Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte teisipäevast, 20.-st juulist, stuudios on Vallo kelmsaar. Soome rahapajas algas Eesti euromüntide valmistamine. Esimesed näidismündid jõuavad Eesti elanike kätte juba detsembris, kuid maksevahendina võib neid kasutada alates järgmisest aastast. Eesti oma raha läheb, läheb pärast käibelt kõrvaldamist taaskasutusse, pangatähed purustatakse ja kasutatakse soojuse tootmiseks. Mündid meeritakse ja müüakse metallina maha. Muina Juminda poolsaare lähedal leitud laevavraki päritolu selgub lõplikult pärast videovaatlusi, mida tuukrid loodavad hea ilma korral teha homme. Tuukrite juht Kaido peremees arvab, et ilmselt ei ole siiski tegemist allveelaeva Kalev rakiga. Tootjahinnad on jõudnud tagasi kriisieelsele tasemele. Statistikaameti teatel tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks eelmise aasta juuniga võrreldes ligi neli protsenti. Majanduse stabiliseerumisest annab tunnistust ka ehitushinnaindeksi languse aeglustumine. Tarkvara arendusfirma Webmedia müüs 36 protsenti oma aktsiatest Poola investeerimisfirmale. Tehingu maksumuseks oli 110 miljonit krooni. Ettevõtte juhtkond peab lähiaastatel võimalikuks firma viimist börsile. Venemaa kingib Palestiina julgeolekujõududele 50 soomukit, praegu asuvad nad Jordaanias ja ootavate üleandmist. Kuulge, kuningas leiab, et riigi edasiseks normaalseks eksisteerimiseks peaks Taal suhteid lõdvendama. Pärnu Eliisabeti kirikus valmib peagi teine orel. Pillide kuningaehitus on lõppjärgus ja esitluskontsert on kavandatud augusti lõppu. Ja ilmast öösel. Sooja on 14 kuni 20, homme päeval 24 kuni 29 kraadi. Vihma pole oodata. Täna algas Soome rahapajas Eesti euromüntide valmistamine, kokku on neid kavas vermida 194 miljonit. Eesti pank hakkab kommertspanku euromüntidega varustama alates septembrist. Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roose. On erinevaid proovipartiisid vermitud, see protsess on juba päris pikka aega käinud, aga nüüd ollakse selle ettevalmistustöödega lõpusirgel ja ametlik mehhaniseeritud tootmine hakkab seal siis täna töö kestab, kuid ja järelejäänud kuudega kindlasti see valmis saadakse, aga see tööprotsess on pingeline. Sõltub masina tüübist, aga keskeltläbi ühes sekundis valmib kuus kuni 12 münti, nii et masinad on kiired ja Eesti elanike kätte näidist. Huntidest jõuavad siis kohe detsembri algul, mil stardipaketid müüki tulevad. Aga sellel pakendil endal on hoiatus peale, et tegemist ei ole veel nii-öelda vahendiga ja kuigi ta on füüsikalises mõttes täpselt samasugune nagu iga teine euromünt nimetatud pakendis ja me loodame, et inimesed käituvad seal ju korrektselt ja maksavad nende müntidega, siis alles kupp esimesest jaanuarist, millal ta muutub ametlikuks maksa. Mis saab aga Eesti kroonidest ja sentidest, kui nad käibelt kaovad? Eesti kroonide sendid kogutakse kokku elanikkonna käest, kaupmeeste käest tuuakse keskpanka, kroonid, pangatähed, kontrollime üle pärast seda kontrolli käigus siin Eesti pangas hävitaminad vastav masin, mis siis selle pangatähe lõikab penisteks tükkideks, seda pangatähest järele jäävad puru või prahti kasutatakse sooja tootmisel, neid põletatakse ära müntidega. Nii on mõnevõrra keerulisem, aga põhimõtteline skeem samasugune. Me kogume need kokku. Loeme need mündid üle. Deformeerime need mündid, laseme läbi need niisugusest erilisest valtsaparaadist ja pärast seda rahvusvahelise enampakkumise läbi me müüme need mündid või semis, mündistan järelejäänud müüme metallina maha väga suure tõenäosusega nendest valmistatakse jälle tulevikus münte, aga mingi mingi teise riigi münte hoopis, kui ma seda töömahtu üritaks iseloomustada. Oleme planeerinud selleks pangatähtede ülelugemise hävitamise perioodi maksimaalselt kaks aastat, et väga suur töö. Kui palju see kõik maksma läheb, Eesti pangale? Me ei ole seda täpselt rehkendanud ja, ja ütleme see täpselt niisuguse arvestuse tegemine on ja ka üsna-üsna keeruline, kui me võtame keskmise töökoormuse kulu seisukohalt, siis ta läheb üsna üsna palju maksma. Teiselt poolt me teame, et sellest samast mündi metalli müügist me saame kindlasti midagi tagasi isegi loodame saada nii palju tagasi, et kõik selle hävitamisega seotud kulud me selle metalli müügist korvama, aga värviliste metallide hinnad on siin niuksed väga volatiivsed, hästi palju ja tihti muutuvad, nii et täpset prognoos on hetkel ka raske teha. Meremuuseum Osaühing, tuukritööd ja merevägi andsid täna ülevaate senistest uurimistöödest Juminda poolsaare lähedal leitud laevavraki juures. Tõnu Karjatse. Juminda poolsaare lähedal leitud vraki päritolu on endiselt hämar. Videoroboti viimane neisse sügavustesse suure tuule tõttu seekord ei õnnestunud ja praegu tuleb rahul olla vaid mereväe miiniotsimislaeva Ugandi sonari ülesvõtetega. Need näitavad siis vertne kujulist konstruktsiooni selle kõrval asuvate osadega, räägib meremuuseumi teadur Vello mäss. Midagi veel ei ole kindlat ja nii kaua, kuni me ei ole saanud kate videosalvestusi, siis on selgem pilt juba otsustada, millega on tegemist. Vaieldamatult on tegemist väga huvitav rakiga, kuna 33 aasta pikkuse uurimistöö jooksul ei ole meil veel sattunud kordagi taolist objekti. Me oleme küll leidnud terve rea allveelaevu, moodsamaid allveelaevu, mitut klassi allveelaevu, aga sellist veel ei ole ette sattunud. Ja dekonstruktsioon viitab sellele, et vrakki, uurijatel, ajaloolastel seisab ees töö teha selgeks, kui see ei ole Kalev, mis on. Kaido peremees uurimistöid läbi viivad osaühingus tuukritööd leiab, et ilmselt ei kuulu leitud jäänused allveelaevale. Kalev. Nii kui ilm paraneb, on võimas robotiga uuesti proovida. Ma ei näe nagu praegu põhjust sinna sukelduda, kuna tegu ei ole allveelaevale. Minu isiklik seisukoht, et see ei ole allveelaevavrakk, mis see võib-olla ma ei hakka pakkuma. Ükskõik, see võib olla ükskõik, mõni nendest miinitraalerite lukus mingi muu, seda on raske praegu öelda. Peremees märgib, et vaadeldav vrakk on juba mõõtmetelt väiksem, kui seda on näiteks Kalevi sõsarlaev Lembitu. Kahtlane on ka see, kas vraki kõrval olevad osad kuuluvad üldse selle juurde. Allveelaev Kalev jäi kadunuks 1941. aasta augustis pärast lahkumist Kroonlinna sadamast. Alusel oli ülesanne tuua luuregrupp Kolga lahte ja paigutada miinitõkke Tallinna Helsingi liinile. Pärast lahkumist Kroonlinnast kadus aga sidelaevaga. Tõenäosus, et kalev siiski Juminda poolsaar miiniväljal uppus, on küllaltki suur. Samast piirkonnast on meremuuseumi eestvõttel avastatud juba 50 laeva vraki ja nagu kinnitab ka Vello mäss, hoiab meri oma saladusi vägagi kiivalt. Kui see ka ei ole Kalev, siis ma olen täiesti kindel, et see töö, mis on tehtud ja mida ma tegin merel, et see ei ole maha visatud aeg, mahavisatud raha, seal on oma tulemus ja üks lehekülg merendusajaloost saab jälle täiendust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes maiga võrreldes 0,1 protsenti ja tõusis võrreldes eelmise aasta juuniga 3,9 protsenti, teatas täna statistikaamet. Peatunud on ehitushinnaindeksi langus, võrreldes eelmise aastaga on see 3,4 protsenti madalamale. Tõnu Karjatse palus kommentaari Mario lambingult majandusministeeriumist. Aasta tagasi paljud hinnad kukkusid tugevasti, kuna majandussurutise tõttu nõudlust oli vähe ja seetõttu olid ettevõtted sunnitud hindu alandama. Nüüd sellel aastal on tootjahinnad sisuliselt tagasi jõudnud kriisieelsele tasemele. Impordipoolel on mitmed toorained kallinenud näiteks puidutooted, metallid, mis eelmine aasta ja just kriisi tõttu tugevasti odavnesid. Et mingis mõttes on toimunud liikumine tagasi, ütleme normaalse olukorra suunas. Aga kas see on siis märk sellest, et selline stabiliseerumise periood on taas algamas? Tööstussektoris on tegelikult see nii-öelda taastumine juba oma pool aastat toimunud? Jah, nõudlus on liikunud taas normaalsema taseme suunas, aga, aga selge on see, et päris kriisi eelset taset vähemalt Eestis pole veel saavutatud. Ja mitmeski harus on tõenäoline, et ka lähiaastatel ei saavutata näiteks ehitusega seotud valdkondades. Ja ka ehitushinnaindeks see muutus näitab sama. Siis jah, seal, ütleme, tööjõukulude osas on veel allapoole, aga mis puudutab teisi tootmissisendeid ütleme masinad, seadmed, ehitusmaterjalid, siis, siis seal ka on, ütleme, hinnalangus pidurdunud, et ka selles valdkonnas saame rääkida stabiliseerumisest, aga taas stabiliseerumisest tunduvalt madalamal tasemel, kui, kui oli siin buumiaastatel. Tänastest välissõnumitest annab ülevaate Uku Toom. Vene mandornenud Jordaaniasse 50 soomukit, mis ootavad edasitoimetamist Palestiina julgeolekujõududele, nii teatas Vene välisministeerium. Erivarustuse üleandmise ametlik tseremoonia toimus eile Jordaanias, kuhu tehnika toimetati meritsi soomukid. Vaat sinna seniks, kuni Palestiina Iisrael jõuavad kokkuleppele, millal ja kuidas toimetada tehnika Jordani jõe läänekaldale. Palestiinlased saavad soomukid tasuta ning Vene spetsialistid on juba õpetanud palestiinlasest autojuhte ja mehaanikuid nendega ümber käima. Kabuli rahvusvaheline Berends avaldas toetust Afganistani president Hamid Karzai plaanile ülestõusnute ka rahu teha. Karzai saavutama juunikuisel rahu kohtumisele toetuse plaanile alustada mässuliste juhtidega rahukõnelusi ja kutsus rahvusvahelist üldsust oma püüdlusi toetama. President Karzai programm on avatud ülestõusnute-le, kes mõistavad hukka vägivalla, ei ole seotud rahvusvaheliste terroristlike organisatsioonidega, austavad afganistani põhiseadust ning on valmis osalema rahumeelse Afganistani ülesehitamisel, märgiti konverentsi lõppkommünikees. Belgia kuningas Ward teine kutsus riigi vaenutsevaid Valloonia flaami kogukondi valmistuma föderaalsuhetel lõdvendamiseks tulevikus. Kuningas kutsus kodanikke vaatama tulevikku ja ütles, et rahvast lõhestavate teravate probleemide lahendamiseks tuleb leida uued võimalused. Kooseluks Belgia riigipüha eel tehtud avalduses ütles Arched. Föderaalriigi jaoks tuleb leida uus tasakaal. Belgia parteid maadlevad pärast 13. juuni valimisi endiselt koalitsioonivalitsuse moodustamisega. Euroopa komisjon kiitis täna heaks järjekordse Läti abipaketti, millega riik saab 200 miljonit eurot. Läti peaks raha kätte saama septembris. Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Reena allkirjastas vastastikuse mõistmise memorandumi Euroopa Liidu ning Läti vahel jätkamaks Euroopa liidu rahalist toetust Lätile. Ütles, et Läti täidab rahvusvaheliste laenajate poolt paika pandud programmi. Volinike sõnul on Läti finantsseisund suures osas stabiliseerunud ning majandus näitab paranemise märke. Läti rahandusministeeriumi andmetel on riik siiani saanud rahvusvaheliselt valuutafondilt ja komisjonilt kokku kolm miljardit eurot laenu. Venemaa president Dmitri Medvedjev saabus töövisiidile Soome. Turus toimuval kohtumisel arutab ta Soome presidendi Tarja Haloneni ka võimalusi kiirendada viisavaba süsteemi sisseseadmist Venemaa ja Euroopa riikide vahel. Samuti käsitletakse tuumarelvastumise vähendamise küsimusi ning regionaalprobleeme. USA ja Lõuna-Koreas alustavad pühapäeval ulatuslik sõjaväeõppusi. Eesmärk on vältida tulevikus selliseid Põhja-Korea rünnakuid, nagu Lõuna-Korea sõjalaeva uputamine. USA kaitseb. Minister Robert Gatesi sõnul tahetakse Põhja-Koreale saata selge sõnum, et ta peab oma agressiivse käitumise lõpetama. Tarkvaraarendusfirma Webmedia müüs 36 protsenti oma aktsiatest Poola investeerimisfirmale. Tehingu maksumuseks oli 110 miljonit krooni. Ettevõtte juhtkond peab lähiaastatel võimalikuks firma viimist börsile Birgit Rosenbergi vahendusel lähemalt. Need meedia on Eesti suurim tarkvara tootja. Ettevõtte loodud on suur osa Eesti e-valitsuse lahendustest, tulude deklareerimise ja töötukassasüsteemid. Väiksemate tarkvara lahenduste patente müüakse üle maailma enim Ameerika Ühendriikides. Täna meil on grupil on kliente kukule 60. riigis, alastes valitsustes, Telekom, ides, pankades, kindlustusettevõtetes üks meie põhilisi julgen öelda globaalseid misse. On teema nimega riigi rahanduse juhtimine, aitame neist nii-öelda eelkõige lõuna- ja ida poole jäävatel riikidel automatiseerida oma riigieelarve, vaadates praegust majanduskriisi moodustatavas võlakriisi, ma usun, et see turgu reaalselt pigem kasvab. Meie esimene nii-öelda rahvusvaheline võid, selles oli väike riik euroopinaga Moldova. Loodetavasti lähima poole aasta jooksul suudame juba ametlikud teated esimesest võidust Aafrikas, seda ma teadsin esimesest võidust Aasia, see on globaalne nišš, kus me konkureerime siis maailma suurtega konkureni, Oracleigame, korruptant, ravimi, Essafeega, Microsoftiga ja siiamaani edukalt. Investorit valides oli veel meedia tegevjuhi Priit Alamäe sõnul oluline fondi kogemus rahvusvahelises IT äärise turunduses, milles eestlastele toeka eaka Enterprise Investments partner rahva Elba pool kinnitab, et ühiseks eesmärgiks on senisest agressiivsem müük rahvusvahelistele turgudele. Webmedia fondi esimene tehing Eestis kaks aastat tagasi degenderkas Investments oma esimese investeeringu leidub ka Eestis esindatud Novatoursi. Fond toetab ambitsioonikaid juhte, kes usuvad, et need meediast saab paari aastaga vähemalt Euroopa maailma tipp tegi üks osa fondi investeerimiskriteeriumitest ongi esmalt see, et firma otsiks laienemiskapitali kasvu toetamiseks. Enterprise Investments on pigem keskmine või pikaajaline investor. Plaanid on neljaks kuni viieks aastaks teoreetiliselt peadega kavamaks. Lisaks veemeedia eesmärgile saavutada 10 kuni 20 aastaga maailmas e-tervise rahanduse vallas turuliidri positsioon kinnitasid firmajuhid ka plaane saada Baltikumi esimeseks börsil noteeritud tarkvaraettevõtteks. Seda toetab ka VEB meedia tegevjuhi Taavi Kotka sõnul poolakate senine praktika. Üks võimalus on reemide lähebki börsile, et temast saabki Baltikumi esimene tarkvaraettevõtteks börsil vähem, eks see on, sõltub tegelikult ikkagi fondi strateegiast ja, ja see on nagu nende valik, aga neil on jah, väga tugev minevik selle koha pealt, kuidas on just ettevõtet edukalt börsile viinud, et, et see on nende kindlasti suuremad tugevused. Riigimetsa majandamise keskuse korraldatud võistluse sadamates tordi retsepti maitsvaimaks tööks kuulutati alla metsmaa pakutud kukeseene Napoleoni kook. Seda kooki saab looduskaitsesajandal sünnipäeval, 14. augustil, maitsta ka kõikides RMK looduskeskustes üle Eesti eestimaiste metsasaaduste kasutamist propageerinud tordi retseptide võistlusel tulid teiseks muraka männipruun juustukook ning kolmandaks jäine mustikatort kuusekasvusiirupiga. Kokku esitati võistlusele 50 retsepti. Kõiki neid võib leida RMK projekti loodusega koos kodulehe kaudu. Pärnu Eliisabeti kirikusse valmib peagi teine orel, pillide kuningaehitus on lõppjärgus ja esitluskontsert on kavandatud augusti lõpu. Ester Vilgats. Pärnu Eliisabeti kirikus käivad uue oreliehitustööd, tegemist on nii-öelda sajandi ettevõtmisega, sest kolm, kaks miljonit krooni maksva pilliehitus on tõsine tööpillide kuninga pühitsemine pidulik esitluskontsert on kavandatud 27. augustil. Küsisin Eliisabeti kiriku pea organistid Jaanus tarrimilt, kas orel ikka saab õigeks ajaks valmis? Asjad on nüüd nii kaugel, et täna saabub siis oreli aju nii-öelda või see pulk, kus siis kogu seda mängu juhitakse. Tänaseks päevaks on siis orelimeister öelnud, et nii-öelda kõik need väikesed ja suuremad vidinad, mis oreli sees neid asju toimetavad, et nüüd on kõik olemas. Oreli sisu on enamalt jaolt paigas, mõned viled pannakse veel peale, nii et praktiliselt võib öelda, et järgmisest nädalast hakkab juba pill tegema. Häält hakatakse spill, intoneerime häälestama. Ma olen, ehitus on väga suur töö ja, ja väga kallis töö, see pill siin läheb maksma. 3,2 miljonit ja kus see raha teilt 2,8 miljonit on tulnud läbi, siis Pärnu linna eelarve ja 200000 on eraldatud kultuuriministeeriumilt ligikaudu 200000 on korjatud annetustena kokku ja üks 100000 on puudu ka veel. Aga see ei ole juba enam nii hull. Nii et ka orel on see, mis Pärnu linna eelarvet on koormanud ja seda võlgasin suurendanud, mida kogu aeg riieldakse. Pärn on väga Kui arvestada seda, et linn on panustanud aastas oreliehitusse 650000 siis on üsna väike summa, seda linn on panustanud siis juba neli aastat, viis aastat järge vanu. Orelit ehitab nüüd Kriisa oreleid. Ehk Eesti firma ja firma, mis siis on tegutsenud kokku 124 aastat see on suur ja ajalooline sündmus, et eesti orelimeistril on siis 70 aasta järel jälle võimalus, kas niisugune suur korralik kiriku oreli ehitada? Eeloleval ööl on vähese pilvisusega kuiv ilm, puhub edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on 14 kuni 20 kraadi. Päeval on ilm samuti kuiv ja päikesepaisteline, puhub valdavalt lõunakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on 24 kuni 29 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17978 kuulmiseni.