Heliga ja. Kere hea helikaja kuulaja, tänast 18. oktoobrisaaret toimetab Kersti Inno saadet alustame kõigepealt järel kajadega rahvusvaheliselt uue muusika festivalil, nüüd 2003. Avakontserdi ja Kevin pra Jerzy ansambli kontserdimuljeid jagab Helena Tulve. Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudiokontserti kommenteerib stuudio juhataja Margo Kõlar. Eelseisvatest kontsertidest kuuleme Mirje Mändla vahendusel. Robertile omistati Poola kultuuripreemia piirideülene inimene. Tartus sünnib uus rahvusvaheline festival, džäss, Vikerkaarfestivali peakorraldajad, Merle Kollom intervjueeris Hedvig Lätt. Kuidas läheb Eesti riikliku sümfooniaorkestri heli Itaalias, saame teada Mirjam Endla telefoniintervjuust, Sten Lassmanni. Ka Eesti muusikateaduse selts alustas nädalat lehteri päevaga. Vaimuliku rahvamuusikaansambel vara esitleb tus oma esimest CD plaati. Muusikauudiseid laiast maailmast tutvustab Priit Kuusk head kuulamist. Uue muusika festivali nüüd 2003 avakontserdil esines meie nüüd ansambel, kes tähistas ühtlasi oma kümnendat sünnipäeva. Ma palusin stuudiosse helilooja Helena Tulve, et pärida avakontserdi ja Kevin Brothersi kontserdimuljeid. Alustaksime avakontserdist ja nüüd ansambli kohast praegu Eesti muusikaelus. Kui palju on Eesti muusikaelus, võiks öelda asendamatu ja, ja ta on endale väga kindla koha või õigemini juba sellise mõnusa lagendiku, nad on endale raiunud mille asupaika me teame ja, ja inimesed on täiesti omaks võtnud, selle on oma publik ja ka heliloojad on väga juba harjunud. Nüüd ansambli olemasoluga ja nüüd ansambliga arvestatakse ja neile kirjutatakse teoseid ja rõõmuga suure heameelega ja ka minul on olnud suur hea meel nendega koos töötada. Ja õigupoolest minu jaoks on see olnud selline nagu teine kool koostööst ansambli ja muusikutega. Ja mina olen arenenud nendega koos, nii et väga tihedalt seotud. Ja nüüd ansambli 10. juubelikontsert peegeldas seda kümmet aastat tegelikult väga selgelt nende liinidega, millega oli ansambel sellel perioodil nagu tegelenud. Ühelt poolt selline pisut publikusõbralikum repertuaar, millest siin esindatud oli siis Braias ja, ja rike. Ja teiselt poolt siis selline rütmika, energilise muusika ja konstrueeritum muusika, mida esindasid siis soome heliloojad ja ka Erkki-Sven Tüür. Mulle tundub, et ka Erkki-Sven tüüri muusikas see nüüd ansambli tegevus või sellele on oma mõju jätnud, sest et see lugu, mis nüüd küll juba Austrias esiettekandele sai, peegeldas neid tendentse, mida nüüd ansambel on, võib-olla on see selline ajastu vaim? Kontserti ülesehitus oli just selline kahetine, et esitati kõigepealt soome heliloojate teoseid Esapekka, Roneni maania, mis oli nagu selline liikumise Apoteos, aga võib-olla muusikaliselt suhteliselt lihtsakoeline, tegelikult seda muusikalist materjali olnud seal väga palju. Samas tunneb helilooja suurepäraselt ansamblit ja materjali, millega töötab ja ta on väga palju häid ideid, kuidas orkestreerida. Ja võib-olla seda tuumaminu jaoks oli natukene vähe võrreldes mõnede teiste heliloojatega, kelle muusikat ka seal kontserdil esitati. Ja Magnus Linbergi puhul on huvitav just see, et tema on liikunud sellisest väga karmist ja absoluutsest modernismi vaimust nagu sellise vabaduse poole. See teos oli selline keeleline ja kuule sõbralik, võrreldes mõnede tema teiste teostega. Ja esitus oli tõesti suurepärane. Nüüd ansambel oli oma parimas vormis ja kogu see kõlapilt oli väga värvikas ja samas ühtne. Teises pooles esitati Steve Risija, Kevin Prayersi teoseid. Steve rike on meile kõigile nii tuttav ja tema muusikast on raske üldse midagi rääkida, samas oli silmapaistev selle teose esitus, liiatigi et mängijad mängisid ilma nii-öelda klikite vas koos lindiga mis olevat olnud esimene kord, kui seda teost üldse niimoodi on mängitud ilma sellise rütmi tiksumiseta mängija kõrvas. Sest et mängijad mängisid koos kahekordselt enda poolt peale mängitud lindiga. Rütmiline külg oli täiesti laitmatu ja see muusika töötas. Ja selle kahe sellise mõtlemise nagu ühenduseks oligi Erkki-Sven Tüüri teoseks ümar on, mis tähendabki kahe vastandliku mõiste vahel ühendamist. Ja minu arust on selles teoses tal küll see väga suurepäraselt õnnestunud, seal on vihjeid justkui selle ja teisele ja samas kõik see kaob nagu päästjaga liigub kuskile. Mina olen ära, nii et on sellist kerget nagu äratundmisrõõmu ja vihjeid ja samas muusika liigub hoopis kuskile mujale, nii et põnevust jätkuks nagu kogu selle teose ajaks. Ja samuti nüüd ansambli esitus oli juba ka väga sisse elanud, nad on seda teost juba saanud esitada ja nüüd tundus, et see oli nagu Nii et võib öelda, et nüüd ansambel on jõudnud 10 aastaga väga heasse vormi Ja kõik mängijad on üksteise suhtes ka asetanud sellisesse ja see konteksti, et nad sobivad koos mängima. Siin ei olegi ansambli puhul küsimusi sotsialistlikust sellisest prilliantsusest vaid sellisest tõelisest ansambli tunnetusest ja see on tõesti nüüd ansamblil haruldane, sellepärast et on kuuldud ka väga selliseid nimekaid ansambleid, kus kõik alati nii hästi töötaja, kus ei ole teatud sellist head vaimu tunda, et inimesed hea meelega töötavad koos ja teevad seda, mis neile meeldib ka oma nagu iga päevad, noh, selline heas mõttes Amatöörlus. Et need, kes armastavad muusikat ja Jaan muusika, amatöörid. Neljapäeva õhtul sai Estonia kontserdisaalis kuulata Kevin priorfi ansamblit ja enne seda kohtuda heliloojaga, kes selgitas oma loomingu põhimõtteid. Kivim raiers on minu jaoks selline kummaline nähtus, mõnevõrra minul ei ole olnud juhust kuulda ühtegi nüüd ansambli ettekannet tema teostest. Ma olen tema muusikat küll varem kuulnud, aga mitte kunagi nii suures koguses. Minu muljed on mõnevõrra vastandlikud. See on selline muusika, mis inimestele meeldib. Ma küsisin endalt, et, et miks jaa? Üks asi on muidugi selline hea kõlalisus ja selline pehmus, aga selle juures tuleks võib-olla eraldi ära märkida see, et seda on väga lihtne kuulata. Ja tegelikult peegeldab mingit sellist probleemi just selles osas, et inimesed ei ole harjunud enam muusika kuulamise juures pingutama, nad ei ole selleks valmis ja ma arvan, et need, kes sikutada tahtsid, nendele võis kontsert olla, kui mitte, siis võib-olla sisuliselt natukene vähe. Kõnekas. Mina ütlen ausalt küll, minu mõte läheks omaette rändama. Ja mingil hetkel ma tundsin, et ma olen väsinud sellest rändamisest, et nüüd tahaks nagu midagi saada ja sel hetkel ma hakkasin tundma tüdimust, et see muusika on kaunis ja äärmiselt visuaalne. Ideaalne filmimuusika kontserdil sellises koguses seda kuulata oli mõnevõrra väsitav ja isegi tüütav kombel ise mängis väga hea tunnetusega. Olgugi ta oli ka selliseid kohti, kus mulle tundus, et seega see ehituslik pinge nagu kippus hajuma just tänu sellele, et muusikapinge võib olla hajus ja muutus natuke monotoonseks minu jaoks see peegeldas seda kuulamise probleemi, et kas või võrrelda Arvo Pärdi muusikaga siis Arvo Pärdi muusikat, ei ole võimalik kuulata keskendumatajat selliseks taustaks. Loomulikult see muusika võib-olla ei ole selline, mis kriibiks või häiriks, aga siiski teda kuulata kontserdil, ta on niivõrd õrn niivõrd piiri peal, vahel selleks, et tõesti kaasa elada, peab keskenduma ja pingutama siin selliseid hetki minu jaoks ei olnud selliseid, kus ei tea, kuhu see muusika kulgeb või mida ta öelda tahab. Kõik suhteliselt Taimatav, väga hea maitsega tehtud, aga suhteliselt sama nii-öelda trikki järgi või sama sellise teekonna järgi erinevates teostes. Ja ei saa öelda, et see kontsert oleks minu jaoks sellise miinusmärgi all möödunud minu jaoks olid erilised positiivne sopran Anna Marie, friimani osalemine. Selliseid lauljaid meil eriti välja panna ei ole. Kellel oleks selline vanamuusika laulmise kogemus, tundlikus, selge monoodilise muusikaliinitunnetus ja fraasi ühte sidumise oskus ja samamoodi selline ora mentaalne pehmus. Ja samas selline oskus siis laulda koos ansambliga ja laulda ka teiselaadilist muusikat. Tema sirge toon on ka see, mida võib-olla alati heaks tooniks ei peeta nii-öelda tõeliste lauljate hulgas. Aga minule täitis tõesti suurepärase mulje ja tema esitus tõeliselt veenev ja, ja fraasid olid väga kandvad, nii et, et ühelt poolt ma lahkusin sealt küll sellise meeldiva emotsiooniga, aga võib-olla tõelist elamust ma sealt ei saanud. Aitäh. Helena Tulve. Sülgaja tegelikult eelnes nüüd festivali avakontserdile Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio kontsert Rotermanni soolalaos. Noorte muusikute esituses sai kuulata Mirjam Tally, Toomas trassi, Vootele aeru, Malle Maltis, Tauno Aintsi, Hans konterlocki ja Liis Jürgens loomingut. Vahetult pärast kontserti palusin kommentaari stuudio juhatajalt Margo kõlaril. Küll on tore, et kõik suhteliselt õnnelikult lõppes, siis peab tunnistama, et tehnilises mõttes tegemist ülikeeruka projektiga. Ja mis võib olla tavakuulaja, et võib-olla nii palju ei puudutagi, aga need, kes, kes sellega lähemalt seotud. Et mul on selline probleem vist pabinas selle kogu selle tehnilise kontseptsiooni suhtes, et et nagu emotsionaalses mõttes mul oli peaaegu võimatu seda kogu seda kontserti jälgida, aga sellegipoolest mitmel pool nagu tungisid läbi. Õnneks meeldivad hetked, mis mulle rõõmu valmistasid, kogu selle kontserdi põhikontseptsioon on välja töötatud meie stuudiokonsultandi õppejõu Ansconterlocki poolt ja tema peamine idee on moodustada sind Rotermanni soolalaos kaks eraldiseisvat ruumi, mis kumbki Kvatro fooniliselt helindatud. Sellest oli ka siis publiku paigutus kahele poole esitajaid ja kõik need eride fonogrammile vähemalt oma idee poolest olid täpselt läbi mõeldud iga teose puhul, et millisest ruumi punktist mingisugune heli tuleb vaid me tahaks nagu üksikteost seistes minna, aga ühest küljest on mul hea meel, et ta oli kasutatud erinevaid lähtepunkt ja natuke erinevaid vahendeid erinevaid metoodikaid ja kuskilt maalt oli kõlamates selliseid erilisi värvikaid hetki. Ja tahes-tahtmata tekib võrdlus eelmise nüüd festivali Elsa muusikastuudio kontserdiga. Küsimus on, kuidas läbi selle tehnilise problemaatika nagu kunst veel jõuaks kuulajateni, aga sellest samast tehnilises mõttes on minu meelest päris tohutu edasiminek milliseid vahendeid nagu kasutatud heli tekitamiseks, otsimiseks, muundamiseks ja on ikkagi täiesti uus tase, võrreldes eelmise, neid festivaliga, mis tahaks nagu stuudio poole pealt veel kiita, et see oli ääretult vajalik kogemus meie, meie arengu mõttes ja, ja see on korralduslikult juba nii võimas asi, et meil tohutult õppida kõigest sellest, et selleks, et andeks elektronmuusika kontsert tuleb see süsteem kord nullist üles ehitada. Kui harilik interpreet tuleb, võtab oma pilli viiuli kaasa, meister teeb ta valmis ja tal on see valmistab, võtab selle kastist ja mängib pärast pisihäälestust. Aga siin iga elektromuusika kontsert on instrumendi ehitamine mitte millestki, praktiliselt seetõttu on see äärmiselt kapriisne ja ebastabiilne ja igav lõpule valmistamine, just suurt rõõmu ja igavesi, mis jõua lõpule, on väga kasulik kogemus ja see instrument moodustus täpselt siin soolalaos, sest et ega me oma muusikaakadeemiasse niisugust süsteemi meil ei ole võimalik üles sättida üldse. Mitmed lood moodustasidki kontserdil lõplikult. Aga see on ka väga põnev ja tore. Heliga ja. Aga nüüd festival jätkub veel kolmapäevani ja kui täna õhtul kell 17 on klassikaraadio eetris ülekanne Rotermanni soolalaost kontserdid, mis kannab pealkirja 15 minutit vabadust ja kus improviseerivad David Rosenberg, John Witcher ja Weekend Guitar Trio, siis täna õhtul kell 19 annab Estonia kontserdisaalis kontserdi tramming Avanti kammerork, Sesteri ja erikülaline selle kontserdile loomulikult Steve Reich, kelle valmis teos tramming 1971. aastal. Eile õhtul oli kuulajatel võimalus osa saada ka vestluses Steve rassiga, kus ta põhjendas, kas õpingud Aafrikas Ghana Ülikoolis mõjutasid trammiga saamislugu. Kiivreci sõnul õpingud Aafrikas ei mõjutanud otseselt trammiga saamislugu, sest et trummar olidega 14 aastaselt Aafrikasse jõudis ta 30 aastaselt. 66. aastal oli ta tulnud faasinihke ideele ja see oli neli aastat enne Aafrika reisi, kuid aafrika mõjutas teda siiski ühel puhul. See oli otsekui tunne, et keegi patsutatakse õlale ja ütleks, et võib kirjutada muusikat löökpillidele ja see on väga ilus ja kompleksne ja sa saavutad selle ilma elektrooniliste vahenditeta ja meenutagem, et see oli 71. aasta, kui stock hausen ja tema laadsed heliloojad kirjutasid muusikat kasutades väga keerulisi tehnilisi vahendeid. Aafrikas on aga olemas Palirütmide kontrapunkt, mille traditsioon ulatub 1000 aasta ja on võimalus olla osa sellest traditsioonist. See oli väga positiivne kogemus sest siiraid õppis inimeste juures, kes olid väga soojad ja head, kuid kindlasti ei olnud see nii. Aafrika õpingute tagajärjel sündis streaming. Steve Reich arvab, et oleks selle teose niikuinii kirjutanud. Seda teost on võimalus kuulata siis täna õhtul kell 19 algaval kontserdil. Lisaks jõuab Eestisse ka Läti Raadio koori solistide ansambel Kaspars Putinchi dirigeerimisel. Nad annavad kontserte nii Pärnus, Tartus kui Tallinnas ja kavas on ka René Eespere armastaja sõnade esiettekanne. Ning pühapäeval kell 19 on Estonia kontserdisaalis Esklen Project. Esineb prevale ansambel. Solistid Anu komsi, Rauno Elpia dirigendipuldis, Risto Joost, kes tutvustab, millised on eesti ja flaami heliloojate kontserdil kõlavad teosed. Nad hakkavad selles mõttes väga hästi, nad on väga erinevad ja võib-olla see olekski selle kontserdi selline printsiip, jällegi kava sai koostatud nii, et kolm praamiteost siis belgia erinevate teoste vormivad kahte Eesti erinevate teost siis Helena Tulve ja Tõnu kõrvitsa. Selle printsiibi põhjal on neid lugusid ka huvitav kuulata, ma arvan, et on selgesti eristatavad koolkonnad, ma arvan, selles osas saab väga põnev kontsert olema. Eestlaste muusika on flaami keeles, kas plaanlasti music on eesti keeles? Just nii on kirjutatud Doris Kareva tekstile, neid neid autoreid on veel. Ühesõnaga see on, see on selline huvitav kooslus. Kõige põnevam selle asja juures on see, et mis teksti on keegi valinud ja, ja ma arvan, et selle selle teksti läbi tuleb ja selle autori isikupära just puhtalt teksti valiku poolest välja, nii et ka selle pealt võib, võib iva minu arvates mingeid järeldusi teha. Helilooja Helena Tulve, palun räägi oma Est Flembrojekti jaoks kirjutatud teosest. No see on selline natuke eriline projekt selles suhtes, et tegemist on nagu vahetusprojektiga ideeks oli testile, loved kirjutaksid flaami tekstidele flaami luuletajate tekstidele ja mulle see pakkus huvi loomulikult, ja ma lugesin läbi päris palju erinevat luulet. Ma leidsin sellised luuletused, mis mulle väga meeldisid ja selle autoriks on Rolandi uuris ja need testid on sellised väga minimalistlikud ja, ja, ja minu jaoks kandsid sellist tugevat nagu visuaalsed kujundid ka sellist mingit graafilist elementi oli minu minu minu jaoks selles ja, ja sellepärast ma selle valisin, ta oli nagu väga ökonoomne ja samas nagu kõnekas. Nii rääkis helilooja Helena Tulve ja oma kogemusest flaami luulele kirjutamisest räägib ka Tõnu Kõrvits. Mina valisin oma teose tekstiks Leonard noolentsi, kaks luuletust, kõigepealt kirgastav ö ja nimetu aed. Need on sellised 12 realised luuletused, mis mind, et kohe-kohe paelusid oma erilise tunnetuse tunde poolest. Nad on ka väga erinevad tekstid, kui esimene osa kirgastav öö on veel selline juskui justkui siin maailmas oma mõtetega ja unistustega olev siis nimetu aed on juba kuskil väljaspool, vähemalt nii, mulle tundus. Need on tekstid, mis ühest küljest on ehk pisut melanhoolselt ja kurblikud ja ma olen kasutanud tegelikult ka sellist väljendit nagu pluusilikud, et seal seal on midagi sellist, mis on sarnane pluusi tunnetusega. Siiski mulle tundub, et nad on ka väga sellist lootust sisendavad ja, ja lootusrikkad, et teksti, mind kohe paelused ja, ja ma valisin selle välja ja kama muusika ehitasin ma üles sellele tekstile niimoodi, et see muusika oleks väga paindlik, et ta illustreeriks, et ta võimendaks veelgi seda tundlikkust. Et see oleks väga tundlik. Järgmisel nädalal on võimalus esmaspäeval kuulata artiti keelpillikvartett. Teisipäeval annab kontserdi Eesti ansambel küberstuudio Rotermanni soolalaos. Kavas on ka esiettekanded Margo kõlarilt, Märt-Matis lillelt ja Toivo Tulevilt. Samal päeval annab kontserdi veel Rooma elektronmuusika stuudio kontserdiga. Trummihingus ja sellele kontserdile eelneb esmaspäeval kell 16 Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis konverentsi workshop. Kolmapäeval kell viis annab Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis kontserdis Stefanos koda nii biokontrabassimängija Itaaliast ja festivali lõpetab njuv ansamblil Amsterdamist. Siin on kavas Toivo Tulevi tonkaal him to rolli ja Eesti publikule kindlasti tuttav lugu, tan tunnilt Ring nelja tria, dirigendi ja publikuga, mida mõni aasta tagasi esitas nüüd ansambel ja nüüd on võimalus kuulata selle esitust. Lugu tellinud ansambli poolt ka lõppkontserdist teeb klassikaraadioülekande, see algab kolmapäeval kell 19 30. Poolas tegutsev fond Po Kranich on omistanud Arvo Pärdile piirideülese inimese kli tiitliga käib kaasas kohustus tutvustada kahe aasta jooksul helilooja loomingut, kõneleb fondi projektijuht praažišesca, keda vahendab Marius Peterson. Selle preemia annab siis välja Seines tegutsev pogranitse fond ja see progranisson sõna, mis on eesti keelde tõlgitud piirideülene siis fond, tema selline tegevusala on just selliste piirialade, erinevate inimeste suhtlemine kultuuride vahel rahvuste vahel just Kesk-Ida-Euroopas, et nende tegevus siis toimub läbi väga erinevate väljundite, nii kirjastustegevus kui siis ütleme noortega tegevus või lastega tegevus või siis teatrimuusika tegev ja nende eesmärk läbi selle kõige on tekitada sellist tolerantsi erinevate rahvaste vahel ja tutvustada nagu teist või minust erinevat ja õppida seda nagu hindama ja tundma ja on maailmas selliseid inimesi, sellises tegevuses on sellised omamoodi noh, suunanäitaja ja nendele inimestele, siis tahaksime me omalt poolt nagu tähelepanu tõmmata ja seetõttu antakse välja sellist tiitlit piirideülene inimene Tedudvagiga pogranni Chani. Eks isalendan materiaalne auhind nüüd, mis ka Arvo Pärdi loomistatakse ei ole seotud otseselt mingisuguse rahasummaga, aga meie võtame selle auhinnaandmisega endale kohustuse seda laulda, Plaati tema loomingut siis tutvustada võimalikult paljudele inimestele Kersnevate tuhantroviga bobile Nizzaldastava kitsaski passimine, korda sai siis selle auhinna Ješifitsovski, poola poeet on siis ka suurepärane tõlk, kirjandusteadlane, kes tõi esimesena siis nagu tõelisemad päeval keelega, sellise inimesena Sultsi loomingu teisena sai siis sellesama tiitli tooma Sven Slova, Leedu omakorda poeet ja tõlkija. Ta on ka siis slaavi keelte ja kirjanduse professor. Bagrannitsa ja tema siis omakorda käsitles väga põhjalikult piirialadega seonduvaid. Turgiga Tograniitsapses nats, arva Berdagi sel aastal otsustasime piiriülese inimese tiitli anda siis Arvo Pärdi läheb meie jaoks andas piire ületav inimene oma loomingus, sest oma muusikat luues ammutates nii ida kui lääne muusikast Shatsongi Adrnašans torus mehhtraditsi ringini respektiga erinevatesse religioosse muusika liikidesse šansse. No vot, rähn, jää, murdagi religiin ei moski tuha, loob ta siis sellise kaasaegse religioosse või vaimse muusika, see, mis nüüd Seines toimuma saab, siis novembri alguses üle nädala vältav kohtumine, kus saavad kokku väga paljud suurepärased muusikud kus kantakse väga palju muusikat. Räme huuled, Tseek Rusnalt jäävann, see nädalane pidu siis on avalöögiks läbi kahe aasta vältavalase sündmuste reale, mis siis ongi pühendatud Arvo Pärdi loomingule ja tema loomingu tutvustamisele. Poola-Leedu lähedal asuvasse seni linnakesse kogunenud 27. oktoobril, siis 30 noort muusikut Ida-Euroopa riikidest ja tööd alustav noorteorkester saksa dirigendi Andres keeleri juhatusel kes on Arvo Pärdiga koostöös välja töötanud meistriklassi plaani, kuidas tutvustada noortele muusikutele Arvo Pärdi loomingu interpretatsiooni. Lõpuks järgneb orkestri tööle Kontsert sealsamas linnas ja orkester jätkab ka tööd kahe aasta jooksul. Lisaks noorteorkestrile esineb seal nädala aja jooksul ka hiljed ansambel Leedu Kammerorkester Saulius sans tätskise dirigeerimisel ja peale tseremoonia orkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. Osalema peaks ka eesti pianist Marit Gerretz-Traksmann ja kaheksandal novembril toimub kontsert, kus kantakse ette Ida-Euroopas tegutsevate heliloojat pühendusteosed Arvo Pärdiga. Nende seas kõlab ka Toivo Tulevi beebilõust, nende kool ja kaheksandal novembril toimub preemia piirideülene inimene, pidulik üleandmine Arvo Pärdi-le. Selleks, et piirideülese inimese ideed veelgi paremini edasi anda, toimuvad kontserdid Arvo Pärdi loomingust erinevates sakraalehitistes lisaks kirikutele ka sünagoogis ja basiilikasse. Nädala jooksul on avatud ka mitmed näitused Arvo Pärdi päevikutes ning noodiraamatutest ja näidatakse ka ulatuslikku ülevaadet Pärdist kõnelevatest, filmidest ning ka filmidest, kuhu Arvo Pärt on muusikat kirjutanud. Eelmisel pühapäeval kulmineerus Londonis rahvusvaheline koorikonkurss Let Bible Sing. Konkursi finaali pääses mitmete eelvoorude alusel 10 koori. Esmakordselt, tegelikult oli finaalis esindatud ka koor Eestist. Eesti televisiooni lasteekraani muusikastuudio lastekoor Aarne Saluveer. Tusel esitas Arvo Pärdi ja Veljo Tormise muusikat. Lastekooride kategoorias toodi koju teine koht. Esimese koha sai Lätti Riia katedraali koorikooli lastekoor aera Pirsina juhatusel. Briti ringhäälingukompanii BBC poolt 1966. aastal loodud konkursi eesmärk on propageerida koorimuusikat raadioeetri vahendusel ning konkursist saavad osa võtta ainult amatöörkoorid. Euroopa Ringhäälingute liidu poolt komplekteeritud kuueliikmeline žürii hindas laval esinejaid raadio stuudios kuulates, püüdes anda võimalikult raadiokuulajatele pärast hinnangut täiskasvanute kategooria esikoha pälvis Kopenhaageni kammerkoor Michal pojesseni juhatusel ja noortekooride kategooria võitleks ungarlastel tütarlastekoor promuusika. Teenessa poo dirigeerimisel pälvis lisaks sellele ka peapreemia rändauhinna hõbedase roosikarika. Järgmine kurss Lehtse Pipilsing leiab aset 2005. aastal Kölnis. Uudis rahvusooperis Estonia. Rahvusooperi nõukogu valis uueks loominguliseks juhiks Arvo Volmeri, kelle tööleping jõustub esimesest augustist 2004. Oktoobrikuu lõpul juubelit tähistav Eesti Muusikaakadeemia professor Lilian Semper annab homme kontserdi koos praegu Kuopio linnaorkestri viiulirühma. Kontsertmeistrina töötava Mati Kärmas ega kavas on Beethoveni ja partokisonaadid. Kontsert toimub homme kell 17 sarjas akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis. 22.-st kuni 24. oktoobrini toimub Vanemuise kontserdimajas Tartu esimene rahvusvaheline džässifestival Tartu džäss Vikerkaar. Kolme mahuka kontsertõhtu jooksul astuvad publiku ette üle 70 džässmuusiku üheksalt maalt. Kuidas tekkis aga idee korral ta sellist festivali Tartus festivali peakorrale Ta ja Vanemuise kontserdimaja produtsent Merle Kollom. Idee tuli sellest, et möödunud aasta kevadel istus Vanemuise kontserdimajas ümarlaua ümber tatart kultuuriürituste korraldajad nii Vanemuise teatri poolt lauluväljakult meie majast ja ka mujalt ja leiti, et selline kaalukas rahvusvaheline sündmus Tartus puudub ja kuna oli ka lehe veergudel väga palju juttu olnud, sellest, et kasu, kunagised Ta on väga populaarsed levimuusikapäevad ja ka tudengidžäss, et see on kõik kuskile ära kadunud ja siit see idee tuligi. Kuna Tartu on siiski väga vaimne linn tänu ülikoolile ja siinolevatele professorid tele ja tudengitele, siis miks mitte teha just nimelt džässifestival, sest meie kaheaastane kogemus džässisaali kontsertide korraldamisel näitab, et huvi taolise muusika vastu on väga suur. Tartu esimesel džässifestivalil saab kuulda esinejaid Eestist ja ka külalisi välismaalt. Esinejad siis eesti muusikute poolt on siis meie kõige nimekamad džässmuusikud nagu Lembit Saarsalu, Raivo Tafenau, Villu Veskiga, ICOM ansamblit, aga, aga ka Tõnu Naissoo naissoode perel on eriline tähelepanu pööratud. Me püüame seda festivali teha vaatamata sellele, et ta on rahvusvaheline, väga armsasti ja Eesti-keskselt. Ja festivali teine päev kannab pealkirja kummardus Uno Naissoo-le, et teadvustada tema väga suurt tööd džässialale eesti muusikas üldse. Ja lisaks siis väga tuntud eesti muusikutele on ka nooremaid soliste nagu Sofia Rubina, Helin-Mari Arder ja välismuusikutest on valik tulnud suures osas tänu minu reisile käesoleva aasta veebruaris Ameerikasse maailma suurimale džässifestivalile skannab Lionel Hamptoni nime ja eks ma siis seal kuulasin, kes mulle väga meeldib, miks mitte tuua siis kõige nimekam staar sellelt festivalilt Fredi Gol Fredi kooli kvartett Ameerika ühendriikidest täpselt niimoodi. Kõik eestlastena teame väga hästi tema venda nägin kõõljaga paralleelselt oma vennaga ta kogu aeg olnud tipus ja nende pere on üldse olnud väga muusikalembene. Mitmed neist on olnud muusikuid ja, ja see tema kodus on olnud ikkagi maailma džässmuusikud igapäevakülalisteks ja see, et ta seda hõngust meile siia kaasa toob, see on kindlasti väga nauditav ja ta on väga heas vormis ja tema häält peetakse džässimaailmas üheks hinnatumaks. Rahalisi on ka Soomest, Saksamaalt, Venemaalt, Taanist, teise suurkujuna võiks nimetada Severy põõsalot Soomest. Vaatamata sellele, et on alles noormees, on ta Euroopas üks kõige hinnatum vibrofonimängija. Usume seda pilli väga tihti ei kohta, et seal on kindlasti põnev jälgida ja tal on isegi väga põnev hüüdnimi vibrofoni maag, tema salvestused on väga põnevad ja nauditavad. Samuti on rõõm taas näha eesti staabid timmi, kes on ilma teinud meie orelifestivalidel ja tema esinemisi koos tuues. Lembit Saarsaluga on korduvalt nimetatud selle festivali maiuspalaks, sest sellel suurel pillil mängib nagu, nagu see oleks imelihtne. Venemaalt on tõeline üllatus, on noormees Maximne kraaso suupillimängija Venemaalt veel on Leonyydwinskeevits, keda on korduvalt tunnistatud Venemaa parimaks džässpianistiks ja tema on sedakorda koos oma poja Nikolajev inskeevitšigaks ja olemeid muusikute valikul tõepoolest keskendunud ka oma lähinaabritele. Lätist on tulemas üks väga põnev koosseis, next, saksofonikvartett ja siin võiks küll öelda, et džässis ainult tüdrukud, nad on kõik noored, kes õpivad, kes juba lõpetanud muusikud, aga Leedust on tulemas siis trumpe. D ja klahvpilliduo valeerivus, Ramoska ja ainus Paulauskas ja see on tõeliselt, et huvitav muusika, mida nad teevad. Tõeline džässi vikerkaar, kuulda saapa džässi, improvisatsiooni, orelil trompetit, saksofoni, vibrafonil, klaveril, kas sellepärast džässi Vikerkaar või millest see nimi minu käest isegi on küsitud, et meil on olemas jazzgaariat just nagunii väga sarnane. Tegelikult ma kordagi ei mõelnud, et ta on sarnane, minu jaoks on kaar küllalt abstraktne mõiste, aga vikerkaar on see, mille pärast me kõik jääme seisma. Imetleme vaata kui kenad värvid, me soovimegi selle muusikaga pakkuda väga erinevaid värve, Vanemuise kontserdimajas toimuv džässi vikerkaar, džässmuusikafestival on natukene teistsugune festival, et me teeme väga palju segatud ansambleid ja seda mudelit nii-öelda, ma olen ka juba kirjeldanud, et lavale tuleb üks grupp, nendega liit, teine keegi läheb ära, keegi tuleb juurde ja nii edasi ja nii edasi. Et võiks nimetada tõesti, et kõik muusikud saavad kõigiga koos musitseerida ja iga õhtu lõpeb ka sõna otseses mõttes ühismänguga. Aitäh Merle Kollom selle intervjuu eest ja kõik džässmuusikahuvilised Vanemuise kontserdimajja 22.-st kuni 24. oktoobrini. Eesti riiklik sümfooniaorkester jätkab oma turneed Itaalias ja järgmise nädala alguses antakse kontserte teramascaldansaras ja Messinas, aga turnee alguses oli kaasas ka Sten Lassmann, kes andis kaks kontserti. Esimene neist toimus kaheksandal oktoobril Milanos ja teine heateistkümnendal oktoobril Campobassos. Sten Lassmanni esituses kõlas Tallinnaski kuuldud Prokofjevi teine klaverikontsert ja nüüd on meil telefoniühendus Sten Lassmanniga, kes hetkel täiendab ennast Pariisis. Ta vahendab oma muljeid kontserdi turnest orkestriga. Mõlemal korral võin ma üldiselt rahule jääda. Iga esinemine on täiesti erinev, et Eesti erinevaid tundeid tekitav enne ja pärast. Randma endast kuigi magatud eriti ei olnud, ei orkestriga keegi sellest hommikul vara oli, Eestist välja sõitsid esimene kontsert, neil aga see publik ja siis oli suur et üldiselt, ega ma ju tihti ei mängi kahele 1000-le inimesele meerid orkestriga. Et see oli väga-väga isegi tore kogemus, innustav tegur Campobasso sodiks sõnateatri sae huvitav oli see, et lava oli ettepoole kaldu, tuli sättida klaveri alla, tasakaaluks erinevaid ajendeid ja pärast tuli klaver laiskuses ikka alguses selline tunne, et pea hakkab ringi käima, et klaviatuur on kõige muuga, mis ümberringi on võrreldes nii väga kreenis. Aga noh, sõeliseni hakkab nalja tegev. Kas sul selle aja jooksul suhe orkestriga dirigendiks on kuidagi muutunud? Olin algusest peale on olnud parim mõeldav täielik arusaamine, vastastikune sügavus, tolerants, muidugi, tunne läks järjest paremaks, ikka harjub ära, kõigega ei hakka, sellise mastaapse teose puhul on iga kord avanenud väga palju erinevaid nüansse. Erinevaid asju juhtub lihtsalt nii häid kui ka natuke vähem. Häid. Hea on see, et kõik need kontsertid läksidki hästi. Mul on selline mulje, et minuga ikka ollakse rahul, et see on ikka teos, mida ma oskan mängida ja mida on väga hea meelega mängin. Novembri alguses on mul isaga Eestis kolm kontserti Pärnu linnaorkestriga isadepäeva kontserdil ja seal. Me mängime pula kahe klaverikontserti ja Sachsi loomade karnevali. Eesti muusikateaduse seltsi on juba aastaid kaunis komme korraldada oktoobris lehteri päev. Seekord toimus 13. oktoobril ja oli pühendatud Artur Kapi juubeliaastale. Kuulati kahte ettekannet. Seltsi staažikam liige, muusikateadlane Johannes Jürisson rääkis Artur kapist ku inimesest seostades seda tema heliloominguga ja Eesti Muusikaakadeemia professor muusikateoreetik Mart Humal analüüsis võrdlevalt üht Artur Kapi ja üht Mart Saare laulu samale Ernst Enno tekstile. Seltsi tegevusest tõi senine esimees Margus Pärtlas esile lisaks lehteri päevale kevadeti korraldatava Tartu päeva ja lisas. Nädalapäevad tagasi toimus teatri- ja muusikamuuseumis ettekandepäev eesti muusikutest Peterburis. Ka see oli muusikamuuseumil planeeritud koostööna muusikateadlase seltsiga samuti muusikateadlase selts, osalenud mitmete konverentside korraldamisel koos muusikaakadeemiaga, nii et inimesi on ju meie alal vähe ja siis peab mitmel alal korraga väljas olema. Lehteri päeva lõpus toimus muusikateaduse seltsi aastakoosolek, kus valiti uus juhatus ja juhatuse esimees. Uueks esimeheks sai Toomas. Vaimuliku rahvamuusikaansambel vara esitleb järgmisel nädalal oma esimest CD-plaat. Plaadil kõlavad vaimulikud, regilaulud ja rahvapärased koraalid kaasaegses ja oma näolises seades. Ansambel vara tuli kui neli aastat tagasi jõulude eel. Toonasest ühekordsest projektist on välja kasvanud omanäoline peamiselt regilaulu viljelev ansambel. Ansamblisse kuuluvad Anu Haamer, Aleksander Sünter, Priit Palja, Aare Tani. Laulude valikut kommenteerivad Anu Haameri, Aleksander Sünter. Eks see valik tekkis aja jooksul, et need lood, mis endases rohkem kõlama hakkasid, jäid, eks need sai sinna ka plaadi peale tehtud, sest muidu on kavast käinud igasugust erinevat muusikat lisaks plaadi peal esitatule läbi. Meie repertuaaris on siis nii seda vanemat regi värsilist laulu ja selle töötlusi, kui siis ka uuemat rahva pärast koraali viisi ja, ja ka nende siis meiepoolset nägemust, miks just vana regilaul vana rahvaviis? Selles on jah midagi sellist erilist rütmi ja sisetunnet, mis hakkab sinu sees helisema ja vot ei anna rahu enam nii kaua, kui oled selle looga enda jaoks siis jõudnud mingisse staadiumisse, kuni siis sellesse staadiumisse, et nad tundusid ka plaadi peale sobivat. Neid vanu regilaule lugedes või, või nendega kokku puutudes korraga avastasin, et milline on olnud meie esivanemate mõtteviis ja kui värsked või kui õiged mõtted, nagu selles muusikas ja nendes värssides kajastuvad, et see oli võib-olla sihuke kõige esmasem inspiratsiooniallikas ja noh, kui juba ükskord oli selline elamus kätte saadud, siis, siis oskas seda ka juba otsida, nii et võib-olla selle tõttu neid laule saadate ise. Kuuekeelne kannel, Tarbarma pill, trumm, vile, viiul, orel, kõik need pillid on siis kasutusel, nii ka Bill teatud mõttes on nagu mingid teatud emotsiooni või sõnumit kandev ja just orel seal kõrval on nendele rahvapillidele selline tasakaalustav vägisest orel, nagu justkui kannab seda sellist kirikliku ja võib-olla pisut konservatiivsemat emotsiooni ja toob siis see võib-olla hoopis mingi teise varjundi, kui siis sellised traditsioonilised rahvapillid nagu kannel ja parmupill ja võib-olla pisut traditsioonilisemat, kitarri ja vile. Et võib-olla nende pillidega Auduga tuleb natuke meie endi selline muusikaline taust esile minu meelest selle koosluse juures, aga huvitav, et Anu, kes on õppinud sellist Akadeemilisemat muusikat ja kirikumuusikat Priit Moppel, kes on suur iiri muusika, Raadik, tema siis mängib ka tinavilet ja selliseid asju, mina siis sellise rahvamuusikataustaga. Aare Tani on vist. Elleri kooli akadeemilise viiuliharidusega samas keeleiiri muusikat rohkem mänginud, et igalühel on erinev taust. Järgmisel nädalal, kui ansambel vara esitleb oma esimest CD plaati, kõlavad vaimulikud rahvalaulud ja kontsert toimub 23. oktoobril kell 18 Tartu Pauluse kirikus. Täna meenutame alustuseks hiljuti lõppenud preemiani festivali Saksamaal ja seejärel kohe ka Bonni Beethoveni festivalile, mis seal ulatunud Well sellessegi nädalasse. Bremeni festival toimus alles neljateistkümnendat korda, aga esinejaid on siin juba alati väga kuulsaid. Kui nädalal käis siin Monte Verdi maarjaVesbril laulmas ka meie filharmoonia kammerkoor, siis lõpunädalal oli koguni kolme erikavaga publiku ees Kristjan Järvi absoluutansambel New Yorgis. Kaks sügistav tagasi olid nad menukalt esinenud Hamburgi uue muusika festivalil Ingo mets Mahleri kutsel. Tänavu kevadel näiteks ka suure eduga Oulu festivalil Soomes. Nii Euroopas võib lindid aina näha ja kuulda. Üks kava Kristjan Järvi käe all nimi all plaad the floor. Niisiis Mark Anthony köisi kammerooperiga eripõrandal World Music ja džässisarjas. Teine kammershow, kus ansambel esitad kammerversioonis Mahleri neljandat sümfooniat ja debiicii fauni pärast lõunat. Seal ansambli omapoolsed muusikalised kommentaarid. Kui esimene kava tehtiku hospireemeri Deutsche kammerfilharmoonia solissidega, siis kolmas tuli pealkirja all araabia öö koguni koos araabia muusikutega, kellest tuntum marssel kaliit lauljana udi mängijana. Samas esinesid veel 18. sajandi orkester Frans Sprügianiga seal maailma kitarriansambel Lembi, siis jaan küll luuveer Marek minkovskiga või kolleegium vokaali hingent Philippe Erreweegiaga või Euroopa kammerorkester Thomas Engel broki käe all. Koos kuulsate sotsialistidega olid valikuvõimalused suured. Solistide hulgas tšintšilja kvartali. Anne Sofie von Otter, viiuldaja toomast. See, et Maire Briti helilooja Pieter Maxwell Davis oli Bremeni Filharmoonikute ette kutsutud, võtame oma Antarktika sümfooniad ja lõpetamas kontsentus, muusikus ja Schönbergi koor Viinist Nicolaus sarnonkuri juhatusel ettekandel alu kordsusena Schuberti oratoorium laatsarus. Traditsioonilist Beethoveni festivali helilooja sünniljas Vonnis käis uhkelt avamas prantsuse rahvusorkester peadirigent Kurt Matsuri juhatusel. Bonnis on olnud kena orkestrite paraad kohe seejärel Oslo filharmoonia orkester Manfred Hanekiga. Londonis Daniele kättigem, Hamburgi filharmoonia orkester, Ingo Mets Macheriga Berliini Filharmoonikute, Manchester Wolfgang sõjaväelisi juhatusele amsterdami kontsert, Kebow orkester, Filipp Herr veegi juhatusel isegi Tbilisi riikliku konserve, tooriumi, orkester ja muidugi oma Beethoven, Halle orkester ponnist nüüd Roman Koffmanni käe all ka Albanbergillu luu toodi välja Bonni ooperiga koostöös. Ja ikkagi sooloõhtutega. Kuulsused. Veteran Bruno Leonardo hell veri, sooloõhtu klaveril Fassilsay klaveriõhtu ning Ils jäärediino harmooniku ja hiliaalne ansambel veel nimetamata. Just hilja kombel osales kolmapäeval, 15. oktoobril Arvo Pärdi austamistseremoonial-Inglismaal Arhanis. Kuiver kuulutati auväärsete traditsioonidega Dirhami Ülikooli audoktoriks. Selleks puhuks kirjutas Arvo Pärt Arkhami ülikoolile ka uue haka bella teose mahust oli made kood mille Cisciliaalne ansambel maailma esiettekandele teinud. 11.-st sajandist pärit kuulsas tar katedraalis on Pärdi muusikat mitmelgi puhul varem kõlanud ülikooli muusikaühingu muusikon algatusel. Näiteks 98. aasta sügisel, kui filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestrit Tõnu Kaljuste juhatusel seal nii Pärti kui tüüri mängiti. Väga palju Pärti, laulnudki yard. Ansambel on varenesi Ta kaantele toonud kolm tema teost, sealhulgas Berliini missa. Uuel nädalal alistab New Yorgi filharmoonia orkester peadirigent Floorin majanduses selligejal Filharmoonikute Beethoveni festivali. Nendele kavadele tehaksegi proovid avalikeks igale kavale üks päevane proov. Õhtuse kava esmaesituse eel. Oktoobrisse mahub nii erinevad kava, kusjuures sümfooniat avamängude kõrval on Beethoveni Igalühel vöörikontserdil erissolist. Ja nii alustab number ühega teisipäeval Rudolf pinder Austriast. Teise klaverikontserdi solistiks tulevad Christian Sahharies kolmanda solistiks debitandina nooruke itaallane, seal luuka kassiooni. Neljandas soleerib poole pianist Christian Zimmerman kõikavad järjest Lorimas Eli käe all. Aga sel nädalalõpul teeb oma debüüdi New Yorgi filharmooniaorkestri ees lahti sümfooniaorkestri peadirigent Osmo vänska. Publiku oodatuna tuletas solistiks taas hispaania pianist, tänavu juba 80 aastaseks saanud madam Alicia nendele Rootsi. Ja ta mängib Haydni klaverikontsertide tuur. Ja siis defalia ööd Hispaania aedades ja karniilseni Viies sümfoonia, mida Osmovenskan järjekindlalt mitmel pool juhatanud. Kontserdid üleeile, eile ja täna. Aga üheksandal oktoobril jõudis Sapromoodsas kita ära hallis lõpule lahti sümfooniaorkestri seitsme kontserdiga jaapani reis lepp kontserdil kohal jaapaniorkestrite ühingu president. Ainuüksi lõppkontserti täiesti unustamatuks sündmuseks. Orkester sai tema suu läbi uue kutse. Niisiis kolmandaks jaapani reisiks. Sümfoonia lähti mängis saparas samas sarjas milles tulemas Peterburi filharmoonia orkester, Juri temircanovi, Cincinnati sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel. Nii ütles orkestrite ühenduse president. Algaval nädalal on kroonbergid tšellofestivali tipp päevad Saksamaal kui haripunkti jõuavad Pablaka sealsi 30 nendele mälestusaastale pühendatud üritused. Näitus, festused, kontserdid tas maestro distagalasterpovitši algatusel, kes luges selle festivali kui maailma parimate sotsialistide kohtumispaiga ettevõtmiste algataja. Ka sealsi mälestus juubele on toonud kohale senisest kuulsamaid kunstnikke kelledest enamus Rostopovitši kutsel ka meistrikursusi annavad Jaanus Starker sviitrit, pall, Harrišif, kõik väga erinäolised, suur kunstnikud, Restropowitzi õpilane Maria kliigel ja teised. Algul käisid kroonbergis koos vaid Restropowitzi enda õpilased. Mõni sügist tagasi kõlas seal ka Erkki-Sven Tüüri poolt David keeringasele kirjutatud tšellokontsert helilooja kohal keeringastrasse bovitši õpilasena, seda seal ette kandmas. Kroonbergija Tauluse kui festivalikeskuse kõrval viiakse mõni pidustuste 12.-st kontserdist ka Frankfurt Maini ääres. Lisaks pillide ja poognate näitused, pillimeistrit esitamine. Üks kurvem peade läinud kuul suri 80-ga aastasena nimekas ungari päritolu viiuldaja ja dirigent kiibor varga kelle dirigendist poeg Silver varga meilgitud Ta Kibur varga debüteeris kümnesena. 12 aastaselt andis juba kontserte kõikjal maailmas. Ta repertuaar oli klassikalises romantiline aga seal olid ka paar Doc Bergia sönberg. 1949 asus tiiburvarrega Lääne-Saksamaale. 1964 asutas Šveitsis sioonis festivali peatselt ka kursused ning konkursijoon on olnud silmapaistev muusikakeskus siiani. Oktoober on toonud mitmeid huvitavaid maailma esiettekandeid meie nüüd festivali ja Arvo Pärdi uue teose kõrval tarhamile mõnel teiselgi suurelt maestroks Iztof nende retskil. Tänavusel juubileril tuli viini sihveräänis esiettekandele Adaadio tšellole ja orkestrile. Stiislavrosterbowitzis. Keerimisel esitasid selle Viini Filharmoonikute ja dirigent Zeitši otseva juhatuselt. Stockholm, siis kõlas eelmisel reedel esmakordselt Sophia Cube tuulina kontsert pajaanile ja orkestrile raadio sümfooniaorkestri peadirigent Manfred Hanek, solistiks meilgi kaua tuntud Friedrich Lipp. Ja esiettekandeks peetakse Saksamaal ka Wagneri poja Siegfried Wagneri taas ühe ooperi esmakordselt välja toomist. Urla sügisfestivalil. Sigrit Wagneri ooperi nimi on Rainulphia Adelaasija. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Helena Tulve, Mirje Mändla, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saate salvestas helioperaator Katrin maadike. Toimetas Kersti Inno heliga ja jälle tuleval laupäeval kuulmiseni.