Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 30.-st märtsist toimetaja Mall Mälberg. Paremerakonnad ei jõudnud täna valitsuse moodustamise suhtes kokkuleppele. Peamised takistused Reformierakonna, Res Publica ja Isamaaliidu koalitsiooni teel on võimalik uue peaministri isik ja niinimetatud mõõdikute küsimus. Keskerakonna juht Edgar Savisaar kinnitas pärast presidendiga kohtumist, et kui valitsuse moodustamise ettepanek tehakse keskerakonnale, siis kaalubimane seda tõsiselt. Rahvaliidu juht Villu Reiljan ei pea võimaliku paremjõudude koalitsiooni Eestile head ja usub, et president teeb riigile kasuliku otsuse. Väikestes rahvusriikides peaks ajaloo tähtsus väga suur olema eelkõige kasvava põlvkonna huvides. Eesti riik pole seda ajaloolaste hinnangul piisavalt tähtsustanud. Täna algas Tallinnas rahvusvaheline lähiajaloo konverents. Estonian Air avab täna lennuliini Tallinn. Täna Tallinnas algab jalgpalli maailmameistrivõistluste valikmäng Eesti ja Venemaa vahel. Jalgpallifännide kardetud kokkupõrkeid enne mängu ei olnud. Veerand tunni pärast alustab ülekannet mängust ka vikerraadio paavst Johannes Paulus, teisele paigaldati Sonyded, kergendada tema toitumist. Paavsti tervis on vilets. Europarlamendi välisasjade komisjon toetas ülekaalukalt Rumeenia ja Bulgaaria vastuvõtmist euroliitu 2007. aastal. Homme on meil enamjaolt pilves, kui viin sooja, tuleb kaks kuni kuus kraadi. Reformierakonna juht Andrus Ansip kutsus täna pärastlõunaks kokku Res Publica ja Isamaaliidu esindajad, et arutada ühise valitsusliidu moodustamise võimalikust. Kohtumise järel kinnitasid osalejad, et ühist on palju, kuid valitsuse kokkupanemisel on ka selgeid takistusi. Vallo kelmsaarelt kuulete lähemalt. Pärast ligi kaks tundi kestnud arutelu tõdes Reformierakonna esimees Andrus Ansip nagu eilegi, et uue valitsusliidu piirjoontest ei saa veel kõnelda. Paraku peab tunnistama, et on ikka veel vara rääkida. Probleeme on mitte ainult minu isikus ja, ja Reformierakonna juhtimas rollis, vaid probleemid on ka mõõdikute küsimuses endiselt olemas. Isamaaliidu ja Reformierakonna arusaamine mõõdikutest on ühesugune ja loomulikult Res Publical on ta teistsugune. Kahjuks siin lähenemisei ole mitte mingisuguseid toimunud, aga, aga lähenemised selles küsimuses loomulikult eelduses koalitsiooni sünnile. Kuid tõepoolest on olukord selline, et siiani nii initsiatiivi üles näidanud reforme, erakond. Mina olen initsiaator olnud, kes seal kõnelusi pidanud, kuid ma mõistan ka seda, et Res Publica erakonna liikmete jaoks Reformierakonna ja Andrus Ansipi juhtiv roll uues valitsuses on suureks probleemiks ja meie oleme valmis osalema teatud tingimustel muidugi koalitsioonides, mida võiksid juhtida kas keegi isamaaliidust või Juhan Parts. Enne tänast erakondade kolmikkohtumist tegi Res Publica eestseisus avalduse, milles märkis, et praegu oleks mõistlik koalitsioon Reformierakonna ja Isamaaliiduga. Res Publica esimees Juhan Parts. Alternatiivid on, vaadake sellele. Kui on vikerka, siis on seisak, kui on vasaktuumik, siis on võimalik pööre kuhugi teisele kursile, mida minu arvates ei ole mõistlik teha eestjaks. Juhan Partsi hinnangul tasuks täna koos olnud kolme erakonna konsultatsioone jätkata. Meie kujutlus oli, et me võiksime jätkata konsultatsioone ka enne presidendi otsus, aga praegu tundub, et Isamaaliit siin on õige selline ettevaatlik. Isamaaliidu fraktsiooni esimees Andres Herkel oli Res Publica, Reformierakonna ja Isamaaliidu koalitsiooni sünnis võrdlemisi kõhklev. No ma loodan, et selline koalitsioon Eestis kunagi tekib, nimetame seda maailmavaate koalitsiooniks, millal see tekib, seda ma selle kohtumise järele ei julge öelda, ma arvan, et peamine takistus on see, et kaks osapoolt, et tõesti on olnud ühes valitsuses päris pikka aega ja siit on jäänud mingisugused okkad kuhugi üles, sedasama personaalia osas, kokkuleppimine on vast üks sellistest. Puudutasime hästi põgusalt ka seda küsimust, mis oli seoses justiitsministriga ja üleval, selles ühist arusaama ei ole. Res Publica juht Juhan Parts usub siiski, et vaatamata hiljutisele tõsisele konfliktile on valitsusliit Reformierakonnaga võimalik. Andrus Ansipi isik peaministrina on aga Res Publica jaoks tõsine probleem, tõdes Parts. Täna võtsime teadmiseks, et Reformierakond, Isamaaliit näeksid Res Publicat juhtiva jõuna, eks me peame seda erakonna sees arutama ja arvestama ka nii-öelda seda poliitilise protsessi prioriteeti, mis meil Eestis on. Mitu poliitikut käis täna Kadriorus presidendi juures, sealhulgas peaminister Juhan Parts, Rahvaliidu juht Villu Reiljan ja Keskerakonna juht Edgar Savisaar. Viimase käest küsis Uku toom, millest presidendiga juttu oli. Muidugi president praegu kompab võimalusi, missugune on parteide seis, kuivõrd ollakse valmis kompromissideks president kutsuski üles, parteisid tegema kompromisse, et saama, võta ta ikkagi omavahelist kokkulepet. Mina tutvustasin presidendile Keskerakonna positsioone. Oleme ikka olnud väljas siin mitmete põhimõtteliste muudatuste eest, et toimuks ulatuslik pensionireform. Me oleme ikka olnud väljas astmelise tulumaksu ees, kõigest sellest presidendile rääkisin, arutasime, kellega on võimalikud kompromissid, kellega need on vähem tõenäolised, aga loomulikult Keskerakond on ikkagi nende parteide hulgast, kes alati on valmis koostööd tegema ja meie jaoks see jutt, et meie sinuga ühes liivakastis ei mängi, ei kehti. Me oleme juba küps vana partei. Me usume, et kui valitsuse moodustamiseks läheb, küllap siis ka need kokkulepped on võimalikud. Kuidas Kadriorus tundus, kas presidendi ettepanek tuleb varsti jah? Ma saan aru, et president ei taha enam pikalt aega võtta ja soovib omapoolsed otsustused ära teha, aga kahtlemata ta ootab kõiki neid praeguseid erakondadevahelisi katseid, nagu siin oli parem. Jõutele püüdsid omavahel kokku leppida ja meie oleme püüdnud rohkem vasakult tiivalt kokkulepet saavutada. Kahtlemata tõotab ära, mis tulemusi need omavahelised kõnelused parteidele annavad? Fraktsioonide suurusega riigikogus on veidi segane seis, aga sisuliselt on keskfraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon võrdsed. Võiks ju teha ettepanekuga keskerakonnale valitsus moodustada. Ja see on nüüd presidendi otsustada, missugusele parteile ta selle ettepaneku teeb, aga kahtlemata, kui see ettepanek tehakse keskerakonnale, siis me tõsiselt kaalume seda. Rahvaliidu juhi Villu Reiljani käest küsis Vallo kelmsaar, missugune oli rahvaliidu sõnum presidendile tulevasest valitsusliidust. Esimene on kahtlemata see, et, et Eesti Su kasvaks ja edeneks, keel, kultuur säiliks, sellest järeldub, tuleb väga sotsiaalselt tundliku ja vastutustundliku valid, tülitada, komplekteerida ja leiba, teeninud sellega analüüsisvee. Kuidas te hindate võimalust, et tulevane valitsuskoalitsioon võiks koosneda Res Publicast, Reformierakonnast ja Isamaaliidus, kes täna koos olid? Vot niimoodi ei leppinud kokku ja ma ei pea seda eriti tõenäoliseks, valitsuseks ei ole teda kunagi eriti pidanud ja see ei ole tasakaalustatud arengu jaoks sobilik koosseis, eriti. Kas teil ise oli täna teiste erakondade juhtidega kontakte? Jah, vahetasin küll väga põgusalt muljeid Andrus Ansipiga nende kolmikkohtumisest. Mida rahvaliit nüüd ise kavatseb ette võtta, kas te olete ootaval seisukohal või ka omalt poolt aktiivne? Teha ja otsustada ja mis käike ta teeb, sest presidentide informeerisite absoluutselt kõigi juhtidega kohtuda, et siis oma otsus langetada, et tal on selleks suhteliselt kiire graafik, kuuldavasti pandluse trumme. Ta pidi kokku saama Padari ja Lukasega, nii et president töötab ja siis teeb oma kaalutletud otsuse. Kahtlemata. Milline on teie hinnang, kas praegusel hetkel riigikogus olemasolevate jõudude põhjal annab moodustada enamuskoalitsiooni arvestades ka suhteid erakondade vahel? Ja tahte puhul on võimalik, kuigi mõned vahepealsed sammud, mis siin aastatki seda kõvasti lahjendasid, neid võimalusi. Kas selles koalitsioonis oleks osaline ka rahvaliit? Võimalik? Ja nüüd tänased välisuudised, Indrek Kiisler Paavst Johannes Paulus teisele paigaldati täna sond ehk toitetoru, teatas Vatikan. Sellega püütakse kergendada tema söömist ja kiirendada paavsti aeglast paranemist. Kõrioperatsioonist. Põdur paavst ilmus täna taas oma aknale usklik õnnistama, kuid ei suutnud ühtki sõna kuuldavale tuua. Kõrgõzstani uued võimud lubasid kukutatud presidendile Askar Akajevi-le, et ta võib julgelt kodumaale naasta ja ametlikult tagasi astuda. Akajev teatas eile, et tema on Kõrgõstani ainus Ligit tiivne president, kuid ilmutas usutluses Vene riigitelevisioonile valmisolekut tagasi astuda, kui talle antakse piisav tagatis ja kõik toimub Kõrgõstani seaduste järgi. Euroopa Liit on nõus USA kandidaadi pool Wolfowitzi nimetamisega maailmapangajuhi kohale. Wolfowitzi peetakse aga Iraagi sõja peamiseks ideoloogiks. Ta kohtus täna Brüsselis Euroopa Liidu rahandus- ja arenguministritega. Volvo viitsi ütles, et mõistab tema nimetamisega seotud kahtlusi kuid ta usub siiralt maailmapanga missiooni. Ta lubas pangajuhina tuliselt võidelda vaesusega. Samuti väljendas Volvovid soovi kaasata maailmapanga tegevusse senisest enam ka Euroopa liitu. Europarlamendi välisasjade komisjon toetas häältega 59 kahe vastu Rumeenia astumist Euroopa liitu 2007. aastal. Väliskomisjoni hääletus näitab, et Rumeenia saab ka Euroopa Parlamendi liikmete enamuse toetuse. Euroopa parlament hääletab Rumeenia liikmeks saamist 13. aprillil. Bulgaaria liikmeks saamist toetas 71 ja vastu oli ainult üks komisjoni liige. Rumeeniale on olnud suuremaid raskusi Euroopa Liidu nõuete täitmisel, kui Bulgaariale. Täna ja homme toimub Tallinnas ajalookonverentse lähiajalugu Balti ja Euroopa kontekstis. Kaal käis Kadriorus. Konverentsi eesmärk on anda meie lähiajalookäsitlusele laiem perspektiiv, ütles esskeskuse tegevjuht Meelis Maripuu. Mitte rääkida ainult sündmustest väga kitsalt Eesti kontekstis vaid vaadata neid laiemalt kogu Läänemere piirkonnas toimunud kontekstis ja selles mõttes on eriti teretulnud Rootsi kolleegide esinemised, kes näevad neid samu sündmusi poolt ja esitavad Grazis meie jaoks kolmanda vaatenurga. Lähiajal uurimisel kasutatakse eri allikaid inimeste mälestused, arhiividokumendid, üleskirjutused ja muu taoline professor Emmeeritus Enn Tarveli hinnangul on meie lähiajaloo käsitlus küllaltki erapooletu. Meie uusima lähiajalookäsitlus on olnud natukene narratiivne, natukene jutustav mitte sügavale ja analüüsima, mõnikord kuidagi rahvusromantiline, metsavendade võitlus ja kõik niisugused, selles mõttes saab teha süvendatumat tööd, rohkem allikmaterjali, arvestada, rohkem kriitiliselt läbi töötada ja kaasa võtta, aga ma mõtlen, et muidu objektiivsuse puuduse all see ei kannata. Lähiajaloo uurimise teeb raskeks allikate killustatus, rääkis Tartu Ülikooli vanemteadur doktor Aigi Rahidam. On nii-öelda esmaallikad ja teisejärgulised allikad ja paljud need esmaallikad, mille all ma pean silmas näiteks julgeoleku, ministeeriumi, siseministeeriumi materjale. Need on Venemaale viidud ja nad on küllalt raskesti kättesaadavad. Näiteks viimaste aastate tendents on see, et arhiivid Venemaal sulguvad taas. Teine takistus on kindlasti ka see, et need allikad on väga killustatud selles mõttes, et, et tuleb tihtipeale selleks, et mingit teemat uurida, tuleb otsida kild siidkild seal selleks, et saaks seda täispilti. Professor emeritus Enn Tarveli hinnangul oleks tarvis välja anda ka lähiajalugu tutvustav suurem koguteos. Tarveli sõnul ei ole Eesti riik erinevalt näiteks Soomest või Poolast piisavalt rahastanud. Meie lähiajal uurimist ja selle tutvustamist. On ju niimoodi, et rahvusriikidesse peaks, eriti väikestes rahvusriikides peaks lähiajaloo osatähtsus olema väga suur ka kasvava põlvkonna kasvatamisel, tal peab olema mingisugune ideoloogiline väärtus ütleme häbenematult kas või propagandaväärtus ja seda ei ole ilmselt piisavalt ära kasutatud. Estonian Air avab täna lennuliini Tallinn-Milano, lennud hakkavad toimuma kaks korda nädalas, juunist septembrini. Lisandub ka kolmas lend. Lennuliin on mõeldud eelkõige puhkusereisijatele. Milano jõuka Lombardia suurim linn, mis meelitab nii moehuvilisi, kultuurihuvilisi kui matkajaid. Milano lähedal on imekaunid homogardajamadiore, järved Verona ja Veneetsia, talvel aga suusamäed ja taliolümpialinn, Torino ja ilmateade. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada veidi lund. Külma on kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm, puhub loode ja läänetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja meil homme kaks kuni kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16000 vaat 40. Toimetaja oli Mall Mälberg kuulmiseni.