Tere hea heligaja kuulaja tänast 27. aasta septembris. Saadet toimetab Kersti Inno. Saate teemad. Alustame kahe järelkajaga. Kuidas kõlas Wagneri, oi, see Eesti kontserdihooaja avakontserdil Pärnus saame teada kohalikult lite raadilt ja lauljalt Toomas kutterit. Eesti Muusikaakadeemia professor Lilian Semper jagab oma mõtteid Eesti riikliku sümfooniaorkestri neljapäeval aset leidnud kontserdist, kus soleerib noor pianist Sten Lassmann Eesti riikliku sümfooniaorkestri rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kontserdist ja eelseisvast Itaalia Turmeest, rääkis kontserdit direktor Andres Siitan. Elena Lassile. Anu Tali pälvis Saksamaal kehva auhinna aasta noore artisti tiitli üle-eestilise noorte sümfooniaorkestri muusikapäevale pühendatud kontsertidest, rääkis orkestri kunstiline juht Jüri-Ruut Kangur. Markeli Rookääru läbi Eesti muusikaakadeemias algavast sügisfestivalist tõi saatesse helilõigu Liina Fjuk. Kõlab nii-öelda külma hooaja suvepealinna Pärnu linnaorkester kuuleme telefoniintervjuust orkestri direktori Marko Lõhmusega Eesti rahvusmeeskoori uuest hooajast, räägib koori peadirigent Ants Soots ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Võiks öelda, et Eesti kontserdi Rahvusooper Estonia ühisprojekti Richard Wagneri ooperi Tanhoizar ettekanne Pärnu kontserdimajas minu meelest täiesti omaette pretsedendiks selles mõttes, et Pärnu publik on tänukontserdimajale ja tänu suvel toimuvatele festivalidele küllalt hea muusikaga siiski ära hellitatud, aga midagi nii ülevat ja hingeminevat ja tõesti mõjusat pole vist pärnakad tükil ajal kuulnud. Kontserdimaja oli täis selles mõttes, et seda kontsertettekannet käis vaatamas 950 inimest jaama Ma arvan, et no need 950 said ikka väga suure muusikaelamuse osaliseks, selles mõttes, et sendist ja Carlos piirarv suurepärase dirigendina suutis kogu selle muusika Wagneri ühe ütleme, ühe võib-olla ilusaima teose tegelikult mille muusika on niivõrd läbi tunnetatud läbi komponeeritud, milles jooksevad erinevad, väga huvitavad liinid ja mis omamoodi võiks olla ju mingil määral, ütleme sellise psühholoogilis romantilise muusika üks tippteoseid tegelikult SWR suutis selle luua selliseks tervikuks, et isegi kontsertette kanda. Mul tekkis tunne, et sa oled nendele endine sees. Et sa oled, oled kogu selle muusika ja ooperitegevuse sees, dirigendist saab kõik alguse ja lisaks muidugi suurepärane orkester ja suurepärane koor ja solistid selles mõttes, et Eestis siiski Wagneri lauljaid pikuna Wagneri lauljate puhul on lisaks sellele koolile musikaalselt kõigele muule vaja väga sügavat sisu, tunnetus, stiilitunnetust, ajastu tunnustust ja võiks öelda, et ma vaatan, et ikkagi laul jäi, ei suuda interpreteerida. Ja Eestis on vaatori lauljaid alati nagu vähe olnud ja sellepärast on väga huvitav kuulata Eliisabeti näiteks kirsid ihu nendes oli kõige ehtsam Elizabeth. Esiteks tema pianud tema taas siis forte, et ja, ja ka lavakuju selles mõttes, et ooper eeldab ka, et Elizabethi puhul läks deegolmatele endiga ta ei pea olema ilus, aga ta peab olema Kuninglik ja selle kandis, nüüd on lisaks veel häälega välja, ta mõjus igal juhul väga Eliisa petlikult, ütleme niimoodi. Ja loomulikult Anhoizar tänav Luis šantiile väga hea kooliga laulja, kes selle raske ja kõrge partii kandis perfektselt, et ma usun, et Eesti tahab, et tal oleksid väga palju õppida igas mõttes ning omandada nähtuseks kujunes Markusesse volfram. Volframi romansi esitas ta täis pianos ja Pärnu kontserdimaja saal oli haudvaikne, sel ajal volframi romanss võib-olla ütleme, sellist interpretatsioon ei olegi kuulnud ja siis tavaliselt ikka seal, kas teises osas või kuskil baritonid kipuvad minema metsa forte peale, mitte forte peale. Ja see oli väga huvitav lähenemine ja üldse tema häälekool selles mõttes, et Eišebjaanad, mis kasvasid publiku jaoks nagu nähtavam matult üle Fordaks et see oli ka midagi väga, väga erilist ja mis minu jaoks oli kõige suurem üllatus, oli Pille Lill Veenusena seal ideaalselt esitatud partii. Maaklarlik lähenemine ja Pille Lille hääl niivõrd hästi sobiv maakleri jaoks, et mina küll usun, et tema näol võib oodata siin võib-olla isegi seal tab mingil ajal ja, ja teisi selliseid huvitavaid rolle, sest see veenus see läbi nimetatust lille puhul tal oli muusika niivõrd läbi tunnetatud, see oli lihtsalt nauditav. Ja muidugi koorid võimas meeskoor RAM-i baasil, kus on väga hea materjal pluss Estonia ooperis. Minule jäi silma soprani rühma väga hea kõla Pärnus, sellepärast et tegu on küllalt raske partiiga. Siiski sõprade jaoks on too sopranit, keda seal kooris Pole ju palju. Aga Pärnu kontserdile too sopranit väga efektselt ja väga hästi võtsid need kõrgused välja ja see kõlas nagu hea oli kuulata seda, et üks suur ilus sündmus, mida said nautida kõik pärnakad, kontserdil viibis päris palju muusikainimesi ja üldse ütleme selliseid ühiskonnategelasi ja õliks ka ilus algus sellele uuele alanud hooajale ja ka Pärnu muusika sügisele ja, ja ütleme siis muusika talvele ka see on hea idee, et just täna selleks valiti see igal juhul toimisemaius. Muljeid Pärnus toimunud Eesti Kontserdi hooaja avakontserdist jagas Toomas Cutter üleeile aset leidnud Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist, räägib professor Lilian Semper. Neljapäevase kontserdi kava oli väga ilus, seal oli kaks tõelist suurteost kavas, suured olid nad nii mõõtmete poolest kui ka sisu poolest minu meelest. Kontserdi esimeses pooles mängisid Sten Lassmann ja ERSO Nikolai Aleksejevi juhatusel Prokofjevi kõige ulatuslikumad klaverikontserti. Teist kontserti kirjutamisest ja esmaesitusest on praegu just mööda saanud 90 aastat peaaegu täpselt, sest tema esmaesitus oli viiendal sept tembrilt 1913. Ta oli siis just värskelt kirjutatud ja mängisite autor ise, kes oli teatavasti väga hea pianist. Prokofjevi ise on öelnud, et tema arust on kahesuguseid klaverikontserti, et ühed on niisugused, kus pearõhk on orkestri ja solisti. Ansamblil ja soolopartii eraldi võttes ei ole nagu eriti huvitav, eriti esitajale mitte. Ma on toonud näiteks Rimski korsakovi klaverikontserte, mida meil küll harva mängitakse ja teisedki verikontserdid, kus klaveriroll on hästi rikkalik ja põnev. Ja orkester on ainult lisanud sellele või toetaja. Ja nende hulkade siis näiteks liigitab suppeni kontserdid ja tema ise arvas nii et tema esimene klaverikontsert kui ühel ajal kirjutatud lühikese ajavahemiku sees. Et see kuulub nagu nende esimeste Nende ansambli kontserdite hulka. Aga teine kontsert, see, mis sellel õhtul ettekandele tuli, on nagu niisugune, kus solisti roll on eriti suur. Muuseas, selle kontserti esmaesitus oli võrdlemisi skandaalne ja veel rohkem arvustused ilmselt sest publik oli lahkunud nagu saalist esituse ajal. Paljud arvustused olid minu meelest, mida ma olen lugenud, üsna kohutavad, suuremalt jaolt. Näiteks üks, üks kriitik, mul jäi meelde, kirjutas niimoodi ühes Peterburi ajalehes, et orkestri ette tuli mingisugune nord mees ja hakkas just nagu kas klahve pühkima või puhastama või, või katsetama, et missugune klahv kõlab kõrgemalt ja missugune madalamalt ja nii edasi. Ja lahkuvad inimesed arvasid, et niisugust muusikat võiks neil kodus kassika teha. Muidugi oli ka teistsuguseid arvamusi ja arvustusi, kus leiti, et see on geniaalne, et see on väga omapärane ja väga värske. Taevale tänu, et me oleme 90 aasta jooksul ilmselt ikkagi natuke arenenud. Sest kontsert mulle tundub küll praegu, et kuulaja okste on mitte ainult niisugune põnev ja huvitav, vaid ta on ka väga sisukas üsna sügavasisuline, muuseas ta on pühendatud ühele Prokofjevi osaleja kaasõppurile Maximilian Schmidt Hoffile kes just samal aastal sooritas enesetapu ja jättis muuseas oma heale sõbrale tro kohvile niisuguse väikese kirja. Umbes sedamoodi, et kas sa viimast uudist tead, ma lasksin enda maha, et ära seda liiga südamesse võtta ja oligi kõik niisugune kuidagi tõsiste seikadega seotud kontsert. Minu meelest neljapäevane esitus oli suurepärane. Sten Lass, ma annan seda kontserti varem ka mänginud nimelt kuuendal eesti pianistide konkursil. Aga areng selle esituses torkas silma, mis poole aasta jooksul on toimunud. Tookord ta oli ka hea, kuid nüüd ta on muutunud kuidagi suurema reljeefsus ja täpsuse suunas ja kujundite ilmekuse suunas õli nägu juurde tulnud, sisulist veendumust kõigis selle kontserti ilmingutes paistab niimoodi, et pianist tõesti mõistab täiesti selle muusika olemust. Muidugi, mulle meeldib ka väga Sten Lassmanni füüsiline, tore vabadus ja ta tõeliselt hea klaverikõlaga ja võimekas pianist. Ja see kontsert on erakordselt mastaapne, suurt Virtositeeti nõudev. Siin on hästi palju tehnika, nihukest tulevärki. Aga igatahes ta ei mõjunud mingisuguse efekti numbrina ja kõik oli sisuliselt hästi põhjendatud. Ja teos kõlas ka väga terviklikult, ma isiklikult ei tahaks mingit osa või midagi eriliselt välja tuua kui ehk siis ainult selles mõttes, mis mulle nagu rohkem lihtsalt muusika mõttes meeldib või kuidagi mõjus kõige rohkem. Esiteks terve esimene osa, mida ma väga armastan tohutu suure kadentsiga ja eriti see, kui kadentsi järele tuleb sisse uuesti orkestris on väga võimas, väga-väga mõjuv koht. No teine ja muidugi ühe hingetõmbega mängitud ja siis meeldis mulle väga kolmanda osa alguse niisugused kiired piano repliigid või käigud. Kuidagi väga huvitav värv oli seal leitud ja neljas osa, mis on ka väga sisukas, jäi meelde, eriti see episood seal keskel mena massa, mis on väga niisugune venelik viis niisuguse lõpmatult monotoonse nukrusega, ma ütleksin koostööorkestriga oli kah täiesti hea. Võib-olla peaks veel viimistlema teise ja neljanda osa päris lõpp, lausa viimaseid takte selles mõttes, et need tõesti koos oleksid, sellepärast et et kui seal tekib mingi väike lõtk, siis võtab efekti natuke maha ja seda oli, aga üldiselt oli esitus väga-väga tore ja ma sooviksin edusele esitajatele järgmisteks kordadeks. Kontserdi teises pooles mängiti ka üht suurteost Brahmsi neljas sümfoonia. Seda kuulates oli vaata kui suurepärast tööd on teinud ERSO Nikolai Aleksejevi käe all. Mäng oli tõesti kõrgekvaliteediline, keelpillid kõlavad väga hästi kuidagi mahlakalt ja ühtlaselt ja puhkpilli soolod olid löödilt ja Kornadelt ka eriti tähtis just Kornadilt. Seal olid lausa kaunid. Mis puutub nüüd sellesse kontseptsiooni, siis mulle tundub, et Nikolai Aleksejev suhtub neljandasse sümfooniasse kui läbinisti eetilis teosesse. See suur dramatis, mida sümfoonia ska võiks olla see ei raputanud just väga läbikuulajat. Aga mul tekkis mõte, et kas me peame just tahtma oma eelneva ettekujutuse taaselustamist igalt ettekanded või peaksime nautima hoopis seda, mis igalühel omapoolset pakkuda on, kui see on hästi läbi viinud, sest esitused peavadki. Erinevad olema. Ja see oli üks võimalikest variantidest. Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile seisab peagi ees alis tuur ning enne seda antakse esimesel oktoobril veel viimane kontsert Estonia kontserdisaalis. ERSO lähiaja plaanidest räägibki Andres Siitan. Kui varasematel aegadel oli peaaegu traditsiooniline pikem reis siis sügishooajal, kas septembris-oktoobris-novembris käituma nii-öelda suuri Nõukogude Liidu avarusi käidi väga pikkadel reisidel, siis tegelikult niisuguseid pikki reise ei olegi viimase 10 aasta jooksul olnud maksimum. Reisi pikkus oli 89. aastal minu meelest seitsme kontserdiga Rootsis. Pärast seda on jah olnud reiside rikkus viis kuus kontserti, nii et nii et see 19 kontserti, millega me praegu Itaaliasse sõidame, see ületab kaugelt kõik need viimase 10 aasta reisid. 19 kontserti toimuvad seitsmeteistkümnes erinevas paigas ja me rändame läbi absoluutselt kogu Itaalia. Hakkame põhjast peale, sõidame päris lõunasse välja, üks kontsert toimub isegi Sitsiilias ja siis tuleb Altelle uuesti üles tagasi ja viimased kontserdid on meil jälle Põhja-Itaalias ja sealt ma sõidan aega tagasi. 31. oktoobril jõuame koju kõige suurem linn meie praeguses kontsertreis siis on ja kõige tähtsamad kontserdid toimuvad Milanos. Need on siis kaheksandal ja 15. oktoobril. Aga me hakkame kogu seda reisi ültse pihta teistest suurematest kohtadest. Kahjuks on veel tänase päevani lahtine. Kontserdi toimumine Vatikanis oleks muidugi südamest hea meel, kui sa ikkagi teoks saaks, aga kuna ta, kui ta on nii kaua lahtine olnud, siis ma natukene julgen kahjuks kahelda selles praegu on kinnitatud andmetel kõige suurem kohta Milano veel suurematest linnadest võib võib nimetada Letše paari jumala sond, Alo. Selle reisiItaalia poolne organiseerija ja Itaalia poolne koostööpartner on agentuur nimega ITAR kontsert, kes siis tegelikult on teinud kogu selle sealpoolse organiseerimistöö teinud kokkulepped kõikide üksikute kontserdi kontserdipaikadega. Kavas on palju meil teoseid nelja erineva täiskava jaoks ja ampluaa on hästi lai. Mängime vene muusikat, Tšaikovskit, Hatšhaturjan, Prokofferit, mängime Lääne-Euroopa muusikat, Brahmsi maaklerid, meil on plaanis kaks eesti teost, Heino Elleri Koit ja Lepo Sumera hinna moore, mis on pühendatud kahina Ellerile, Prokofjevi. Seda on meil kavas kaks klaverikontserti, meil on kavas Hatšhaturjan viiulikontsert, meil on kavas Tšaikovski viiulikontsert ja kuues sümfoonia. Neil on kavas Brahmsi neljas sümfoonia ja meil Mahleri neljas sümfoonia. Nii et tõeliselt niisugune mitmekülgne ja, ja tegelikult väga huvitav ja väga ilus kava. Meil on selle reisi peal neli erinevat solisti ja mul on äärmiselt hea meel, et üks solist on pärit meilt siit eestimaalt. Sten Lassmann, kes mängib Prokofjevi teist klaverikontserti, siis on solistina kaasas Poola pianist Carol Radziibonovitš. Siis on kaasas Armeenia päritolu, praegu põhiliselt Itaalias tegutsev viiuldaja Nikolai Madojev ja Mahleri neljandast sümfooniast soleerib metsosopran Jelena. Kuna nii on ka need solistid ei ole Eestis esinenud ja kui päris aus olla, siis, siis me neid solist ei tea ega tunne. Aga Ma häid koostööpartnereid Itaaliast ehk siis itel kontsert ja oleme absoluutselt kindlad, et nad on välja valinud suurepärased solistid ja loomulikult, Sten laskon on meie ettepanek, kogu see meie sügishooaeg alates avakontserdist kuni siis itaalia resini välja on nendest kavadest, mille, mille me võtame kaasa sellele Itaalia turneele. Loomulikult on kasulik neid teoseid enne kontserditurneed kontsert olukorras läbi mängida, aga kuna kuna tõepoolest meist on tellitud väga-väga head ja väga huvitavat kavad, siis on, ma olen kindel, et ka meie publik on õnnelik, et just just nimelt neid samu teoseid siin Tallinnas ette kanname. Esimesel oktoobril on meil kavas kovski viiuli suhteliselt küll mitte selle solistika, kellega me sõidame Itaaliasse, aga üks erakordselt erakordselt seasolist noor nimi ei ole võib-olla veel väga tuntud, aga seal solist, kes teeb maailmas praegu pärast karjääri ja ma olen rohkem kui 100 protsenti kindel, et see tuleb lihtsalt vapustav ettekanne. Solist on Dmitri Martin, kes on pärit Venemaalt. Praegu elab Hollandis ja temaga me koos mängime Tšaikovski viiulikontserti ning kontserdi teises pooles kõlab Mahleri neljas sümfoonia, solistiks Pille Lill. Meilt esimese oktoobri kontsert siiski ei ole päris tavapärane kontsert, esiteks ta toimub varasel nädalapäeval, kui kõikide muusikaarmastaja olete jaoks väga tavapärasel kuupäeval, esimesel oktoobril, mis on rahvusvaheline muusikapäev, võib-olla eriline on see kontsert ka selle poolest, et juba teist aastat annab rahvusvahelisel muusikapäeval ja sellel päeval toimuval ERSO kontserdil üle Eesti muusikanõukogu oma aastapreemiad. Kui möödunud aastal anti välja Preemia ja selle pälvis klassikaraadio siis sellel aastal antakse välja kolm preemiat kolmes eri valdkonnas üks heliloomingu eest, üks interpretatsiooni eest ja üks lihtsalt eesti muusika jaoks oluline tegelane või oluline kollektiiv. ERSO eelseisvast kontsertreisist ja esimese oktoobri kontserdist, rääkis ERSO direktor Andres Siitan. Esimese oktoobri kontserdiülekannet saab kuulda ka klassikaraadios. Rahvusvaheline muusikapäev sai alguse 1975.-le sel aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhin ettepanekul teadvustamaks muusika kohta inimese elus ja võimaldamaks kõigile inimestele ligipääs sellele kultuuri alustala läheb ka Eesti muusikanõukogu, kutsub üles seda päeva tähistama ning pöörama erilist tähelepanu lastele noortele. Eesti teatri- ja muusikamuuseum on rahvusvahelisel muusikapäeval päeva külastajatele avatud tasuta ekskursioone juhendavad muuseumi teadurid. Kell neli päeval esitletakse muuseumis klavessiini kui pilli ja kunstiteost. Klavessiinimuusikat läbi aegade mängivad ja kommenteerivad Imbi Tarum, Ene Noel ja Lembit Orgse. Avatud on pillimeistri Peeter Talve töötuba, kus külaliste silme all kaunistatakse uut klavessiini. Avatud Ta näitus maailma kaunimatest klavessiinidest. Rahvusvahelise muusikapäeva eel tuli rõõmusõnum. Plaadifirmalt poorne muusik meie dirigendi rahvusvahelisest edust. Anu Tali võitis aasta noore artisti tiitli tormise tibiysii Sibeliuse muusikaga radis Clayt ees, mis salvestatud Eesti-Soome sümfooniaorkestriga. Iho klassi koovad on tuntuim ja kaalukaim klassikalise muusikaauhind Saksamaal võrreldav Ameerikaga. Lämiga. Võitjad valib välja Deutsche fona Academy. Tänavu antakse see auhind välja 22. kategoorias. Vastartistiks kuulutati dirigent Nikolaus Harnacuur. Aasta dirigendi tiitli sai Berliini Filharmoonikute praegune peadirigent, saime rätti. Auhindade üleandmise tseremoonia leiab aset 26. oktoobril Dortmundi kontserdimajas. Õnnitleme ano talit kõrge tunnustuse aasta noore artisti tiitli puhul. Kahtlemata on see minu jaoks väga suur asi ja täiesti ootamatu, et ma teadsin, et olen nomineeritud, aga et ma ei osanud arvata, et tegelikult minu jaoks positiivselt lõppenud. Aga samas jälle ma ütlen, et see on ikkagi paari aasta tagune helistas meile Eesti-Soome sümfooniaorkestriga ja samas me töötame juba uue kallale, mis seal siis nüüd jaanuaris kohe välja tulemas, et et mõnes mõttes on see nagu, nagu veel meil boonusena sai auhind, et töö on niivõrd palju edasi läinud, on käed-jalad tööd täis. Iseenesest auhind on olnud, aga kuu ja tähed on endiselt taevas, midagi nagunii väga meie elus ju ei muutu, et lihtsalt tuleb kaineneda ja nüüd edasi teha, et selles mõttes olen ma päris rahulik, et aga mul on hea meel, et inimesed õnnitlevad ja et orkestrile tähendab see väga palju ja meil on nagu omamoodi õigustuse meie tegevusele ja elule ja me, et me selliste tegelikult erarahastusel põhinevat orkestrist üldse teeme, et meid on ikkagi vaja ja see on kõige suurem tunnustus siiamaani, mis meil on olnud, nii et ma olen tegelikult väga õnnelik. Praegu on intensiivne prooviperiood Vanemuises ja kuuldavasti ei saa auhinda vastugi minna võtma ise. Meil oli jah plaadifirmaga selline kokkulepe, et nemad võtavad selle autasu vastu ja, ja siis mina saan selle hiljem, et praegu tuleb välja viiuldaja katusel ja 11.-le on siis esietendus 11. oktoobril ja siis terve oktoober on päris tihedalt selle viiuldaja etendusi täis ja siis kohe otsa tuleb teisel novembril mul Vanemuise orkestriga hingedepäeva kontsert, nii et tegelikult on meelituste keskel lihtsalt vaja tööst ja et sellepärast ei õnnestu mul seal vaibal kõndida. Veel kord, palju õnne, Anu ja palju palju edu edaspidi. Suur-suur, aitäh, kõike head. Rahvusvahelise muusikapäeva puhul annab järgmisel nädalal Tartus Pärnus ja Tallinnas kontserte üle-eestiline noorte sümfooniaorkester. Kontsertide kunstiline juht, anorkestri dirigent Jüri-Ruut Kangur. Praegu siin see seltskond, kes siin mängib, on üks, 85 inimest, aga muidu kui me kõige suurem, kui Haapsalus on keelpillimängijate üleriigiline kursus ja seal nendesse orkester tihtipeale 100 kuni 110, nii et see on nagu seal on täiesti suur, nii et ma siiani ei saanud kuskil selline umbes on jah, seal see on kõige nooremad on ikka need, kes juba väljaspoolt Tallinnas, ütle muusikakoolides laste muusikakoolides võib-olla kuskil 12 13 14, võib-olla ka kuni siis akadeemia tudengite nii välja suurem osa, noh, niisugune ma usun, mingi 16 17 kuni 22 ja midagi sellist teevad oma koha peal oma õpetajaga proovida natukene ette tööd, akadeemia omad ilmselt juba mängivad suhteliselt niimoodi noodist maha, täiega saavad hakkama küll ja noh, mismoodi sa seda kõike seda ohjad, seda no eks ta ole ikka huvitav selles mõttes just et ta ei ole niukene, rutiinne, eks ju, et just et need lapsed ise tahavad olla noored ise tahavad tulla, ise on huvitatud, et see, palju on siiski võimalikke, kui heal tasemel on ikka võimalik tänapäeva noorte kelgule õpilastega teha, et see nagu tiivustab vedele Haapsalus on just nimelt, et tal tegelikult nädalaga teeme ikka päris raske kava iga aasta ära, oleme siin teinud igasuguseid Ravelli poolevlasid ja Beethoveni viiendat sümfooniat kõike, et just see näha, kuidas nad nagu arenevad ja just et üks oluline punkt on just see ka, et need väljaspoolt Tallinna tulijad, et nad nendele orkestri kogemuse võimalus, mis kohapeal tihtipeale puudub, et nad sa suure sümfooniaorkestris mängida. Me oleme saanud väga avalikud esinemised, nagu nüüd oli see Saku Suurhallis eelmine aasta nende unistusi ja laulukarusselli 10. aastapäev või noh, igasugused suurele auditooriumile ja ütleme popartistidega muidugi nihuke stiimul räägimegi sellest kontserti nendega lähemalt esimeses pooles ongi selline kla kontingent on põhiliselt ikkagi õpilased, siis me vaatasime, tuleb valida sellised põnevamad, klassikaliste muusikat just nendele ka huvitav oleks. Ja seal on niimoodi, et mängivad olme ja noort viiulisolisti Kristjan Allik mängib daami Ameerika suveniir, see on siis kuulus jänki toodud teema, selle variatsioonid. Tiiu õunapuu mängib ka sellist hittnumbreid Rimski Kosakovi ooperis kuuld Kikas popuri ja siis Kaija Lukas seansi haaval ees. Ja siis Pirjo Levandi laulab esimeses pooles üle prantsuse, eelmise sajandi esimese poole helilooja, sellised Psaalsentiveernsessaaverni mingi maakonnalaulud, sellised selline väga põnev lugu, noh, tegelikult on Ulasliku lugude laulab sealt viis osa, et seda ei ole siin Eestis kunagi esitatud, et selline väga põnev muusika ja siis on noor Kaspar Mänd, kes on 14 aastane ja õppinud juba kaks aastat minu juures nii-öelda eraviisiliselt dirigeerimist ja suur huviline tema juhatab siis kahte sellist hitti nagu kriigi mäekuninga koopas ja klaasi Ungari tants number viis, mina töötasin ka Rahvusooper Estonia poistekooris, eks sealt ma nagu tuttavaks ained, tehti seal sellist lasteooperit, kus oli kõik tegelased olemas, ooperimarakrattide, tema sattus mängima dirigendi rolli. Ma ei tea, kas juhuslikult või juba ise tahtis ja siis tuli talle midagi näidata. Muidugi, et kuidas seal siis seda dirigendi mängida natuke tuligi dirigeerida ja vot siis siis ma vaatasin, et ta nagu päris kiiresti saab hakkama, et tal olid juba päris sellised Paul Mägi liigutused sees. Ostjaid teatris kooris lauldes lava taga, teised tormavad ringi, tema jälgib sellelt monitorilt dirigent ja ühtlasi on ta selles Estonia balletikava. Mis on paprika, vahuvein, seal juhatab Straussi sepa polkat niimoodi regulaarselt, et eks näeb mistahes nagu edasi. Ma loodan küll, et noh, selle ala peal jätkab üks lugu, jah, esimese poole kavast oli veel sotakovitši tšellokontserti esimene samm, ta mängib Indrek Leivategija, et see on selline. Ainuke muud on selline noh, pehmed kõrvadel, aga see on selline väga äge lugu, ega ta on päris selline ägedate rütmide ja asjadega, et päris moodi olekski isoleerinud, aga teine pool on siis muusikalid ja ka popmuusika jah, saab tuua neid inimesi, kes võib-olla ei satugi klassikalist muusikat kuulama. Võib-olla seda peibutisena just et see teine pool on ka sellel kontserdil kuulama, selle läbi, sellena tegelikult avastavad võib-olla ka enda jaoks selle klassikalise muusika ja teises pooles on jah niimoodi kogutud meie suurem osa tuntumaid poplaulikud siis Koit Toome, Vaiko Eplik, Maarja-Liis Ilus, siis Jaanika Sillamaa, Evelin Samueli, Kelli Uustani ja seal on siis üksikuid selliseid muusikalinumbreid tuntud ja, ja siis on igasuguseid džäss ja popmuusika seade kokku kolm kontsertilmsel oktoobril too Vanemuise kontserdimajas, teisel oktoobril, siis Pärnu kontserdimajas ja kolmandal siis Tallinnas Estonia kontserdisaalis kell kolm päeval. Tallinna kontserdist võite otseülekannet kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Helgaja. Järgmise nädala neljapäeval algab kolmepäevane Eesti Muusikaakadeemia sügisfestival telefonil on ürituse korraldaja Svea Ideon. Palun rääkige, milline see festival tuleb, kes esinevad ja keda ootate kuulama. Tõesti, jah, teisest kuni neljanda oktoobrini on siis Eesti muusikaakadeemial jälle sügisfestival ja see on siis eelkõige kompositsiooniosakonna üliõpilaste festival, kus siis eelkõige esitatakse just Nende uudisloomingut. Ja kontserdid on siis teise oktoobri õhtul kolmanda oktoobri õhtul ja neljanda oktoobril koguni siis kaks kontserti. Ja festivali avab siis meil sel aastal elektronmuusika stuudio üliõpilaste ja, ja improvisatsiooni õpilaste ühiskontsert ja lõppkontsert on siis seekord Moskva laste päralt. Meile tulevad esinema Moskvast Marianna vas sotskaja orelil Pjotr sabanov kontratenor ja Olesja Roost, oskaja on siis Termen Voxi mängija. Festivalil kõlab palju esiettekandeid noortelt heliloojatelt. Kes on need heliloojad, kelle muusika seal kõlab? Festivalil on tõesti väga palju ettekandeid ja ka palju, mis on juba enne esitatud, aga esiettekannetena võin juba välja tuua näiteks piis Jürgens sil kolm teost kogunemist, kõik on nagu esimest korda. Kes on siis klaveritrio, sadamapiirkond, Bulgakovi laulud, kompositsioon, universum taskus, siis on veel mitmeid esiettekandeid, nagu näiteks altareid niitselt tage hirvelt, Marilis, valdkonenilt Mallemaltiselt ja veel paljudel teistelgi kompositsiooniosakonna üliõpilastelt. Kolmanda oktoobri kontsert on huvitav ka selle poolest, et seal kõlavad Eesti Muusikaakadeemia heliloomingu konkursi võidutööd. Võib-olla räägite veidi ka sellest konkursist, kes oli žüriis ja kas on kuulda olnud kommentaare nende teoste ja selleaastase konkursi taseme kohta? Päris palju häid töid laekunud konkursile ja konkursi žüriis olid siis meie Eesti Muusikaakadeemia õppejõududest koosnev komisjon. Parimateks töödeks Sis osutusid Santaraat niitse. Age Hirve, Mari-Liis valkuneni, Malle Maltis tööd, mis nüüd ansambel esitab kolmandal oktoobril. Kas seda korda ei määratud, esimest teist ja kolmandat preemiat valiti lihtsalt mõned teosed välja. Jah, just niimoodi, et ei pandud jah, et, et vot esimene ja teine koht ja kolmas, vaid nad kõik neli tööd nagu valiti valliti siis nendest kõigist välja nagu parimatena. Kolmanda oktoobri kontserdi Eesti muusikaakadeemiast kannab üle ka klassikaraadio. Heliga ja. Pärnu linnaorkester alustab täna nii-öelda külma hooaega kuuldavasti kuuma muusikaga ja dirigendiga, Lõuna-Euroopast on see nii. Orkestri direktor Marko Lõhmus. Tere päevast, jah, tõesti nii, see on. Linnaorkestri hooaeg jaguneb meil ju kaheksa, on päris töine suvi olnud selja taga ja nüüd alustame siis sügisese talvise hooajaga ja sedapuhku on tõesti meie eeskülalisdirigent Itaalia päritolu, samal hetkel õpib ja, ja töötab Anton Ellomana korda korda, on tegelikult viiuldaja ja olnud selliseid kuulsa orkestri nagu Gustav Mahleri noorteorkestri kontsertmeister nimetatud siis Claudio Abado poolt ja teinud koostööd veel selliste nimedega nagu virgul ees või ka Neeme Järvi. Nüüd õpib ta juba kolmandat aastat Jorma panula juures sel sügisel siis on au olnud meil kutsuda teda enda juurde. Kavas on klassika, võib nii öelda kuni kaasaegse muusikani välja. Alustame Wagneri siks veidi tülliga ja kava esimeses pooles on Britteni illuminatsioonid keelpilliorkestrile ja kõrgele Häälele. Sedapuhku on meile külla tulnud meie orkestri hea sõber Mati Turi ja õhtu teises pooles kuuleb Beethoveni esimest sümfooniat. Millised orkestri edasised plaanid hooajaks? Selle aasta lõpp kujuneb päris tihedaks. Juba kahe nädala pärast mängime me uuesti Beethoveni esimest sümfooniat koos Mozarti esimese klaverikontsert ja, ja Haydni 99. sümfoonia ka sellise USA tippdirigendi nagu Rosherniirenbergi käe all siinsamas Pärnus ja tuleme ka korraks Tallinnasse. Ja see kontsert on Pärnu juhtimiskonverentsi raames ja tegemist on sellise kahe pooletunnise programmiga. On Roseni rämberg ise kutsub muusikaliseks paradigmaks. See on siis loeng-kontsert juhtimiskonverentsist osavõtjatele, kes istuvad tegelikult laval orkestri sees ja maastan Viirenberg kahe poole tunni jooksul, näitab, kuidas orkestri dirigeerimine on sarnane või samastub ühe äriettevõtte või kontserni juhtimisega. Kuidas külalisdirigent tuleb ja on orkestri jaoks omamoodi võõras või uus juht. Ja kuidas neid samu võtteid tuleks kasutada ka ettevõtete juhtimisel. Kontsert Tallinnas on 11 10.-na. Oktoobril lõunakontserdi raames. Edasi oktoobri lõpupoole on meil külas Saksa Kreeka päritolu kitarrist Gerhard Rainbow kontserdid taas siis Pärnus, Tartus ja Tallinnas ja, ja siis on juba meie ees meie oma peadirigent Jüri Albertel novembrikuus isadepäev päeva eelõhtul on meil traditsiooniline isade ja poegade kontsert, sedapuhku on solistideks tenn ja Peep Lassmann. Esitame pulaagi kahe klaverikontserti ja seal Solsi lastele tuntud füsioloogilist fantaasiat, loomade karneval ning kui need kontserdid on koostöös Eesti kontserdiga, siis novembri lõpus, esimesel advendil oleme taas oma hea partneri Pärnu kontserdibürooga Pärnu linnarahvale ette kandmas Bachi jõulurattu vormi, esimest, kolmandat, viiendat ja kuuendat osa, see on siis nii-öelda vendi festivali avakontserttina mõeldud kavaga oleme ka siis 29. novembril Tartu Ülikooli aulas. Nii et sügis tõotab tulla tõesti äärmiselt tihe jahja, harjumatult tihe Pärnu orkestrile, kes peamiselt tuntud kui suviste festivalide teenindaja Keda te eesti dirigentidest veel sel hooajal oma orkestrite kutsute? Lisaks Jürjo Albertenile, kes on orkestri peadirigent, tuleb meile aprillis meie hea sõber Olari Elts. See on siis päris aprilli alguses, tegema meiega kava. Traditsiooniliselt Me oleme me koostööd teinud ka Peeter Rauliga, sedapuhku on meil kavas veebruari lõpus taas kord Tallinn-Pärnu ja Tartu ja kavas on filmimuusika Chaplin ajast kuni tänapäevani ja päris lõpus, mais on Pärnu koorifestivali raames plaanis siia kutsuda Neeme Järvi, kes siis juhataks Beethoveni üheksandat sümfooniat. Kooriks oleks sedapuhku kõik koorid soovi avaldanud osa võtta Pärnu koorifestivalist Pärnu kontserdimaja. Teadupoolest on ju meil ainuke sool Eestis, millel on ringrõdu ja me kavatseme seda siis ära kasutada. Sellise uhke üheksanda sümfoonia ettekandmiseks. Soovin teile toredat hooaega ja aitäh telefoniintervjuu eest. Marko Lõhmus. Eesti publik sai Eesti rahvusmeeskoori väga meeldival moel kuulata hiljuti Wagneri oopereid Anhizer kontsertettekandel. Koori peadirigent Ants Soots, kas sellega alustasid, tegi hooaega? Kõigepealt aitäh heade sõnade eest, aga meie puhkusejärgne töö hakkas peale tegelikult juba augusti keskel. Meil on olnud pikaajalisem kokkuleppega, on ka edaspidiseks Rapla kirikumuusika festivali ka seekord andsin seal kolm kontserti. Siis oli võimalus laulda nüüd vist juba viiendat või kuuendat korda Armeenia muusika kava pataraag, seekord Jõelähtme kirikus. Siis olime seotud Friedrich, ehkki ühe tsükli plaadistamisega. Jaa, osalesime toompäevade lõppkontserdil ja alles seejärel tulid andma nii et meil hooaeg on peaaegu kaks kuud juba kestnud. Ja kuidas kulgeb hooaeg edasi ja millised on selle hooaja peamised aktsendid meeskoorile? Õieti see hooaeg on võib-olla pisut teistsugune, sellepärast et me peame nagu nägema ette kaks aastat. Kuivõrd järgmisel hooajal saab ramm 60, järgmisel hooajal oleme ilmselt seotud ka väga ulatuslik kontsertreisidega siis see hooaeg kulub rohkem hoovõtu tekitamiseks ja võib-olla ka natuke inventuuri tegemiseks, millega ma tahan öelda, et me peame väga oluliseks oma viimaste aastate muusikat plaadistada ja seetõttu võib-olla sel hooajal uusi kavu ja üldse kuulajate ees. Me oleme mõnevõrra harvem. Sellepärast plaadistamised võtavad oma aja, näiteks oktoobrikuu kulub Tormise nägemus Eestist kolmanda plaadi materjali salvestamisele. Jaanuaris tahame jäädvustada Jaanus tormimissa. Prode punktis. Oleks kindlasti vaja enne aastapäeva saabumist plaadistada veel külma, laulaks teine, mis tähendaks valikud eesti heliloomingu paremikust ja siin ootavad veel järge. Ester Mägi looming. Tahaks jäädvustada siiski Armeenia muusika kava, pataraag, Stravinski, Oidipus, rekson järjekorras. Tubina reekviem on järjekorras Frampserinaldualdil, absoodia ja gruusia kava loomulikult. Seda me ühe hooaega ei jõuagi, aga siin tuleb teha mingeid eelistused ja see 10 nimetusega järjekord ootab meid mitme aasta jooksul. Et kui meil on kutseline meeskoor, siis tema eesmärk on eeskätt kunstiline. Ta ei ole ainult kontserte tootev üksus vaid ta peab selles žanris suutma nii kontsertide kui ka muusika jäädvustamise jal levimise aspektist oleme kunstilised eesmärgistatud, millise plaadifirmaga leping sõlmitud. Meil on Alba Records siga ehk kõige rohkem olnud Tormise plaadid ja kohe peaks ilmuma nägemus Eestist. Teine Tormise loominguga peaks ilmuma ka sealt rubiini reekviem. Järgmisel nädalal sõidame Tamperes ja Lahtis, kus meil on ka pikaaegsem koostöö eriklassi ja Tampere orkestriga. Seekord tulevad ettekandele Brahmsi Rinaldo ja Sibeliuse Sanders, mis on siin Eesti sealt praktikas kõlanud vaid ühe korra. Me osaleme helilooja Artur Kapi muusikapäevadel nii segakoori koosseisus koos Eesti koorijuhtide naiskooriga. Kallame ette miljon kapi, Artur Kapi väärtuslikumad segakooriteosed ja loomulikult ka meeskoli enda literatuurist helilooja kappide kava. Tõsi, siin on, kas teost, mis võib-olla väärib märkimist, on Artur Kapi hümn, mis küll olevat 53. aastal ette kantud, aga siiski meie kontsert praktikas vähemalt viimastel aastakümnetel täiesti tundmatu. Ja arvatavasti on Artur Kapi teose sünnisõnad esiettekanne, vähemalt pole jälge, et seda oleks varem ette kantud. Sel ajal osaleme ka vokaalsümfoonilise teoste ettekannetel Tanhoi solistide juttu Ramon kaastaga veel perioosi Kristuse lapsepõlve ettekandel, Beethoveni üheksanda sümfoonia Heroodes mängus oleme kaastegevad Šostakovitši 13. sümfoonia Nikolai Aleksejeviga ja Peeter Vähi planeetide kantaat ja ülim vaikus koos Arsisega loodetavasti Moskvas, aprillikuus. On oodata ka uue Eesti muusikaettekandeid. Meil on kokku Eesti muusika päevadega ja 19. aprillil on rammid kontsert. Seda kava dirigeerib Risto Joost. On teada, Peeter Vähi kirjutab selleks puhuks spetsiaalse teose ja Risto Joost kindlasti saab põnevaid teoseid oma generatsiooni erinevatelt, mis oligi nagu meie eesmärk saada kirjutama noorema põlve heliloojaid. Sellel aastal tähistame Gustav Ernesaksa 90 viiendat sünniaastapäeva. Loomulikult on siin oma sõna koostatud sekka ütlema ramm ja ramm püüab oma kontserdiga Leida Gustav Ernesaksast just see üles, mille väärtus ei ole aegunud. Teiste sõnadega mitte niivõrd Gustav Ernesaks ja tema aeg ja tema kaasaeg, vaid nii sõnas kui muusikas. See, mille väärtus on igavikuline, kõlab ka tänapäeval meile väga õpetlikud ja kunstiväärtused. Ma arvan, me hoiame klassikaraadio publikut kursis rammi tegemistega ka edaspidi, aga praegu soovin teile edu eelseisvateks plaadistusteks. Tänagi on meil silmapiiril kõigepealt nüüdismuusikafestivalid. Kui eelmisel nädalavahetusel jõudsid lõpule väikeses kohas aga kaalukast festival kõlansburiel Austrias, Šveitsis samuti Hamburgi uue muusika festival, kus soomlaste Avanti lõpupäevil ka Arvo Pärti mängis ja selle kõrval lõppes 20. septembril suur festival lutserni-is siis just täna jõuab lõpule 46. rahvusvaheline festival. Varssavi sügis. Sloveenia pealinnas Ljubljanas on aga eile alanud rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu rändavad. Maailma muusika lähevad tegelikult siis nädala pikkused festival Varssavi sügis on meie jaoks alati väga tähtis olnud, nüüd vabades tuultes on ta vaid pisut teiste varju jäänud ja seda vaid meie poolt vaadates, sest meil on võimalus ka kõikjale mujale sattuda. Varssavi sügis sündis 1956. aastal stalinliku repressioonidega järgses sulas ja oli meie jaoks alates 60.-test ainus tõsiseltvõetav võimalus uue muusikaliikumisi jälgida. Tõsi küll, vaid pisut varem jõudis teist meile helilintide ja plaatide vahendusel. Praeguseni on festivali Impasantselt sisukas väga laia haardega autorite ja stiilide seisukohalt. Ehk nagu korraldajad ise ütlevad, positiivselt tiline peakorraldajaks on Poola heliloojate liit. Kava valib vastav komitee ja pole saladus, et just Varssavi sügis on olnud peamiseks hüppelauaks Poola muusika ei tule maailmas. Seekordse festivali kaheksa päeva jooksul on kavades ikkagi vapustav arv erinevaid autoreid eri paigust, tänava, nende arv, 81. Festivali üks eesmärke on poole publikut alati tutvustada uue muusikaklassikaga, niisiis veeriumbulees Maderna, Nono Petrassi seltsi. Varasemalt ida suunalt on kavades seekord vaid Kubai tuuline noorem Elena Katz, Tšernin. Rohkem hollandi saksa naaberslaavlaste aut treid. Skandinaaviale pühendati jo festival 1998 nüüd sealtmailt Andres Silbori, Käia saar, jahu või Belle kuud, Munson, Holm Green. Aga Poola oma aut leidsin siit pisut üle veerandi 23. Muidugi Penderetski jaguretski. Muuseas ilma lutus lärskita. Siis Krause Kotonskis olek Scheffer taas orbiidil. Kogu festivali avateoseks oli itaallase Luca Francis Skooni koobalt. Veel seal meilgi nüdil kõlanud Korneliste Bon Robert-Rudolf Baden Szymanski mängis Poola rahvuslik raadio, sümfooniaorkester Gaabriel Muura käe all. Sellel nädalal kõlalast võiks nimetada Henryga Kuretski autoriõhtut uue muusikaorkestrit Aleksander Larssoni juhatusel. Kavastima, kellel on Music esimene kuni neljas ning geneesis esimene kuni kolmas. Eile õhtul kõlas taas kolm teost maailma esiettekandes autori eks David ramm Roderliktemman Tallinnaski kõlanud temad pala üheskoos oleme tugevamad. Ja siis Martin Pading. Neljapäeval pühendas meilgi käinud ansambel Kuurs kui oma kava Seraar Chryseele. Täna pärastlõunal viimasel päeval algoritm ansambel üleni itaalia kavaga CD-le Pattis, tellija, teised ning Varssavi filharmoonia Rahvusorkester koos kooride ja kardinal Stefaniga Antoni Vieti dirigeerimisel. Festivali lõpetamas Sophia Kubai tuulina Johannes passiooniga. Tahaksin veel meenutada just täpselt 40 aastat tagasi. Septembris 1963 said esimestena Eestist Varssavi sügisele Veljo Tormis ja Arvo Pärt. Viimane just kevadel konservatooriumi lõpetanud ning aasta hiljem festivalil juba suurema koosseisuga nõndanimetatud sputniku grupp konservatooriumi tudengitest seal ka siinkõneleja. Rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu kontserdisarjad tähistavad tänavu aga oma kaheksakümnendat aastapäeva. Kui alustati 1923. aastal Salzburgis, Ljubljanas ja ka mujal Sloveenias. Eile alanud maailma muusikapäevad lähevad nüüd teemal uus muusika ka kolmandale aastatuhandele. Ühingu rahvuslike sektsioonide ettepanekute põhjal valis päevade kava autoriteetne žürii mille koosseisus Andrei Lapport nüüd juba lahkunud, Rootsi helilooja Aarne Melne ees. Taru Christoph Penderetski, Ivo Petrits ja Alois stele Botnia. Maailma muusikapäevadel tuleb kokku 35 üritust. Esinejaid tuleb kolmveerand 1000. Korralduskomitee Ljubljanas märgib, et žüriile pakuti kokku 417 teost. Festivali kavadesse, nendest ka individuaalseid esildisi oli 177. Meenutagem, missugune võimas suvine rahvusvaheline festival Ljubljanas toimus, kui avakontserdil tuli andma Milano La Scala filharmoonia orkester Riccardo Muti juhatusel. Veel uus teoste jälile mujale. Eelmisel reedel-laupäeval kõlas Saksamaalgi Helsing kirkhanis Harrison Ot võistli uus teos, teesivuse mäng seal Ruuri triennaali tellimusteos, ansambli modernile Frankfurdist esiettekannet juhatasid Martin Pravinsia Pier Andrei valla oktoobri alguses pooleli toob Madalmaade kammerkoor Amsterdamis esiettekandele äganud vööt Visli teise uue nüüd kooriteose ringtants. Preemia pärast teisipäeval aga Saksamaa esiettekandes Pieter Maxwell Davise Antarktika sümfoonia number kaheksa helilooja ise preemiani filharmooniaorkestri ees. Nii nagu meiegi nüüd festival peatselt Steve Reichi endaga tutvust teeb. Nii viibib Raichis praegu Trondheimi kammermuusika festivalil Norras kus nädala jooksul homseni tulevad Norra esiettekandele mitmed tema teoseid kavades ning, ja Nagoya Mare imbad autori enda dirigeerimisel. Lisaks Ri Muumens ning CITY LIFE. Ka pesensiooni festival Prantsusmaal, mis pigem kuulsamaks saanud oma dirigentide konkursiga on täna lõppemas. 16 päeva muusikat. Avakontserdil Süürichi toon, Halle orkester, David simmani käe all, jojo maa, Elgari tšellokontserdi, solistiks pianist Aldo Chicoliini sooloõhtud pianisti teist kohal kannelds Atreeri mitme kavaga Isay kvartett programm reklaami Bel kahtekümmend, viit World Music kontserti aga tänase LEP kontserdi annab Kremerata Baltica. Bachi Šostakovitši ja Tshaikovski kavaga. Ei tahaks siiski menetlemata jätta Prantsusmaad pianistide maratoni festivali Larok teanteroonis Sellekavu silmitsedes võitjana, jah, seal aasta-aastalt kõiki meie kaasa ja kuulsamaid avakontserdi andis nüüd Jevgeni, kiitsin esimesel nädalal kokku 15 õhtutšopääniga. Peamiselt hilistundidel. Nancy biooter Anders ževski Arkadi vooledas siis tšikoria ja Herbie Hancock ansamblitega siis klaveriööd Beethoveni sona kihtidega kolmest suurest tsüklis kuue pianisti osavõtul. Siis esinemas presitaansereerim Boriss Berezovski, Soomes üles kasvanud kergey Bogeni, Lars foogt, Olli Mustonen, Nelson körner Nicolás, angeelitš Nikolai Luganski, Mihhail Pletti, Joff Roshar, müra, roo lõppkontserdid koos Lozani kammerorkestriga, Christian Sahhariiasse dirigeerimisel ja soleerimisel festivali pea lavakson, Florence lossipark kontserdid ka ümbruskonna kirikutesse templites eesti pianistide polema rokk anteroonis märganud küll, aga nende näiteks Arbo Valdma õpilasi kolm eesti dirigenti nädalal vaata selle eri paigus aktsioonis Olari Elts Islandil Reykjavikis. Paavo Järvi juhatamas eile tänavamas Cincinnati Sümfooniaorkestriga jube järjest kolmandat kava, milles Johann Straussi keisri valsid hiina noor supertäht, jundi lee šabeni, esimese klaverikontserdi solistiks ning siis Brahmsi esimene sümfoonia. Tõnu Kaljuste juhatas eile õhtul kuulsal festivalil Berliin festwochen Berliini filharmoonia kammersaalis, Sergei Rahmaninovi kogu õhtu vigiiliad, Mesmer missat, senoss pidieeniend ja see toimus Berliinis, Raadiokoori ees ja veel mujalt. Homme sõidab lahti Linnaorkester Kosmodemjanskaja juhatusel tänavuste Peterburi ning Londoni promenaadi sarja esinemiste järel veel kaalukale kontserdireisile Jaapanisse, kus neil on parimad saalid ning Gazas rohkesti Sibeliuse, mille esitaja ainena tan. Kuulsaimad. Ning varem ka Euroopas palju juhatanud austraallanna Simone Jang on vahepeal kodumandril kanda kinnitanud Tänud. Ent Sydney ooperimaja ei soovi temaga millegipärast lepingut pikendada. Ning juba on Simone Jiang valitud hoopiski Euroopa ühe kuulsaima ooperimaja Hamburgi riigikogule Peri järgmiseks muusikadirektoriks. Heligaja. Tänasele saatele tegid kaastööd Lilian Semper, Toomas Cutter, Marge-Ly Rookäär, Liina Fjuk, Elena Lass ja Priit Kuusk. Saate seadsid kokku helioperaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast.