserdist ehk siis filharmoonias või siis näiteks vanalinnastuudio sai alguse ka eestilisest riiklikus filharmoonias. Väga paljud traditsioonid on just sellest majast alguses. Valiti ka aasta inimene 2006. Õige seda me teeme juba, ma arvan, et juba vähemalt viis aastat. Seekord sai aasta inimeseks just jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamm, kes on jah juba aasta aega tööl olnud ja käivitanud maja tegevuse ja kõik kogu Eesti kontserdi pere kõikidest linnadest. Ülekaalukalt. Palju õnne, Piia Tammele teile ja kogu Eesti kontserdiperele. Edu teile. Kontserdisaali fuajees on väljas aastapäevanäitus, mida tutvustab nüüd üks koostajatest Ivar Reimann. Peamine, mis sai kriteeriumiks, et neid plakatid arhiividest välja noppida oli see, kuidas nad kunstiliselt mõjuvad ja teiseks arvestasime ka neid tähtsündmusi, mis on aja jooksul toimunud. Näitus on kujundatud nii, et ühel pool seinas on siis plakatit kontsertidest, mis on nagu hullud silmapaistvamad selle 65 aastase ajaloo jooksul ja teisel pool seinas võib siis näha Eesti kontserdiajalugu, nii sõnas kui pildis, kes selle materjali nüüd kõik kokku pani ja mida me siit teada saame? Plakatid valisime välja Eesti kontserdi reklaamiosakonna töötajatega. Näituse materjali otsimisest töötas Everi Vähi. Kristo Hirvoja, kes on reklaamiosakonna toimetaja. Sele sõnalise ajaloo osa on kokku pannud Ines Rannap ja kujundanud on sõnalise ehk ajaloo osa eemanu kes on ka Eesti kontserdi reklaamiosakonna kujundaja. Me tegime kõigepealt valiku, mis võiks olla ilusad vaadata ja tähtsad plakatid siis need, mis jäid nii-öelda sõelale, kõik ei mahtunudki ära, kuna see seinte pind on piiratud. Kokku sai nii-öelda kvaliteet plakateid umbes 70 lisaks veel all fuajees on postide peal kuu plakatid, mis on üle vaataks, kuidas on Eesti Kontserdi hooaegu kajastatud plakatitel erinevatel ajastutel, sest need on need suured plakatid, mis on kuude kaupa pidevalt vahetunud, mis räägivad, mis parajasti Eesti Kontsert näitab lavadel, kui kaua näite saatnud õnnitlus on avatud 20. veebruarini. Läinud kolmapäeval esines Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali raames belgia orkestrile Pinto Paul Dombresti juhatusel. Kavas Põhja-Saksa kõrgbarokimeistrite muusika. Sellel kontserdil oli kahetsusväärselt vähe kuulajaid. Korraldajad olid pingiridade vahed venitanud vaatajaid omeetrist eks kuulajatel oli võimalik istuda uhkes üksinduses ning nautida kuninglikku jala ja hingamisruumi. Eesti muusika. Kell on minu meelest ilmunud don't, millele tuleb hakata näkku vaatama ja selle tondi nimi on üleproduktsioon. Ning muidugi kannatavad vaat meie crossover ajastul esmajärjekorras nii-öelda traditsiooniliste väärtuste kandjad. Konservatiivse akadeemilise muusikasse esindajad, kes ei pea vajalikuks end kirevate sulgedega ehtida. Kuid iga professionaalne muusik annab 100 protsenti ka siis, kui saalis on kas või üks tähelepanelik kuulaja ja seetõttu pole ehk tarvis sellel probleemil pikemalt peatuda, sest infondamento haltuurat ei teinud. Brüsselis tegutsev orkester on kuulsaks saanud põnevate repertuaari otsingute poolest ja barokkmuusikataolist rohtunud rada mööda käimist kahtlemata võimaldab, sest ajastu oli ülimalt produktiivne ja suur osa sellest muusikast on veel esitamata ning salvestamata palju ka läbi uurimata. Ajastu produktiivsusest annavad aimu ka kolmapäeval esitatud heliloojate elulood. Näiteks Christoph Kraukneri teoste loetelus on üle 2000 teose, lõviosa neist kontaadid, sümfooniad. Alla ei jää ka Johan Friedrich faš, kes Donald sadakond kirikugantaati ja sama palju muus žanris teoseid. Alla ei jää ka oma ja üks hinnatumaid ooperiheliloojaid Karl Heinrich Braun. Lisaks kolmele mainitud nimele oli kontserdi kavas kappabach, kellelt kõlas d-moll klavessiini kontsert. Kõik neli heliloojat elasid laias laastus samal ajal ning tegutsesid Põhja-Saksamaal. Seega oli tegemist hästi koostatud koherentse kavaga kõrgbarokiorkestrimuusikast. Barokkorkester võib kõlada kui üks uhkemaid Asju klassikalises muusikas. Infondamento esitusega ülivõrreteni ei küündinud. Pole kahtlust, et belgia muusikud on baroki peensustesse süüvinud ja mängivad autentsus liikumise turvalise kaanoni järgi. Muusikas polnud seda sära ega Elaani, mis mitmeid Euroopa orkestreid nii elektriliselt kõlama panevad. Näiteks meenus mulle infondamentot kuulates samas saalis aastate eest esinenud muusika antiikuva könn mis lausa rabas oma erilise kõlaga. Infondamento keelpillid mängisid ühtsete stresside ja hingamisega ning stiilselt. Kui siia lisandunud veidi rohkem Espriid ja teravaid nurki oleks mulje olnud märksa parem. Kindlasti pole Põhja-Saksa barokkmuusikani efektne Itaalia oma ja nii afektide ja kaunistusterohke nagu prantsuse oma, kuid hoogu on selleski. Seda enam, et mitmed teosed reetsid ilmseid. Itaalia mõjusid. Infondame endostaar on oboemängija Paul Tombereht, kelle mängus on kummalisel kombel kõige rohkem tehnilist praaki. Oli nii orkestri partiides kui Johann Friedrich fashi oboekontserdis soleerides. Tema kõrvale jättis palju parema mulje kiipenson, kes soleeris Bachi-d-moll klavessiinikontserdis. Kokkuvõtteks võib öelda, et infondamenta kontsert ei pakkunud just raputavat elamust küllaga rahustavat kinnitust, et tänase krossove kultuuri tingimustes, mida väga soosib barokifestivali juht Andres Mustonen on Vana-Euroopa vanamuusika endiselt hästi hoitud. Kui infondamento esitusse lisanduks veidi rohkem sära ja mängujulgust, kuulaksin seda orkestrit meelsasti jälle. Barokkfestivali lõppkontsert toimub täna kell 19 Estonia kontserdisaalis. Esinevad Tallinna kammerorkester ja solistid sopran Aile assoni, Ramon jahve ja Leho Karin tšelladel. Dirigent Andres Mustonen kõlab Bachi, Vivaldi muusika. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande, mida vahendab Mirje Mändla. Kui te olete viimaste päevade jooksul näinud kusagil mõnda maalilist plakatit, mille allosas on näha valget ära õitsenud, helendavat võilillenuppu sellist juunigoist, mis on kauni päikeseloojangu taustal ja plakati ülaosas on näha Jüri kassi maali, siis teadke, et see on esimene pilk Tõnu kõrvitsahelimaailma. See on plakat, mis kutsub täid Tõnu kõrvitsa autori kontserdile. Nimelt on Tallinna filharmoonia näinud enda ees tõsist kohustust igal aastal teha Eesti heliloojate loomingust vähemalt paar autorikontsert. Üks selline on nüüd käes. 16. veebruaril on Tallinna metodisti kirikus Tõnu Kõrvitsa autorikontsert ja seal esinevad Fletist Monika Mattiisen, Virgo Veldi altsaksofoni, Ain Agan elektrikitarril kaks pianisti Olga Kulikova Eestist ja Niklas, kes Soomest ja Tallinna kammerorkestrit dirigeerib Risto Joost. Klassikaraadio stuudios ongi helilooja Tõnu Kõrvits, kes natukene vaatab sisse selle kontserdi helimaailma nendesse teostesse millest üsna palju teod ka Eestis esiettekandele. Selle kontserdi idee tekkis tegelikult flöödimängija Monica Mattiiseni peas et arvas, et mul on piisavalt lugusi, et mis nagu võiks täita õhtu. Ja tõepoolest siin just viimase aja töödes olen ma pidanud palju kirjutama selliseid teoseid, mis baseeruvad keelpilliorkestrile. Et tavaliselt on see siis mingisugune solist ja keelpilliorkester. Kontserdi avaloona kõlab esiettekandes teos, mis kannab nimed sirguti, flöödi ja keelpilliorkestrile. Teos on valminud aastal 2005 ja selles soleerib Monika Mattiisen. Teose idee väljendub ka tema pealkirjast sirgu tee, see on Lõuna-Eestist pärit Linnutee nimetus. Nii nimetati linnuteed siis ja nimetatakse ka praegu Lõuna-Eestis ja. Linnutee ümber on väga palju legende mitte ainult eesti kultuuris, vaid kindlasti üle kogu Euroopa Linnutee kui rändlindude tee kus inimese hinged rändavad ja midagi sellist, kaunist ja salapärast, ehkki iseloomustab neid kõiki legende. See idee tuli mul tegelikult ka augustikuus, kui ma vaatasin tähistama taevas, mis siis on augustikuus eriti selge ja klaar ja ja nägin seda linnuteed ja kuidagi need harmooniat, mida ma seal teoses olen kasutanud, hakkasid elama nagu sellist oma elu ja nagu seda muusikat dikteerima testi pärimuses on Linnutee siis taevatee, mida mööda käivad kevadel-sügisel rändlinnud. Ja on üks eriti kaunis legend, et Nende lindude juht on üks luigesarnane ilusa neiu peaga lind, mida kõik teised linnud siis kardavad. Ja on siis kirjutatud, et elab suvel põhjakalju otsas, vaatab süda päikest ja teda toidetakse suurte lindude poolt põhjamaa magusate marjadega. Millegipärast just see soleeriv flööt nagu mingil määral ehk sümboliseerib seda lindude, selle karjajuhti, et kuidagi tema on nagu alati sellel laskuva või siis tõusva lindude parve ees ja veab neid nagu disenda järel. Oli veel üks vana salvestus, mis mind ka väga inspireeris, Fred Jüssi loodushäälte salvestus kus oli siis lindistatud õhku tõusvat kuldnoka parve. Tõeliselt kuidagi lummav salvestus väga-väga musikaalne kuidagi, ta kestis võib-olla mõne hetke kümmekond sekundit, aga, aga ma kuulasin seda mitu korda ja sain sealt ka veel sellise salajase impulsi oma teose jaoks. Nii, aga ei, sugugi mitte kõikides teostes ei ole Monika nagu luik, mis veab selle kontserti, et järgmine lugu on, on safran ja see on samuti eelmisest aastast, selle esiettekanne oli juulikuus Soomes mäntas, kus peetakse igal suvel klaverifestivali. See on väga õdus ja mõnus väike linnake, kus on oma suur paberitööstus, seetõttu see sinna klaverifestivalile kutsutakse. Alati üsna selliseid tuntuid kolleeg Liive ja esinejaid ja see esiettekanne oli siis juulikuus mängis seda sellesama festivali üks juhte Niklas Bocki, soome pianist, natuke teadlasliku tüüpi pianist väga sellise erksa sõrmelöögiga ja nüüd toimub siis Eesti esiettekanne. Safran on selle teose pealkiri ja see tähendab tuld. Ja tuli, onju, paljuski väga sümboolne asi. Aga seda teost kirjutades oli mul silme ees pilt siis kuidas mingisugune lihtne meloodia, ütleme, selline lausa rahva viisil baseeruv Laul võib enda ümber tekitada sellise leegi või, või nagu mingisuguse tuli see aura, mis nagu enda poole tõmbab, nagu päris tuli tõmbab siis liblikaid enda suunas, et see tuli, tõmbab enda poole igasuguseid armooniaid ja ja selliseid dünaamilisi, kontraste ja plahvatusi ja mingi selline selline pilt oli mul silme ees, seda teoskamponeerides. Pealtnäha lihtsast impulsist saab alguse midagi komplitseeritumaks. Kontserdil kõlavad veel Virgo Veldi soleerimisel teos neis aedades aastast 2004 Aldsofinile keelpillidele, samuti elektrikitarristi Ain Agan soleerimisel teos. Nüüd on see päev ju lõppenud, mis kõlas Kainagana plaadil ja järelkuma klaverile ning keelpillidele, kus soleerib noor pianist Olga kuulikova kontserdi lõpetav teos aastast 2000 kauem kui 1000 suve flöödikeelpilli Thatcher Estale löökpillidele ja siin kuuleme taas soleerimis Monika Mattiiseni, Tõnu Kõrvitsa intervjuud. Täies pikkuses on teil võimalik kuulata järgmisel neljapäeval, 16. veebruaril klassikaraadio järjehoidja programmis pärast kella kaheteistkümneid uudiseid keskpäeval. Samuti tasub tähelepanu pöörata Ta neile, kes soovivad minna Tõnu kõrvitsakontserdile, sest ta esmaspäeval ja neljapäeval toimub klassikaraadio eetris kuulajamäng, kus on teil võimalik võita pääsmeid sellele autorikontserdile ning kes ei saa kohale minna, siis klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka ülekande. Algusega neljapäeva õhtul kell 19. Laupäeval kell kuus toimub Tallinna raekojas kontsert, kus kõlab Mart Saare, Eduard Tubina, Ester Mägi looming. Eesti muusikaklassikat esitavad lauljatari Iris Oja ning klaveril saadab teda Kadri-Ann Sumera. Klassikaraadio stuudios on pianist Kadri-Ann Sumera, kes tutvustab oma koostajad Iiri soe, aga samuti ka kontserdikava. Räägi natukene oma tutvusesteeris aega, et kui sügavale need juured ulatuvad, mis ajast saadik ta juba tegelikult tuttavad omavahel oletajat. Nüüd olete juba siis jõudnud oma esimeste kontserditeni. Iiris on tegelikult üks minu pikaaegsemaid sõbrannasid, kes mul üldse on tunne, me, ma arvan e klassist saati umbes viie vastasest sati. Ja koolis olen ma käinud kõik 12 aastat korraga libele, muusikakeskkooli, mina läksin muusikaakadeemiasse tema otsa kooli hakkas laulu õppima üsna pea, meil tegelikult on nagu meeles mõlkunud, et võiks midagi niimoodi koos teha ja, ja nüüd on siis tõesti, et realiseerinud see juba ammune idee suvel oli ka juba üks, kus me vil terved ka osa. Ütleme, siin viimastest kontsertidest, mis nagu meelde on jäänud, on kindlasti need nõuavad mida sa oled koos Hanna heinmaaga teinud, kus te mängisite siis mu isa Sumera muusikat. Aga nüüd siis arvatakse ka, et võiksid lauljat saata. Kas sa nüüd pühendudki edaspidi lauljat? Ta saatmisele mulle väga meeldib lauljatega koostööd teha, eriti iiridega, kes on väga hea laulja, aga ütleme, tegelikult ma tegimegi nööridega sellepärast et aniiris ja et meil on sarnane maitse, meil see kava valik läks väga libedalt ja koostöös võib ka väga libedalt. Kindlasti ei sooviks ennast kuidagi niimoodi spetsialiseerida, et panin, mängiks ainult lauljatega või mingis ainult kaasaegset muusikat, Väinud romantilist muusikat, et kuni ma nagu tunnen, et ma suudan ja jaksan erinevaid asju teha. Et keegi teine mind kuskile nagu sahtlisse Ta ei suru, et siis ma ise ei näe põhjust, miks ma siis ise peaksin ennast kuskile suruma niimoodi. Lisaks kaasaegsele muusikale meeldib sulle ka eesti muusikaklassika. Kuidas sa selle kavalate need kokku pannud? Siin on siis Mart Saare, Eduard Tubina, Ester Mägi muusikalised maailmad, et millised need erinevad maailmad on? Võib-olla paar sõna, c sellist eesti muusikaga suhtest, et eesti muusikani selline asi, mis on muusikakoolides kooliprogrammides alati sees, eks ole. Ja minu esimene kokkupuude nüüd Mart Saarele näiteks oli keskkoolis just sellise hea saata, kus inimesed avastavad enda jaoks tüüdid ja kus list. Meil on popid tegelased ja siis Eesti muusikatunde isegi natuke igapidi hirmsasti õppima ja plaadid, mille pealt me neid kuulasime, neid lugusid, et nii ragisevad ja koledad. Aga siis paar aastat hiljem juba akadeemia ajal sattusin tegema ka paari Mart Saare laulu ja gabari Ester Mägi laule Ester Mägi lauludest, tema kohe armusin ära. Lauludega oli niisamuti, et vaatasin, et tegelikult see on ju väga ilus muusikat, on eelarvamus arvata, et et noh, Eesti värk ja et me nüüd ainult sellepärast peame seda tegema, et see on meie. Paistab, et iiris mõttes niisamamoodi. Kui sellest nagu juttu tuli kunagi teeks eesti laule, siis mõlemad me nimetasime samu autoreid ja ja, ja mõlemal nagu kohe tuluke süttis, et selles mõttes see kaalimine läks nagu libedalt. Ja Saar on tõesti üks, kes on kohutavalt palju kirjutanud vokaalmuusikat, kelle laulud on tõesti sellised väga kontsentreeritud pildikesed ja väga, väga kaunis, romantiline muusika, on see Eesti võib-olla kõige sellisem, puhta kujulisem romantik, et muidu kipud ja jõudis Eesti muusikat ikka kaasaegse muusikaga seostama, aga temal on kyll selline täiesti tõsiseltvõetav romantiline muusika. Ja Tubinas ei kahtle ka päeval keegi enam, eks ole, see on jälle selline suuruse foonik, kelle laulud on ka niimoodi sümfoonilised. Aga ma arvan, meie mõlema ühiseks lemmikuks on Ester Mägi laulud, mis on nii tundlikud ja läbipaistvad oma helikeelelt. Esttundlik on see õige sõnade, see hing väreleb kogu aeg. Sõnad on ka niivõrd head, et kujutleme võrrelda Mart Saarega, kes on kasutanud sageli ikkagi seda luulet, mis tema jaoks juba oli kirjutatud ja mis oli siis ärkamisaegne Eesti esimene luule nii-öelda, mis on veel selline, et tõesti jah, natuke kodukootud, aga mägi, kes kasutab Alveri ja Underi tekste, näiteks mis on juba iseenesest väga hea luule ja millega see muusika niivõrd hästi sobib ka? Loodan, et need kõik kolm autorit on piisavalt erinevad. Et luua vaheldust ka kontserdile sobivad hästi kokku. Kontserdikava tutvustas Kadri-Ann Sumera, kes esineb kosiiris ojaga laupäeval, 11. veebruaril kell kuus Tallinna raekojas. Homme pühapäeval, 12. veebruaril algab Tartus Mozarti pidunädal ja selle korraldajaks on Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool ja selliseid pidunädalaid korraldada muusikakool juba mitmendat aastat. Kooli direktor Kadri Leivategija. Sel korral siis nüüd juba viiendat pidunädalate, kui eelnevad neli aastat on need olnud pühendatud teatud ajastu muusikale, alustades barokist, aga kes eelmisel aastal siis modernismiga, siis sel aastal on tõesti põhjuste tähendataase pidu nädal Mozarti 250.-le sünniaastapäevale ja traditsiooniliselt muidugi on see jällegi niisugune ühtepidi õppevorm, kuna tegemist on suurel hulgal loengutega, mis siis olete ajastusse pilku heidavad ja samuti mitmete siis vastavalt ajastutele sobivate kontsertidega. Avakontsert on 12. veebruaril kell 17 Tartu Ülikooli aulas, mis seal kõlada, kes esinevad, sel korral teevad Tartu Elleri kooli puhkpilliorkester, külaliseks on veel palutud pianist Mihkel Poll ja ettekandele tuleb Mozarti avamänguooper Figaro pulm, planerit, wind, seega seal 452 s tuur jaoks divertis ment ja on ääretult meeldiv, et meiega teeb sellel aastal nüüd juba teist aastat koost. Toomas Vavilov, kes on meie puhkpilliorkestri peadirigent ja kunstiline juht olles ka meiega, oli pedagoog kõikide oma muude interpreedi ja dirigenditegevuse kõrval. Alati esinevad pidunädalal nii õpilased kui ka õpetajad. Kas ka sel korral Mozarti pidunädala raames? Nagu ikka, täiesti võtab osa mitmeid meil kõige Tartus tegutsevaid inter Briette, nii oleme palunud Urmas Taniloo eelkõige vedama Jaani kirikus tulevat kirikumuusika kontserti, kus siis tulevad ka Mozarti kiriku Samaadid ettekandele ja kaunis Foree kviem, mida meie kooli naiskoori dirigeerib. Triin Koch, oleme palunud solistidena sinna Karmen Puis ja Aare saali. Mitmete kontserdite puhul on tegemist ka saada Te ansambli ehk siis kvartetiga. Sel korral oleme palunud, et mitmete kontserdite kvartett Didena võtavad nendest kontsertidest osa siis Kristel Eero ja Kadri Sepalaan, Kadri Rehe maja, Reet Mets. Nii on nii kirikukontserdi puhul kui ka lõppkontserdil, kus ettekandele tuleb kaks Mozarti klaverikontserti ja klarnetikvintett, et ta veel kontserdid on samuti siis kvartetti ka koos. Nii et tõesti, nii nagu see on traditsiooniliselt olnud, on õpetajad alati koos. Meie õpilastega on interpreedid koos õpilastega ja oleme alati kohtan teda juhte, külalisi lektorite näol. Ootame külla sellel korral Ago-Endrik Kerge, kes koos meie laulueriala õpilastega teeb toreda läbilõike Teie ooperile Figaro pulm ja selle seade Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi väiksesse saali kenasti elegantselt toimima. See ooperi väike läbilõige on kahel korral, 13., kui ka siis veel 19. veebruaril ja me oleme pannud tähele, et need niisugused, et nii-öelda kontsertetendused, lavastusliku etendused on hästi suure publikumenuga, millega lõpeb Mozarti pidu nädal, Mozarti pidu, nädal just lõpebki siis nende toredate klaveri kontserdite ka, mis on samuti solistidena, on meie oma kooli õpilased ja siis klarnetikvintett, kus siis Heimohadanyonokkija, Tõnu Kalm koos kvartetiga selle kauni muusika esitavad. Ma loodan, et, et selles kontserdiprogrammis on tegelikult hästi palju just seda muusikat, mida me tunneme, sest otsad ju väga sageli garanseerib oma muusikat ühelt koosseisult teisele, aga siis kindlasti ka avastamisrõõm. Aitäh Kadri Leivategija. Mozarti pidu nädal Tartus toimub 12.-st veebruarist kuni 21. veebruarini. Helikaja. Veebruarikuu muusika kaasan rahvuslikes värvides sinakates punakates toonides rahvariide seeliku taustal vaatab vastu kaanepersoon Tseelija roose. See lause ei ole üldtuntud muusikapersoon, nagu Arvo Pärt, Eri Klas, Tõnu Kaljuste või Annely Peebo. Kuid temaga on nii mitmeski mõttes põhjust tutvust teha seljaosa pärimusmuusik. Ta on rahvamuusikaga, tegeleja ja rahvamuusikaelushoidja. Ametlikes ametites on seeria roose olnud nii vanalinna hariduskolleegium, folklooriõpetaja, Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetooli juhataja ja muusikaosakonna juhataja, et nüüd on seljaroose juba mitu aastat Võru muusikakooli direktor. Silja räägib oma intervjuus väga huvitavalt oma lapsepõlvest, sellest, kuidas kodus lauldi ja pilli mängiti. Sellest, kuidas muusika oli elu loomulik osa. Seljaga seoses meenub ka see, kuidas meelika Hainso oma ühes varasemas muusikas ilmunud intervjuus räägib ta ka huvitavalt ja kaasakiskuvalt. Kuidas Tseelia Võrumaa vanas talus pirrupuusaares toimuvat pärimusmuusikalaagreid selja ise ütleb. See, et ma sinna oma pirrupuusaarde on, on pigem see, et mul on vaja mingit kontakti tagasi saada, mida muusika ei anna. Elada aasta koos sügise ja talvega seal koos kõigi toimetustega. Seda ma otsin. Ma ei tea, kas ma seda suudan ka talvituda, mitte ainult suvitada. Siis hirmus sümpaatne on see, kuidas Tseelia kõneleb laste õpetamisega seonduvast ja ütleb. Ma ei ole rahul sellega, et õppekava täitmine on tähtsam kui lapsed oma väärtuste ja annetega. Ja ütleb veel, et ma nii tahan tegeleda lastega, kes tulevad muusikakooli, et nende andekus avaneks realiseeruks. Ja veel ütleb ta, et protestid massilise sunni vastu ja selle vastu ka, kui lapsel läheb hästi ainult siis, kui ta sõimata ei saa. Seljast räägib intervjuu juures ka tema endine õpilane Ergo-Hart Västrik kes praegu on Eesti rahvaluule arhiivi juhataja. Ja küllap temagi huvi rahvapärimuse vastu saanud paljuski alguse Tseelierooselt. Loo autori, Aetsiilia intervjueerija on Ants Johanson. Siis edasi muusikauudiseid maailmast vahendab mailis põld meie kirjasaatjaid Itaaliast. Seekordsete uudiste vast kõige olulisem lugu Rahmaninovi salajasest muusast räägib sellest Rahmaninovi lapselaps Aleksander, kes nüüdseks on juba 80 aastane. Muusika kontserdikajastustes kirjutab muusikateadlane Kerri Kotta Erkki-Sven Tüüri. Uue sümfoonia ettekandest alustab ta ka oma kirjutist väga huvitava arutlusega sümfooniažanri kui muusikakultuuri ühe keskse žanri seisundist nüüdismuusikas. Ta ütleb oma tugeva ajalooteadvuses, toon sifooni jäänud jalgu pärastsõjaaegsele avam kaardile ja ei ole tavaliselt sobinud väljendama postmodernse ajastu pigem fragmenteeritud vaimsust. Erkki-Sven Tüüri viienda sümfoonia kohta ütleb ta. Nii nagu teisedki sümfoonikud, ei ole Erkki-Sven Tüür mitte niivõrd leiuta ja kui süntees ja erinevad maailmad ei kohtu tema loomingus üldreeglina oma ajaloolisel ja stiilipuhtal, vaid mingil aps taktsemal ja üldistatumal kujul. Lisaks tuleb kontserdi kajastustest juttu veel rahvusooperit, oskast, kolleegium vokaale kontserdist ja maailma noorte kammerorkestri kontserdist. Oma muljeid muusikalist vahendavad Raili Sule, Piret hoidulu, Ene Nael ja tui hirv. Ajakirja jaoks olulisi lugusid on ka Toomas Velmeti kirjutis. Hea viiulimäng on kohutav, väga hea, talutav seal omajagu karm Pealkiri pärit pillimeeste omavahelisest võlla huumorist. Ja see tahab öelda, et väga hea keelpillimäng on keeruline ja see peab tõesti hea olema. Vaimustaks. Toomas Velmeti vestlusringis on muusika ja teatriakadeemia professorid Mari Tampere ja Peeter Paemurru ning muusikakeskkooli viiuliõpetaja Tiiu Peäske. Urve Tauts. Siga on teinud pika ja põhjaliku intervjuu, Vaike Kiik. Ja tema intervjuu läheneb laulmise teemale nii-öelda seestpoolt. Palju on juttu sellest, kuidas laulda ka sellest, kuidas lauluõpilast õpetada ning ka sellest, mis aitab noort lauljat. Juttu tuleb ka muusikaelust väljaspool Eestit. Kopenhaagenisse ehitati möödunud aastal luksuslik uus hoop. Parima ja ja selle ooperimaja ühest avaüritusest kõneles eelmine aasta muusika 50-l Sirje Normet. See kuidagi klassikaraadio toimetaja Karin Copa sealsamas Kopenhaageni ooperimajas toimunud briti nüüdismuusika ühe säravama tähe Thomas adesse ooperitorm etendusest. Köitvuse poolest toob ta esile etenduse väga fantaasiarohke valguskujunduse. Kuulsa koge rokibändi, Kink Winstoni liikmete tšai kannija pätmasteloto ühisprojektist, Kimmo Puhjuneniga kõneleb muusika, suur Mugov. Isal pikka lustaka ja informatsioonirohke loo Tallinna tehnikaülikooli akadeemilisest meeskoorist teinud Piret Väinmaa loo juurde kuuluvat huvitavat intervjuud koori dirigentide Peeter piiransi ja Siimsilisega uudiseid, teatri- ja muusikamuuseumist, vahendab muuseumi muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe. Muusikas tutvustatakse veel uusi muusikaraamatuid. Uudistes on veel juttu Kultuurkapitali aasta pleemiatest õde-vend Mari ja Mihkel Polli sonaatide õhtust Estonia talveaias. Seda vahendab Lilian Semper ning Nove muusikakeskkooli viiuldaja Triin Ruubel suurest võidust Rumeenia rahvusvahelisel enescu nimelisel konkursil. Plaaditutvustuses arvustatakse Eduard Tubina ja ERSO plaati krat. Corelli Consordi plaati biootilov history. Ma tulen taevast ülevalt Cyrillus Kreegi rahvapärased koraaliviisid esitajaks Kaarli koguduse kontsertkoor. Siis Triskele uut plaati, Olav Ehala lastelaulude plaati ning Bonzo ja Tony plaati, andke tagasi maa. Ajakirja muusika veebruarikuu numbrit tutvustas peatoimetaja iia Remmel. Ka nüüdismuusika uus aasta hakkab ilmet võtma juba nädalapäevad kestev prantsuse raadio 16. nii-öelda esiettekannete festival nime all prezans 2006, lõppedes tuleval laupäeval. Uskumatu, aga kõik 15 kontserti on vaba, sissepääsuga toimuvad prantslased, Raadio oli viiemmess Jaani nimelises saalis, Jessaart Renee stuudios esitletakse 27 helilooja loomingut. Sünnib 15 maailma esiettekannet 23 prantsuse esmaesitust, kusjuures 14 teost kõlavad prantsuse raadiotellimusena. Kangelaseks on Poola helilaxeztof Penderetski kellelt tuuakse välja kokku 20 teost, sealhulgas kõik kaheksa sümfooniat maestro ise dirigeerimas. Prantsuse raadio filharmoonia orkester, keda just alles alles juhatas ka Neeme Järvi on seal peategelasi eelmise aasta festivali keskmes. Markanree Talba, vii looming. Kõik kontserdid kannab üle prantsuse raadium, keda veel Penderetski kõrval kuuleb välisautoritest Matthias spingher, britid, saiman Prein, prints Seim, Smak, miljon, lätlanna Santa rätt, nii et teise naisheliloojana serblanna aanias šokoloogits. Menukas norralane Lasse tooressen koguni kolme teosega Kanada uue muusikaklassik Raymond Morris Scheffer. Suurklassikut, Šostakovitši Travel Russell prantslaste endi hulgast. Filipp Manurii, antuan Hervee lorank, Dircisuaar järjescays. Kui avalooks oli valitud Penderetski teine sümfoonia 1980.-st aastast, siis tema teisi teoseid võib kuulda kõigil ülejäänud 14-l kontserdil. Eile muuseas juhatusel tema seitsmes sümfoonia Jeruusalemma seitse väravat, see aga mad lääni kirikus. Eile ka Oslo filharmooniaorkestri kontsert uue muusikamehe Christian Eigeni juhatusel. Nendelt Penderetski kolmas sümfoonia ja sealt solistiks ka võluv ja, ja Solveid kringelburn. Täna võiks minna messeanis saali kuulama kava. Penderetski Allasset hooresseni lood kõrvu. Kasushi Joona dirigeerib Penderetski Neljas sümfoonia ehk asju. Festivali lõpu teosteks on tegijad prantsuse raadiost valinud Filipp Manurii kaks orkestri lugu ja Penderetski esimese sümfoonia. Zoltan Peskov juhatab ja veel mida mängitakse kolmapäeval menukalt lätlanna Santa Ratnietselt Molina ärikvarteti kontserdil. Tema 2005. aasta teose all veoles maailma esiettekanne ja prantsuse raadio on tellinud selle loo lätlannalt. Pärast tema edu 2004. aasta Rostrummil. Uhkelt kõlab ratt Nietzsche teos Penderetski Morris Sesteri lugude vahel. Viimasedki täiesti uus lugu, kvartett number 10, linnud. Uus teos väljaspool festivale, inglaste Burmousse sümfooniaorkestri repertuaaris. Seal Ameerika helilooja Maikel Dougherty tipporkestri poemm Gost oranž viirastus teranšov, mille esiettekanded neil päevil teinud orkestri naispeadirigent edukas märin asub kokku neli ettekannet kodusaalis kuuril lähiümbruses. Maikel Dougherty on huvitav ja mitmepalgeline autor olnud ka kodumail Detroit sümfooniaorkestri resideeruv helilooja Neeme Järvi käe all ja Ühendriikides üldse palju mängitud. Nüüd siis talle juba ka Euroopa tellimused. Määrinaldsoppi juhatatav kava on Belgias sellepärast tähelepanu köitev. Et siin mängib Rahmaninovi Neljandat, klaverikontserti. Täna sarja viimane kontsert, väsinuks tõuki Ann Willis, meenutan, et napilt paar nädalat tagasi tegi märin Alsop Londonis Queen Elizabeth hoolis veel ühe maailma esiettekande siis London filharmoonia orkester, aga see oli Marc Anthony töönitsi. Olles saksofoniorkestriteosest hidden lav song. Von Mafia orkestrit juhatab järgmist kava, aga meile kaunis tracki festivalid tuttav, et Dmitri sitkovetski kes on samas ka Mozarti neljanda viiulikontserdi solistiks. Eelmine pühapäeva õhtul Londonis samas Queen Elizabeth hoolis oli aga ka Eesti muusika jaoks kahtlemata tähelepanu väärne. Tehti Euroopa esiettekanne Erkki-Sven Tüüri uuest kaksikkontserdist ees, siis viiulile ja klarnetiorkestriga, mis oma maailma esiettekande leidis läinud kevadel Detroidis disNeeme Järvi lahkumiskontsertide sarjas. Muuseas on kontsert ühistellimus, nii Detroiti orkestrit kui kal Londoni kuulsalt filharmoonias Detroitis solistideks Isabelle van Kölen. Michael Collins ju Briti silmapaistvamaid klarnet iste. Isabell on teinud tüüri viiulikontserdi esiettekande ja nüüd ka Londonis orkestriga filharmoonia Erkki-Sven Tüür kutsutud kontserdieelseks intervjuuks. Paavo järvil olid peadirigendina veel järjekordsed kontserdid Frankfurt Raadio Sümfooniaorkestriga. Kolmapäeval ja üleeile kavas kolmandat sümfooniat nii harva Pärdilt kui Anton püruckneril. Neeme Järvi tegi ootamatult esinemise Pariisis tuluusis prantsuse raadio filharmoonia orkestriga. Sellesamaga, keda Christoph Penderetski Pariisis, Charles selliseid teatris ois Drake'i festivalilgi temaga Pärnus, Detroitis ja mujal koos esinenud Yan Wang oli Elgari tšellokontserdi solistiks ja siis paar tokki kontsertorkestrile. Ja Kristjan Järvi on taas oma Alam-Austria toon Kristerite orkestri ees. Proovid suure koosseisuga, kus veel New Yorgi absoluutansambel kuulusteltsi poistekoor ning teisipäeval Viini kontserdimajas tulemas Leonard Bernsteini missa ettekanne 15. 16. veebruaril esitused ka Santaltteni festivali majas. Christian oli orkestri ees ka eelmise kavaga põhjavalgus, kus niilseni rapsoodia fantaasiareis Fääri saartele Sten hammari, klaverikontsert meilegi festivalid, klaver, tuld, Pertenkstrandiga, jazz, ideelise lemming, siis süüt. Sellega vaga alustati Winymusiiterainis suurest saalist, 29. jaanuaril. Köitvad kava esitati music veranis kahel korral ja siis veel sang Põltenis Jabaadenis. Ühtekokku viiel õhtul aga toon köster, orkestri esinemine ja alates teisipäevast, nüüd koos absoluutansambliga on ka Kristjanile esmakordne. Ent nädal hiljem, 20. veebruaril annab Kristjani apsile ansambel Viini kontserdimaja suures saalis veel eraldi Frank Zappa programmi. Jah, neil Samul päevil, kui Kristjan Järvi Viinis on Olari Elts koos ERSO saartel reisikontserti juhatamas Torino toomkirikus eeloleval kolmapäeval maailmale esmakordselt näitamas Arvo Pärdi uut orkestriteost Lassidoone. Tahaksin rõhutada, et kui poleks Torino septembri festivalide juhti ning Arvo Pärdi raamatu autorit, endsorestan tema järjepidevat huvi Arvo Pärdi vastu ning koostöövalmidust Oleriieltsi mälesmendiga. Fan palson. Poleks ERSO ja kogu eesti muusika Torino olümpiakultuuriprogrammis nii tähelepandavalt esindatud. Arvo Pärt ise on aga kõik need päevad Tallinnas lassid hoones sünnile kaasa aitamas. Oleme Eesti muusika jaoks väga tähelepanuväärsete sündmuste lähedal. Viiendal veebruaril Londonis. Torinos täna otsustasin lõpetuseks minna hoopiski New Yorki, kust Kristjan Järvi absoluut praegu Euroopa reisi mainekas sankel hoolis leidis üleeile aset inglise helilooja Steve mäki, autoriõhtu heliloojaga ise elektrikitarril ja saksofonikvartett Prism ning Brentana keelpillikvartett. New Yorgi Tšuljardi kool jätkab juubeldamist. Kolmapäeval toob kooli vilistlane James Conlon süljardis sümfooniaorkestri Avery Fisher fooli juhatades kava Bernsteini jäävareesi teostest. Ja kui Metropolitan Opera kavas on vaieldamatult põnevaks uudiseks Franco alfanov per Syranoode perse nimiosas plassida Domingo siis New Yorgi Filharmoonikute teevad neil päevil üheksandast 14. veebruarini omas säravamad asted kolm nädalat kestnud Mozarti festivalil mädiku Mozart, Mozarti kolm viimast sümfooniat Lorimma selli dirigeerimisel. Tena kolmas kontsert sama kavaga teisipäeval viimane. Ja kuigi peadirigent norin ma seal on oma orkestri sagedasti ometi orkestri hooaja jooksul veel 24 külalisdirigenti alates soomlaste noorukesest Mikofrankist kuni maestrot kurtma sõõri Stislab Restrapovitšini. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Mirje Mändla, Hedvig Lätt ja Remmel ja Priit Kuusk. Saate toimetaja Tiina kuningas ja operaator Katrin mõõdik soovivad teile kena nädalavahetust.