Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku neljapäev, Viieteistkümnenda juuli päeva sündmused stuudios on Uku toom. Valitsus toetas sigarettide 20 protsendise aktsiisitõusu hajutamist kahe aasta peale ning kinnitas Eesti eesmärgid Euroopa liidus alanud ehk Belgia eesistumise ajal. Muuhulgas soovitakse arendada digitaalset siseturgu. Valitsus otsustas tänasel istungil ka muuta Eesti maaelu arengukava. Eesti inimvara raport, mida täna esitleti, keskendub Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi hinnangule. Raporti põhieesmärk on uurida Eesti inimvara suurimaid probleeme teaduslikult ning otsida neile lahendusi. Eesti on üks neljast riigist, kes on täitnud oma vabadused Haiti maavärina ohvritele antavat abi osas. Seni on lubatud abist laekunud vaid kaks protsenti. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli Venemaa-visiidi ajal sõlmiti mitmed suuremahulised majanduslepped, mille väärtus ulatub miljarditesse eurodesse. Nii näiteks varustab Saksa kontsern Siemens Vene raudtee vedurite ja rongidega rohkem kui kahe miljardi euro eest. Kreeka elu halvastena. Teenistujate streik pensionireformi vastu suunatud tööseisaku tõttu. Lähetatud riigiasutused ja avalikud teenused ei toiminud. Streik peatus ka lennuliikluse. Tartus tegutseb Antoniuse gild avas täna renoveeritud gildi maja. Uues hoones leidis koha sepikoda külalistekojad, gildi saal ja söögikoht. Tartus algab igasuvine festival pärlimäng, mille raames toimub 10 eriilmelist kontserti. Palavus hakkab mõne kraadi kaupa taanduma. Öösel on sooja 18 kuni 23, homme päeval 24 kuni 29 kraadi. Täna siin-seal sadanud hoovihma võib homme tulla veelgi enamates kohtades. Valitsus toetas täna seaduseelnõu, mis hajutab sigarettide 20 protsendise aktsiisitõusu kahe aasta peale. Nii soovitakse vähendada aktsiisimäära järsust tõusust tulenevad salaturu kasvu. Valitsus kinnitas ka Eesti eesmärgid Euroopa liidus Belgia eesistumise ajal. Muuhulgas toetab Eesti digitaalse siseturu arendamist ja Euroopa Liidu põllumajandustoetuste võrdsustamisest, jätkab Janek Salme. Valitsus toetas riigikogu rahanduskomisjoni algatatud eelnõu, mille eesmärk on hajutada tulevaks aastaks kavandatud sigarettide 20 protsendine aktsiisimäära tõhus kahele aastale. Eelnõu kohaselt tõuseb sigarettide aktsiis nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal 10 protsenti. Rahandusminister Jürgen Ligi. Oleme kogenud, et ka väike aktsiisitõus põhjustanud suurte varude kogumise ehk raha laekumine eelmise aasta riigieelarvesse ja, ja suuremana järgmise aasta eelarves ja sellepärast on põhjustada tõusu, siis hajutada, hajutada ka mõju riigieelarvele hajutada hinnatõusu ja hajutada või ütleme nõrgestada siis mõju mustale turule. On selge, et aktsiis pakub huviga mustale turule. Kui see tõus ei ole järsk, siis see huvi on ka väiksemad. Aga iseenesest sigaretid ei ole meil kallid, kui võrrelda Euroopaga. Venemaaga võrreldes on odavamad, aga eesmärk ei ole odavad. Sigaretid. Valitsus kiitis heaks ka Eesti eesmärgid Euroopa liidus alanud Belgia eesistumisperioodil Eesti jaoks oluline Euroopa Liidu eelarvepoliitika ja konkurentsivõime tugevdamine, samuti digitaalse siseturu arendamine. Peaminister Andrus Ansip ütles, et ühtse digitaalse siseturu puudumine takistab teenuste vaba liikumist Euroopa liidus. Digitaalsed teenused on kõigis liikmesriikides väga arenenud, kuid probleemiks on see on 27 väga erinevat regulatsiooni ja paraku vaid seitse protsenti digitaalset Est. Teenustest on piiriüleselt liikuvad, eksis meie, maksame auto parkimisest mobiiltelefoniga. Me ei saa seda teha, kui me külastame Helsingit. Viimasel ajal ei saa maksta mobiiltelefoniga parkimise eest Eestis meie asutama ettevõtteid Eestis 15 minutiga interneti vahendusel ka soomlased ja Portugal. Saarlased saavad Eestis ettevõtteid asutada Interneti vahendusel. Kui paraku rootslased näiteks Leedus. Interneti vahendusel ettevõtteid asutada ei saa. Aga see, ühtse digitaalse siseturu puudumine takistab oluliselt teenuste vaba liikumist Euroopa liidus. Samuti soovib Eesti, et Belgia eesistumise ajal liigutakse edasi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikareformiga. Põllumajandustoetuste määrad peavad muutuma võrdseks. Peaminister Andrus Ansip. Teatavasti praegu on nii, et nõndanimetatud vanades Euroopa Liidu liikmesriikides on toetuse määr ärataja märksa kõrgemad, kui nad on uutes liikmesriikides ja, ja meie sellist vahetegemist loomulikult millegagi õigustatuks ei pea ja, ja me soovime, et need toetuse määra ühtlustaksid üle kogu Euroopa liidu ja selles valdkonnas me loodame siis olulisi edasiminekuid just käesoleval poolaastal, ehk siis Belgia eesistumise ajal. Ja valitsus otsustas veel tänasel istungil muuta ka Eesti maaelu arengukava, jätkab Pille-Riin Lillemets. Üks olulisem vastu võetud muudatustest on, et edaspidi võivad Euroopa Liidult toetusi saada aga põllumajandustoodete ja mitte puidu õliste metsasaaduste töötlemisega tegelevad suurettevõtted. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on muudatused mõeldud eelkõige Eesti toiduainetööstuse paremaks rahastamiseks. Kui seni olid toetavad ainult mikro- ja väikeettevõtted, siis nüüd, kui see muudatus jõustub, saavad olema ka suurettevõtted. Abikõlbulikud saavad taotleda toetusi, need on siis ettevõtted, kus on 250 kuni 750 töötajat ja, ja mille te käive on 50 miljonit Kuniga 200 miljonit eurot aastas. Ja praktikasse tähendab Eestis näiteks, et tere ja maagia ja veel mõned teised saavad ka tulevikus hakata eurotoetusi toidutööstusele taotlema. Lisaks muudeti täna nende investeeringute loetelu, millele on võimalik Euroopa liidu toetusi taotleda. Siiamaani paljudes valdkondades toidutööstuses oli abikõlbulik ainult tehnoloogia soetamine investeerimine tehnoloogiasse, siis nüüd saab olema abikõlbulik ka tootmis- ja laohoonetesse investeerimine ja see on ka mitmele ettevõttele tema arenguks ääretult vajalik. Täna valitsuses vastu võetud muudatused jõustuvad peale seda, kui neile annab oma heakskiidu Euroopa komisjonilt. Ning täna tutvustati Eesti nii Eesti inimvara raportit, mis keskendus Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi hinnangule. Raporti põhieesmärk on uurida Eesti inimvara suurimaid probleeme teaduslikult ning otsida neile lahendusi. Uudistetoimetuse poolt käis kohalt Maarja Mets niin. Täna esitleti Eesti inimvara raportit, millest selgus, et Eesti inimvaraga käiakse ümber pillavalt. Raporti põhieesmärk lasta teadlastel analüüsida Eesti inimvara ning selle põhjal anda soovitusi valitsusele, nagu eelnevalt teada on eesti rahvastik vähenev riik toetab kogu Euroopat tudengitega ning ääremaades ei rakendatud jõudu ega loodusressursse piisavalt. Tehnikaülikooli professor Rainer Katteli sõnul raisatakse Eestis niigi väikeste inimhulka, lisaks on meil probleeme haridussüsteemis. Eesti õpetajad ja õpilased on Euroopaga võrreldes vähem rahul ümbritseva õppekeskkonnaga. Ma arvan, et me käitume siis oma nii-öelda selle inimvaraga nii-öelda justkui topelt raiskavat, ühest küljest nii tervise kui kui regionaalpoliitika mõttes väga ei hooli inimesest ja teisest küljest ega me ka ja oli siis ka meil tegelikult päris hästi läheb näiteks hariduses, et me siis ka tegelikult ei oli sellest samast inimesest väga palju ja tema nii-öelda potentsiaalist, et kui palju meil seda potentsiaali suudame kasutada. Ma arvan, et riik peab siin, et probleeme kompleksselt lahendama, vaid vaatama, et komplekssem alt, kui me täna seda teame, et täna me oleme väga nii-öelda sellise valdkondliku vürstiriikides Ohios, et igaüks lahendama oma probleeme ja meil igalühel on oma eurole rahad, mida me peame kulutama ja siis kas nad kuidagi koos käivad üksteisega nii-öelda koordineeritud mõju avaldavad, on suhteliselt teisejärguline praegu vähemalt. Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen väitis, et lisaks rahvastiku pillamisele on tekkinud viimastel aastakümnetel nihe väärtushinnangutes. Kui meil vahepeal keeras väärtushinnangud kogunisti seieri ainult raha poole, siis nüüd me peame paratamatult seda seerida, hakkame painutama tagasi inimese poole, ehk inimest tuleb hakata väärtustama ja sellest on ka inimvara nimetus. Iseenesest juba räägi, mindi inimkapitalist või noh, mis iseenesest nagu rahalises väärtuses mõõta pole. Räägime inimvarast, mis ongi tegelikult ühe riigi kõige suurem vara sellest kase pillavuse tõstatamine, seda enam niimoodi rastama noortel meestel hukkuda, eks ole. Ükskõik mis me siis peame, me ei saa enam lubada, et meil tulevikus on nii palju pidevaid ja pikaajalisi töötuid osa neist jah, võib-olla ei tahagi tööd teha, aga osa otsivad pidevalt tööd ja neil pole seda lihtsalt leida, et me peame neid aitama kuidagimoodi paremini, kui me seda täna oleme teinud. Haiti katastroofist on möödas kuus kuud. Eile märkis CNN, et märtsis New Yorgis Haiti doonorkonverentsil lubatud abist viie koma kolmest miljardist dollarist on praeguseks laekunud kõigest kaks protsenti oma lubaduse täitnud üksnes neli riiki. Brasiilia, Norra, Austraalia ja Eesti välisminister Urmas Paet nendib, et Eesti on harjunud oma lubadusi täitma. Kui vaadata praegust haidki olukorda, siis seal tegelikult abi andmisel on ajal kriitiline tähtsus, sest need inimesed, kes maavärina üle elasid, et nendest suur osa ju elab jätkuvalt ajutistes telk linnakutes, kus nad iga päev sõltuvad rahvusvahelisest abist oma ellujäämises. Mind ausalt öeldes ka natuke ikkagi üllatas suhteliselt väike protsent sellest abist, mis on antud võrrelduna siis kevadel Haiti toetamist konverentsile antud lubadustega, sest mida rutem Need on, need inimesed saaksid alalise peavarju, mida rutem saaksid oma eluga edasi minna, seda odavam ka rahvusvahelisele üldsusele see ju kokkuvõttes tuleb ja, ja noh, loomulikult muidugi ennekõike on siin oluline, et need inimesed elaksid üle ka need kuud ja, ja selle aasta, mis nüüd siin pärast katastroofi on. Ja see protsent on tõesti väike, ehk kaks protsenti on sellest lubatud abist laekunud. Oskate kommenteerida, millega seda seletada? Noh, kõigepealt muidugi see eelarveaasta ju tegelikult on alles poole peal, et võib ka olla, nii et nii mõnelgi riigil need raha eraldamise toimingud võtavad rohkem aega ja noh, samas muidugi, kui vaadata minevikku, siis selliste abi ja doonorkonverentside puhul kahjuks on ikka nii, et lubadused on mõnevõrra suuremad, kui see raha hulk, mis tegelikult laekub, kuigi kindlasti see ei ole lõppkokkuvõttes see kaks protsenti, nii et ma ise väga loodan, et tegelikult see laekuva raha hulk ikkagi kiiresti kasvab, sest hiljuti käis Haitil koha peal ka rahvusvaheline ekspertgrupp, kus ka Eesti välisministeeriumi esindaja oli vaatamas, siis kuidas seda antud abi on rakendatud ja mis on vajadused siis tulemus on see, et seda raha, mis kohale on jõudnud on, on rakendatud kasutatud hästi. Aga küsimus on jah, selles, et Ta on jätkuvalt väga suur ressursipuudus rahapuudus, selleks et lõpuks ehitada nendele inimestele ka alalisemalt peavarjude, saaks hakata lõpetama nende tõlki, linnakute olemasolu, mis seal on eriti arvestades veel ka eelolevat võimalikku orkaanide hooaega, mis siis omakorda jälle võib ohustada nende inimeste elu ja tervist, kes on juba ühe suure katastroofi hiljuti üle elanud. Nüüd tänased olulisemad välisuudised ja Tõnu Karjatse Tšetšeenia inimõiguste aktivisti naiste Mirova tapja on kindlaks tehtud, teatas Venemaa president Dmitri Medvedjev. Riigipea sõnul on tapja kuulutatud tagaotsitavaks, samuti uuritakse, kes võis olla kuriteo. Tellija. Rööviti ja tapeti mullu hing Užas aktivisti mõrvamist seostatakse tema tegevusega inimõiguste kaitsel. Seoses kuriteoga otsustas inimõiguste kaitse organisatsioon Memorial peatad oma tegevuse Tšetšeenias. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli Venemaa-visiidi ajal kirjutati alla mitmeid suuri majandusleppeid, mille väärtus küünib miljarditesse eurodesse. Lepped tihendavad Vene-Saksa suhteid. Saksa Siemensi kontsern tarnib näiteks Venemaa raudteele vedureid ja ronge rohkem kui kahe miljardi euro eest. Itaalia peaministri Silvio Berlusconi valitsus võitis parlamendi usaldushääletuse, kuid seda ähvardavad erimeelsused võimupartei sees. Umbusaldushääletuse tõukeks oli valitsuse 25 miljardi euro suurune kokkuhoiukava kokkuhoiukava näeb ette avaliku sektori palgakärpeid ja piirkondade rahastamise märkimisväärset koomale tõmbamist. Pakett läheb nüüd alamkotta, kus valitsusel on samuti kavas enne kuuluda umbusaldushääletus läbi viia. Kreeka teenistujate streik pensionireformi vastu peatas lennuliikluse, Kreekas tühistati 60 lendu ja rohkem kui 130 lükati edasi. Streigi tõttu suleti ka Kreeka riigiasutused ja avalikud teenused ei toiminud. Pensionireform on osa valitsusega meetmetest Euroopa liidu ja rahvusvahelise valuutafondi laenu saamiseks ja Liibüa lipu all seilanud abilaev humanitaarabisaadetisega Gaza sektorile, randus sektori rannikul asemel Egiptuse sadamas Ellariisis ja laadis oma laadungi maha seal aluse tee sihtkohta tõkestasid Iisraeli sõjalaevad. Loarandade Egiptuse sadamas andis missiooni juhtinud Liibüa abiorganisatsioon, kuna võis arvata, et taevamissiooni jätkamine oleks taas kaasa toonud konflikti Iisraeli armeega. Samalaadne vastasseis lõppes maikuus üheksa inimese surmaga. Riigikogu rahanduskomisjon pidas täna erakorralise istungi, mis oli pühendatud eurole. Esimees Taavi Rõivas rõhutas, et nüüd, mil eurole üleminek on lõplikult otsustatud, on oluline, et üleminek toimuks ladusalt ja arusaadavalt. Istungil andsid selgitusi rahandusministeeriumi esindajad, kaasa arvatud minister Jürgen Ligi ja Taavi Rõivas, rääkis pärast komisjoni istungit kohalikest ettevalmistustest ning märkis, et väga tähtis on selgituste hindade ümberarvestamise küsimuses. Tegevused võib jaotada laias laastus kaheks, üks on siis tehniline ettevalmistus selleks, et kohe, kui euro Eestis kehtima hakkab aasta algusest oleks näiteks rahaautomaatides eurod et oleks poodidel piisavalt sularaha, et kõik liiguks sujuvalt. Samuti, et oleks võimalik raha vahetada. Lisaks pangakontoritel aga postkontorites. Teiseks loomulikult teavitus info andmine nii nii inimestele kui ettevõtetele, näiteks kui ettevõtted on kohustatud hindasid kuvama nii kroonides kui eurodes esimesest juulist käesoleval aastal kuni esimese juulini, mis sel aastal siis on küsitud euroinfoliin ka seda, et kumm number peab olema eespool või, või kas on tähtsust, kui suurelt sam kuvatud ja kõik nii edasi, et kõik need küsimused peavad saama vastatud, kõik need asjad peavad saama selgeks räägitud. Tartus tegutsev Antoniuse gild avas täna renoveeritud Gildi maja, uues hoones leidsid koha sepikoda külalistekojad, gildi saal ja söögikoht. Sügisest hakkab seal tööle ka laste loovuskoda. Pea üheksa ja pool miljonit krooni maksma läinud uuendatud gildimaja on tänasest ametlikult avatud, avamisele eelnes aga väike lavastus Tartule. Istungist aastal 1555 ja näitlejateks olid Tartu linnavalitsuse liikmed ning kultuuriminister Toomas Kelt jätkab. Metsasarv andis märku sellest, et Tartus Antoniuse gildi hoovis ei ole enam 21., vaid hoopiski 16. sajand. Algas Tartu raeistung aastast 1555, kus arutati Antonius ehk väikese Gildi palvet saada linnakassast 1500 taldrik toetust käsitööliste maja remondiks. Palve esitas rae-le linna sündikus Georg virvarr, kes igapäevaselt kannab nime jüri sasi ja on Tartu abilinnapea. Lauanurgale oli juba varem saabunud Püha Antoniuse gildi palve olla toeks käsitöömeistritele ning nende peredele ja leskadele vanemate tööd tingimuste loomiseks vanalinna töökojahoone katuse alla viimisel linna raha kassast raha eemaldamise teek. Vastavalt Lübecki linnaõigusele on aulikul raeigati õigus käesolevat palvet arutleda. Oli ka vastuväiteid ja neid esitas raehärra ja suure gildi liige Markus Hanson Jos ehk abilinnapea Margus Hanson. Lugupeetud raat vabandan, et segan seda vaba keskustelu, ent ka linna suur pildil võiks olla selles küsimuses oma arvamuse kaasa öelda. Kuna tegemist on seisvuse välise ja kohati ebaausa võitlusega. Tahaks, mida meie kaupmeeste esindajana arvata et suurgildi heaks ei näita kõik raehärrad kaugeltki sageli selliseid armulikult üles. Tekkis ka väike vaidlus, kas mitte peamiselt meistriprouade ja leskede jaoks maja ei remondita ning kas naised on ikka meestega võrdsed. Selgituse andis riigivõimu ehk siis Tartu piiskopi esindaja Katariina kloostrihoidja, emand Vello Fanhaasen ehk kultuuriminister Laine Jänes. Seetõttu leiab hiiri, et kristlikus Euroopas leiavad jumala armu jumalasiilis armu, kõik püüdlik, sõltuma. Paljuski kopeeris Tartu raeistungi lavastus tänapäeva Antoniuse Gildi gildi maja, renoveeriti ju Tartu linna ja Euroopa Liidu rahadega. Gildimaja pole mitte ainult käsitööliste, vaid kõigi käsutuses, lisas Gildi jamanud hilja, Sepp. Vaimud meile viigimeistrid vaid see on tegelikult linnarahva ja tööd selle lurjuse luua. Vihkamine, panime pliid. Ja gildi maja asub peaaegu sama vana kui saabub aastal 1440. Vastrenoveeritud hoones alustab sügisel tööd laste loovuskoda ja õpitoad täiskasvanutele. Majas asuvad esimene Tartu linna keskel asuv sepikoda ning külaliskojad, kus saavad tegutseda gildi külastavad käsitöölised. Ka gildi majas tegevust alustavate kodade külastajad saavad jälgida meistrite tegevust, mida ise midagi tegema. Gildi maja renoveerimine läks maksma 9,3 miljonit krooni. Toomas Kelt Tartu stuudio. Päevakaja lõpuks üks spordiuudist tennisehuvilistele Eesti esireket Kaia Kanepi kohtub Palermo turniiril praegu teises ringis rumeenlanna Yolanda Luka Olaruga. Kanepi võitis esimese seti kuus-üks ja oli hetk tagasi teises setis kolm. Kaks ees. Ilmateade ütleb, et seal muutliku pilvisusega ilm ja kohati võib sadada hoovihma ning olla äikest. Täna on ka ju mitmes kohas juba hoovihma ja äikesevihma tulnud. Öösel puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, sooja on 18 kuni 23 kraadi. Homme päeval on ilm pilvisem, mitmel pool sajab hoovihma, on äikest. Sadu võib paiguti päris tugev olla. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline ja soojakraade on homme 24 kuni 29 saga. Hoolimata nendest hoovihmadest püsib metsades suur tuleoht. See oli Päevakaja kuulmiseni.