Tere hommikust, head klassikaraadio kuulajad. Algamas on 25. veebruari klassikaraadio helikaja. Siinkohal tutvustaks tänase saate teemasid. Kolmandal märtsil esietendub Rahvusooperis Estonia Renee eespere ja Ervin õunapuuooper gurmaanid. Kaks. Stuudios on helilooja René Eespere. Teda küsitles sagero Eesti filharmoonia kammerkooril. Pool Hilleri juhatusel toimuvad kontserdid, kus tuleb esiettekandele Toivo Tulevi uus teos Škaa operan daam. Stuudios on helilooja Toivo Tulev ja teda usutles Karin kopra. Eesti riiklik sümfooniaorkester annab täna õhtul kontserdi Estonia kontserdisaalis ja orkestri ees seisab dirigent Leif Tseegastam. Teda intervjueeris Annika Kuuda. Esmaspäeval toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis omapärane kontsert, mis kannab pealkirja tõrudes Tammedeni. Seda tutvustab essar Ivari Ilja. Karin koprale. Kumu KUMUs Eesti interpreetide uus sari avakontsertetendusest kõneleb Tarmo Johannes ansamblis tuum. TalveUniversity nädalavahetuse kontserte Pärnus tutvustab Ave sopp intervjuus Kristo Käo-le. Teisel märtsil toimub Estonia kontserdisaalis kontsert sarjas Pravissima esinevat viiuldaja Pavel Berman ja Leedu kammerorkester. Pavel permanit intervjueeris, kes sinna. Vanemuise teatri suures majas esietendub operett Nahkhiir. Intervjuu andsid lavastaja Mare Tommingas ning Angeelika Mikk neid usutles Hedvig Lätt. Saate lõpus on Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast head kuulamist. Helikaja. Kolmandal märtsil esietendub rahvusooperis Estonia Rene eespere ja Ervin õunapuu algupärane ooper gurmanikaks. Tegemist on kolme vaatuselise ooperiga, mille esimest vaatust mängiti juba 2002. aastal lühiooperina siis gurmaanide nime allilma numbriliste lisanditeta. Gurmaanidest, sedapuhku uuest variandist räägimegi nüüd helilooja René Eesperega. Et aastal 2002 etendusgurmaanid lühioperina ja kuna see süžee tundus niivõrd intrigeeriv ja kutsus nagu seda lugu edasi kirjutama, sest kõik otsad jäid väga lahti. Teatrile sai vastav ettepanek tehtud ja teater huvitus asjast ja siis saigi kirjutatud libreto, edasi sai kirjutatud ooper edasi ja nüüd on see, mis oli ennem lühiooper, see on nüüd seal ooper, esimene vaatus, järgnevad veel teine vaatuse kolmas vaatus, nii et põhimõtteliselt võiks öelda ka, et see on lihtsalt täispikk ooper gurmaanid, et mis siin ikka kahte, aga see on pigem sellele publikule nagu viitaks, et kes on näinud seda lühivarianti, et tegemist on siiski mingi uue asjaga, et see pole selle vana kordus mitte. See on lugu fantaasiatest. Kas need on loomingulised fantaasiad, on need religioossed fantaasiat, see on teineteisest läbipõimunud nähtused ja selge on see, et pigem huvitavad mind mitte säärased astronoomilised gurmaanid, vaid pigem ikka need inimesed, kes loovad midagi nende loomingulised fantaasiad, pigem nendest inimestest on lugu, kes ihkavad midagi enneolematut, säärases vaimses sfääris, mitte astronoomilise sfääris. See on dialoog, ooperit, tegelasi on suhteliselt vähe, peategelasi on praktiliselt ainult kolm, neli, kes seal pidevalt laval on. Ja ma ütleks isegi niimoodi, et see võib mõjuda lahal nagu draamatükk sest et kuna tegelasi on vähe ja su see on väga komplitseeritud tegelikult seal iga sõna on väga mitmetähenduslik ja sellest, et üldse aru saada, mida see sõna nagu tegelikult nagu võis tähendada, sa pead väga pingsalt jälgima selle ütleja silmi, tema nägu, tema käsi, tema žeste, et mida ta sellega nagu mõtles, sest mõelda võib väga palju väga erinevalt ühest sõnast aru saada ja mõtleski, et seda tükki tuleb väga pingsalt jälgida, et mismoodi see tekst saab esitatud. Kuna tekst on eestikeelne, siis on muidugi eestlastel väga hea, et nad saavad tekstist aru, mida lauljad ütlevad, et ei ole tarvis nii-öelda ülevalt lugeda, sest et üleval nagu monitori peal on ka veel eestikeelne inglisekeelne tekst. Paralleelset ma arvan, et selleks tarvidust ei ole, sest et vähemalt enamus soliste edastab teksti väga, täpselt ja väga selgelt. Kuidas seda on võimalik näiteks väga paljudele Estonia külastajatele, nii soomlastele kui inglastele edastada? Ma olen täitsa kindel, et, et väga palju jääb neile arusaamatuks, olenemata sellest, et nad võivad tõlget lugeda ja kõike seda, ta ei ole ikkagi päris sõna-sõnaline tõlge ja nad ei tea ju, milline sõnase täpselt just kõige olulisem oli ja mida ta täpselt tähendas seal ja miks tegelased käituvad nii ja naa. Selge on see, et neile võib jääda küllalt palju asju arusaamatuks ja kuna ei ole säärane traditsiooniline ooper, mille libreto võis ju see, et nad teavad, oleksid Ravjaatav kaeda, siis on neil juba enam-vähem nagu selge, millest jutt on, niiet aga ma arvan, et, et isegi siis, kui sellest päris tekstist aru ei saa, ma arvan, et seda on ikkagi päris põnev vaadata, kui nad saavad üldjoontes aru, mis laval sünnib, sest tegelikult lugu on ikka päris kriminaalne, kriminaalne fantaasia, võib öelda nii, et seal on kõik need elemendid olemas, mis eal ooperil ikka paar laipa ja niimoodi Ühelt poolt ooperitraditsioone järgiv, aga kas ka selliselt kirjutatud, et näiteks seda võiksid 50 aasta pärast uuesti lavale tuua. See on täiesti ajatu ooper, võib-olla seal ei viita mitte mingi asi ajale, välja arvatud see noh, ütleme helikeelde, et 50 aasta pärast mine sa tea, kuidas nüüd võtta. Ma loodan, et ka 50 aasta pärast võib seda mängida, aga teemat ei ole see küll säärane ooper, mida nüüd viie-kümne aasta pärast lavastada ei saaks. Kui te seda ooperit hakkasite kavandama, aga kas te pidasite silmas tulevikku ja sellist eesmärki, et te tahaksite selle ooperi nüüd vähemalt eesti ooperiliteratuuri ajalukku kirjutada ja jäädvustada ja miks mitte sellega ka näiteks Eestist välja kusagile Euroopa ükskõik millise ooperiteatrilavale pääseda? Ma ei usu, et ükski looja hakkab kirjutama sellest ajenditel, nüüd jäädvustada seda lugu kas oma maa või maailma muusikaliteratuuri ajaloo ka mingil määral Läheme sinna ajalukku nagunii, kui ta on olemas. Aga see pole selle kirjutamise ajend ja jumala eest ei ole see mõttes olnud selle kirjutamise ajal kirjutamise ajal ma hoopis nautisin seda libreto ja ma olin nii ülepeakaela selle asja sees, et ma ei mõelnud tegelikult üldse mitte midagi, maalin kord üks osa, täitekord, teine osatäitja ja ma nautisin neid situatsioone. See oli minu jaoks fantastiliselt lõbus periood, selle eskiisi kirjutamise periood, ma mõtlen pärast hiljem, kui lugu tuli orgesteerima hakata, kui sul on ikka tegelikult orkestreerida peaaegu kaks tundi muusikat. See on päris tüütu töö, võib öelda, sest, et on küll mingisuguseid lõike, kus leiutanud mingisuguseid omast arust väga nutikaid torkentratsiooni alaseid, ütleme lahendusi nagu leiad ja see rõõmustab sind kindlasti. Aga seal on nii palju füüsilist tööd. Terviseaeg võttis ausalt öeldes füüsid eriti silmad nii meeletult läbi, et ma olen ausalt öeldes tükk aega oimetu pärast selle kirjutamist. Aga mis puudutab seda nii-öelda mõtet või unistuste teos võiks jõuda ka väljaspool Eestit. Loomulikult unistan sellest ja ma arvan, et, et see oleks säärane teema, mis võiks minna ükstaskõik millises maailma punktis. Et no ma väga loodan, et, et kui see sind lavale jõuab, et, et kui keegi seda näeb, kuuleb ma loodan, et me teeme selles vähemalt DVD või isegi mine sa tea, äkki hakatakse filmi sellest tegema. Et see jõuab kellelegi säärase lavastaja silme ette, kes on kuskilt väljaspoolt. Ma väga loodan, et see kunagi välislavadele ka jõuame. Pöidlad pihku ja loodame, et see tõesti niimoodi läheb. Aga kui te nüüd selle juba kahekesi Ervin Õunapuuga algusest peale olete kavandanud, lavale toonud, kas, kas solistide valik oli teie otsustada või dikteeris selle teater? Seal oli kõik absoluutselt minu otsustada, tähendab et valikuvõimalus oli ainult see, et kas ta oli mees või naine, kas ta on tenor, bariton või basssopran, metsosopran, välk, see oli kõik absoluutselt loojate kätes, nii et kes mulle endale võib-olla väga sümpaatsed olid ja keda ma tahtsin laval näha. Näiteks parun, no ma tahaks näha, kes teine oleks teinud seda rolli kui Jassi Zahharov. Ja täpselt samamoodi Sebastian näiteks Raumo elt. Need kaks persoon oli küll kohe alguses paigaldab, need peavad need olema ülejäänud võis olla kas see või keegi teine. Et nad ei ole nii markantsed kui need kaks. Ja noh, muidugi nad teevad seda osa võrratult. Ma saan aru, et gurmaanidest võiks rääkida lõputult, aga parem on öelda raadiokuulajatele, et tulge vaatama, kolmandal märtsil on esietendus ja gurmaane mängitakse sel hooajal kuus korda. Edu lavastusele ja aitäh René Eesperele. Eesti filharmoonia kammerkoor pool hilieri juhatusel toob esiettekandele Toivo Tulevi teose chis kooprantaan, kuni kevad saabub. Eile õhtul esines filharmoonia kammerkoor Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud kontserdil rahvusooperis Estonia. Kontserdid kavaga Britten tulev Bulang toimuvad täna kell 17 Tartu Jaani kirikus ja homme, 26. veebruaril kell 14 Tallinna Niguliste kirikus. Teoses Škooprantaan On Toivo Tulev kasutanud šas käändeid Tree šanss tsoonidest pärinevaid tekste. Helilooja, käid klassikaraadio stuudios oma uut teost tutvustamas. Mis teid ajendas looma seda teost? No vot ei oskagi öelda täpselt, mis nüüd ajendas, aga see oli üks textunis ilmselt mälusopis aastaid oli küpsenud usus kääni enda muusikal läbi kindlasti nendel sanktsioonidel läbi mitte tekstreid tekstid, õied. Ma 1000 1000 Uhcania hüvasti, mu armsad teises sanktsioonid tekst on tegelikult küllaltki kärpega, kasutusel siin ei kasutatud, on ainult neid kolme tekstirida, mis tundusid nagu olulised ja mis haakub selle esimese tsooniga. Seetõttu on sinna lisatud ka üks lisastroof end pool. Te olete ka öelnud, et komponeerite selle teose pimedatel õhtutel kuivõrd üldse aastaaeg või meeleolu mõjutab seda protsessi. Ja ma arvan, et see mõjutab ikka väga palju, sest et see on tegelikult ka väga emotsionaalne teos, et selles mõttes kindlasti enda neist emotsioonidest kantud, mis neis talveõhtuteks valitsesid. Ja tegelikult jah, et, et see ei ole kirjutades mitte ühe aasta jooksul erinevaid etappe pidi ja tegelikult viimase kriipsu tõmbasin viimase joone alla alles mõni päev. Kui teie komponeerita, kas te pidasite silmas kohe filharmoonia kammerkoor? Ema ei pidanud üldse mingisugust koori silmas, kuigi ma teadsin, et kui seda Eestis ette kanda, siis valikuid väga palju ei ole. See on kirjutatud kaheksale reale, mis omakorda jagunevad kaheks ja kui ma õieti mäletan, siis kohati ka kolmeks, et siis need diviiside küllaltki palju. Kuna passiregister on suhteliselt selline jõuline, siis seegi näitab tegelikult seda võiks ette kanda ka aitab oluliselt suurema kooriga ja ma arvan, et see võib olla läbipaistvuse, midagi läheks kaotsi, aga see sõltub, ega esitusest. Eesti filharmoonia kammerkoori tänase ja homse kontserdi kavas raamivad Tulevi uudisteost Škooprantaan inglise helilooja pensionini Dani kaks imeilusat hümni sümpto saansessilja ja hümni vöötšin. Kava lõpetab 20 sajandi prantsuse helilooja frantsiis Bulanki missa, mida filharmoonia kammerkoor esitab ka märtsis toimuval Ameerika turneel. Eesti filharmoonia kammerkoor. Pool hilieri dirigeerimisel esineb kavaga Britten tulev Bulang. Täna kell viis Tartu Jaani kirikus ja homme kell kaks Tallinna Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande. Laupäeval, 25. veebruaril kell 19 null null toimub Estonia kontserdisaalis Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert, mida juhatab Soome päritolu dirigent ja helilooja Leiksee Kärsdam. Kontserdi kavas Jean Sibeliuse Karjala oopus 11. Leif Kerstami loodud sümfoonia number 143 siin vändoomitiivseks saavunud ning Andoninud Vošeke sümfoonia number üheksa e-moll Opus 95. Dirigent Leif seeder seda on väga viljakas helilooja. Ta on kirjutanud arvukalt orkestriteoseid, nende hulgas umbes 150 sümfoonia nime kandvat teost instrumentaalkontserte ning kammerja vokaalmuusikat. Leisseigersdam andis 21. veebruaril intervjuu, kus ta rääkis oma sümfooniat komponeerimisest. Olen tavaline inimene, ütleb Leikse Kersta, kes nagu lill looduses, õitseb igal aastal. See ongi elamise rõõm isegi siis, kui teame, et ühel päeval sureme. Samamoodi kustuvad juga sümfoonias helid. Aga samas oleme andnud neile elu siin ettekantava sümfoonia number 143 nimi on siin, bänd ometi saks sound. Sõna vänthomitis olen ise välja mõelnud, ütleb Leisse Kärstna. Sest ei tahtnud kasutada olemasolevat inglisekeelset terminit prodabeleti tõenäosuses. Kui viimane eeldab mingite valikute tegemist, siis see Kerstami termin vändjomitis näitab lihtsalt, et asjad on olemas ning hakkavad mingil hetkel liikuma. Lihtsalt. Ta nimetab oma muusikat vabalt poolseerivaks. Tema materjal on tonaalselt valitud ja seega kõlab see alati ilusasti, isegi siis, kui seda hakata mängima erinevatest kohtadest. Ja see ongi vabadus ja revolutsioon muusika ajaloos mida see Kärsdam loodab läbi viia. Me saame kasutada võimalust lasta interbreedil mängida siis, kui ta ise seda soovib, ilma dirigent teda juhendaks. Sel kombel mu sümfooniat toimivadki. Parim kommentaar minu muusika kohta on olnud see, kui kuulaja on pärast kontserti tulnud tänama ning öelnud. Ma pole iial kuulnud midagi sellist ning mängijad esinesid nii vabalt. Tekkis tunne, justkui oleksin ise dirigeerinud, kui saan sellist vastukaja, olen väga õnnelik, ütles Leitzee Kärsta Intervjuud Leif Seegestamiga. Pikemalt kuulete laupäeva õhtul kontserdi vaheajal. Klassikaraadio alustab ülekannet kell seitse õhtul. Esmaspäeval, 27. veebruaril kell viis toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis Muusikaakadeemia ja Tallinna muusikakeskkooli klaveriosakondade ühine Kaala kontsert põrudest Tammedeni. Klassikaraadio salvestab selle kontserdi. Meil on stuudios muusikaakadeemia klaveriprofessor Ivari Ilja, korraldada kontsert tõrudest. Tammedeni oli teie idee. Miks tundsite vajadust teha selline kontsert? No te teate ju, et aastaid tagasi oli Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna konservatoorium hiljem Eesti Muusikaakadeemia koos kuid pärast seda, kui Eesti Muusikaakadeemia kolis linna siis me oleme tundnud kuidagi väga teravalt, et see kontakt kahe õppeasutuse vahel on võib-olla nõrgenenud. See nüüd ei olnud otseselt lausa minu idee ka, aga kuna Eesti muusika ja teatriakadeemia ja Tallinna muusikakeskkool otsustasid selle asja nagu tõsiselt ette võtta ja ikkagi seda kontakti tihendada, siis see oli üks niisugune ettepanek, selline vorm, mis võib-olla aitaks meid lähemale teineteisele tuua. Ja võib-olla kõige suuremaks põhjuseks, miks kontsert, et toimub, on minu arvates see, et see on erakordselt tore kontsert ja ma juba näen ette, et sellest kujuneb üks tõeliselt väljapaistvaks sündmus meie klaverimuusikaelus. Nii et selle kontserdil esinevad siis pianistid, kõigepealt kõige nooremad, 10 11 aastased ning kontserdi teises pooles juba meile tuntud tegijad nagu Mihkel Poll, Sten Lassmann, Age Juurikas ja Irja Sahharenkova. Kontserdi alguses esinevad lapsed, kes viibivad laval võib olla minut-poolteist kaks minutit kuid tõsist klaverimängu kuuleme me juba ka esimeses pooles, kus muusikakeskkooli raskekahurvägi mängib Schopeni loomingut. Kindlasti tahaks mainida Jaan Kapi esituses fantaasia f-moll, Jaan Ots mängib soprani ballaadi Effmalliamaksime Shaunae mängib Schopeni, palun ees fantaasia, need on juba klaveriliteratuuri tähtteosed. Nende puhul me mingisugusest hinnaalandusest enam rääkida ei saa, kuid enne seda esineb väga toredaid väiksemaid laps. Ja kontserti lõpetavad Age Juurikas ja Mihkel Mattiisen kuulsaravelli poole rooga mida seekord on võimalik kuulda, siis kahe klaveriversioonis. Teises pooles kõlavad veel Šostakovitši lühike, kuid erakordselt tihke ja komplitseeritud. Esimene sonaat. Šostakovitši sonaadi mängib Mihkel Poll. Sten Lassmann mängib neli listi paganiini etüüdi. Seejärel demonstreerib Age Juurikas klaverimängu kõrgemat pilotaaži Rahmaninovi transkriptsiooni esitades. Ja väga hea meel on öelda, et kontserdil osaleb ka viimastel aastatel rahvusvahelistel konkurssidel erakordselt edukas olnud Riina Sahharenkova, kes mängib kaks miniatuurset Scarlatti sonaati ja lausa ütleksime surmanumbri. Ligeti etüüdi. Kuradi trepp. Nii et ühelt poolt on see kontsert tore sündmus, kus saab mõnusa muusikalise elamuse, aga teiselt poolt jälle annab ta unikaalse võimaluse jälgida ühe pianisti arengut alates peaaegu esimestest või ütleme teistest sammudest, kuni juba professionaalsuseni. Jah, ja ma arvan, et selle kontserdi suur väärtus ongi selles, et ka igapäevatööd tegevat klaveriõpetajat võib-olla iga kord ei teadvusta päris seda imet, mis ka tänu nende osalusele selles protsessis toimub. Ja tõepoolest, selles on isegi midagi müstilist, kui vaadata seda, milline on see laps alguses ja mida ta teeb pärast siis ma usun, et see on ka üks väga suur väärtusel kontserdi juures. Niisiis, pianistide kontsert tõrudes Tammedeni on Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis esmaspäeval, 27. veebruaril kell viis klassikaraadio salvestab selle, kontserdikuulajate jaoks on see kontsert tasuta ja on ka tore võimalus neile, kes ei pääse sel õhtul kodust välja. Jah, Eesti muusika ja teatriakadeemia on väga innovatiivne õppeasutus ja me oleme juba mitmeid aastaid teinud internetiülekandeid oma eksamitest ja tähtsamatest üritustest ja samuti ka see kontsert reaalajas on võimalik seda nii pildis kui ka helis jälgida. Lingi leiate meie kodulehelt www punkt ema punkt edu. Ja see aktiviseerub siis kell viis, 27. veebruaril. Eesti interpreetide liit alustab uut etenduste sarja kumu KUMUs. Erinevalt viiendat hooaega joogsast kontserdisarjast akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis, mille raames Eesti tippmuusikat esitavad enamasti klassikalist muusikat toimuvad interdistsiplinaarsed, kontsertetendused, installatsioonid, kummutid, et uurimisjust siin ja praegu nii välimuselt kui ka vaimult. Avaetendus kontsert kannab pealkirjamäng ja idee autorid on Taavi Kerikmäe ja Mart Kangro. Viimane on ka kontsertetenduse lavastaja ja sellel kontsertetendusel osaleb Eesti uue muusika ansambel ansambel luu. Klassikaraadio stuudios on Tarmo Johannes ansambel fetist. Ja Ta kommenteerib seda kontsertetendust, mida juhatab sisse üks tsitaat tuntud poplauljate reit. Madonna. Muusika paneb inimesi kokku tulema, jeee muusika tekitab kodanlus ja vastuhakku. Nii et, et see lause iseenesest on väga lihtsalt väga palju öeldud, ma arvan sellele sarjale, kui sellele kontserdile on nagu hea peale hak. Mulle tundub, et ansambel HU, kui vaadata kas või tagasi jaanuarikuus Pärnus toimunud kontserdile, kus kavas oli teiste teoste seas ka Kornelius kardiolight mainud ja mis on ka selline omapärane, natuke improvisatsiooniline teos, et kas teil ongi suund arendada sellist omavahelist koos improvisatsiooni reaalajas. Kindlasti on väga tähtis tegevussuund just uurida nagu muidki teose esitamisvõimalusi kui see, et need nõuded on kirjas ja muusikat mänginud. Mart Kangro teose mäng, puhuri etenduse ülesehitus on küllaltki täpselt paigas ja see on sündinud koostöös. Aga see tõlgenduse ja improvisatsiooni osa nüüd ei ole nii suur. Aga see mõtteviis on küllaltki samast kastist küll. Muusikast on nüüd kõige suurem kaal Franco tonatooni teosel Arpees, see on teos kuuele pillile, flööt, klarnet viiul, tšello, klaver, vibrofon, tuna tuuni, filosoofia, mõningad sellised märksõnad, et haakuvad väga ka selle etenduse ideedega, mille pealkiri on siis mäng ja mingil määral tonatooni muusikas on ka sees teatud mängulisus. Ja teine võib-olla veel tähtsam aspekt on märksõna lahtiühendamine. Et mis Donald tooni puhul oli siis nagu kompositsiooni protsessi lahtiühendamine materjalist või et helilooja ei ole. Sõltub, et kuidas mingi akord kõlab, et mulle meeldib nüüd kirjutada võib-olla seda nooti. Et see oli nagu tornatooni puhul palju mõistustikumis, mis tekitas siis mingisuguse ka hoot, vaatame, mis saab efekti ja teiseks istunud tooni puhul ka helilooja ja interpreedi. Nagu lahtiühendamine, et helilooja siis kirjutas teose interpreedid mängivad jällegi vaatame, mis, mis saab. Mingil määral on õhus, see proovib, protsess on olnud äärmiselt huvitav ja väga pikk, tegelikult. Nii et seda asja teha on endal väga hea ja väga tore ja ma usun see vaatajatele ka kes ka nagu sügavamale suuda minna, et piisavalt lõbus on ta igal juhul, aga sealt ka nagu väga palju teisigi kihte, mida mida leida ja aastad nüüd etendus toimub järgmisel neljapäeval, teisel märtsil, alguses. 20.-st 26. veebruarini toimub Pärnus esimene talve universiteet. Mis on, sellest räägib meile vähemalt Ave sopp Pärnu kontserdibüroost, mis siis on talveuni? Talveuni on professor Arbo Valdma klaverikool. Mille poolest erinev talve University sellest, mida siiani suvenelate korraldanud Siin on tõepoolest üks väga põhimõtteline ja suur erinevus et kui suvi keskendus peamiselt pianisti peale, siis nüüd on nii-öelda kaks kooli osa või kaks klassi ühte nimetame siis klaveri mängimise klassiks ja teist klaveriõpetamise klassiks. Kui veel osa võtetest õpilastest rääkida, siis huvitav on olnud hästi palju erinevatest rahvustest noori kaniste. Kustkohast on seekordsel õpilased pärit? See ring on enam-vähem sama, et see tekib sellest, et esiteks, kus on Arbo Valdma ise teinud kursuseid, kuna ta tõesti annab väga populaarsed ja väga menukat kursusi Ameerikas ja Jaapanis ja igal pool Euroopas. Ja vastavalt sellele tekivad ka niisugused suhted ja õpilased. Kõik nad ei ole ennem küll Arbo Valdma kokku puutunud, aga paljud on Korea pianist on seekord Ameerikast, Sloveeniast ja loomulikult Saksamaalt. Eestlasi on ka sellel korral päris mitu, et kui arvestada seda, et meil on alati olla nagu piir, kust me üle ei saa minna 10-st neli on siis eestlased on jaanud André Hinn, kes on ise professori õpilane Saksamaal ja siis Kerli, kätman Pärnu muusikakoolist ja siis muusikaakadeemia õpilane varistama Susi. Laiemale publikule on kavas ka mitmed kontserdid, kes mängivad ja kus mängivad ning mis on kavas. Kontserdid on samamoodi raekojas ja neid siis selle nädala sisse Me tõesti mahutasime kolm. Kui esimene kontsert on siis see, kus on ainult pianist ja on ainult klaver. Nimetasime ta siis klassikaliseks klaverikontserdiks, 23. veebruaril kell seitse õhtul ja ikka Pärnu raekojas. Ja järgmised kaks kontserti on meil nädalavahetusel. Samamoodi algusega kell seitse. 25. veebruaril on meil Kaastegev Tallinna keelpillikvartett ja mängivad nad siis Mozarti klaveri, kontserdite keelpillivarianti, adur, klaverikontsert ja Schumanni klaverikvintetti. Pühapäeval on meil siis partneriks pionistidele Pärnu linnaorkester ja mängib Andre Hinn Šostakovitši klaverikontsert number üks ja kus siis Jaan Ots on hoopis trompetilaval? Aitäh teile, avasope ilusat klaveri, nädala jätku. Heligaja. Neljapäeval, teisel märtsil toimub Estonia kontserdisaalis Tallinna filharmoonia järjekordne Pravissima sarja kontsert. Esinevad viiuldaja Pavel Berman ja Kaunase kammerorkester. Nende kavas on muusikamehelt, kelle esinemisi tervitati vaimustunud braavohüüetega kaks sajandit tagasi Itaalia viiulivirtuoosi Nikkolo paganiinilt. Pagan inimVirtoostus ja mõju publikule olnud nii erakordne, et teda kahtlustatud liidus saatana endaga. Paganiini loomingust on nõudlikumad ja raskeimad teosed 20 neligapriisi sooloviiulile. 1820. Leedu helilooja Kiedrioskub previdsus Aranseeris, kapreisid sooloviiulile ja orkestrile ning pühendas need Pavel permanile ja Kaunase kammerorkestrile. Nendes kütuses saamegi neljapäeval paganiiniku previdsusega priise kuulata. Muide keetrioskub previdsus on kodumaal Leedus tuntud nii helilooja, Literaadi kui ka populaarse saatejuhina televisioonis. Pavel Berman on legendaarse pianisti Lazar Berman poeg ning noorukina koos isaga korraga Tallinnas esinenud Pavel Berman mängib Tanja meistri Garnieri viiulil nagu omalajal paganiinigi. Permani esituskunsti tasemest räägivad seitsmeteistkümne aastaselt võidetud teine preemia paganiini nimelisel viiuldajat kursil Itaalias ja kuldmedal ning eripreemia paganiini kapriiside esituse eest 1990. aastal Ameerika Ühendriikides Indianapolises toimunud rahvusvahelisel viiuldajate konkursil. Sellest alates on ta kontserte maailma kuulsamates kontserdisaalides ja esinenud koos mainekate orkestrite. Ka praegu elab Paweł Berman Madriidis. 1997.-st aastast on ta Kaunase kammerorkestri kunstiline juht ka praegu viibite orkestri juures Kaunases. Helistasin vaestrale ja palusin tal rääkida lähemalt teosest, mida nad koos Tallinna mängivad olevat. See on väga huvitav teos, ütleb härra Berman. Pakaniini kapriiside on inspireerinud mitmeid heliloojaid, alates Suumanist, kes seadis neid klaverile ka mitu kahekümnendas. Sajandi saksa heliloojat on seadnud mõned kapriisid. Symanovski on seadnud kolm kapriisi viiulile ja klaverile ning Edison Denissov viiskapriisi viiulile ja keelpillidele. Leedu helilooja keedrioskub previčus on aga esimene, kes arranžeerinud kõik 24 kapriisi viiulile ja orkestrile ning teinud seda põnevalt. Siin on nii tonaalsust kui Aatonaalsust. Pavel permannile meeldib kuprjevitšuze seade juures kõigepealt see, et ta on ette võtnud tsükli kui terviku ja see, et osa kapriis on seotud väga üllataval viisil, mida selle muusika puhul eeldaks näiteks neljas kapriis algab nagu leinamarss ja siis muutub Räkk taimiks 16. kapriis Andžessilikus seades. Mis puutub esitusse võrreldes soologa, siis andku previčuze seade puhul mõned eelised, aga Need raskused? Soolo kapriis ja mängides on Tiiuldajal rohkem vabadust muuta, temposid olla paindlikum. Teisalt on neid kapriis koos teiste muusikutega huvitavam mängida ning nagu kammermuusika esitamisel ikka, pakub teistega koosmusitseerimine rohkem rõõmu. Lõpetuseks loetleb härra Paavel Berman üles need kohad, kus ta on koos Kaunase kammerorkestriga paganiiniku previtusega priise varem esitanud. Tallinnas Zapaganiini kuprevidsuse kapriis kuulata neljapäeval kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja annab hiljem eetrisse. Vanemuise teatri suures majas esietendub täna õhtule Johann Straussi ooperis nahkhiir, lavastajaks teatri balletijuht Mare Tommingas. Nahkhiiredirigent on Lauri Sirp näitejuht Aivar Tommingas, kunstnikutöö teeb lavastaja Mare Tommingas ja koreograaf Jelena kartova. Osa. Täitjatena astuvad lavale Urmas Põldma, Alla papova, Karmen Puis, Angeelika Mikk, Merle Jalakas, Mati kõrts, Aare Saal ja paljud teised lavastaja Mare Tommingas. Selle tegi ettepaneku lavastada Straussi operett Nahkhiir. Vanemuise teatrijuht Aivar Mäe jätkab lavastaja Mare Tommingas. Arvatakse, et operett, see on ju lõbus, nii kerge see paistab laval välja kui üks balletinumber, mis on õhuline. Aga ilmselt on tegelikult, kas on Endel Pärn või keegi meie kuulsatest eesti klassikutest, on öelnud. Operett on tegelikult, et see kõige raskem asi, mida lavastada ja milles mängida, meeletu, raske ja eriti nüüd selles versioonis, kus palusin Aivar Tommingas lisada ja täiendada dramaturgiliselt selle etenduse Libretad. Et suve jooksul koos Aivariga siis kirjutas, mis ime selle libreto ümber ja siin on väga, väga tõsiseid draamas seene ja väga tõsiseid ooperis seenemeest ütlen ooperi mitte operetis enesest, näiteks meie üks peaosalisi Adeele esitab näiteks rosina aariat. Jaa, Seksperiley Timekati monoloogi, mis on draamaroll selles etenduses on väga palju üllatusi. Siin on lisaks Straussi mustikale ka näiteks Carl Nielseni süit Aladdin mis on selle tüki seisukohalt vajalik, on ka venekeelset laulu. Meil on selline tegelane teises vaatuses nagu vürst sarlovski, kes on vene päritolu ja kui tema vene hing tahab avaldada armastust paruness-ile, siis ta laulab vene keeles. Aare Saal, kes seda vürsti kehastab, saab sellega suurepäraselt hakkama ja samuti ka teised tegelased. Tutvusin mitmel libreto ka ja kui ma olin nagu need libreto läbi lugenud, siis mul oli selge see, et näiteks ühte peategelast ta teele, et ma ei taha lihtsalt näidata ta sellisena, et ta on üks toatüdruk ühel hetkel ta muutub Baronesiks ja küll on tore. Ma otsisin põhjendusi, miks üks või teine tegelane üldse näiteks selles kuulsas teises vaatuses ballistseenis esineb seal paruness Ungari Erdsaginana saigi mõeldud välja, nii et Adeele on tegelikult Meie mõistes, et tänapäeval on praegu tänaval ju küllalt andeid, kes ei jõua teatrilavale ja teile on üks nendest annetest. Ta on väga andekas, aga olude sunnil peab teenijanna ametit pidama. Ja seda oma andekust, ta peab tõestama. Muusika on ilus nagu ikka ja sisuks on üks valede rindu. Jah, eks see üks petmine on jaa Straussi operett, Nahkhiir on ju kirjutatud sel ajal, kui aristokraadid ainult sellest elasidki. Triigid petmine, plats ja võltsnaeratus ja pus, operetis Nahkhiir laulab Adeele osa Angeelika Mikk ja see on juba teine roll Vanemuise teatris. Esimene roll oli öökuninganna Mozarti ooperis võluflööt. Ma olen Vanemuises mitte teise osana, vaid ma olen ka teinud nendega ühet kontserti. Turnee Poolas on ambule Amiina rollina, nii et et üldiselt olen nagu saanud selle poole aasta jooksul päris palju juba Vanemuise häid kogemusi. Milline roll on Adeele roll ka? Ta on kahtlemata väga huvitav ja sihuke karakterroll, et siin saab väga palju näitlemist näidata ja väga palju on aidanud mind Aivar Tooming selles osas, nii et ma arvan, et vokaalselt täna unistuste roll kindlasti mitte ei ole, aga, aga karakterina küll olete kindlasti näinud, kas etendusena või video pealt teisi nahkhiirelavastusi, et mille poolest see lavastus erineb? Ma olen ka näinud tegelikult Berliini süste, nahkhiire etendust ja võiks öelda, et esiteks ta juba erineb selles osas, et siin on ju väga palju uut sisse toodud, et siin on Mcpetist, seen, näiteks minul isiklikult, Rosiinaariad ka muusikaliselt nii palju niukseid kõrvalisi elemente sisse toodud. Johannes Straussi operett Nahkhiir esietendub Vanemuise teatris täna. Järgmised etendused on esimesel ja seitsmendal märtsil. Eelmisel laupäeval tegime pikema matkaolümpialinna Torinos kultuuri olümpiamuusikaga programmi. Oli jutuks, et Torino rahvuslik raamatukogu avas koostöös Torino septembri festivaliga 15. veebruaril just sel päeval, kui seal ka Arvo Pärdi autorikontsert korraldada. Unikaalse väljapaneku Antonio Vivaldi käsikirjadest, mille omanikuks Torino Rahvusraamatukogu on 1930.-st aastast. Neist samadest käsikirjadest tehtiga kolm. Vii väldi kontserti kus oli kavas kokku 16 Survormis teost. Kontserdit korraldati Verdi nime kandvas Torino konservatooriumis osaleja yks kammerorkester kontserdi Nassioon ja sordist vall ning akadeemia montisse regaalis Alessandro demarki lätlasel viimane kontsertidest alles üleeile. Selle kavas oli ka Vivaldi neli vokaalsümfoonilised teost. Ei väldi käsikirjade. Näitus jääb avatuks aga kolmanda juunini. Arvo Pärdi õnnestunud autorikontsert Torino toomkirikus ERSO ja filharmoonia kammerkoori ees. Olari Elts oli heaks reklaamiks juba niigi mainekale festivalile septembri muusika ja ühele selle kunstilistest juhtidest Enssorestandiale, kes varemgi Arvo Pärdi aga Eesti muusikutega koostööd teinud. Sedakaudu said ka eestlaste olümpial võidetud kuldmedalid uue varjundi. Juttu oli eelmisel laupäeval ka Torino raadio orkestri kontsertidest olümpiaprogrammis. Sedakorda külalisdirigendi. Ta hakkas saada juhatusel ja Torino teater. Oreetio tõi kultuuriprogrammi kaks sealtkandi helilooja Giacomo Putšiini tuntud ooperit man, olles skooja poeemi, mille mõlema maailma esiettekanded sündisid just nimelt Torino teatri Oregios 1893 ja 1896. Poeemi järel olümpia avanädalal on sellel nädalal etendatud man, olles kood seal Jean Reno uuslavastus ning nimiosas laulab Bulgaariasse õppens Vetla Vassiljeva. Ta partneriks itaalia tenor Nicola Martinutši. Teater reidi ja koori ja orkestri ees on Evelin Pido atriorestaniosson lavalaga Henri Pösselli muusikesekspirid raamale torm. Nüüd aga uue libreto tõuga ja itaalia helilooja Karl kaland redaktsioonis. Tänaste uudiste peasihiks on aga Mozarti linn. Viin Kuu aega pärast Mozarti sünnipäeva. Siig theraini suures kuldses saalis taas Viini Filharmoonikute Riccardo Muti juhatusel kolmel korral seal sama kavaga. Teine õhtu on täna avalooks Mozarti sümfooniakontsert. Neljas kord sama kava veel Viini kontserdimajas. Räni Pramsi saalis, belgia noore viiuldaja Ivanovi sooloõhtu Jossif Ivanov saiust kannis videemil aasta noore kunstniku eripreemia. Ele mängisid räni suures saalis aga Kristjan Järvi toon küünslerid neuronov faili dirigeerimisel ja kavas Arvo Pärdi kollaaž pea CH sinandaska, Alban Bergiga det, Mozarti keelpillikvartetti tega. Väga mitmekülgseid kavu pakub aga kontsert Haus kontserdimaja Mozartist on siin lastelegigaks kava Viini muusika, gümnaasiumi koorid ja orkestrid, solistide kontserdid, tiino, ertneri, ALS Liive seega täna ning Giorgi saaneril lastemuusikal Mozart Dow ja vapper rüütel, küünevalt autor terrigeerimas. Siin on äsja olnud ka Budapesti festivaliorkester Ivan Fischeri juhatusel Ameerika pianist Emmanuel haks Mozartit mängimas Fabio Luiz juhatisel toodiviinishifaanikutega välja Mendelt soni, Paulus, ka Juljanebansseeess solistide hulgas temagi asjani videemi laureaat. Juba homsest on kontsert Houssi suures saalis kaamerata Salzburg Trevor pinnuki juhatusel. Kava avamas Pariisi sümfoonia D-duur aga oli ka Friedrich Serh autoriõhtu maestro taas kordise oma asutatud ansambli tee räi ees. CR kaheksakümnendat sünnipäeva tähistatakse siin lausa omaette abanement sarjaga. Nüüdsel kontserdil kõlas valik CF suurest tsüklist aine Ard shansoos. Ja solistiks polnud ei keegi muu kui tuntud helilooja ja šanssanier Heinz Karl Gruber. Ja kui Viini kontserdimaja suures saalis andis esmaspäeval kogu programmi Kristjan Järvi absoluutansambel mis väärib meenutamist ka siin koos oma ansambliga esinenud legendaarne essaa puur kellel on käsil suur lahkumisturnee. Aga Viini teatrid, teater, Anderwinis tulemas kohe Mozarti ooperi Luczio silla uuslavastus folkse ooperis, kus esiletoomist väärivalt on sellest hooajast peadirigendiks. Wolt haager on praegu laval võluv lööd, dirigent on Alfred SW ja seda kõrvuti flotoooperiga Marta Viini riigiooperis sky, võluv lööta kallaste etendusena ja täna aga Don Giovanni. Nüüd veel lähemalt Kristjan Järvi tegemistest Viinis, kus ta on järgemööda juhatanud kolmekava. Kõigepealt Alam-Austria toon kunsteritega kava põhjavalgus niilseni Sten hammari jätsid eelise teostega, mis kahel korral muslik theräini suures saalis kõlas seejärel Leonard Bernsteini missa esitused, kus kaasas olid tõltsi poiste kool, koor, siine nomiin ning ka New Yorgi absoluutansambel. Viinis esitati seda kontsert Houssis, aga köik toon kunstrite kavad, korduvaid jõuguga, sant Põlteni festivalimajas. Ja nüüd esmaspäeval toodiga absoluutansambel kahetunniseks kavaks vini kontsert Houssi suurde saali. Seda kava fikseeritakse nii. Kristjan Järvis absoluut absi lõõts, Parr Frank Zappa kavas, mida varem väga mitmel pool mitmel mandril ja mitmel suurel festivalilgi menukalt mängitud olid kaastegev saksofonist Jevokalistina Napolion fibo ning elektrikitarril Mike kiini alli. Kristjan Järvi dirigeerimes. Viimasena kontserdimajast Jeviinist nimetaksin tuntud muusikute hommiku kohtumist Schuberti saalis. Küünster Mati, need, kus publiku ees oli ka noor Hiina, Ameerika pianist Lang Lang ja nüüdel mujalt. Manchester Briti saartel on taas suure klaverifestivali ootel. Nüüd on selle kunstiliseks juhiks pianist Barry Douglas. Kuuel päeval tuuakse publiku ette kontserditsükkel Mozart Piano priisivooterhollis Mozarti 23, klaverikontserti. Aastatel 1773 kuni 1791 on pelga kammertehtud klaveriga ja lugesin kavadest kokku 18 erineva pianisti nimed. Kui festival on otse ukse ees. Nendestki lähemalt. Tahaksin veel meenutada üht myydeemi klassikapreemia saanud uut plaati. Nii-öelda arhiiviplaatidest sarjast preemia väärisplaadifirma CO kes oli välja andnud uuesti Beethoveni klaverikontserdid, ameerika pianisti Rudolf sorkiniga heliülesvõtte koos Baieri raadio sümfooniaorkestriga Rafael kuubeliiki juhatusel. Ameerika aasta muusikuks 2006 on reklaami ja trügi kontsern Ameerika valinud Los Angelese filharmoonia orkestris soomlasest peadirigendi Essabekas saloneni. Möödunud aastal osutus Ameerika valituks Arvo Pärt. Mitme muu tiitli saanute hulgas on ka Eesti filharmoonia kammerkoori dirigent Paul Hillier. Tema on üks kolmest, kes said aunimetuse. See on in the New Year saksa muusika eeskätt Bachi ja Händeli tutvustamise jälle lähemale toomisel suure panuse eest, mitte Sakse. Publikule vääris inglise dirigendi jooniili joodkaadiner Saksamaa liitvabariigi esimese klassi teeneteristi ja tänavaid ühest maailma esiettekandest. Aga see on ka tähendusrikas. Karl-Heinz stock Housseni uues suurtsükli lang üks osake New Yorgi püha kolmainsuse kirikus mängis pianist Philip sisse üleeile esimese pala tunniajalisest klaveritsüklist Natšellel Juration sporpi janu ja suur tsüklisk lang on see klaverisari järjekorras kolmandaks tunniks. Ja lõpetuseks üks harukordne leid eesti muusikast. Oma sooloplaadil, kus veel Šostakovitši skantseeli Ali Stadee, Arvo Pärt ja snitke on britid sellist matšpalli salvestanud ka Mati kuulbergi pala mälestus. Ning see on andnud ka plaadile nime Remaynding. Plaat on saanud hea arvustuse ajakirjaga raamafoon märtsikuu numbris. Tänasele heligajale tegid kaastööd Averaakarin kopra Annika Kuuda, Kristo Käo, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Priit Kuusk. Saadet mängisid kokku Katri maadike, Helle Paas ja Saadet toimetas leevendav. Filmimuusika uudised, muusika, uudised kell üheksa, null viis. 15, null viis internetis ei sobi vana ajal teile sobival ajal.