Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 13.-st juulist. Mina olen Mall Mälberg. Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid, et Eesti võib liituda eurotsooniga tuleva aasta esimesest jaanuarist. Euro ja krooni vahetuskurss jäi endiseks 15,6 neli kuus kuus. Eestis saab seitsmeteistkümnes eurotsooni riik. Euroalaga ühinemine tähendab Eestile ühinemist maailma suurema valuutaga, ütles president Toomas Hendrik Ilves. Ta rõhutas, et euro lisab Eesti majandusele stabiilsust ja lihtsustab meie kaubandussuhteid. Pangaliidu juht Riho hunt kinnitas, et pangad arvestavad klientide kontod, laenud ja kõik muu automaatselt ja teenustasuta eurodesse. Seega ei pea pangateenuseid kasutavad inimesed eurole üleminekul märkimisväärseid ettevalmistusi tegema. Tulevikus madala energiatarbimisega majade päralt, kinnitavad spetsialistid. Maja, millele täna Jõelähtme ess nurgakivi pandi, nõuab kütmiseks energiat pea 10 korda vähem kui tavaline maja. Eestiku Tulatavaim raadiojaam on jätkuvalt vikerraadio. Viljandi pärimusmuusika festivali teema on sel aastal, seest tuleb üks tants. Korraldaja Ando Kiviberg ütleb, et eestlases on tantsu sees küll ja festivalil kujundatakse muistseid muusika nähtusi ümber tänapäeva oludele. Tallinna suveülikooli eesti keele kursused avad esivanemate maale tagasi palju eestlaste järeltulijaid mujalt maailmast. Luban hoida eesti keelt ja kultuuri. Itaalia politsei vahistas viimase 15 aasta kõige ulatuslikuma maffiavastase operatsiooni käigus üle 300 inimese ning konfiskeeris kümnete miljonite eurode väärtuses varasid. Tšehhi president nimetas ametisse uue paremtsentristliku valitsuse, kes tahab läbi viia ulatusliku kokkuhoiu ja reformiprogrammi. Homme on Ida-Eestis päikesepaisteline ilm, Lääne-Eestis võib kohati hoovihma sadada. Sooja tuleb 29 kuni 34 kraadi, saartel on pisut jahedam. Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid täna Brüsselis, et Eesti saab liituda eurotsooniga tuleva aasta esimesest jaanuarist. Euro ja krooni vahetuskurss jäi endiseks 15,6 neli kuus kuus. Brüsselist jätkab Ago Gaškov. Täna veidi enne poolt kolme tehti teatavaks, et Eesti krooni ja euro vahetuskurss on 15,6 neli kuus kuus nagu praegune Eesti panga vahetuskurss. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Reena õnnitles, poolestitab töödadesse estonia hädopting. Häsof restor, tsaniori Nextier. Tuled Estonia Fortnud ping, indi ekstes tsiteerisite prosid. Reini sõnul on kaks põhjust, miks Eestit õnnitleda. Eesti ei ole viletsa rahanduspoliitika ka Euroopa Liidu liikmesriikide nimekirjas. Ja esimesest jaanuarist 2011 on Eesti euroala seitsmeteistkümnest liikmesriik. Eesti pangas. President Märten Ross, milline on kõige kiirem märki majanduse parandamine pärast seda, kui on tehtud Ecofini otsused Eesti krooni ja euro vahetuskurss on 15,6 neli kuus kuus. Kõige kiirem mõju on selles mõttes juba osaliselt toimunud, sellepärast et niipea kui see väga tõenäoliseks meie liitumine euroalaga siis loomulikult majandusosapooled juba hakkasid seda arvesse võtma ja kapitali hind, see tähendab see raskus, mida peab ületama selleks, et inimeste tehinguid teha, muutus madalamaks, väiksemaks. Nii et mõnes mõttes me oleme juba praegu saanud osa sellest euroga liitumisest majanduse poole peale investeeringute ehk natuke rohkem usaldust on majandusaasta natuke rohkem, kui oleks ilma olnud. Teisest küljest on selge, et päris palju euromõjusid on sellised, mis ei ole ühepäevamõjud. Sõjalise mõjud tulenevad läbi selle, et meie majandus on võrreldavam teiste euroala riikidega läbipaistvam ja see annab nagu sellist survet konkurentsile survestab ettevõtted olema efektiivsem. Võrdlema hindu rohkem teistegi euroga ja see peaks pikaajalist mõju just eelkõige andma, et me ei peaks vaatama seda lühiajalist mõju, vaid seda, kuidas euroala toetab Euroopa majandus laiemalt ja pikas perspektiivis, sealhulgas ka meid. Kas Eesti rahandustegelase majandustegelasi peab nüüd hakkama lisaks Brüsselile Luksemburg, Strasbourg, hakkama käima ka Frankfurdis, kus on Euroopa Keskpank, Euroopa keskpangasüsteemi liikmed, oleme me praegu need aeg-ajalt? Me käime praegu Frankfurdis selleks, et koordineerida küsimus, mis on kõigi keskpankade koos huvi ja ühishuvi. Loomulikult ühisraha liikmena see koormus suureneb, sellepärast et loomulikult näiteks intressiotsused, mida euro Eesti Panga president peab kaasosa võtma Frankfurdis, need on igakuised üritused ja samuti toimub ka teisi koosolekud nüüd rohkem kui varem, nii et selles mõttes koordinatsiooni ja osalemist on praegu palju rohkem. Loomulikult, ja öeldakse, et eurogrupi riikide esindajad teevad otsuseid valuuta tervisest lähtuvalt, mitte oma riigi majandusest lähtuvalt. Aga kui on ikka tõsine kriis, kui kordub midagi kreekalaadset mõnes suures riigis. Me võime kindlad olla, et vaadatakse ikkagi kogu valuuta tervis, mida ei tehta oma riigile kasulikke otsuseid, minu arvates on see viimane kriis on näidanud seda, et ei ole selles küsimuses rahvuslikke huvisid, on Euroopa ühishuvi, et euroraha toimiks hästi ja otseselt oleks tehtud vaatenurgast, mis on oluline ja hea just nimelt euroraha toimisele ei ole need suure riigi teinud. Otsa sai niimoodi, et vaatava tähendab oma pilti peeglist. Väiksed riigid teinud otseselt vaalsed oma pilti peeglist, vaid tegelikult on juba viimaste kuude jooksul tehtud palju otsuseid, mis selgelt näitavad, et euroraha on pikaajaline ühi suvi, kogu Bale ja oluline osa majanduse toimimisest, nii et ma usun seda täiesti siiralt, et need küsimused ei ole enam nii-öelda rahvuslikud otsuse, need on ühishuvi otsuseid ja need on õigustatud Ühisova otsesed. President Toomas Hendrik Ilves märkis, et Euroopa Liidu rahandusministrite tänane lõplik kinnitus Eesti liitumisele euroalaga esimesest jaanuarist annab kindlustuspoliisi Eesti inimestele ja Eesti majandusele. President märkis, et euroalaga ühinemine tähendab Eestile ühinemist maailma suurema valuutaga. Rääkides euro kasutuselevõtu mõjust hindadele, kiitis president Ilves Kaubandus-Tööstuskoja juhitud ausa hinnastamise lepet, mille ettevõtlusliidud sõlmivad augusti lõpus ning millega liitujat kinnitavad, et eurole üleminekut ei kasutata hindade kunstlikuks moonutamiseks. Pangaliidu juhatuse esimees Riho Unt ütles, et klientidele muudab eurole ülemineku lihtsamaks asjaolu, et kehtivaid pangalepinguid ei pea muutma, sest pank arvestab kliendi konto seisud. Laenud ja kõik teenused teenustasuta automaatselt eurodesse. Kaasaegseid pangateenuseid kasutavad inimesed, kes hoiavad raha arvelduskontol ning tasuvad ostude eest pangakaardiga, ei pea eurole üleminekul märkimisväärseid ettevalmistusi tegema. Ja nüüd rahandusminister Jürgen Ligi esimesed emotsioonid pärast Ecofini otsustati. Eesti saab euro. Suur asi, tähtis asi on tehtud, sinu jaoks oli suurim üllatus see, et ikka natuke liigutas, tundub, et justkui justkui on kõik toimunud, aga siis ehkki oli ilusad ja kukkus välja pidulikult, tõsi, meil veel ametlik tähistamine või selline pidulikum tähistamine on ees, aga jah, ei mingeid selliseid sisulisi vaidlusi ei olnud, aga noh, me ikkagi tegime asjad nende kriteeriumitega ning klaariks ja, ja oma poliitikat oleme nii selgelt ajanud, kinnitati üle, et probleeme pole ja oleme teretulnud. Ja lisame siia veel, et pool seitse Eesti aja järgi näitab satelaid oma päeva kokkuvõttes katkendeid tänastest Eesti eurole ülemineku otsuse pidustustest Brüsselis. Ja nüüd vahetame teemat. Jõelähtmel pandi täna nurgakivi Eesti esimese passiivmaja standardi järgi ehitatavale näidismajale. Uku Toom jätkab. Energia kokkuhoid on viimasel ajal üldine teemamajade ja korterite soojustamisest räägitakse igal tasandil, seda toetatakse riiklike programmidega. Nüüd on hakatud jõudma uuele tasemele, kus maja mitte üksnes ei ole soojustatud, vaid väliste energiaallikate hulk on üldse viidud miinimumini ja siis hakatakse Jõelähtme süste taolist maja ehitama, valmib ta Saksamaa passiivmajatootja Thermo Module tehnole Loogia järgi. Selle esindaja Eestis on Renee Padar, kellelt küsisingi täpsemalt, mille poolest erineb taoline maja tavalisest hästi soojustatud majast? Hästi soojustatud majas erinenud ta siiski kõikide kütteseadmete poolest jaga soojuspidavuse poolest nii põrandal seintel, akendel ja katuslaed ja see küttevajaduse erinevus on peaaegu 10 korda. Ütleme siin eesti keskmised majad kulutavad 100 kuni 150 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas, siis meie maja hakkab kulutama 15 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas. Et see on nagu peamine erinevus. Kuivõrd on taolist maja keerulisem ehitada? Seda on hästi lihtne ehitada, kuna meie kasutame Saksamaa passiima tootja termomooduli elemente, mille esindaja olemas ka Eestis ja Skandinaavias. Põhimõtteliselt ehitus on väga kiire ja vigu on välditud tänu väga detailsete tööjoonistele, mis antakse ette siis meile, tehastest ja paigaldus võtab aega põhikahesaja ruutmeeter. Maja on võimalik majakarp püsti panna, umbes pooleteist nädalaga tankis betoon vaja. Maja peaks täielikult valmima kolme kuuga, ehk siis oktoobriks, aga kuidas maksumusega? Maksumus ei ole eriti kallim, kuna see investeerinud sinna majakarp natuke läheb rohkem, aga samas võrra vähem on vaja igasuguseid tehnoseadmeid, kaob vajadus igasugustele kaminate maasoojuspump padele üldse soojuspumpadel, kuna hoone küttekoormus on nii väike küttevajaduseks, sellel majal on 10,4 vatti ruutmeetri kohta. Ehk siis 10 ruuduse toa kütab ära sajavatine pirn, et hinna poolest tänu sellele seadmete vähesusele see maja ei lähe kallimaks, kui tavamaja. Tegelikult muidugi, taolise majaehitajaid ei pruugi meil praegu eriti veel olla, kõik on algusjärgus. Padar soovitab huvilistel kasutada majatehaseid, et moodulid oleksid valmis toodetud. Aga kokkuvõtteks see on igal juhul tulevikusuund. Kindlasti kindlasti, selles ei ole küsimustki, juba need Euroopa seadused ja kõik see sinna suunda läheb, et omalt poolt ma loodan ka, et eks see on nagu mõistlikum viis minna, kui seda energiat kulutada. Ja edasi välisuudiseid Janek Salme. Itaalia politsei vahistas maffiavastase operatsiooni käigus üle 300 inimese ja konfiskeeris kümnete miljonite eurode väärtuses varasid. Operatsiooni käigus peeti kinni ka Kalabria trankreeda maffia juht Domenico opedizano. Itaalia siseminister Roberto Maroni ütles, et operatsioon tabas kuritegelikku süsteemi otse südamesse, seda nii organisatsioonilisest kui rahalises mõttes. Vahistatu kahtlustatakse muu hulgas mõrvades, väljapressimises ja salakaubaveos. Kalabrias ja Itaalia põhjapiirkondades korraldatud operatsioonist võttis osa umbes 3000 korrakaitsjat. Tegu oli viimase 15 aasta kõige ulatuslikuma maffiavastase operatsiooniga Itaalias. Tšehhi president Václav Klaus nimetas ametisse uue paremtsentristliku valitsuse. Uus valitsus on seadnud eesmärgiks viia läbi ulatuslik reformi ja kokkuhoiuprogramm. Nii on lubatud kahandada tänavu 5,3 protsendini küündiv eelarvepuudujääk tuleval aastal 4,6 protsendini ning reformida pensioni ja tervishoiusüsteemi. Uue valitsuse peaministriks saab liberaalse kodanike demokraatliku partei esimees Peter Nash. USA Föderaalne Juurdlusbüroo on seoses hiljutise Vene luureketi lõhkumisega kinni pidanud veel ühe vene kodanikku, kes peagi riigist välja saadetakse. Föderaalse Juurdlusbüroo agendid olid 23 aastast meest jälginud juba möödunud aasta oktoobrist, mil ta USAsse saabus. Täpsemaid andmeid kinnipeetu kohta pole avaldatud. USA ametnike teatel puuduvad tõendid selle kohta, et mees valdas või edastas salajast teavet. Vikerraadiol on jätkuvalt suurim kuulajaskond EMORi kevadise raadiopäevikuuringu põhjal kuulas vikerraadiot nädalas keskmiselt 332000 inimest. Eestlastest kuulab rahvusringhäälingu suurimat raadioprogrammi nädalas keskmiselt 43 protsenti. Vikerraadiole järgnesid kuulatavuselt Sky Plus. Raadio Elmar. Tallinnas algas taas suveülikool, mis tõi esivanemate maale külla paljude eestlaste järeltulijaid. Anna-Liisa Villmann käis nendega rääkimas. 16-le erinevale kursusele on juba registreerunud rekordiliselt 280 huvilist Tadžikistan, Etioopia, nii paljud kursuslased on suveülikoolis juba mitmendat aastat eesti juurtega austraallane Christopher Härme, inglane Christopher malli naudivad nii eesti kultuuri kui ka keelt. Ma ei räägi eesti keelt, aga mul on Eesti juured. Soovin reisida läbi Euroopa ja suveülikooli projekt sobis minu graafika üheski. Käisin siin juba eelmisel aastal ja mul oli väga lõbus. Nüüd õpetan Austraalia ülikoolis kultuuriprogrammi raames Eesti rahvatantsu. Tulin Tallinna suveülikooli, et õppida natuke rohkem eesti keelt. Käisin sel aastal ka Tallinna talveli koolis, nautisin seda väga. Kui talvel nägin lumist testid, siis nüüd tulin vaatama sooje lumeta Eestit. Igal aastal on suurenenud huvi eesti keele kursuste vastu. Sel aastal õpib eesti keelt 62 erinevas vanuses inimestele maailma kõige kõrgemal tasemel eesti keele õppijad on enamasti esivanemate kaudu. Eestiga seotud. Kursustel osaledes tahavad nad oma eesti keelt värskendada ning hoida, olles esivanemate kultuuri. Minu nimi on Lelde ja mina olen Lätist, Riiast ja mina olen siin, et oma eesti keele nagu natuke tagasi saada, tahaksin seda keelt värskendada. Minu nimi on Peeter, ma olen Kanadas sündinud, aga mu vanemad olid mõlemad eestlased, Nad emigreerusid sõja ajal kangasse, eestlased, kes elasid välismaal, püüdsid seda seltskonda alles hoida ja seda säilitada ja siis ma rääkisin ainult eesti keelt, umbes viie aastased ja sisse. No nüüd ma püüan mitte kaotada oma eesti keelt. Mina olen Martin ja ma tulen Rootsist. Mina õpin eesti keelt, sest muistse vanemad lähevad Eestist ja kolm aastat tagasi ja otsustasin, et tahan ka eesti keelt õppida. Üliõpilaste arvates on eesti keel küll raske, kuid omandatav. Ma arvan, et kui sa reegleid iga päev, sa, sa hakkab tullima Mulle tundub, et on vaja lihtsalt palju rääkida, kirjutada ja siis kõik läheb hästi. Tallinna suveülikooli rahvusvahelisse seltskonda saab palavusest põgeneda 30. juulini. Registreerimiseks on veel avatud mitmed huvitavad kursused. Täpsemat infot saab Tallinna suveülikooli koduleheküljelt. Kuigi tegemist on rahvusvahelise suveülikooliga, on väga teretulnud ka eestlased. Järgmise nädala lõpul toimub järjekordne Viljandi pärimusmuusika festival. Täna räägiti sellest lähemalt. Uku toom käis kohal. Tallinna vanalinna muusikamaja saali põrand, mürtsus, kui katkendiga lavastuses tantsumasin, juhatati sisse Viljandi pärimusmuusika festivali pressikontsert. Seekord näeb festivali teema on, seest tuleb üks tants. Nagu ütles festivali pealik Ando Kiviberg, püüab Eesti pärimusmuusika keskus festivali korraldamisega muistseid muusikalisi kultuurinähtusi kohandada. Tänapäeva oludele. Improvisatsioon traditsiooni piires võiks tegevuse kokku võtta, aga veidi hiljem privaatsemas intervjuus selgitas Ando Kiviberg pikemalt. Me püüame anda sellist eeskuju, mõtteainet võib-olla erksamatele inimestele, kellele pärimusmuusika pärimustants korda lähevad, et julgustada neid nii-öelda improvisatsiooni korras looma eesti vanadele pärimuslikke tantsusammudele põhinevat oma tantsu, täitsa tants oleks elav. Ja nii-öelda kuidas ma ütlen siis väljendamas meie tundeid ja soove. Pärimustantsu puhul see funktsioon ei ole mitte oluline, ei ole mitte tegelikult ju esitus, vaid inimeste kokkusaamine, ehk siis põhjus kokku saada, ennast hästi tunda, tundeid väljendada. Et püüame kuidagi tantsule ühest küljest kui kultuuriidentiteedikandjale, aga teisest küljest kui võimalusele ennast selle kaudu igal inimesel vabalt väljendada, sellele püüame tähelepanu keskenduda. Meie ühisüritused ja harilikud peod on näidanud, et eestlase seest tuleb laul, kas ta seest tuleb? Ka tants, mina usun, eestlaste tantsulusti küll pärimusmuusika festivali pikaajalise kogemusega võin öelda, et et noh, muidugi eriti just ja nende sõistes tantsuklubide üritustes on olnud selgemalt näha, kuidas põhjamaine tagasihoidlikkus asendab kirglikkuse ja sellise sellise väga ekspressiivsele eneseväljendus aga aga et tänavu aasta jah, püüame just ekstra inimesi julgustada ja anda neile eeskuju seda oma tantsu otsima just sarnast lähenemist pärimustantsule. Me tahaksime propageerida sellist, mis saab oma elu täna nüüd ja praegu loomulikult ilma võltsvaatuseta, ütleme siis nõnda. Lõpetuseks võib öelda, et korraldajate meelest on programm kõigi aegade parim 74 põhikontserti väga heade esinejatega Andaluusias Norrast, Iirimaalt, Venemaalt, Soomest, Portugalist, Kuubalt, Eesti parimatest rääkimata. Ja ilmast öösel on pilvi vähe, ilm kuiv, puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel 17 kuni 23 kraadi. Homne päev on Ida-Eestis päikesepaisteline ja kuiv, Lääne-Eestis pilvisem ning kohati võib hoovihma sadada ja äikest olla. Puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 29 kuni 34 kraadi, saartel 25 kuni 28 kraadi. Nii palav on, tuletame veel kord meelde, mida arstid soovitavad teha. Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas soovitab palava palava ilmaga juua gaseerimat Ta mineraalvett ning vältida kange alkoholi tarbimist. Kuna higistamisega kaotab inimene oma organismist vett ja soola, siis on Adlase sõnul tähtis nende varude taastamine. Vastasel juhul võivad tekkida südame rütmihäired, selgitas ta rahvusringhäälingu uudisteportaalile. Samuti ütles ta, et piirata tuleks kohvi joomist, kuna kohvi vedelikud kehast välja ja niimoodi süveneb ülekuumenemise oht. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17971. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.