Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, seitsmeteistkümnendast juulist. Stuudios on Kai Vare. Vaatamata riigieksamitele teevad ülikoolid veel oma sisseastumiseksameid. Näiteks Tallinna ülikool korraldab sisseastumiseksameid rohkem kui pooltel erialadel. Eestil uus tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva, Manimat sordid on lumivalgeke kevad ja mõrsja roos. Eesti roosi on siin kõige parem kasvatada, sest ta on Eesti oludes kõige vastupidavam, kinnitavad asjatundjad. Praegu tegeleb Eestis Roosi aretusega veel vaid üks inimene, Mart Ojasaar. Tartu hansalaadal saab näha eesti meeste uhkelt käsitööd. Meistrite sõnul on võimalik oma kätetööst Eestis ära elada küll. Pärnus algas langevarjurite treeninglaager. Langevarjurite sõnul on tänapäeva tehnika väga turvaline ja langevarjuspordis juhtub õnnetusi ikka inimeste enda vigade tõttu. Viljandi maanavatalus korraldatakse mulgi kultuuri festivali ja Tartu ja talu peremees ja kodar on selleks puhuks kirjutanud ka näidendi toimunud küüditamisest. Ilm on meil selge, homme õhtupoolikul on Lääne-Eestis kohati vihma oodata, kes tulla. Sooja on päeval 26 kuni 32 kraadi. Riigieksamite süsteem on kehtinud üle 10 aasta, kuid osa ülikoole peab ikkagi vajalikuks oma eksameid või akadeemiliste teadmiste kontrolli. Pille-Riin Lillemets uuris lähemalt. Tartu Ülikoolis on sisseastumiskatsed 23-l erialal, mis moodustab umbes kolmandiku kõigist erialadest. Küsisin Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo käest, miks ülikool sisseastumiskatseid korraldab. Katsed korraldatakse sellepärast, et kõik riigieksamid ei testi üliõpilaskandidaatide pädevusi piisavalt ja seetõttu on teatud valdkondades vajalik ja eraldi sisseastumiskatse korraldamine. Need valdkonnad on ennekõike loomingulised õppekavad, näiteks kehaline kasvatus, kindlasti õpetajakoolitus, kus juba kutsestandard näeb ette, et me peame kandidaatide kutsesobivust testima ning siis ka sotsiaalteadused. Ilma sisseastumiskatset, et ta saab Tartu Ülikoolis endale meelepärasele erialale astuda akadeemilise testi abil. Selle üldist intellektuaalset taset hindavad Eesti vähemalt 80-le punktile. Sooritanu võib astuda Tartu ülikooli sisse ükskõik millisele erialale. Mõne õppekava puhul on akadeemiline, teistega osa sisseastumiskatsest. Akadeemiline dist kohustusliku sisseastumis eksamile on ainult sotsiaalteadustes ehk siis ajakirjanduses suhtekorralduses, psühholoogias, sotsioloogias, sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitikas. Tallinna Ülikoolis on katsed samuti rohkem kui pooltel erialadel. Sisseastumiskatsed on kõigis Tallinna Ülikooli kolledžite, samuti enamikel sotsiaaltervise kunstide hariduse valdkonna õppekavadel. Eesti maaülikoolis on sisseastumiskatse ainult maastikuarhitektuuri erialal, seal tuleb sooritada joonistamisülesanne ning täita eriala puudutav küsimustik Tallinna Tehnikaülikoolis päevases sisseastumiskatse, samuti ainult ühel erialal, milleks on avalik haldus. Ülejäänud õppekavadele sisseastumiseks piisab tehnikaülikoolis vaid kahe riigieksamitulemusest, üks neist reaalaine eksam, teine kirjand, võõrkeele eksam. Tehnikaülikooli vastuvõtuspetsialist Kirsti Naaber ütles, et selline süsteem on ennast igati õigustanud. See on mugav niin endale sisseastujatele, kes teevad juba ühe korra riigieksamid, ei pea siis uuesti hakkama meil siin katseid tegema kui ka meile, kes me saame kasutada neid samu andmeid meil tuleval Saisi eksamikeskusest otse üle. Samas on soovijatel võimalus üks eksam ka ülikooli sisseastumiseks uuesti sooritada. Alternatiivne võimalus on meil teha matemaatika sisseastumiskatse ja see on mõeldud, kas neile inimestele, kes ei ole üldse näiteks seda matemaatika riigieksamit sooritanud, ütleb, et nad on lõpetanud enne, kui 98. aastal alustati nende riigieksamitega või siis need inimesed ka saavad seda uuesti sooritada, kes on küll riigieksami teinud, kuid kes ei ole oma tulemusega rahul. Eesti Ruus tähistab juubelit ning Tallinna botaanikaaias on sel nädalavahetusel Roosipäevad, jätkab Birgit Rosenberg. 60 suve tagasi said Eesti esimesed akadeemik Eiffeli poolt arendatud roosisordid endale väärilised nimed. Rosaarium perenaine eilsel imentaal kutsub külastajaid piduris sünnipäevalapsi, aga ka uuemaid arendusi imetlema ja tervitama. Mõrsja roos, kevad ja siis lumivalge Nemad saavad siis tõepoolest oma nime kuuekümnendat aastapäeva tähistada sel aastal tegelikult roosid on vast natukene vanemad, sellepärast et selleks, et ühte sorti saada, kulub päris pikka aega, ennem kui siis tuleb üks põõsas, mis hakkab aretajale meeldima ja ta sellele nime saab panna. Lumivalgeke on siis siin selline hästi väikeste valgete õienööpidega siukene roosamate õitega on kevad ja kevade on ka selline pikemate vähenduvate võrsetega hea välimusega roos ja kui me läheme siit teise peenra juurde, siis me saame näha aga mõrsja roosi mõrsja roosile on ka hästi pisikesed õied, nii nagu ühele mõrsjale kohased õrnroosad. Need on siis akadeemik Eifeldi aretatud sordid, tema alustas varakult neljakümnendatel aastatel rooside aretamisega ja 1950 said siis need sordid omale nime. Millised praegu sellised uued ja huvitavad on, uued ja huvitavad on, on need sordid, mis on nüüd kahetuhandendatel aastatel aretatud ja praegu meil ei olegi kahjuks rohkem Roosi aretajad kui üks, see on Mart Ojasalu ja temal uued sordid. Üks nendest on siis maakodu ilus põõsasroos, maheroosade täidisõitega Xisti Roosn pigem põõsasroos. No tegelikult põõsad on nad kõik, aga kõrgema ja tugevamakasvulised ja vastupidavamat sordid on siis põõsasroosid. Roosid on nimentaali sõnul läbi aegade populaarsed olnud, populaarne ei näe ka täna vähenemat vaatamata konkurentsivõimele on eesti roosimaailma areenile viimine messide tõttu kulukas. Ma sain just üsna hiljuti kirja ülemaailmse Roosi seltsi Roosi andmebaasi tegijatelt, kes tunnevad huvi eesti roosisortide vastu ja tahavad siis teada nende kirjeldusi ja tahavad teada nende aretajatest. Meil tuleb siin veel tõsine töö ees teha. Julgen kinnitada, et rosaarium õitseb kui tõeline roosiaed. Lisaks sünnipäevalastele näeb ka mitmeid teisi kaunitare, nagu Ilon ütlandi Marie Underilt aga ka imeilusat kollaste õitega peaminister Savisaart. Pärnu lennuväljal algas täna rahvusvaheline langevarjurite treeninglaager parasummer, kohal on langevarjureid üle maailma kaugeimad osalejaid Austraaliast ja Ameerika Ühendriike. Ülle Halliku vahendusel kuuleme lähemalt. Laagri esimestel päevadel tegelevad eestlastest langevarjurid uue Eesti rekordi püstitamisega vabalangemises moodustatud kujundi suuruses rekordi püstitamise koordinaator Kristiina Kasemets. Plaan on 23 inimest saada vabalangemises. Kujund tuleb siis korraga kahest lennukist maailmaga võrreldes. Eestis ei ole kuigi palju, neid oli piisavalt häid hüppajaid, meie rekord. Kindlasti ei ole võrrelda USA või Austraalia jäägaadidega. Maailmarekord on 400 inimest. Et langevarjurid on vabameelsed ja lõbusad inimesed, on teisipäeval naistel plaanis üpris kelmikas kujundhüppe. Eesti langevarjuklubi kommunikatsioonijuht Annika harras. Teeme koostööd Bonn ise Riiga ehk et eesti naised panevad selga Eesti oma pesubrändi ja lähevad lendama. Ma arvan, et see tuleb väga vaatemänguline ja lõbus ettevõtmine, aga ega see nüüd väga tavaline ei ole, sest et oma keha juhtimine õhus ilma hüppekostüümid märksa keerulisem, sellepärast seda ikkagi tehakse. Pigem harva. Tuleval laupäeval võib langevarjureid näha Pärnu randa maandumas, lisaks näeb taevas Reedbul Fling polstiimi trikki lendurite show'd. Pärnu lennuväli on parasummeri aegu avatud ka pealtvaatajatele ning külastajatel on võimalus proovida tandemhüpet. Annika. Selleks piisab 15 minutit koolitust siinsamas lennuväljal ja kohe saabki proovida. Mis jõudsaga on, mis inimesi taevastest kõrgustest alla hüppama meelitab? Jah, seda ma mõnikord mõtlen ise ka, miks me seda teeme, täiesti terve mõistusega inimesed hüppavad täiesti töökorras lennukist välja ja teevad seda veel vabatahtlikult. Ma arvan, et miks me hüppame, see on igaühe jaoks erinev, iga langevarjuri jaoks erinev. Ilmselgelt on see mingi adrenaliinivajadus, mingi nauding, vabadus, mis iganes seda teada saada, selleks tegelikult tuleb iki sepad. Kaugelt üle 1000 hüppe teinud Kristiina Kasemets kinnitas, et ekstreemspordialana on langevarjuhüpped ühed turvalisemad. Kui sa autoga sõites, kus ikka otse vastu puud sõidad, siis saab haiget samamoodi ka langevallutamisega, kui sa varju ei ava või, või teed veel midagi väga rumalat, et siis saab ka siin haiget, ta on ikkagi sport, tänapäeval alustas, on väga-väga töökindel, sellega midagi juhtub, see on väga vähetõenäoline. Et mis juhtub, on ikkagi inimeste enda enda vead. Apse mõistagi ette tuleb ning üks neist kinkis Kristiina Kasemetsale hüüdnime tuuker. Kuna põhivalija ei õnnestunud avada, siis ma avasin vahu aju, valu oli sellel hetkel oli juhitamatu ja mul õnnestus täpselt sellele Sauga jõe läbi. Saada täpselt keset jõge, mina nägin seda, peab varju all. Viljandimaa kõige kaugemas paigas Läti piiri ääres asuvas Nava talus peetakse mulgi kultuuri festivali. Mulkide suvekoolis saab õppida mulgi keelt ja toidutegemist. Luule küünis toimuvad luuletunnil. Nava talu peremees ja Kõdar kirjutas mulgi kultuuri festivali ajaks laste näitemängu meede ilves ning näidendi Rauksid talu lugu Piret rist räägib lähemalt. Näidend Rauksi talu lugu räägib eestlastele väga valusast teemast küüditamine. Loo autor Jaak Põder rääkis meie raadiouudistele, et kuigi lugu räägib ühe mulgi talu saatusest, on see tegelikult eestlaste küüditamise lugu. Minu suguvõsaga selles loos ei ole midagi tegemist, aga see on eesti küla lugu, see haav, mis on siia löödud jälg meie ajaloos me maapildis on veel kindlasti väga pika aja jooksul Velne. Lavastaja Silvia Sara rääkis meie raadiouudistele, et need inimesed, kes lavalaudadel toimetavad, on ka tegelikus elus kas olemas olnud või praegugi veel olemas. Enne dramatiseerimist lavastamist kohtus ta nüüdseks juba eaka peretütre Ainoga. Kes nüüd on, siis vanem daam rääkis neid oma talulugusid, rääkis seda teemat ka lahti ka, kõik see nõidade teemas oli seal omaaegne talulegend, et seal keldris elasid nõiad, saunasid ja, ja kõik need küüditamise lood ja perepoegade surmasaamine metsavendadega ja kuidas neid pärast enam tagasi ei lubatud oma tallu tulla, sest kolhoosi hobused olid seal sees ja, ja eks see on kõigile eestlastele vast tuttav teema, et mitte ainult mulkele. Tartus peetakse hansalaata, kus näha ka palju kaunist käsitööd. Tavaliselt seostatakse käsitööga naisi, aga Madis Järvekülg käis kaemas meeste meistritöid. Ajal, mil käsitööst räägitakse, palju, on peale naiskäsitööliste viljakas ka meessoost käsitööliste ringkond Tartu hansalaada käsitöölisest kaupleja Aivo osaühingust, nicer puu ütleb, et üldiselt on tööd meeste ja naiste vahel ära jaotunud. Soolane tegevusvaldkonnas, kui on tekstiil ja klaas ja võib-olla keraamikat, siis on naised, aga puidu puhul ehk rohkem mehed, aga meil on küll nii, et puitu närib ka naine. Tarbe sepistega kaupleb Urmas osaühingust meisli sõnas, et vahet ei ole, mis soost tööline konkreetse eseme autor on. Samamoodi võib see sepis olla ka naisterahva tehtud. Ma arvan küll, et Siinai tõmmata mingeid joonud. Kõige rohkem võib laadal näha mehi puitesemeid müümas. Veel mänguasjad välimööbel puukujud erinevad põletatud seina pildil reljeefsed, seinapildid, medaljoni, talusildid. Kas meeste käsitööd väärtustatakse Eestis piisavalt? Aivo osaühingust nikerbu? Vahe on selles, et kas tegija ise väärtustab oma tööd hinda küsides ja teiselt poolt ka klient ostes, kas ta väärtustas piisavalt, makstes selle töö eest. Narva küsimus on selles pigem. Kivikelladega kaupleb Janeck kogu ehitusmeeste käsitöö, et ei saa öelda, et seda ei väärtustata. Janek elatub ainult käsitööst. Mina elatan ennast käsitööga ära, sest ma teen oma kätega tööd. Aivo osaühingust, nicer puu siiamaani samuti. Alustasime eelmine aasta suvel, noh täna oleme elus, võib-olla, kui te järgmine aasta samal ajal tulete ja me oleme elus, siis järelikult elatada. Kuuno Horn uue õunatalust aga leiab, et ainult käsitööst elatumine on raske. Väga raske on, väga, väga raske on, praegusel ajal ma teen suurt mööblit ka, nii et see aitab palju. Kuuno lisab, et laat on tema jaoks reklaam ja põhiline sissetulek tuleb ikkagi tellimuste pealt. Laat ongi minu reklaam, sest nad loodavad. Me käime väljas ja reklaamime oma kaupa ja siis tulevad ka hiljem tellimus. Madis Järvekülg Tartu stuudio. Nüüd veel ilmast, eeloleval ööl on selge ilm, puhub valdavalt kagutuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis, sooja on 15 kuni 20 kraadi. Homne päev on päikesepaisteline, õhtupoolikul saartel ja Lääne-Eestis pilvisus tiheneb, kohati sajab hoovihma ja võib äikest olla. Puhub valdavalt kagutuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on päeval 26 kuni 30, kohati kuni 32 kraadi ja meie metsades püsib suur tuleoht. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.