Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, viiendast juulist. Mina olen Mall Mälberg. Eesti internetis on alanud uus järk, nüüdsest saavad e-lõpulise domeeninimesid registreerida ka eraisikud ja välismaalased. Eesti väikesaarte elanikud ei saa korralikult kätte arstiabi. Enamasti on see korralduslik küsimus, öeldi Vormsil toimunud saartekogul. Kaitseressursside amet ootab sel nädalal ajateenistusse 1000 kuut. Tahad uut kutsealust? Kuperjanovi jalaväepataljoni väisanud kaitseminister Jaak Aaviksoo märkis, et üle kuule, sealsetes värsketest ajateenijatest soovisid teenistust alustada vabatahtlikult. Euroopa ravikindlustuskaardiga ei pea Eesti ravikindlustatu Euroopa Liidu riiklikus arstiabisüsteemis oma arstiabi eest ise kohapeal maksma, kuid on kulusid, mida haigekassa ei korva ja seepärast on hea teha ka reisikindlustus, ütles Eesti haigekassa välissuhete peaspetsialist Linda. Sassi on. Tallinnas saab nüüd otse Ateenasse lennata. Hooajaline lennuliin töötab 16. augustini Pärnus, mis algab täna. Igasuvine Ostrahhi festival. Avakontserti juhatab Kristjan Järvi, kes on siin oma balti noorte Filharmoonikute orkestriga. Lõppkontserdi ja kogu festivali peakülaliseks on Poola heliloojaks Iztopenderetski. Poola presidendivalimised võitis prantslane, Komorowski kõlas peaminister ja president samast erakonnast, mis peaks tagama stabiilsuse riigi valitsemises. Kreeka luga täita eelarve kärpeplaani. Esimese poolaastaga vähendati puudujääki 42 protsenti. Ilmajaama saatel sai täna löödud selle suve kuumarekord, Valgas mõõdeti sooja 29,9 kraadi. Homme kergelt pilves ilm, mitmel pool sajab vihma, sooja tuleb 22 kuni 27, kohati 30 kraadi. Täna keskpäeval registreeris omanimelise e-lõpuga domeeninime majandusminister Juhan Parts. Eesti internetis on alanud uus ajajärk. Janek Salme jätkab. Nüüd saavad lõpulise domeeninimesid registreerida ka eraisikud ja välismaalased. Eesti Interneti sihtasutuse juhatuse liige Jaak Lippmaa. Registreerida saab igaüks, registreerida saab niipalju kui soovald registreeri saab igasuguseid nimesid, sellel mööndusega et ei tohi kahjustada kolmandate osapoolte huve. Ja kõige suurem muudatus ilmselt on see, et on sisse viidud nüüd registripidaja institutsioon ehk siis on ta siis internetiteenuse pakkuja või, või anda spetsiifiliselt selleks loodud ettevõte. Siis see on oluliselt lihtsam. Ühtlasi muutus ee domeeninime registreerimine tasuliseks ja tähtajaliseks. Registreeringut tuleb uuendada aasta möödudes. Eesti Interneti sihtasutuse juhatuse esimees Marek-Andres kauts. Lõppkasutajale see tasu kujuneb registripidajate konkurentsis. Registripidajad domeenide haldamine on kahetasemeline uue korra järgi, mis tähendab seda, et domeeni registreeritakse registripidaja vahendusel, kes on siis telekomiettevõtted, interneti majutusteenuse pakkujad ja kes omavahel veerivad ja konkureerivat ka seda tasu osalise tasu kujunebki siis registripidajate konkurentsis. Tänase seisuga võib öelda, et see jääb kuhugi 350 kuni 400 krooni vahele. Uutele domeeni reeglitele üleminek hõlmab ka kõiki vanade reeglite järgi registreeritud e domeeninimesid. Kõik senised domeeninimede omanikud peavad need kuue kuu jooksul ümber registreerima. Praegu on Eestis registreeritud umbes 79000 e lõpulist domeeninime. Vormsil aset leidnud Eesti saarte kogu üldkogul tõusis peamiseks teemaks tööturu ja tervishoiuteenuste halb kättesaadavus väikesaartel. Toomas šalda. Eesti saarte kogu, seekord Vormsil korraldatud kahepäevase üldkogu töös osalesid kõikide saarte esindajad, Vormsi elanikud, saartel elavad noored, kohal olid poliitikud, ametnikud, spetsialistid. Väikesaarte elanike üheks peamiseks mureks on arsti ja vältimatu abi kättesaadavus. Eesti saarte kogu eestseisuse liige reetkokovkin. Selline koordineerimatus peab olema nüüd lõpetanud, tõepoolest Eesti riigil on ressurssi seal häbiasi, et siiamaani kihnu pakkus välja isegi võimaluse, mismoodi seda teha, et näiteks hädaolukorras lähebki koordineerimine üle päästeteenistusele ja täiesti sees on see, ütleb, et missugune kaater, missugune helikopter, kuhu, mis kellaajal läheb ja, ja siis asi saab kiiresti lahendatud, et inimeste elu on ju igatahes kaalul. Et arstiabi kättesaadavus on väikesaartel riigi poolt tänapäevasel tasemel korraldamata, tulime nendega poliitikutel. Riigikogu saarte ühenduse aseesimees Mark Soosaar. See on kõigil saartel see probleem, et vältimatut abi on väga raske sinna praegu saada, sellepärast et riigil ressurssi on, on piirivalve, on politsei oma kaatritega ja laevadega ja kopteritega ja muidugi on ka kiirabi oma autodega ja tehnikaga ka omavaheline side ja koordinatsioon on ikka alla igasugust arvestust ja see on ainult korralduslik küsimus ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler pidi ka täna siin tunnistama, et ka näiteks siseministeeriumi ja kuigi majas, eks ole, lõppude lõpuks siseministriga veel on, eks ole, kontakti mingisugust, aga, aga näiteks sotsiaalministeeriumiga tervishoiukaevanduse kontakt peaaegu olematu, eks ole, et nii, et seda koostööd on vaja ikka kohe kindlasti teha seda ressurssi paremini kasutada, sest meretaguste asjadega on nii, et ei ole mitte ühtegi ideaalset, et sõiduriista, mis toimiks kõigil aastaaegadel ja kõigis looduslikes tingimustes loetakse, et helikopter on see kõige kindlam minna haiget tooma, aga me ju teame väga hästi, kuidas siin ülemöödunud talvel Kihnust helikopter tuli lastega ja ei saanud Pärnu lennuväljal maanduda ja pani Audrusse põllu peale seltskonna maha. Mitte vähem teeb väikesaarte elanikele muret tööturuteenustega seonduv reetkokovskin. Inimesed ütlesid väga õigustatult, et tegelikult need nõustajad ja tööturuspetsialistid, et need on kadunud väikesaartelt ja saartelt üldse kipuvad kaduma. Ja inimene selleks, et saada nüüd seda nõustamist või saadud teenust kätte, peab tegelikult sõitma siis suuremasse linna või mandrile see tähendab seda, et kui inimesel on tõesti raske raskus käes ja tal on, on, on leivaraha napib, siis ta peab seda raha siis ka veel raiskama transpordi peale. Lihtsam on ikkagi see spetsialist tuua perioodiliselt hädaabivajajate juurde, kui, et lasteaialt kümnetel inimestel sõita siis spetsialisti vahet. Ma arvan, et selle asja saab koera korraldada. Lähiajal läheb väikesaarte probleemide osas valitsuse ja riigikogu poole teele nõudlik pöördumine. Jätkame välisuudistega Uku Toom. Poola presidendivalimised võitis senigi riigipea kohustusi täitnud Bronislav. Komorowski Komorowskid toetas ligi 53 opositsiooniliidrit Jaroslaw Kaczyński 47 protsenti valijatest. Kaczynski tunnistas lüüasaamist juba eile õhtul pärast lävepaku küsitluste tulemuste avaldamist. Komorowske on peaminister Donald Tuski erakonnakaaslane. Poolas juhib poliitikat valitsus, kuid presidendil on õigus esitada ja vetostada seaduseelnõusid. Samuti nimetab president parlamendi heakskiidul ametisse tähtsamaid riigiametnike ning tal on sõnaõigus nii riigi välis- kui kaitsepoliitikas. Aasia majandusühenduse tippkohtumisel Astanas allkirjastati avaldus Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliidukoodeksi jõustumisest. Venemaa president Dmitri Medvedjev ütles, et Venemaa ja Kasahstani suhetes jõustus koodeks juba esimesest juulist. Kolmepoolselt jõustub see kuuendast juulist. Kuigi lepingule kirjutati alla, nenditakse, et riikide vahel on veel mõned erimeelsused Valgevene vastu eksportollidele vastastikuses kaubavahetuses. Venemaa asepeaministri Igor šovalovi sõnul jääb aga enne ühise majandusruumi väljakujunemist osapooltel õigus eksporditollid kehtestada. Tolliliiduga ühinemist kaaluvad veel kaks endist nõukogude liiduvabariiki Kõrgõstani Tadžikistan. Kreeka rahandusminister Georgi Papa Konstantinoopol ütles täna, et valitsus on täitnud esimesel poolaastal eelarve kärpimise eesmärgi vähendanud eelarvepuudujääki ligi 42 protsenti. Esimese kuue kuuga oli puudujääk 11,5 miljardit eurot, mis moodustas 4,9 protsenti SKP-st. Mullu samal ajal oli puudujääk 19,7 miljardit eurot. Minister ütles, et aasta lõpuks on eelarvepuudujääk võimalik saada 8,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist, nagu oli kavandatud tööpuudus. Lätis on jätkanud vähenemist, tänase seisuga oli see 15,6 protsenti. Nii teatas Läti tööbörs. Esialgsetel andmetel oli juulis registreeritud 176400 töötut. See on veidi üle 2000 võrra vähem kui juuni lõpus. Suurim töötus valitseb Latgale, kus on töötav 22,4 protsenti majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Kõige vähem töötuid on Riias. Läti töötus hakkas kahe aasta jooksul esmakordselt vähenema aprillikuus. Türgi ähvardab katkestada diplomaatilised suhted Iisraeliga, kui juudiriik ei vabanda oma eriüksus laste rünnaku eest Gaza blokaadist läbi murda üritanud laevadele. Nii ütles Türgi välisminister. Türgi õhuruum on kõikidele Iisraeli sõjalennukitele suletud juba 28.-st juunist. Keeldu võib laieneda ka tsiviillendudele, hoiatas minister. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on varem vabandamise välistanud, öeldes, et Iisrael ei pea vabandama enda kaitsmise eest. Kaitseressursside amet võtab sel nädalal ajateenistusse 1600 uut katet kutsealust, mis on korraga suurim arv kutsealuseid sel aastal. Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvub sel nädalal kutsealuste vastuvõtuga kaitseväe väljaõppekeskustes ning väisas täna Kuperjanovi jalaväepataljoni ministrit küsitles Janek Salme. Kuidas olete rahul väljaõppetingimustega, mis on ajateenijatel praegu Kuperjanovi jalaväepataljonis? No ma arvan, et Kuperjanovi pataljoni on igati põhjust eeskujuks tuua oma infrastruktuuri ja üldise teenistustingimuste. Tasapisi on on ka teised väljaõppekeskused meil renoveeritud ja uued kasarmud sööklad ehitanud, aga Kuperjanov on võib-olla esimene terviklik linnakus. Üldiselt tingimused on päris head. Aga kõige olulisem võib-olla ei olegi mitte niivõrd, kui ilusad majad välja näevad, vaid missugune meeleolu ja missugune sisemine valmisolek on on siis õppekeskustel seal ajateenijate vastuvõtmiseks ja missugune meeleolud ajateenijatel endil ja, ja see ongi põhipõhjus, miks ma täna Kuperjanovi ja sel nädalal veel mõnda väljaõppekeskust külastada? Kui palju noori Kuperjanovi pataljonis teenistust alustab? No tegemist on eelkutsega ehk siis nende noortega, kes teenivad 11 kuud, täna saabus 135, homme veel 125 ja ülehomme 135, nii et kokku tuleb siia 400 noore mehe alla ja enam-vähem sama palju lisandub veel kolme kuu pärast, nii et niisugused on need numbrid. Täna on esimesed saabujad kohal, varustus on välja jagatud, kõht on täis söödud ja meeleolu on üldiselt päris hea. Olete teatanud seda, et sel nädalal toimuva vastuvõtu käigus võetakse aega teenima need noored, kellest teenistuse käigus koolitatakse tulevased allohvitserid. Millised oskused ja omadused peavad ühel väljaõppinud allohvitseril olema? No eks seal peab teatud hulk juhikogemust või oskusi ja kompetentse olema, kindlasti on veidi kõrgemad nõuded haridustasemele. Päris selge on ka see, et keerukamate relvasüsteemide, miinipildujate agaaga, liikurmasinate opereerimine eeldab täiendavaid oskusi ja veidi pikemalt väljaõpet, nii et jah, eelkutsest on võib-olla Need, noored paremate oskuste ja ka muu ettevalmistusega kui järgmine põhikutsumine. Ja, ja seda on ka noorte meeste näost näha. Täna oli nende hulgas üle poole neid, kes vabatahtlikult on soovinud kaitseväeteenistust alustada ja teha seda just siin. Kuperjanovi pataljonis. Tallinnast saab nüüd otse Ateenasse lennata, lennufirma pioneer tegi täna esimese otselennu Tallinnast Ateenasse. Lennuki 142-st kohast oli täidetud 125. Selgub, et kõik reisivad Eesti inimesed pole veel teadvustanud Euroopa ravikindlustuskaardi olulisust. Ehk leitakse, et kui on olemas tervisekindlustus, siis pole kaarti vaja, on ikka, ütles haigekassa välissuhetes peaspetsialist Linda, sest see on Riina Eentalu-le. Euroopa ravikindlustuskaart annab Euroopa Liidu riikides reisides suurema turvalisustunde oma tervise suhtes sest selle kaardiga saavad Eesti haigekassa kindlustatud Euroopa liidus riiklikus arstiabisüsteemis abi samadel tingimustel kui nende riikide kindlustatud. Kuid paljud, kes reisivad, pole seda kaarti endale muretsenud. Missuguseid probleeme see kaasa toob, haigekassa välissuhete peaspetsialist Linda sassi anud. Kui inimesel ei ole seda kaarti käes, siis kuda seda arstiabi välisriigis vaja, siis ta peab selle eest seal kohapeal ise maksma. Loomulikult need summad ei ole väga väikesed ja siis pöördutakse murega meie poole, kuid siis tihtipeale meil ei ole enam midagi teha. Tõsi, kui kindlustatud inimene on pidanud välismaal oma ravi eest ise maksma, siis võib ta esitada haigekassale tagasi maksta taotluse ja niisuguseid taotlusi tuleb Linda Sassi-Jaani sõnul kolm-nelisada aastas. Et olenemata sellest, et mis põhjusel näiteks inimene pidi maksma, et vahetevahel on niimoodi, et inimene on lihtsalt sattunud eraarsti juurde, sellisel juhul me muidugi ei saa seda ravi enam korvata, kuid kui on tõepoolest olnud selline juhtum, et inimesel lihtsalt koju ja maksis seal arve kinni, siis loomulikult ta saab selle raha osaliselt ikkagi meie käest lõpuks tagasi inimese enda kanda jäävad ikkagi näiteks osades riikides mingil määral transpordikulud ja ka omavastutustasud. Aga võib-olla sellepärast ei võetagi seda kaarti, et ma saan selle tagasi teie käest nii kõrini. Jah, kuid see tagasi taotluse protsess on väga pikk, tihtipeale kestaks vähemalt kolm kuud ja see summa, mis tuleb algselt välja käia inimesel võib olla väga suur. Linda sassi on, leiab, et kaart on vajalik ka siis, kui meil on tehtud tervist kattev reisikindlustus. Tihtipeale reisikindlustust pakkuvad firmad, kui on olnud välisriigis kindlustusjuhtum, saadad ta kõigepealt haigekassasse, taotlege siis need tagasi seisu mis haigekassa hüvitab pärast meie hüvitame, ülejäänud kindlasti on inimesele kiirem ja muretum protsest see, kui ta saab Euroopa ravikindlustuskaardi alusel oma arstiabi kätte, maksab ainult visiiditasud ja siis tuleb Eestisse need visiiditasu arved esitab reisikindlustusele, siis ta saab täies ulatuses kõik selle summa tagasi. Tervisekindlustus annab jällegi lisaturvatunde selles suhtes, et see katab need omavastutustasud, mida haigekassa ei kata ja lisaks veel ka riikidevahelise transpordiga. Euroopa ravikindlustuskaardi saab tasuta, kaardi kehtivusaeg on kolm aastat. Kaart üldjuhul kehtib kuni kolm aastat kuid mitte rohkem kui inimese kindlustuskaitse ja kui inimesel on kolmeaastase kehtivusega kaart käes, kuid tema kindlustus enam ei kehti, siis ta seda kaarti ka kasutada. Välisriigis ei tohi. Pärnus algab vähem kui kahe tunni pärast igasuvine Oistrahhi festival, mis pakub juulikuu jooksul nautimiseks hulga muusikaliteratuuri paremaid palu. Festivali avakontserti juhatab Kristjan Järvi, kes on siin oma balti noorte Filharmoonikute orkestriga. Lõppkontserdi ja kogu festivali peakülaliseks on Poola helilooja Krzysztof Penderetski üle häälikulugu. Whistleri festivali avakontserdikava on suurejooneline ning pakub kuulamiseks hulga muusikalisi pärle. Stravinski kevadpühitsus ja kõrval on kavas Eller Tšaikovski Sibeljas. Rahvusvahelise koosseisuga Balti Noorte Filharmoonikute orkestris mängivad muusikud kõigist balti mereäärsetest riikidest teiste hulgas kuus eestlast. Orkestri eesotsas on Kristjan Järvi. On nii meeldib siin olla Pärnus ilus ilm, lihtsalt paradiis, eks ole. Ja orkestrid on muidugi, see on fantastiline, sellepärast et akustika on nii nii hea siin ja, ja muidugi meil on. Siin Pärnus on võimalus minna ka mere äärde, et see on väga hea vaheldusorkestrile ja väga hea meel siin olla ja eriti teha seda ava kontserdisse naistefestivali. Võistluse festival kestab tänavu tavalisest kauem, kuid kontserdid on selle aja peale enam hajutatud. Festivali kunstilise juhi Allar Kaasiku sõnul on programmi keskmes kõrgetasemeline muusika. Tuleb siia Valeri Oistra kes on oma lapsepõlve suvepuhkused oma isa ja vanaisaga veetnud Pärnus ja esines viimati Pärnus 22 aastat tagasi, tuleb siia uus legend antisiirale neljakordne rahvusvaheliste konkursside võitja, kes tuleb 14 kümnendat korda Pärnusse rootsist olevat kolm võluvat sopranit, kes natukene kolme tenori stiilis esitavad ooperimuusikat veidi vabamas vormis vabamas tunnetuses tuleb Latvija koor, dirigeerivad Kristjan Järvi, Tõnu Kaljuste, aga meie festivali au ja peakülaline on sel aastal kahtlemata Poola helilooja sistav Penderetski, dirigent, helilooja, kes on mõjutanud 20. sajandi ja meie 21. sajandi muusika arengut võib-olla kõige rohkem tänapäeval võib-olla ehk maailma kõige tuntum muusik ja meil on suur au, et ta, et ta sel aastal nõustus tulema Pärnusse. Poiss lasi festivali kontserdid toimuvad Pärnu kontserdimaja suures ja kammersaalis ning Eliisabeti kirikus. Ilmajaama teatel sai täna löödud selle suve kuumarekord. Sünoptik Merike Merilain kinnitas, et täna on selle suve seni kõige soojem ilm. Valgas mõõdeti sooja kõige rohkem 29,9 kraadi. Ja ülehomme prognoosib ilmajaam äikesevihma. Pärast seda temperatuur taas kerkib. Senine absoluutne soojarekord on pärit 1992. aasta 14.-st augustist, kui Võrus tõusis õhutemperatuur 35,6 kraadini. Eelmisel nädalal Kuressaare supelranna kaldaveest võetud veeproovid näitasid, et merevees see on juba inimese tervisele ohtlikku sinivetikat. Muidu on merevesi igati puhas. Meie korrespondent Margus Muld teatab, et täna lehvis rannas kollane lipp, mis tähendab vette minekut omal vastutusel. Linnaarst Juri Sabelevis kinnitas talle, et vetikat veel palja silmaga näha ei ole. Tuleks pärast ujumist, et kindlasti puhta veega üles pesta. Tegelikult kriitilist olukorda siin ees ei ole, vesi on puhas, essambotereoloogilised, väga puhas. Aga see, et natukene mõningad sinivetikarakud sees on, see on meie Lennart Meri väga iseloomulik. Ja see sinivetikas sees on noh natukene Nende suplemine tuleb hoopis ära keelata, eks ole, iga inimene, kes läheb siia ujuma, peab teadma, et selline oht on ja käia võimalusel duši all ja vahetada suplusriided ja mitte vett alla neelata. See on tähtis. Tavalised nõrka nahalistel ja allergiliste inimestel, eriti lastel tekib lööve naha peale, mis päeva kahega kaupa praegu teda visuaalselt märgata ei ole. Ei ole, absoluutselt ei ole. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Lääne-Eestis võib kohati vihma sadada. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on öösel 11 kuni 17 kraadi. Homme päeval on ka vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vihma, võib olla äikest. Puhub idakaare tuul, Lääne-Eestis pöördub pöördub õhtul tuul põhja, äikese ajal on tuul puhub puhanguline. Sooja on homme 22 kuni 27, kohati 30 kraadi ja metsas on suur tuleoht. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17963. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.