Tere õhtust, kell on saanud kuus ja võtame nüüd kokku tänase päeva olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa läbi aegade parim eesti naissuusataja. Kristina Šmigun-Vähi lahkub tippspordist ja pühendub pisitütrele ning juhuslik mööduja leidis eile Tartus Raatuse tänaval asuva kaubanduskeskuse parklast auto mehe ja naise laibaga. Politsei juhtunu asjaolusid veel ei täpsusta. Eesti puuvilja- ja marjakasvatajatel oleks rohkem edu, kui tootjad ühineks. Nii saaks tootja keskenduda kasvatustööle ning ühistu hoolitseks kodumaiste viljade müügi eest. Leiti täna Tartus toimunud foorumil. Europarlamendi liikmed on Bakuus koostamas raportit, millega valmistatakse ette Euroopa Liidu lepingute Aserbaidžaaniga. Delegatsiooni liikme Kristiina Ojulandi hinnangul toimub Aserbaidžaanis areng positiivses suunas. Eesti põllumajandusmuuseumi uus püsiekspositsioon vahetab välja enam kui 20 aastat vaadata olnud näitus Eesti põllumajandusest. Mineviku kõrval on uues ekspositsioonis pööratud enam tähelepanu olevikule ja tulevikule. Maarjamäe lossis Homsest vaatajatele avatud näitus demonstreerib rahasid ja teenetemärke taavi triumfi kollektsioonist. Väljas on eksponaate, mida pole näinud isegi spetsialistid, kinnitas näituse koostaja. Öösel ja homme päeval on kuiv ilm, päeval puhub loodetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 14 ja homme 20 kuni 26 kraadi. Läbi aegade Eesti parim naissuusataja Kristina Šmigun-Vähi teatas täna, et lahkub tippspordist ning pühendub pisitütrele ja perele. Alvar Tiisler käis pressikonverentsil. Mul on olnud fantastiline elu, ma olen saanud teha seda, mida ma oma elus kõige rohkem armastan tänama seisangi oma elu raskeima valiku ees, kas jätkata oma väga eduka tippsportlase karjääri või pühenduda paragrahvile ja pereelule. Kui ma otsustasin, siis ma kõige kuuletusin oma sisehäälele ja ja ma valin oma kalli Victoria püssi ja pere ja ühtlasi loobun tippspordist. Nõnda teatas kahekordne olümpiavõitja ning maailmameister tere Kristiina Šmigun-Vähi oma eduka suusakarjääri lõpetamisest. Otsuse tingis kaheaastane tütar Victoria Kris, kellele Kristiina tahab rohkem aega pühendada. Kristiina karjääri tipphetk oli 2006. aastal Torino olümpiamängudel, kus ta võitis kaks kuldmedalit. 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Lähme Val di Fiemmes võitis ta maailmameistritiitli ning kaks hõbedat pärast lapse sünnitamist läinud talveks tippsporti naasnud Kristiina võitis Vancouveri olümpiamängudelt hõbemedali. Kristiina ütles, et edaspidi tahab ta keskenduda õppimisele ning miks mitte ka mõnd nooremat suusatajat oma nõuga aidata. Kristiina Šmigun-Vähi. Mul on olnud fantastiline sportlase karjäär, ma olen saavutanud kõik, mida ma tahtsin ja see kaheksaaastane tüdruk, kes kunagi selili lume peal soovis olümpiavõitja, see on ka mul käes ja praegu ma tõesti tahan olla ainult oma väikse Victoriaga ja, ja perega ma tean, et kindlasti tekib kõigil palju küsimusi, et ma ju eelmine aasta sain hakkama väga edukalt, edukas hooaeg oli raske, töö on ära tehtud, kindlasti on järgmine aasta veel kergem ja veel parem. Ja väga ilusad hetked elus ja kindlasti medalid, aga mina ainult tean, milline see hõbemedali üks külg oli. Oli hetki laevas, kus ma nägin oma tütar mõned minutid ja lehvitasin talle raja ääres, ta lihtsalt karjus, et emme, emme armastab sind. Hetkel ma ei näe seda võimalust, et ma saaksin teha kahte väga armastatud asja võrdsel sest tippsportlasena ma olen endast alati olnud rohkem kui 200 protsenti nendega, ma ei ole lõpuni päris kindel, aga lihtsalt ma näen, et kui edasi minna, siis loobume väga paljust, mis mul on ka väga kallis. Ühel hetkel peab kindlasti lõpu tegema ja ma arvan, et täna on õige päev. Juhuslik mööduja leidis eile Tartus Raatuse tänaval asuva kaubanduskeskuse parklast auto kahe laibaga. Politsei esialgse versiooni kohaselt lasi mees maha autos olnud naise ja seejärel enda, kommenteerib Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu. Kriminaalmenetluse käigus on kontrollimisel erinevat versiooni vannid. Juhtunu asjaolusid täpsustatakse, kuid praeguse Vaatluse põhjal on tundunud kõige tõenäolisem, et 31 aastane mees lasi kõigepealt maha 24 aastase naise ning seejärel ka iseenda viiteid selle kohta, et autos oleks viibinud kolmandaid isikuid, seni leitud ei ole. Kõik, mis puutub moti riivi ning samuti selle sündmuse täpsematest asjaoludesse, on jätkuvalt selgitamisel. Surnute nimesid prokuratuur ja politsei veel ei avalda, kuid on teada, et teguri eestlastega. Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kristiina kostina ütles, et kuigi laibad leidnud mees pidas neid magajateks, tegid õigesti, et politseisse helistas, sest teada tuleks anda kõigest, mis tundub vähegi kahtlane. Tööstusettevõtete toodang suurenes aastaga seitsmeteistkümne protsendi võrra, teatas statistikaamet. Oluliselt suurenes mais töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks, toodangu kasvu mõjutas enim elektroonika ja puidutööstus. Märgatavalt suurenes ka mootorsõidukite, metalli ja paberi tootmine. Nõudlus kodumaisel turul oli endiselt väike ja müük vähenes eelmisena rasta maiga võrreldes kuus protsenti. Toodang vähenes eelkõige toidu, joogi, rõivaja, metaili tööstuses. Tänahommikuse seisuga oli Eesti töötukassas arvel 80751 inimest, registreeritud töötute arv vähenes nädalaga 904 inimese võrra. Registreeritud töötuse protsent on 12,4. Esimese juuli seisuga oli Eesti töötukassal vahendada 1960 töökohta ja enim otsitakse maal reid, topeediaidia, siseviimistlejaid. Tartus kogunes aga marja- ja puuviljakasvatajate foorum arutleda koos ühistegevuse võimalikkuse ja sellest saadava tulu üle. Eesti puuvilja- ja marjakasvatajatel oleks rohkem edu, kui tootjad ühineks ühtseks tootja rühmaks. Nii saaks tootja keskenduda kasvatustööle ning ühistu hoolitseks selle eest, et poelettidele jõuaks järjest rohkem kodumaiseid vilju. Piret Errembris jätkab. Eesti väiketootjast, puuvilja- ja marjakasvatajal on praeguse seisuga väga keeruline oma toodangut siinsetele poelettidele saada, ekspordist rääkimata. Kui kodupoodi siiski jõutakse, kodumaine toodang hinna poolest odava importkaubavarju ning suuremat tulu tootjale sellest ei tõuse. Olukorra lahendus oleks puuvilja, marjakasvatajate koondumine ühistusse. Aktsiaseltsi Rõngu aed juhatuse esimehe Toomas Rüütmanni hinnangul on see suisa ainuke võimalus sest praegu on Eesti üks neljast Euroopa riigist, millel puudub tunnustatud puuviljatootjate ühistu. See muudab ka kaubaekspordi väga keeruliseks. Väiketootjate nagu võimetus investeerida istanduste taastootmisse on suhteliselt väike, kuna mahud on väiksed, siis ei ole võimalik seda nagu efektiivselt teha ja sellega, mis häälduvad, on siis väike saagikus ja isegi kõige halvemal juhul hääbumine ja teistpidi väiketootjate puudub võime investeerida tootmistehnoloogiasse. Ma pean silmas sil masinate tehnoloogilist andmed, millega harida rajatised, hooned, hoidlad, laod, kus seda toodangut siis säilitada, hoida, pakendada ja edasi siis tarbijale läbi jaekaubandusketid muidugi ei saa mööda minna, aga klassifitseeritud tööjõupuuduses, mis samuti istanduste rajamisel ja hooldamisel Kui seni on jäänud ühistu loomine selle taha, et pole eestvedajaid, siis nüüd on Eesti maaülikooli ja Rõngu Aia eestvedamisel küpsemas idee rajada tootjarühm Polli frud. See oleks ühelt poolt väiketootjale abiks maaülikooli teadusliku teadmisega, teisalt ühtlustaks kvaliteedinõudeid ja aitaks kaupa turustada. Kuigi tootja tegema, et kui teil on ka väiksem kogus maad ja istungist ta tegeleb oma tootmisega, garanteerib, et see tootmine on korrektne kvaliteetne, siis ta ei pea Ali higis õhtul hakkama tegelema Päcofissega ja leidma turustuskanalid, vaid selleks on juba tootjaorganisatsioon rühm loonud võimalused oma liikmetele turustamiseks. Tema teeb tööd hästi ja tootjarühm peab tegema hästi, et toode või toodang on korrektselt ja hästi turundatud. Ühistegevus annaks rüütmanni sõnul võimaluse saata poelettidele tarbijale soodsama tõuna, teisalt võimaldaks aga ka eksporti, näiteks Soome, kus on eesti õuna vastu huvi väga suur. Soomes juba oma õunakaste õudne reeglina lõpeb juba jõuludeks ära ja soomepoolne huvi on väga suur ja kui me suudame anda kvaliteetset toodangut ja garanteerida nagu tarneahela mahud siis nad on valmis Eesti õuna kindlasti sisse võtma, sest et Eesti õunasordid on meile tuttavad. Istikute kasvatajad üsna suurel määral suutnud oma partnerite kaudu Soomes õunapuu istikuid maraisikuid müüa. Piret veeremrey, Tartu stuudio. Euroopa Liit Aserbaidžaan kavandavad assotsiatsioonilepingu sõlmimist, mis peab tihedama sidemeid paljudes valdkondades. Selle lepingu ettevalmistamist toetava raporti koostamisega seoses on Bakuus ka Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland. Uku Toom küsis visiidi kohta täpsemalt. Euroopa Parlamendi delegatsioon on siin eesmärgid ka koostada Euroopa Parlamendis Aserbaidžaani kohta raport, mis peaks põhimõtteliselt täiendama ja toetamas assotsiatsioonilepingu loomist ja taoline Euroopa Parlamendi raport arvamusena mängib väga olulist rolli selles lepingus, mida Euroopa komisjon praegu siis valmistab ette Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vahel. Kas Aserbaidžaan on muutunud positiivses suunas, et Euroopa liidul on põhjust temaga tihedamaid sidemeid sõlmida? Olles Aserbaidžaanis juba õige mitmendat korda, siis on väga huvitav jälgida selle riigi kiiret arengut, neid sissetulekuid, mis tulevad naftatootmises, neid investeeritakse tõesti läbi rahvusvahelise kontrolli all oleva fondi ka infrastruktuuri haridusse, tervishoidu ja see riik tõesti muutub lausa päevadega, et kuulata ka valitsuse tasandilt niisugust mõtteavaldust. Riigiteenistujad on ikkagi kodanike teenimiseks mõeldud, mis Eesti mõttes on täiesti suurepärane asi, aga sellises arenguetapis võib-olla isegi kaks aastat tagasi polek taolist väljaütlemist nagu osanud isegi oodata aserbaidžaani valitsuse liikmete poolt, et tegelikult asjad minu meelest liiguvad positiivsest suunas ja mõistagi on hästi hea kuulata seda, et Eesti on väga suureks eeskujuks Aserbaidžaanile oma arengutega. Aga probleemid demokraatia ja sõnavabadusega? Mõistagi Aserbaidžaan on Euroopa nõukogu liikmena just eelkõige mitte niivõrd Euroopa Liiduga, kuivõrd Euroopa nõukoguga ikkagi ja ka OSCE ka võtnud omale väga selgelt rahvusvaheliselt mustusi, mis puudutavad demokraatlike normide täitmist ja kindlasti on selles riigis hulk edusamme tehtud, aga keegi ei väida täna ja ka mina ei väida seda, et täna aga kõik see olukord oleksin, et kõik väga hästi ja kindlasti on siin terve hulk neid kohti, kus annab veel parandada asju küll ja küll. Eesti põllumajandusmuuseumis avati täna uus püsiekspositsioon ja renoveeritud näitusemajamuuseumis käespireteerin. Press. Põllumajandusmuuseumis vast korrastatud traktorile Ans buldogi mootor, mis tänu meistrimeestele sai uue elu. Uus hingamine on jõudnud ka majandusmuuseumi renoveeritud püsiekspositsiooni hoonesse, kus täna avatud näitus vahetas välja 22 kaks aastat tagasi üles teatu. Nelja aasta jooksul koostatud ekspositsioon võtab näitusemaja kahel korrusel kokku 4000 aastat Eesti põllumajanduse ajalugu, andes ülevaate muinasajast tänapäevani, ütles põllumajandusmuuseumi näituste ja muuseumipedagoogika osakonna juhataja Mare piiralt. Me oleme enam pööranud tähelepanu põllumajanduse ajaloole, et teine on see, et me ei räägi mitte ainult minevikust, me räägime ka olevikust. Ja kolmas punkt on see, et me tahame pisut piiluda ka. Näiteks on lisandunud Eestimaaparanduse ajalugu, Eesti Põllumajandusseltside tegevuse ajalugu. Aga kui me räägime tänapäevast, siis me võime päris rahumeelega rääkida uudses suunast, mahepõllumajandusest. Varasemast rohkem on rõhku pandud põllumajandusega seotud teadussaavutustele ja uuringutele, mis võimaldavad valgustada tulevikusuundumusi. Päris uue teemana on ekspositsioonis oluline koht 1949. aasta küüditamised, ütles muuseumi koguhoidja teadur Anne Grisham. Eelkõige sellepärast, et 49. aasta küüditamine oli ju suunatud maarahva vastu, et kõrvaldada siis oluline osa TÖÖ oskuslikusti hapne jõukamast maarahvast ja et oleks kergem luua kolhoosiaeg. Me tahtsime näidata ja selles vitriinis nagu elu suuruselt seda, milline see küüditatud inimene oli täis meeleheidet koos lastega vindi puuteekraanil on pandud ka ühe küüditatud inimese materjal, mis on tehtud päeviku järgi, et see vast annab küll väga täpselt edasi seda elusa. Vanast tallist kohandatud näitusemaja renoveerimisel on silmas peetud, et väljapanekuga tutvumine oleks võimalikult lihtne ka näiteks liikumis- või nägemispuudega külastajale. Nii tekitavad näitusesaalis kõlavad loomaaialinnuhääled tunde, et külastaja viibibki põllul või talu laudas. Muuseumi direktor Merli Sild. Meil on olemas invalist erivajadustega inimestele ja mis meil valmistab väga suurt heameelt, et meil on ka vaegnägijatele mõeldud, et preilil kirjas tekstid, et nad saavad meie ekspositsiooniga tutvuda. Tänane avamispidu jätkub Eesti põllumajandusmuuseumis simmani ja maarahva laadaga, mida võimalik külastada Ülenurmel ka homme. Piret veerem reis Tartu stuudio. Eesti ajaloo muuseumis maarjamäe lossis avati aga näitus Eesti rahadest ja teenetemärkidest, taavi triumfi kollektsioonist ja Uku toom jätkab sel teemal. Taavi trump oli üks paljudest väliseestlastest, kes põgenes 1944. aastal Rootsi ja hiljem seal elades oli üks tema huvisid Eestiga seotud paberrahade müntide teenetemärkide kollektsioneerimine. Eesti ajaloo muuseumis numismaatik aga tegelev Ivar Leimus nendib. Millal see kollektsioneerimis kirg täpselt temas võimust võttis, ma isegi ei kujuta ette tõenäosused ehk seitsmekümnendatel kusagil, sest siis ta hakkas mitte üksi kuuma, vaid neid asju uurima, sest Taavi triumfi sulest ilmus ühes niisuguses toredas väliseesti ajakirjas, õieti almanahhi peaks seda vist ütlema, mille nimeks oli Eesti Filatelist arvukaid artikleid, mis põhinesid täitsa tõsisel uurimistööl, noh, nii palju, kui ta Rootsis seda võimeline tegema oli just nimelt allikate kättesaadavusega, aga vähemalt kõik, mis trükitud, oli riigi teataja ajakirjandus, kõik need raamatud, kõik olid läbi töötatud ja siis nii aumärkide kui ka rahade kohta ilmus jah, mingi viis, kuus artiklit seal, mis olid pikka aega aastakümneid ainsaks niisuguseks korralikuks uurimistööks, mis sellel Eesti rahade teemal üldse tehtud oli? Ivar Leimus oligi see, kes pani Taavi Trumpile pähe mõte kollektsioon kunagi muuseumile pärandada, mida too tegigi? Aasta tagasi, kui kollektsionäär suri, toodigi mahukas kogu Eestisse ning nüüd on ta vormistatud näituseks, mida näha saab, kuna kollektsioon on suur ja väga palju asju, mida enamik inimesi on näinud, mida on olnud võimalik näha nii Eesti ajaloomuuseumis ja eriti viimasel ajal Eesti Panga muuseumis, kus on ju Eesti vabariigi rahade väga põhjalik ekspositsioon üleval püsivalt ja pikalt olnud juba mitu aastat. Aga panime välja just eeskätt niisugusi, haruldasemaid asju, just pärleid, tema kollektsiooni ronist eriti haruldasi, eriti põnevaid asju, mida võib-olla Eestis mõnda on näidatud, mõnda ei ole, aga kindlasti on osa, mida ei ole üldse varem näidatud ja mida üldse võib-olla polegi keegi varem näinud. Ning üks näide eksponaadist, mida kindlasti tasub tähele panna antud juhul, mis välja panime, ehk on võib-olla kõige ilusam Nikolai Triigi kujundatud 1000 Margane, see on niisugune tore raha, kus ühel küljel on siis Eesti oma lapsukesega see lapsukene, ilmselt siis vastsündinud Eesti vabariik ja seda kaitsvat siis kuus sõdalast, aga mis on eriti naljakas, nendele kuuele sõdalased on käes kuuskilpima aga seitse mõõka, et üks sõdalane kolme käega, kuna nad on seal parasjagu otra, siis ei saa keegi aru, kes see on, aga see olla tehtud selleks, et valerahategijat kimbatusse viia ja nemad ikka tegid korralikult inimesed kahe käega ja siis jäidki vahele ja siia lõppu võib lisada, et näitus on vaatajatele avatud homsest kuni oktoobri lõpuni. Ja nendele ilmast eeloleval ööl on meil selge ja kuiv ilm, puhub loodetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Homne päev tuleb selge ja vähese pilvisusega ning kuiv. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja lubab ilmajaam homseks meile 20 kuni 26 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.