Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, neljandast juulist, stuudios on Kai Vare. Eesti eksportijad peavad valmis olema uueks majanduslanguseks, sest paljud riigid kärbivad kulutusi tähendab nõudluse vähenemist, hoiatavad asjatundjad. Poolas on presidendivalimiste teine voor. 900 noort alustas täna malevasuve, majanduslangus on kärpinud ka maleva võimalusi, aga maal leidub ikka hooajalist tööd. Noored ise raha malevas kõige tähtsamaks. Jaanus peet ingerisoome laulu ja tantsupidu. Ingerisoomlaste arvates on neil püsida aidanud tihe seltsi ja kultuurielu. Viljandis korraldati esimene mahetoodete väljamüük. Eesti inimesed on mahetoodetega tuttavad, kuigi väga elavat huvi täna üles ei näidatud. Tooted on tavatoodetest veidi kallimad, sest nende tootmine on kulukam. Karepal Sablitse Talumuuseumis saab näha Hannes Starkopf, Terje Ojaveritöid. Nende taiesed on esimesed ka sügisel avatavas skulptuuri pargis. Ilm on meil kuiv, sooja on öösel üheksa kuni 15, päeval 22 kuni 30 kraadi. Viimastel nädalatel on tulnud mitmeid teateid, et lääneriikide tasahaaval taastunud majanduskasvu hakkavad pidurdama eelarve kärped ja ergutuspakettide lõpetamine. Indrek Kiisler uuris, mida see tähendab Eesti majanduse ja eksportijad teoks. Majandusanalüütikud on hoiatanud, et majanduskriisi alguses ja sügavamas põhjas riikide valitsuste poolt tarbimisse paisatud rahad lükkavad tegelikke probleeme vaid edasi. Ja nüüd on see aeg käes, kus tuleb hakata laenuraha tagasi maksma. Mitmes riigis tehakse eelarve kärpeid ning need omakorda vähendavad tarbimist. Kas see tähendab, et Eesti toodete ja teenuste järele rajada ka nõudlus väheneb? Seega ka Eesti majanduse taastumine aeglustub. Majandusteadlane Heido Vitsur on selles kindel. Kahtlemata sellepärast, et meie majanduse taastumine, nii palju kui seda on olnud, on põhinenud välisnõudluse kasvul, sest sisenõudlus meil on ju siiamaani veel olnud miinuses ja nõudlus maailma turgudel väheneb ja väheneb Eesti ekspordile. See ei ole üllatus ju, sest oli teada, et need toetuspaketid, mida tähtsamad riigid väga ohtralt maailma majandusele andsid, aitavad ära hoida Terava kriisi, kuid ei lahenda majanduse tasakaalustamatuse küsimust ja praegult lihtsalt võlga maailma majanduses liiga palju. Ja kui võlgu tasutakse, siis tarbida ei saa. Ka SEB analüütik Peeter Koppel kinnitas, et maailma majandus liigub niinimetatud w joont mööda mis tähendab, et ees on taas langus. Kas aga Eesti ettevõtted lähevad uuele välislangusele vastu tugevamana kui eelmisele kriisile? Ja me läheme kindlasti tugevam sellepärast et ettevõte on efektiivsemat, kohati tootlikkus on paranenud, see palgatase, mida makstakse, ei ole enam nii nii jääta. Ebarealistlik, palju efektiivsemaks on mindud ja seetõttu ollakse võib-olla ka uuteks tagasilöökidega paremini valmis. Heido Vitsur aga nii optimistlik ei olnud. Kui jätta väikeettevõtted ja mikroettevõtlust kõrvale, kus see toodang, mida pakutakse, on iga päev uus ja igale kliendile uus siis me teame ju, et selliseid suuremaid mõjusamaid ettevõtteid töötleva tööstuse poolt Eestisse rohkem ei tulnud, kui Telcotex taastas oma tootmise. Ericsson toimetas siin edasi. Peeter Koppel ütles, et majanduspinged viivad varem või hiljem ka poliitiliste probleemideni. Neid lubadusi, mis on sotsiaal-haridus-meditsiinisüsteemi osas antud, et neid ei olda lihtsalt võimelised täitma. Ees seisab kokkuhoid, ees seisavad reformid ja inimesed kindlasti selle üle õnnelikud Euroopas olema ei saa. Poolas on presidendivalimiste teine voor, vastamisi on praegune presidendi kohusetäitja Bronislav Komorowski ja opositsioonijuht Jaroslaw Kaczynski. Ennetähtaegsed presidendivalimised korraldati seetõttu, et senine president Lech Kaczyński hukkus lennuõnnetuses. Arvamusküsitluste järgi on toetus Komorowskile mõne protsendi võrra suurem, kuid viimastel päevadel on hukkunud presidendi kaksikvend Jaroslaw Kaczynski toetajate hulk kasvanud. Finantsturgudel loodetakse lovski võitu, sest arvatakse, et tema koostöö peaminister Donald Tuskiga sujuks paremini, mis aitaks kaasa eelarvepuudujäägi vähendamisele ja majandusele taastumisele. Investorid kardavad, et Kaczyński paneks veto majandusreformidele nii, nagu tegi tema kaksikvend. Kaczynski võidab valijaid konservatiivsete katoliiklike väärtuste eest seistes. Ta on avaldanud ka vastuseisukuludele õppimisele ning ei usalda suurettevõtteid Euroopa Liitu ega Venemaad ning need seisukohad meeldivad eakamatele vaesematele ja maapiirkondade valijatele. Komorowski meeskond on mures, et suvine aeg ja hea ilm tulevad kasuks just Kaczynskile sest Komorowski, nooremad ja edukamad valijad on ilmselt puhkusel ega osale. Seetõttu võib olla valimistel. Samas näitas tänane valimis käivet seitsme tunniga osales 26 protsenti valijatest mis on suurem protsent kui esimeses voorus sama ajaga. Valimisjaoskondade teatel on sajad tuhanded-tuhanded inimesed ka teada andnud, et hääletavad kodupaigast eemal. Praegu on valimisjaoskonnad Poolas veel avatud, esimesed uksesuuküsitluste tulemused selguvad pärast jaoskondade sulgemist. Pärnus peeti täna kahekümnendat ingerisoome tantsu ja laulupidu Eestis, Venemaal, Soomes ja Rootsis elab ligikaudu 50000 ingerisoome juurtega inimest. Neid ühendab keel, luteri usk, tants ja laul ning aktiivne seltsitegevus, kinnitas Eesti ingerisoome keskliidu esimees Toivo kavane. Toomas šalda käis pidu kaemas. Ingerisoome laulu ja tantsupeole Pärnusse tuldi ajaloolise Ingerimaa aladelt, Peterburi kandist veel Karjalast, Soomest ja mõistagi Eesti eri paigust. Meeleolukas rongkäigus suunduti Rüütli platsilt Vallikääru, kus järjekorras juba 20. ehk juubeli ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu. Pärnu ingerisoome seltsi eestvedaja Hillar Talvik. Iga lääne on üks väike rahvusgrupp, kes on suutnud ennast Eesti iseseisvuse aegu paremini organiseerida. Me oleme suutnud ennast. Mäe sai ta siiamaani, me saame aru, et kõik me oleme erinevad inimesed, aga meil on üks ühine ühinenud ja kultuur. Meil on eesti kultuur, meil on soome kultuur, meile osadel ka Venega toodame, teame, ühendab neid. See, et me oleme teeme ühist rahvusskulptuuri hingergentuurit. Peterburi kanistri buss Pärnusse 29, Inger. Sealgi osatakse oma juuri hinnata Peterburi ja Leningradi oblasti ingerisoome keskseltsi esimees Aleksander kirjanen. Meil on nii laulu kui tantsu, tulime kolme kollektiiviga, kui varem oli neid üksis. Tasahilju jagunevad väiksemateks osadeks. Esineme me kõik nii koos kui eraldi. Ingerisoome juurtega inimesi on eesti ingerisoome keskliidu esimehe Toivo Kabonen kinnitusel umbes 50000. Neist kolmest 1000 elab Eestist. Kuidas on suudetud juba 20 aastat järjest oma laulu ja tantsupidu korraldada? Toivo Kabonen. Tänu sellele, et meil on tugev organisatsioon, mis loodi juba 22 aastat tagasi ehk Eesti kennelliit, kuhu kuulub 11 seltsi me oleme ka esimene, vähemalt rahvus, kes sai kultuurautonoomia ja Eestis noh nii-öelda teoreetiliselt praktiliselt on sellele registreerimata töö käibki põhiliselt seltsidesse, meil on praegu 21 tähedas kollektiivi näiteks ja see arv on suurenenud. Sisuline töö käib seltsides ja me oleme üritanud aastakümneid oma tegevust nii-öelda suunata ja mõtestada. Kui pidu saab täna läbi ingerisoomlaste ajalooga, saab Pärnus tutvuda kahel näitusel. Estonia rohelises majas on üleval fotonäitus Ingeri maainimesed ja Lõuna tänaval asuvas ingerisoomlaste seltsimajas näeb pilte Pärnu seltsi tegevusest 20 aasta jooksul. Tallinnas kuulutati täna avatuks malevasuvi, juba traditsiooniliselt algas üritus malevlaste rongkäiguga Kanuti aiast raekoja platsile, kus noortele sõnad peale loeti ja nad heade soovidega teele saadeti. Kohal käis Evelyn Villers. Ligi 900 noort, peamiselt muuseas 15 kuni 18 aastat alustavad homme tööd malevapaikades üle Eesti. Põhiliselt korjatakse marju, värvitakse hoone Neid tehakse haljastus ja heakorratöid. Tallinnas vanalinnas aga müüakse välismaalastele turistibasse. Malevlasi tervitama tulnud Tallinna abilinnapea Janno Toom ütles, et oma teenitud raha annab ka iseseisvuse. Raha tuleb luua endale oma kulutate nii nagu peate vajalikuks. Müügil mõttes on eilne päev. Ma soovin teile head lilleri aga ärge seda palun, kuritarvitage. Õpilasmaleva juht Oliver Jakobson ütles, et malevasse pole mõtet argimuresid kaasa võtta. Kui te lähete sinna oma malevarühmadesse olete lihtsalt nii armsad. Olete vaba, olete lihtsalt sisetulevad pähe iseenesest väga head mõtet, mida teha oma eluga väga hea meloodiaga asutada oma rühmalaulud. Tulevad pähe väga hea mobiili oma rühma märgid noorima lippudega. Kärol Egle Kristiin ja nele sõidavad rakkesse maasikaid korjama. Oma teenistuse kavatsevad nad lihtsalt suvel ära kulutada, aga raha polegi malevas nende jaoks põhiline. Niisamamoodi vaja. Suure tööpuuduse taustal on muidugi hea kuulda, et nii suur hulk inimesi tööle hakkab. Aga maleva juht Oliver Jakobson ütles, et majandusraskused pole malevadki puudutamata jätnud. Aga sellele me eelarve on kõvasti vähenenud, siis noorte arv malevasse läheb, on vähenenud ainult seal paarisaja võrra. On mõned tööandja, kes ei saa tööd pakkuda, muna neil rasked ajad linal riigla, nemad ei saa meil nii palju toetada kui võib-olla varasematel headel aastatel toetanud, aga, aga meie läheme pea püsti, jalad sirgelt edasi. Viljandis toimus mahetoidu väljamüük, meie korrespondent Piret rist tähendab teadet huvi osalemise ostmise vastu oli kesine, kuid väljamüügil sai esmakordselt Eestis näha ja proovida, kuidas töötavad lauaveskid. Mahetoidu väljamüügil kaubelnud Tiina Klein rääkis meie raadiouudistele, et ostjatele ei pea enam nii väga selgitama mõistet mahetoodang. Küll aga tuleb tihti selgitada, miks mahetoodang kallimann. Sellepärast, et tootjal on kulud suuremad harimis, luud lähevad küttekuludele palju suuremaks, kui läheb näiteks see, kes mürgitab, et kui tavalist kartult pannakse maha ja teda mitte kordagi ei mullata, ainult pritsitakse siis tavakasvataja ja käib mürgipritsiga, siis mahekasvataja sõidab traktoriga ja kõik need harimised ja rästamised ja muldamised on vaja teha, et seda umbrohtu ei oleks ja samamoodi on ka teraviljaga. Ökoäke on see, millega siis sõidetakse. Tiiru mürgipritsi asemel esmakordselt Eestis tutvustati täna Viljandis mahetoidu väljamüügil lauaveskeid. Need on mõeldud terade jahvatamiseks kodus. Näiteks köögilaual miniveskeid tutvustanud Arvo Purga rääkis samalt lauaveskite vahendamise peale. Tuldi juba sellepärast, et Eestis on praegu väga populaarne leiva küpsetamine, teisalt on võimalik nende veskitega jahvatada ka kõige tavalisemad pudrujahu. Need on HIVi veskid, seda saab ise reguleerida, kivid on siin vahel ja siis saab keerata suurema fraktsiooni nagu kivid on siin nagu Nad, vesik, kivid ikka, ainult et väga miniatuursed, eks ole, sooned on sees ja, ja nii ta siis jahvatab. Ja nüüd, kui me tahame jämedamat fraktsiooni, siis see vahes võib suurem olla, kui tahame peenikest, keerame nii lähedale kui võimalik ja tuleb peenikene. Arvo Purga rääkis sedagi, et Eesti uuem trend on. Ostad talunikust, paar kotti rukist ja 500 siis ise veskisse, et värskest jahust leiba küpsetada. Karvas Arvo Purga, et ega lauaveskid päris veskimehi ilma tööta ei jäta. Piret rist. Viljandi. Richard Sakritse talumuuseumis Karepal saab ka sel suvel vaadata Sagritsed öid, kuid hilissuvel avatakse seal ka skulptuuripark. Esimeste skulptuuride autorid Hannes Starkopf ja Terje Ojaveri näitavad talumuuseumis praegu oma paremaid töid. Ago Gaškov annab teada Kalamad aluseliselt saarlaste talumuuseumis Karepal on Hannes Starkopf ja Terje Ojaverinäitus, Hannes Starkopf. Tööd, need on vist siin kuus tükki, jah, või seitse, neid on isegi peaaegu 107, kui need väiksed vigurid hukka võtta, aga suuri figuure on jah, seitse, need olen ma ise. Minu pealt on nagu kipsvorm võetud ja siis lastikusse valatud ja annad, sellel näitusel installeerisin siia hoovi, aitavad siin seda aita püsti hoida ja, ja natukene tekitada sisehoovi teistmoodi muljet hakata siin suvel tegema ka skulptuure, mis siia jäävad. Mis tööd need on, tähendab, kummaltki meilt tuleb üks töönädalal, päeva jooksul saab ta valmis ettevalmistuseta nagu ateljees modelleerin ja, ja siis pärast tulen siia koha pealeta, plastikust teha ja paika panna kaasaegne, kerge, kerge materjal, odav, vastupidav idee tuli mul, kui me käisime sügisel siin jõe ääres vaatamas, teeb Facebook, rääkis, eks ole, et siin püütakse palju silmusid silmu jõgi ja siis tulebki üks niisugune suure korralik silm. Karepal Kalamäe talus on teie näitus hõljasteri olever. Räägime sellest näitusest, mis näitas. Veispakk ei mul niisuguse toreda ettepaneku juba talvel hästi, imelikke Aetmine oleksid esimene, kes teeksin siin lõksoppi korras, püsi täies ja enne seda eksponeeriksin siis oma parimaid tõi ka siin ruumides valisin selleks oma viimase näituse siis julguse, pruutia, petete detants ja tõin selle täispikkuses nii-öelda püünele, mõningad kahtlused mul olid, kas niuke pepsi, kunst sobib nii arhailist keskkonda, aga kuna ma leidsin, et ka minu, see järgmine PS siin objekt, mis jääb püsivaks, on hästi just selle teemaga seotud teatud aega ja olla selles taas, et siis ma arvan, et sama näites sobib küll siia sellesse Kalamäe tallu. Ja ilmast, ilm on meil sajuta, öösel on sooja üheksa kuni 15, päeval 22 kuni 28, kohati 30 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.